[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

maha jääma

1. kellestki v. millestki (üha) tahapoole, kaugemale jääma. Käi kiiremini, ära maha jää! Laps ei jäänud emast sammugi maha.
2. arengus, tasemelt v. saavutuste poolest tahapoole jääma, halvemaks v. nõrgemaks osutuma. Mehhaniseerituselt jääb põllumajandus tööstusest maha. Poiss ei tahtnud milleski vanemast vennast maha jääda. Haiguse tõttu olen õpinguis teistest maha jäänud.
3. jääma sinna, kus keegi v. miski on. Osa asju peab maha jääma, kõike ei jõua ära viia. Ma ei taha siia maha jääda, kui sa ära sõidad. Jäin trammist, bussist, rongist maha 'ei jõudnud peale, hilinesin'. Kõik muud asjad olid kaasas, ainult sulepea oli maha jäänud 'maha ununenud'. Märkasin, et rand on juba kaugele maha jäänud 'oleme rannast eemaldunud'.
4. mitte püsti olla suutma (haigena, pekstuna jne.). Koperdas seni ikka pool haigena üleval, eile jäi päris maha 'voodisse'. Kes matsu sai, see maha jäi. Mehed jaurasid ja jõid, kuni õuemurule maha jäid. Materdas rotti, kuni see elutult maha jäi.
5. kõnek lõppema, katkema, lakkama. Kas jääb juba kord see jutt maha! Kui raudrohtu haava peale panna, jääb verejooks kohe maha.