[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

malk ‹malga 23› ‹s›

1. pikem kepikujuline löömisvahend, peenem kaigas, malakas. Jäme, pikk malk käes. Keegi virutas talle malgaga pähe. Talupojad läksid soldatite vastu teivaste ja malkadega. Kui sa, poiss, ei kuula, ma võtan malga! Poistele on malka 'peksa' vaja. Sulle tuleks malka 'peksa' anda! Malka 'peksa' saad, kui veel vastu räägid! Kuidas koer, nõnda malk. *August nähvas hobusele malka, mille peale see sabaga vihtus ja kerget sörki hakkas laskma. E. Maasik.
▷ Liitsõnad: kase|malk, lepamalk.
2. puuvarb, peenem ritv millegi kinnitamiseks v. toeks. Kuhjale, heinarõugule pandi malgad peale, et tuul ei pääseks neid lõhkuma. *.. [katuse]hari ilus ümmargune, malgad peal kõrvuti ühesuguste vahedega nagu kammipiid. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: hari|malk, katuse|malk, kuhjamalk.

kas (või) malk maast püsti ~ lahti, kas (või) malk pooleks
(järeleandmatuse, millestki mitteloobumise kohta:) tulgu mis tuleb, saagu mis tahes, kas või nui neljaks. Kas või malk maast püsti, aga järele ta ei anna. *Tema [= armastuse] eest tasub võidelda ja seda ma teen, kas või malk pooleks. V. Lattik.