[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

alg|tempo
sport tempo distantsi algusosas. Maratoni tugev algtempo.

favoriit ‹-riidi 21› ‹s›

1. (mõjuka isiku) lemmik, soosik, armualune. Kuningas andis oma favoriidile hertsogitiitli. Louis XIV favoriidid.
2. kõige rohkem võiduvõimalusi omav võistleja v. võistkond. Tuli spartakiaadile favoriidina. Võrkpalliturniiril on favoriidid selgunud. Võistluste favoriit, mullune võitja, jäi kolmandaks. Edestas favoriidiks peetud võistlejat 40 sekundiga. Tõusis favoriitide kilda. Teine sõit tõi uue favoriidi. Favoriidid on vahetunud.
▷ Liitsõnad: maratoni|favoriit, sprindifavoriit; pea|favoriit, suurfavoriit.

info|bülletään
Asutuse, ekspeditsiooni, Tartu maratoni infobülletään.

jooks ‹-u 21› ‹s›

1. jooksmine, jooksmise üksikjuhtum. a. (inimeste, loomade kohta). Tuli suure, tulise, kange, kõva, väleda jooksuga. Peremees sundis hobust kiiremale jooksule. Võisteldi 1000 m jooksus. Olime jooksust väsinud. Nööpis kuue jooksu peal kinni. Avasin jooksul paki. Kukkus jooksu pealt maha. Hunt kargas jooksult lambale kõrri. Vasakäär lõi täielt jooksult 1 : 0. Rebase jooks oli vaevaline. Poiss pani, pistis minu eest silla poole jooksu. Olin päevad läbi jooksus 'mingi asjatoimetuse pärast liikvel'. *„Jah, ega me ühe jooksuga ikka jõua Jõessaare alla minna,” arvas ka Andres ning jättis jooksmise. A. H. Tammsaare. b. (vee vm. vedeliku kohta, harilikum: vool, voolamine). Käreda, vaikse jooksuga jõgi. *Esimese vee jooksu tahtis aga Andres oma silmaga näha. A. H. Tammsaare. c. (sõiduriistade, liikuvate esemete kohta). Vankri rataste jooks. Kerge jooksuga regi, jalgratas. Nad vaatasid pilvede jooksu. Sõrmede väle jooks klaveriklahvidel. Püssi, haavlite, kuuli jooks. Hommikul kastega on vikatil hea jooks 'vikatiga jõudus niita'. *Laev juhtus ladusa jooksuga ja parras nii kõva, et ole mees ja anna purje. H. Sergo. d. (muu kohta). Puidukiu, vuukide jooks. Mõtete vaba jooks. Aastate, päevade jooks. Jutule ei tulnudki õiget jooksu. Lõnga jooks 'kanga käärimisel ühes salgus olevad lõngad'. *Küllap märkasid vähem enese elu jooksu kui lehma või lambapaari oma siinsamas onni teises otsas. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: amoki|jooks, järk|jooks, kiini|jooks, kotis|jooks, metsa|jooks, nelja|jooks, tormi|jooks, võidu|jooks, ära|jooks, ülejooks; eel|jooks, finaal|jooks, hoo|jooks, keskmaa|jooks, kestus|jooks, kiir|jooks, kiirendus|jooks, krossi|jooks, lisa|jooks, lõpp|jooks, lähte|jooks, lühimaa|jooks, maastiku|jooks, maratoni|jooks, mitmepäeva|jooks, murdmaa|jooks, orienteerumis|jooks, pikamaa|jooks, soojendus|jooks, sörk|jooks, takistus|jooks, taktika|jooks, teate|jooks, tempo|jooks, tervise|jooks, tunni|jooks, tõkke|jooks, vahejooks; käär|jooks, paigal|jooks, põlvetõste|jooks, pöiajooks; mahla|jooks, vaigu|jooks, vee|jooks, verejooks; alam|jooks, kesk|jooks, ülemjooks; tühi|jooks, vabajooks; lõnga|jooks, säärejooks.
2. ‹hrl. sisekohakäänetes› pagu, deserteerimine. Oli sõjaväest jooksu läinud. Sellelt laevalt pole kunagi jooksu mindud. Kanti ette, et soldat on jooksust tagasi tulnud. Jooksus olnud pärisorjad. *Ent rahvaarmees püüti väejooksikuid.. ja Mihhail Starkov tabati mõni nädal pärast ta jooksu.. R. Roht. *Meie hulgast on üks nekrut juba kolm päeva jooksus, ja ma tean, et [ta] .. meie heinaküünis varjul on. Suve Jaan.

