[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ajalik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
(vaimulikus v. sellest lähtunud naljatlevas keelepruugis:) maine, maapealne; üürike, kaduv, mööduv. Ajalik vara(ndus), mida koi ja rooste rikub. *.. muidugi Jürka enda kasu pärast siin ajalikus ja seal igaveses elus. A. H. Tammsaare.

ajutine ‹-se 5› ‹adj›
mittealatine, teatavaks v. mõneks ajaks arvestatud, mõnda aega kestev; mittepüsiv, mööduv. Ajutine asetäitja, kohusetäitja, töötaja, elanik. Ajutine tõend. Ajutine valitsus. Ajutine peavari, kodu, ehitis, juhtmestik. Ajutine hind. Ajutine töövõimetus, äraolek, asendamine. See nähtus on ajutine. Esineb ajutisi kasvuraskusi. Vajaksin seda raamatut ajutiseks kasutamiseks. Ta jäi saarele vaid ajutiseks. *.. viin oli kõik mured ainult ajutiseks, mõneks lühikeseks silmapilguks eemale peletanud. E. Männik. || ajuti esinev. Ajutine järv, jõgi, voolusäng.

kaduvik ‹-viku, -vikku 30› ‹s›
kaduv, mööduv v. kadunud, möödunud aeg v. elu; olematus. Nädalad ja kuud veeresid kaduvikku. *.. ja ma püüan ettekujutuses kaduvikust uuesti üles manada elukäiku .. J. Kärner. *Kes hakkab aegsasti kaduvikku kartma, see ei saa oma elus millegagi hakkama. A. Beekman.

moodus ‹-e 4 või -e 5› ‹s›

1. viis, laad. Uusi õppetöö mitmekesistamise mooduseid. Lõõgastumise, pingemaandamise mooduseid on mitmeid. Kõige otstarbekam moodus informatsiooni saada. See moodus probleemi lahendamiseks ei sobi, tuleb leida midagi muud. *Tihtilugu tõuseb su põllenurk silmile – see on sinu moodus mõtlemiseks. E. Vetemaa.
2. keel kõneviis
3. filos olemisviis, mööduv omadus, mis on esemetel ja nähtustel vaid teatud olekuis

