[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

maha laskma

1. allapoole, madalamale vajuda, libiseda v. langeda laskma, alla laskma. *.. Pearu laskis püksid maha ja istus kaevuraketel, nagu tahaks ta siin oma loomulikke tarbeid õiendada. A. H. Tammsaare. || laskuma. *.. laskis [rebane] tee äärde pikali maha, sirutas saba sorgu .. E. Särgava. *.. kuni ta [= kotkas] viimaks kuningapoja ligidale pärna otsa maha laskis. F. R. Kreutzwald.
2. peatust tehes sõitjat sõidukist väljuda laskma. Vanainimene palus bussijuhti, et teda maja juures maha lastaks. *.. linnabuss peatus teeristil, avas ukse, laskis maha summa naisi ja koolilapsi. M. Traat.
3. käsitulirelvast lastes tapma. Jahimehed olid hundi maha lasknud. Reetur mõisteti surma ning lasti maha. Ta oli enda maha lasknud.