jooksma ‹joosta, jooksen, jooksin, jooksis, jooksku, jooksev, jooksnud, joostakse, joostud 44›

1. (inimeste, loomade kohta:) jalgadel kiiresti edasi liikuma. Sörgib, lidub, lippab, punub, sibab, vudib joosta. Pistis, pani jooksma. Jookseb müdinal, padinal, vudinal. Jookseb kätega vehkides, jalgu pildudes. Hobune jookseb sörki, traavi, nelja. Linnud kulgevad maapinnal kõndides, joostes või hüpeldes. Poiss jooksis täiest jõust, kõigest väest, nii et hing kinni, nii kui jalad võtsid, ummisjalu. Jooksime suure hooga, hirmsa ajuga, kergejalgselt. Rebane jooksis üle heinamaa metsa poole. Jooksin nagu tuul, nagu välk koju. Jooksis tuppa, aeda, tänavale, üle tee. Koer jooksis keti otsas ringiratast. Ma ei jaksa kaua ega kiiresti joosta. Tüdruk jookseb nagu kits. Jooksis naha soojaks, oma kanna orgi otsa lõhki. Lapsed jooksid rüsinal õue, pidid mu pikali jooksma. Poiss jooksis õpetajale otse käte vahele, sülle, selga. Jooksin hingeldades, lõõtsutades kohale. Pakku, peitu, redusse jooksma. Koerad jooksid käratsedes jaole. Lehmad jooksid kiini, robinal lauta. Kärbes jookseb seinal. Lapsed jooksevad õues. Ihu kiheleb, nagu jookseksid sipelgad üle selja. Jooksime edasi jõe poole, tagasi koju. Ära jookse minust ette, mulle ette. Vello jooksis kõigist mööda, uksest sisse. Ehmusime ja jooksime laiali. Laps jooksis emale vastu. Jooksis trepist üles, alla. Olen end väsinuks, hingetuks jooksnud. Ants jooksis mind püüdma, tikke maast üles korjama. Jooksis kähku, tagasi vaatamata minema. Mees lähenes joostes. Jooksin Maiega võidu. Vello jooksis kilomeetri kahe ja poole minutiga, 400 meetrit hea ajaga. Maratoni, sadat meetrit jooksma. Jooksis 5000 meetris uue Eesti rekordi. Viimast paari, nukku jooksma 'teat. jooksumängu mängima'. Mardilaupäeva õhtul joosti marti 'käidi mardisandis'. || (rutates) minema v. käima. Jooksis kauplusse leiba tooma, leiva järele. Perenaine jooksis toa ja lauda vahet. Peeter jooksis asju ajades lausa jalad rakku. Mulle ei meeldi mööda poode joosta. Väike Mall jookseb igal pool õe sabas. Räägi julgesti, ei mina jookse seda küla peale kuulutama. | (halvustavalt). Noored muudkui jooksevad ühelt diskolt teisele. Nii suurel tüdrukul ei kõlba enam hõlpu joosta, peaks juba hakkama leiba teenima. Mis sa jooksed arstide vahet! Kas jooksed avanssi norima? Kes siis kohe kaebama jookseb! Kui ei taha meie juures elada, las jookseb. Jooksis ehituselt minema. Küllap jookseb siit paari kuu pärast jälle tasuvamale tööle. See mees jookseb iga seeliku järel(e) 'püüab iga naisega kurameerida'.
2. (hrl. vedeliku v. peeneteralise aine kohta:) voolama, valguma. Jõed jooksevad merre. Läbi heinamaa jookseb oja. Kivi alt jookseb väike allikas. Tiik on kuivaks jooksnud. Keerasin kraani jooksma, kraanist vee jooksma. Räästast jookseb vihma kaela. Pisarad jooksid üle põskede. Higi jooksis niredena mööda nägu. Haavast, ninast jookseb verd. Koera suust jookseb ila. Piim jooksis lüpsja sõrmede vahelt sorinal lüpsikusse. Muna on poolenisti tühjaks jooksnud. Haavatu jooksis verest kuivaks. Manna jooksis katkisest kotist põrandale. Vili jooksis sabinal salve. || (midagi) eritama v. endast eraldama, (midagi) voolata laskma. Silmad jooksevad sirinal vett. Isuäratav toit ajab suu vett jooksma. Kask jookseb mahla. Kõrv jooksis mäda. Nina hakkas verd jooksma. Nohune nina jookseb nagu mahlakask. Katuseräästad jooksevad ladinal. Paise on jooksma läinud. Kruus, vann, ämber, piimanõu jookseb 'laseb vedelikku läbi, ei pea'.
