[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

arutama ‹37›

1. aru pidama, kaalutlema, läbi v. järele mõtlema. a. (omaette, endamisi). Kõndis edasi-tagasi ning arutas, millest rääkida. Ta oli seda mõelnud ning arutanud unetutel öödel. Arutas ja arutas, kuni lõpuks tegi otsuse. b. (kellegagi mõtteid, arvamusi vahetades). Seda küsimust tuleb ühiselt, teistega arutada. Istuti ning arutati päevasündmusi. Neid probleeme tuleks koosolekul, konverentsil arutada. Hakati arutama, mida ette võtta. Mis siin enam arutada, kõik on selge. Kohus arutas asja tagaselja.
2. millessegi selgust tooma. Küll aeg kõik asjad arutab.

diskuteerima ‹42›
arutlema, mõtteid vahetama; vaidlema. Pärast ettekannet diskuteeriti elavalt, pikalt, ägedalt. Selle probleemi üle on palju diskuteeritud. Asi on selge, siin pole midagi diskuteerida. Dogmad pole diskuteeritavad.

keskenduma ‹37›

1. oma tähelepanu, mõtteid v. tegevust millelegi keskendama. Müra ei lase mul keskenduda. Laps ei suuda veel vajalikul määral keskenduda. Enne hüpet keskendus sportlane tükk aega. Ta keskendus lugemisele, pildi vaatamisele, õpingutele. Ants keskendus töösse. Keskendusime kuulama, mida kõneleja räägib. *Isa lõikab laua juures suure pika noaga tubakat, keskendunud ja tõsine. M. Traat. || sellist olukorda ilmutama. Keskendunud nägu, ilme, pilk.
2. mingisse keskpunkti, millegi ümber koonduma. Kogu tähelepanu keskendus eelseisvale eksamile. Kõik mõtted keskendusid raskele ülesandele. Tema huvi on keskendunud kergele muusikale. Vaidlused keskendusid paari probleemi ümber. Meie jutuajamised keskendusid ühistele tuttavatele. Kogu tema mõte keskendus tulevastesse päevadesse. *Soodsate veeteede tõttu keskendus puidu ja lina väljavedu Narva ja Pärnu .. A. Vassar.

kinnine ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›

1. suletud, kinniolev, mitteavatud. Kinnine uks, aken. Istub päevad läbi kinnises ruumis. Kinnine kohver. Märgusõna peab olema kinnises ümbrikus. Lamab kinniste silmadega. Kinnine raamat.
2. väljastpoolt, pealt kaetud. Kinnine (sõidu)auto, vagun, tõld. Kinnine kuivendusvõrk, drenaaž. Kinnine keris. Kinnine luumurd, vigastus 'kus pehmed kattekoed on vigastamata'. Kinnine maastik 'vähese vaateväljaga (metsane, mägine jne.) maastik'. || müüride, seinte, majadega ümbritsetud. Kinnine rõdu. Maja õu oli kinnine. *Masin peatus lõpuks kinnisel betoneeritud hoovil .. V. Gross.
3. täiesti v. rohkesti kattev v. varjav. Kinnine kaelus. Kinnised kingad.
4. vähe liikumist ning vaheldust võimaldav. *Ka minul on ju kahju vahetada oma vaba hulkurielu sulasepoisi kinnisema elu vastu, aga ma tean, et see on ometi etem. E. Vaigur. || piiratud tegutsemis- v. arendusvõimalustega (näit. males jm.). Kinnine avang, seis. Valis Sitsiilia kaitse kinnise variandi. Mängu algus oli kinnine (näit. jalgpallis).
5. laiemale üldsusele suletud, üksnes teat. kitsamale ringkonnale määratud. Kinnine õppeasutus, pansion. Kinnine söökla, raamatukogu, organisatsioon. Kinnine koosolek. Nõupidamine oli täiesti kinnine. Kinnine pidu, koosviibimine, etendus. Sündmust tähistati vaid sugulaste ja lähemate tuttavate kinnises ringis. See kohtuprotsess on kinnine, toimub kinniste uste taga 'protsessist võtavad osa ainult asjaosalised'.
6. iseloomult, hingelaadilt endassetõmbunud, oma mõtteid ja tundeid mitteavaldav; teiste suhtes ligipääsmatu ja tõrjuv. Kinnine ja umbusklik inimene, mees. Kinnise (ise)loomuga nooruk. Pärast ema surma muutus tüdruk veel endassetõmbunumaks ja kinnisemaks. Ta on minu vastu, võõrastega kole kinnine. Mehe nägu muutus läbitungimatult kinniseks.
7. salajane (hrl. hääletamise kohta); ant. lahtine. Seltsi juhatus valitakse kinnisel hääletamisel.
8. kõnek mitte eriti arusaav v. taiplik. *Paul oli kidase jutuga mees, mõistus oli tal ka võrdlemisi kinnine. M. Traat.
9. keel konsonandiga lõppev. Kinnine silp.

