[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aja|häda
kasutada jääva aja nappus, selle lõpukorral olemine (eriti males). Partii lõpul jäi suurmeister ajahätta. Mõlemapoolses ajahädas tegid maletajad rohkesti vigu. Ajahäda sunnib eksamisessiooni ajal öötundegi kasutama.

aja|kontroll
(males, kabes:) teat. arvu käikude tegemiseks ettenähtud ajanormist kinnipidamise kontroll. Ajakontrolliks selgus tulemus kahes partiis.

alistuma ‹37›

1. (võidetuna) alla andma, vastupanust loobuma. a. (sõjas, võitluses). Vaenlasele alistuma. Vaenlane sunniti alistuma. Saksa eelsalk alistus vastupanuta. Ümberpiiratud linn ei alistunud. b. (males, pallimängudes jm.) end võidetuks tunnistama. Petrosjan alistus viimases voorus Keresele. Maailma esireketil tuli seekord vastasele alistuda. Meie korvpallimeeskond sundis alistuma USA noortekoondise.
2. kuuletuma, sõna kuulma (hakkama). Mehel tuli naise tahtele, soovidele, käsule, kapriisidele alistuda. Nad pidid okupatsioonivõimude korraldustele, määrustele alistuma. „Noh, olgu siis pealegi,” alistus teine. || mingi olukorraga leppima. Elule, raskustele, paratamatusele, saatusele alistuma. *Algul ei pääsenud sellel teeosal autodega manööverdamagi .. Siis tee nagu väsis ja alistus, laskis rattail endast üle veereda. O. Tooming.
3. ‹hrl. v-partitsiibis› keel süntaktiliselt sõltuma. Alistuv lause.

ette andma

1. ette tooma, ette viima; ette sõita laskma. Tuli süüa, mis ette anti. Hobustele anti heinu ette. Dosaatorid annavad segu ette täpsetes kogustes. Pump annab paagist kütust ette. *Kui rong ette anti, tekkis väravasse kork. L. Promet.
2. (nõrgemale) vastasele teatavat algedu, edumaad vms. võimaldama. Poiss andis tüdrukule võidujooksus 10 meetrit ette. Talle anna ratsu ette (males).
3. ette ära määrama. Operatsioonid sooritada etteantud järjekorras.

arendus|käik

1. millegi arendamise kulg
2. (males:) seisu (välja)arendav käik. Rahulik arenduskäik.

avang ‹-u 2› ‹s›
partii algstaadium (hrl. esimesed 10–15 käiku) males ja kabes. Lahtised, kinnised avangud. Avangut käsitles meister ebatäpselt. Sain Hispaania avangus hea seisu.
▷ Liitsõnad: kahiavang.

avangu|käsitlus
(males, kabes). Loogiline, leidlik, aktiivne, passiivne avangukäsitlus.

avangu|teooria
(males, kabes)

avangu|variant
(males, kabes)

ees
I. ‹adv›
1. kellestki v. millestki esikülje, liikumise suunas teat. kauguses, eespool; ant. taga. Tema sammus ees, mina järel. Kes seal ees läheb? Üks jooksja oli teistest tublisti ees. Vange viidi, püssimehed ees ja taga. Kari tuli koju, Punik kõige ees. Paatidest oli kord üks ees, kord teine. Ta lükkas käru ees. Poiss ajab lehma ees. Ees on tee hange tuisanud. Mis seal ees sinetab? Ees paistis jõgi. || (kehaosa asendi kohta). Poiss hüppas pea ees vette. Surnu kanti välja, jalad ees. Astub uhkelt, rind ees. Harjutuse algasendis on käed ees. Tal on juba kena kõhuke ees. *Aleksandri lõug oli sõjakalt ees ja kulm kortsus. E. Maasik.
2. esiküljele kinnitatud v. asetatud, esiküljel v. selle läheduses (oma otstarvet täitmas v. selleks valmis). Perenaisel on põll ees. Poisil oli lips ees. Kuuel on kõik nööbid ees. Tal on prillid ees. Meestel olid maskid, valehabemed ees. Uksel on riiv, kang, taba ees. Akendel on luugid ees. Majal on aknad ees. Kardinad, eesriie on ees. Ta istus laua taga, raamat ees. Autot, bussi ei ole veel ees. Loomadel on heinad ees. Tal oli muhe, lahke nägu ees 'tal oli muhe, lahke nägu'. *Mees ise on mats, sõidab sõnnikuvankriga, aga hobune ees sajarublane. F. Tuglas.
3. segamas, takistamas, tüliks. Puu oli tee peal risti ees. Vana koli, ämber on asjata tüliks ees. Ära seisa ukse peal, vahekäigus ees! Oled mul igal pool ees. Koerad olid jalus ees. *.. kellele oleks veel vaja minu armastust, ma olen ju ilmas veel ainult tüliks ja risuks ees. A. H. Tammsaare.
4. varem kohal, varem olemas. Mul seal mitu tuttavat ees. Mind ei ole seal keegi ees ootamas. Pööningul on juba ennegi igasugust koli ees. *Kiilu on ikka kõige kergem sinna lüüa, kus pragu ees .. R. Sirge. || kõnek enne vastuvõtul, jutul, aru andmas, kontrollitavana vms. Kas direktori juures on keegi ees? *Doktor Trapets on ennegi end oodata lasknud. „Tal on keegi ees,” sosistas paks vanatädi mulle ust avades .. L. Promet.
5. kohtus arutlemisel; kohtuprotsessil. See asi on juba mitu korda kohtus ees olnud. *Mehed käisid mitu raksu [kohtus] ees ja kogu asi leidis põhjaliku valgustuse .. A. H. Tammsaare.
6. (ajaliselt) tulemas; kavatsusel, teoksil. Ees on heinaaeg. Küll ma puhkan, suvi ees. Ehk jõuab, pikk päev ees. Sul elu, paremad päevad alles ees. Neid ootab ees õnnelik tulevik. Ees on veel palju raskusi. Ees seisid lahingud. Poisil on ajateenistus alles ees. Ees on tähtis nõupidamine. Selle artikliga on veel rohkesti tööd ees. Tal on suur tehing, tähtis käik ees. Mis sul täna õhtul ees on?
7. (seoses mingi tegevusega:) eelnevalt, enne teisi. Ta teeb kõik järele, mis teised ees teevad. Ta ütles sõnad ees ja teised kordasid kooris järel. Kuidas isa ees, nõnda poeg järel. Hakka ees minema, küll mina tulen varsti järele. Kes ees, see mees.
8. arengult, edasijõudmiselt kaugemal eespool. Suure kirjanikuna käis ta oma ajast ees. Võimete, teadmiste poolest on ta minust ees. Naabrid on töödega meist tublisti ees. Nemad on igas asjas meist ees. Aastate poolest pole ta minust kuigi palju ees, kuid näeb vana välja. *Pikkuselt oli ta ligemasti pea jagu Tiinast ees .. A. H. Tammsaare. || (kellaosutite seisu kohta:) õigest ajast ette jõudnud. Küll sa jõuad, meie kell on ees. Kell on viis minutit, tervelt pool tundi ees.
9. hrv käsutada, käealusena, käsu peale tegijana. *Aga nüüd on juba taluperemehi, kes vanemate käest varandust on pärinud, kes perenaisele tüdruku ees jõuavad pidada ... A. Kitzberg.
10. kõnek (males:) löödavana, tule all. Vigur, ratsu on puhtalt ees.
II. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki eespool, esikülje v. liikumise suunas; ant. taga. Ta sammus minu ees. Maja ees on aed. Auto peatus ukse, kaupluse ees. Jaama ees on väike väljak. Istus peegli, kamina ees. Nad seisid maali, Euroopa kaardi ees. Noorpaar seisis altari ees. Nende ees laiusid viljaväljad. Hoiab kätt silmade ees. Esikoha võitis Tal Kerese ja Spasski ees. Tal oli minu ees kenake edumaa. Meie ees seisavad suured ülesanded 'meil on täita suured ülesanded'. || hrv (ajaliselt). Orjalapse ees seisid mure- ja nutupäevad.
2. millegi küljes, millegi esiküljel (oma otstarvet täitmas). Kardinad, luugid on akna ees. Võti on ukse ees. Prunt, tropp augu ees. Hobune on vankri, saani ees. Härjad astusid laisalt adra ees.
3. kellegi juuresolekul, nähes v. kuuldes. Tunnistasin seda kõigi ees. Rääkis sellest koosoleku ees. Esines selle teadaandega ajakirjanike ees. Laps häbenes võõraste ees. Poissi kiideti kooli, klassi ees. Ei julge ülemuse ees suudki lahti teha. Ta armastas teiste ees kiidelda oma vägitegudega. Ta tegi seda minu silme ees 'minu nähes'. || kellegi küsitletavana, kellelegi seletusi andmas vms. Mehed käisid mitu korda kohtu ees. Kaitses erialanõukogu ees väitekirja. Õpilane vastas komisjoni ees.
4. kasut. osutamiseks isikule, olendile v. nähtusele, kelle v. mille suhtes midagi tehakse v. toimub. Õpilane vabandas õpetaja ees. Ta püüab end minu ees heana näidata. See oleks enese alandamine vastase ees. Mul ei ole sinu ees saladusi. Müts maha niisuguse mehe ees! Mul on kohustusi kollektiivi ees. Pean täitma oma kohust isamaa ja rahva ees. Toimkond on vastutav seltsi juhatuse ees. Tal on suuri teeneid ühiskonna ees. Olen süüdi, võlglane nende ees. Mul on piinlik, häbi teiste ees. Ma ei taha sinu ees narri seisukorda jääda. Ei saanud jagu kartusest võõraste ees. Hirm teadmatuse, ohtude, surma ees. || millegagi, kellegagi võrreldes. Tal on sinu ees mõningaid eeliseid.
5. vaatekohast, vaatevinklist, seisukohalt, arvates. Ära tee end maailma ees naeruks! Seaduse ees on kõik võrdsed. *Aga poisil on mõisas hea eestkostja, kelle sõna nii vana kui noore paruni ees maksab. E. Vilde. *Tiina on tema silmis ilus tüdruk ja muu tema ees ei loe. A. H. Tammsaare.
6. kasut. osutamiseks mingile nähtusele, olukorrale, milleni on jõutud v. ollakse jõudmas. Seisime, olime tõsise probleemi ees. Ta ei kohku raskuste ees tagasi. Seisti tõsiasja ees, et minek on paratamatu. Riik seisab uue majanduskriisi ees.
7. (kasut. fraseologismides:). (Kellegi) jalg(ad)e ees. Lõhkise küna ees. (Kellegi) nina ees. Silm(ad)e ees läheb, muutub, võtab mustaks, kirjuks. Suu ees. (Miski on, seisab) ukse ees.

eest
I. ‹adv›
1. eestpoolt küljest, esiküljelt; eesmisest otsast.; ant. tagant. a. eestpoolt teat. kauguselt. Eest tõusis suitsu. Rünnati eest ja küljelt. Üks tõmbas eest, teine lükkas tagant. Poisid uurisid autot eest ja tagant 'igast küljest'. Pani mul tee eest kinni. Igas ürituses peab olema keegi, kes eest veab. Bussi tagumine uks oli kinni, tuli eest peale minna. Ta oli rivis eest viies. b. eesmisest otsast, esiküljelt (sealse olukorra, esinemuse poolest). Eest on maja kollaseks värvitud. Pluus on eest märg. Tal olid mantlihõlmad eest lahti. Hobune raius, lõi eest ja takka üles. Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas? (Mõistatus).
2. omalt kohalt esiküljel ära, esipoolelt (oma otstarvet täitmast) küljest ära. Võttis põlle, lipsu eest. Võtab prillid eest. Võta mask eest! Kuuel on nööp eest ära. Võtsin uksel võtme, aidauksel taba eest. Lükkas uksel riivi eest. Tõmbas aknal kardina eest kõrvale. Õhusurve lõi akendel klaasid eest. Võta hobune eest! Rakendasin hobuse eest lahti.
3. segamast, takistamast, tülinast ära. Mine eest! Eest ära, või muidu sõidan otsa! Käi tee pealt eest! Tee, et sa eest kaod! Ma tulin neil tülist eest ära. Lükkas tooli eest kõrvale. Lõhkus kraavil tammi eest. Vesi murdis kõik takistused eest. *Mida saab Ene sinna parata, et tegemata töid kiiremini juurde kuhjub, kui ta suudab eest ära teha. V. Lattik.
4. kasut. koos põgenemist, kõrvalehoidmist, vältimist väljendavate verbidega. Jooksis, pages, põgenes mul eest ära. Olin teda juba kätte saamas, kuid ta hüppas äkki eest kõrvale. Haavatud lind ei jõudnud eest ära lennata.
5. ‹hrl. ühenduses verbiga leidma› varem kohal, varem olemas, varem ees. Kodus leidsin ainult õe eest. Kui kohale jõudsime, leidsime seal juba hulga inimesi eest. Leidis eest tühja korteri, mõned kirjad. Pani osa leiba kappi tagasi, siis õhtul hea eest võtta. *Nad läksid välja ja leidsid eest muutunud ilma – sadas tihedat laia lund. M. Raud.
6. varemalt, enne endale, nii et keegi teine ilma jääb. Varasemad tulijad napsasid huvitavamad raamatud, paremad kohad eest ära. Kellega ma tantsin, kui teised poisid on ilusamad tüdrukud eest ära võtnud.
II. ‹postp› [gen]
1. millestki v. kellestki eestpoolt, esikülje v. liikumise suunast; ant. tagant. Läks maja eest mööda. Astusin kaardi, tahvli eest kõrvale. Võttis käe silmade eest. Rongkäik liikus tribüüni eest mööda. Poisikesed jooksid meie eest läbi. Päikesevarjutuse ajal läheb Kuu Päikese eest läbi. Laskis veel korraks päevased sündmused silmade eest läbi. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Särk oli rinna eest verine. Hääled kostsid kaupluse eest. Pühkis ja koristas natuke trepi eest.
2. millegi küljest, millegi esiküljelt (oma otstarvet täitmast). Tõmbas kardinad akna eest kõrvale. Võta võti ukse eest ära! Võttis tropi augu eest. Rakendas hobuse vankri eest lahti.
3. kelleltki otsust saamast, kellelegi aru andmast, kellegi jutult vms. Eksamisessioonil käib komisjoni eest läbi palju õpilasi. *Jenseni Kristast sai korraga Kristiine-proua. Mis sellest, et altari ja õpetaja eest läbi käimata. H. Sergo.
4. osutab sellele, kelle v. mille kartusel põgenetakse, kõrvale hoitakse, keda v. mida välditakse. Põgenes tagaajajate eest. Nekrutid pagesid pika kroonuteenistuse eest võõrsile. Läks sõja eest pakku. Ära jookse mu eest ära! Pani meie eest putku. Mõisnikud põgenesid talupoegade viha ja kättemaksu eest linna. Ta püüab end minu eest kõrvale hoida. Hoidu rongi eest! Mul õnnestus pea löögi eest kõrvale tõmmata. Säärane mees ei kohku millegi eest tagasi 'võib kõigega hakkama saada'. *Ent vaatamata kõigile pingutustele ei pääsenud ta siiski mälestuste eest .. A. Jakobson.
5. osutab kellegi v. millegi suhtes kaitstud, varjatud olekule v. kaitsmise, varjamise, hoidmise vajadusele. Lukud ei hoidnud röövlite ja varaste eest. Ta hoiatas mind nende kättemaksu eest. Ta on halb inimene, hoia end tema eest! Parvel oli ta metsloomade eest kaitstud. Kuusehekk varjab aeda põhjatuulte eest. Kuuse all olid nad vihma eest varjul. Tema eest tuleb uks kinni hoida. Ma ei varja sinu eest midagi. Tema eest hoiti kõik salajas. Seda tehti vanemate eest salaja. Põlde tuli liigvee eest kaitsta. Muul kaitseb sadamat ummistumise eest. Hoia end kahjulike mõjude eest! *.. arvas end seega kõige suuremate tooruste eest kaitstud olevat .. E. Krusten.
6. asemel, asendajana, ülesannetes. Kes selle töö tema eest ära teeb? Rektori eest kirjutas alla prorektor. Mine sa täna minu eest nõupidamisele! Õienda minu eest see asi ära! Maksa minu eest ka! Ta juba vastas meie mõlema eest. Tädi oli vaeslastele ema eest. Nad kasvatasid teda lapse, poja eest. Ta oli härral nii toapoisi kui ka kutsari eest. Tuhatoosi eest käib alustass. Viletsal ajal oli kartul ka leiva eest. *Karjapoistele see puu oli kella eest – tema vari näitas, millal on õige aeg lõunale minna. J. V. Veski. || võrdselt kellegagi v. millegagi. Poisid olid tööl juba mehe, täismehe eest väljas. Töötab, rabab tööd mitme inimese eest. Rammu oli tal kolme mehe eest. Sõi ja jõi mitme eest. Vihma ei olnud kaste eestki. *.. aga kui naerab, siis ragistab kolme eest. O. Luts.
7. (ajaliselt:) tagasi, varem. Paari aasta eest polnud veel seda maja. Hiiumaa asustati umbes 700 aasta eest. Sellest oli juttu juba aastate eest. Ta sai paari kuu, mõne nädala eest kaheksakümmend täis. Ta käis paari-kolme päeva eest meil. Ta tuli mulle natukese, vähe aja eest vastu. See juhtus nüüdsama, mõne minuti eest.
8. vastu (andes v. saades); väärtuses. Seda ei saa raha eestki. Sularaha eest osteti vähe. Selle palga eest võib juba töötada. Tegi seda väikese tasu eest. Andis 100 krooni eest kella pandiks. Andis viimase kauba poole hinna eest. Mõne penni eest sa ei saa midagi. Must loovutas lipu kahe vankri eest (males). Tegi seda vaid hea sõna eest. Ülesostjad ostsid kokku suurte summade eest. Kaupa on siin praegu 5000 krooni eest. Kopika eest asja, rubla eest lärmi. *.. ta pidavat paljalt aitäh eest tegema kõike väga põhjalikult. V. Gross.
9. osutab sellele, mille tasuks midagi makstakse v. mille vastutasuks midagi toimub. Nende tööde eest makstakse hästi. Plaani täitmise eest anti preemiat. Sai artikli, raamatu eest honorari. Sai kurkide eest head hinda. Kui palju sa selle eest tahad? Tasus remondi, aparaadi parandamise eest. Suur osa palgast läks korteri ja toidu eest. Maksis viletsa toapugeriku eest 1000 krooni kuus. Tegi peremehele maalapi eest päevi. Sai oma hoolikuse eest kiita. Õpilane sai vastuse eest viie. Ma olen veel selle eest võlgu. Teda edutati hoolika ja korraliku töö eest. Suur aitäh abi eest! See on küll mitte millegi eest saadud. Ma olen selle eest sulle surmani tänulik. Nõuan selle eest kahjutasu. || osutab sellele, mille pärast kedagi karistatakse, kritiseeritakse vms. Mille eest teda karistati? Mõisteti riigivastase tegevuse eest 7 aastaks vangi. Istus hobusevarguse eest kinni. Teda trahviti laimamise eest. Ülestõusust osavõtmise eest ootas surmanuhtlus. Talle määrati varguse eest rahatrahv. Poiss sai ulakuse eest tutistada. Iga väikseimagi eksimuse eest peksti. Ta vallandati tööluuside eest. Selle eest ma maksan neile veel kätte! Kas sulle selle eest midagi ei tehta, et nii kaua puudusid?
10. osutab sellele, keda v. mida kaitstakse, kelle v. mille pärast võideldakse vms. Nad võitlesid, langesid, andsid elu kodumaa eest. Võitlus rahu eest. Olin alati ise enda eest väljas. Kellegi eest seisma, kostma. Käis oma poja eest mõisnikku palumas. Nad seisid, võitlesid oma õiguste eest. Töö tulemused kõnelevad ise enese eest. Üks kõigi, kõik ühe eest. *Oli aeg, kus olin valmis surema Su eest. O. Luts. || osutab sellele, kelle v. mille suhtes hoolt kantakse, korrasolekuks kõik tehakse vms. Perekonna eest hoolitsemine. Hoolitseb laste, haigete, külaliste eest. Minu eest kantakse siin hästi hoolt. Lapsed hoolitsevad küülikute eest. Pakkide korrashoiu, ruumide puhtuse eest kantakse pidevalt hoolt. Hoolitse selle eest, et laud oleks kaetud! *Parem muretsege selle eest, et teil enestel igav ei oleks olla, kaks vanapoissi ... A. Kitzberg. || osutab sellele, kelle v. mille suhtes ollakse vastutav. Mina vastutan teie kõikide eest. Sina vastutad välitööde, kauba ärasaatmise eest! Oma tegude eest annad sa veel vastust!
11. osutab isikule, kes teiste kiirema toimimise tõttu millestki ilma jääb. Kes kiirem oli, kahmas ka teiste eest paremad palad endale. *Ta sõi üldse palju. Ta sõi ka minu eest kõik ära. K. A. Hindrey.
12. esineb fraseologismides, näit.:. Elu, hinge eest. Iga hinna eest. (Mitte) mingi hinna eest. Ilma eest. Jumala eest. Kopika eest; ei ole (mitte) kopika eest(ki). Marja eest. Nina eest napsama, näpsama. Ust nina eest kinni lööma, tõmbama. Täie eest käima, minema. Võileiva (hinna) eest.
Omaette tähendusega liitsõnad: otsa|eest, see-eest

