[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

matka|märge [-märkme]
‹hrl. pl.› matkal tehtud märge. Tuntud rännumehe matkamärkmeid Indiast.

märge ‹märkme 17› ‹s›
ülestähendus, ülestähendatu, kuhugi märgitu. Kirjutab, teeb taskuraamatusse märkmeid, paar märget ettekande kohta. Teeb raamatut lugedes pliiatsiga märkmeid lehekülje servale. Kui tahad reisikirja kirjutada, tuleb reisil pidevalt märkmeid teha. Autobiograafilised märkmed. *Jääb ainult kahetseda, et Eduard Vilde ise oma sünnipaiga kohta ühtegi märget pole jätnud .. H. Joonuks. *Märkisin tookord küll kõigist koosolekuist ühte-teist üles, kuid pidin arreteerimisel need märkmed hävitama. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: matka|märkmed, päeviku|märkmed, reisi|märkmed, ääremärkmed.

märkme|leht
(märkmetega). Lehitseb oma märkmelehti.

märkme|paber
(märkmete tegemiseks)

märkme|raamat
märkmik

plokk ‹ploki 21› ‹s›

1. suurem risttahukakujuline terviklik ehitusdetail; samakujuline kompaktne tükk mingit materjali. Plokkidest maja, sein, sild, püramiid. Betoonist, tellistest plokk. Vundamendi jaoks valatud plokid. Iga plokk sisaldas terve köögi. Aknad ja rõduuksed toodi ehitusele plokkidena. Klaasist plokid. || ulatuslik maakoore- v. pinnaseosa. *.. [murdus] maakoor mitmes paigas, kusjuures tekkis umbes 10 peamist maakoore plokki ja hulk väiksemaid plokke. I. Kask.
▷ Liitsõnad: betoon|plokk, dolomiidi|plokk, graniit|plokk, kivi(mi)|plokk, pae|plokk, silikaltsiit|plokk, söe|plokk, tsementplokk; ehitus|plokk, montaaži|plokk, suur|plokk, väike|plokk, õõnesplokk; akna|plokk, nurga|plokk, seina|plokk, taldmiku|plokk, ukse|plokk, vaheseina|plokk, vundamendiplokk.
2. märkmik; kirja- v. joonistusplokk; kaanteta raamatutoorik. Kirjutab midagi kiiresti plokki. Leidsin plokist su aadressi. Kunstnikul oli pliiats ja plokk kaasas.
▷ Liitsõnad: joonistus|plokk, kirja|plokk, laua|plokk, märkme|plokk, taskuplokk; raamatuplokk.
3. (otstarbelt, ehituselt, sisult) terviklik kogum v. rühm. a. (hooneid v. ruume). Kõrghoonete, uusehitiste plokk. Õppehoonete vahel paiknevad abihoonete plokid. *Valjemaks läheb sumin siin raadio- ja telemeeste plokis.. Ü. Tuulik. b. (seadiseid v. detaile masina, aparaadi, seadme vms. osana). Arvuti mäluseadmete plokk. Termoregulaatori kontaktide plokk. Silindrite plokk. c. (ühesuguseid, ühelaadilisi, ühte valdkonda kuuluvaid asju). Ostis kaks plokki sigarette. Loodusteemaliste markide plokk 'lahtirebimata margisari'. Uudistesaate rahvusvaheliste uudiste plokk. Sõnaraamatus olid liitsõnad ühendatud plokkideks, plokkidesse, esitatud plokkidena.
▷ Liitsõnad: hoone|plokk, laboratooriumi|plokk, maja|plokk, toitlustusplokk; juht|plokk, katkesti|plokk, mootori|plokk, mälu|plokk, silindriplokk; uudisteplokk.
4. ka tehn (tõsteseadme osa:) ketas, mille pöial on juhtsoon(ed) köie, trossi vms. jaoks. Liikuv, liikumatu plokk. Masti külge, lakke kinnitatud plokk. Vinnavad ploki abil koorma, kotid üles. Päästepaadid ripuvad plokkidel.
▷ Liitsõnad: liitplokk.

päeviku|märge [-märkme]
‹hrl. pl.› päevikusse tehtud ülestähendus. Kunagised päevikumärkmed said aluseks hilisemale romaanile. Päevikumärkmete põhjal õnnestus olukorrast teatav pilt saada.