kõnelema ‹-lda 38 või -leda 37›
rääkima
1. suulist kõnet tarvitama; sel teel mõtteid, arvamusi jne. väljendama. Vaikselt, kõvasti, valjusti, bassihäälel kõnelema. Hästi, ladusalt, aeglaselt kõnelema. Eesti, saksa, vene keelt kõnelema. Kõneleb Võru murret. Poisid kõnelevad inetult, ropusti. Laps õpib kõnelema. Loomad ei oska kõnelda. Ta kõneleb läbi nina. Joosepil on harjumuseks üksi, omaette kõnelda. Kõnele tõtt, õigust! Kellestki head, halba kõnelema. Vanaema kõneles lastele muistseid lugusid. Mees kõneles poistest kiitvalt. Kõike ei maksa uskuda, mis kõneldakse. Ära kõnele sellest mitte kellelegi! Olen sulle temast kõnelnud. Selle kohta kõneleb rahvasuu järgmist. Ära kõnele kätega! (öeldakse, kui keegi käsitsi külge kipub). | piltl. Hakkasid kõnelema automaadid, relvad. Sinu kasuks kõnelevad järgmised asjaolud. Pilgud, naeratused kõnelevad. Mehe südametunnistus hakkas vist kõnelema. Lapse pärani silmadest kõneles ehmatus, imestus. Tema teod kõnelesid ise enda eest. *Jälle hakkas temas kõnelema Lenkide veri ja Lenkide uhkus.. A. Jakobson. || kirjalikult millestki jutustama, midagi teatama, midagi käsitlema. Ajaleheartiklis kõneldakse sügiskünnist. Luuletus kõneleb kevadest. Seltsi põhikirjas kõneldakse liikmete õigustest ja kohustustest. Kroonika kõneleb eestlastest mitmes kohas. Romaanis „Kui Raudpea tuli” kõneleb E. Kippel Põhjasõja sündmustest. Arhiivimaterjalid kõnelevad, et..
2. vestlema, juttu ajama. Meil on vaja nelja silma all kõnelda. Ta püüdis kuulata, mida poistesalgas kõneldi. Asjad tuleb omavahel selgeks kõnelda. Jutt ei tahtnud vedu võtta, kõneldi niisama ühest-teisest. Homse koosoleku üle peab direktoriga kõnelema. Kellega sa seal kõneled?
3. kõnet pidama, kõnega esinema. President kõneles rahvale lossi rõdult. Kirikuõpetaja kõneleb kogudusele kantslist. Ta oli halb kõnemees, kuid kõneles ometi. *Koosolek algas. Esimesena kõneles üliõpilasest noormees. J. Vorms.
4. piltl millestki tunnistust andma, midagi aimata laskma v. tõendama. Need arvud kõnelevad majanduse tõusust. Õhurõhu järsk langus kõneleb madalrõhkkonna lähenemisest. Võistlustel saavutatud tulemused kõnelesid sportlaste heast vormist. Kõik kõneleb kevade lähenemisest. Kõik temas kõneleb tervisest ja elurõõmust. Korteri sisustus kõneleb pererahva jõukusest, isikupärasest maitsest. Faktid, arheoloogilised andmed kõnelevad, et.. *Ka kleit, mantel ja kübar kõnelevad, et ta mõtleb ainult riietusele. P. Kuusberg.

kätkema ‹42 või 37›

1. kuhugi peitma, varjule panema. *Üks sai selle eest [peksa], et varastatud vilja oli kätkenud, teine, et mõisa talgutel oli kakelnud.. M. Metsanurk. *Kes teab, kuhu voodri vahele ta rahavarud võisid olla kätketud.. M. Raud. || piltl (mõtteid, ideid jne.) millessegi panema, millessegi vormima. Poeet kätkeb luuletusse oma tundetulva. Lihtsaisse värssidesse on kätketud sügav elutõde. Vanasõnadesse kätketud õpetused. Rahvariideisse on kätketud meie esivanemate ilumeel.
2. endas peitma, endas varjama. sisaldama. Maapõu kätkeb tohutuid rikkusi. Meloodia, sümfoonia kätkeb endas rahvaviisi elemente. Missugust saladust need varemed küll võivad kätkeda? Riigipööre kätkes ohtu demokraatiale. *..kui palju poeesiat ja mõtet kätkevad väliselt kõige lihtsamad ja argipäevasemad [filmi]kaadrid. O. Utt. *..hallpeadki üldse pole vanad, / vaid kõigil leeki kätkeb rind.. A. Rammo.
3. peituma, varjul olema, sisalduma. *Elu ime kätkes seemnes, elu ja võidu ime! A. Kalmus. *Draama külgetõmbejõud kätkeb eelkõige Tiina karakteris. A. Järv.

lüüriline ‹-se 5› ‹adj›

1. lüürikasse kuuluv. Lüüriline teos, luule, žanr.
2. tundeelamuslik, tundeküllane, lüürikale omane. Lüüriline meeleolu, esituslaad. Lüürilise hingega, hingelaadiga inimene. Lüürilise põhitooniga film. Karm meeski võib muutuda lüüriliseks. Lüüriline sopran, tenor. Lüüriline kõrvalepõige 'vahelepõimitud lõik, milles autor väljendab elamuslikult omapoolseid mõtteid, meeleolusid ja suhtumist'.