3. (kiiresti v. ühetasaselt) liikuma; libisema, liuglema. Laev jooksis madalikule, karile, miini otsa. Paat jooksis randa, kaldasse. Värskel lumel, värske lumega jookseb regi hästi. Suusanina jooksis mättasse. Rong jooksis rööbastelt. Auto parempoolsed rattad jooksid mööda teepeenart. Kuul jooksis maasse, seina sisse, läbi mütsi. Leegid jooksid mööda puutüvesid. Laugastel jooksevad virvatuled. Silme ees jooksid värvilised siksakid. Nobedasti jooksis sulg paberil. Ta sõrmed jooksid väledalt klaveriklahvidel, mööda klaveriklahve. Kleidi saba jooksis mööda maad. Köis jookseb vankri järel. Lõng, niit jookseb poolile. Paber jookseb rullist masinasse. Pani magnetofonilindi jooksma. Mis film tuleval nädalal kinos jookseb 'linastub'? Detailid jooksevad lindil koostetsehhi. Hammasrattal jookseb kett. Veski jooksis 'töötas' suure mürinaga. Õmblusmasin jookseb 'töötab' raskelt, kergelt. Kas auto jookseb 'sõidab' korralikult? Sukasilmad on üles jooksnud, jooksma 'hargnema' hakanud. Ta pilk jooksis korraks üle toa. Silmad jooksid ahnelt üle kirjaridade, ühelt esemelt teisele. Lained jooksid pahisedes kaldale, vastu kallast. Pilved jooksevad üle taeva. Tuisk jookseb üle lageda. Kerge tuulehoog, virvendus jooksis üle vee. Kuupaistel jooksid tumedad varjud üle lume. Üle näo jooksis puna, naeratus. || (silmaga mittemärgatavate liikumiste ja kulgemiste kohta). Külmajudinad jooksevad mööda selga, üle keha. Kuum juga jooksis läbi südame. Läbi saali jooksis lõbus kahin. Uudis, kumu jooksis suust suhu. Loendamatu hulk mõtteid jooksis kiiresti läbi pea. Mõte jookseb huupi, vabalt, kergelt, töölt kodustele asjadele. Täna mul mõte lihtsalt ei jookse. Elu on umbsõlme, sassi, umbe, ummikusse jooksnud. Tuulde jooksnud soovid. Tehke rutem, aeg jookseb! Minutid jooksevad, peame kiirustama. Tal jookseb sellel tööl juba viies aasta. Mu tööstaaž jookseb 1952. aastast. *Nende [= laskude] kauge kõma jookseb kiirelt üle vaikse vee.. R. Vaidlo. *Nüüd jooksid päevad jälle ühetooniliselt. A. Mälk.
4. kõnek edenema, sujuma, laabuma, ladusalt toimuma. Jutt tal muudkui jookseb. Praegu jookseb tal kõik libedasti. Peaasi, et töö jooksma saaks. Saab näha, kuidas ta elujärg uuel kohal jooksma hakkab. *Trahter jooksis imehästi ja Sahkerit peeti juba rikkaks meheks. M. Metsanurk. *Tere, külamees! Kuidas siis täna kaup ka jookseb? H. Sergo. || (tulu, saagi vms. ohtra, pideva saamise kohta). Kala, räim jookseb. Raha jookseb nagu raba. Palk, preemia jookseb. Vabrik töötab, toodang jookseb. Ei tahaks veel mängu lõpetada, mul täna kaart jookseb 'saan pidevalt head kaardid'.
5. pikana kulgema, suunduma, teatavas suunas minema. Kraavid jooksid mustade triipudena üle soo jõkke. Künnivaod jooksevad sirgelt üle põllu. Koridor jooksis läbi mõlema majatiiva. Põllusiil jooksis (pikalt, kaugele) heinamaa sisse. Maantee jooksis raudteega kõrvu, piki rannaäärt, loogeldes kaugusse. Tänav jookseb otsaga vastu parki. Üle põranda jookseb kirev kaltsuvaip. Vannitoa lae all jooksevad pesunöörid risti-rästi. Ümber samba jookseb ornamendivööt. Piki, põiki riiet jooksev kangakiri. Ta kirjaread kipuvad viltu, kõveriti, ülespidi jooksma. Sirge lahk jookseb läbi ta tihedate juuste. Pikad härmalõngad jooksid oksalt oksale. Akna kõrvalt jookseb pragu vundamendini. Üle poisi käe jooksis suur sinine vorp. *Kaalep mängib ajaviiteks uuriketiga, mis jookseb ühest vestitaskust teise.. A. Jakobson.

