[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ainumüügi|õigus
maj müügi eelisõigus. Ainumüügiõigust andma, saama. Kellele kuulub tuntumate rahvusvaheliste õllemarkide ainumüügiõigus Eestis?

apteek ‹-teegi 21› ‹s›

1. asutus ravimite valmistamiseks retsepti järgi, samuti ravimite jt. meditsiinikaupade müügiks. Käisin apteegist rohtu toomas. Ostsin apteegist ravimeid.
▷ Liitsõnad: linna|apteek, maa-|apteek, valve|apteek, veterinaar|apteek, väliapteek.
2. ‹hrl. liitsõna järelosana› kogum ravimeid esmaabiks v. eriotstarbeks
▷ Liitsõnad: auto|apteek, kodu|apteek, käsi|apteek, reisiapteek.

arvestus ‹-e 5› ‹s›

1. arvesse- v. arvelepanek; registreerimine ja selle alusel kokkuvõtete tegemine. Ametiühinguliikmete, töökohta vajavate kodanike arvestus. Jõuvankrite, liiklusõnnetuste arvestus. Punktide arvestus iluuisutamises. Peab oma sissetulekute ja väljaminekute kohta arvestust. Spordiühingute arvestuses võitis „Dünamo”. Võistlesin väljaspool arvestust. || maj majandusüksuse sooritatud ostu-, müügi-, palgamaksmis-, laenuvõtmis- jm. tehingute tulemuste süstematiseeritud registreerimine. Materjalide, toorainevarude arvestus. Koguseline, rahaline arvestus. Peab arvestust tulude ja kulude üle, kohta.
▷ Liitsõnad: eri|arvestus, individuaal|arvestus, koond|arvestus, palga|arvestus, punkti|arvestus, tasa|arvestus, võistkonna|arvestus, üldarvestus.
2. kaalutlus, ettemõtlemine. Tark poliitiline arvestus. Kaine arvestus. Väejuhi täpne ja loogiline arvestus. Mu arvestus osutus õigeks: poiss tuli tõepoolest tehasesse. Su arvestus oli ekslik. Male nõuab kaugeleulatuvat arvestust. Minu arvestust mööda pidi seal voolama oja. || kalkulatsioon, (arvutustel põhinev) hindamine. Ligikaudse arvestuse järgi võttis Mahtra ülestõusust osa 700–800 meest. Esialgsed arvestused lubavad hektarisaagiks 40 tsentnerit.
3. kõrgkoolis, tehnikumis vm. loengukursuse v. praktikumi lõpul toimuv eksamit asendav v. sellele eelnev teadmiste kontroll. Arvestust sooritama, tegema. Ladina keele arvestus. Psühholoogias oli meil ainult arvestus.

bensiini|jaam
(bensiini, ka mootoriõlide jms. müügiks). Mootorikütust tangitakse bensiinijaamades.

enam|pakkumine ‹-se 5› ‹s›
maj võistu pakkumine (müügi v. rentimise korral), mille puhul kõige rohkem pakkunu omandab väljapakutu, oksjon. Talu, hobune, lehm läks enampakkumisele. Vallasvara müüdi enampakkumisel maha. Igal aastal saadetakse meilt rahvusvahelistele enampakkumistele tuhandeid karusnahku.

frantsiis ‹-i 21› ‹s›
maj ainumüügiõigus, ainuesindusõigus; müügi eelisõigus. Hugo Bossi jt. tuntud kaubamärkide frantsiis. Frantsiisi müüma, frantsiisile andma. Frantsiisi alusel tegutsevad ettevõtted.

investeerimis|pank
maj pank, mis tegeleb firmade väärtpaberite väljalaske kavandamise, müügi ja tagamisega, väärtpaberite vahendamisega, klientide vahendite investeerimisega ja ettevõtete nõustamisega

kande|laud

1. rihmade abil kantav alus (kandekaupade müügiks). *Tänavakaupmehed käivad ringi oma kandelaudadega ja pakuvad kisades kaupa. J. Smuul.
2. van kandik. *.. teenija tõi kandelaua peal vahuviinaga täidetud klaasid piduliste hulka. O. Münther.

kauba|punkt
kaupade müügi- ja ostupunkt (näit. hõredasti asustatud v. vähearenenud piirkonnas). Kaupmehed rajasid taigasse kaubapunkte. Indiaanlased vahetasid kaubapunktist nahkade vastu mitmesuguseid tarbeesemeid.