pikk ‹pika 22 komp pikem superl kõige pikem e. pikim› ‹adj›
ant. hrl. lühike(ne)
1. ruumiliselt (suhteliselt) suure pikkuse v. ulatusega. Suur pikk mees. Pikk sale naine. Pikk ja sihvakas noormees. Korvpall vajab pikki mängijaid. Ta on teistest pea jao pikem. Heli on meie klassi tüdrukutest kõige pikem. Surnuna näis ta pikemana kui elus. Hästi pikka kasvu mees. Kukkus maha, nii pikk kui lai ta oli 'täies pikkuses'. Pikad käed, sõrmed. Pikkade jalgadega poisivolask. Pikk peenike kael. Tal on pikk, kõhn nägu. Pikkade juustega, patsidega tüdruk. Pikk hall habe. Küll tal on pikad ripsmed! Su küüned on liiga pikaks kasvanud. Pika nokaga lind. Pika karvaga hobused. Pika villaga lambad. Pikk kuusk, mänd. Õuekask on pikaks kasvanud. Lepad on pikas urvas. Pere istus pika söögilaua ääres. Meil pole nii pikka redelit, mis lakaluugini ulatuks. Pika varrega lusikas. Pika kaelaga pudel. Päris pikk pliiats. Pikad õled. Pikk Peeter 'keskmine sõrm'. Maailmatu pikk sild, rehehoone. Pikk ja pime koridor. Pikk kleit, jakk, mantel. Tal oli seljas pikk kuub, palitu. Poiss kandis juba pikki pükse. Pikkade varrukatega pluus. Pikk sall kaela ümber. Pikkade säärtega veesaapad. Kummipael venis üha pikemaks. Pikk veealune seljandik, moreenküngaste rida. Pikk puiestee. Õhtused varjud venisid järjest pikemaks. Ootajate järjekord oli pikk. Saba on pikk, mina küll seisma ei jää. Pikk-pikk nimekiri. Pikk artikkel, kiri. Valemi pikk tuletus. Tee linna oli võrdlemisi pikk. Sinna on veel pikk maa minna. Pikk merereis. Võtsime ette pika teekonna. Astusin pikkade sammudega värava poole. Ta ujus pikkade, aeglaste tõmmetega. Orav teeb pikki hüppeid. Pikk pai sulle! Pikk 'pika lennujoonega' pall. Hindeks oli kolm pika miinusega. Pikk vangerdus '(males:) käik, kus kuningas liigub algseisust kahe välja võrra vasakule'. Pikka nina näitama, tegema 'kellegi õrritamiseks, narrimiseks harali sõrmedega kätt v. käsi pikenduseks nina otsa asetama'. Sul on hirmus pikk keel 'räägid, lobised liiga palju'. | piltl. Elu läheb pikkade sammudega edasi. Tunnetuse tee on pikk. | ‹substantiivselt›. Korvpall on pikkade mäng. Seni võtab lühike marja maast, kuni pikk kummardab. | keel. Esimese, teise silbi pikk vokaal. Pikk silp. Pikk ja lühike mitmuse osastav. | bot (taimenimetustes). Pikk tarn, penikeel, merihein. || (hrl. koos arvuliste suurustega:) teatava pikkusega. Mees on meeter üheksakümmend pikk. Pisemad pääsukesed on napilt 10 cm pikad. Jõgi on 18 km pikk.
▷ Liitsõnad: hiigel|pikk, hiigla|pikk, ime|pikk, pool|pikk, täis|pikk, ülipikk.
2. ajaliselt (suhteliselt) kaua kestev v. kestnud. Õppeaeg oli väga pikk. Olen selles ametis olnud juba pikka aega. Seda raamatukogu kasutan juba pikemat aega. Ta ei lukusta ust ka siis, kui lahkub kodunt pikemaks ajaks. Esimest korda üle pika aja magasin rahulikult. Tere üle pika aja! Eks seda olnud pikkade aegade jooksul kogetud. Pikki aastaid tuli taluda rõhujate survet. Vanal talul oli seljataga pikk ajalugu. Tal on palju huvitavat rääkida oma pikast elust. Soovime juubilarile pikka iga ja head tervist! Ega meil siin enam pikka olemist, põlve pole. Temasugusel viletsal töömehel ei ole sel kohal pikka pidu, pidamist. Raske ning pikk majanduskriis. Rahvas oli pikast sõjast väsinud. Tehti pikki ettevalmistusi. Pikk reis, lend. Tekkis pikk vahe, enne kui järgmine teos ilmus. Pikk polaaröö. Pikk põuane suvi. Päevad muutusid lühemaks ja ööd pikemaks. Varsti tulevad pikad pühad. Tööpäevad venisid pikaks. Üsna pikk rännak, jalutuskäik. Liiga pikk koosolek, ettekanne. Asjaajamine, kohtuprotsess venis pikaks. Olen pikast istumisest kangeks jäänud. Leidsin ta pika otsimise peale. Uks avati alles pikema koputamise peale. Pika pealekäimise, mõtlemise peale ta nõustus. Pikem pärimine ärritas teda. Me ei pidanud pikka nõu, aru. Ilm seab end pikale sajule. Vikerkaar kuulutab pikka vihma. Nende jutt venis pikaks. Ta ei rääkinud sellest midagi pikemat 'lähemat'. Ta ei kandnud, pidanud pikka viha. Rüüpas pika sõõmu õlut, tõmbas pika sõõmu suitsu. Hobuse pikk hirnumine. Tulistas automaadist pika valangu. Pikk signaal, vile. Andsin ukse taga kaks pikka kella. Heitis mulle pika tähendusrikka pilgu. Vaatas mind pika pilguga 'uurivalt, tähelepanelikult'. Pill tuleb pika ilu peale. Parem pikk ja peenike nälg kui lühike ja jäme. || sellisena tunduv, aeglaselt mööduv. Pikad vaevarikkad aastad. Pikki aastaid tagasi hoitud viha. Küll on ootamine pikk! Öö tundus pikk. Laeva oodates veetsime sadamas pikki tunde. Päevad olid pikad ja hallid. Ebaoluliste sündmustega aeg tundub pikana. *Öö talvine nii igav, pikk – / ei tule und, ei tule und... / Aeg venib nii kui igavik.. A. Alle. || aeglane, pikaldane. Teised jõudsid ette, olin pikema toimega. Pika mõtlemisega, taipamisega inimene. Ta on üsna pika taibuga.
▷ Liitsõnad: hiigel|pikk, hiigla|pikk, igavik|pikk, ime|pikk, ülipikk.
3. esineb mitmesugustes (näoilmega seotud) pettumist, ebaõnnestumist vms. esile toovates väljendites. Nägu venis pettumusest, üllatusest, ootamatusest pikaks. Uudis, teade võttis meeste näod pikaks. Tingimusi kuuldes venisid meeste näod järjest pikemaks. Midagi kahtlast ei leitud, otsijad läksid pika ninaga minema. Käis kosjas, kuid saadeti pika ninaga tagasi. *Nüüd läks Salme mokk pikaks ja ta hakkas kaptenile vastu porisema. H. Väli.

puhang ‹-u 2› ‹s›

1. äkiline ja mööduv tuule (tugevam) puhumine, tuulehoog, -iil. Tugev, vali, nõrk puhang. Ookeanituule külmad puhangud. Mahedateks puhanguteks vaibunud tuul. Torm kihutas järskude puhangutena üle maa. Aknast hoovav värske õhu puhang. || pahvak. Puhang sirelilõhna. Keldriaknast paiskus puhang tolmu. Teiste jutt, naer kostis meieni hooti, puhangute kaupa, puhangutena.
▷ Liitsõnad: tormi|puhang, tuulepuhang.
2. piltl (psüühiliste nähtuste ja inimtegevusega seotu kohta:) äkiline ja mööduv ilmumine v. tugevnemine. Homeerilise naeru, hüsteerilise nutu puhang. Erutuse, vaimustuse, rõõmu puhang. Ta hea tahte puhang vaibus peagi. Poisid tõid kaasa puhangu elevust. Kiiduavalduste puhang. || hulgaline haigestumine mõnda nakkushaigusesse; haigushoog. Väiksem kõhutüüfuse puhang Elvas. Ulatuslik marutaudi puhang. Skisofreenia ägedakujuline puhang.
▷ Liitsõnad: aplausi|puhang, elevuse|puhang, energia|puhang, fantaasia|puhang, kaastunde|puhang, kire|puhang, liigutuse|puhang, mõtte|puhang, naeru|puhang, nutu|puhang, patriotismi|puhang, protesti|puhang, rõõmu|puhang, tunde|puhang, vihapuhang; gripi|puhang, haigus|puhang, koolerapuhang.

põgus ‹-a 2› ‹adj›

1. kiiresti toimuv, mööduv v. kaduv, lühiajaline. Põgus kokkupuude, kohtumine, külastus. Põgus puhkus, armurõõm. Peatusime vaid põgusa veerandtunni. Neil oli põgus riid, mis lõppes mõne minuti pärast. See oli nagu põgus unenägu. Üksainus põgus hetk, viiv, silmapilk. Põgus suveöö, sügispäev. Minu tutvus temaga jäi üsna põgusaks. Oleme vaid paaril põgusal korral juttu ajanud. Peast lendasid läbi põgusad mõtted. Naisel oli põgusaid suhteid teiste meestega. Põgusad kiindumused, armuseiklused. Põgus jumalagajätusuudlus. Tegime põgusa matka lõuna poole. Heitis põgusa pilgu peeglisse, käekellale. Ta riivas naist põgusa pilguga. *Tema ajatunne on teine kui põgusail rändajail, kes on täna siin, homme mujal. J. Semper.
2. lühike ja üksikasjadesse mitte süüviv, mitte põhjalik; pinnaline. Sündmuste põgus kirjeldus. Raamat sisaldab põgusa ülevaate Eesti ajaloost. Põgus tagasivaade toimetuse tööle. Esimesed põgusad muljed. Põgusalgi lugemisel võib märgata, et kirjutis on täis kiidusõnu. Põgus, eskiislik sulejoonistus. Sel alal on mu teadmised äärmiselt põgusad. Põgusa kultuurihuviga inimene.
3. vähe märgatav v. tajutav, kerge; (une kohta:) erk. Põgus puudutus. Põgus, vaevukuuldav koputus uksele. Tal on vanainimese põgus uni. *.. kütt loeb põgusaimast jalajäljest välja jälitatava uluki liigi ja liikumisviisi.. J. Kross (tlk).

temporaarne ‹-se 2› ‹adj›
ajutine, lühiajaline, mööduv

tuhin ‹-a 2› ‹s›

1. tugeva õhuvoolu, tule vms. tekitatav kõlatu ühetooniline heli, tuhisemine. Tuule tuhin. Uinusime sügistormi tuhina saatel. Läbi lumetuisu tuhina kostaks justkui pillimängu. Hüüe kustus tule, leekide tuhinasse. Puumaja põles tuhinal, suure tuhinaga.
2. (liikumise v. tegevuse kiiruse v. intensiivsuse kohta:) hoog; möll. Tormituule tuhin tahtis mehe otse ümber lükata. Tööl oli õige tuhin sees. Suures tuhinas sõitsime peatusest mööda. Jookseb sellise tuhinaga, nagu oleksid tagaajajad kannul. Ettevalmistused käisid tulise tuhinaga. Noorusaeg möödub tuhinal. Tundis end rahvapeo suures tuhinas üksi olevat. *.. lahing kutsus tedagi kaasa. Ta vajus uuesti hobuse kaelale ning tormas kingult alla, et minna tuhinasse. E. Kippel.
3. äge (ja hrl. mööduv) tegutsemisind; tundepuhang, vaimustus, õhin vms. Tuhin tantsimist õppida, välismaale sõita. Tuhin hullata. Teda valdas kättemaksu, solvumise tuhin. Tuhin vaibub, raugeb, jahtub. Vaidluste tuhinas ununes kõik muu. Noorusliku tuhinaga asuti asja kallale. Esimeses tuhinas, esimese tuhinaga oleks ta tahtnud keelduda. Paljugi mis suure tuhinaga öeldakse. Raske oli tuhinasse sattunud mehi vaigistada. Vahel tuleb mulle peale kange koristamise tuhin. Naisevõtmise tuhin läks tal kiiresti üle. Ta on oma tuhinais ettenägematu. Nii tähtsat sammu ei maksa astuda silmapilgu tuhina tõukel. Tuhinal haarati sellest mõttest kinni.
▷ Liitsõnad: armu|tuhin, hullamis|tuhin, jooma|tuhin, jutu|tuhin, mängu|tuhin, rõõmu|tuhin, tantsu|tuhin, tegutsemis|tuhin, tunde|tuhin, töö|tuhin, vaidlus|tuhin, viha|tuhin, võitlustuhin; noorus(e)tuhin.

üürike(ne) ‹-se 5› ‹adj›
kiiresti mööduv, lühikese kestusega. Jõudis oma üürikeses elus palju ära teha. Inimese elu on üürike. Üürikese elueaga putukad. Ta peatus meil üürikest aega: ainult mõned tunnid. Jäi nagu mõttesse, üürikese aja pärast oli siiski ettepanekuga nõus. Vanaemagi istus üürikeseks ajaks meie juurde. Väsinud mehe uni oli raske, ent üürike. Jätkas pärast üürikest pausi oma juttu. Paraku oli meie pääsemisrõõm üürike. Üürikesed õnnehetked. *Üürike on inimene, kaduv tema ilu, möödaminev liha ja veri .. A. H. Tammsaare. | ‹substantiivselt›. Eeskojas kobistati, üürike hiljem astus tuppa sulane Mart. *Aga üürikese pärast Jüri märkas, et Eevat ei olnud teiste seas. K. Ristikivi.