kuld ‹kulla 22› ‹s›

1. keemiline element, helekollane läikiv pehme hästi töödeldav väärismetall (Au); seda elementi rohkesti sisaldav sulam. Kulla ühendid, sulamid, leiukohad. Kulda otsima, kaevandama, pesema, uhtma. Mägedes leiti, avastati kulda. Unts kulda. Kulla proov. Kullast ehted, mündid. See uur on puhtast kullast. Raamatul oli kullaga trükitud kaanekiri, selg. Kullaga tikitud rüüd. Vilgukivi läigib, hiilgab nagu kuld. Kõik pole kuld, mis hiilgab.
▷ Liitsõnad: ehte|kuld, hamba|kuld, leht|kuld, proovi|kuld, tukatikuld; kassikuld.
2. sellest metallist raha vm. ese(med). Viierublane, kümnerublane kuld. Luges omanikule tuhat rubla kullas kätte. Pidulaua kuld, hõbe ja kristall. Põgenikud võtsid endaga kaasa nii palju kulda, kui suutsid. On lasknud endal suu kulda 'kuldhambaid' täis panna. || kõnek kuldmedal; kuldmedali omaja. Lõpetas keskkooli kullaga. Meeskond sai kulla, jõudis kullani, tuli kullale. Olümpiavõistlustelt toodi ära kolm kulda. Ta on tänavuste meistrivõistluste kuld.
▷ Liitsõnad: meistri|kuld, olümpia|kuld, tšempionikuld; maratoni|kuld, sprindi|kuld, suusakuld.
3. piltl miski, mis on (eriti värvuselt v. läikelt) selle metalli sarnane. Sügislehtede kuld. Kased puistavad juba kulda. Juuste kuld. Mets leegitses loojuva päikese kullas. Koidutaevas hõõgub kullas. Dekoratsioonid olid täis kulda ja karda.
▷ Liitsõnad: eha|kuld, koidu|kuld, lehe|kuld, päikese|kuld, sügis|kuld, õhtu|kuld, õiekuld.
4. piltl (väljendites millegi väga väärtusliku v. hea kohta). Ilm, maa on lausa kuld. Tema nõuanded on kulda väärt, kaaluvad kulda. Nendel sõnadel on kulla kaal. Lõikusajal on kuival päeval kulla hind. Hein kui kuld, söö või ise. Sa oled lausa kuld, et ikkagi tulid! Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. Mis ühe meelest kuld, see teise meelest muld. *Seal oli kõike, labasust ja kulda. V. Panso. || (hrl. ajakirjanduslikus pruugis loodusvarade kohta). Must kuld 'kivisüsi v. nafta'. Pruun kuld 'põlevkivi'. Roheline kuld 'mets'. Valge kuld 'vee-energia; puuvill'. || kõnek (eufemistlikult fekaalide kohta). *Ma vedasin kulda.. Puhastasin kullakambrit. R. Roht.
5. luulek kullake; kallike, armsam. *.. äiu-li ja äiu-la, / kullad, mingem magama! M. Nurme.