ette
I. ‹adv›
1. kellestki v. millestki esikülje, liikumise suunas teat. kaugusele, ettepoole; ant. taha. Astus kaks sammu ette. Üks jooksja oli teistest umbes 100 m ette jõudnud. Ta püüdis rahvasummas ette trügida. Oli nii pime, et ette ei olnud midagi näha. Komandör saatis piilurid ette. Vaatas ette ja taha. Ma istusin ette juhi kõrvale. Ta istus võrdlemisi ette. Prožektor suunas valgusvihu ette. Tirel, salto ette. Käte pendeldus ette ja taha. Lõi kirikusse sisenedes risti ette. || esikülje lähedusse kasutusvalmis v. tarvituseks. Rong, auto, tõld sõitis ette. Viskas, pani hobusele, lehmadele heinad ette. Niitis lehmale rohtu ette. Viis sigadele söögi ette. Sööge ikka rohkem, tõstke endale ette! Pole enam, mida suurele perele, loomadele ette anda. || (kehaosa asendi kohta). Ta sirutas käed, ühe jala ette. Ajasin rinna uhkelt ette. Kallutas pea vihaselt ette. Ajas lõua ähvardavalt ette. Ta on endale juba kõhukese ette kasvatanud. Ta kummardus ette, nagu poleks hästi kuulnud. Kere kallutus ette. Kass sirutas käpad ette.
2. esiküljele külge (oma otstarvet täitma v. selleks valmis). Perenaine sidus põlle ette. Pane (endale) lips ette! Õmbleb, ajab pintsakule nööbid ette. Pani (endale) prillid ette. Näitlejale kleebiti vurrud ette. Jäta võti ette! Pani (endale) suitsu ette, keeras endale vägeva vilka, pläru ette. Paari päevaga on pikk habe ette kasvanud. Majale pandi aknad ette. Pani aidauksele taba ette. Uksele tuleb uus lukk ette panna. Pista, topi augule punn, prunt ette! Tõmba, lase aknale kardin ette! Ojale tehti tamm, pais ette. Peremees pani, rakendas täku ette ja sõitis linna. Käias vikatil tera ette 'käias vikati teravaks'. Tegi hea näo ette 'tegi hea näo', nagu oleks kõik korras. Manas endale üsna süütu näo ette 'tegi süütu näo'. *„Võtan teemeistri hoovilt saha [autole] ette ja lükkan tee lahti,” ütles Paju Juss kontoris. O. Kool.
3. takistuseks, segavaks teguriks; tülinaks. Astusin talle teele risti ette. Ega ma sulle siin ette ei jää? Vii see pink välja, muidu jääb veel ette! Poiss pani teisele jala ette. *Ärgitan ikka talle kirjutada, kuid jälle tuleb midagi ette. E. Rängel.
4. eelnevalt, enne, millestki toimuvast varem. Tulemused olid ette teada. Teata, helista oma tulekust aegsasti ette! Võin sulle ette öelda, et head sellest loost ei tule. Meid hoiatati juba ette, et revidendid on tulekul. Tundis sellest sõidust juba ette rõõmu. Arvasin, aimasin, kartsin, tundsin juba ette, et see nii läheb. Kõiki võimalusi ei osanud ette näha. See asi oli juba ette otsustatud. Restoranis on võimalik laudu ette tellida. Läks nii, nagu mustlaseit ette kuulutanud. Uskus, et tema saatus on ette määratud. Ta oli juba ette vaenulikult häälestatud. Pärast tarku palju, ette ei ühtegi. *Ostulepingut mul ei ole, sest teine ostja jõudis ette. E. Vilde. || ‹seoses valmistama-verbiga› (rõhutab tegevuse toimumist millegi järgneva jaoks). Ülikool valmistab ette kvalifitseeritud kaadrit. Ta valmistab ette loenguid, homseid tunde. Maapind tuleb külviks ette valmistada. Iga ülesande puhul oli ette nähtud selle konkreetne täitja. || tulevase aja, töö, kasutamise arvel, tulevikus tehtava töö, saadava kauba vm. eest. Kahe nädala palk maksti ette. Ühe kuu üür tuleb ette maksta. Parandustööde eest tuleb ette tasuda. Mul on mõned (töö)päevad ette tehtud. || (males jm. materjali v. punktide mängueelse loovutamise kohta). Suurmeister andis vastasele ratsu ette. Põhimeeskond andis noorte meeskonnale jäähokis 3 väravat ette.
5. ajaliselt kaugemale, ettepoole, tulevikku. Oskab kaugele ette planeerida, arvestada, mõelda. Pisut ette rutates olgu mainitud, et .. Ennustas ilma terve suve peale ette. *Ta võib plahvatada ja käratada, nii et mõjub pooleks aastaks ette .. L. Vaher. || kellestki, millestki arengus, saavutustelt, tegevuselt kaugemale, mööda. Püüdlikkuse tõttu jõudis ta õppimises teistest ette. Suur kunstnik jõuab enamasti oma ajast ette. Vastasmeeskond läks peagi ette 13:8. *Aeg on ette tõtanud J. Verne'i fantaasialennust, kogu maailmapilt on tohutult muutunud. E. Link. || (kellaosutite seisu kohta:) õigest ajast ettepoole. Pane kell paar minutit ette. Mu kell käib ööpäevas 3 minutit ette.
6. osutab, et verbiga väljendatud tegevus on määratud kuulaja(te)le v. vaataja(te)le. Õpilane ütles teisele salaja ette. Poiss vuristas õppetüki õpetajale ette. Luges meile aeg-ajalt raamatust ette. Kohtu eesistuja luges kohtuotsuse ette. Mängis meile klaveril paar pala ette. Rahvatantsurühm kandis ette mitu tantsu. Näitas tolliametnikule kõik oma asjad ette. Kandis lühidalt ette asja sisu. Põhjendusena tõi ta ette järgmised asjaolud. Ta pani ette põgeneda. Mine tea, mis talle minust ette räägiti. Seal loratakse talle igasuguseid asju ette. *Mis sa siin koolmeistrile ette puhusid, on sula luiskamine! .. E. Vilde. *„Eks usu aga sina lehti, mis need sulle ette pasundavad,” ütles isa halvakspanevalt. A. H. Tammsaare. || kasutamiseks valmis v. eeskujuks. Veele tuli äravoolamiseks tee ette teha. Ronimise hõlbustamiseks raiuti kaljusse astmed ette. Tõmbas kriidiga joone ette, mida mööda lõigata. Õpetaja, meister näitas ette, kuidas seda teha.
7. osutab mingile juhuslikumat laadi esinemusele v. toimumisele, millele satutakse. Selliseid juhtumeid oli ka mujal ette tulnud. Sipelgad panid nahka kõik, mis ette puutus. Vahel sattus, juhtus ette ka mõni rada. Tee peal sattus mitu kraavi ette. See asi tuleb mulle tuttav ette. *Temast vanemat [inimest] pole mul ette tulnud näha. N. Baturin.
8. osutab millegi esinemusele kellegi kujutluses, mälus, mõttes. See mees tuleb mulle tuttav ette. Niisugune võimalus ei tulnud mul kohe ettegi. *Nõnda siis, kujuta endale ette: temal, mõistad, temal polnudki mingit äri. A. H. Tammsaare.
9. kõnek etem, parem. Juhan oli ikka kõige ette, kõigist ette mees. Ta on küll hea inimene, kuid Ants on veel ette. Kartulisaak on tänavu möödunud aasta omast ette. Ta polnud teistest tüdrukutest halvem, pigem hoopis ettegi. Iseloomu poolest on ta sinust ette. *„Siin oli kaugelt ette kui kuskil kuurordis või liivarannal,” vastas Robi. M. Metsanurk.
10. kõnek teat. isikute rühmale v. üksikisikule kontrollimiseks, otsustamiseks vms.; kellegi jutule. Komisjon laskis poisid kahe-kolmekaupa ette kutsuda. Direktori juures ei olnud kedagi, pääsesin kohe ette. || (kohtus, kohtuistungil arutlemisele). Nende tüliasi, pärandusasi tuleb homme kohtus ette.
11. kõnek (males:) löödavaks, tule alla. Jättis vastasele ratsu, viguri puhtalt ette.
12. ‹ühendverbi osana› (ülekantud tähendustes:) näit. ette heitma, ette kirjutama, ette lööma, ette nägema, ette vaatama, ette viskama, ette võtma
II. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki ettepoole, esikülje v. liikumise suunda; ant. taha. Ta jäi meie ette seisma. Maja ette istutati põõsaid. Auto sõitis kaupluse ette. Ta jäi ukse, trepi ette seisma. Istus kamina, klaveri ette. Ta vahtis enda ette maha. Pani käe silmade ette. Astus aeglaselt jalg jala ette. Veeretas suure kivi koopasuu ette. Panin raamatud ja ajalehed tema ette lauale. Viskas leivatüki koera ette. Ülejäänud toidud viidi sigade ette 'sigadele söömiseks'. Tooge avaldises ühine kordaja sulgude ette! Silme, vaimusilma ette kerkis isamaja. Pomises, muheles, lausus enese ette 'endamisi, omaette'.
2. millegi külge, millegi esiküljele. Tõmbas kardinad akna ette. Unustas võtme ukse ette. Lükka riiv ukse ette! Õmbleb nööbid särgi ette. Pistis tropi augu ette. Rakendas, pani hobuse ree, vankri, adra ette.
3. kellegi näha, tutvuda, hinnata vms. Sel aastal jõuab vaataja ette veel mitu uudislavastust. Oma teostes toob ta lugeja ette keskaegse Tallinna eluolu. Asi jõudis, tuli avalikkuse ette. Poiss kartis isa silma ette sattuda. || kellegi küsitletavaks, käsitletavaks, otsustatavaks, lahendatavaks vms. Mehed kutsuti, läksid kohtu ette. Sa pead komisjoni ette ilmuma. || kellegi juurde, kellegi jutule. Talumehed püüdsid palvekirjaga keisri ette pääseda. Kuningas laskis väepealikud enda ette kutsuda. *Kuid aeg-ajalt kutsuti Sass ikkagi peremehe ette, räägiti pikki jutte. R. Sirge.
4. ‹hrl. asendatav põhisõna allatiivilõpuga› kellelegi, millelegi ülesandeks, nõudeks vms. Tänapäeva elu seab meie ette üha uusi ülesandeid. Need ja paljud teised probleemid kerkisid meie põllumajanduse ette. *Ainult neid tingimusi täites või täita püüdes saab kriitika tõusta tema ette seatud ülesannete kõrgusele. V. Gross.
5. kasut. osutamiseks mingile olukorrale, nähtusele, kuhu on jõutud v. lähemal ajal jõutakse. Sinu küsimus seab mind teatavate raskuste ette. Teda tuleb seada tõsiasja, sündinud fakti ette. *.. võetakse su varandus ära puhtamuidu, nii et pole muud kui mine tuulevarjust kurja ilma ette. O. Jõgi (tlk).
6. kõnek eest; asemel. Poiss teeb tööd juba päris täismehe ette. *Ning seepärast ei saanud Taader Traadi haigust täie tõe ette võtta. R. Sirge. *Poeg Märt käis talus sulase ette, tütar Liina teenis tüdrukuna .. H. Raudsepp.
7. kõnek eest (rahaliselt). *Raske raha ette kultuurheinamaid tehtud – mis mõte sellel oli? R. Sirge. *.. tulge kõrtsi jooma, mina ostan teile viina ja maksan joomise ette kuuskümmend kopikat päevas. J. Parijõgi.
8. van pärast, eest. *Teie ärge muretsege nii palju võõraste inimeste ette ja ärge murdke pead, mis nad söövad ja mis nad joovad .. O. Luts.
9. esineb fraseologismides, näit.:. Altari ette minema, astuma. Altari ette viima. Pärleid sigade ette heitma. Täie ette minema. Ukse ette jõudma. Valge ette tooma, tulema.
Omaette tähendusega liitsõnad: oma|ette, otsaette

etüüd ‹-i 21› ‹s›

1. muus instrumentaalpala, mis on määratud eeskätt mingi mängutehnilise võtte omandamiseks. Chopini, Rahmaninovi etüüdid.
▷ Liitsõnad: kontsertetüüd.
2. kunst kavatsetava kunstiteose v. selle osa jaoks eeltööna tehtud joonistus, maal v. modelleering
▷ Liitsõnad: maastiku|etüüd, portree-etüüd.
3. lühiuurimus. Ajaloolised, psühholoogilised etüüdid. *.. etüüd on visand esseeks, eeluurimus, katkend esseest .. J. Luiga.
4. teater improvisatsioonil rajanev lavaline õppeülesanne
5. sport males ja kabes lõppmängu ülesanne

gambiit ‹-biidi 21› ‹s›
sport males avang, kus kahitakse materjali kiirema arengu saavutamiseks, kahiavang
▷ Liitsõnad: kuninga|gambiit, lipugambiit.

juht|grupp
sport võistlejate rühm, kes on saavutanud teiste ees märgatava edumaa (näit. jooksus, suusatamises, jalgrattasõidus) või parema punktiseisu (näit. males). Motovõistluste, maleturniiri juhtgrupp. Juhtgrupist maha jääma, juhtgrupile järele jõudma, juhtgruppi kinni püüdma. Juhtgrupp on väga tihe.

järel|matš
sport (males v. kabes) lisamatš võitja selgitamiseks, kui võistlused lõppesid esikoha jagamisega

kahvel1 ‹-vli, -vlit 2› ‹s›

1. kahe- kuni neljaharuline riist toidu söömiseks ja serveerimiseks. Roostevabad kahvlid. Kolme-, neljaharuline kahvel. Kasutab söömisel nuga ja kahvlit. Tõstis kahvliga lihatüki taldrikule.
▷ Liitsõnad: kala|kahvel, koogi|kahvel, tordikahvel; aadamakahvel.
2. teat. kahe haruga detail mõnel masinal, sõiduriistal. *Tal [= jalgrattal] on küll vänt katki ja kahvlil mõra sees. R. Lahi.
▷ Liitsõnad: esi|kahvel, tugikahvel.
3. kõnek (males:) olukord, kus ratsu tulistab korraga kaht vigurit. Kahvlit panema, saama.

kaitse ‹kaitse 18› ‹s›

1. kaitsmine. a. rünnaku tagasilöömiseks v. julgeoleku tagamiseks. Relvastatud kaitse. Kodumaa kaitse. Väeosa valmistus kaitseks. Kaitsest mindi üle pealetungile. Kaitseks pommirünnakute vastu rajati varjendeid. Laagri kaitseks pandi välja valvepostid. Pani käed kaitseks ette. Laps surus end kaitset otsides ema vastu. Ekspeditsioon liikus edasi saatemeeskonna kaitse all. Rünnak on mõnikord parim kaitse. Saavutas visa kaitsega viigi. b. mingi ebasoovitava tagajärje vältimiseks. Rahva tervise kaitse. Kaitset vajavad looma- ja taimeliigid. Veekogude kaitse reostamise eest. Tumedad prillid silmade kaitseks. Kaitseks külma vastu riietuti soojalt. Pühalepa kirik on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all. Tõstis kaitseks tuisu vastu krae üles. *Ta surus lõua kaela kaitseks rinna vastu ja tõttas edasi. S. Truu. c. kellegi huvide tagamiseks, kellegi eest seismiseks. Rein ütles seda sõbra kaitseks. Tegi seda väiksema, nõrgema kaitseks. Astus enda au kaitseks välja. Otsib sõpradelt toetust ja kaitset ebaõigluse vastu. Valdaja õiguste seaduslik kaitse. || jur kohtu alla antud isiku õiguste ja huvide kaitsmine kohtuistungil. Süüdistatava õigus kaitsele on tagatud põhiseadusega.
▷ Liitsõnad: aatomi|kaitse, autori|kaitse, enese|kaitse, häda|kaitse, kala|kaitse, keemia|kaitse, keskkonna|kaitse, kiirgus|kaitse, korrosiooni|kaitse, külma|kaitse, laste|kaitse, linnu|kaitse, loodus|kaitse, looma|kaitse, maastiku|kaitse, metsa|kaitse, muinsus|kaitse, mulla|kaitse, taime|kaitse, tervise|kaitse, tuule|kaitse, veekaitse.
2. ka sõj sport kaitseseisund, -süsteem v. -positsioon. Kaitse eesliin. Murti vaenlase kaitsest läbi. Vaenlasel õnnestus kiiluda end meie kaitsesse. Suurtükituli kanti üle vaenlase kaitse sügavusse. Kaitsel olev vastane. Kaitse varises kokku. Vastasmeeskond suruti, tõmbus värava ette kaitsesse. || sport teat. avangutüüp males. Nimzoindia kaitse. Ufimtsevi kaitse.
▷ Liitsõnad: külg|kaitse, manööver|kaitse, piiri|kaitse, positsioon|kaitse, rajooni|kaitse, ranna|kaitse, ring|kaitse, tagalakaitse; riigi|kaitse, tsiviil|kaitse, töö|kaitse, õhukaitse; maa-ala|kaitse, meesmehekaitse.
3. kaitsev, varjav keskkond; kaitsevahend. Põgenikud otsisid kaitset metsapadrikutes(t), soodes(t). Metsane org pakkus head kaitset vaenlase tule eest. Lagedal väljal olid nad täiesti kaitseta. Okkad on taimele kaitseks.
4. ‹hrl. liitsõna järelosana› kaitsja(d), kaitsesalk v. kaitseorgan. Kuningat saatis relvastatud kaitse. Tema on minu kaitse. || kõnek kaitsemängijad sportmängus. Meie meeskonna kaitse tegutses veatult. Vastasmeeskond paistis silma oma pikakasvulise kaitse poolest. Kaitses olid seekord .. || jur kaitsja(d), kaitsev pool. Kaitse tunnistajad.
▷ Liitsõnad: ihu|kaitse, rahvakaitse; parem|kaitse, pool|kaitse, vasakkaitse.

kaitse|käik

1. aj sakmelise rinnatisega käik kaitsjate jaoks linnuse ringmüüri ülaserval
2. kaitseks sooritatav käik (näit. males, kabes). Must ei märganud vastase tugevat kaitsekäiku.

kaksik|ettur
sport kaks sama värvi etturit samal vertikaalreal (males). Valgel on kaksikettur.

kaksik|oda
‹hrl. pl.› sport kaks oda ühel mängijal (males). Kaksikodad andsid valgele kerge paremuse.

katkestus|partii
sport katkestatud partii (males). Katkestuspartiide jätkamine, lõpetamine.

katkestus|seis
sport katkestatud partii seis (males). Katkestusseisus oli suurmeistril väike paremus. Katkestusseis on viigiline, enam-vähem võrdne.

kerge ‹1› ‹adj›

1. vähe kaaluv, väikese kaaluga; ant. raske. Kerge kohver, pakk, koorem. Soe õhk on külmast kergem. Oma kogu kohta on ta haruldaselt kerge. Kergemate meeste all jää ei murdunud. Kergemad kehakaalud (raskejõustikus). Kerge äke, purjekas. Kerge relvastus. Kerge ratsavägi 'kerge relvastusega, kiiresti liikuv ratsavägi'. Kerge kui udusulg. | piltl. Kerged vigurid 'oda ja ratsu (males)'. Ta on vaetud ja leitud kerge 'kõlbmatu, kehv' olevat. Mu rahakott on kerge 'mul on vähe raha'. Olgu muld sulle kerge! (järelehüüd surnule).
▷ Liitsõnad: ehmes|kerge, ime|kerge, sulg|kerge, vaht|kerge, õhkkerge.
2. vähese vaevaga, hõlpsasti sooritatav, saavutatav, talutav vms., vähest vaeva nõudev, hõlpus; lihtsasti toimuv, lihtne; ant. raske. Kerge amet, teenistus. Otsis kergemaid teenimisvõimalusi. Kerge sünnitus, poegimine, operatsioon. Kerge võit, saak. Töö läks kergemaks. Seda on kerge mõista, käsitseda, tõestada. Sellele küsimusele on kerge vastata. Ülesanne oli kerge lahendada. Jõe ületamine polnud eriti kerge. Sul on kerge ütelda! Kerge ja huvitav õppeaine. Kerge ja meeldiv teekond. Täna oli tööl üpris kerge päev. Teise teenija pole kerge olla. Ujus kerge vaevaga üle jõe. Palus endale kergemat karistust. Kergemal juhul 'väiksema üleastumise korral' karistati rahatrahviga, raskemal vangistusega. Kerget elu otsima. Pole kerget põlve näinud. Tal polnud kerged päevad. Ega joodiku mehega kerge ole. Ei ole kerge kellelgi. Laen on kerge anda, aga raske tagasi saada. Kerge maha kukkuda, raske üles tõusta. || (õhu kohta:) puhas, värske, hingamist hõlbustav. Mägedes on kerge õhk. *Hommikune kerge õhk mõjus tervendavalt. J. Mändmets. || ‹hrl. ma-infinitiiviga› (millegi toimumise kohta). Klaasesemed on kerged purunema. Uni oli kerge tulema. Hoiatus oli kerge meelest minema. Ta käsi on kerge tõusma (löömiseks). Noorte leskede südamed ja kivivaagnad on kerged jahtuma. *Noor veri on kerge armastama ja kerge – unustama! A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: imekerge.
3. muredest, raskustest vaba, millestki rõhuvast vabanemise tõttu lahe, muretu; ant. raske. Meel oli imeliselt kerge, läks palju kergemaks. Südamel hakkas hulga kergem. Ma ei teinud seda otsust kerge südamega, kergel meelel. Temaga on hea ja kerge olla. Püüdis rääkida kerge ja rahuliku tooniga. *Mõtted olid nii kerged, nii õnneõhulised .. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: imekerge.
4. mitte eriti tõsise sisu v. laadiga; üksnes meelelahutust v. ajaviidet pakkuv. Kerge muusika 'levimuusika'. Kerge jant. Maalavadel mängiti üksnes kergeid tükke. Loeksin midagi kerget. Mängis viiulil kergeid lookesi. Kerge repertuaar, eeskava. Kerges laadis kirjutatud jutustus. Otsis kerget ajaviidet. Kerge vestlus, flirt, vahekord. Vestlus käis kerges naljatoonis. Viskas kerget nalja.
5. (olemuselt, käitumiselt, väärtuselt) mitte täit mõõtu väljaandev, kerglane. Oli oma käitumiselt, iseloomult natuke kerge. Rätsepaid peeti ennevanasti veidi kergeteks. Ta paistis olevat kerge aruga, aga tööd tegi korralikult. Ta loob igasuguseid kergeid suhteid. Kergete (elu)kommetega, eluviisidega naine. Naistel pikad juuksed, kerge meel.
6. mitte eriti tugev; vähe märgatav v. tajutav, vähese mõjuga, vähene. Kerge maavärin, lainetus, tuuleõhk, vihmasadu. Sadas kerget lund. Maad kattis kerge lumekord. Kerge härmatis. Kerged öökülmad. Kerge uduvine, hämarus. Kerge suitsulõhn. Ta andis kerge hoobi, laksu, vopsu. Kerge puudutus. Tervitas kerge kummardusega, peanoogutusega. Vastuseks oli kerge õlakehitus. Märkasin tema suhtumises kerget muutust. Mustadel õnnestus saavutada kuningatiival kerge surve. Ta räägib saksa keelt kerge aktsendiga. Hobused lasksid kerget sörki. Kerge krabin, sahin, koputus, võpatus, võbin, värin. Kõrvus oli kerge kohin. Kerge ohe. Näkku tõusis kerge puna, õhetus. Kerge naeratus libises üle näo. Näol oli kerge pettumusvari. Kerge erutus, üllatus, etteheide, pettumus, nukrus, ärevus, rahulolematus. Kerge pilge, iroonia, nüke. Kerge kohmetus. Tekkis kerge arusaamatus. Kalad pandi kergesse soola 'kalu soolati kergelt'. || mitteohtlik (terviserikke puhul). Kerge verekaotus, mürgitus, palavik. Kerge haav. Kerge nohu ja köha. Tema vigastused olid kerged. Haigus esines seekord kergemal kujul. Haige psüühikas oli kergeid häireid. Kergemad 'kergema terviserikkega' haiged käivad ülal. || (une kohta:) mittesügav. Vanamees on kerge unega. Mu uni oli nii kerge, et ärkasin iga krõpsatuse peale. Tegin kerge uinaku. || mitte eriti rohke, rammus, tugev v. kange. Kerge eine, suupiste. Lõunaooteks tuleb süüa midagi kergemat. Võeti kerget õhtuoodet. Tooge mingi kergem vein. Olin kaua kergel toidul.
7. kärmas, nobe; sujuvalt, raskuseta toimuv. Noorel lapsel jalg kerge. Astus kergel sammul. Kerge kõnnak. Kerge hüppega olin üle kraavi. Kergete liigutustega korraldas ta asju laual. Ukse taga kostsid kerged sammud. Kerge keelega eit. Kerge jooksuga kelk. *.. kui kerge aste – nagu ei puutuks jalad maa külgegi. Juh. Liiv.
8. õhukesest materjalist, hrl. (suvel) soojaga kantav. Kerge riietus, jakk, kleit, kostüüm. Kerged suvekingad. Pane endale midagi kergemat selga! Tal oli kerge linasest riidest kuub seljas.
9. (hrl. ehitiste, rajatiste kohta:) ehituselt, konstruktsioonilt mitte väga tugev, vastupidav ega massiivne. Kerge laudehitis. Kerge aiamajake, suvemaja. Kerge kaitselagi. Hundiaugule pandi kerge okstest kate.
10. (pinnase, mulla kohta:) liivakas, liivasegune. Sibullilled kasvavad paremini kergematel muldadel. Pinnas on siin kerge, liivane.
11. (värvuste, värvitoonide kohta:) õrn, mitteintensiivne. Kerge roheline toon, pruunikas varjund.

kimbutama ‹37›

1. kellelegi ebameeldivusi, raskusi, kannatusi valmistama, kedagi ahistama. Röövlid kimbutasid teekäijaid. Huligaanid kimbutasid tänaval naisi. Et tal ei olnud dokumente, võis iga ametimees teda kimbutama hakata. Hakkas üleaedset kohtuga kimbutama. Ta kimbutas eksamil õpilasi keerdküsimustega. Koerad kimbutasid karu. Meest kimbutas rahapuudus, haigus. Tugev tuul kimbutas kalureid. Aeg-ajalt kimbutasid laevu vaenlase lennukid. Purjekaid kimbutas tuulevaikus. Valget kimbutas ajahäda (males).
2. (soovide, tahtmiste kohta:) vaevama, kiusama. *Nüüd koduigatsus kimbutas meest, / et asu või jalgsi teele. K. Merilaas. *Sest nagu tookord külaelu mind, vaest munka, rängasti oma ilmalike võrgutustega kimbutas, nii ka siin see linnaelu .. G. Helbemäe.

kinnine ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›

1. suletud, kinniolev, mitteavatud. Kinnine uks, aken. Istub päevad läbi kinnises ruumis. Kinnine kohver. Märgusõna peab olema kinnises ümbrikus. Lamab kinniste silmadega. Kinnine raamat.
2. väljastpoolt, pealt kaetud. Kinnine (sõidu)auto, vagun, tõld. Kinnine kuivendusvõrk, drenaaž. Kinnine keris. Kinnine luumurd, vigastus 'kus pehmed kattekoed on vigastamata'. Kinnine maastik 'vähese vaateväljaga (metsane, mägine jne.) maastik'. || müüride, seinte, majadega ümbritsetud. Kinnine rõdu. Maja õu oli kinnine. *Masin peatus lõpuks kinnisel betoneeritud hoovil .. V. Gross.
3. täiesti v. rohkesti kattev v. varjav. Kinnine kaelus. Kinnised kingad.
4. vähe liikumist ning vaheldust võimaldav. *Ka minul on ju kahju vahetada oma vaba hulkurielu sulasepoisi kinnisema elu vastu, aga ma tean, et see on ometi etem. E. Vaigur. || piiratud tegutsemis- v. arendusvõimalustega (näit. males jm.). Kinnine avang, seis. Valis Sitsiilia kaitse kinnise variandi. Mängu algus oli kinnine (näit. jalgpallis).
5. laiemale üldsusele suletud, üksnes teat. kitsamale ringkonnale määratud. Kinnine õppeasutus, pansion. Kinnine söökla, raamatukogu, organisatsioon. Kinnine koosolek. Nõupidamine oli täiesti kinnine. Kinnine pidu, koosviibimine, etendus. Sündmust tähistati vaid sugulaste ja lähemate tuttavate kinnises ringis. See kohtuprotsess on kinnine, toimub kinniste uste taga 'protsessist võtavad osa ainult asjaosalised'.
6. iseloomult, hingelaadilt endassetõmbunud, oma mõtteid ja tundeid mitteavaldav; teiste suhtes ligipääsmatu ja tõrjuv. Kinnine ja umbusklik inimene, mees. Kinnise (ise)loomuga nooruk. Pärast ema surma muutus tüdruk veel endassetõmbunumaks ja kinnisemaks. Ta on minu vastu, võõrastega kole kinnine. Mehe nägu muutus läbitungimatult kinniseks.
7. salajane (hrl. hääletamise kohta); ant. lahtine. Seltsi juhatus valitakse kinnisel hääletamisel.
8. kõnek mitte eriti arusaav v. taiplik. *Paul oli kidase jutuga mees, mõistus oli tal ka võrdlemisi kinnine. M. Traat.
9. keel konsonandiga lõppev. Kinnine silp.

kolme|partiiline ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›
kolmest partiist koosnev. Võitja selgitamiseks toimus kolmepartiiline järelmatš (males).

kuninga|ettur
(males:) mängu alguses kuninga ees olev ettur. Alustas partiid kuningaetturi kaksiksammuga.

kuninga|gambiit
(males:) gambiit, milles kahitakse kuningaoda ees olev ettur

kuninga|oda
(males:) kuningatiiva oda

kuninga|ratsu
(males:) kuningatiiva ratsu

kuninga|rünnak
(males:) otsene rünnak kuninga vastu. Must ei suutnud tõrjuda valge kuningarünnakut. Sundis vastase jõulise kuningarünnakuga alistuma.

kuninga|seis
(males:) kuninga positsioon, kuninga asukoht. Valge kuningaseis on halb, nõrk. Selle käiguga ta nõrgendas, tugevdas oma kuningaseisu. Must purustas vigurikahinguga valge kuningaseisu.

kuninga|tiib
(males:) tiib, kus on kuningas mängu alguses. Valge alustas rünnakut kuningatiival, must liputiival.

kvaliteedi|kahing
sport (males)

kvaliteet ‹-teedi 21› ‹s›

1. omadus. *Niisiis on rütm ja proportsioon elementaarsemateks ilu kvaliteetideks. L. Soonpää.
2. toote, töö jne. omaduste kogusumma, mis näitab otstarbele vastavuse suhtmäära. Toodete, kauba kvaliteet. Toiduainete, leiva, aedvilja, paberi, jalanõude, aparatuuri kvaliteet. Kõrge, hea kvaliteediga kivisüsi. Paber jaotati vastavalt kvaliteedile I, II ja III sorti. Parandati, tõsteti toodangu kvaliteeti. Tööde kvaliteet paranes.
3. filos eseme v. nähtuse määratletus, tema püsivate omaduste kogusumma, mis eristab teda teistest esemetest v. nähtustest. Kvantiteedi üleminek kvaliteediks. See teos on sootuks uus kvaliteet autori loomingus.
4. sport (males:) vanker vastukaaluks vastasmängija odale v. ratsule. Valge kahis, võitis keskmängus kvaliteedi.

