Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit
elu|filosoofia
1. suhtumine elusse, elunähtustesse, mõtted elu üle, elutarkus. Looduslähedane, tõsine elufilosoofia. Vanasõnades kajastub omaaegne elufilosoofia. Ta arendas välja oma elufilosoofia.
2. filos idealistlik suund Lääne filosoofias 19. saj. lõpul
fantastika ‹1› ‹s›
1. väljamõeldud, mõttekujutuslik, fantaasiaga seotud aines (kujutlused, mõtted, kujud, sündmustik); miski ebareaalne, ebatõeline v. teostamatuks peetav. Jutustuses on argipäev põimunud peadpööritava fantastikaga. Need kavatsused, projektid, plaanid kalduvad fantastikasse.
2. imeulme. Armastab lugeda fantastikat.
ilutsus ‹-e 5› ‹s›
ilutsemine; ilutsevad mõtted. Tema südant täidavad vaid ilutsused. *Need ilutsused.. näisid kainemal vaatlusel olevat teostamiseks võimatud. M. Metsanurk.
mõtte|käik
mõtete kulg, mõttejooks, mõttearendus; omavahel seostuvad, haakuvad mõtted. Raudselt loogiline mõttekäik. Kiire, aeglane, hüplev, keeruline, näiliselt seosetu mõttekäik. Kofeiin kiirendab mõttekäiku. Ma ei suutnud ta mõttekäiku jälgida. On inimesi, kelle mõttekäike ei taipa. Püüdis oma mõttekäike paberile panna. Valemikeeles väljendatud täppisteaduslikud mõttekäigud.
objekt ‹-i 21› ‹s›
1. see, millele v. kellele on suunatud kellegi tegevus, tähelepanu, mõtted, tunded vm.; (käsitlus)aine; ese, asi. Bioloogid uurivad ka silmale nähtamatuid objekte. See novell on olnud kriitika ägedate rünnakute objekt(iks). Uuest poisist sai meie pilgete objekt. Teaduse, kunsti objekt. Tundmatu lendav objekt 'ufo'. Kohtleb kaasinimest, naist kui objekti. *Nad [= ajakirjanikud] ei lähe inimeste, vaid objektide juurde. R. Veidemann. || filos subjektile vastandatud ese v. protsess, millele on suunatud praktiline tegevus v. tunnetus
▷ Liitsõnad: arutlus|objekt, huvi|objekt, ihaldus|objekt, imetlus|objekt, käsitlus|objekt, pilke|objekt, turismi|objekt, uurimis|objekt, vaatlusobjekt.
2. ehitus, ettevõte vms. kui majandusliku v. sõjalise tähtsusega üksus. Sõjaline, strateegiline objekt. Objekt anti käiku. Töölised sõitsid objektile. Haljastusfirma saatis brigaadi objektile muru korrastama.
▷ Liitsõnad: ehitus|objekt, maaparandus|objekt, tsiviil|objekt, tööstusobjekt.
3. keel sihitis. Eesti keeles esineb objekt nimetavas, omastavas või osastavas käändes.
▷ Liitsõnad: osa|objekt, partsiaal|objekt, totaal|objekt, täisobjekt.
pahn ‹-a 23› ‹s›
1. (peenem) põhk, sasi. Sead püherdavad pahnas. Ronis lakast alla, puhastas riideid pahnast ja õlgedest. Aluskoti õled on pahnaks magatud. Magavad pead-jalad koos nagu sead pahnas. Elab nagu põrsas pahnas 'mustalt, räpaselt'. *See tegi valu, kui nad tõstsid Leemeti vankri põhja pahnale. A. Mälk.
2. praht, rämps; tarbetu kraam, koli. Tuul keerutas pahna ja prügi näkku ja juustesse. Pühkis õue risust ja pahnast puhtaks. Kuurinurka oli kõiksugu kõlbmatut pahna kogunenud. *Kohver oli igasugust pahna täis – küll oli seal rõivaräbalaid ja igasugust koli.. V. Kruuspere (tlk).
3. hlv väärtusetu paberikraam, väheväärtuslik v. selleks peetav lugemismaterjal, kirjatükk vms.; tarbetuks peetud teadmised, mõtted vms. Sahtlid olid täis vanu kirju, ajaleheväljalõikeid ja muud seesugust pahna. Ajakirjas trükiti, kinos näidati igasugust pahna. On alles pahna kokku kirjutanud. Kogu seda pahna ei jõua ma endale eksamiks pähe ajada. Küll võib mõni inimene pahna suust välja ajada, kõiksugu pahna kokku rääkida. *Pea sul pahna täis, aina peigmehed. A. Üksip (tlk). *.. au, isamaa, seadus ja kord – kõik on väärituks pahnaks tembeldatud. R. Sirge. || (rohke v. väärtusetu paberraha kohta). *„Sinu raha ma ei taha, seda pahna mul omalgi küll,” sähvas Pearu. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: paberi|pahn, rahapahn.
põrgu ‹illat põrgusse e. põrgu 1›
1. ‹s› surnute ja pahade vaimude asupaik, allmaailm; ristiusus ja judaismis patuste surmajärgne karistuspaik. Paradiis, põrgu ja puhastustuli. Põrgut valitseb kurat. Patused ja paganad heidetakse põrgusse. Head inimesed lähevad pärast surma taevasse, pahad põrgusse. Kurat viis mehikese otseteed põrgu. Põrgus ootavad hirmsad piinad. Küll sind põrgus praetakse! Kalevipoeg jäänud kättpidi põrgu väravasse kinni. Vajugu ma põrgu põhja, kui valetan! Siin on palav nagu põrgu eeskojas. *.. hädakisa ja karjumise peale tuli põrgust värava juurde igasuguseid pärgleid ja kuradeid nagu tolmu. J. Jaik. *Põrgu kõigile on valla, taevas ainult harvadele. F. Tuglas.