maraton ‹-i, -i 10› ‹s›
sport ülipikk jooksudistants (42195 m). Sportlane võistleb maratonis, jookseb maratoni. || ülipikk distants (näit. 50 km) murdmaasuusatamises, kiiruisutamises vm. spordialal. Kes suusakuulsustest võidab 50 km maratoni? || piltl mingi pikk kestev tegevus. *Vana inimene on väsinud. Koduste askelduste maraton, eriti kui lamaja haige majas, niidaks õhtuks nooregi inimese jalust maha. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: suusa|maraton, uisumaraton.

maratoni|jooks
maraton. Maratonijooks nõuab vastupidavust.

maratoni|jooksja
Kuulsad maratonijooksjad.

maratoni|kuld
kõnek kuldmedal maratonis

maratoni|mees
kõnek maratonis võistleja. Ta on sprinter, mitte maratonimees.

maratoni|rada
(hrl. suusamaratoni sõitmiseks)

maratoni|võitja

rada ‹raja 25› ‹s›

1. hrl. inimeste v. loomade tallatud (vahel ka sõidetav) kitsas tee, teerada. Heinaliste, kalameeste rada. Metsloomade, põtrade, sipelgate rada. Kitsas, kitsuke, liivane, rohtu kasvanud rada. Vilja, heina sisse, lumme tallatud rajad. Metsavaheline rada oli lund täis tuisanud. Rada viib, läheb, suundub jõe äärde, trepi juurest kaevuni. Rada lookles puude vahel. Oja kallast mööda kulges vaevumärgatav rada. Läheme mööda, piki rada. Jõudsime mingile rajale. Nad leidsid õige raja üles. Siin tunnen ma iga väiksematki rada. Pärastpoole rada laienes. Sellelt rajalt pöördumegi maanteele. Neid radu olen ma palju käinud. Ei teed ega rada, olime eksinud. *Ja tänavgi, tanum või lihtsalt sissesõidetud rada kulges selle maja eest läbi .. J. Kruusvall. || jalgtee (aias, pargis); ülekäigurada. Plaatidest, telliskividest, liivatatud rada. Jalakäijate rada.
▷ Liitsõnad: jalg|rada, joogi|rada, kalju|rada, karja|rada, käigu|rada, liiva|rada, metsa|rada, metslooma|rada, mägi|rada, otse|rada, põllu|rada, raba|rada, sipelga|rada, suusa|rada, sõidu|rada, tee|rada, vankri|rada, õppe|rada, õuerada; pargi|rada, plaat|rada, vööt|rada, ülekäigurada.
2. piltl tee (näit. elus, tegevuses jne.). Igaüks käib oma rada. Isa on põllumees ja poeg käib sama rada. Käin mõttes lapsepõlve radu. Ta ei tahtnud oma loomingus minna vanu, sissetallatud radu. Kunstnik katsetas ja otsis uusi radu. Kirjanduse, teaduse okkaline rada. Elu läheb, kulgeb, käib oma endist, harilikku, igapäevast rada. Asjad, sündmused lähevad oma rada. Loodus käib oma igivana rada ega küsi inimese tahtmistest. Kõik läks jälle vana rada. Meie mõtted käivad paljuski ühist rada. Keeras jutu asjalikumale rajale. Aplaus vaibus ja etendus kulges normaalset rada edasi. Ta elu oli piinarikas kannatuste rada. *Kunstniku tee on liusk. Virvad meelitavad rajalt mujale .. A. Vanapa. *Et milleks sulle tiivad: maas madalas läheb inimese rada? Vesipapp.