meelisklema ‹37›
(järele) mõtlema, mõtisklema, mõtteid mõlgutama. Istus tükk aega meeliskledes jõe kaldal. *Ning mida rohkem ta meeliskles Lembitust, seda võõramaks talle muutus Muikman. J. Kärner. *Herbert meeliskles, kas preili Marchand'il vahest kogemata mõne tema tuttavaga sarnasust ei ole. E. Vilde.

mõtisklema ‹37›
mõtlema, mõtteid mõlgutama. Istub (omaette) mõtiskledes kamina ees. On, mida, mille üle mõtiskleda. „Vaat, kuidas elu võib minna,” mõtiskles ta. Mõtisklev ilme, nägu. *Tee peal mõtiskles ta mehest ja naisest, jättes armastuse meelega kõrvale. T. Vint.

mõtlema ‹mõtelda e. mõelda, mõtelgu e. mõelgu, mõtelnud e. mõelnud, mõteldakse e. mõeldakse, mõteldud e. mõeldud 49›

1. keeruka ajutegevuse abil asjade, nähtuste vm. omadusi ja seoseid leidma, järeldusi ja otsustusi tegema (hrl. mingi probleemi lahendamiseks, millekski selguse saamiseks). Algeliselt, primitiivselt, konkreetselt, abstraktselt, loogiliselt, filosoofiliselt, teaduslikult mõtlema. Kiiresti, kainelt, pingsalt, aeglaselt, laisalt, loiult mõtlema. Kunstnik mõtleb kujundites, kujundlikult. Tavaliselt mõtleme oma emakeeles. Õpi oma peaga, iseseisvalt mõtlema. Mõned inimesed räägivad omaette, mõtlevad valjusti. Igaüks mõtles omi mõtteid. Mõtlesin palavikuliselt, mis teha. Mõtle (hästi) ja tuleta meelde, kuidas see oli. Anna aega mõelda, las ma mõtlen veel. Nõustus ilma pikemalt mõtlemata. Ära rumalusi räägi, mõtle peaga. Mõtleb nii, et pea ragiseb, suriseb. See ülesanne pani mehe mõtlema. Inimene on mõtlev olend, tal on mõtlev aju, pea. Enne mõtle, siis ütle. *Oli ta ju koju tulnud üksinduses üht-teist selgeks mõtlema .. M. Traat. || kellelegi, millelegi oma mõtteid suunama, neid sellele koondama; kedagi v. midagi silmas pidama, arvestama. Kelle peale, kellele, kellest, mille peale, mida, millele, millest sa mõtled? Mõtleb kodustest, kodustele. Ära mõtle surma peale, mõtle elule. Raha on nii vähe, et säästude soetamisele ei saa mõeldagi. Ma tahan ettepaneku üle veel mõelda. Mõtleb aina kurbi, süngeid asju. Asja on mõeldud nii ja teisiti, on mõeldud igat kanti. Mõtleb ainult endale, oma heaolu peale. Kui sa muust ei hooli, siis mõtle vähemalt lastele, laste peale. Selle vihjega mõtles ta vist mind. Ei, ma ei mõtle Jaani, ma mõtlen seda teist poissi. Mida ta selle ütlusega mõtles? Need sõnad olid vist vastuseks mõeldud. Kas uudist tead? – Missugust uudist sa mõtled? Need aastad – ma mõtlen neljakümnendaid – olid rasked. *Mõtlen: mängus ei ole mul õnne / ja naistega mul ei vea. A. Sang. || arvama, teat. arvamusel, seisukohal olema. Mis ta endast õige mõtleb, kelleks ta end peab? Ei maksa teisest inimesest halba, halvasti mõelda. Mõtlen just nii, nagu praegu ütlesin. Mõtlesin juba, et sa ei tulegi. Ma mõtlen, et Maril on õigus. Mis sina sest loost mõtled? Talle on ükskõik, mis teised temast mõtlevad. Ära mõtle, et sina oled maailma naba. Ega te ometi mõelnud, et tulime siia logelema!
2. kavatsema, plaanitsema. Mõtlesin ennast talle appi, abiks pakkuda. Mõtles kleidi pikkade varrukatega teha. Kuidas sa mõtled puhkust veeta? Vahib vihaselt otsa, justkui mõtleks kallale tulla. Mul on seni juba tehtud, kui tema alles mõtleb. Mis siin enam mõelda, teeme nii – ja valmis! Paistab, et ta ei mõtlegi käsku täita, minema hakata. Hakka tööle! – Ei mõtlegi! Romaan on mõeldud kolmeosalisena, kolme eri raamatuna. Mõeldud – tehtud (otsustamise ning kiire selle järgi toimimise kohta). Vihm ei mõtlegi üle jääda. Inimene mõtleb, aga jumal juhib. || ette nägema, määrama. See võis olla hästi mõeldud, kuid kukkus halvasti välja. Eelnev jutt oli mõeldud ettekäändeks, minu vihastamiseks. Etteheide polnud sulle mõeldud. Tööriist on mõeldud tööd hõlbustama. Tehnikumidele mõeldud õpik. Eelkõige lugemiseks mõeldud näidend. *Onnike oli mõteldud peamiselt küll õitselistele .. A. Taar.
3. kujutlema; välja mõtlema. Kui on hea fantaasia, võib mõelda enda karuks, linnuks, kas või Hiina keisriks. Mõtle end minu asemele, siis saad mu probleemidest aru. Mõtelge, mis oleks, kui talve ei tulekski! Ilusam, kui ma eales mõelda oskasin. Kui see tõsi oleks, mõtle ise, mis siis juhtuks! *Kui aga ei olnud, mida lugeda, siis mõtlesin ise endale lugusid. M. Raud. || mõtle!, mõtelge!, mõelda ~ mõtelda!, mõtleks! kõnek (millelegi v. kellelegi tähelepanu juhtimiseks, emotsionaalseks esiletõstmiseks). Mõtle, kell juba kaks! Mõtelge ometi, Milla läheb mehele! Mõelda vaid, tema loodab direktoriks saada! Mõtle, kui põnev! Mõtle, missugune suuvärk! Mõtleks, kui tähtis mees ta oma arust on! Mõtleks, kus asi, mille pärast nutta! *Mõtelda, et on veel inimesi, kes ei usu kotermanni! A. Kalmus. *Kägu kukkus. Mõtleks ometi: pärast jaani! L. Promet.

ette mõtlema
ette plaanitsema, ette nägema, mõtteid tulevikku suunama. Maletaja peab oskama käike ette mõelda. Kes oskab nii kaugele ette mõelda ja kõike arvesse võtta!

tagasi mõtlema
meenutama, mõtteid minevikku juhtima. Kooliajale tagasi mõeldes meenuvad kunagised koolikaaslased. Manalamehed, kellele tänumeeli tagasi mõeldakse. *Liina Reimanile tagasi mõeldes meenub ikka monumentaalsus, mis hoovas ta isikust ja loomingust. V. Panso.

mõtte|vabadus
inimõigus oma mõtteid väljendada, oma mõtteviisi ning veendumusi levitada

läbi nägema

1. millestki läbi vaadata võima. Aknaklaasid on nii tahmunud, et ei näe enam läbi. Tihedast hekist ei näe üldse läbi.
2. kellegi tegelikku olemust, mõtteid, kavatsusi, tegutsemismotiive jm. ära aimama. Ei maksa teeselda, ta näeb su läbi. Kellegi kavatsusi, riukaid, vigureid läbi nägema. *Ega säärastele silmadele saagi valetada, need näevad sind päris läbi. L. Tigane.

[kelle(l)gi] pead pulki täis ajama, pea (on) pulki täis
kedagi segadusse ajama, kellessegi eksitavaid v. erutavaid mõtteid sisendama; keegi on segaduses v. ärevil, erutavaist mõtetest haaratud. Naabrid ajasid tal pea oma ärevate juttudega pulki täis. Peremehel on pea pulki täis, ei oska kuskilt peale hakata.

pilt|kiri
kiri, milles mõtteid väljendatakse ja teavet edastatakse piltide ning jooniste abil, piktograafia. Piltkiri on kirja algaste. Sumerite piltkiri. Soome ja Karjala kaljujooniste piltkirjad.

rääkima ‹räägin 42›
kõnelema
1. kõneelundite abil sõnu ja lauseid moodustama, neid kuuldavale tooma. Valjusti, vaikselt, sosinal rääkima. Aeglaselt, selgesti rääkima. Laps alles õpib rääkima. Oskab rääkida ainult üksikuid sõnu. Räägib imelikult läbi nina, võõrapärase aktsendiga, r-i põristades. Räägi täie häälega. Tahtsin rääkida, aga naer tükkis peale. Kahekesi olles tavatsesid nad rohkem vaikida kui rääkida. Ei saa suurest ehmatusest, suure ehmatuse tõttu rääkida. Pole harjunud mikrofoni rääkima. Kogu aeg muudkui räägib ja räägib. Orja peeti rääkivaks tööriistaks. || (lindude, loomade kohta:) inimkõnet meenutavat häält kuuldavale tooma. Õpetas papagoi rääkima. Ahvid ei mõista rääkida.
2. kõnelemise teel mõtteid, tundeid, arvamusi jne. teatud viisil väljendama. Lahkelt, sõbralikult, naljatlevalt rääkima. Avameelselt, ausalt rääkima. Poisid rääkisid inetult, rumalasti. Mees räägib pikalt-laialt, ääri-veeri, ümber nurga 'keerutades, vihjamisi'. Ülemus räägib temaga kuidagi mokaotsast. Milleks mõistu rääkida, ütle otse. Räägib värssides. Mõttetusi, vaimukusi rääkima. Ei tahtnud tõtt rääkida. Kui õigust rääkida, siis ma ei tea sellest suurt midagi. Kes räägib? (küsimus tundmatule helistajale). Siin räägib Vello Vaher (enda esitlemine telefonis). Mis sa räägid, mis te räägite! (uskumatust väljendav hüüatus). Kipub suu asemel kätega rääkima 'kallale tikkuma'. Laps räägib siis, kui kana kuseb. | piltl. Relvad, kahurid hakkasid rääkima. Silmad, pilgud räägivad. Jäljed räägivad vahel väga palju. Faktid rääkisid ise enda eest. Mõned asjaolud räägivad selle vastu 'satub iseendaga vastuollu'. || mingit keelt v. murret oskama v. valdama. Inglise, läti keelt rääkima. Rääkis mingit võõrast keelt. Mees räägib hästi mitut võõrkeelt. Ta ei räägi midagi peale emakeele. Eesti keelt räägitakse üsna väikesel maa-alal. Naine räägib kohalikus murdes, kohalikku murret.
3. midagi käsitlema v. teatama, millestki jutustama. Reisimuljeid, kalamehejutte rääkima. Räägivad äriasju, äriasjadest. Isa räägib sageli oma noorusest, elukäigust, seiklustest. Räägitakse ühest ja teisest, maast ja ilmast. Rääkis seda, mis ta tähele pannud. Ära räägi seda, sellest kellelegi. Ma sulle räägin, aga ära edasi räägi. Räägi, mis küla peal uudist, mida külas kuulsid. Liisa teadis rääkida, et.. Raadio rääkis, et.. Sinust räägiti raadios. Läks juhtunust emale rääkima. Poiss rääkis õpetajale (kätte), mis teised olid teinud. Kes sellist hullu juttu räägib? Nüüd sa rääkisid ennast pigisse! Kaval mees, räägib veel ennast puhtaks. Ei julge rääkida, mis hingel pakitseb. Temast räägitakse hästi, halvasti, nii head kui kurja. Ei maksa tühja 'alusetut, ebatõtt' rääkida. Mis sa patrad, räägi ikka mehejuttu ka! Esinejad on kõik kandidaadi poolt rääkinud. Sama hea, nagu räägiks seinale, kurtidele kõrvadele. Räägi, mis sul rääkida, rääkimist. Vanaema teab palju muinasjutte rääkida. Arst laskis haigel ennast tühjaks rääkida. Töö on raske, mis seal rääkida. Maja oli uhke küll, mis seda rääkida. Isagi ei tõsta seda kivi, mis siis veel pojast rääkida 'poeg veel vähem'. Tänavusest õunasaagist pole, ei maksa rääkidagi. Kas said haiget? – Ära parem räägi! Millest süda täis, sellest suu räägib. Tea palju, aga räägi vähe. Söö, mis küps, räägi, mis tõsi. || mingis asjas (ümber) veenma. Püüab Antsu nõusse rääkida. Peab juhataja jutule minema, ehk annab veel rääkida. Tal õnnestus partner pehmeks, surnuks rääkida. Kaaslased käisid nii kaua peale, kuni rääkisidki Pauli uimaseks. Poiss rääkis onu kaasa tulema. Kõik räägivad talle, et ärgu jätku kooli pooleli. *Emal tuli anuda Muhu preestrit Bobkovskyt, et see sõidaks Tallinnasse ja räägiks poja vangist lahti. O. Kruus. || (rahvasuu kohta, sageli impersonaalselt). Nõnda räägib pärimus, legend, rahvasuu. Rahvas räägib, et tulevat külm suvi. Kurjad keeled räägivad, et ta on lapsega tüdruk. Siberi pakane räägitakse meie omast talutavam olevat. Temast räägitakse naljakaid asju. Selle tembuga pani ta kogu küla endast rääkima. Parem suu sisse rääkida kui selja taha. *Vaenlase hävitamine kuulutati kangelasteoks, millest tulevad põlved pidid imetledes rääkima.. M. Metsanurk. *Kui Juhani kosimine räägitavaks tõusis, kuulis Jüri isa suust, mis vastumeelt temale poja kosimine olnud.. F. R. Kreutzwald. || (kirjalikult). Autor rääkis oma näidendis põletavatest probleemidest. Luuletus räägib armastusest. Ajalehed teavad imeasju rääkida. Press, ajakirjandus rääkis sõjaohust. Vadjalastest räägitakse kroonikas mitmel pool. Uues seaduses ei räägitavat abiteost midagi. Praegusaja teadus räägib sellest hoopis uut moodi.
4. juttu ajama, vestlema, midagi läbi arutama. Salajuttu rääkima. Verneriga juba rääkisime eile telefoniga, telefoni teel. Tahan sinuga pisut omavahel, nelja silma all rääkida. Mul ei õnnestunud temaga sõnakestki rääkida. Praegu pole enam aega, homme räägime edasi. Nad rääkisid avameelselt nagu mees mehega. Huvitav, mida naised kohvikus tundide viisi räägivad. Maali on uhke tüdruk, ega ta igaühega ei räägi. Asi pole veel lõplikult selgeks räägitud. Räägime nüüd selle jutu sirgeks, klaariks. Õpetajal on tarvis vanematega poisi pärast rääkida. Millest, mille üle te räägite? Alles siis, kui suu soojaks räägitud, võib asja juurde asuda. *Toas, seal on Mikanori ema ja isa, ei saa suust suhu [= ilma tunnistajateta] rääkida... O. Jõgi (tlk). || kõnek kokku leppima. Nõnda sai ka tehtud, nagu oli räägitud. Hinna suhtes, öömaja asjus on mul temaga juba räägitud. *Sammul noogutas, et siis on hästi, kalpsas kämblaga Antsu õlale, et oleme rääkinud, ja läks edasi. E. Maasik.
5. kõnet pidama, kõnega esinema. Koosolekul, aktusel rääkima. Miitingul rääkis mitu inimest. Kõneleja rääkis peast, paberilt. Läks kõnepulti ja hakkas rääkima. Pastor räägib kantslist. Advokaat rääkis pikalt süüaluse kaitseks. Käis enne valimisi maal rahvale rääkimas.
6. piltl millestki tunnistust andma, midagi aimata laskma v. tõendama. Punetavad silmad rääkisid nutust. Statistika räägib majanduse tõusujoonest. Muinaslinnused räägivad siinse ala kunagisest tihedast asustusest. Kalmistul räägib kõik kaduvusest. Kõik rääkis sellest, et.. Kogemused räägivad selle teesi vastu, kahjuks. Nende suur sarnasus rääkis veresuguluse poolt, kasuks. *Rammust rääkisid tema piht ja õlad, rammust tema kõnnak ja kaelgi. A. H. Tammsaare.

seadma ‹sean 45›

1. midagi (harvemini kedagi) kuhugi v. mingisse asendisse panema, asetama. Seadis toolid seina äärde ritta, kõik asjad oma kohale. Seadsin redeli lakaluugi alla, seina najale püsti. Hurtsikule on toed alla seatud. Perenaine seab nõusid, toitu lauale. Seab aknale paar lillepotti. Nõu seati kraani alla. Tüdruk seab õues pesu nöörile. Seab peeglit seinale. Inger seab lilli vaasi. Pakkudele olid seatud istumiseks pikad lauad. Seadsin paja tulele. Uks seati uuesti hingedele. Viltune teeviit seati otseks. Sarikad, piirikivid seatakse paika. Purjed seatakse tuule järgi, tuulde. Hakkas jõulukuusele küünlaid külge seadma. Ema seab lapsele tekki peale, lapsed riidesse. Õngitseja seab ussi õnge otsa. Andres seadis külimati kandevööle. Poisid seavad suusad alla. Naine seab peegli ees endale kübara pähe. Vanaema seadis prillid ninale. Kütt seadis püssi palge. Mehed seadsid piibule tuld. Seadis mõlemad käed ruuporiks suu juurde. Seab hobusele päitsed pähe. Arst seadis nihestunud liigese paigale. Algaja kandlemängija õpib sõrmi seadma. Surnu käed seati risti rinnale. Seadke haige voodis istukile! Mees seadis end vaibale istuma, küljeli sohvale. Ootajad seadsid end sappa. Tüdruk seadis huuled prunti, torusse. Mees seadis suu naerule. *Ja siin on üks väike peegel, vaata, kui ilusasse nahka on ta seatud. A. Gailit. | piltl. Püüad vist mind endale kilbiks seada. Ära katsu end, seda lugu paremasse valgusse seada. Seab end vist juba ülemusega ühele pulgale. Neid teoseid võib julgesti kõrvu seada 'kõrvutada'. Teda tuleb seada fakti ette. See arvamus seati kahtluse alla. Sa seadsid mind oma küsimustega raskesse olukorda. Pane tähele – ta seab sulle lõksu! Sind hurjutatakse ja seatakse häbiposti. Viimased sündmused võivad meie plaanid ohtu seada. See asjaolu seab majandusmeeste ette tõsiseid probleeme. Turismi areng seab riigi majandusele teatavaid nõudeid. Meie au oli kaalule seatud. *Raske karjasepõli .. seadis poisikese juba maast-madalast sülitsi karmi eluga. R. Parve. || esitama, püstitama. Õpetaja seadis mulle järjest raskemaid küsimusi. Andrest seati teistele eeskujuks. Ta ei seadnud endale kõrgeid sihte, kõrgeid eesmärke. Seadsin lähemaks ülesandeks kooli lõpetamise. Missugused tingimused te meile seate?
2. normaalseks, nõuetekohaseks, tarvitamiskõlblikuks, vajalikku seisu korrastama; korraldama. Hakkasin tuba, ruume, hooneid korda seadma. Katsusin ise saagi, jalgratast korda seada. Seadsime oma asjad, riided korda. Sea ennast, oma asjad jutti, joonde! Püüab oma lohakile jäänud majapidamist, kodu pisut paremaks, paremale järjele seada. Ema läks lauta lehmade asemeid seadma. Sea tuba külaliste jaoks valmis! Kalur seab paadis purjesid 'muudab nende asendit'. Ta ei osanud külvikut korralikult seada. Seadis haigel padja pisut kõrgemale. Las ma sean sinu kuuekaelust! Poiss seadis mütsi otseks. Seadis oma asendi mugavamaks ja uinus. Ei olnud kedagi, kes oleks vanakest seadnud ja kohendanud. Arstid seadsid 'ravisid' Märdi uuesti jalule. Õpetaja seadis lapsed rivisse. Väeosa seati lahinguvalmis. Sa peaksid oma elu paremini seadma. Täiskasvanud lapsed tahavad oma elujärge ise seada. Ta on harjunud kõike oma tahtmist mööda seadma. Sea oma tööasjad nii, et saaksid kaasa tulla! Lind seadis nokaga sulgi. Anna aega atra seada. *Aga ma püüan nõnda seada, et kella neljaks olen Sälliksaare teeotsal. O. Tooming. || oma mõtteid sõnadesse panema, sõnastama; oskuslikult kõnelema v. kirjutama. Oskab hästi kavalalt, ilusasti sõnu (ritta) seada. Kui oli heas tujus, hakkas värsse seadma. Rütmi ja riimi seatud kirikulaulud. *Üht vaikset kiidulaulu oleks ta sõnule tahtnud seada, aga teadis, et on selleks kidakeelne.. M. Metsanurk. || (helitööd, lavateost) teat. määral ümber tehes kohandama, kohaseks tegema, sobitama. Helilooja poolt seatud rahvalaul. Seadis paar rahvaviisi segakoorile. Muusikajuht seadis laulu neljale häälele. Schuberti „Ave Maria” on seatud viiulile ja klaverile. Rokkansambel on seadnud ka Prokofjevi ja Bartoki muusikat. Õpetaja seadis luuletuse kõnekooriks. Näidendit lavale seadma 'lavastama'. Lavastus „Kullaketrajad” on seatud Kreutzwaldi samanimelise muinasjutu ainetel.
3. mingiks tegevuseks ettevalmistusi tegema, millekski valmistuma. Pidulised seadsid lahkuma, koju minema. Hommikul vara seati tööle (minema). Ema tõusis ja seadis end lehma lüpsma. Pererahvas hakkas juba magama seadma. Kui tahad kaasa tulla, sea end ruttu hakkama! Lapsed seadsid end vanaema juttu kuulama. Seadsime end minekule, minekuvalmis. Aeg on koduteele seada. Naised hakkasid end kirikusse seadma. Kuhu sa end vastu õhtut sead? 'kavatsed minna'. Mehed istusid piipu seadma 'piipu suitsetama, piipu panema'. Pille häälde seadma 'häälestama'. Mesilased vist seavad peret heitma. *Külavahetee polnud sile, vankril oli üht-teist raskuseks peal ja varsti hakkas Lepp [= hobune] ennast sammule seadma. A. Hint. || millelegi algust panema. Kangast seadma 'kangast looma, lõime telgedele ajama'. Leiba seadma 'leivataignat juuretisega alustama'. || (ilmastikuga, loodusega ühenduses:) mingis suunas muutuma v. arenema hakkama. (Ilm) seab vist sajule, vihmale, sadama. Päike seab loojuma. Näe, rohi seab juba mõnes kohas kasvama! *Ida pool nagu õhetaks kollakat. Kuu seab vist tõusmist. A. Mägi.
4. van määrama. Kedagi ametisse seadma. Keda nüüd seatakse valla etteotsa? Maffiaga on võitlema seatud eriüksused. Mind ei ole keegi tema karjaseks seadnud. *.. sultani asemel valitses üks Hollandi ametnik, keda kindralkuberner oma käskude täitjaks seadnud. A. Saal. *Kaks meest seati tema ja Priidu valvajateks, teised hakkasid tööle... E. Bornhöhe. || ‹sageli tud-partitsiibis› ette määrama (millegi teat. viisil esinemise, toimumise kohta). Nõnda on Jumal ise seadnud ja käskinud. Sündigu nõnda, nagu Jumal seadnud. See olevat mäss jumalast seatud korra ja isandate vastu. Kutsutud ja seatud hingekarjane. Seatud aeg jõudis kätte. Kõik läks seatud korda mööda. *Kuskil ei vedelnud veo- ega tööriistu, need kõik asetsesid oma seatud paigal. E. Vilde.