2. ‹s› piltl füüsilistelt tingimustelt raske v. õudne paik; olukord v. elamine sellises seisundis. Maapealne, kodune põrgu. Lahingute, raevuka heitluse põrgu. Siberi laagrite põrgust pääsesid vähesed. See mees käis sõjas mitmest, kõige hirmsamast põrgust läbi. Eesliinil keeb tõeline põrgu. Töö kaevanduses oli täielik, päris põrgu. Orjade elu oli pidev põrgu. Lapsed tegid vanemate(l) elu põrguks. Üks hammas suus teeb põrgut 'valutab metsikult'. Meie abielu on põrguks muutunud. Kui ma sellest põrgust veel pääseksin. *Mäletan .. kaptenit, katlaruumi kuuma põrgut ja higirättidega, tahmaseid kütjaid. J. Smuul. *Kui aga mured iga päev ja öö piinavad, siis on põrgu juba maa peal valmis. M. Metsanurk. || ränk hingeline kannatus, ahistavad mõtted ja tunded vms. Siseheitluste piinav põrgu. *Nüüd algas minu põrgu. Teadmatus, kahtlused, kaotusehirm, mahajäetu ahastus.. M. Seping.
▷ Liitsõnad: laagri|põrgu, lahingu|põrgu, sõja|põrgu, tulepõrgu; pärapõrgu.
3. ‹s› ‹interjektsioonilaadselt› keskmise kangusega vandumis- ja kirumissõna, kasut. negatiivse (mõnikord ka positiivse) emotsiooni väljendamiseks, ka vandumisvormelite osa. a. (üldiselt, mitte millelegi otseselt suunatuna:) pagan, kurat. See on põrgu teab mis! Põrgu päralt, kus sa oled olnud? Ära nüüd põrgu päralt enam iitsatagi! Põrgu pihta, no oli see alles kala! Põrgu seda teab, mis sellest kõigest saab! Kuhu ta jääb, põrgu teda võtku! Kurat ja põrgu, tuli ja põrgu, nüüd ma teile alles näitan! Oi sa põrgu, asi on ju päris hull! „Oi põrgute põrgut!” ahastas Ain. Nüüd on (päris) põrgu lahti 'asjad hullusti'. Nüüd läheb (lausa) põrguks, põrgu lahti 'asi hulluks'. | ‹illatiivis›. Keri põrgu, või ma kutsun politsei! Kerigu, käigu põrgusse, mis see minu asi on! Käigu see töö põrgusse! Mine selle jutuga kohe päris põrgu! Põrgusse sõida oma äride ja asjaajamistega! Sõitku põrgu, mina seda asja kaasa ei tee! Ah, põrgusse kõik ettevaatusabinõud! b. tunderõhuliselt, hrl. koos sõnadega kes, mis, kus, kuhu, kust. Kust põrgust sina nüüd lagedale ilmusid? Kust põrgu(st) ma selle raha võtan? Kuhu põrgu põhja sa mind vead? Kes põrgu(t) mul käskis seda teha! Kus põrgut ta võib täna ringi kooserdada? Mida, keda põrgut sul veel vaja on! Mis põrgut, mida põrgut siin nii vahtida on? Kuhu põrgut mind toodi? *Aga ütelge mulle ometi, mis põrgu pärast te sealt Venemaalt nii ruttu tagasi tulite? O. Luts.
4. ‹adj› kõnek pöörane, metsik, põrgulik. Teil peab küll põrgu 'kõva' kannatus olema! Jalg valutab põrgu moodi 'väga'. *Mõtlesime, et asi paraneb niigi. Aga järjest põrgumaks on läinud. M. Traat.
5. ‹s› (rahvapärane ütlus koobaste, koobastiku kohta). Tori, Helme põrgu.
6. ‹s› ‹liitsõna järelosana› mingi paheline koht v. asutus
▷ Liitsõnad: jooma|põrgu, kaardi|põrgu, mängupõrgu.
süda sügeleb (sees)
mingi asi ei anna rahu, muudab mõtted rahutuks. *.. hakkas minema. Aga süda sügeles sees ja keel ei saanud enam pidama. „Mis see ... uus patent või?” A. Sinkel.
une|nägu
ka psühh une ajal tekkivad kujutluspildid ja mõtted, mis näivad magajale reaalse elamusena. Selge, segane, katkendlik unenägu. Nägin halba, veidrat, huvitavat unenägu. Haiget piinavad kohutavad luupainajalikud unenäod. Indiaanlane ei eristanud unenägu ja tegelikkust. Püüdis öist unenägu asjata meelde tuletada. Unenägudes esineb tihti tagaajamist, seiklusi, piinlikke olukordi. Võikast unenäost ärgatakse kergendustundega. Sügav ja unenägudeta uni. Ostis laadalt unenägude seletaja 'unenägusid seletava raamatu'. Vaat mida see unenägu tähendas! Unenäod lähevad mõnikord täide. Uskus endeid ja unenägusid. Tüdrukud pidasid poisi juttu hobuse unenäoks 'mõttetuseks'. Kogu elu näis talle kurja, halva unenäona. Noorpaar elas nagu magusas unenäos. Usu unenägu, peksa tuult ehk taota varju. || unistus, unelm. *Istume, armas, veel, enne kui läheme ... Veel minut unenägu, hetk enesele ... F. Tuglas. *.. aegade lained uhuvad nooruse unenäod ja mälestused oma teed .. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: hirmu|unenägu, õudusunenägu.
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |