|
Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 3 artiklit
marss ‹interj›
1. käsklus marssimise alustamiseks. Sammu, paigalsammu – marss! Joostes – marss! Vasak õlg ette – marss! Jagu minu järel – marss!
2. ‹ka korduvana› kõnek käskiv hüüatus kiireks kuhugi minekuks v. mingi tegevuse alustamiseks. Marss tööle, karja! Poisid, marss tuppa! Ja nüüd kiiresti koju, marss-marss! Riidest lahti ja marss magama! *Ole vait! Ma olen omas kodus. Välja – marss! A. Kaal.
marss1 ‹marsi 21› ‹s›
1. marssimine (1., 2. täh.). a. korrapärane taktsammul liikumine. Paraadmundris väeosade raiuv marss. b. rännakukorras liikumine ühest paikkonnast teise. Pärast kolmekümnekilomeetrist marssi jõudis väeosa rinde lähedusse. Pataljon on marsil. Otse marsilt mindi rünnakule.
▷ Liitsõnad: paraadmarss; kiir|marss, protesti|marss, rahumarss.
2. muus rangelt ühtlases käigusammule vastavas tempos paaristaktiline muusikapala. Reibas, bravuurne, hoogne, rõõmus marss. Orkester mängis mingit marssi.
▷ Liitsõnad: leina|marss, pulma|marss, triumfimarss.
marss2 ‹marsi 21› ‹s›
mer mastikorv
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|