suud pruukima

1. väljakutsuvalt, häbematult kõnelema, õiendama, vastu haukuma. *.. tuuseldas läbi ühe noormehe, kes oli suud pruukinud tema [= meistri] vastu. K. Ristikivi.
2. kõnelema, mõtteid vahetama. *Mirjam jäi vait ja mõtles, et miks ta siin peaks oma suud pruukima. A. Beekman.

suu|vooder
piltl isik, kes räägib, väljendab mõtteid kellegi eest v. asemel. Vait, suuvooder, las ma räägin ise enda eest! Mina pole sind oma suuvoodriks palunud, tahtnud. Tikub teise eest vastama nagu suuvooder. Küsi ise, ega mina su suuvooder ole! Ei kavatse teie suuvoodriks hakata. Räägib nagu kommunistide suuvooder.

sõna võtma

1. esitatu, kuuldu kohta (näit. koosolekul) arvamust avaldama; midagi kõnelema, midagi lausuma. Võttis koosolekutel, nõupidamistel agaralt, sageli sõna. Ettekande kuulamise järel, arutelul võttis sõna mitu inimest. Mälestusmärgi avamisel võttis sõna ka kultuuriminister. Selle ettepaneku kohta võeti sõna nii poolt kui vastu. *„Noh,” võtab ema sõna, „eks nüüd kõnele sina, Andres, oma uudiseid; meie oleme sinule omad ära rääkinud.” O. Luts.
2. trükisõnas oma mõtteid v. seisukohta teatavaks tegema. Selle probleemi kohta on ajakirjanduses korduvalt sõna võetud. *Alates „Virulase” päevilt kuni maapakku siirdumiseni võttis Vilde sageli sõna kirjandusarvustajana ning teatrikriitikuna. V. Alttoa.

sättima ‹sätin 42›
seadma (sellest mõneti kõnekeelsem)
1. vajalikku korda seadma, korrastama, korraldama, kohendama. Tuba, toas on vaja kõik korda sättida. Hakkas külvimasinat, kombaini töökorda, mootorratast sõidukorda sättima. Käis sepal atra sättimas. Paadid tuleb mereleminekuks valmis sättida. Jalgrattur peatus, et sadulat sättida. Töölaual peab kõik olema paika sätitud. Õde sättis haigel peaalust kõrgemaks. Sätib endal särgikraed, lipsu otseks. Hakkas peegli ees juukseid (soengusse, soenguks) sättima. Sättis mündid kenasti ritta. Sätib vaasis lilli. Fotograaf on säritusaja parajaks sättinud. Dokumendid on valmis sätitud. Tahab oma elu juba ise sättida. Neil oli nõnda sätitud, et kõigil jäi ka vaba aega. Sättis asja nii, et kõik jäi saladusse. *.. ma pean toa koristama, laua katma ja ennast sättima. A. Beekman. *See liigutas teda nii, et ta sättis olud meie kasuks, lastes meid lõplikult võita.. E. Vilde. || oma mõtteid sõnastama. Laps sätib alles esimesi sõnu. || kohaseks tegema, kohandama, sobitama. Võõrsõnu on mugandatud, sätitud rahvale suu- ja sulepärasemaks. Lepingut annab ehk pisut sättida. *Nüüd sättisin küll oma käigu päris matusepäevale, kus kogu suguselts koos. F. Tuglas.
2. kuhugi v. mingisse asendisse panema. Sätib salli kaela, mütsi pähe, prillid ninale. Sätin lilled kohe vaasi. Õie sättis kleidiriide täies ulatuses laiali. Perenaine kiirustas kannu tulele, toitu lauale sättima. Laps sätib pea ema õlale. Lubas meid tuttava juurde öömajale sättida. Sättis end diivanile pikali. Sätib ennast üht- ja teistpidi, aga und ei tule. Säti ennast mugavalt istuma! Sättis oma näo naerule. Paat sätib end suurema laeva kiiluvette. *Maua kobas jalaga, liikus käsikaudu, sammhaaval, sättis jalga jala ette. A. Vanapa. *Nüüd aga sätib [mees] ennast Nugise seltsi. E. Tennov.
3. millekski v. mingiks tegevuseks valmistuma, midagi tegema asuma. Lennuk sätib maanduma. Poisid sättisid küla peale minema. Kui kohv joodud, sättisime lahkuma. On aeg end magama sättida. Hakati kojusõitu sättima. Külaline sätib ennast minekule, minekuvalmis. Aeg oli ennast sättima '(minekuvalmis) riidesse panema' hakata. Jäädi laagrisse ja hakati lõket sättima 'selle süütamiseks ettevalmistusi tegema'. Sättisin sammud 'astusin, sammusin' järgmise sõbra poole. *Eelmine päev, kui Rutt ennast välja sättis, loopis ta asju, kriiskas, vahetas kolm korda riideid.. E. Park. || (ilma kohta:) mingis suunas muutuma hakkama. Tuul vist sätib pöörama. Ilm sättis selgeks. Paistab, nagu sätiks sajule, vihmale. *Kurat seda ilma teab. Paistab, nagu sätiks midagi. R. Vellend.
4. kõnek sätestama. Kriminaalseadus sätib vastutuse kuritegude eest. Need suhted on õigusaktides seni sättimata.

trüki|vabadus
pol õigus vabalt väljendada oma mõtteid, arvamusi ja veendumusi trükisõnas jm. infovahendites (üks kodaniku põhiõigusi, hrl. tagatud riigi põhiseadusega). Meeleavaldajad nõudsid sõna- ja trükivabadust. Tsensuuriga piirati trükivabadust.

vaidlema ‹vaielda 49›
kellegagi mingis asjas erineval arvamusel olles oma vastuväiteid esitama; vastuväiteid esitades (ägedalt) mõtteid vahetama. Vaidlevad omavahel ägedalt millegi üle. Palju on vaieldud kirjandus- ja kunstiprobleemide üle. Selle tühja-tähja üle pole mõtet vaielda. Kipub iga asja üle, iga asja pärast, igas asjas vaidlema. Isa vaidles kõigest hingest maalekolimise vastu. Põhimõttelised küsimused tuleb selgeks, lõpuni vaielda. Ära hakka ülemusega vaidlema! Sinuga on raske, võimatu vaielda. Kummalgi vaidleval poolel ei tulnud puudu argumentidest. Mis siin vaielda, kõik on niigi selge. Kas sinuga vaielda või vasikaga võidu joosta, see on ju üks ja seesama (tulutu vaidlemise kohta). Maitse üle ei vaielda. *„Sa ei kuulagi, ” ütles Hannes. – „Kuulan küll, ” vaidles Pärja. L. Promet.

väljendus|rikas
värvikalt tundeid, mõtteid vms. väljendav, väljendusjõuline, ilmekas; paljutähenduslik. Kirjaniku keel on mahlakas ja väljendusrikas. Haruldaselt väljendusrikaste kätega dirigent. Reklaami tuleks muuta väljendusrikkamaks. Kutsus lapsed korrale ainuüksi oma väljendusrikka pilguga.