käigu|puudus
sport males v. kabes olukord, kus ühel poolel on puudus käikudest. Must, valge on käigupuuduses. Musta kabe on käigupuuduses.

käigu|võimalus
sport (males, kabes)

käik ‹käigu 21› ‹s›

1. käimine, astumine, kõndimine. Sinna on veerand tundi kiiret käiku. Mehe käik läks järjest kiiremaks. Nad kiirendasid käigu jooksuks. Tasandasime, aeglustasime käiku. Hingeldab väsitavast, kiirest käigust. Ajan käigu peal mantli selga. Käigult visatud pallid ei tabanud. Tormas minema, käigu peal, käigul kübarat pähe sättides. Tulistas automaadist käigu pealt. Hobuse käik oli nobe. || käimise (isikupärane) erilaad, kõnnak. Hiiliv, õõtsuv, vaaruv käik. Tüdrukul oli nõtke käik. Koeral on omapärane viltu käik. Ma tunnen ta juba eemalt käigust ära.
▷ Liitsõnad: jala|käik, kiir|käik, külis|käik, tagurpidi|käik, teekäik; rong|käik, triumfikäik.
2. liikumine, kulgemine. Auto, rong, laev aeglustas, tasandas, kiirendas käiku. Kiire käiguga purjekas. Käigus on kaks lisarongi. Buss jäi käigust ära. Vanasti määrati aega päikese ja tähtede käigu järgi. *Ajal pidi siis küll palju aeglasem käik olema kui praegu. J. Semper. || (hrl. masina, masinaosa, mehhanismi jne. kohta:) liikumine, töötamine. Kella käiku reguleerima. Kerge käiguga kirjutusmasin. Vesiratta puuduseks on tema aeglane käik. Masinaid hoiti käigus. Rihmade ja hoorataste käik aeglustus. Anti käiku 'ekspluatatsiooni, töösse' uus tehas, katlamaja. *Ta jälgib hoolega telgede käiku, kuulab süstikute valju plaginat.. A. Jakobson. || tehn mehhanismi liikuva osa liikumine ühest piirasendist teise; kaugus nende äärmiste asendite vahel. Kolvi käik. Rooli käik.
▷ Liitsõnad: vähikäik.
3. teat. paigas, kohas käimine (mingi asja toimetamiseks, millegagi tutvumiseks jne.). Tal on tähtis, salajane, kahtlane käik ees. Tuleb veel teha käik poodi, vallamajja. Meie esimene käik oli piletikassasse. See käik oli asjata – teda ei olnud kodus. Minu käigud on seda korda käidud. Ma ei tarvitse oma käikudest kellelegi aru anda. Võtsime ette pikemaid käike ümbruskonna kaunitesse paikadesse. Igaühel oma käigud ja õiendamised. *Selline siseühenduse aurik teeb keerukaid käike, põigates sügavatesse lahtedesse ja väljudes jälle sedasama teed kaudu. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: ameti|käik, eksi|käik, jahil|käik, jalutus|käik, kinos|käik, kirikus|käik, kohtus|käik, kontroll|käik, kosjas|käik, külas|käik, linnas|käik, luure|käik, patrull|käik, poes|käik, ring|käik, rööv|käik, sõja|käik, teatris|käik, tutvumis|käik, vaenu|käik, võõrsil|käik, õppekäik.
4. areng, kulg. Läbirääkimiste, sündmuste, ajaloo käik. Asjade loomulik käik. Tööde, võitluse, lahingu, sõja käigus toimus pööre. Arutluse, diskussiooni, vaatluse käigus selgus.. Operatsiooni käik tuli pisiasjadeni ette näha. Jättis ettekande käigus vähemolulisi asju välja. Vaidluse, vestluse käigus ilmnesid huvitavad asjaolud. Kannatanu ei andnud asjale ametlikku käiku. *Algul tuli koosoleku käik paberile visandada, et midagi ähmiga segi ei ajaks. H. Kiik. || käigul ~ käigu peal, käigult ~ käigu pealt piltl otsekohe, ettevalmistuseta v. pikema arutlemiseta. Seda probleemi ei saa käigul(t), käigu peal(t) lahendada. Peo kava tuli käigu pealt muuta.
▷ Liitsõnad: alla|käik, arenemis|käik, arengu|käik, asja|käik, edu|käik, elu|käik, haridus|käik, keerd|käik, kujunemis|käik, käe|käik, lahendus|käik, mõtte|käik, sündmus|käik, teenistus|käik, tegevus|käik, töökäik; aastakäik.
5. pikk kitsas kulgemistee millegi vahel v. sees. Lossikeldri, labürindi käigud. Maa-aluses käigus oli pime. Koopad olid omavahel käikudega ühenduses. Põgenikud kaevasid käigu müüride alt läbi. Käik hargnes kaheks. Maja ja tara vahel oli kitsas käik. Vanalinnas on rohkesti kitsaid tänavaid ja käike. Raekoja platsilt viib kitsas Saia käik Pikale tänavale. Voodiridade vahele jäi kitsas käik. *Kõik teed ja käigud tuiskas täis, sadamasilla otsas oli kõrge hang. J. Parijõgi. || loomade, putukate pikk kitsas kaevand. Hiirte, rottide, muttide käigud mullas. Rebaseurust viib maapinnale mitu käiku. Vihmaussid tirivad oma käikudesse puulehti. Sipelgapesa käigud. Kooreürask uuristab koore alla käike.
▷ Liitsõnad: inim|käik, kaevandus|käik, kaitse|käik, kald|käik, keerd|käik, koobas|käik, kõrval|käik, läbi|käik, pea|käik, rõht|käik, sala|käik, sisse|käik, tagavara|käik, trepi|käik, umb|käik, vahe|käik, vari|käik, võlv|käik, ühendus|käik, ülekäik; arkaad|käik, kaar|käik, risti|käik, sammaskäik; kuulme|käik, ninakäik.
6. (mängudes:). a. (males, kabes:) malendi v. kabendi järjekordne üleviimine mängulaua ühelt väljalt teisele. Musta, valge käik. Tugev, nõrk käik. Viik tuli käikude kordamisega. Käigul on valge, must. Suurmeister võitis 20. käigul. Tegi ajahädas mõtlematu käigu. Ma ei mängi malet, vaevalt käike tunnen. Matt kahe käiguga. Tugev maletaja oskab mitu käiku ette näha. b. (kaardimängus:) teat. kaardi lauale käimine
▷ Liitsõnad: ava|käik, male|käik, ratsu|käik, sund|käik, võidukäik.
7. lõuna-, õhtusöögi eraldi järguna serveeritav roog. *Inger teeb talle korraliku kolme käiguga lõuna. M. Traat.
8. käigukasti kaudu lülitatav teat. kindel jõuülekandeaste liiklusvahenditel ja masinatel. Vajutas, lükkas käigu välja, sisse. Sõidab esimese, teise käiguga. Autojuht, traktorist, buldooserijuht vahetas käiku. Lülitas sisse kolmanda käigu.
▷ Liitsõnad: edasi|käik, tagasi|käik, täis|käik, tühikäik.
9. muus motiiv, fraas vm. eri kõrgusega helide järgnevus
10. võte, manööver. Peen, osav käik. Kogu lugu on taktikaline käik tähelepanu kõrvalejuhtimiseks.
▷ Liitsõnad: taganemiskäik.

käima ‹käia imperf käisin, käis 40›

1. astudes, kõndides, sammudes liikuma.; ant. jooksma. a. (eeskätt liikumisviisi v. -võimet silmas pidades). Jala, jalgsi käima. Lapsi tuli käies ja joostes. Vehib, vantsib käia. Varvastel, kikivarvul käima. Käib kergel sammul, nõtkelt, hiilivalt. Haige käib omal jalal. Ta käib kepi najal, kepiga, karkudega, proteesiga. Hoiab käies paremat jalga. Taktis, ühte jalga, sammu käima. Minu järel käies – marss! Ära nii kiiresti käi! Küürus, kühmas, lookas käima. Soe, käi või särgiväel. Ta oli nii nälginud, otsa lõppenud, et ei jõudnud käiagi. Laps õpib käima. Ta ei saa käia, jalg on haige. Poiss oskas kätel käia. Hobune käib sammu. *Siledal jääl käivad nad [= pingviinid] püsti nagu inimesed. J. Smuul. b. (muudel juhtudel). Teed käima. Ema käib köögi ja toa vahet. Käib mööda tuba edasi-tagasi. Mees käis koorma kõrval, natuke maad meie ees. Käisime tükk aega kõrvuti. Poisid armastasid salgas käia. Keegi käis uksest. Käib jalad rakku. Jälgib aknast mööda käivaid inimesi. Tükk maad on juba käidud. Käib nagu kass ümber palava pudru. Koer käib peremehe kannul. Sälg ei ole veel vankri ees käinud.
2. kuhugi minema ja sealt tagasi tulema (pole alati seotud kõndimisega, jalgsi astumisega). Külas, võõrsil käima. Ta käis möödunud nädalal kodus, maal, onu pool. Isa käis tihti linnas. Poes, turul, laadal käima. Marjul, seenel, kalal, jahil, õngel, tulusel käima. Arsti juures, arstide vahet, ravil, polikliinikus, rätsepa, kingsepa juures käima. Isa käis veskil tangu tegemas. Teatris, kinos, kontserdil, tsirkuses, peol, kirikus, kiigel käima. Pole mitu aastat armulaual käinud. Käis jaamas isal vastas. Laupäevaõhtul käidi saunas. Ehal, naistes, kosjas käima. Haiget vaatamas käima. Siin on vargad käinud. Sind käidi küsimas, taga otsimas. Mardilaupäeva õhtul käidi (mardi)sandiks. Kas käite sageli kohvikus? Käis hobusega sepal. Tüdrukul käisid mitmed kosilased. Ma ei ole seal, siin käinud. Kellegi jutul, palvel käima. Käisin ujumas, jalutamas, päikest võtmas. Kus sa lõunal, söömas käid? Ta käib seltsi koosolekutel, kooris laulmas. Pulmas, katsikul, sünnipäeval, matustel käima. Ta käis naabritel abiks. Haige ei käi toast väljas. Ma käisin teda saatmas. Tüdruk käinud salaja noormehega kohtumas. Kus te eile käisite? Käisime puhkuse ajal Ungaris. Suvel käis palju külalisi, turiste. Käin iga õhtu vannis. Asjal, poti peal, väljas käima. Vallavaene käis külakorda. Mees käis vargil. Vanaisa on käinud Türgi sõjas. Käisime paadiga sõitmas. Kalurid käisid merel. Aeg-ajalt käivad etendusi andmas külalisteatrid. Sadamas käib sageli välismaa(de) laevu. Kari käib sügisel heinamaadel. Kass on linnupesa kallal käinud. Surnute hingi arvati kodus käivat. || (töötamise, õpingutega seoses jne.). Koolis, ülikoolis käima. Tütar käib tal juba viiendas klassis. Tööl, karjas käima. Vanasti käidi mõisas teol, viinavooris. Käisin kursustel, komandeeringus. Kas sa sõjaväes, kroonus oled juba käinud? Lapsed käivad lähedases lasteaias. || ‹ma-infinitiivis ka› külastama, koduseid vaatama. Lapsed tulid pühadeks koju käima. Sõdur lasti kaheks nädalaks koju käima. Kas sa oled nüüd päriselt kodus või tulid ainult käima? *„Ah, noorperemees ka kodumail käimas,” naeris ta sõbralikult. O. Tooming.
3. ‹hrl. imperatiivis› kõnek minema, kasima. Käi tee pealt eest! Käi minema! Käige magama! *Ja nüüd käi tööle! Mikumärdil villast ei venitata! H. Raudsepp. *Nüüd käite tagasi Laanekurru. Teid ma kaasa ei võta. K. A. Hindrey. || (vandevormelites nördimuse, tugeva pahameele vms. väljendamiseks millessegi eitava suhtumise korral). Käi(gu) seenele, potilaadale, põrgu, kuu peale. Käi(gu) kuradile, kus kurat, mina ei tea kogu asjast midagi.
4. (teat. moel riietatud olemise, teat. riietuse kandmise kohta). Ta käib korralikult, kallilt, lihtsalt, näruselt riides. Poiss käis kulunud pintsakus. Ta käib ilma kübarata, paljapäi. Mulle meeldib hästi riides käia. Tüdruk käis nõelutud kleidiga. Loodusrahvad käisid alasti.
5. liikuma (mitte kõndimise kohta). Kiik käib kõrgele. Süstik käib edasi-tagasi. Kellapendel käib kindlas taktis. Sööjate lusikad käisid kausi ja suu vahet. Vasar käis üles-alla. Luud käib laias kaares. Pilved käivad madalalt. Päike hakkab kõrgemalt käima. Sooled käivad kubemes '(kellelgi) on song'. Käsi käis hellalt üle lapse juuste. Tal käis hea kaart (kaardimängus). Joobnu keel käis kangelt. Olen nii väsinud, et jalad käivad risti all. Mudisin sõrmi, et veri jälle käima hakkaks. Hobuste jalad käisid kui kedervarred. Linavästriku saba käis üles-alla. *".. Magusad söögilõhnad käivad üle küla,” seletas Simm. H. Laipaik. || (kiire töötamise puhul). Käed käivad kärmesti. Sukavardad, näpud käivad vilkalt. Laskis kirvel, rehal, nõelal käia. || sõitma, kurseerima; regulaarselt liikuma. Tallinna ja Tapa vahel käib palju ronge. Tuisu tõttu eile hommikul bussid ei käinud. Tallinnast Frankfurti käib lennuk. Laev käib plaani järgi üle päeva. On hilja, trammid ei käi enam. Kirjad käisid Tartu ja Viljandi vahet. Post käib aeglaselt. || (ukse, värava vms. avanemise ja sulgumise kohta). Jalgvärav käis ja siis oli kuulda kaugenevaid samme. Uks käis ja lävele ilmus võõras mees. Uks ei käi hästi. Aken, sahtel käib raskelt. || puhuma (tuule kohta). Kevad oli külm, tuuled käisid põhjast ja idast. Käisid esimesed tormihood. *Juba kase ladvalt lehed langvad, / kõle tuul käib üle kesamaa.. L. Koidula. || lainena, lainetusena liikuma; lainetama. Lained käivad kõrgelt, madalalt. Vesi käib üle paadi, parda. *Torm tuli. Peipsi kees ja käis. J. Sütiste. || paiskuma, lendama; hoovama. Sädemed käisid vastu taevast. Tulesammas, leek käis kõrgele. Pori ja vesi käib jooksmisel üle pea. Säuhti! käis kopsikutäis külma vett talle kaela. Šampanjapudeli kork käis vastu lage. Kuum leitsak käis vastu nägu. *Viina ja õlle lõhn käis tal suust ning ninast. E. Vilde. || kukkuma. Andis sellise hoobi, et teine käis pikali, uperkuuti, istuli, ninali. Käis plartsti! ülepeakaela vette. Poiss käis koos tooliga põrandale. || hooga millegi pihta minema (hrl. löögi kohta). Sõnade kinnituseks käis rusikahoop vastu lauda, vastasele otse pähe. Laks! käib käsi vastu kõrva. Piits käis siuh! ja piits käis säuh! Mats! käib hoop vastu turja. *„Tolvan!” käis laks soldatile vastu põske. R. Sirge. || järsku läbistama (tunde, aistingu, mõtte v. selle välise ilmingu kohta). Aeg-ajalt käivad valuhood. Haigel hakkasid krambid käima. Külmavärinad, kuumad hood käivad üle keha. Hirmujudin käib üle ihu, läbi keha. Kerge puna, naeruvine käis korraks üle näo. „Aga kui ma ei suuda!” käis mõte läbi pea. Haigutused käivad. *Marial käis magus valu läbi südame, kui ta don Alfredot nägi.. L. Promet. || liikvel olema, ringi liikuma, levima. Tema kohta käisid mitmesugused jutud. Käivad visad kuuldused, et.. Käib kumu, kõlakas, et ta olevat surnud. Uudis käis suust suhu. *Ta rääkis sellest oma tuttavatele edasi ja niiviisi läkski kuulujutt käima. E. Raud. || ühe valdusest, kasutusest teise valdusse, kasutusse minema. Õllekann, raamat, lendleht käib käest kätte. Raamat käis tunni ajal pingist pinki. Mõis käis korduvalt käest kätte. *Klaas käis suu pealt suu peale ja jutt hakkas ladusamalt jooksma. O. Tooming. || tellituna korrapäraselt saabuma. Talle käib kolm ajalehte ja mitu ajakirja. Kas sul „Eesti Loodus” käib? || piltl kulgema, liikuma; arenema. Loodus, elu käib oma rada. Sõda ja viletsus käivad käsikäes. Sõja kannul käisid nälg ja katk. Tema teed ja ettevõtmised käivad laialt. Õnnetused käivad ikka mööda inimesi. Needus käis nende kannul. Sõda käis kaks korda üle maa. Armastus käib kõhu kaudu. Tema mõtted käisid teisi radu. Aegamööda asjad käivad.
6. töötama, talitlema. a. (masinate, seadmete vms. kohta). Mootor, masin ei lähe käima. Ei saa masinat käima. Pani, lõi tsikli, propelleri, masina, mootori käima. Mootor prahvatas, kargas käima. Laskis, pani veski käima. Kell käib täpselt. Kell loksus, täksis käia. Käib nagu kellavärk. Magnetofon käib. Loosirattad pandi käima. Elektriga käiv marjapress. Raha paneb rattad käima. b. ‹muudel juhtudel, hrl. ma-infinitiivis› tegutsema, toimima. Ettevõtet, töökoda, restorani, kohvikut, kõrtsi käima panema. Elektrijaam peab aasta lõpuks käima minema. Oli tegemist, enne kui ajakirja käima saime. Sõjasügisel ei saadud koole õigel ajal käima. *Ma räägin härra Kihule – temal on suured ärid käimas. M. Metsanurk. *Ma panen vahepeal kohvivee käima [= tulele]... L. Metsar.
7. toimuma. Töö käib hommikust õhtuni. Streik käib juba teist nädalat. Käis sõda, lahing, tulevahetus, võitlus elu ja surma peale. Käis äge kaklus. Lauas käis elav vestlus, üsna tavaline jutt. Vaidlus käib uue romaani ümber. Laupäeviti käis pesemine ja puhastamine. Kõrvaltoas käib mürgel ja möll. Käib igavene kauplemine ja tingimine. Läbirääkimised on käimas. Saalis käib koosolek. Siin on midagi kahtlast käimas. Linnas käisid vahistamised. Mis pidu teil siin käimas on? Kultuurimajas käib tants. Kinos käis esimene seanss. Käimas on ettevalmistused pulmadeks. Saalis käib näidendi proov. Maal käib sügiskünd, kibe ehitamine. Juurdlus käib edasi. Meil käib remont. Tartus on käimas korvpalliturniir. Ajakirja veergudel käis äge diskussioon. Kuidas see mäng käib? Ta rääkis, kuidas elu laagris käib. Sinu käes käib see lihtsalt. Ah nii see teil siis käibki. Kõik käib kindlate reeglite järgi. Õppetöö koolides käib emakeeles. Töö käis käsitsi, masinatega, täie hooga. Jutt käis mõistu, mitmes keeles. Vestlus käis sõbralikus toonis. Kella ei olnud, ajaarvamine käis umbkaudu. Nõnda on see käinud põlvest põlve.
8. käiku sooritama. a. (males, kabes). Etturiga, lipuga, kuningaga käima. Valge käis e2 – e4. Must oda käib f7. Valge, musta kord on käia. Tamm käis mööda diagonaali. b. (kaardimängus). Ta käis ruutut, trumpi, kolm korda järjest ristimasti. Käib ässaga, kümnega, emandaga.
9. kurameerima, kurameerivalt kellegagi sõbrustama. Käis kogu üliõpilaspõlve ühe blondi tütarlapsega. Liikusid jutud, et Ivar käivat Edaga. Ema ei lubanud, et tütar poistega käib. Nad käisid enne abiellumist mitu aastat. Sa ehk ei tahagi abielluda, tahad niisama käia.
10. kulgema, suunduma, ulatuma. Tee käis vinka-vonka. Talveteed käivad silmalt üle soode ja rabade linna. Oja käis loogeldes ja kaareldes läbi heinamaa. Voored käivad loodest kagusse. Ühest seinast teise käisid tahmunud parred. Ka üksikusse metsatallu käib elektriliin. Piir käinud vanasti tükk maad lõuna poolt. Üle jõe käib rippsild. Mööda rästiku selga käib siksakiline joon. Üle selja käis sinine vorp. *Alustassi veert mööda käib kannikeste pärg ja ääre ümber käib kuldne vööt.. K. A. Hindrey.
11. kõlbama, (tarvitamis)kõlblik olema, sobima; vastu pidama. Käib kah! Pole uut vaja osta, vana käib veel mõne aja. Need saapad käivad selle talve veel. Esialgu käib see töö, tuba küll, eks pärastpoole või paremat otsida. Kui kohvi ei ole, käib tee ka. Kui paremat paberit pole, käib ka see asja ette 'kõlbab kuidagi ka'. *Passi peal on Eduard Hallik, aga töö juures käib Eedi küll. H. Lumet. || midagi v. kedagi edukalt asendama, millegi, kellegi ülesannetega toime tulema. Rulli keeratud kampsun käib tal padja ette. Tuhatoosi eest käib mõranenud taldrik. *Uus radist aga käis täie eest ja tundis asja. H. Sergo. *Ma tundsin end müügileti taga mehe ette käivat.. H. Raudsepp.
12. käärima (hrl. õlle kohta). Õlu käib, hakkas käima. *.. veel hilja öösel kuuleb Lea läbi oma neitsiune, kuis surutis tõrres käib ja viin sorinal astjasse jookseb. F. Tuglas.
13. (kahjustavalt) mõjuma; (kahjustavat) mõju avaldama. See töö käib tervisele, närvidele, närvide peale. Terav valgus käib silmadele, silmade peale. Kitsad kingad käivad varvaste peale. See müra käib kõrvadele. *Selle adraga ei tahtnud sulanegi künda, sest see käivat käte peale kui kurivaim. M. Mõtslane.
14. kellegagi, millegagi seotud olema, kedagi, midagi puudutama; maksev olema, kehtima. See korraldus meie kohta ei käi. Kelle kohta see märkus käib? Ta ei eitanud tema kohta käivaid kuuldusi. See nimetus käib eeskätt nooruki kohta. Teema kohta käiv kirjandus on hoolikalt läbi töötatud. *Iga tasane sosin ja naeruturtsatus näis käivat tema pihta. V. Gross. *Ketserite kohta käib seadus, et nad avalikult põletatakse. A. Hint.
15. kuuluma. a. (millegi juurde, hulka, sisse, alla). Aunimetuse juurde käis veel preemia. See käib tema ametikohustuste hulka. See käib seaduse, paragrahvi alla. Tema aastakäik ei käi enam mobilisatsiooni alla. *Taari vald oli kroonu oma ja käis vanasti Uuemõisa alla. E. Särgava. b. mingiks otstarbeks sobima v. ette nähtud olema. Moosipurkide peale käib tsellofaanpaber. Kuhu see mutter, kruvi käib? Niisuguse kübara juurde käib sulg. *Liiati arvas onu Juhan teadvat, et kalasupi juurde käib ilmtingimata valge viin.. H. Väli. *Harilikku filmilinti, mis fotoaparaadis käib, teadsid kõik. H. Pukk.
16. kõlama. a. kuuldav olema, kostma. Tema bassihääl käib üle koori. Elaguhüüded, heakskiiduhüüded käivad üle saali. „Tuld!” käis käsklus. Jutt käis valjult. Vanatädil käis iga asja peale „oh issand!”. Läbi oru käis sarvehüüd. Käis väike sulps. Käisid mõned paugud. Käis ilmatu kõmakas, kärgatus, raksatus, praks, hele plaks. Eemal käis paar tumedat mütsatust, tasane naksatus. Sammud käisid matsudes. Käis vabrikuvile, märgukell. *Ikka veel õites käib sumin... P. Haavaoks. b. sõnastatud olema. See laul käis umbes sedamoodi. Sõna-sõnalt käis ütlus nii. Ei mäleta enam, kuidas see salm täpselt käis.
17. ajaliselt edenema teat. ajalõigu sees. Käivad mängu viimased minutid. Suurem poiss oli viieaastane; väiksem käis kolmandat. Ta on kaheksateist täis ning käib üheksateistkümnendat. Taat käib üheksandat aastakümmet. Suvi käis esimest nädalat. *Kell käib keskhommikut.. H. Kiik. *Noh, Mirdi, millal sa siis lüpsma tuled? Õhviti käid esimest poega. M. Nurme.
18. (ihade, himude, tahtmiste jms. intensiivse esinemise kohta). Poisil käivad neelud õunte järele. Tüdruku himu käis ehete järele. Ei, sinnapoole ta iha ei käinud. *Sest vähema kui professoriameti järele ei käinud Karli plaanid. P. Viiding.
19. teat. viisil suletav olema. Uks käib lukku, haaki, konksu, riivi. Mantel käis eest haakidega kinni.
20. van mingis suunas asetsema. *Opman Rosenbergil oli .. kaks ruumikat tuba elukorteriks, mille aknad osalt õue, osalt aia poole käisid. E. Vilde. *Ta [= tuba] oli õhtu pool küljes ja aknad käisid rohuaeda. J. Mändmets.
21. olema. See käib minu põhimõtete, vaadete vastu. See töö käib mul üle jõu, üle mõistuse. *Väga tore värv: miski ei käi üle kastanpruuni. G. Meri (tlk).
22. kõnek toimima, talitama. Ta käiski selle soovituse järgi. Tuleb põhikirja järgi käia. Ma katsusin isa õpetust mööda käia. *.. küünlapäevasel peakoosolekul käisime oma vana põhikirja ja määruste järgi.. A. Hint.

laud ‹laua 23› ‹s›

1. palgist lõigatud, oma pikkuse suhtes suhteliselt õhuke puitmaterjal ehitamiseks jm. Õhukesed, paksud lauad. Sirge, kaardus, kaardu kiskunud laud. Servamata, servatud, hööveldatud, sulundiga ehk punniga lauad. Virnastatud lauad, laudade virnad. Laudadest põrand, seinad, katus, tara. Laudu lõikama. Sein on laudadega vooderdatud. Aknad löödi laudadega kinni. Tal on rind, kõht lame nagu laud. || ‹hrl. liitsõna järelosana› sellisest materjalist (tarbe)ese v. millegi osa. Lokulaud on põikpuu küljes rippuv kuusepuust laud, mida lüüakse ühe või kahe puuhaamriga. Toober jookseb, sest lauad ja vitsad on kuivanud. Pikkvankri laud. *Kirjule postile kinnitatud hele laud juhatas, et jalakäijail tuleb tarvitada parempoolset kõnniteed .. M. Raud. *Lembitu: Nende pilk ei küüni kaugele. Nad käivad kui vanad härjad – lauad silmil. J. Sütiste. || ‹pl.› kõnek (kirstu, puusärgi kohta). Üks sai lauad, teine rauad v. ühele lauad, teisele rauad 'keegi tappis teise ning pandi vangiraudu'. || ‹pl.› kõnek suusad. *Mõtlesime suuskadega [üle lahe Soome sõita]. Aga selleks peavad head lauad olema. V. Ilus. *Armastan .. suusatada. Kuigi sel talvel olen ainult paar korda laudadele saanud. R. Kaugver. || ‹pl.› van (teatrilava kohta). *Teie lehest kuulen, et „Pisuhänd” Helsingis laudadele pääseb .. E. Vilde. *P. Pinna juhatusel läks ta [= „Estonia” operett] nii tantsutujulisena üle laudade, et saavutas haruldase kuulsuse. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: akna|laud, alus|laud, arve|laud, astme|laud, harja|laud, hoo|laud, hüppe|laud, iste|laud, joon|laud, kaane|laud, kande|laud, kase|laud, kasti|laud, katte|laud, keri|laud, kiige|laud, kirstu|laud, kisk|laud, koonla|laud, kuuse|laud, kõla|laud, käsu|laud, külje|laud, lae|laud, lennu|laud, liha|laud, loku|laud, lood|laud, lõike|laud, männi|laud, märk|laud, otsa|laud, paadi|laud, parda|laud, parketi|laud, peatsi|laud, pesu|laud, piida|laud, piir|laud, pind|laud, pori|laud, prill-|laud, profiil|laud, põhja|laud, põranda|laud, püti|laud, sae|laud, suusa|laud, sõtke|laud, talla|laud, tamme|laud, tara|laud, toobri|laud, tünni|laud, ukse|laud, unka|laud, vee|laud, voodri|laud, äratõuke|laud, äärelaud.
2. hrl. rõhtsast (puit)plaadist ja jalgadest vm. tugitarindist koosnev mööbliese. Väike, suur, kõrge, madal, ümmargune, ovaalne, nelinurkne, kokkukäiv laud. Poleeritud, lakitud, värvitud laud. Laua taga, laua ääres, laua ümber istuma. Istu laua taha ja hakka kirjutama. Pereisa koht on laua otsas 'laua lühemal küljel'. Poiss ronis laua otsa 'laua peale'. Lillevaas, raamat on laual. Põrutab rusikaga lauale, vastu lauda. Auto eest tuli sada tuhat krooni lauale laduda. Paneb, lööb lahkumisavalduse lauale. Ei joonud end kunagi laua alla 'purupurju, pikali'. *Doktoridissertatsiooni pole meie instituudis naljalt keegi päris plaaniliseks tähtajaks lauale pannud. E. Raud. || (söögilaua, toidulaua kohta). Rikkalik, luksuslik, vaene, kehv laud. Lauda katma, kaunistama, koristama. Road kantakse lauda, lauale. Laud neljale. Tegin sünnipäevalistele korraliku laua. Kas pidu tuleb lauaga või ilma? Laud 'lubatud, ettenähtud toidud' haavandtõbe põdejale. Tellib laua, paneb restoranis laua kinni. Külalised paluti lauda. Istusime lauda. Istuti lauas, tõusti lauast. Mida perele lauale panna? Angerjat on meie laual harva. Pikk laud 'lauatäis' pulmarahvast. Kui kõik korraga sööma ei mahtunud, sõid vanemad ja tähtsamad esimeses lauas 'esimeses voorus', nooremad teises lauas 'teises voorus'. Meie laud 'laudkond' laulis teise lauaga vastamisi. Rootsi laud 'eine serveerimise viis, mille puhul igaüks võtab valmispandud toitudest soovitava ning sööb seistes v. valib istumiskoha vabalt'. || lauamängu puust, papist vms. materjalist alus. Otsiti lauad ja nupud ning hakati kabet mängima. Paul Keres andis simultaani 39 laual. Lauale tekkis viigiseis. Võistlused ruudulisel laual 'males'. || kõnek armulaud. Õpetaja võtab kirikulisi lauale. Nad polnud mitu aastat laual käinud. *Mamma võis ju rõõmus olla, et ei tarvitse kitsas kirikuvankris Hallistesse lauale sõita .. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: aia|laud, baari|laud, büroo|laud, diivani|laud, eine|laud, eksami|laud, hommiku|laud, joogi|laud, jooma|laud, joonestus|laud, juurdelõikamis|laud, jõulu|laud, kaardi|laud, kabineti|laud, kantselei|laud, kapp|laud, kirjutus|laud, klapp|laud, kohtu|laud, kohvi|laud, kontori|laud, kooli|laud, koroona|laud, kõrtsi|laud, kõrval|laud, köögi|laud, külm|laud, labor(atoorium)i|laud, lahkumis|laud, lille|laud, lõikus|laud, lõuna|laud, male|laud, masinakirja|laud, müügi|laud, naaber|laud, nurga|laud, operatsiooni|laud, peegli|laud, peo|laud, pere|laud, piljardi|laud, pulma|laud, pühade|laud, raadio|laud, serveerimis|laud, sorteerimis|laud, sööma|laud, sünnipäeva|laud, tee|laud, televiisori|laud, triikimis|laud, tualett|laud, töö|laud, õhtu|laud, õpetajalaud; armatuur|laud, vibrolaud.
3. ‹liitsõna järelosana› tähistab mõningaid (endisaegseid) asutusi v. nende allüksusi
▷ Liitsõnad: aadress|laud, eine|laud, lugemis|laud, passi|laud, valvelaud.

liin ‹-i 21› ‹s›

1. ka van teat. punkte ühendav (kujutletav) sirge joon; sellel paiknev esemete, rajatiste v. inimeste rida; rinne. Aiapostid ei ole liinis, kaks posti on liinist väljas, need tuleb liini ajada. Laev hoidis majaka liini(le). Mitu kaevikute liini. Piirikindlustuste liin, Maginot' liin. Pataljon läks, saadeti liinile. Väejooksikud olid liinilt pagenud. *Ajajad pandi [ajujahis] piki [metsa]sihti liinile, äärmistele meestele näidati suund kätte .. O. Tooming. || (males:) ruutude rida. Tal on vabaettur d-liinil. || võistkonnamängudes sama ülesandega mängijate rühm. Edurivi mängis hästi, ka teised liinid olid oma ülesannete kõrgusel. || (koos järjekorranumbriga tänavanimena). *Ei, see Maret küll ei ela kolmandal liinil vanas puumajas .. E. Vetemaa.
▷ Liitsõnad: ees|liin, finiši|liin, kaitse|liin, lahingu|liin, ründe|liin, stardi|liin, sõja|liin, tule|liin, vee|liin, väeliin.
2. ka tehn millegi kestvalt kasutatav kindel kulgemistee. a. maa-, vee- v. õhutee, mida mööda toimub korrapärane liiklus kahe punkti vahel. Tartu-Tallinna liinil on käigus palju ekspressbusse. Istute trammi nr. 3 ja sõidate liini lõpp-peatuseni. Lennufirma avas uue liini. Bussid lähevad liinile. b. (elektri- v. sideliini kohta). Meil pole elektrit, torm on liini rikkunud. Montöörid kontrollivad, parandavad liini. Telefoni teel ei saadud ühendust, liin on rikkis, kinni. c. (automaatliini vm. vooluliini kohta). Klaasitehas paigaldas uue pressklaasi tootmise liini. Kommivabrikus läks käiku täidisnätsu liin.
▷ Liitsõnad: (auto)bussi|liin, kaug|liin, kiir|liin, laeva|liin, lennu|liin, linna|liin, lähi|liin, maa|liin, metroo|liin, rannasõidu|liin, raudtee|liin, reisi|liin, ring|liin, sise|liin, trolli(bussi)|liin, vee|liin, välis|liin, õhuliin; abonendi|liin, elektri|liin, kaabel|liin, kontakt|liin, kõrgepinge|liin, magistraal|liin, paralleel|liin, raadiorelee|liin, side|liin, sise|liin, telefoni|liin, telegraafi|liin, õhu|liin, ülekandeliin; automaat|liin, konveier|liin, montaaži|liin, pakkimis|liin, tootmis|liin, villimis|liin, vooluliin.
3. põlvnemise, suguluse jada. a. põll (sordiaretuses:) ühe isetolmleva taime järglased; (tõuaretuses:) ühe väärtusliku isaslooma järglased b. (inimeste kohta:) veresugulaste ülenev v. alanev jada. Sugulus ema, isa liinis. Muusikaanne on tal emapoolse liini esivanemailt. Abielu ei lubata sõlmida otsejoones ülenevas või alanevas liinis sugulaste vahel. Pärineb suguvõsa vanemast, nooremast, Rootsi, Laiuse liinist. *Et võiksin ka perekonna asutada ning Lepistikkude liini edasi viia. O. Kruus.
▷ Liitsõnad: aretus|liin, puhas|liin, sugulasliin; ema|liin, isa|liin, mees|liin, naisliin.
4. (tegutsemis- v. mõtte)suund. Tal on taotlustes, tegutsemises oma kindel liin. Oma liinist kinni pidama, kõrvale kalduma. Romaani süžee areneb kahes liinis. Ta püüab mitmes liinis tegutseda. Ants ajab Mallega liini 'püüab kurameerida, kurameerib'. *Juhivad ja juhivad kümmet liini pidi, aga isegi ei tea, kuidas kolhoos peaks õieti välja nägema. H. Kiik. *.. Malta ordu Vene prioraadi suurkantsler. Nii et selle ordu liinis keisrist järgmine mees. J. Kross.
▷ Liitsõnad: arengu|liin, kõrval|liin, käitumis|liin, süžee|liin, tegevusliin.
5. mer taimsetest v. tehiskiududest hrl. kolmekeeline kuni 25 mm ümbermõõduga tugev nöör. Tõud, trossid ja liinid. Laseb liini vette, lappab liini paati. *Ankrutuled olid .. välja pandud, lood liini otsas triivi määramiseks põhja lastud .. A. Hint.
▷ Liitsõnad: ahtri|liin, ankru|liin, logiliin.
6. vana pikkusühik, näit. inglise mõõdusüsteemis 1/12 tolli, Venemaal 1/10 tolli (= 2,54 mm)

lipp ‹lipu 21› ‹s›

1. riigi, rahvuse, organisatsiooni vm. ühenduse, kõrge ametiisiku, sõjalaevastiku, väeosa vms. sümboliks olev hrl. varda külge kinnitatud kindla kuju, pikkuse ja laiuse suhte, värvide ning kujundi(te)ga riidelaid. Soome, USA, Etioopia lipp. Lippu heiskama, lippu üles, vardasse, masti tõmbama. Lipud lehvivad. Leina puhul on lipud pooles mastis, pooles vardas. Mis puhul on täna lipud väljas? Lippu langetama. „Estonia” lauluseltsi, Tartu ülikooli, Kaitseliidu lipp. Kuninga, presidendi lipp. Aadlisuguvõsade lipud ja vapid. Hansalinnade lipud. Laev sõitis Libeeria lipu all. || piltl tunnus, juhtlause, lipukiri. Demokraatia lipu all me võidame. Vägivald ei suuda maha rebida inimõiguste lippu.
▷ Liitsõnad: ahtri|lipp, haakristi|lipp, kauba|lipp, kolmnurk|lipp, lahingu|lipp, laua|lipp, leina|lipp, lootsi|lipp, mere|lipp, olümpia|lipp, puna|lipp, rahvus|lipp, riigi|lipp, risti|lipp, ristkülik|lipp, ruut|lipp, siid|lipp, sõja|lipp, tähelipp; võidu|lipp, võitluslipp.
2. leppelise v. suvalise värvuse, kuju ja suurusega riidelaid tähisena v. signaliseerimisvahendina. Oda lendas maailmarekordit märkiva lipu lähedale. Valge lipp alistumise märgina. Motovõistlustel tähistab valge lipp starti, maleruuduline lipp finišit. Rebase-, hundijaht lippudega 'ulukite paiknemiskoht piiratakse jahiks lippudega ümber'. Lippudega tähistatud suusarada.
▷ Liitsõnad: finiši|lipp, hoiatus|lipp, häda|lipp, jahi|lipp, märgu|lipp, nurga|lipp, peo|lipp, pulma|lipp, rekordi|lipp, ränd|lipp, signaal|lipp, stardilipp; tuulelipp.
3. muus noodi varrel paremal pool olev konksuke vältuse märkimiseks. Noodi pea, vars ja lipp. Kaheksandiknoot on ühe lipuga, kuueteistkümnendiknoot kahe lipuga.
4. (males:) tugevaim malend, millel on nii vankri kui oda käiguvõimalused. Valge, must lipp.

lipu|ettur
(males:) lipu ees olev ettur

lipu|gambiit
(males:) kahiavang, kus ohverdatakse parema seisu saavutamiseks lipp

lipu|kahing
(males:) lipu ohverdamine parema seisu saavutamiseks

lipustama ‹37›

1. (males:) etturit lipuks muutma
2. lippe välja panema; lipukestega tähistama. Jahti peeti ka nii, et ala, kus oli ulukeid, piirati sisse ning piiramisrõngas lipustati. Lipustatud suusarada.

lipustuma ‹37›
(males etturi kohta:) lipuks muutuma

lõpp|mäng
(hrl. males:) mängu lõppjärk. Odade, vankrite, lippude lõppmäng.

maailmameistri|matš
(näit. males, poksis)

malend ‹-i 2› ‹s›
males tarvitatav mängunupp, malenupp. Valged, mustad malendid. Malendeid üles seadma 'mängulaual vajalikku seisu seadma'. Poisid mängisid omatehtud malenditega.

manööver ‹-vri, -vrit 2› ‹s›

1. kavakindel ümberpaigutus, liikumine v. liikumiste kombinatsioon. a. sõj väekoondiste v. -osade allüksuste, võitlusvahendite v. varude kavakindel ümberpaigutamine. Taktikaline, strateegiline manööver. b. sõidukite, veokite liikumine (v. liikumised) vajalikuks paigutuseks; kohavahetus, ümberpaigutus (näit. veduritel ja vagunitel jaamateedel). Laeva sildumise manöövrid. Auto ümberpööramine nii pisikesel platsil on osavust nõudev manööver. c. käikude (näit. males, kabes) v. liikumiste (näit. pallimängudes) kombinatsioon. Maletaja saavutas toreda manöövriga paremuse. Korvpallimeeskonna välkkiired manöövrid.
▷ Liitsõnad: operatiivmanööver; lipu|manööver, ratsumanööver.
2. piltl kaval toimimisviis, osav võte. Parteide valimiseelsed manöövrid. Poliitiline manööver. Mahhinatsioonid ja kulissidetagused manöövrid. Kogu jutt oli vaid manööver teiste tähelepanu kõrvalejuhtimiseks. Lubadus olukorda uurida oli ainult manööver aja võitmiseks. *„Telegovil on mõnda kuud juba kõige julgemad manöövrid börsil korda läinud,” kõneles Maksim edasi. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: pettemanööver.
3. ‹pl.› sõj lahinguolukorrale võimalikult lähedastes tingimustes toimuv rahuaegne suur kahepoolne väliõppus. NATO riikide manöövrid. USA laevastiku manöövrid Vahemerel. Manöövritel osalesid mitme väeliigi üksused.

materiaalne ‹-se 2› ‹adj›

1. ka filos mateeriaga iseloomustatav; aineline. Materiaalne maailm. Materiaalsed kehad. Universumi materiaalne ühtsus. Nukleiinhapped on pärilikkuse materiaalseiks kandjaiks.
2. aineliste vahenditega seotud, aineline; varanduslik, majanduslik. Materiaalsed ressursid, vahendid. Tootmise materiaalne baas. Materiaalsete hüvede tootmine, materiaalsete väärtuste loomine. Materiaalne seisund. Materiaalsed tingimused. Materiaalne kahju, heaolu, kindlustatus. Materiaalne huvitatus, stiimul, stimuleerimine. Materiaalne vastutus. Inimese materiaalsete ja vaimsete vajaduste rahuldamine. Materiaalne kultuur 'aineline kultuur'.
3. (males, kabes:) materjalisse puutuv. Mustal on katkestusseisus materiaalne paremus. Suurmeister realiseeris oma materiaalse ülekaalu võiduks.

mati|kombinatsioon
(males:) kombinatsioon vastase matistamiseks. Efektne matikombinatsioon.

mati|käik
(males:) matistav käik

mati|rünnak
(males:) rünnak vastase matistamiseks. Must saavutas kahinguga matirünnaku.

matistama1 ‹37›
(males:) vastasmängijat matiga alistama. Valge matistab musta kuninga.

mati|ähvardus
(males). Otsene matiähvardus.

matš|turniir
sport (males, kabes:) turniir, kus kõik võistlejad kohtuvad omavahel rohkem kui ühe korra

matt3 ‹mati 21› ‹s›
olukord males, kus mängija ei saa oma kuningat vastase malendi tulest päästa. Tegi, andis vastasele mati. Valge oli ajahädas ja sai mati. Ma ei märganud kahekäigulist matti ja lasksin võidu käest.
▷ Liitsõnad: karjapoisimatt.

meister ‹-tri, -trit 2› ‹s›

1. väljapaistvate erialaste teadmiste ja oskustega isik. a. vilunud ning osav käsi- v. oskustööline; (omaaegses tsunftisüsteemis:) kõrgeima kvalifikatsiooniga käsitööline, kellel oli hrl. oma töökoda (sellide ja õpipoistega). Meistrid, sellid ja õpipoisid. Kui sell tahtis meistriks saada, pidi esitama tsunftile meistritöö. Kell tuleb viia parandada asjatundliku meistri kätte. Suvila ehitame ise, aga kaminat tegema kutsume meistri. b. (üldisemalt:) omal alal kõrgtaseme saavutanud isik. Töö õpetab tegija meistriks. Harjutamine teeb meistriks. Keegi ei ole sündinud meister, keegi ei sünni meistrina. Noortel loovisikutel on vanadelt meistritelt palju õppida. Flaami meistrite maalid. Tundmatu meistri skulptuur. *Mõlemad meistrid [helilooja Eller ja kirjanik Tuglas] vaagisid iga nooti või sõna kuni viimase tõeni. G. Ernesaks. || (millegi peale, mingis tegevuses osava inimese kohta). Ta on iga asja peale meister. Pilkamise peale, pilkama on ta meister. Luiskama oled sa meister! Vanaema oli meister muinasjutte rääkima. Erineva tasemega rahvatantsijad algajatest meistriteni. *Paljuks tema küll raamatuid jõudis osta, aga lugema oli ta meister. R. Roht.
▷ Liitsõnad: ehitus|meister, ehte|meister, juustu|meister, kaevu|meister, laeva|meister, oreli|meister, paadi|meister, viina|meister, viiuli|meister, voki|meister, vorsti|meister, või|meister, õllemeister; kingsepp|meister, maaler|meister, pagar|meister, pottsepp|meister, rätsepmeister; heli|meister, kunsti|meister, novelli|meister, romaani|meister, stiili|meister, sule|meister, sõna|meister, tantsu|meister, vana|meister, vormi|meister, värsimeister; pankrot|meister, vussermeister.
2. (mingit tööd v. tegevust) juhtiva isiku kutse- v. ametinimetus. a. tootmisjaoskonna vm. tööliste rühma v. agregaadi töö vahetu korraldaja ja kontrollija. Töötab tehases, remonditöökojas meistrina. Meistrid ja meistriabid. Tsehhijuhataja kutsus meistrid nõupidamisele. b. ‹liitsõna järelosana› esineb mitmesugustes (osalt endisaegsetes) ametinimetustes
▷ Liitsõnad: ballett|meister, bürger|meister, kapell|meister, kool|meister, koor|meister, korter|meister, lava|meister, ordu|meister, politsei|meister, tall|meister, tee|meister, tseremoonia|meister, vahtmeister.
3. sportlike (v. kutsealaste) meistrivõistluste võitja. Tuli odaviskes Eesti, Euroopa meistriks. Jäähokis tuli meistriks meie meeskond.
▷ Liitsõnad: maailmameister; kabe|meister, maadlus|meister, male|meister, poksimeister; künni|meister, lüpsimeister.
4. sport (kõrgema spordijärgu v. spordijärkudest kõrgema sportliku kvalifikatsiooniastme kohta, eriti males). Järgumaletajad, meistrikandidaadid, meistrid, rahvusvahelised meistrid, suurmeistrid.
▷ Liitsõnad: suurmeister.

meistri|kandidaat
(hrl. males). I järgu maletajad ja meistrikandidaadid.

mini|matš
väheste partiidega matš (näit. males). Kolmepartiiline minimatš.

mälestus|turniir
(näit. males mõne kuulsa maletaja mälestuseks). Capablanca, Kerese mälestusturniir.

oote|käik
sport varukäik males ja kabes. *Otstarbekas ootekäik. Valge soovib näha, kuhu must oma valgeväljalise oda arendab. U. Tarve.

opositsioon ‹-i 21› ‹s›

1. oma vaadete v. seisukohtade vastuseadmine kellegi teise vaadetele v. seisukohtadele, vastuseis, vastutegevus. Terav, äge opositsioon. Opositsioon uuendustele, uue vastu. Ümberkorraldused kutsusid esile, äratasid, tekitasid opositsiooni. Asusime opositsiooni. Noored olid täis opositsiooni kõige vana vastu. Oli ülemustega opositsioonis, sattus kõigiga kergesti opositsiooni.
2. grupp inimesi v. üksikisik mingis asutuses, ühingus, organisatsioonis vm., kes seab oma seisukohti, poliitikat jm. vastu valitsevatele seisukohtadele, poliitikale jm., vastasrind. Opositsioon parlamendis. Demokraatliku opositsiooni juht. Opositsioon esitas valitsusele umbusaldusavalduse. Opositsiooni valitsusvastane tegevus.
3. vastasseis. a. sport (males, kabes). Opositsioon on valge kasuks. b. astr. Marsi ja Maa opositsioon. c. (muid juhte). Araali ja Kaspia veetaseme vahel valitseb opositsioon: kui ühe tase tõuseb, teise oma langeb.
4. keel vastandus, (kahe v. enama keeleelemendi) eristusvõimel põhinev vastandamine. Vokaalide pikkuse ja lühiduse opositsioon. Määramatuse ja määratuse opositsioon.
▷ Liitsõnad: foneemi|opositsioon, morfeemiopositsioon.

pakkuma ‹pakun 42›

1. ettepanekut tegema, kehutama, paluma v. peale käima, et keegi võtaks midagi vastu, endale, oma kasutusse. Ema pakkus pojale raha. Võta vastu, kui pakutakse. Pakkusin talle oma tööriistu. Altkäemaksu pakkuma. Sõbrad pakkusid talle laenu, abi, oma teeneid. Ta pakkus end meile appi, heinale, remonti tegema. Võiksin aidata, aga kuidas ma lähen end pakkuma. Paku külalistele istet, tooli! Talle pakuti filmiosa, head töökohta. Noormees pakkus end tütarlapsele saatjaks. *.. ta pakub mulle ennast, nagu viimane lipakas ta pakub ennast.. T. Vint.
2. (toidu, joogi vms. kohta:) andma, ette tõstma, ulatama; serveerima. Külalistele pakuti süüa, toitu. Pakkus haigele juua. Paku lauanaabrile võileiba, kooki! Mida ma võin teile pakkuda? Kas ma tohin teile tassi kohvi pakkuda? Mis külas söögiks, süüa pakuti? Lastele pakuti maiustusi. Kalaroad pakutakse enne liharoogi. Pakuti ringi suurt maiustustevaagnat. Õlut pakutakse jahutatult. See õlu on parim, mis meil pakkuda on. Šampanjat pakuti kandikutelt. Mida head selles restoranis pakutakse? Kes pakuks suitsu, sigaretti, paberossi?
3. ulatama, sirutama. Ta teretas ja pakkus kõigile kätt. Jumalagajätuks, lepituseks kätt pakkuma. Pakutud kätt suruma, suudlema. Lapsele rinda pakkuma. Koer oli õpetatud käppa pakkuma.
4. ettepanekut tegema, kehutama, paluma v. peale käima, et keegi ostaks midagi (ettepaneku tegijalt). Iga kaupmees pakkus oma kaupa. Turumüüjad pakuvad aedvilja, lilli. Ta pakkus oma käekella müüa. Teine firma pakub neid masinaid odavamalt. See kaup läheb ilma pakkumata. Mida jalatsikauplused suveks pakuvad? Kirjanik pakkus oma käsikirja mitmele kirjastajale.
5. millegi enda valdusse saamiseks teatavat summat, hinda maksma nõustuma. Kui palju sa selle auto eest pakuksid? Ta pakkus suvila eest head hinda, suurt summat. Pakuti rohkem kui ma küsida oskasin. Müüja küsis lehmast 800 krooni, ostja pakkus 600. Sõja ajal pakuti toiduainete eest muinasjutulist hinda. Oksjonil omandab müüdava eseme see, kes rohkem pakub. Kes pakub rohkem?
6. (kaardimängudes:) teatud arvu silmi v. tihisid võtta lubama. Kui palju sa pakud?
7. oletamisi küsimusele vastama v. oma arvamust esitama. Viktoriiniküsimusele pakutud vastused. Spordiajakirjanikud pakuvad olümpiavõitjaks odaviskes soomlast N-i. Järve sügavuseks on pakutud 42 meetrit. *Ma olen kolmekümneaastane. (Aga üle kahekümne viie te mulle ei paku!) E. Vetemaa.
8. esile tooma, esitama. Raamatu autor pakub suure hulga faktilist materjali. Refereerinud teiste uurijate seisukohti, pakub dissertant ka oma kontseptsiooni. Sõnaraamat pakub rohkesti fraseoloogilisi väljendeid. Uues luuleantoloogias pakutakse ka noorte luuletajate loomingut. Leksikonis pakutud andmed on ebatäpsed. || ettepanekuna esitama, ette panema. Lepitust, vahetust, kompromissi, kihlvedu pakkuma. Viiki pakkuma '(males)'. Sõber pakkus, et läheksime jalutama.
9. võimalikuks tegema, võimaldama, lubama, andma, osaks saada laskma. a. (subjektiks isik). Vanemad püüdsid lastele kergemat põlve pakkuda. Kas ta suudab oma perele pakkuda majanduslikult kindlustatud elu? Rikas pruut pakkus talle hiilgavaid tulevikuväljavaateid. *Ma tahan .. sulle pakkuda, mida kaasa kaasale veel kunagi pole pakkunud. – Leo, jää minuga, ja ma annan sulle vabaduse. E. Vilde. b. (subjektiks ei ole isik). Ürginimesele pakkusid peavarju koopad. Telk pakub kaitset vihma eest. Töö pakub talle rahuldust, rõõmu. Mäekuplid pakuvad maastikupildis vaheldust. Kirjutis, loeng ei pakkunud midagi uut. Elult püüti võtta kõik, mida see pakkuda suutis. Arhitektuuriliselt ei paku need uusehitised just palju. Murded pakuvad keeleuurijale suurt huvi. Hiigeltehas pakub tööd kogu linnale. Orelikontsert pakkus ununematu elamuse. *Neljakümne piiri ületanud mehele pakub elu kuradima vähe lõbusid. V. Gross.

pareerima ‹42›

1. lööki tõrjuma. Vehkleja pareeris välkkiiresti. Mõõgaga hoope, lööke pareerima. Poksija pareeris vastase paremhaagi oma parema käe rusikaga. Väravavaht ei suutnud litrit, palli pareerida. Lamedat lööki on lauatennises raske pareerida.
2. piltl. Seda küsimust, vastuväidet pole raske pareerida. Kellegi nalju, riukaid, kavalusi osavalt pareerima. Pareerisin (teravuse) teravusega. Arvustajad ründasid kirjanikku ja tal tuli ühtelugu pareerida. *„Ants, kas su mammal ongi õmblusmasinat?” – „Kas sinu mammal on?” püüdsin ma pareerida. H. Kruus. | (males). Must ei suuda valge ähvardusi pareerida.

partii ‹14› ‹s›

1. kindlaksmääratud kogus ühesuguseid tooteid v. tooteosi; suur kaubasaadetis. Partii suhkrut, puuvilla, autode varuosi, elutoamööblit. Kombinaat saatis suure partii paberit Bulgaariasse. Saabus suurem partii seemnevilja. Vabrik laskis esimesed partiid toodangut turule. Väikeste partiide kaupa tootmiselt mindi üle seeriatootmisele. Toornahad sorteeritakse ühesuguste tunnuste alusel tööstuslikeks partiideks. || hrv (inimeste kohta). Saabus partii vange. || ‹liitsõna järelosana› inimese kehaosade kohta
▷ Liitsõnad: kanga|partii, katse|partii, kauba|partii, naela|partii, proovi|partii, relva|partii, seemne|partii, viljapartii; lõua|partii, pea|partii, rinna|partii, suu|partii, säärepartii.
2. sport üks mäng males, kabes, kaardi-, piljardi- vm. lauamängus. Partii katkestati huvitavas seisus. Mitu partiid malevõistlustel mängiti? Alustas partiid Hispaania avanguga. Ajakontrolliga simultaanil mängiti kümme partiid. Turniiri üks nõrgemaid partiisid. Partii lõppes mustade võiduga. Teeme, lööme partii bridži, paar partiid piljardit! Ta kaotas viimase partii doominot.
▷ Liitsõnad: kaardi|partii, kabe|partii, male|partii, võistlus|partii, välkpartii.
3. muus ühe muusikariista v. hääleliigi osa mitmehäälse helitöö partituuris. Soprani kõrge partii. Löökriistade rütmikas partii. Ooperi vokaalne partii ei olnud kuigi ilmekas. Laululiselt nõudlik Tonio partii. Nii solisti kui ka koori partiid on kirjutatud rahvalaulu tekstile.
▷ Liitsõnad: aldi|partii, bassi|partii, klaveri|partii, koori|partii, laulu|partii, orkestri|partii, saate|partii, soolo|partii, vokaalpartii.
4. materiaalseil kaalutlustel sõlmitud abielu, sellega kaasnev karjäär vm. tulu. Tema abiellumist peeti hiilgavaks partiiks. Loodab kasuliku partiiga jõukale järjele saada. Tüdruk ei hoolinud partiist rikka perepojaga. || tulus, sobiv isik abiellumiseks. Selline mees on ihaldatav, tulus partii. Suurepärane partii ja ihaldusväärne elukaaslane. Temast paremat partiid ei oska tahtagi. Aita tal sobiv partii leida! Parim partii kogu ümbruskonnas.

patt ‹pati 21› ‹s›
sport mänguseis males, kus veel mitte tules olev kuningas iga järgmise käiguga satuks tule alla (kusjuures ka teistel malenditel puuduvad käiguvõimalused)

pikk ‹pika 22 komp pikem superl kõige pikem e. pikim› ‹adj›
ant. hrl. lühike(ne)
1. ruumiliselt (suhteliselt) suure pikkuse v. ulatusega. Suur pikk mees. Pikk sale naine. Pikk ja sihvakas noormees. Korvpall vajab pikki mängijaid. Ta on teistest pea jao pikem. Heli on meie klassi tüdrukutest kõige pikem. Surnuna näis ta pikemana kui elus. Hästi pikka kasvu mees. Kukkus maha, nii pikk kui lai ta oli 'täies pikkuses'. Pikad käed, sõrmed. Pikkade jalgadega poisivolask. Pikk peenike kael. Tal on pikk, kõhn nägu. Pikkade juustega, patsidega tüdruk. Pikk hall habe. Küll tal on pikad ripsmed! Su küüned on liiga pikaks kasvanud. Pika nokaga lind. Pika karvaga hobused. Pika villaga lambad. Pikk kuusk, mänd. Õuekask on pikaks kasvanud. Lepad on pikas urvas. Pere istus pika söögilaua ääres. Meil pole nii pikka redelit, mis lakaluugini ulatuks. Pika varrega lusikas. Pika kaelaga pudel. Päris pikk pliiats. Pikad õled. Pikk Peeter 'keskmine sõrm'. Maailmatu pikk sild, rehehoone. Pikk ja pime koridor. Pikk kleit, jakk, mantel. Tal oli seljas pikk kuub, palitu. Poiss kandis juba pikki pükse. Pikkade varrukatega pluus. Pikk sall kaela ümber. Pikkade säärtega veesaapad. Kummipael venis üha pikemaks. Pikk veealune seljandik, moreenküngaste rida. Pikk puiestee. Õhtused varjud venisid järjest pikemaks. Ootajate järjekord oli pikk. Saba on pikk, mina küll seisma ei jää. Pikk-pikk nimekiri. Pikk artikkel, kiri. Valemi pikk tuletus. Tee linna oli võrdlemisi pikk. Sinna on veel pikk maa minna. Pikk merereis. Võtsime ette pika teekonna. Astusin pikkade sammudega värava poole. Ta ujus pikkade, aeglaste tõmmetega. Orav teeb pikki hüppeid. Pikk pai sulle! Pikk 'pika lennujoonega' pall. Hindeks oli kolm pika miinusega. Pikk vangerdus '(males:) käik, kus kuningas liigub algseisust kahe välja võrra vasakule'. Pikka nina näitama, tegema 'kellegi õrritamiseks, narrimiseks harali sõrmedega kätt v. käsi pikenduseks nina otsa asetama'. Sul on hirmus pikk keel 'räägid, lobised liiga palju'. | piltl. Elu läheb pikkade sammudega edasi. Tunnetuse tee on pikk. | ‹substantiivselt›. Korvpall on pikkade mäng. Seni võtab lühike marja maast, kuni pikk kummardab. | keel. Esimese, teise silbi pikk vokaal. Pikk silp. Pikk ja lühike mitmuse osastav. | bot (taimenimetustes). Pikk tarn, penikeel, merihein. || (hrl. koos arvuliste suurustega:) teatava pikkusega. Mees on meeter üheksakümmend pikk. Pisemad pääsukesed on napilt 10 cm pikad. Jõgi on 18 km pikk.
▷ Liitsõnad: hiigel|pikk, hiigla|pikk, ime|pikk, pool|pikk, täis|pikk, ülipikk.
2. ajaliselt (suhteliselt) kaua kestev v. kestnud. Õppeaeg oli väga pikk. Olen selles ametis olnud juba pikka aega. Seda raamatukogu kasutan juba pikemat aega. Ta ei lukusta ust ka siis, kui lahkub kodunt pikemaks ajaks. Esimest korda üle pika aja magasin rahulikult. Tere üle pika aja! Eks seda olnud pikkade aegade jooksul kogetud. Pikki aastaid tuli taluda rõhujate survet. Vanal talul oli seljataga pikk ajalugu. Tal on palju huvitavat rääkida oma pikast elust. Soovime juubilarile pikka iga ja head tervist! Ega meil siin enam pikka olemist, põlve pole. Temasugusel viletsal töömehel ei ole sel kohal pikka pidu, pidamist. Raske ning pikk majanduskriis. Rahvas oli pikast sõjast väsinud. Tehti pikki ettevalmistusi. Pikk reis, lend. Tekkis pikk vahe, enne kui järgmine teos ilmus. Pikk polaaröö. Pikk põuane suvi. Päevad muutusid lühemaks ja ööd pikemaks. Varsti tulevad pikad pühad. Tööpäevad venisid pikaks. Üsna pikk rännak, jalutuskäik. Liiga pikk koosolek, ettekanne. Asjaajamine, kohtuprotsess venis pikaks. Olen pikast istumisest kangeks jäänud. Leidsin ta pika otsimise peale. Uks avati alles pikema koputamise peale. Pika pealekäimise, mõtlemise peale ta nõustus. Pikem pärimine ärritas teda. Me ei pidanud pikka nõu, aru. Ilm seab end pikale sajule. Vikerkaar kuulutab pikka vihma. Nende jutt venis pikaks. Ta ei rääkinud sellest midagi pikemat 'lähemat'. Ta ei kandnud, pidanud pikka viha. Rüüpas pika sõõmu õlut, tõmbas pika sõõmu suitsu. Hobuse pikk hirnumine. Tulistas automaadist pika valangu. Pikk signaal, vile. Andsin ukse taga kaks pikka kella. Heitis mulle pika tähendusrikka pilgu. Vaatas mind pika pilguga 'uurivalt, tähelepanelikult'. Pill tuleb pika ilu peale. Parem pikk ja peenike nälg kui lühike ja jäme. || sellisena tunduv, aeglaselt mööduv. Pikad vaevarikkad aastad. Pikki aastaid tagasi hoitud viha. Küll on ootamine pikk! Öö tundus pikk. Laeva oodates veetsime sadamas pikki tunde. Päevad olid pikad ja hallid. Ebaoluliste sündmustega aeg tundub pikana. *Öö talvine nii igav, pikk – / ei tule und, ei tule und... / Aeg venib nii kui igavik.. A. Alle. || aeglane, pikaldane. Teised jõudsid ette, olin pikema toimega. Pika mõtlemisega, taipamisega inimene. Ta on üsna pika taibuga.
▷ Liitsõnad: hiigel|pikk, hiigla|pikk, igavik|pikk, ime|pikk, ülipikk.
3. esineb mitmesugustes (näoilmega seotud) pettumist, ebaõnnestumist vms. esile toovates väljendites. Nägu venis pettumusest, üllatusest, ootamatusest pikaks. Uudis, teade võttis meeste näod pikaks. Tingimusi kuuldes venisid meeste näod järjest pikemaks. Midagi kahtlast ei leitud, otsijad läksid pika ninaga minema. Käis kosjas, kuid saadeti pika ninaga tagasi. *Nüüd läks Salme mokk pikaks ja ta hakkas kaptenile vastu porisema. H. Väli.

positsiooniline ‹-se 5› ‹adj›
positsiooniga (1. täh.) seotud, sellega iseloomustuv. a. (males v. kabes). Positsiooniline mäng. Valgel on positsiooniline paremus. *Kuid rahuliku positsioonilise ülekaalu suurendamise asemel läks ta küllaltki kahtlasele vigurivõidule. E. Lukk. b. mat. Positsiooniline arvusüsteem 'arvusüsteem, milles numbrite väärtus sõltub nende positsioonist arvus'.

positsiooni|mäng
sport teravusi vältiv, positsioonilist paremust taotlev mängumaneer males v. kabes

purustama ‹37›

1. puruks, katki tegema, lõhkuma. Poisikesed purustasid akna, värava. Purustas kirvega ukse. Vang purustas ahelad. Tõke purustati ja mindi edasi. Purustan tangidega, hammastega pähkleid. Purustatud linnupesad. Lained purustavad jääd. Mandrijää purustas pinnakihte. Tuul, torm on katuse purustanud. Välk purustas puu pilbasteks. Kivimeid purustav temperatuurikõikumine. Vee purustav jõud. Laviin liigub kõike oma teel purustades. Vandaalid on purustanud kunstimälestise. Pommid purustasid jaamahoone, raudtee, silla. Lahingus purustati kümneid tanke. Purustav sõda. Maavärin purustas Pompei täielikult. Selline hoop võinuks pealuu purustada. Purustas täpse löögiga oma vastase kulmu. Ta ei suuda purustatud kätt, jalga, keha liigutada. | piltl. Purustan need abielu ahistavad raamid! Purustab otsekui mängeldes kõik tõkked oma teel. *Milleks ta teeb ja püüab, kui juured on purustatud? M. Traat. || midagi puruks tegevalt töötlema. Marjad purustatakse mahlapressis, pudrunuiaga, läbi sõela hõõrudes. Purustatud riis, tatar. Siloks purustatud ristik. Masin purustab sütt, kive. || hrv pudendama. Purustas leiva küljest raasukesi ja puistas tuvidele.
2. piltl hävitama, olematuks tegema; täiesti ära rikkuma, laastama. Punane toon purustas värvide kooskõla. Kogupauk purustab vaikuse. Uus aeg purustas aadli võimu ja rikkuse. Sõda on ta unistused, lootused, rahuliku elu, õnne purustanud. Isa purustas perekonna. Purustatud suhted, kodu. Oled mu hinge, südame igaveseks purustanud. Naaber võiks ta vekslitega ära purustada. See on haige, elust purustatud naine. Purustav pihtimus. Musta seis on purustatud (kabes, males). *Seal purustas võõras ise oma inkognito. L. Vaher. *.. hirmutamine võib inimese lõhestada, reast välja lüüa, purustada, hävitada. A. Kaal. || ümber lükkama, kehtetuks tegema. Uus avastus purustas sajandeid kehtinud arusaamad. Oponent purustas diplomandi seisukohad, argumendid. Senised normid, kehtinud süsteem on purustatud. Viimaks purustati 'ületati' seegi rekord. Odaviskaja purustas 'ületas' 60 meetri piiri. || hävitavalt võitma, alistama. Vaenlast, armeed, rinnet purustama. Purustatud riik, impeerium. Sõjavägi andis purustava löögi, hoobi. Meie jalgpallurid purustasid soomlaste vastupanu.

raadio|simultaan
raadio teel mängitav simultaan (males)

rahunema ‹37›

1. oma erutusest, ärevusest, hirmust vms. jagu saama, rahuliku(ma)ks muutuma. Ärevus, pinge, hirm väheneb ja inimene rahuneb. Rahune, pole ju põhjust ärrituda, närveerida. Poiss rahunes aegamööda, varsti. Möödus tükk aega, kuni ta rahunes. Esineja rahunes, ta kõne muutus vabamaks. Treener manitses sportlasi rahunema. Ta väriseb hirmust ega suuda kuidagi rahuneda. Rahusti hakkas mõjuma ja haige rahunes. Ärevus ei lasknud tal rahuneda. Ta on oma esialgsest erutusest juba veidi rahunenud. Vaidlus lõppes ja meeled rahunesid. Sain kirja ja mu süda rahunes veidi. Loom rahunes alles siis, kui puuriuks jälle suleti. Nähes perenaist, rahuneb kuri koer peagi. *Ta on üldse vanemas eas rahunenud, võiks ütelda resigneerunud .. H. Nõu.
2. (olukorra kohta:) rahulikku seisu tagasi pöörduma, stabiilseks, rahulikuks muutuma. Maa rahunes pikapeale pärast ülestõusu mahasurumist. Ootame ära, millal ajad rahunevad. Partii rahunes viigiks (males).
3. (looduse, liikumise kohta:) vaikseks, rahulikuks muutuma, tasanema. Meri, veepind rahunes vähehaaval. Jõgi rahuneb astangust allpool vaiksemavooluliseks. Torm rahunes. Kõvasti taguv pulss rahunes aegamööda. | piltl. *Mõtted jooksid üksteist taga ajades .., vahel veidi rahunedes, ent siis seda suurema hooga tormates .. A. Hint.

raske ‹1› ‹adj›

1. palju kaaluv, suure kaaluga; ant. kerge. Raske kivi, kaljurahn. Palgid olid rasked kanda, tõsta. Raske ese, kohver, kaubakast, seljakott, kandam. Mis selles pakis on, et ta on nii hirmus raske? Rasked vasksed kroonlühtrid, hõbedased küünlajalad. Raske aidavõti, pesurull, massiivne uurikett. Meestel olid jalas rasked saapad. Rasked viljavihud. Mõrd oli kaladest raske. Hobune veab rasket koormat. Põld on pehme, ei kanna raskeid masinaid. Laev, paat on raskes lastis. Sa oled minust raskem mees. Üks raske lehm vajus sohu sisse. Sukellinnud on raske kehaga. Raske kui tina. Magma kergemad osad kerkisid üles, raskemad vajusid alla. Külmemad veekihid, õhumassid on raskemad kui soojad. Õhust raskemad gaasid. Raske vesinik 'deuteerium'. Raske vesi keem vesi, mille molekulis esineb deuteerium. *Kuld on raske, nelikümmend münti on paras ponts käe peal. H. Kiik. | piltl. Rasked vigurid 'vanker ja lipp males'. Talupidamine oli liiga raske koorem ta noortele õlgadele. *Tuli peagi ta pihku kõige raskem puu, kerjusekepp tuli ta kätte .. F. Tuglas (tlk). || (hrl. koos vastava arvulise suurusega). Koorem on kolm tonni raske. Kui raske see pakk on? || suhteliselt suure kogu ja kaaluga (hrl. teiste sama liiki asjadega, moodustistega võrreldes). Pikad lookas viljapead on täis raskeid teri. Rasked kirsimarjad. Langesid esimesed rasked vihmapiisad. Jämedad rasked pisarad veeresid üle lapse palgete. Rohul helkis raske kaste. Varane kaer, raske kaer. *Raskeid helbeid näeb täna taevast langemas alla. A. Kaalep. || (kehaehituse, kehaosade kohta:) suur, kogukas, kaalukana näiv. Rasked ardenni hobused. Tal on raske keha kohta ebanormaalselt peenikesed jalad. Mehe rasked kandilised õlad. Raske käsi, rusikas. Naisel olid rasked kummis rinnad. Raskete patsidega, raske juuksepalmikuga tüdruk.
▷ Liitsõnad: hiigla|raske, kivi|raske, märg|raske, rahn|raske, ramp|raske, raud|raske, ront|raske, ränk|raske, tina|raske, üliraske.
2. (kehalise töö, tegevuse kohta:) rohket lihaste jõudu nõudev ja väsitav; ant. kerge. Laadimine oli raske kehaline töö. Sepatöö on raske töö. Töö turbarabas oli väga raske. Taludes tuli lapsest saadik rasket maatööd teha. Põllud said raske tööga järjele. Päeval palavaga oli raske niita. Korvpalluritel on peetud kolm rasket mängu. *Aga, vanaonu, ega's koormale peale istuta – hobusel on ju raske. A. Taar. || (teel, maastikul liikumise kohta:) rohkesti kehalist pingutust põhjustav. Meessuusatajatel tuli läbida kolmekümne kilomeetri pikkune raske rada. Suusarajal oli mitu rasket tõusu. Orienteerujad treenivad raskel maastikul. Raskema kategooria takistussõit (ratsutamises). Teekond mäkke osutus erakordselt raskeks. Soos on raske käia. Tal on jalg haige, seepärast raske liikuda. *Tee oli väga raske, külmunud ja rooplik, koorem mitte kerge .. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: hiigla|raske, ränk|raske, üliraske.
3. hoogne, jõuga sooritatud, jõuline; ant. kerge. Jagas mõõgaga vasakule ja paremale raskeid hoope. Oli kuulda raskeid lajatavaid lööke. Kunstnik maalib raskete pintslitõmmetega. *.. üksteise järel huugasid viled, pikad ja madalad, otsekui esimesed rasked poognatõmbed päeva kumiseval kontrabassil .. F. Tuglas.
4. rohket vaeva, oskusi nõudev, rohke vaevaga sooritatav, saavutatav, talutav vms.; keeruline, komplitseeritud; ant. hrl. kerge. See on raske amet, elukutse. Õpilastel seisab ees raske kontrolltöö. Rasked matemaatikaülesanded. Siin on palju raskeid küsimusi, probleeme. Sa valisid uurimiseks liiga raske teema. Mis sulle oli koolis kõige raskem õppeaine? Ladina keel on võrdlemisi raske keel. Raskemat teksti ta ei suuda tõlkida. Õpetamisel siirdutakse järk-järgult kergemalt raskemale. Selle osa äraõppimine oli noorele näitlejale küllalt raske. Tuleb korralikult puhata: homme on raske päev. Valvearstil oli olnud raske unetu öö. Sõjaväeteenistuses oli raske. Kõik, mis sa siin näed, on saavutatud raske vaevaga. Üksnes pensionist ära elada läheb ikka raskeks. Meil on raske ilma sinuta toime tulla. Umbses toas oli raske magada. Pimedas oli raske orienteeruda. Tema käekirja on raske lugeda. Seda on raske tõestada. Raske on harjumustest vabaneda, suitsetamist maha jätta. Raske oli ära öelda, raske ka pakkumist vastu võtta. Raske on igaühe meele järgi olla. Väga raske oli otsustada, kummal õigus. Seda on raske ette kujutada, uskuda. Raske oli tagakiusamist taluda. Iga algus on raske. Laenu on kerge anda, aga raske tagasi saada. || (iseloomu, isiku kohta:) olemuselt seesugune, et temaga pole toimetulemine, läbisaamine hõlpus. Temaga ei saa sul kerge olema: tal on väga raske iseloom. Koolis pidasid õpetajad Anne raskeks lapseks. VIIIa oli kooli raskemaid klasse. || (hingamise kohta:) vaevaline, pingutatud. Hingata on raske, õhust tuleb puudu. *Ta silmis läikis palaviku helk .. Ühtlasi kuulsin, et hingamine raskem harilikust. A. Mälk. || (kuulmise kohta:) nõrgenenud, tönts. Raske kuulmisega taat. Temaga tuleb kõvasti rääkida, tal on raske kuulmine.
▷ Liitsõnad: üliraske.
5. (kehalise tunde kohta:) rammetu, jõuetu, väsinud. Pea oli pohmelusest, joomisest raske. Tuli kõrtsist koju raske peaga. Pea on mõtetest raske. Silmalaud on unest rasked. Silmad hakkavad raskeks minema, uni kipub peale. Joobnu seletas midagi raske keelega. Tundis kehas rasket roidumust. Kogu keha on nii raske: vist kipub haigus kallale. *Hobune auras viidakust teest, noorel sulaselgi oli tegu väsimusest raskeid jalgu tõsta .. H. Laipaik.
6. (meeleolu, tunnete kohta:) valuliselt kurb, murelik, sünge; rõhutud, masendunud; ant. kerge. Halb uudis tegi, võttis meele raskeks. Meel, süda läheb järjest raskemaks. Mu süda on raske, justkui aimab halba. Lahkusime kodunt, loobusime kavatsusest raske südamega. Mu südames, hinges on nii raske. Lahkusin haige juurest raske tundega. Tuju muutus raskeks. Leinamajas valitses raske meeleolu. Taat istus raskeis mõtteis. Hinge rusus raske eelaimus. Raske pettumus, elamus, mälestus. Teda vaevasid rasked unenäod. Südamepõhjast tulev raske ohe. Oli kuulda leinajate raskeid nuukseid. Selle teate peale võttis taas maad raske vaikus. *Iga lahkumine on raske, iga teelesaatmine kurb. L. Hainsalu. || osutab ühtlasi selle tunde v. meeleolu erilisele intensiivsusele. Teda rõhuvad rasked mured. Hinges on raske ahastus. Olen tema pärast rasket südamevalu tunda saanud.
▷ Liitsõnad: mõtteraske.
7. (olude, olukorra kohta:) palju kannatusi, vaeva, muret valmistav; ant. kerge. Toimus raske liiklusõnnetus. On meeles veel raske sõjaaeg, rasked sõja-aastad. Raske teoorjus. Rasked majanduslikud tingimused. Töö-, elutingimused olid rasked. Elati okupatsiooni rasketes tingimustes. Ta on üles kasvanud väga rasketes oludes. Rindel käivad rasked lahingud. Vangilaagri rasked päevad. Maad tabas raske näljahäda. Meie rahva raske minevik. Talupoegade elu oli mõisasunduses väga raske. Tema lapsepõlv, elusaatus oli raske. Tuleb kuidagi läbi ajada, ajad on rasked. Külm ja lumerohke talv oli ulukitele raske. Möödunud aasta oli meie põllumeestele raske. Ma ei või teda raskel tunnil, silmapilgul 'raskes olukorras' maha jätta. *See oli raske suvi. Olid rüüstatud väljad, põletatud majad, puudusid töötegijad. F. Tuglas. || (kellegi isikliku elu, hakkamasaamise kohta). Algul oli tal uues töökohas väga raske. Naistel on eriti raske – perekond, kodu, töö. Kõigil on raske, kõigil on omad mured. *Mina tean küll. Sul on raske oma vigase tervisega. Chr. Rutoff.
8. (haiguse, kehavigastuse jms. kohta:) tõsine, (elu)ohtlik; ant. hrl. kerge. Raske, isegi surmaga lõppeda võiv haigus. Raske südameatakk. Rasked rindkere haavad. Mitu haavatut suri rasketesse haavadesse. Autoõnnetuses sai kaks inimest raskeid vigastusi. Raske alkoholimürgi(s)tus. Sünnitus oli raske. Haiget ootab ees raske operatsioon. Haige seisund on raske. Haigus võttis raske pöörde. Raske külmetus. Ta jampsib raskes palavikus. See on raskete haigete palat. | piltl. Sõda lõi riigi majandusse raskeid haavu. Sel lool võivad olla rasked tagajärjed.
9. ränk, suur, kohutav. Raske kuritegu, süütegu, seadusest üleastumine. Sa oled talle rasket ülekohut teinud. See oli mulle raske katsumus. Meie muusikute peret on tabanud raske kaotus. Isa surm oli kogu perele raskeks löögiks. *Ma ei suuda enesetapjaid mõista. Niisugune raske, andestamatu patt! B. Alver. || kõnek tohutu, väga rohke. Teenib kogu aeg rasket raha. Ilusad asjad, aga maksavad ka rasket raha. Valvurid ei kuulnud ega näinud midagi: nad olid raske(te) raha(de)ga kinni makstud. Kõike saab, kui on rasked rahad mängus. *Oli laenanud raskete protsentide eest veskiomanikult ja veel mujaltki ehituseks raha. E. Männik. || suur(ema)t kapitali omav, varakas. *Ta oli rõõmus, kui peremees soovitas natukeseks aeda istuma minna. Tulid kaasa mõned raskemad peremehed. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: ränkraske.
10. väga tugev, intensiivne.; ant. kerge. a. (hrl. loodusnähtuste kohta). Puhkes raske torm, raju. Pärast rasket tuisku ja lumesadu läks sulale. Raske vihmavaling, rahehoog. Laev sõitis raskes udus karile. Taevast katsid tumedad rasked pilved. Kuskil põleb, laotus on täis rasket suitsu. Tormine raske meri. Laine oli kõrge ja raske. Akende taga oli juba raske pimedus. b. (hrl. madalatooniliste helide, häälte kohta). Mere raske koha, müha. Kaugelt kostab rasket kahurimürinat, lahingu rasket kõma. Kajas raskeid plahvatusi. Lennukimootorite raske undamine. *.. sõnas oma raske bassiga: „Mina! Mina tegin püüse tühjaks, lasin [kalad] merre!” R. Vellend. c. (lõhnade kohta). Toomeõite, jasmiinide raske lõhn. Oli tunda muda ja vesikasvude rasket lõhna. Õhutamata ruumi raske läppunud lehk. Juba vaguniuksel lõi vastu raske higilehk. d. (värvuste, värvitoonide kohta:) tume; sünge. Must ja lilla on rasked värvid. Kunstnik armastab tumedaid, raskeid toone. Mehe nägu kattus raske vihapunaga. e. (une kohta:) sügav, kõva, sitke. Tuli nii raske uni, et ärkasin alles keskhommikul. Kõik magasid rasket und, olid raskes unes. Väsinuna vajusin raskesse unne. Mall on raske unega. Kuulasin magajate rasket hingamist, norskamist. f. (toidu kohta:) raskesti seeditav, maos raskustunnet tekitav. Liha on seedimise seisukohalt raske toit. Õhtul ei ole hea süüa liiga rasket toitu. *.. ühekülgse toitumise tagajärg, liiga palju soolast ja rasket. Tuleb dieedile minna, rohkem tarvitada piima- või kalatoitu. R. Sirge. g. kõnek (alkohoolsete jookide kohta:) kange, tugevatoimeline. Raske vein tegi ruttu pea uimaseks. Ta oli raske 'väga tugeva' joobe seisundis, raskes joobes. *Oli teada, et ta ei joo rasket õlut, ainult maitseb korra pealt ... V. Pant.
▷ Liitsõnad: magusraske.
11. karm, vali, range; ant. hrl. kerge. Süüdlasi ootab raske karistus, trahv. Kohtuotsus oli raske: kümme aastat vangistust. Meestele esitati raske süüdistus. || (sõnade, väljenduste kohta:) ränk, ähvardav, vihane. Kuuldus raskeid vandesõnu, rasket sõimu. Loobib teisele raskeid sajatusi näkku. Raske teotav pilge, solvang. Süüdlane tõmbus teise raskete sõnade all kössi. Puhkes raske riid. || (pilgu, vaate kohta:) kuri, tige, hukkamõistev. Isa vaatas, mõõtis poissi raske pilguga. Ta silmavaade oli nii raske, otse vihkav.
▷ Liitsõnad: rõhuvraske.
12. (õhu kohta:) hingamiseks ebasoodus, rõhuvana tunduv, sumbunud, läppunud, umbne; ant. kerge. Aknad olid suletud, õhk toas lämmatavalt raske. Peab tuba tuulutama, õhk läheb raskeks. Tubakasuitsust, toidulõhnadest raske õhk. Tuleb vist äikest, õhk on nii raske. *Raske leitsak, kuumuse ja sõnnikuhaisu tiine segu, rippus liikumatuna välja kohal .. A. Jakobson.
13. (kõnnaku, kulgemise kohta:) kerguseta; aeglane; ant. kerge. Töömehe, meremehe raske samm. Nad vantsivad pikkamisi, väsimusest raskel sammul. Suur raske sammuga mees. Ta tuli raskel kõnnakul. Põrandalauad kriuksuvad perenaise raskest astumisest. *Naise jalg oli pealegi juba väga raske, kuue või seitsme nädala pärast oli oodata mahasaamist .. H. Saari (tlk).
14. (hrl. ehitiste, ka mööbli kohta:) kogult suur ja võimas, massiivne; ant. kerge. Toomkiriku rasked kivimüürid. Raske võlvitud lagi. Seintel olid rasketes kuldraamides maalid. *Tume puutahveldis, raske barokkmööbel, kuld, parkettpõrandad kriuksusid .. See oli vana maja. I. Sikemäe (tlk).
15. (riide, rõiva vm. tekstiili kohta:) paks ja tihe; ant. kerge. Raske, hea langusega ülikonnariie. Tugevast ja raskest riidest jope. Taft kuulub raskemate siidide hulka. Rasked kardinad, eesriided, portjäärid.
16. (väljenduslaadi, stiili, kujunduse kohta:) raskepärane, keeruline. Ta väljendusviis, lausestus, stiil on raske. Sonett on kindlas, küllaltki raskes vormis kirjutatud luuletus. Eredad värvid ja rasked mustrid teevad figuuri suuremaks. Armastab kerget muusikat, sümfooniline muusika on tema jaoks liiga raske. Klassikuid ta ei lugenud, pidas raskeks.
17. (mulla, pinnase kohta:) savikas, savisegune; ant. kerge. Rasked savimullad. Raske liivsavimuld. Pinnas on siin raske savimaa.
18. van rase, raskejalgne. *„Nägid sa teda,” jätkati pikkamisi .. „Ja kas sa tead, et ta on sinust raske?” M. Jürna. *Kuid sellel [mehe] koduskäimisel oli see tagajärg, et lõpuks jäi Erna raskeks. V. Ilus.

ratsa|mees

1. ratsanik; ratsaväelane. Muinasaja ratsamehe varustus. Vägi liikus edasi, ratsamehed ees ja jalamehed taga. *Harvakuid jalakäijaid ilmus veel üksikult ja paarikesi, kuid vankri- ja ratsamehi mitte enam. K. Rumor.
2. van (males:) ratsu. Ratsamehega käima, lööma.

ratsu|käik
(males:) käik ratsuga. Ratsukäiku on algajale üsna raske selgeks teha. || piltl kaval, mitte sirgjooneline toimimine. Karjääri huvides ei pelga ta kõveraid teid ega ratsukäike.

ratsustama ‹37›
(males:) etturit ratsuks muutma. Mõnikord on etturit lipustamise asemel kasulikum ratsustada.

ratsustuma ‹37›
(males etturi kohta:) ratsuks muutuma. Ettur võib lipustuda, odastuda, ratsustuda või vankristuda.

rünnaku|partii
(näit. males). Ilus klassikaline rünnakupartii.

sala|käik

1. kuhugi viiv käik, mille suu on varjatud. Maa-alune salakäik. Lossi, püramiidi salakäigud. Kindlusest viis salakäik all-linna.
2. salajane käimine kusagil. *Mitmed olevat näinud teda õhtul pimedas sinna [= kõrtsi] hiilivat, palitukrae üleval ja müts silmil, et niiviisi avalikkuse ees varjata oma alatuid, kõlblusvastaseid salakäike. E. Kindluste.
3. partii katkestamisel ühe mängija poolt kirja pandud ja ümbrikusse suletud käik (males). Suurmeister oli üles kirjutanud halva salakäigu ja partii jätkamisel kaotas.

sattuma ‹satun 42 või sattun 37›

1. hrl. juhuslikult v. ettekavatsematult kuhugi tulema v. mingisse olukorda jõudma. a. (teat. kohta, paika). Sattusin mingile teerajale. Ta oli sõja ajal võõrsile sattunud. Kesklinna sattus ta oma käikudel väga harva. Jalutuskäigul satuti ka kaugematesse linnaosadesse. Kuidas te siia (kanti) sattusite? Pärast kooli lõpetamist sattus tööle botaanikaaeda. Sattusime rindel kotti, piiramisrõngasse. Sattus pettuste ja varguste pärast vanglasse. Sattusime juhuslikult ühte vagunisse. Edasiminekul sattusin tihedasse laadaliste summa. Mehed sattusid miini otsa. See mees sattus juhuslikult meie seltskonda. Sattusime silm-silmalt vastamisi. Korravalvurid sattusid jaole ja pidasid huligaanitsejad kinni. Sattusime eile ühele sünnipäevapeole. Ma ei tea, kuidas ma esimeseks sattusin. Arheoloogid sattusid muinaskalmele. Sattusin vanu ajalehti lapates huvitavale kirjutisele. Laev sattus karile. Püünisesse sattunud rebane. Kalad sattusid noota, kuivale. Liivatera sattus silma. Käsikirja vahele oli sattunud mingi võõras paber. Vahel sattusid mõtted kodule. Mu pilk sattus suurele pealkirjale. || (valdusse, kasutusse jõudmise kohta). Talle sattus näppu mingi krabisev asi, tuttava käekirjaga ümbrik. Ma ei tea isegi, kuidas see nöörijupp mu pihku sattus. Luges kõike, mis kätte sattus. Kirjake sattus õpetaja kätte. Siis sattus mu kõrvu üks kummaline kuuldus. || (võimusesse, meelevalda jõudmise kohta). Laev olevat sattunud piraatide kätte. Salakaubavedajad sattusid piirivalvurite küüsi. Poisikene sattunud oma jänesepaeltega mõisasaksa küüsi. Haritud mees, aga sattus viina küüsi 'hakkas jooma'. *Passi üksikus kohas peale, ja kui petis pihku satub, küta kere kuumaks. P. Kuusberg. b. (teat. seisundisse, olukorda). Ebamugav oli sattuda võõrastesse oludesse. Parem on, kui sa tema silma alla ei satu! Vahetevahel sattusin naabritega jutule. Naised sattusid omavahel sõnavahetusse, jagelusse, vaidlusse. Kaardimängijad olid tülli sattunud. Sattusime ametivõimudega vastuollu. Naabrid sattusid pahuksisse, konflikti. Sattusime omavahel vaenujalale. Sattusin hätta, kitsikusse, täiesti pigisse. Vaenlane sattus lõksu. Õnnetusse sattunud inimesed. Perekond oli sattunud vaesusse. Kartis kuninga viha alla sattuda. Poiss sattus kaaslaste pilgete, põlu alla. Ta ei tahtnud teiste naeru alla sattuda. Noormees sattus kurjategijate kilda. Elus eksiteele, halvale teele sattunud inimene. Vaata et sa nüüd teise äärmusse, liialdustesse ei satu! Kas sa ise sattusid sellele mõttele? Must sattus juba avangus raskustesse (males). Talu sattus võlgadesse. Äri sattus majanduslikesse raskustesse. Linn sattus sõjakeerisesse. Kirjaniku looming sattus väärtõlgenduse ohvriks. || (psüühilisse seisundisse jõudmise kohta). Esineja sattus ootamatust rünnakust segadusse. Kõneleja sattus oma sõnadest, kuulajate osavõtust üha rohkem hoogu. Poisid sattusid kalapüügil hasarti. Sattusin nähtust, loetust vaimustusse. Seltskond sattus peagi lõbusasse tujju. „Kuhu teie lähete?” sattus Leo ärevusse. Mees sattus talle esitatud küsimusest hetkeks segadusse, kergelt hämmeldusse. Paljud sattusid paanikasse. Laps sattus hüsteerikasse. Tüdruk sattus enne eksamit pabinasse. Peremees sattus teatest, kuuldust marru. Me sattusime pererahva tüli kuulates ebamugavasse olukorda. *Loomad sattusid äkki nagu marru. Tõmbasid sabad selga ja tormasid metsa. T. Braks.
2. juhtumisi esinema v. ette tulema; juhtumisi midagi tegema. Sattus (olema) vilets aasta, vihmane suvi. Ilmad sattusid olema ilusad. Perenaine sattus olema hea inimene. Koolilaste kambas sattus olema ka paar suuremat poissi. Hea, et meie minek sattus laupäevale. Satub sedagi, et otsekohe ei oska nõuküsijale vastata. Eksamil sattusid mulle kerged küsimused. Kes sulle paarimeheks sattus? On oma elus sattunud tegema väga mitmesugust tööd. Mehed sattusid rääkima ammumöödunud aegadest. Sattusin kuulma sinu jutuajamist isaga. Sattusin vaatama seda filmi uuesti.
3. tabama, millelegi pihta minema. Visatud kivi ei sattunud märki. Kirves sattus kivvi. Kuul oli sattunud küünarvarde. *Hoop sattus rauatüki servale, see lendas pihtide vahelt minema.. M. Traat. *Ta jõudis poolde põldu, kui kuulipildujavalang pihta sattus. H. Lepik (tlk).

siduma ‹seon 42›

1. nööri, paela, keti vms. abil v. muidu sõlmides kinnitama v. ühendama, köitma. a. (millegi külge, kuhugi). Sidus nööri õngeridva külge. Üks paat seotakse teise külge. Lehmale tuli kell kaela siduda. Koer ootas rahulikult, kuni talle kett kaela seoti. Seob rätiku pähe, ümber pea, kaela ümber. Sidus endale põlle ette. Pani triiksärgi selga ja sidus lipsu ette, kaela. Haavatul on käsi kaela seotud. Ema seob lapsele lehvi pähe, juustesse. Tüdrukul on juuksed paelaga taha seotud. Tross seoti ümber palgi. Magajale seoti nöör suure varba ümber. Vanamehel on kalossid nööriga jalga seotud. Sidus võtmed nööriga puusale. Mõõka vööle siduma. Tomatitaimed seoti kepi külge. Vanal magamisasemel tuleb vedrud uuesti siduda. *Et vähendada üles-alla turnimise vaeva, seotakse palmisallu köied, mida mööda saagikoristaja rändab puult puule. L. Hainsalu. *Kõik paljad [vikati]varred, seo või vana saapa laba otsa ja niida. O. Luts. | piltl. *Mööduja võpatas seisma. Sidus silmad pilguks noormehe külge.. A. Mälk. || (liikumis- v. tegutsemisvabaduse piiramiseks). Sidus hobuse ohjepidi lasila, vankri külge, lehma ohelikuga reesappa. Põgenik paisati maha ja seoti jalust. Mees seoti puu külge. Vangil seoti käed selja taha. Piiblis on öeldud, et pahmas tallaja härja suud ei seota. b. (millekski kokku). Viljavihke, vilja siduma. Rukis seoti vihkudesse. Sidus riided pampu, kompsu, raamatud rätikusse. Seo lilled kimpu. Patsid olid kuklasse krunni seotud. *.. augusti lõpul oli kaeralõikusega kiire olnud ja ka lapse ema oli läinud põllule appi siduma. M. Pedajas (tlk). *Ühel heal päeval seome pambud ja rändame! E. Vilde. c. sõlmima. Sidus nööri umbsõlme. Kummardus kingapaelu siduma. Laps oskab mütsipaelu juba ise siduda. Kas kotisuu on seotud? Näita mulle, kuidas kaelasidet siduda. *Nagu iga meremees, oskas ta palju igasuguseid kavalaid sõlmi siduda. H. Treimann (tlk).
2. (haava) sidemega katma, sidemesse mähkima, (haavale) sidet tegema. Haava, haavatut siduma. Varvast, sõrme siduma. Nii tühist kriimustust küll siduda pole vaja. Laps ei tahtnud lasta end siduda. Haigel on pea seotud. Liiga tugevasti seotud käsi hakkas valutama. *Kliinikus.. seoti Mihkli käsi, jalg ja nina mähistesse.. O. Luts.
3. ühendama, liitma. a. (millegagi kinnitades, laialimineku v. purunemise vältimiseks). Seinapaneelid, nurgad seotakse ankrutega. Plokid seoti omavahel metallklambritega. Mört seob üksikud kivid tervikuks. Tellised seotakse mördi abil. Seotud vuukidega müüritis. b. (ühendusepidamist võimaldades). Kahte linnaosa sidus sild. Alevit seob linnaga autobussiliin. Siseväravad sidusid all-linna Toompeaga. c. (abstraktsemalt). Mehi seob vana sõprus. Mind ei seo nende inimestega miski. Meid seovad abielu-, sugulussidemed. Neid seovad ühised huvid, harrastused, mälestused. Peomeeleolu sidus kõiki. Lootus paranemisele seob haiget eluga. Matkamine seob linlasi loodusega. Selle mehega ei taha ma ennast ühelgi juhul siduda. Ta on sidunud oma elu, saatuse ühe ameeriklasega. Siduvad asesõnad keel. || ‹hrl. tud-partitsiibis› mõtteliselt ühendama, seostama. Rahvapärimustega seotud paigad. Järvega on seotud arvukalt muistendeid. Pahandus on seotud minu peigmehega. Mulle on kallis kõik, mis kadunuga seotud. Mind huvitab kõik, mis sinuga seotud.
4. endasse tõmbama, imama, absorbeerima. Seebivaht seob mustust. Hein seob hästi silomahlasid. Laudas olgu allapanu nii palju, et kogu virts seotakse sõnnikusse. Söetabletid seovad seedeelundeis mürgiseid aineid. Liblikõielised seovad hästi õhulämmastikku. Klorofüll seob päikeseenergiat. || keem (ainete, aatomite v. aatomirühmade kohta:) vabast olekust välja viima, keemilist ühendit moodustama
5. paigale kinnitama; paigal hoidma, kinni pidama. a. (tolmu, liiva vms.). Puud seovad oma juurtega liiva, kive. Teele laotati õlgi, et liiva siduda. Lehtpuud seovad tolmu paremini kui okaspuud. b. kammitsema, piirama, liikumis- v. tegevusvabadust takistama; kohustama. Igasugused vaated seovad inimest. Mina ei lase ennast eelarvamustest siduda. Ta oli vaikimisvandega seotud ega öelnud midagi. Jätan endale vabad käed ega seo end millegagi. Ta ei tahtnud end siduda ühegi erakonna tõekspidamistega, eelistas jääda erapooletuks. Praegune üürileping ei seo meid enam kaua. Ära anna siduvaid lubadusi. Halduskogu otsused on linnaosa valitsuse jaoks siduvad. *Noored loomi pidada ei taha, loom seob, ei pääse kuhugi. M. Traat. *Oli endiselt mõnus teada, et tal pole praegusel hetkel ühtki siduvat kohustust.. A. Jakobson. || (sõjas; males, kabes). Rünnak tehti strateegilistel kaalutlustel, et vastase vägesid siduda. Vaenlane sidus riigi vägesid lõunapiiril. Saartel jätkus võitlus, mis sidus küllalt suuri vastase jõudusid. a-ettur sidus kõik valge vigurid. Must ähvardab järgmise käiguga siduda valge paremat tiiba. || seotud (tööga) hõivatud, kinni. *.. meil tuleb pidu ja ma olen väga seotud. V. Gross. *Sa räägi mu naisele, et ma olen... seotud. Tähtsad ametlikud läbirääkimised. O. Tooming. c. piltl veetlusega köitma, kütkestama. *Erilise jõuga seob jõgi või järv kalameest. K. Põldmaa. *Oli tal neid [= naisi] olnud terve rida, kuid keegi ei sidunud kauemaks, kõik tüütasid varsti. J. Kärner.
6. millestki sõltuma panema, sõltuvusse viima. Palgad seoti tarbijahinnaindeksiga. Eesti kroon seoti Saksa margaga.
7. keel (kindlate rütmi- ja rõhuolude arvestamise kohta). Seotud kõne 'värsskõne, luule'. Sidumata kõne 'proosa'.

simultaan ‹-i 21› ‹s›
sport üheaegne mäng mitme vastasega hrl. males v. kabes, simultaanmäng. Maailmameister andis simultaani kahekümnel laual. Simultaanil mängima. Simultaanist osa võtma.
▷ Liitsõnad: kabe|simultaan, male|simultaan, pime|simultaan, raadiosimultaan.

Sitsiilia gen, sitsiilia indekl
Sitsiilia avang (males). Sitsiilia nulg, kibuvits, tuhkpuu.

sund|käik
kohustuslik käik (näit. males)

surve|mäng
(males). Alistas vastase järjekindla survemänguga.

surve|seis
(males). Partiis saavutas valge tugeva surveseisu.

suur|meister

1. sport rahvusvahelistel suurvõistlustel saavutatud eriti heade tulemuste eest antav aunimetus (males v. kabes). Suurmeistri nimetus, tiitel. Rahvusvaheline suurmeister P. Keres.
▷ Liitsõnad: kabe|suurmeister, malesuurmeister.
2. aj kõrgmeister
3. mingi ala väga silmapaistev esindaja; suurmees, suurkuju. Maalikunsti, muusikakultuuri suurmeister. Eesti kriitilise realismi suurmeister E. Vilde.

sümmeetriline ‹-se 5› ‹adj›
selline, milles on sümmeetria, sümmeetriat omav. Sümmeetriline ehitis, ese. Sümmeetrilised kristallid, lehed. Tal on hästi sümmeetriline keha. Sümmeetriline avang, seis (näit. males). Sümmeetrilised kujundid, punktid. Sümmeetriline polünoom mat mitme muutuja polünoom, mis muutujate permuteerimisel ei muutu. Luuletuse, helitöö sümmeetriline ehitus.
▷ Liitsõnad: eba|sümmeetriline, mitte|sümmeetriline, täissümmeetriline.

tempo|kaotus
(males, kabes). *Must heitub asjatult tagasi valitud plaanist ja tunnistab oma eelmise käigu tempokaotuseks. P. Keres.

tempo|võit
(males, kabes). Musta Od6 asend võimaldab valgel rünnakut arendada väärtuslike tempovõitudega.

tiitli|matš
sport matš maailma- vm. meistri selgitamiseks (näit. males, poksis). Petrosjani ja Spasski tiitlimatš. Rootslane kaotas tiitlimatšis Prantsusmaa poksijale selgelt punktidega.

treening|turniir
sport peam. treenimise eesmärgil korraldatav turniir (näit. males, kabes)

tsentri|ettur
(males:) keskmine, d- ja e-liini ettur

tsoonide|vaheline
sport tsoonide vahel toimuv. Tsoonidevaheline turniir (näit. males).

tsooni|turniir
sport. Tennisevõistluste, võrkpallivõistluste tsooniturniir. MM-võistluste tsooniturniir (näit. males).