▷ Liitsõnad: eksi|rada, elu|rada, kõrval|rada, rännurada; noorusrajad.
3. sport võistluseks v. treeninguks ettenähtud liikumistee. Raske, kerge rada. Murdmaasuusatamise rajad. Meeste 50 km, naiste 10 km rada (suusatamises). Rada oli hästi sisse sõidetud (suusatamises). Orienteerujate rada oli huvitav ja täpset tehnikat nõudev. Raja märkimiseks kasutati värvilisi lipukesi. Võistlejad tulid, asusid rajale. Rajale 'võistlema' läks 44 suusatajat. Rajal käis 'võistles' 93 motokrossist osavõtjat. Mitu mootorratturit sõitis rajalt välja. Autovõidusõit peeti asfaldiga kaetud rajal. Sportlased harjutasid metsas ja rajal. Joosta oli raske: vihm oli muutnud raja pehmeks. Siseujula 25-meetrine rada. Kaheksa rajaga ujula. Aerutamisvõistlused toimusid kuuel 13,5 m laiusel rajal.
▷ Liitsõnad: bobi|rada, harjutus|rada, hoovõtu|rada, jooksu|rada, jää|rada, kardi|rada, keegli|rada, kiirlaskumis|rada, kiiruisutamis|rada, krossi|rada, kõrg|rada, kõrgmäestiku|rada, laskumis|rada, lume|rada, maratoni|rada, matka|rada, moto|rada, murdmaa|rada, orienteerumis|rada, ralli|rada, ring|rada, sise|rada, slaalomi|rada, spordi|rada, suusa|rada, staadioni|rada, söe|rada, talikrossi|rada, tartaan|rada, tehis|rada, treeningu|rada, vee|rada, veeremängu|rada, võidusõidu|rada, võistlus|rada, välisrada; kaar|rada, kaevik|rada, laskerada.
4. lennurada (lennuväljal stardiks ja maandumiseks). Lennuvälja rajad. Lennuk veeres rajale. *Lennuk rebis end raskelt ja vaevaga rajast lahti. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: betoon|rada, maandumis|rada, stardirada.
5. mingi jäljerada, mille liikuja enda taha jätab. Lumel oli näha loomajälgede radu. Verine rada osutas, kuhu poole haavatud loom oli läinud. Põgenik jättis kastesele rohule selge raja. Lumes on sügav rada, nagu oleks siit kedagi lohistatud. Laeva kiiluvette jäi nöörsirge rada. *Ära poeta [põhku] maha! .. Vaata, missugune rada sul taga on .. J. Lintrop. || info informatsiooni kandev pikijälg andmekandjal, näit. magnetkettal
▷ Liitsõnad: jälje|rada, vererada; helirada.
6. piir, raja. *Ta pidi alla kirjutama kohustusele riigi radadest lahkuda kolme päeva jooksul. J. Semper.

