[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

märul ‹-i 2› ‹s›
mürgel, möll, lärm. Läks lahti igavene kisa ja märul, läks märuliks. Kes seda märulit tegid? Tegi kodus niisugust märulit, et naine ei julgenud piiksatadagi. *Kohe aga läks lahti kõrvulukustav märul: ohootati, vilistati, plaksutati käsi ja trambiti jalgadega. S. Truu. || (loodusjõudude möllu kohta). *Pikkamööda taganeb hilissügisene õhtu märulit tõotava musta öö ees. H. Sergo. *Ja kohe pärast murdlaine mässavat märulit läheb ookean ju järsult sügavaks .. V. Beekman.
▷ Liitsõnad: tormi|märul, tuisumärul.