kaup ‹kauba 23› ‹s›

1. ostu-müügi objekt v. objektid; maj töö saadus, mis on määratud mitte valmistaja oma tarbeks, vaid müügiks. Kaupade tootmine, väljalase, ettetellimine, turustamine. Kauba hind, omahind. Defitsiitne, otsitav, hinnaline, allahinnatud, välismaa kaup. Kaup oli odav, kallis. See on minev, nõutav, esimese sordi kaup. Kaupa, kaupu reklaamima, pakkuma. Vahetamine kaup kauba vastu. Laod, kauplused, lauad olid kaupa täis. Tasus, maksis kauba eest kassasse. Poodi toodi uut kaupa. Rändkaupmees laotas oma kauba laiali. Elav kaup 'orjad v. prostituudid'. Kuidas kaup, nõnda hind. Kelle laps, selle nimi, kelle kaup, selle hind.
▷ Liitsõnad: bakaal|kaup, eksport|kaup, galanterii|kaup, gastronoomia|kaup, hooaja|kaup, import|kaup, kaalu|kaup, kangas|kaup, karusnaha|kaup, keemia|kaup, keraamika|kaup, klaas|kaup, kondiitri|kaup, kosmeetika|kaup, kultuuri|kaup, laada|kaup, laiatarbe|kaup, liha|kaup, majapidamis|kaup, metall|kaup, olme|kaup, pakend|kaup, parfümeeria|kaup, poe|kaup, praak|kaup, pudu|kaup, puiste|kaup, puit|kaup, raua|kaup, riide|kaup, rohu|kaup, sala|kaup, sega|kaup, spordi|kaup, tarbe|kaup, toidu|kaup, transiit|kaup, trikoo|kaup, tööstus|kaup, tüki|kaup, uudis|kaup, vahetus|kaup, valmis|kaup, väljaveo|kaup, õmbluskaup.
2. kokkulepe ostu-müügi, vahetuse, teenistuse, töö, teat. ülesande vms. kohta; sellise kokkuleppe tingimus(ed); kauplemine. Kaupa tegema, sobitama. Kaup, kaubad tehti kindlaks, maha. Me ei saanud kaupa, kaubale, kaupu kokku. Maksis rohkem, kui kaubas ette nähtud. Tingiti küll kaua, aga kaup ei sobinud. See kaup on kindel. Joodi kauba kinnituseks. Ta ei pidanud kaubast kinni. Mõlemad olid kaubaga rahul. Tüdruk võeti korterisse niisuguse kaubaga, et ta aitab majapidamistöödel. Sellist kohustust polnud küll kauba sees. Kaup jäi katki 'ei jõutud kokkuleppele'. Marjad sain kaubaks 'ära müüdud'. Müüvad kasuliku kaubaga oma maja maha. Kaup on vanem kui meie. Sugulased omad, aga kaup võõras. *".. Mul on suve peale käed löödud ja mis südamega ma keset kibedat tööaega kaubast lahti ütlen,” vastas nüüd Anu .. J. Peegel. *Kaup on nii, et juba täna õhtul pean linnas tagasi olema. A. Hint. || mingi (kaval) tehing, nõks v. võte, toimimisviis. Ei ta selle kaubaga oma vastastest jagu saa. *Iida minevikust teadsin veel niipalju, et ta oma praeguse mehe oli kosinud kavala kauba ja petise tööga .. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: aasta|kaup, karjase|kaup, kihla|kaup, kosja|kaup, lehma|kaup, müügi|kaup, ostu|kaup, pettuse|kaup, päeva|kaup, raha|kaup, rendi|kaup, sohi|kaup, suilise|kaup, sulase|kaup, töökaup.

kiosk ‹-i 2› ‹s›
väike kerge ehitis ajakirjanduse, jookide vm. kaupade müügiks. Ostis kioskist värske ajalehe, paki sigarette. Kioskist müüdi karastusjooke ja jäätist, igasugust pudi-padi. Kiosk on avatud, suletud.
▷ Liitsõnad: ajalehe|kiosk, jäätise|kiosk, lille|kiosk, meene|kiosk, raamatu|kiosk, suveniirikiosk; jaama|kiosk, ranna|kiosk, turukiosk.