tugev ‹-a 2› ‹adj›

1. suure jõuga, kõva, kange. a. (kehajõu kohta). Tugev mees, poiss. Onu oli tugev nagu karu. Sõbrad proovisid, kes on jõu poolest tugevam. Vanake on veel küllalt tugev. Töö tegi keha tugevamaks. Käed olid nii tugevad kui raudpihid. Atleedi tugevad musklid. Tugevate tiibadega kotkas. Maatõugu hobusel on tugev jõud. | piltl. Valitses maad tugeva käega. Tugevam pool 'otsustav pool perekonnas'. Tugevam sugu 'mehed, meessugu'. || jõuliselt sooritatav, jõudu ilmutav. Tugev käepigistus, rusikahoop. Sõuab tugevate tõmmetega. Kuulis liginevat tugevaid samme. *„Maas peaga härg on tugeva veoga,” arvas Simmu. A. Mälk. || piltl jõuline, mahlakas. See tugev väljend ei kannata trükimusta. Madruste jutus kohtab tugevaid sõimusõnu. b. (vaimujõu v. eluvõime kohta:) tahtekindel, elujõuline. Tugevat inimest ei murra ka üksindus. Katsumused on rahva tugevaks muutnud. Võitlus teeb tugevaks. Suutis edasi elada ainult teise, tugevama isiksuse najal. Ole tugev, ära karda! Tugeva iseloomuga, hingega naine. Kasvas tugevas ja terves perekonnas, kodus. Maadlussektsioon on seltsis kõige tugevam. Terved loomad annavad tugevaid järglasi. Orased tulid lume alt tugevaina välja. Tormidega võideldes oli rannamänd kasvanud eriti tugevaks. | ‹substantiivselt›. Tugevaid kardetakse. c. (millegi kohta:) võimas, vägev. Toodetakse järjest tugevamaid relvi. Lõid püssidesse tugeva laengu, tugevad kuulid. Tugev plahvatus tekitas suuri purustusi. Tulvavee tugev surve, vool. Maa tugev külgetõmbejõud. Uus tugev mootor, traktor. Tugev sõjavägi, laevastik, piirivalve. Tugevad erakonnad, organisatsioonid. Saksamaa on Euroopa tugevamaid riike.
2. suure intensiivsuse, tõhususe v. mõjujõuga. a. (protsesside, nähtuste v. omaduste kohta:) kange, kõva, vali, terav. Tugev kuumus, pakane, öökülm. Tugevad tuuled ja vihmad. Läheneb tugev madalrõhkkond. Aine tugev viskoossus. Tugev 'kiiresti reageeriv' hape, leelis. Tugeva desinfitseeriva toimega preparaat. Räägib tugeva slaavi aktsendiga. Võtab üha tugevamaid rahusteid. Loomkatseid tehti tugevate ärritajatega. Vask muutub tugevas tules vedelaks. Tugeva suurendusega pikksilm. Vajas järjest tugevamaid prille. Reguleerib valguse tugevamaks. Kunstnik ei kasuta tugevaid, intensiivseid toone. Kleidi tugev värv neelab kehavärvid. Tugeva tekstuuriga puit. Tugev hääl, aplaus, mootorimüra. Jasmiinide lõhn oli tugev ja tihke. Lõunamaadel eelistatakse tugevat maitset. || suure kontsentratsiooniga. Tugev soolvesi, äädikas. Väga tugev mürk, kantserogeen. Kas soovite tugevat 'suhteliselt kõrge alkoholisisaldusega ja täidlast' või kerget veini? || toitev, rammus. Maadleja vajab tugevat toitu. Mannatummist tüdinud haige himustas midagi tugevamat. *.. seal küll on tugev põllumaa, aga see on mõisa jagu .. Juh. Liiv. b. (füsioloogiliste v. psüühiliste protsesside ja hingeeluga seoses:) kange, kõva, äge. Tugev söögiisu, janu. Esinemist segas tugev närveerimine. Kannatab sageli tugeva valu, peapöörituse all. Sai reisilt tugevaid elamusi, muljeid. Tugevad kired, tunded. Tugev viha, härdus, hirm. Haige elutahe oli väga tugev. c. (tegevuse kohta:) pingeline. Tugev ja tasavägine võistlus. Pääses tugevas konkurentsis finaali. Pärast tugevat tööd maitses puhkus hästi. Tempo püsis haruldaselt tugev. Heinateole pandi tugev press peale. d. keel. Tugev aste 'astmevaheldusega sõna III-välteline v. häälikuid b, d, g sisaldav vorm'.
3. vastupidav, kindel, kõva, sitke. Tugev linnus, hoone. Tugevad rauduksed, ahelad. Päästelaev peab olema kiire ja tugev. Uued ja tugevad kalavõrgud. Tugevast riidest puri pidas marule vastu. Tugeva kõrrega vili. Jää pole veel nii tugev, et kannaks inimest. Kas sul tugevamat liimi ei ole? Tainas, vormisegu olgu piisavalt tugev. Linna kaitses tugev kindlustuste rõngas. Väejuhatus käskis vaenlase tugevast kaitseliinist läbi murda. Vahialune toodagu kohale tugeva valve all. Kloostris valitseb tugev kord. Talu on tugeval järjel. || (inimese kohta). Tugev tervis, süda. Kõige tugevamadki närvid ei pea sellele pingele vastu. Pikamaajooks nõuab tugevaid kopse. Tugev habe, tugevad juuksed. | piltl. Habras naine ilmutas tugevat selgroogu. Abikaasade vahele oli kerkinud tugev müür. *Pealegi, ma olen mõisnik, kellel tugev põhi jalgade all, ma võin ju oma tahtmise järele kord [naise] valida. J. Pärn.
4. silmapaistev, kõva, kõrgetasemeline; hea. Ühtlaselt tugev romaan, film. Lavastamiseks valiti dramaturgiliselt tugevam näidend. Väga tugev näitlejate ansambel. Kooli tänavune lend on eriti tugev. Võistluste koosseis kujunes erakordselt tugevaks. Tugev praktika korvas väljaõppe puudujääke. Ajateenijad said tugeva tehnilise kooli. Jooksja läbis distantsi tugeva ajaga. Valge ei märganud tugevat käiku (näit. males). Tal on tugevat keeleannet, keelevaistu. Põdra nägemine pole kuigi tugev. Näitas end kõige tugevamast küljest. Sai eksamil tugeva kolme. || tubli mingil alal. Tugev teadlane, skulptor, interpreet. Keres oli maailma tugevamaid maletajaid. Ta on tugev reaalainetes, poliitikas, sprindis.
5. (mõõtmeilt, mahult) suur, toekas. Tugev singiviil, vorstilõik, leivakannikas. Ilm on külm, pane midagi tugevamat selga. Tihe ja tugev paber. Otsaesisel tugevad 'sügavad' kurrud. Tugevad, nagu kirvega raiutud näojooned. Kirjutas selgete tugevate tähtedega oma nime. Rüüpas tugeva lonksu. Tellis tugeva portsjoni suppi. Saunauksest lõi välja tugev aurusammas. Hommikul oli maas tugev kaste. *.. ahi võtab ruumist oma tugeva kolmandiku [= vähemalt kolmandiku] enese alla. A. Tõnurist. || (inimese v. looma keha v. mõne kehaosa kohta). Ohvitser on kasvu poolest tugev, tugevat kasvu. Oma suure tugeva mehe kõrval näis ta üsna kleenuke. Laiade puusadega tugev tüdruk. Väikest kasvu, aga tugeva kehaehitusega inimene, loom. Pisike suu ei sobinud tugeva lõuaga kokku. Mongoliidne tugevate põsesarnadega nägu. Päeviliseks palgati tugeva kondiga, tugevat konti 'jämedate luudega' naisterahvas. Tugevad õlad, rinnad, puusad, sääred, käsivarred.
6. (hulgalt, määralt:) tubli, korralik, kõva. Tugev, suure mesilaste arvuga pere. Piimakust saab tõsta just tugeva söödabaasi abil. Roosid vajavad tugevat väetamist. Kus oli alles tugev söömaaeg! Tugev viinavõtmine, tugevad napsid. Pane tugev 'kuhjaga' kaal! Tugevas lastis laev. Narkomaania kipub levima juba liiga tugeval määral. Tugevad intressid. Müüs varajase kartuli tugevama hinnaga. Annab kelnerile tugeva jootraha. Dollar on praegu tugevam 'rahvusvahelises käibes väärtuslikum' kui euro.
Omaette tähendusega liitsõnad: hiigla|tugev, ime|tugev, ülitugev

tugi ‹toe, tuge 28› ‹s›

1. see, mis hoiab midagi v. kedagi maha v. ümber kukkumast. a. see, mille najal miski püsib püsti, ülal vm. soovitavas asendis. Puust, metallist, betoonist tugi. Tõstekraana, haagise tugi. Reguleeritavad toed. Traadist toega lauapeegel. Vana laut seisab veel vaid tugede najal. Seab viltuvajunud plangule toed ette. Postile oli ümberringi kivisid toeks löödud. Laud kõigub, otsi midagi talle jala alla toeks. Kaeveõõnt kindlustatakse talade ja tugedega. Marjapõõsale, õunapuuokstele pandi toed alla. Liaan kasutab teisi taimi tugedena. Ennemuiste arvati, et ookean on toeks taevavõlvile. *Ah, ta oli nagu üks nõrga varrega kasv, millelt äkki ära võetud see tugi, mille ümber ta end sirgus hoidis. G. Helbemäe. b. see, millele keegi toetub, millest kinni haarab v. hoiab. Haige ajas end vaevaliselt küünarnuki toele. Lebab voodil, küünarnukk toeks. Toelt (püssi)laskmine. Pidin uksepiidalt tuge otsima, et mitte tasakaalu kaotada. Järsul ja libedal mäenõlval polnud liikumiseks mingit tuge. Püüdis jalale kaljuseinalt tuge leida. Käsi haaras lauaservast tuge. Kukkuja sirutab käed toeks ette.
▷ Liitsõnad: metall|tugi, puu|tugi, raudbetoontugi; hark|tugi, kald|tugi, külg|tugi, liigend|tugi, pukk|tugi, põik|tugi, püst|tugi, rõhttugi; jala|tugi, käe|tugi, pea|tugi, selja|tugi, tallatugi; istme|tugi, toolitugi.
2. piltl see, kes v. mis on kellelegi (v. millelegi) hingelises, moraalses, ainelises vm. mõttes abiks. Noorem poeg jäi ema ainsaks toeks. Vähihaige vajab hingelist tuge. Vanast sõbrast oli tal suur tugi. Leiab sõprusest, sõpradelt tuge. Lapsed on vanaduspäevade tugi. Kaaslastelt polnud ses küsimuses tuge loota. Mees ja naine olgu teineteisele igas asjas toeks. Linnud on põllumehele kahjurite hävitamisel toeks ja abiks. Lesknaine pidi elama mehe toeta. Halbade mõtete peletamiseks otsis ta tuge tööst. Noormehe kirjanduslikele huvidele andis märgatavat tuge tutvus tunnustatud poeediga. Leinaja leidis tuge palves. Firma sai valitsuselt suurt tuge. Kaitseliit on üks riigivõimu tugesid. Tagala tähendas sõjaväele ustavat tuge. Pataljonile saadeti tankid toeks. Valge tõi lipule toeks vankri (males). Mere lähedus on saanud Eesti riigile suurimaks toeks. Kultuurkapitali stipendium oli vähemasti väikenegi tugi. Tudeng sai kodunt toeks paki. Säästud pensionipõlve toena. *Keetsin endale termosetäie tigedalt tõmmut kohvi, mõtlemisvõimele toeks .. E. Raud. || millegi õigsust, tõepärasust, usutavust vms. kinnitav asjaolu. Väite toeks pole sul esitada ühtki fakti. Teadlane otsib nähtuse selgitamiseks tuge katsetelt. Praktikast ei saanud hüpotees vähematki tuge.
▷ Liitsõnad: alus|tugi, elu|tugi, hingetugi.
3. toel ‹postpositsioonilaadselt› millelegi v. kellelegi toetudes, midagi kasutades, millegi abil. Poiss ronis osavalt, ainult käte toel, redelist üles. Käib ringi kepi, karkude toel. Võib linnapeaks saada oma erakonna toel. Palvest saadava jõu toel ületab munk kiusatusi. Pääses seltskonda oma vanemate kõrge positsiooni toel. Kirjutas artikli üsna piiratud materjali toel.
4. van kosutus, (keha)kinnitus. Rammuleemest leidsid teelised tublit tuge. *„Kui keskpaik tuge [= sööki] ei saa, siis ma enam kirvest kätte ei võta,” ütles Kirve-Jaan. J. Jaik.

tuli ‹tule, tuld 13› ‹s›

1. leegiga põlemise ilming, mille juures eraldub valgust ja soojust. Lahtine tuli. Elus 'leegiga põlev' tuli. Igavene tuli (näit. mälestussamba ees). Kreeka tuli aj (keskajal:) vee peal ujuv põlev segu vastase laevade hävitamiseks. Tule soojus. Tule kasutamine, austamine. Vanaisa teeb aias tuld. Ema tegi tule pliidi alla. Poisid tegid kraavikaldal tule üles. Jaanilaupäeval süüdatakse mäel tuli. Süütas pliidi all, ahjus, kaminas tule. Tuli praksub pliidi all. Pane 'tee' tuli ahju! Kohendab tuld pliidi all, lõkkes. Segab roobiga ahjus tuld. Sussitab tuld katla all. Pani kartulipaja, teekannu, kohvivee tulele 'tule kohale'. Pada on juba tulel, tule kohal. Marju keedetakse nõrgal tulel. Paneb hagu tulle lisaks. Puhusin tule lõkkele. Tuli hakkas põlema, kustus. Tõrvased puud võtsid kergesti tuld. Tuli visiseb märjas puus. Pista puudele, risuhunnikule tuli otsa. Märatsevad, vaat et pistavad veel tule räästasse, majale tule otsa. Seda rämpsu pole mõtet hoida, tuli otsa! Keskajal hukati inimesi tulega 'põletati elusalt'. Koguneti tulele lähemale. Istusime tule ääres, ringis tule ümber. Vahtis üksisilmi tulle. Soojendab tule kohal käsi. Taat raiub, täksib, paneb piibule tuld. Pani suitsule, paberossile tule otsa. Küsis suitsu peale tuld. Tõmbab tikust, tikuga tuld. Kirves lõi vastu kivi tuld 'viskas sädet'. Kivid löövad rautatud kapjade all tuld. Tulega ei tohi hooletult ümber käia. Tuli tallati jalgadega surnuks. Vulkaan purskab tuld ja tuhka. Äikesepilvest sähvis tuld. Lähen tema eest kas või tulle. Sõrmed valutasid jäises vees nagu tules. Kange jook kõrvetas maos nagu tuli. Ta kardab mind kui tuld 'üliväga'. Nagu tuli toores puus 'vaevaliselt, viletsalt'. Kus suitsu, seal tuld. Tuli tuld ei kustuta. Tuli ei ole laste mänguasi. | piltl. Taevas punetab päikesetõusu tules. Sügisesed haavad lõõskavad punases tules. || (tulekahju kohta). Tule levik. Kes seda teab, kust see tuli alguse sai. Tuli pääses lahti katkisest korstnast. Kogu hoone oli juba tules 'põles'. Tulele suudeti peagi piir panna. Tulest ei saadud jagu. Tuli hävitas hooned, tüki metsa. Tules hävis kogu vara. Katusest lõi tuli välja. Allatuult olevad põhukuhjad võtsid tuld 'süttisid põlema'. Hooned on tule vastu kindlustatud. Mis tuli ei võta, seda võtab varas. Tulel on lai käsi, veel sügav vagu. *.. korsten tahab kodus ammu puhastamist, talvel küttis naispere armutult, panevad veel tulele! K. Saaber.
▷ Liitsõnad: ahju|tuli, kamina|tuli, kolde|tuli, laagri|tuli, lee|tuli, lõkke|tuli, pikse|tuli, priimuse|tuli, söe|tuli, taeva|tuli, tiku|tuli, välgu|tuli, ääsituli; gaasi|tuli, hao|tuli, laastu|tuli, õletuli; ale|tuli, jaani|tuli, jüri|tuli, laulupeo|tuli, mai|tuli, märgu|tuli, ohvri|tuli, olümpia|tuli, ranna|tuli, sõrru|tuli, sõõru|tuli, õitsituli; hiigla|tuli, kahju|tuli, kulu|tuli, ladva|tuli, laus|tuli, maa|tuli, pinnatuli; puhastus|tuli, põrgu|tuli, päikese|tuli, soo|tuli, virvatuli.
2. mingi valgusallika tuli (1. täh.); selle valguslaik. Hele, tuhm tuli. Eemalt paistsid suure linna, mõningate majade tuled. Tuledes särav linn. Kauguses vilgub üksikuid tulesid. Toas oli juba hämar, süütasin tule (põlema). Mis sa pimedas istud, võta tuli üles! Lülitas, klõpsutas tule põlema. Laes, laual, lambis põles tuli. Nägin väljast, et sul on alles tuli ülal 'põleb'. Tagakambris põles veel tuli. Linnas, majades süttisid esimesed tuled. Kustutas, puhus tule ära ja heitis magama. Koridoris tehti tuled surnuks. Tuli lambis läks suureks, hakkas suitsema. Majade akendes on veel tulesid. Saali aknad olid tuledes. Ilma tuleta ei näe enam lugeda. Riietuti ähmase tule valgel. Näitas mulle taskulambiga, küünlaga tuld 'valgustas pimedas kulgemisteed'. Jõulupuu, kuusk säras tuledes. Vastutulev auto pimestas tuledega. Ööliblikad lendavad tule peale. | piltl. Virmaliste tuli. Löövad särama jaaniusside tuled. || mingi valgussignaal, signaaltuli. Vasakul plinkis Vilsandi majaka tuli. Stardiraja vilkuvad tuled. Auto tagumised tuled ei põlenud. Taksol põles roheline tuli 'märgiks, et takso on vaba'. Punane tuli 'keelusignaal tänavaliikluses'. Bengali tuli 'teat. värviline ilu- v. signaaltuli'.
▷ Liitsõnad: elektri|tuli, gaasi|tuli, küünla|tuli, lae|tuli, lambi|tuli, laterna|tuli, neoon|tuli, peeru|tuli, pirrutuli; ahtri|tuli, ankru|tuli, auto|tuli, esi|tuli, ilu|tuli, majaka|tuli, masti|tuli, parda|tuli, plink|tuli, poordi|tuli, pära|tuli, ranna|tuli, sadama|tuli, semafori|tuli, taga|tuli, topituli; hoiatus|tuli, juht|tuli, kaug|tuli, käigu|tuli, liini|tuli, lähi|tuli, märgu|tuli, numbri|tuli, ohu|tuli, park|tuli, pette|tuli, pidurdus|tuli, reklaam|tuli, signaal|tuli, siht|tuli, stopp|tuli, suuna|tuli, täis|tuli, valetuli.
3. piltl (tugevate tunnete v. tundepuhangute, ka tulise, ägeda oleku kohta). Armastuse, igatsuse, vihkamise tuli. Temas põles alati mingi sisemine tuli. Tema hinges, südames on veel aadete tuld. Noormees on täis tuld ja vaimustust. Ei ole temas enam seda tuld mis vanasti. Kui palju tuld, kui palju kirge neis sõnades! Ta süda oli nagu tules 'väga rahutu'. Vastuväidetest läks mees tuld täis. Ülekohtune süüdistus ajas mehe tuld täis. Tuld olid täis nii ratsu kui ratsanik. Orkestrantide mängus on tuld ja hoogu. *Peaasi on kogu aeg eneses tuld kanda ja hoolitseda, et see ei kustuks. K. Ristikivi. || selle väljendus silmades, pilgus (v. üldse näoilmes). Mehe silmis põles hullumeelne tuli. Ta silmis välkus kuri, õel tuli. Silmad leegitsesid, välkusid raevukas tules. Silmad pilluvad, löövad, sähvivad tuld. *Tema silmad lõõskasid tulest, kui ta kõneles tööst .. P. Vallak. *.. silmad sädelesid vihast ja häbist, palged hõõgasid tuld ja alumine huul värises ... E. Särgava.
▷ Liitsõnad: armastus|tuli, armu|tuli, elu|tuli, hinge|tuli, kire|tuli, noorus|tuli, südame|tuli, vihatuli.
4. hrl sõj tulirelva(de)st laskmine, tulistamisega hävitamine. Hõre, tihe, sage tuli. Metoodiline tuli. Suurtükkide, miinipildujate, kuulipildujate tuli. Vastase tuli tugevnes, nõrgenes. Ründajate pihta avati kõikidest relvadest tuli. Õhutõrjekahurid andsid ägedalt tuld. Varitsuspaigast tõmmati sõjaväeautodele tuli peale. Raskerelvade tuli kantakse üle kaitse sügavusse. Luurajad satuvad, jäävad tule alla. Sild oli vastase tule all. Patareide tuld juhiti vanast vaatlustornist. Duellandid andsid teineteise peale püstolist tuld. Andis püssist vareste pihta tuld. | (käsklustes). Tuld! Tuli lõpetada! || piltl (kritiseerimise kohta). Sattus koosolekul mitme sõnavõtja tule alla. *Üht ütlen aga: kõik võtame ägeda tule alla, kes meil teel ees .. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: automaadi|tuli, kahuri|tuli, kuulipilduja|tuli, miinipilduja|tuli, püssi|tuli, suurtükituli; automaat|tuli, ettevalmistus|tuli, hävitus|tuli, katte|tuli, kiir|tuli, koond|tuli, kurnamis|tuli, lähi|tuli, mahasurumis|tuli, maru|tuli, otse|tuli, pidev|tuli, rida|tuli, rist|tuli, segav|tuli, tiib|tuli, toetus|tuli, turm|tuli, tõkke|tuli, tõrje|tuli, vastu|tuli, üksiktuli; kriitikatuli.
5. piltl võitlus, lahing, taplus. Viimased reservid saadeti, paisati tulle. Ära kipu rindel uljaspeana tulle! Ta olnud rindel mitmes tules. Mehed karastusid lahingute tules 'lahingutes, võitlustes'. Eestlased ristiusustati tule ja mõõgaga 'vägivalla abil'. *.. kuid tal oli ometi nii hea olla, .. teada, et ta on jälle kord sealt tulest tervena tagasi tulnud: et ta elab. A. Jakobson. || (võistlustel jm.). Meie meestest olid täna tules .. Algas eksam, esimesena läks tulle Kuno.
▷ Liitsõnad: eksami|tuli, karastus|tuli, lahingu|tuli, mässu|tuli, proovi|tuli, sõja|tuli, võistlustuli.
6. sport (males:) seis, kus vigur (hrl. kuningas) on sattunud vastasmängija malendi löögi alla. Tuld andma (kuningale). Saavutas igavese 'pideva' tulega viigi. Pani kogemata lipu tulle ja alistus.
7. hrv ebaeestipäraselt vandumisvormelites. *Süütu! Tuli ja välk! ma söön su elusalt ära! F. Tuglas (tlk). *Vaikisin. „Vasta, tuli ja põrgu!”. R. Janno.
8. ‹liitsõna esiosana› väga, ülimalt; näit. tulihapu, -kallis, -kange, -kibe, -kiire, -kuiv, -kuum, -näljane, -palav, -soolane, -terav, -uus

uuendus ‹-e 5› ‹s›

1. uuendamine; selle tulemus, ümberkorraldus. Haridussüsteemi, kohtukorralduse uuendus. Andmebaasi uuendused. Tehnilised, majanduslikud, elukondlikud uuendused. Uuendused maksunduses, reklaamialases tegevuses. Majapidamises on tehtud põhjalikke uuendusi. Forseliuse propageeritud keelelised uuendused. Tegi klaveri konstruktsioonis olulisi uuendusi. Prantslased võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui tantsus. Savikrohv toob üksluiseks jäävasse sisekujundusse uuendust. Ülikool on asunud uuenduste teele. Üks oli uuendustele vastuvõtlik, teine igasuguste uuenduste vastane. Spetsialist peab olema uuendustega kursis. Keres tegi avanguteoreetilise uuenduse (males). *Ja kes peavad siis uuendusi ette võtma kui mitte noored? J. Lintrop.
▷ Liitsõnad: keele|uuendus, kooli|uuendus, majandus|uuendus, metsa|uuendus, riimi|uuendus, sordi|uuendus, vormiuuendus.
2. uuenemine; selle tulemus; biol ühe põlvkonna taimede vahetumine järgmise põlvkonna taimedega. Rakkude uuendus. Kuusikus algab uuendus häiludel. Metsa looduslik uuendus tekib varisenud seemneist või kännu- ja juurevõsundeist. Jänesed on käinud kahjustamas pöögi uuendust.
▷ Liitsõnad: häil|uuendus, metsauuendus.