raamat ‹-u 2› ‹s›

1. trükipoognaist koosnev terviklik väljaanne, mida katavad kaaned; sellisel kujul ilmunud v. ilmuv kirjandusteos (ka mitmeköitelisena). Paks, õhuke, väike raamat. Igav, põnev, hea, huvitav, ilus raamat. Hästi kallis raamat. Esimene eestikeelne raamat. Kalinguri köidetud, kalingurköites raamat. Pehme-, kõvakaanelised raamatud. Heale paberile trükitud, värviliste piltidega raamat. Raamatute raamat (Piibli kohta). Raamatu tiitelleht, kaaned, selg, hind, tiraaž. Raamatu käsikiri, autor. Raamat loodusest, sõjast. Ullo Toomi raamat „Valimik eesti rahvatantse”. Selle raamatu on kirjutanud, koostanud noor teadlane. Kirjaniku uus raamat on romaan novellides. Koondas oma artiklid raamatuks. Raamat ilmus kirjastuse „Valgus” väljaandel. Loeb, sirvib raamatut. Armastab raamatuid ja loeb neid suure huviga. Loeb palju, lausa neelab raamatuid. Ta tuhnib aina raamatutes 'loeb, uurib raamatuid'. Raamatud huvitasid teda enam kui maatöö. Kulutab palju raha raamatutele. Raamatuid laenutama. Kellelegi, kelleltki raamatuid laenama. Raamatukogus on palju raamatuid. Raamatutest saadud teadmised. Mis raamatust sa seda lugesid? Poiss istus, raamat käes, ees. Lapsel ühtepuhku nina, silmad raamatus 'laps loeb ühtepuhku'. Võtab raamatu kätte. Lõpetas õppimise ja lõi raamatu kinni. Vaata ikka raamatusse ka, muidu unustad õpitu. Ta oli juba vana mees, kui uuesti raamatute taha asus. Raamat on teadmiste allikas. Räägib nagu raamatust. Ma istun siin kui lahtine raamat, te teate minust kõik. *Dramatiseerija pidas väheste kogemuste tõttu ehk liigagi kinni raamatu kirjatähest ja vaimust .. O. Kuningas. | piltl. *.. kippus ta ennast valusalt süüdistama selles, et pole suutnud lapse usaldust võita, teda enesele lahtiseks raamatuks kasvatada. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: aabitsa|raamat, aadressi|raamat, aasta|raamat, aja|raamat, ajaloo|raamat, ajaviite|raamat, anatoomia|raamat, arsti|raamat, botaanika|raamat, filosoofia|raamat, grammatika|raamat, jutluse|raamat, jutu|raamat, keemia|raamat, kooli|raamat, kroonika|raamat, kunsti|raamat, laste|raamat, laulu|raamat, looma|raamat, lugemis|raamat, luule|raamat, muinasjutu|raamat, mälestuste|raamat, noodi|raamat, noorsoo|raamat, novelli|raamat, palve|raamat, piibli|raamat, pildi|raamat, proosa|raamat, rahva|raamat, reisi|raamat, seaduse|raamat, seene|raamat, sõna|raamat, telefoni|raamat, täht|raamat, värsi|raamat, õpperaamat; abi|raamat, kiriku|raamat, käsi|raamat, lootsi|raamat, missaraamat; lemmik|raamat, tõlkeraamat; eluraamat.
2. (ilukirjandusliku) teose suurem alajaotus, jagu. Romaan kolmes raamatus. || (temaatiliselt üht tervikut moodustava Piibli osa kohta). Kohtumõistjate raamat. Vana Testamendi Hiiobi raamat. Neljas Moosese raamat.
▷ Liitsõnad: ilmutusraamat.
3. köidetud paberilehed, vihik ülestähenduste, sissekannete vms. tegemiseks. Kauplustes olid kaebuste ja ettepanekute raamatud. Poodnik märkis kõik tellimiste raamatusse üles. Raamatu peale ostma, võtma v. andma 'poest võlgu ostma, võtma v. andma, kus kõik vastavasse vihikusse üles märgitakse (hrl. varasemal ajal)'. *Pojapoeg .. on juba neljakümne ligi, peab raamatuid [= töötab raamatupidajana] ja istub pikkadel koosolekutel. I. Sikemäe. *.. pidi välditama võimalikku viga, mis kerge lipsama raamatusse masinana arve kirjutades. R. Sirge. || van (hoiuraamatu kohta). Paneb saadud raha hoiupanka raamatu peale. Tal on raha pangas raamatu peal. *.. aga iga kuu olen ikka natuke [raha] Meeta raamatu peale kirjutanud. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: arve|raamat, arvestus|raamat, au|raamat, hindamis|raamat, inventari|raamat, kassa|raamat, kinnistus|raamat, kontori|raamat, lao|raamat, nöör|raamat, pea|raamat, piima|raamat, vaku|raamat, äriraamat; külalis|raamat, laeva|raamat, logi|raamat, märkme|raamat, protokolli|raamat, päeva|raamat, režii|raamat, tasku|raamat, tõu|raamat, võõrasteraamat; hoiu|raamat, liikme|raamat, palga|raamat, töö|raamat, õpingu|raamat, üüriraamat.
4. ‹hrl. liitsõna järelosana› raamatut (1. täh.) meenutav kogum kviitungeid, talonge jms.
▷ Liitsõnad: abonement|raamat, kviitungi|raamat, pileti|raamat, tšekiraamat.
5. nimestik, register. Punane raamat 'ohustatud ja haruldaste taime-, seene- ja loomataksonite nimestik koos vormikohase andmestiku ja päästeprogrammiga'.
▷ Liitsõnad: kinnistu|raamat, kiriku|raamat, kreposti|raamat, maa|raamat, maja|raamat, matrikli|raamat, meetrika|raamat, personaal|raamat, registreerimisraamat.
6. paberi arvestusühik: 24 poognat kirjutus- v. 25 poognat trükipaberit

üles|tähendus
‹hrl. pl.› ülestähendatu, kirjapanek (1. täh.), märge [märkme]. Kirjalikud ülestähendused. Ülestähendused on täpsed, võrdlemisi katkendlikud, napid. Kroonikakirjutajate ülestähendused kohalike rahvaste kommetest. Varasemad ülestähendused setu rahvaloomingu alalt. Matkal tehtud ülestähendused. Tegi ülestähendusi oma elukäigu kohta. Mõnikord on kasu juhuslikestki ülestähendustest. *Võib-olla käisid egiptlased ka teispool Gibraltarit, kuid ükski säilinud ülestähendus ei kinnita seda. E. Lumet (tlk).