kodu|tööndus
maj kodus toimuv toodete valmistamine müügiks ja tasuline teenuste osutamine

kommerts|kauplus
nõuk kauplus, milles kaubad on müügil kommertshindadega

kooperatsioon ‹-i 21› ‹s›
maj ühistegevus, ühistöö, koostoimimine. Tarbijate kooperatsioon 'tarbijate vabatahtlik ühistegevus kaupade kollektiivse ostu ja müügi ning tootmise korraldamise eesmärgil'.
▷ Liitsõnad: tootmis|kooperatsioon, töö|kooperatsioon, töönduskooperatsioon.

kunsti|salong
ruum(id) (tihti vahetuvate) kunstinäituste korraldamiseks ning kunstiteoste müügiks. Ostsin kunstisalongist graafilise lehe.

leti|alune
Letialused sahtlid. Letialune kaup 'kaup, mida avalikult müügil pole'. Letialune oli tühje pudeleid täis.

liha|lett
kaupluse (külm)lett liha müügiks

litsents ‹-i 21› ‹s›
maj
1. valitsusasutuse luba kauba sisse- v. väljaveoks. Taotles litsentsi, sai litsentsi puuvilja sisseveoks.
▷ Liitsõnad: ekspordi|litsents, impordi|litsents, sisseveo|litsents, väljaveolitsents.
2. leiutaja v. patendivaldaja luba leiutist, tööstusnäidist v. kaubamärki kasutada. Jaapan ostab igal aastal välismaalt sadu litsentse. | piltl. *Ühelgi rahval pole jumaliku tõe peale antud erilist monopoli ega litsentsi. M. Metsanurk.
3. müügi- vm. tegutsemisluba. Alkoholimüügi litsents.
▷ Liitsõnad: müügi|litsents, tegevuslitsents.

monopol ‹-i, -i 10› ‹s›

1. ainuõigus (eriti mingi kauba tootmiseks ja sellega kauplemiseks). Viina tootmise monopol kuulus riigile. *Tuntud buhaara kuldtikandite valmistamine oli koondatud emiiri lossi ja moodustas tema monopoli. L. Meri.
▷ Liitsõnad: maa|monopol, soola|monopol, tubaka|monopol, valuuta|monopol, viina|monopol, vilja|monopol, väliskaubandusmonopol.
2. piltl ees- v. ainuõigus millelegi. Kõrgharidus oli privilegeeritud klasside monopol. Ilu kuulub kõigile, see ei ole ainuüksi kunsti monopol. *Estraad aga oleks nagu noorte monopol? A. Rinne. *.. kirjakeele sõnavara edendamine ei saa ega tohigi olla üksikute väljavalitute monopol, pole seda õieti kunagi olnudki .. R. Kull.
3. maj tootmist ja turustamist (ühes v. mitmes tootmisharus) valitsev hiigelettevõte v. ettevõtete ühendus. Kartellid, sündikaadid, trustid, kontsernid ja konsortsiumid on monopoli põhivormid.
▷ Liitsõnad: panga|monopol, tööstusmonopol.
4. maj turusituatsioon, kus mingit kaupa pakub üksainus ettevõte, kes kontrollib nii toote müügi mahtu kui hinda
5. van kroonu viinapood. *.. aga käisid [mehed] vahepeal monopolis ja võtsid paraja vindi peale. J. Parijõgi.

müübima ‹37›
(kauba kohta:) ostjaid leidma, müügiks minema. Küll reklaam paneb tooted müübima. Sellised robustsed kingad ei müübi, kes selliseid ostab. Hästi müübiv kaup, raamat.

müüdav ‹-a, -at 2›

1. ‹partits.› müümiseks määratud, müügil olev. Müüdav kaup. Ainult osa näitusel olevatest maalidest on müüdavad. See serviis pole müüdav, see on vaateakna dekoratsioon.
2. ‹adj› raha eest saadav; äraostetav, kinnimakstav. Müüdav naine, armastus. Müüdav hing, kohtunik. Kas ajakirjandus on sõltumatu või müüdav?

müüri|kivi
müüris, müüritises olev v. sinna sobiv, selleks mõeldud kivi. Lõhutud maakivid sobivad müürikivideks kiviseina, vundamenti.

paviljon ‹-i, -i 10› ‹s›
mitmesuguse kuju ja otstarbega kergema konstruktsiooniga ehitis. a. aia-, pargimaja, lusthoone. Ümmargune, kuuekandiline paviljon. Paviljoni katus meenutas vihmavarju. b. ehitis näituseväljakul väljapanekute jaoks. Kevadmessi, tööstusnäituse paviljon. Näitus avati korraga neljas paviljonis. c. kiosk, (ajutine) müügi- v. teenustööde punkt. Suvekaubanduse, lillede paviljon. *Aga enne veel astus ta paviljoni, et lasta end pildistada. L. Promet. d. kergemat tüüpi ooteruum (näit. bussiliinidel). Bussipeatustesse ehitatakse nägusad paviljonid. e. spetsiaalse sisustusega hoone filmivõtete tegemiseks, heliplaadistamiseks vms. „Mosfilmi”, Hollywoodi paviljonid. *Ei olnud paviljoni, „Kuldämbliku” võtted toimusid öösiti kino „Rekordi” .. ekraanitaguses pisikeses ruumis. I. Kosenkranius. f. suurema hoone ettepoole ning kõrgusse ulatuv iseseisva katusega kesk- v. nurgaosa
▷ Liitsõnad: jäätise|paviljon, klaas|paviljon, lille|paviljon, mängu|paviljon, müügi|paviljon, näituse|paviljon, oote|paviljon, ranna|paviljon, teenindus|paviljon, vaatlus|paviljon, võttepaviljon.

piima|kauplus
kauplus eeskätt piima ja piimasaaduste müügiks, piimapood

piima|norm
piimatarbimise, piimamüügi vms. norm; hrl nõuk piima äraandmise v. müügi kohustus. Imikul jäi päevane piimanorm saamata. Sõja ajal läks suurem osa piimast piimanormiks. Täidetud, täitmata piimanorm.

pileti|automaat
automaatkassa piletite (1. täh.) müügiks

pileti|kassa
kassa piletite (1. täh.) müügiks. Raudteejaama piletikassad. Astus kino piletikassa juurde, et piletit osta.

pileti|raha
pileti(te) (1. täh.) ostuks makstav raha; piletite müügist saadud raha. Mul ei olnud enam piletiraha kojusõiduks. Etenduse piletirahadest jätkus hädavaevu näitlejate palkadeks.

puhas|tulu
maj ettevõtluse tulem pärast toodete ja teenuste müügist saadud laekumistest kõigi kulude mahaarvamist; (laiemalt:) tulude ja kulude vahe

puu|hoov
kütte(puude) ladustamise ja müügi hoov. Mindi puuhoovi puid ja turvast ostma. Sajandi alguses rajati linnakesse puuhoov. *Ta läks mööda puuhoovist, mille väravas väike küürus eit süüdistas müüjat, et see polnud talle puumõõtu täis pannud. E. Niit (tlk).

raamatu|levi
raamatute jõudmine lugejateni müügi, raamatukogude jm. kaudu; raamatute levitamine müügi, laenutuse jm. teel

raamatu|mess
laiaulatuslik raamatute näitusmüük müügi- ja kirjastuslepingute sõlmimiseks. Rahvusvaheline raamatumess. Frankfurdi, Balti raamatumess. Eesti kirjastajad valmistuvad sõitma Põhjamaade suurimale raamatumessile.

ringlus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. ringkäik, ringvool, ringlemine. a. (aineringes). Aine igavene ringlus. Süsihappegaasi, vesiniku ringlus. Looduses on vesi pidevas ringluses. Ta uurib pestitsiidide ringlust taimedes. b. (mingis süsteemis ringi voolates). Vere ringlus. Soe vesi viidi pumpade abil suletud ringlusse. Loomuliku ringlusega vesikeskküte. c. maj ainelise vara (eeskätt raha) liikumine tootmise ja tarbimise vahel ostu ja müügi kaudu. Raha ringlus. d. kasutus, käive (2. täh.) Hõbemündid tulid ringlusse, kõrvaldati ringlusest. e. liikvel-olek, levik. Nakkuste ringlus. Rõugeviirused on ringlusest kadunud. Pulma- ja kiigelaulud püsisid elavas ringluses teistest rahvalauludest kauem. *.. igaühe kohus [on] haruldasi trükiseid sõprade kätte ringlusse lasta. M. Mutt.
▷ Liitsõnad: kauba|ringlus, raha|ringlus, sularaha|ringlus, vee|ringlus, vereringlus.
2. hrv ringikujuliselt liikumine, ringlemine. Propellerid käisid nii kiiresti, et silm seda ringlust ei seletanud.

saba|raha
endisajal looma müügi puhul tema eest hoolitsenud isikule (hrl. karjasele) antud raha. *Kõhutäit ja ihukatet võid sa [karjasena] saada, ja kui viks oled, ka sügise natuke sabaraha. J. V. Jannsen.

sala|kõrts
kõnek alkohoolsete jookide salajane, ametlikult mitte lubatud müügi- ja joomakoht. Tuisu Maali pidas alevis salakõrtsi. Palgapäeval kadusid mehed vahel kuhugi salakõrtsi. *Käisime [Mannheimis] punkrist punkrisse, salakõrtsist salakõrtsi, ja lasksime eesti meeste häält kuulda. A. Kork.

sauna|katel
saunaahju müüris olev suur pada pesemisvee soojendamiseks. Tiris ojast saunakatlasse vett.

seotis ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
ehit puitmaterjali üksikosade liitmisviis või ehituskivide vastastikune asetus müüris; liide, ühendus. Müüritise nelja-, kuuekihiline seotis. Ühekihilises seotises vahelduvad piki- ja põikikivikihid.
▷ Liitsõnad: jätk|seotis, kalasaba|seotis, liim|seotis, müüri|seotis, nurk|seotis, plokk|seotis, puidu|seotis, pulk|seotis, punn|seotis, raid|seotis, salapulk|seotis, serv|seotis, soon|seotis, sulund|seotis, tapp|seotis, traat|seotis, tüübel|seotis, õmblus|seotis, õnarseotis.

suhkru|pea
suur koonusekujuline rafinaadsuhkru tükk (varasemal ajal kauplustes müügil). Jõuludeks toodi koju suhkrupea ja präänikuid. Riiulinurgas seisis poolik suhkrupea. Lõi suhkrupea küljest suhkrut lahti. Osa suhkrupeast purustati väikesteks tükkideks ja pandi toosi. Suhkrupea kujuga kalju. *Suhkrupea oli aga kapis luku taga, seda meie [= laste] hooleks ei jäetud. J. Parijõgi.

tagasiostu|leping
maj lühiajaliste väärtpaberite müügi ja tagasiostu kohustuse leping

telk ‹telgi 21› ‹s›
(tugedele pingutatav ja vaiadega maa külge kinnitatav) kerge kinnine varjualune. a. (ajutise ööbimiskohana, näit. matkal). Presendist, purjeriidest telk. Telki üles panema, üles lööma. Poistele õpetati, kuidas telki püstitada ja lõket teha. Telgid võeti maha ja pandi kokku. Pugesin telgist välja. Lapsed ööbisid telgis. Väljas sadas, aga telgis oli kuiv ja soe. Matkajail on telgid ja magamiskotid kaasas. Meie telki mahub kaks, neli inimest. b. (ajutise müügi- v. etenduskohana). *Valendas pikk rida saksa ja itaalia kaupmeeste telke keset tihedaid uulitsatolmu pilvi. A. Murakin (tlk). *Tee äärde olid püstitanud oma telgid paar mustakunstimeest ja tulevikuennustajat .. R. Sirge. c. telkelamu. Beduiinide, neenetsite telgid. Suvel elavad tundraelanikud telkides. d. piltl. Taevases telgis lõid särama tähed.
▷ Liitsõnad: nahk|telk, puldan|telk, siid|telk, vilttelk; kuppeltelk; kauba|telk, laada|telk, matka|telk, palagani|telk, staabi|telk, sõjaväe|telk, tsirkuse|telk, õlletelk; pilve|telk, taevatelk.

tootmis|väline
väljaspool tootmist toimuv, esinev jms. Töötajate tootmisväline tegevus. Tootmisvälised kulud 'toodangu müügi korraldamisega seotud kulud'.

tulem ‹-i 2› ‹s›

1. konkreetne tulemus. Kvaliteetse tulemi saamiseks on vajalik täpne ehitusprojekt.
2. maj müügist laekunud tulu. Aktsiate müügi, ekspordi tulem.

turu|luure
maj info kogumine konkurentide tegevuse, nende võimaluste ja kavatsuste kohta teat. toodete müügi alal

turu|putka
müügi- vm. putka turul (1. täh.) Turuputkas müüdi värsket räime.

tähtpäeva|leping
maj leping tarbekauba v. väärtpaberite ostuks v. müügiks lepingu sõlmimisel kindlaks määratud hinnaga kindlaksmääratud päeval tulevikus, forward-leping

täis|omahind
maj toote valmistamise ja müügi täielikud kulud

varu ‹11› ‹s›

1. miski (v. keegi), mis (v. kes) on kogutud v. olemas hiljem v. vajaduse korral kasutamiseks; tagavara. a. (toiduainete, asjade, raha vms. kohta; müügiks varutud kauba kohta). Toiduainete, puude varu. Keldris säilitati köögivilja, veini ja muid varusid. Laos on suured varud. Kaubamaja koolikaupade varud on piisavad. Tootmiseks vajalike materjalide varud. Laev täiendas sadamas oma varusid. Matkajate varud hakkasid lõppema. Sõi ära oma viimased varud. Varud on läbi. Varusid soetama. Meil on väike varu häid veine. Näppas isa varudest paar sigaretti. Midagi varuks hoidma, jätma. Tal on pisut raha varuks. Vanaemal on poiste jaoks paar kommi ikka varuks. Kaktused koguvad vett varuks. Orav on puuõõnde pähkleid varuks kogunud. Hoidis paari lambipirni alati varus. || (teat. kindla koguse kohta:) teat. määr, jagu. Talvine varu briketti on juba kuuris. Jõusööta oli umbes kuu varu. || ‹hrl. pl.› (milleski sisalduva vee v. toitainete kohta; loodusvarade, looduslikkude ressursside kohta). Mulla niiskuse varud. Taime seemnes peituvad toitainete varud. Looduslikud varud. Põhjavee, mageda vee varud. Energeetilise tooraine varud. Vedelkütuse varude poolest vaene piirkond. Suured sinisavi varud. b. reserv (2. täh.) Reservohvitser on ohvitser, kes teenib reservis ehk varus. c. (kellegi kohta, kes on valmis kellegi asemele asuma). Mul on kaks töömeest varuks. Parim ründemängija jäeti esialgu varusse. Kosjamooril on veel üks peigmehekandidaat varuks. d. (aja, ruumi ülejäägi kohta). Suusatajal on veel terve minut varus. Ületas lati paari sentimeetrise varuga. Läksime jaama poole tunni varuga. e. (muu kohta). Suure naljade varuga mees. Emal on kaunike varu kannatust. Tal on terve hulk nõkse varuks, mis sihile viivad.
▷ Liitsõnad: energia|varu, fosfori|varu, fosforiidi|varu, gaasi|varu, hapniku|varu, juurvilja|varu, jõu|varu, kala|varu, kauba|varu, kivisöe|varu, kulla|varu, kütuse|varu, laskemoona|varu, leiva|varu, magevee|varu, materjali|varu, metsa|varu, nafta|varu, niiskuse|varu, puidu|varu, põlevkivi|varu, raha|varu, relva|varu, söe|varu, sööda|varu, toidu|varu, toitaine|varu, tooraine|varu, toorme|varu, turba|varu, valuuta|varu, vee|varu, viina|varu, viljavaru; anekdoodi|varu, kogemuste|varu, teadmistevaru; talvevaru; tootmisvaru; palistus|varu, töötlemis|varu, õmblusvaru.
2. varuks ‹adverbiliselt koos olema-verbiga› (näitab, et miski on tulekul, lähedal, ähvardamas:) varaks. Nüüd oli tüdrukul nutt varuks. Tulijatel on kindlasti nälg varuks.

viina|kauplus
(viina jm. alkohoolsete jookide müügiks)

viina|lett
(viina jm. alkoholi müügiks). Külamehed tõuklesid viinaleti ääres.

viina|toop
toop viina; toobine mõõtenõu viina müügiks. Viinatoop maksis tollal 15 kopikat. Vasest viinatoop.

vilja|norm
nõuk teravilja riigile müügi kohustus. Suurem osa saagist läks viljanormiks.

vinoteek ‹-teegi 21› ‹s›
suure valikuga kvaliteetsete veinide müügi ja degusteerimise koht

vorsti|lett
kaupluse (külm)lett vorsti müügiks

vähe|minev
harva nõutav; halvasti müügiks minev. Väheminev kaup.

välimus ‹-e 5› ‹s›
kellegi v. millegi visuaalselt tajutav väline kuju. Mehe, naise, looma välimus. Klaveri, raamatu välimus. Ilus, laitmatu, tavaline välimus. Kõigil saareelanikel oli sportlaslik välimus. Hoolitsetud, metsistunud, kurnatud välimus. Külgetõmbav, meeldiv välimus. Öeldakse, et välimus on petlik. Parukas andis talle võõra välimuse. Sõjaväelase, maapoisi välimusega noormees. Hirmuäratava välimusega loom. Säilitati hoone keskaegne välimus. Troostitu välimusega korter. Saun oli väikese suvila välimusega 'nagu väike suvila'. Kohalikel õuntel puudub kaubanduslik 'edukaks müügiks sobilik' välimus. Pöörab oma välimusele suurt tähelepanu. Maast madalast õpetati lapsi oma välimuse eest hoolitsema. Välimuse järgi võib neid pidada kaksikuteks. Isa- ja emaluik on välimuselt, välimuse poolest sarnased. *On tarvis mõista, et vorm on ainult sisu välimus. Kes kirjutab ilusat stiili, näeb ilusat sisu. F. Tuglas.

välja|panek

1. ekspositsioon. Uudiskirjanduse väljapanek. Avati kunstniku viimase aasta tööde väljapanek. || väljapandud ese, eksponaat. Vitriinid näituse väljapanekutega.
▷ Liitsõnad: maali|väljapanek, püsiväljapanek.
2. müügiks väljapandud kaup. Mööbliäri väljapanekute hulgas on seitset sorti toole.
3. väljapanemine. Kaartide väljapanek. Hinnete väljapaneku aeg.

värav ‹-a 2› ‹s›

1. müüris, aias v. seinas olev tarind, mis võimaldab sisse- ja väljapääsu (hrl. ka veokiga); ka ava selle tarindi jaoks. Mõisapargi, karjakopli, marjaaia, vangilaagri värav. Kiriku, rehealuse, tööstushoone värav. Laiad, rasked, võretatud väravad. Laudadest, lattidest, lippidest värav. Kahe poolega värav. Õueaial on kolm väravat. Vanalinna piirab müür Viru ja teiste väravatega. Kiriku rasked väravad, ka värava sisse ehitatud väike uks, on lukus. Pane värav ööseks kinni, haaki. Kas värav on haagis? Teeb värava mõlemad pooled lahti. See värav viib teise tänavasse. Mõisaõue pääseb lõuna poolt Atla värava kaudu. Auto sõitis väravast sisse. Mitu bussi püüdis korraga bussijaama väravast välja sõita. Koer pääses väravast, väravate vahelt läbi. Kutsikas jäi meie värava ees auto alla. Väravale koputati, põrutati. Ajas hobuse otse surnuaia väravasse 'värava juurde'. Lapsel oli kombeks väraval, väravas 'värava juures' seistes teisi koju oodata. Keegi tuli värava kääksudes õue. Vahib nagu vasikas uut väravat 'juhmilt, midagi taipamata'. Taevaserval paistis vikerkaar kui värav. || (üldisemalt sisse-, juurdepääsu vms. tähenduses). Balti jaama peetakse Tallinna väravaks. Hiiumaal on kaks väravat: sinna pääseb kas laeva või lennukiga. Sakslane oli Moskva väravais, väravate all 'lähistel'. Villid on nakkusele soodne värav. Teos jäi tsensuuri kitsasse väravasse, kitsaste väravate taha kinni. Igale värava tagant 'juhuslikule' tulijale ei maksa kohe korterit anda. *Pane kõrvale iga margake mis võid, sest mark on sama väärtusega kui frank, ja need teevad Pariisi väravad sullegi lahti! I. Talve. | piltl. Talve väravas 'talve hakul' pole õige aeg kalaretke plaanitseda. Heinaaeg on värava taga 'peagi saabumas'. Tal oli aega ennast ette valmistada surma väravast läbiminekuks.
▷ Liitsõnad: aia|värav, garaaži|värav, haigla|värav, hoovi|värav, kalmistu|värav, kiriku|värav, kloostri|värav, linna|värav, lauda|värav, lossi|värav, põllu|värav, rehe|värav, staadioni|värav, talu|värav, talli|värav, vabriku|värav, valli|värav, vangla|värav, õuevärav; koduvärav; jalg|värav, karja|värav, kontroll|värav, külg|värav, paraad|värav, pea|värav, suur|värav, sõidu|värav, taga|värav, turva|värav, välisvärav; kivi|värav, latt|värav, laud|värav, plank|värav, puu|värav, raud|värav, sepis|värav, varbvärav; kaar|värav, lükand|värav, pöörd|värav, ripp|värav, sild|värav, tiib|värav, võlvvärav; mere|värav, paradiisi|värav, põrgu|värav, taeva|värav, õhuvärav.
2. eraldi olev väravataoline tarind. Võidukaart kujutav kõrge värav. Berliini sümbol Brandenburgi värav. Suurslaalomi väravad 'lipuvardad, mille vahelt võistleja peab läbi sõitma'. Pulmarongi teele oli siginenud laasimata kuuskedest värav. Käivad läbi tantsupaaride kätest moodustatud värava alt. *Isa toob kaks, kolm seljatäit vilja väravatele [= rõuguredelitele] .. A. H. Tammsaare. || veevoolu sulgev luuk; vee läbipääsuava. Lüüsikambri alumised väravad. Tammi keskel olevad väravad avatakse kevadel suurvee ärajuhtimiseks.
▷ Liitsõnad: au|värav, gabariit|värav, lume|värav, pulma|värav, rõugu|värav, slaalomi|värav, tuisu|värav, vilja|värav, võiduvärav; liigvee|värav, lüüsi|värav, paisu|värav, vesivärav.
3. (sportmängudes:) kahest postist, neid ühendavast põiklatist ja väravavõrgust koosnev tarind, kuhu vastasvõistkond püüab lüüa palli v. litrit. Pall läks kas väravast mööda või lendas kõrgelt üle värava. Vastaste väravas seisis kiire reaktsiooniga hokimängija. Mäng kandub vaheldumisi ühe värava alt teise alla. || õnnestunud katse saata pall v. litter üle väravajoone. Värav! (hüüatus tabamuse korral). Jaan lõi esimese värava. Vaheldusrikas mäng lõppes väravateta viigiga. | piltl. Pall on teie väravas 'teie kord on tegutseda'. Kõik sõnavõtjad mängisid ühte väravasse 'esitasid ainult ühe poole seisukohti'.
▷ Liitsõnad: ava|värav, hoki|värav, ilu|värav, jalgpalli|värav, viigi|värav, võiduvärav.

õlle|kiosk
((lahtise) õlle müügiks)

äri ‹11› ‹s›

1. tulu, kasumi saamist taotlev tegevus, ostmine ja müümine, kauplemine vms.; tulu, kasumit taotlev ettevõtmine, üritus v. tehing. Äri on seotud riskiga. Tegutseb, töötab äri alal. Rahvusvaheline äri. Tulus, kasulik äri. Must, räpane 'ebaseaduslik' äri. Tal on käsil mingi kahtlane äri. Äri ajada peab oskama. Ajab äri sakslastega. Pärismaalased tulevad madrustega äri tegema. Tegi kuldkettidega head äri. Kui palju sellelt ärilt, selle äriga teenida võib? Äri läheb hästi, korralikult, halvasti, loiult, allamäge. Kaup liikus, äri käis. Äri edenes ja raha tuli. Äri õitseb, keeb. Ta on kindlasti äri peal väljas. Kõik läheb äriks 'müügiks'. Äri on äri (ütlus selle kohta, et äritegemise eesmärk on saada tulu ja inimeste tunded siin ei loe). Ostja oli veendunud, et tegi hea äri.
▷ Liitsõnad: meelelahutus|äri, metsa|äri, narko(otikumi)|äri, relva|äri, salaviina|äri, uimastiäri.
2. kauplus v. selletaoline teenindusettevõte. Elektritarvete äri. Hoone esimesel korrusel asuvad ärid ja söögikohad, teisel korrusel bürood. Tahaks hakata väikest äri pidama. Enne jõule on ärid ostjaid täis. Äride vaateaknad kirendavad reklaamist. Peatänava ärid on lahti hilise tunnini. Tänavad olid tühjad, ärid suletud.
▷ Liitsõnad: foto|äri, juuksuri|äri, kinga|äri, komisjoni|äri, kondiitri|äri, kullassepa|äri, kübara|äri, moe|äri, pagari|äri, raamatu|äri, riide|äri, rõivaäri.