[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

müristama ‹37›

1. mürisema panema; müriseda, mürisevalt kõlada laskma. Mehed müristavad töökojas mootorit. Mis te müristate oma mootorratastega! Auto müristas tükk aega mootorit, enne kui paigast liikuma sai. Tuli tahtmine orelit müristada. Orkester müristab marssi, tušši. Mehed müristasid laulda, naerda. Müristavad laia naeru, täiest kõrist hurraad. Kärgib ja müristab, kui vihaseks saab. „Välja!” müristas ta raevukalt. *.. kus nendele, kes näevad und, / kord müristame kõrvu sõjalugu. G. Suits. || ‹impers.› (kõuemürina kohta). Eile müristas ja lõi välku. Hakkab vist müristama. Müristab ilma soojaks, külmaks.
2. midagi mürinal tegema, eriti liikuma v. töötama. Traktor müristab põllul. Hüppab mootorrattale ning müristab linna poole. Keegi müristas öösel rusikaga ukse pihta. Pani püssi palge ja müristas. || hoogsalt midagi tegema, rassima. Sõidame õige vaatama, mis nad seal maal müristavad. Mis te siin teha müristate? Müristab maja ehitada, palke lõigata, äri teha.