sõitma ‹sõidan 46›

1. mingi sõiduvahendiga (edasi) liikuma. Sõidab bussiga, laevaga, lennukiga, trammiga, reega, jalgrattaga, hobuse seljas, hobusega. On hobuse märjaks, vahule sõitnud. Sõidab aeglaselt, kiiresti, pikkamisi. Peeter sõidab tööle autoga. Auto on nässu, sodiks, hunnikusse, pulkadeks sõidetud. Sõitsime loginal vankris mööda külavaheteid. Sõidab raudteel esimeses klassis. Sõidab metsateel, mööda jääd, mäest alla, ringiga ümber järve. Põllu sisse, läbi põllu oli tee sõidetud. Tee on auklikuks, põhjatuks, porile sõidetud. Seda teed olen palju sõitnud. Sõitis traktoriga kraavi. Poisikesed sõitsid parvega tiigil. Kummipaadiga tuli terve tee vastuvoolu sõita. Maie oskab juba uiskudega, uiskudel sõita. Kas oskad autoga, jalgrattaga sõita 'seda juhtida'? Üks kelgutajatest sõitis kogemata teisele selga. Oli paras tuul, merel sõideti täite purjedega. Tee oli nii vilets, et hobusega võis üksnes sammu sõita. Ilusa ilmaga käiakse jõe peal lusti sõitmas. Määri suusad ja sõidame siis natuke võidu. Koolivaheajal sõitis õde oma suusad katki. Onu, võta hobuse peale sõitma! Mis me jorutame, hakkame juba sõitma! Nõõ, lase sõita! (hobusele). Suusatajad uhasid, vehkisid sõita, nii et higi voolas. Laps sõitis kaksiratsa isa seljas, turjal. Poisid sõidavad jääpankadega, jääpankadel jõe peal. Sõidab liftiga, liftis (üles, alla). Käis lõbustuspargis karusselliga, vaaterattaga sõitmas. || (sõiduvahendi, -looma vms. (edasi)liikumise kohta). Auto sõitis väga kiiresti. Kas see laev sõidab või seisab? Takso sõitis treppi. Hobune sõidab sammu, sörki, traavi, nelja, kapakut. Hobune sörgib, traavib, nõkutab, kappab sõita. || (elukutsena, tööna, tegevusena). Mehed olid mitu aastat koos kalatraaleri peal sõitnud. Kapten on üle 20 aasta merd sõitnud. Suusataja sõidab slaalomit, krossi, maratoni, 5 kilomeetrit. Ta on aastaid rallit sõitnud. Käib õhtuti oma autoga taksot sõitmas. Selle kapteniga on pootsman ennegi sõitnud. || ka piltl (muu liikumise kohta:); libisema, kanduma; libistama. Poiss sõitis istmiku peal kuhja otsast alla. On püksipõhja liumäel viledaks sõitnud. Lahtipääsenud kastid sõitsid trümmi põrandal ühest seinast teise. Palgiparved, jäätükid sõidavad allavett. Ära sõida mööda trepi käsipuud! Sõidab konarusi otsides käega üle lauapinna. Sõidab käeseljaga üle ninaaluse. *Kahemehesaag sõitis edasi-tagasi läbi männihalu. H. Pukk. *„See on sul heinatõstmisest, käed-jalad sõidavad nagu lapsel,” arutas naine. R. Sirge.
2. reisima; liikuma kindlas suunas v. kindla eesmärgiga. Sõidab ümbermaailmareisile. Klass sõidab ekskursioonile Saaremaale. Ta sõidab Ameerikasse onu vaatama. Lapselapsed sõitsid suveks maale vanaema juurde. Sõitke meile külla. Ants sõidab nädalavahetuseks koju. Edasi sõitke Karepa suunas. Kui kaua buss siit kesklinna sõidab? Istus autosse ja sõitis oma teed, minema. Mihkel sõitis Miinale kosja. Sõideti marjule, seenele, kalale, jahile. Sõitsime Pärnust kiiresti tulema. | kõnek (halvustavalt tõrjudes). Sõida potilaadale, põrgu, seenele, (Sirtsu) soo peale! | piltl. Lusikatäis putru teise järel sõidab lapse suhu. Sõidab 'veab häält' lauldes ühelt noodilt teisele. Sõidab oma jutuga teemalt teemale. Sõitis teisele rusikaga silmade vahele, näkku. Tume kõuemürin sõitis üle taeva.
3. hrv sõidutama. *.. meid sõideti laevale. J. Parijõgi. | piltl. *.. edasi-tagasi sõidetud mõte / on kulunud libedaks. E. Lättemäe.

võitja ‹1› ‹s›
(< tgn võitma). Kaotajad ja võitjad. Väitluse võitjaks tuli meie mees. Lahkus lahingust võitjana. *See aga, kes endast jagu saab, on suurim võitja. L. Normet.
▷ Liitsõnad: karika|võitja, kuldmedali|võitja, maratoni|võitja, medali|võitja, olümpia|võitja, üld|võitja, üllatusvõitja.