vaba ‹7 komp vabam superl kõige vabam› ‹adj›

1. iseseisev, sõltumatu. a. (inimese kohta:); selline, kelle üle teistel ei ole käsutamisõigust, täielike õigustega. Nad olid vabad inimesed, mitte orjad. Vabaks ostetud ori. 19. sajandi alguse talurahvaseadustega kuulutati eesti talupoeg isiklikult vabaks. | ‹substantiivselt›. Orjandusliku korra ajal jagunes elanikkond vabadeks ja orjadeks. b. (rahva, riigi v. maa kohta:) selline, kes v. mis ei ole alistatud, suveräänne. Vaba rahvas, maa. Vaba Eesti. Kodumaa on jälle vaba, võõras ike murtud. Koloniaalsõltuvuses olevad maad, rahvad võitlevad end vabaks. c. (riiklike v. ühiskondlike olude kohta:) selline, kus kodanike õigused, tegevus, üldine seisund ei ole ülemäära kitsendatud. Vaba ühiskond. Vaba maailm (nimetus mittetotalitaarsete ja mittekommunistlike maade kohta). Elame vabal maal, kus igaüks võib oma arvamust avaldada. Vaba ajakirjandus, trükisõna. Vabad valimised. Vaba turumajandus, ettevõtlus, konkurents. Lõpuks ometi hakkasid vabamad tuuled puhuma 'muutusid olud vabamaks'.
▷ Liitsõnad: liht|vaba, maa|vaba, õilisvaba.
2. selline, kes (v. mis) ei ole vangistatud, kinniseotud v. -hoitud olekus vms. Ta oli vaba, mitte enam vang. Sai vangist, vangilaagrist vabaks. Osa vange, kinnipeetuid lasti vabaks. Mees lasti süütõendite puudumisel vabaks. Sai lunaraha eest vabaks. Ta päästeti köidikuist vabaks. Rabeles end kinnihoidjate käest vabaks. Sai käe teise haardest vabaks tõmmata. Laskis linnu puurist vabaks. Päästis endal vöö vabamaks 'lõdvemaks'. *Lase vasikas koplist vabaks, vaata mis ta teeb! A. Antson. || füüs keem mitteühinenud millegi teisega; sidumata. Vaba aatom. Vaba hape, hapnik, süsinik, ioon, neutron. Vabad elektronid, radikaalid. Vaba laeng. Vaba energia (energia termodünaamiline parameeter). Vaba vesi (mineraalides).
3. selline, keda ei takista, piira, seo korraldused, keelud, kohustused vms. ning kes võib oma tahte järgi toimida. a. (inimese, harvemini muu elusolendi kohta). Ma olen vaba mees: lähen, kuhu tahan. Vaba inimesena ei pruukinud ta teisi arvestada. Saad töö varem valmis, oled vaba mees. Ma olen täiesti vaba, ei sõltu kellestki. Minu poolest oled sa nüüdsest vaba. Lõpuks oli ta kõikidest kohustustest vaba. Sai kroonuteenistusest, sõjaväest vabaks. Ta oli nõus lahutama ja naist vabaks andma. Lõpuks ometi tundis ta end vabana nagu linnuke oksal. b. (tahte, otsustuse jne. kohta). See on meie vaba tahe. Tulime siia oma vabal tahtmisel, vabal soovil. Sul on vaba voli otsustada. Nad tegid seda vabal kokkuleppel. See on kirjaniku vaba fantaasia vili. Kirjand vabal 'ette mittemääratud' teemal. Reegli järgimine anti vabaks 'jäeti igaühe enda otsustada, kuidas kasutada'. *Oleme inimesed, kes oskavad hinnata vaba mõtte juhtivat tähtsust avalikkuses .. A. Saarna. c. (mingi tegevuse v. olukorraga ühenduses:) mittepiiratud; kitsendamatu. Elas suvel vaba hulkurielu. Loengutest osavõtt, raamatukogu kasutamine on kõigile vaba. Vaba planeering, hoonestus (näit. linnaosa tänavate kujunduses). Sõja ajal ei olnud vabal müügil paljusid tarbekaupu. || ‹pl.› (koos sõnaga käsi piiramata toimimisvõimaluse kohta). Peremees jättis, andis töödejuhatajale kõiges vabad käed. Sai pangadirektorina kõikideks operatsioonideks vabad käed. Nõudis kulutusteks vabu käsi. Uus seadus jättis mõisnikele talumaade suhtes vabad käed. Repertuaari valikul olid esindusteatril mõnevõrra vabamad käed.
4. selline, kus ei arvestata, järgita täiel määral eeskujusid, originaali, üldisi reegleid, kombeid vms. Vaba 'mitte sõnasõnaline' tõlge. Raamatuke on vaba mugandus saksa keelest. Rahvajuttudel on enamasti vaba vorm. Vaba 'täpselt reeglistamata' sõnajärjestus. Vaba improvisatsioon rahvamuusika ainetel. Skitseeriv ja vaba maalitehnika. Kunstniku pintslitõmme on julge ja vaba. Tal on liiga vabad vaated. Võõristust äratavalt vaba käitumine. Vabade elukommetega naised. *Elen ei sallinud liiga purjus mehi, ehkki muidu oli ta väga vaba. M. Mutt.
5. oma olekus sundimatu, mittepingutatud, lahe. Ole nii vaba ja loomulik, kui vähegi suudad! Ta on muutunud enesekindlamaks ja vabamaks. Meeste olek muutus vabamaks, juba naerdi. Kõiki haaras vaba ja sundimatu meeleolu. Vestlus oli vaba ja otsekohene. Mind valdas selles seltskonnas kerge, vaba tunne. *Ja samm oli tal vaba nagu inimesel, kes pärast päevatööd, ilusal kevadisel õhtul ajaviiteks ringi luusib ... A. Kaal. || (avara, laheda, mittepingul rõivastuse kohta). Vaba ja lohmakas pintsak. Eelistatud on vaba ja lai rõivas. Vaba 'mitterange' tegumoega mantel, kombinesoon.
6. kasutuses mitteolev, mittehõivatud v. mida ei ole mingiks otstarbeks kinni pandud. a. (mingi koha, eseme vm. kohta). Kas see koht, tool on vaba? Kohvikus polnud vabu kohti, vabu laudu. Üks pinginurk oli veel vaba, istusin sinna. Mihkli voodi on praegu vaba, lama natuke! Hotellis polnud enam ühtki vaba tuba. Keldrikorter jäi, sai hiljaaegu vabaks. Igale kalendrilehele on jäetud märkuste jaoks vaba ruumi. Kui leidub mõni vaba reha, ma tulen appi! Võtsin möödasõitva vaba takso. Meie asutuses on üks toimetajakoht vaba, see peaks sulle sobima. Põgenikud asustati vabadele ääremaadele. Ühes käes oli korv, teine käsi vaba. b. (palgatööst v. muudest kohustuslikest ja vajalikest toiminguist hõivamata aja kohta). Ametitööst, õppetööst vabal ajal. Käis vabal ajal kalal. Kella kaheni on meil pool tundi vaba aega. Küsisin, sain töölt vaba päeva. Mul on täna vaba õhtu, õhtupoolik. Kõik vabad tunnid istus ta õpikute taga. Kas sul on mõni vaba minut minu jaoks? Tuli igal vabal hetkel haiget sõpra vaatama. c. (parajasti kasutuses mitteoleva vara kohta). Ma ei saa sulle laenata, mul ei ole praegu vaba raha. Oma vaba raha viib ta panka. Vaba kapital 'sularaha'. d. (millegi v. kellegi poolt mittehõivatud isiku kohta). Ma ei ole kahjuks täna õhtul vaba. Paari tunni pärast lõpeb tööaeg, siis olen vaba. Küsisin end töölt paariks tunniks vabaks. Vahikorrast vabad mehed kogunesid ruhvi. Meil on külluses vaba tööjõudu. Tüdrukul on juba keegi, ta ei ole enam vaba. Kas Kreeta süda on ikka veel vaba? *Varsti kolmkümmend täis, kust ta endale siis vaba meesterahva leiab. L. Tungal.
7. (liikumise, kulgemistee, nähtavuse kohta:) tõkketa, takistusteta. Kutsar karjus: „Tee vabaks!” Vaata, et taganemistee vaba oleks! Pääs keldrisse peab olema vaba. Otsisime kaljude vahel vaba käiku. Vaba liin tsentris (näit. males). Õhu vaba juurdepääs. Kõrgendikult avaneb vaba vaade merele. Vaba langemine füüs keha liikumine maapinna suhtes ainult raskusjõu toimel. | piltl. Tuulele avaneb kõrbes vaba tegevusväli. Ollakse huvitatud kapitali võimalikult vabast liikumisest üle riigipiiride.
8. katmata; lahtine. a. (vee, veekogu kohta). Jõgi, järv on jääga kaetud, ainult kallastest kaugemal on vaba vett. Soostuvas järves on vaba pinda suhteliselt vähe. Mõne aerutõmbega libisesime roostikust välja vabasse vette. Jää oli läinud ja meri jälle vaba. *Vaheti oli jää vahel siin-seal lahva vett, aga mida kaugemale laevad jõudsid, seda kitsamaks vabad veed läksid. A. Kalmus. b. (palja kehaosa kohta). Õhtukleidi dekoltee jättis õlad ja selja vabaks. Haavatul oli sidemeist vaba vaid tilluke lapike näost. See soeng jätab lauba vabaks. c. (muu pinna kohta). Liustikest vaba maapind. Kiviktaimlakivide vahele peab jääma vaba pinda lillede istutamiseks. d. (looduslikus keskkonnas v. ruumidest väljasoleku kohta). Pühapäeval ruttavad inimesed vabasse loodusesse. Peaksime rohkem viibima vabas looduses, vabas õhus. Rahvapidusid korraldatakse vabas õhus. Õhtust söödi vabas õhus väikese lõkke ääres. Kohvikus kaetakse suviti mõned lauad vaba taeva alla, terrassile.
9. millestki v. kellestki ilmaolev; millestki v. kellestki lahti saanud. Ta on vaba eelarvamustest, valskusest, himudest ja ihadest. Ka mina ei olnud taolisest arvamusest päriselt vaba. Elu oli nüüd muredest vaba. On väidetud, et tõeline kunst on poliitikast vaba. Püüti hankida viirushaigustest vaba kartuliseemet. Lõpuks sai ta tüütavatest külalistest vabaks. Need päevad võis ta tööst vabana lihtsalt puhata. *Tuba oli niisama vaba kunstist kui raamatukapp kauniskirjandusest. K. Ristikivi. || sport (pallimängudes:) vastastest mittetakistatud. Mängis end korvi all vabaks ja asus pealeviskele. Mängus on oluline osata rünnakul kohta valida ja ennast vabaks joosta.
▷ Liitsõnad: aatomi|vaba, alkoholi|vaba, eelarvamus|vaba, haigus|vaba, happe|vaba, illusiooni|vaba, jää|vaba, kahjuri|vaba, kompleksi|vaba, koormus|vaba, kriisi|vaba, kõhklus|vaba, leelis|vaba, limiidi|vaba, lume|vaba, lämmastiku|vaba, maksu|vaba, mikroobi|vaba, mängu|vaba, müra|vaba, mürgi|vaba, nakkus|vaba, pinge|vaba, pisiku(te)|vaba, plii|vaba, rasva|vaba, reklaami|vaba, riski|vaba, rooste|vaba, soola|vaba, stambi|vaba, suitsu|vaba, žürii|vaba, taudi|vaba, teenistus|vaba, tolli|vaba, tolmu|vaba, tuuma|vaba, täi|vaba, töö|vaba, umbrohu|vaba, vee|vaba, viisavaba.
10. tasuta, prii. Vaba pääse kontserdile, ballile, teatrisse.
11. Vabad kunstid aj Vana-Roomas ja keskajal vabale (1. täh.) haritud mehele sobivaks peetud teadmiste ja oskuste alad (grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika), artes liberales.

vaba|ettur
sport (males:) ettur, mille ees oma v. kõrvalliinil pole vastase etturit. Partii katkestati seisus, kus mustal on ohtlik vabaettur.

välja vahetama

1. teist asemele pannes midagi v. kedagi kusagilt kõrvaldama, ülesandeid täitmast vabastama, uuega asendama. Vanad amortiseerunud seadmed, masinad tuleb välja vahetada. Mädad sarikad, aknaraamid vahetati välja. Vahetas korteris vana mööbli moodsa vastu välja. Õigem oleks need vanad õunapuud noorte vastu välja vahetada. Vahtkonna ülem vahetas valvepostid välja. Lahingutest kurnatud väeosa vahetati rindel välja. Treener vahetas mängu kestel mitu mängijat välja. Katsu veel vastu pidada, varsti vahetatakse sind roolist välja. Osa asutuse juhtkonnast vahetati välja. Valitsusliit vahetas välja kaks ministrit. Partiis vahetati juba varakult välja 'löödi' lipud (males). *Et tema, kapten ning laevaomanik, vahetati [tüdruku poolt] välja sulaspoisi vastu, ei mahtunud Jaagupi hinge. A. Kasemaa. || kellegi v. millegi asemele, asendama asuma, asemele tulema. Kirstu kandjad vahetasid üksteist iga natukese aja tagant välja. Kaevati kraavi, teineteist kordamööda välja vahetades. Käi söömas, ma vahetan sind seniks välja. Uued kaubad kas täiendavad vanu või vahetavad need hoopiski välja. Feodalism vahetas välja orjandusliku korra. *Eelmägede jalamil asendub kõrb poolkõrbega, mille umbes 900 meetri kõrgusel vahetab välja mägistepp. A. Raitviir. *Aastad möödusid, sügis vahetas välja suve, kevad talve .. A. Kurtna (tlk).
2. kellegi v. millegi vastu vahetades (1. täh.) tagasi saama. Mõned vangilangenud õnnestus lunaraha või mees mehe vastu välja vahetada.

vahetus1 ‹-e 5› ‹s›

1. vahetamine. a. millegi teisele andmine ja samalaadse v. millegi muu vastusaamine. Vastastikune kinkide vahetus. Vilja vahetus rannas kalade vastu. Kollektsionäärid hangivad uusi marke vahetuse teel. Tegime vahetust: tema andis mulle oma sulepea, mina talle vastu kaustiku. Muuseum täiendab kogusid ostude teel, samuti vahetustest teiste muuseumidega. Korterite vahetusest ei tulnud midagi välja. Poistel läksid riidehoius mütsid vahetusse 'vahetati ekslikult ära'. Mustale on kasulik lippude vahetus 'väljavahetamine (males)'. Pärast mõningaid vahetusi 'vigurite väljavahetusi' lepiti partiis viiki. b. asendamine uue v. uutega. Riiete vahetus ei võtnud palju aega. Kellavedru on rikkis ja vajab vahetust. Hobuste vahetus postijaamades. Valvepostide vahetus. Poolaja lõpul tegi meie meeskond kaks vahetust. Põgenikule oli suureks abiks sagedane asukoha vahetus. c. mõtete, arvamuste vastastikune esitamine. Toimus äärmiselt kriitiline arvamuste vahetus.
▷ Liitsõnad: kauba|vahetus, koha|vahetus, käigu|vahetus, positsiooni|vahetus, raja|vahetus, usu|vahetus, vahi|vahetus, vahtkonna|vahetus, verevahetus; info(rmatsiooni)|vahetus, kirja|vahetus, kultuuri|vahetus, mõtte|vahetus, pilgu|vahetus, sõna|vahetus, teabe|vahetus, teatevahetus; tulevahetus.
2. ajavahemik, mille möödumisel üks inimeste rühm (näit. töölised, õpilased, puhkajad) vahetub teise samasuguse rühmaga. Vabrikus on vahetustega, kahe vahetusega töö. Vabrik, kaevandus töötab kahes, kolmes vahetuses. Ma töötan sel nädalal päevases, öises vahetuses. Õppetöö toimus koolis sõjajärgsetel aastatel kahes vahetuses: hommikupoolses ja pärastlõunases. Vahetuse lõpp on õhtul kell kaheksa. Ema oli olnud õmblustöökojas tööl kaks vahetust järjest. Puhkekodus kestis vahetus 12 päeva. *Neil kulus transportööri ümberpaigutamiseks kogu vahetus, kaheksa tundi. E. Krusten.
3. inimeste rühm (v. inimene), kes teat. ajavahemiku järel vahetub teise samasuguse rühmaga (v. üksikinimesega). Äsja alustas tööd esimene vahetus. Öine vahetus lõpetas töö. Teatesuusatamises asusid stardijoonele teise vahetuse sõitjad. Roolimehele, vahimadrusele tuli vahetus. Valves oldi kahes vahetuses, kolm meest korraga. | piltl. Noortest on sirgumas uus vahetus, kes jätkab meie põlvkonna tööd.
▷ Liitsõnad: öövahetus.
4. vahetumine. Valitsuse, võimude vahetus. Põlvkondade, sugupõlvede vahetus. Automaatne tulede vahetus valgusfooris. Ainete vahetus taimedes. Aastaaegade lakkamatu vahetus. Niguliste kirik on ehitatud 13. ja 14. sajandi vahetusel 'nende vahetumise paiku'. See võis toimuda meie ajaarvamise vahetuse paiku.
▷ Liitsõnad: aasta|vahetus, nädala|vahetus, sajandivahetus; gaasi|vahetus, geeni|vahetus, liidri|vahetus, põlvkonna|vahetus, sule|vahetus, vee|vahetus, õhuvahetus; aine|vahetus, energia|vahetus, soojusvahetus.
5. üheks vahetamiseks vajalike (riietus)esemete kogus, komplekt. Kaasas oli kaks vahetust pesu ja sügismantel. *Teiseks oli „Santa Marial” kindlasti korralik käsilogi ja mitu vahetust häid purjesid. H. Sergo.

valdus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. valdamine; käsutus, võimu all v. kasutada-olek. Maapõuevarad, suuremad tööstusettevõtted on riigi valduses. Põhjasõjaga läks kogu Eesti ala Vene tsaaririigi valdusse. Mõis oli enam kui sajandi Löwensternide valduses. Ühistu, suurtalude valduses olevad maad. Vaenlasel õnnestus linn oma valdusse saada. Tüdrukud said oma valdusse ühiselamutoa. Klubi on taidluskollektiivide valduses. Vastasvõistkond püüab palli oma valdusse saada. | piltl. Valge valduses on e-liin (males). *Erilise võluvõimuga sai ta oma valdusse mitmekeelse ja -meelse auditooriumi .. Ü. Tuulik. || jur tegelik võim asja üle. Otsene, kaudne valdus. Seaduslik, ebaseaduslik, omavoliline valdus.
▷ Liitsõnad: ainu|valdus, kaas|valdus, osa|valdus, täisvaldus; maa|valdus, majavaldus.
2. miski kellegi võimu all olev, hrl. maa-ala. Omaaegsed Prantsusmaa valdused Aafrikas. Taani kuningas müüs oma Eestimaa valdused Saksa Ordule. Suurriigid püüavad oma valdusi laiendada, suurendada, kindlustada. Parunil oli valdusi mitmes Eestimaa paigas. Ostis maale talu ja vaatab nüüd oma valdust üle. Mõisahoone ja park on nüüd lastekodu valdused.
▷ Liitsõnad: feodaal|valdus, koloniaal|valdus, maa|valdus, ühisvaldus.

vangerdus ‹-e 5› ‹s›
sport (males:) kaksikkäik vankri ja kuningaga || piltl kaval, ootamatu käik. Nimevahetus oli vaid vangerdus, omanikering ei muutunud.

vanker ‹-kri, -krit 2› ‹s›

1. hrl. veolooma(de) veetav kahe v. nelja rattaga veok. Puutelgedega vanker. Vankri rattad, kere, põhi, korv. Härga, hobust vankri ette rakendama, panema. Hobune on vankri ees. Hobune veab vankrit. Vankriga, vankril sõitma. Vanker sõitis piimanõude kolisedes. Vanker veereb, vurab, logistab kodu poole. Vanker rappub, jõnksutab roobastes. Vana vanker logiseb, kääksub, kägiseb. Määritud vanker sõidab tasa. Vanker peatub, jääb seisma. Veab vankriga puid, heina. Vankril on suur koorem peal. Tühi vanker. Noor loom pole kunagi vankrit vedanud. Hobune õppis vankri ees käima. Vanker läks ümber, kraavi. Hüppa, roni vankrisse, vankrile! Istus viimase voorimehe vankrisse. Tule vankrilt maha! Suur Vanker, Väike Vanker (tähtkujude nimed). | piltl. Olümpiavõitja rakendati reklaamiürituse vankri ette. Soetas perekonna, aga ei taha nüüd seda vankrit vedada. || lapsevanker. Kaksikute lai vanker. Ema lükkab vankrit.
▷ Liitsõnad: hobu(se)|vanker, härja|vanker, kahehobuse|vanker, ühehobusevanker; heina(veo)|vanker, koorma|vanker, kuulipilduja|vanker, küüdi|vanker, moona|vanker, piima|vanker, posti(veo)|vanker, post|vanker, reisi|vanker, sibi|vanker, surnu|vanker, sõidu|vanker, sõja|vanker, sõnniku(veo)|vanker, töö|vanker, veo|vanker, voorivanker; nukuvanker; järel|vanker, korv|vanker, kumm|vanker, käsi|vanker, külg|vanker, laam|vanker, laamits|vanker, pikk|vanker, plaan|vanker, raam|vanker, redel|vanker, vedruvanker; auru|vanker, jõuvanker; abielu|vanker, ajaloo|vanker, elu|vanker, riigi|vanker, võidu|vanker, võimuvanker.
2. tehn juhikutel veerev masina, mehhanismi vm. seadme osa. Ketrusmasina vanker. Rippkonveieri vanker.
3. sport (males:); malend, mis käib mööda ridu ja liine

vankri|kahing
sport (males:) vankri ohverdamine

kokku varisema

1. maha langedes v. ümber kukkudes koost lagunema, tükkideks purunema. Maja, sild oli pommirünnakus kokku varisenud. Maavärina tagajärjel pragunevad müürid ja varisevad raginal kokku ehitised. Kaljuseinad, jääpangad varisesid mürinal kokku. *Kütsime viis tundi järjest ahju, kuni see ükskord kõige külmemal ajal kokkus varises ja uuesti laduda tuli. V. Maavara.
2. piltl luhtuma, hävima; senist seisundit v. positsiooni kaotama. Ilusad unistused, plaanid, ideaalid võivad kergesti kokku variseda. Meeleheite hetkedel tundus kõik ümberringi kokku varisevat. Mustade seis varises järsku kaardimajakesena kokku (males). Koloniaalsüsteem on lõplikult kokku varisenud. Äri varises võlgade tõttu kokku.
3. (elusolendite kohta:) vaimselt v. füüsiliselt nõrkema; surema. Naine varises kokku ja puhkes kramplikult nutma. Ka kõige rängemates kannatustes ei varisenud ta kokku. Mehed olid pingutusest, kurnatusest, näljast kokku varisemas. Varises meelemärkusetult, hingetult kokku. Näitleja oli keset etendust infarkti tagajärjel surnult kokku varisenud. *Alles pärast [matadoori] viiendat mõõgatorget variseb härg kokku. A. Raid (tlk).

varu|käik

1. (näit. kaevanduses)
2. (males ja kabes:) käik, mis tehakse selgitamaks, mida vastane plaanib, ootekäik; varuks olev käik

vastu|löök

1. löögile vastuseks antav löök. Lõi terava vastulöögiga vastasel mõõga käest. Poksija vastulöök oli täpne. || (males). Musta malendi vastulöök.
2. äge reaktsioon millelegi, vasturünnak. Vastas midagi solvunult, kuid õige vastulöök jäi andmata. Ajaloovõltsijatele antud vastulöök. Kirjanik andis kitsarinnalistele kriitikutele ise vastulöögi.
3. sõj operatiivkoondise löök kaitsepositsiooni tunginud v. sellest läbi murdnud vastase pihta. Tugev, edukas, takerdunud vastulöök.

vastus ‹-e 4› ‹s›

1. sõnaline väljendus, liigutus vms. märk, millega vastatakse küsimusele, ettepanekule, arvamusele jne. Aus, ebamäärane, paljusõnaline, lakooniline, otsekohene, põiklev, kindel, ammendav vastus. Jaatav, eitav vastus. Suuline, kirjalik vastus. Küsimus ja vastus. Vastus küsimusele, palvele, kutsele. Vastust saama, andma, paluma, ootama. „Jah,” kõlas lühike vastus. Lubas vastuse anda kolme päeva pärast. Kuulas vastuse ära. Vastus viibis. Vastus on tal juba valmis, keelel. Vastus oli nagu taskust võtta. Vastused tulid ta suust kaalutletult ja kindlalt. Talt nõuti vastust. Ei pidanud kõrvalistujat vastuse vääriliseks. Hilines, viivitas vastusega. „Ei mina jaksa ilma soojaks kütta,” andis vend vastuseks. Sai vastuseks, et pileteid tagasi ei osteta. Sosistas midagi vastuseks. Hüüab poega, aga vastust ei tule. Koputas, kuid vastust ei saanud. Jäi vastuse võlgu 'ei osanud vastata, ei vastanud'. Jättis õele vastuse võlgu. Otsis küsimusele teatmikust vastust. Pojad nõudsid isalt vastust. Kui kirja kätte saad, saada vastus! Kuulutusele tuli palju vastuseid. Ootas ministeeriumist vastust. Naeratab, viipab vastuseks. Näitas vastuseks rusikat.
▷ Liitsõnad: lühi|vastus, täisvastus; ankeedivastus.
2. ülesande lahendus, tulemus. Matemaatikaülesannete vastused. Mis sa vastuseks said? Õige, väär vastus.
▷ Liitsõnad: valikvastus.
3. esineb väljendites aruandmise v. arupärimise kohta. Küllap annad oma tegude eest veel vastust. Pidi kohtukulli ees oma sõnade pärast vastust andma. Kuriteo eest nõuti ta käest vastust.
4. reageering teole, tundele vms. Mossitamine oli vastus ülekohtule. Ta kiindumus, armastus jäi vastuseta. || vastukäik (males, kabes)
5. kinnitusvahendi osa (aas, klamber), mille külge v. taha selle vahendi teine pool kinnitub. Haagid ja vastused. Sulguri vastus. Lukk paigaldatakse enne kui vastus. Sättis haagi vastusesse.
▷ Liitsõnad: haagi|vastus, lukuvastus.

viguri|kahing
sport viguri ohverdamine males

viguri|kaotus
sport viguri kaotamine males

võidu|käik

1. võitu toov käik (näit. males)
2. piltl hiilgav võit, suur edu; võidutsemine. Algas ristiusu võidukäik Euroopas. Esiettekandele järgnes teose võidukäik muusikamaailmas. Sünteetiliste kiudainete võidukäik paistis olevat lõplik. Hollywoodi filmid jätkavad oma võidukäiku maailma ekraanidel.

võit ‹võidu 21› ‹s›

1. vastas(t)e vastupanu murdmine, vastas(t)e alistamine.; ant. kaotus (2. täh.). a. (sõjas, võitluses). Eesti maleva võit sissetungijate üle. Olulise võidu rootslaste üle saavutasid saarlased 1220. a. Julge vastuhakk oli toonud talle võidu. Armee sai ühe võidu teise järel, sammus võidult võidule. Kaklus lõppes Atsi võiduga. Pyrrhose võit 'eriti suurte kaotuste hinnaga saavutatud võit'. Julge päralt on võit. Julge pealehakkamine on pool võitu. b. (spordis, võistluses, konkurentsis). Võit korvpallis, tennises, kabes. Mullune meister on oma võidus kindel. Pretendent realiseeris oma paremuse 56. käigul võiduks (males). Uus partei sai valimistel hiilgava võidu. Kohtuprotsess lõppes tööandja võiduga. Rasket peamurdmist kroonis lõpuks võit. Järjekordset leiutist peeti inimese võiduks looduse üle. Jaanipäeval pühitsetakse valguse võitu pimeduse üle. Küll ükskord õiglus võidule pääseb! Sai hirmust võitu 'võitis hirmu, sai hirmust jagu'. Ei suutnud kiusatusest võitu saada. *Teel ta kuivatab pisarad ja saab võidu nutust. V. Uibopuu.
▷ Liitsõnad: ala|võit, esikoha|võit, etapi|võit, kaksik|võit, kolmik|võit, kuldmedali|võit, kulla|võit, loobumis|võit, medali|võit, meeskonna|võit, naiskonna|võit, olümpia|võit, punkti|võit, selja|võit, suur|võit, turniiri|võit, üld|võit, üllatusvõit.
2. suur saavutus, edu, õnnestumine. Loominguline võit. Kosmonautika võidud. *Te tahate mind ainult suudelda, et oleks üks võit naiste juures rohkem. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: töö|võit, üllatusvõit.
3. (raha, eseme vm.) võitmine lotomängus. Võitude loosimine.
▷ Liitsõnad: loterii|võit, pea|võit, suurvõit.
4. kasu; sääst, kokkuhoid. Talitee annab vooridele kenakesti võitu, sest pole vaja sõita ringiga ümber järve. Viiesendine vahe bensiiniliitri hinnas tähendab 40-liitrise paagi puhul vaid kahekroonist võitu.
▷ Liitsõnad: aja|võit, topeltvõit.

väljuma ‹37›

1. välja minema v. tulema; kusagilt, millegi seest välja liikuma. a. (inimese vm. elusolendi kohta:) välja v. maha astuma. Majast, kohvikust, teatrist väljuma. Väljusin uksest, õueväravast. Teda nähti harva oma toast väljuvat. Metsast väljuvad seenelised. Rebasekutsikad ei julgenud veel koopast väljuda. Tööasju saab ajada ka autost väljumata. Inimesed kiirustasid bussist, vagunist, paadist väljuma. b. (liiklusvahendi vm. liikuva objekti kohta:) teele asuma. Millal väljub Tartu rong? Helsingi laev oli juba väljunud. Satelliit väljus orbiidile. c. (esemete kohta:) nähtavale, välja ilmuma. Sibulast väljunud võrse. Põhjavesi väljub allikatena maapinnale. Jõgi väljus kallastest 'ujutas kaldad üle'. d. (males:) partii üht osa lõpetama. Must väljus avangust kerge paremusega. Lipugambiidist väljunud partii.
2. algust saama, lähtuma. Linnast väljub neli maanteed. Närvid väljuvad seljaajust selgroolülide vahelistest avadest. Tundis ema kehast väljuvat soojust. Prožektorist väljuv valgusvoog.

vääratama ‹37›

1. õigest asendist kogemata välja minema, õigest suunast kõrvale v. mööda sattuma. Kui vääratad, oled pikali poris. Vääratas purdel ja oleks peaaegu jõkke kukkunud. Hobune ei vääratanud teelt sammugi. Jää oli libe, jalg kippus vääratama. Vibulaskja käsi ei väärata. Võistlejal vääratas ainult üks lask. Haamrilöök vääratab ja tabab naelapea asemel pöialt. Kirves vääratas kivisse. Ralliauto vääratas ja sõitis rajalt välja.
2. piltl (pisut) vääriti minema; eksima (ka moraalselt). Vabandust, mul keel lihtsalt vääratas! Haige vääratab kord mõne sõnaga, kord nimega. Valged vääratasid keskmängus ega suutnud seisu enam päästa (males). Vääratanud tüdrukut ei tahtnud enam keegi kosida. *Vahel vääratas Simeoni, muidu korralik mees, humala pööritavale teele .. F. Tuglas (tlk).