[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

abi|mõis
aj suurema mõisa alla kuulunud väiksem mõis vrd karjamõis

aida|mees

1. aj mõisa aitade üle valitsev mõisateenija. Kilter, kubjas, aidamees, need on põrgus kõige ees.
2. kõnek (viljahoidla töötaja kohta)

härraste|maja
mõisa peahoone, mis oli ühtlasi mõisniku perekonna elamu, häärber. Lastekodu asub kunagises härrastemajas.

häärber ‹-i, -it 2› ‹s›
mõisa härrastemaja. Suur uhke kivist häärber. || suur uhke (talu)elamu. Suurtalu kahekordne häärber. *Teistele lööd häärbereid püsti, et lust kaeda, aga endale uut majakest ei saa. O. Tooming.

kandi|koht
aj väike mõisa rendikoht, mille eest rentnik tasus peamiselt tööga. Kandikohta pidama. Kandikoht asus mõisamaade serval.

kasakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. aj riigi piiri- ja äärealadele asunud v. asustatud inimestest kujunenud kogukonna liige Venemaal 15.–17. saj., ka hilisem nende alade asukas. Doni, Kubani, Tereki, Uurali, Astrahani, Amuuri kasakad. Ataman on kasakate pealik. || 18. saj. kuni 1917. a-ni neist moodustatud kasakaväe sõjaväelane. Rühm kasakaid. Junkrud ja kasakad tulistasid demonstrante. *Agraarrahutuste vastu oli äraproovitud abinõu: kasakad taludesse! F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: registrikasakas.
2. van valla- v. mõisa käskjalg. Kasakas tõi range korralduse mõisa, vallamajja tulla.
▷ Liitsõnad: vallakasakas.

lamba|sihver

1. van (mõisa) lambakarjus
2. rahvakeelne ütlus naise, teisepoole kohta. Oru Pearu lambasihver, kannatlik ja tubli talunaine.

majordoomus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
aj
1. kuninga majapidamise ja sõjalise kaaskonna juht varasel keskajal Frangi riigis
2. (mõisa, lossi) ülemteener, majaülem. Lossihärra majordoomus.

mõisa|ametnik
mõisa teenistuses olev ametimees

mõisa|häärber
mõisa härrastemaja. Uhked, kaunid mõisahäärberid. Kunagises mõisahäärberis on nüüd kool.

mõisa|kiri
‹hrl. sisekohakäänetes› kõnek mõisa dokumentides kirjapandu. *.. rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. A. H. Tammsaare.

mõisa|kool [-i]

1. aj mõisa ülalpidamisel töötanud algastme talurahvakool Eestis
2. mõisahoones tegutsev kool

mõisa|maa
aj mõisa maa-ala osa, mida mõisapidaja ise majandas. Toimus mõisamaade laiendamine talumaade arvel.

mõisa|orjus
mõisale kohustuslikult tehtav töö, mõisa orjamine. Abitegu oli kõige vihatum mõisaorjus. Mõisaorjusest linna põgenenud talupojad.

mõisa|politsei
aj mõisa maa-alal politseivõimu esindanud isik (mõisnik v. tema volinik)

mõisa|rehi

1. mõisa rehehoone. Suured, kahe rehetoaga mõisarehed. *Kuulsin teiste jutust, et vanasti olnud tonte mõisarehtedes kõige rohkem .. J. Vahtra.
2. mõisa rehepeks. Vaimutüdrukud käisid mõisarehel, mõisareht peksmas.

mõisastama ‹37›
aj talupoegade kasutuses olevat maad mõisa asutamiseks v. laiendamiseks võõrandama, talumaad mõisamaaks tegema

mõisa|süda
mõisa keskus parimate põllumaadega. Sai asunikutaluks tüki mõisasüdamest. *Mahajäetud mõisasüda metsistunud ja laastatud pargiga, põllukivist talli ja kuivatihoonega. E. Tennov.

mõisa|teenija
mõisa majateenija, ametnik v. käsitööline

mõisa|tööline
mõisa palgatööline. Moonakad jm. mõisatöölised.

mõisnik ‹-niku, -nikku 30› ‹s›
mõisa valdaja, mõisaomanik (v. -rentnik). Balti, Liivi-, Eestimaa mõisnikud. Esimesed eesti soost mõisnikud. Talupoegade viha mõisnike vastu. Papp oli see talupoja jumal ja mõisnik ta keiser.
▷ Liitsõnad: suur|mõisnik, väikemõisnik.

opman ‹-i, -it 2› ‹s›
aj mõisa(te) ülemvalitseja (eriti 16.–17. saj.); mõisavalitseja rahvakeelne nimetus. *Nagu tuttav, valitsevat Mahtra mõisa opman Rosenberg, kuna omanik, härra von Helffreich, oma teises mõisas, Piiumetsas elavat. E. Vilde.

orjus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. orja seisund, vabadusetus, iseseisvusetus. Orjusesse sattuma, langema. Orjuses olema. Orjusest pääsema. Orjuses vaevlevad rahvad. Talurahva ränk orjus. Astus välja orjuse ja rõhumise vastu. Orjuse kaotamine. Talupojad vabanesid parunite orjusest. || orjapidamine. Orjus on 19. sajandist Ameerikas keelatud.
▷ Liitsõnad: mõisa|orjus, neegri|orjus, päris|orjus, rendi|orjus, teo|orjus, võlaorjus.
2. mõisa poolt peale pandud koormis, töökohustus. Igale põllulapile oli oma orjus peale määratud. Talumees katsus oma orjused mõisale ära teha. Ümberkaudsed talud olid majakale puuvedamise orjuses. *.. talupoegi oli sunnitud külakondade viisi paemurdudes talguid pidama. Raske oli neile olnud see kivilõhkumise orjus.. E. Kippel. || raske töökohustus, pealesunnitud töö v. tegevus; kohustus, vaev. Mesilastega tuli kesksuvel uut orjust kaela. Koolis-, töölkäimise, lapsehoidmise orjus. Sügisel algab see igavene orjus uuesti peale. Mina niisugust orjust küll enda peale ei võta. Millal see orjus ükskord lõpeb? *.. kui Liisi ja Maret ära peaks minema, siis hakkab mul raske orjus... A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: ihu|orjus, jumala|orjus, kooli|orjus, kroonu|orjus, kulla|orjus, kõhu|orjus, leiva|orjus, mammona|orjus, moe|orjus, palga|orjus, päris|orjus, teo|orjus, töö|orjus, võlaorjus.

piima|köök

1. aj mõisa piimakoda. Vihula mõisa piimaköök.
2. nõuk imikutoite valmistanud tervishoiuasutus (kuni 1980. a-te alguseni). Tõi piimaköögist lapsele igasuguseid toitesegusid.

piima|rentnik
aj mõisa piimamajandusega tegelev isik, hollender

sihver ‹-vri, -vrit 2› ‹s›
van (mõisa) lambakarjus
▷ Liitsõnad: lambasihver.

tall|meister
aj (mõisa) tallimeeste ülem. Mõisa tallmeister. *Uus valitseja von zur Mühlen .. vaatas hobuseid järele. Kutsar, tallmeister ja tallipoisid olid ta juures. A. Kalmus. || õukondlase tiitel Venemaal

talu|maa

1. talu valduses olev maa. Eramõisatest päriseks ostetud talumaa. Talumaa koosnes mitmest tükist.
2. aj mõisa maa-ala osa, mis oli talupoegade kasutuses, vallamaa

teo|mees
aj talust teopäevade tegemiseks mõisa saadetud mees (hrl. sulane). Mõisa teomehed. Teomehed ja vaimud. Kolme, viie, kuue päeva teomees. *Kui Päärnale isa surma järel kohta edasi ei antud, võttis Uuetoa Peeter .. ta oma teomeheks ja pani ta emaga oma sauna elama. E. Vilde.

vahi|mees

1. vahti pidav mees, vahisolija, valvur. Väelaagri ümber oli tihedalt vahimehi. Linna vahitornides valvasid vahimehed. Teedele, mereranda paigutatud vahimehed teatasid vaenuväe lähenemisest. Laoplatsil oli kogu aeg vahimees. *Sest läks tükike aega, enne kui vahimees kõrgelt tagasillalt [laeval] Pallu tähele pani ja paigale hõikas: „Seis seal! Mis vaja?” J. Kross.
2. aj mõisa v. valla käskjalg (ka ihunuhtluse jagaja mõisatallis v. vallakohtus). Vahimees tõi käsu mõisa, vallamajja ilmuda. *Ennemini [läheb] surma kui mõisatalli vahimehe hoopide alla! E. Vilde.

valla|seadus
aj Balti kubermangudes 1866 kehtestatud seadus, mis eraldas valla ja mõisa maa-ala ja vabastas vallakogukonna mõisa järelevalve alt

viina|voor [-i]
aj voor mõisa viinatoodanguga. Talupoegadel tuli käia mõisa viinavooris. Viinavooridega sõideti Narva ja kaugemalegi.

vooris|käimine
aj teokohustus, mis seisnes mõisa turutoodangu vedamises müügikohta