[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

maakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
kõnek maainimene (sageli halvustavalt v. naljatlevalt). *Sa räägid nagu maakas, kes on mures oma vilja ja loomade pärast. M. Traat. *„Nojah, ja kui ma siis sinna Pennsylvania ülikooli meditsiini õppima läksin,” ütles ta, „peeti mind alguses, saate aru, maakaks ja puupeaks. ..” E. Soosaar (tlk).

maat ‹maadi 21› ‹s›
tüürimehe v. pootsmani abi. *Ühel Lüübeki maadil kukkus nahkmüts lehmalatakasse. Kui ta lendajaid vahtis .. J. Kross.

maika ‹6› ‹s›
kõnek särgik

manat ‹-i 2› ‹s›
Aserbaidžaani ja Türkmenistani rahaühik

maokas1 ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
suure maoga (2. täh.), kõhukas. Vana maokas lehm. Paks maokas vanaeit. || hrl. keskelt laiem, kumera küljega; mahukas, ruumikas. Maokas heinakuhi, lambiklaas. Maokad aamid, vaadid. Maokas samovar, teekann, vaas. Maokas portfell kaenlas. Maokad Peipsi lodjad. Vanaaegne maokas puhvetkapp. *.. madalad maokad kiviehitised oma ruumikate rehalatega .. H. Raudsepp. *.. kõrval toolidel mitme aasta kaustad, maokad köited. L. Kibuvits.

maokas2 ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
van maitsev. *Kas nüüd oma sülitatud kapsad jälle maokad küllalt? B. Alver.

masai indekl
masaide. Masai keel.

masai ‹14› ‹s›, masaid pl
Ida-Aafrikas elav rändrahvas

mask ‹-i 21› ‹s›

1. puidust, riidest, vahast, papist vm. materjalist näokate, mille eesmärgiks on muuta kandja mittetuntavaks v. teha ta teat. inimese v. olendi näoliseks. Vanad rituaalsed, kultuslikud maskid. Indiaanlaste maskid. Antiikteatri maskid. Naisel oli mask ees. Ants pani maski ette, võttis maski (näo) eest. Maskides mardisandid. Kallaletungija nägu varjas mask. | piltl. Kuulajate näol oli täieliku ükskõiksuse mask. Villemi nägu tardus maskiks 'muutus ilmetuks, läbitungimatuks'. Varjas oma tundeid ranguse maskiga. *See võis olla pila, ent võis olla ka surmtõsine elumõte eneseiroonia maski all. V. Adams.
▷ Liitsõnad: karnevali|mask, looma|mask, tantsu|mask, teatrimask; kips|mask, surimask.
2. maski (1. täh.) kandev, maskeeritud isik (näit. maskiballil). Balli maskide hulgas oli doominoid, pajatseid, korstnapühkijaid, türklasi. *Mööda Praha juudilinna liikusid rongkäigus ülemeelikud maskid .. L. Metsar (tlk).
3. näo ees kantav (v. sinna asetatav) vahend kaitseks, steriilsuse tagamiseks vm. otstarbeks. Gaasitorbiku mask. Lestade ja maskiga allveesportlased. Vehklejad kannavad maski. Keevitaja silmi kaitseb mask. Operatsiooni juures on meditsiinitöötajatel maskid ees. Gripi puhul soovitatakse kanda marlist maski. Narkoosiaparaadi mask.
▷ Liitsõnad: gaasi|mask, hapniku|mask, kaitse|mask, kummi|mask, marli|mask, narkoosi|mask, tolmu|mask, vehklemismask.
4. naha iluraviks hrl. lühikeseks ajaks näole määritav ainete kiht. Maskid toidavad, tugevdavad ja värskendavad nahka.
▷ Liitsõnad: kurgi|mask, muna|mask, toitemask.
5. fot läbipaistmatu ekraan, mis pildistamisel, kopeerimisel v. kujutise projitseerimisel varjab mingit osa kaadrist valguskiirte eest

maskjas ‹-ja, -jat 2› ‹adj›
maskitaoline. Maskjas nägu.

maskott ‹-koti 21› ‹s›
õnnetoojaks peetav ese v. loom (mõnikord ka isik)

mast1 ‹-i 21› ‹s›

1. mer tugev kõrge püstloodne v. ahtri poole veidi kaldu olev puu- v. raudpost, mille külge kinnitatakse (purje)laeva purjed ja muu taglas. Laeva mast(id). Masti maha võtma, püstitama. Madrused ronivad masti ning raadele. Lipp, vimpel on mastis, masti tipus. Tormiga murdus laeval mast. Sadamast paistis lausa mastide mets.
▷ Liitsõnad: ahtri|mast, besaan|mast, ees|mast, esi|mast, fokk|mast, groot|mast, häda|mast, lipu|mast, pea|mast, signaal|mast, suur|mast, taga|mast, vöörmast.
2. suhteliselt väikese aluspindalaga kõrge metall-, raudbetoon- v. (harvemini) puitehitis (näit. õhuliini juhtmete ülal hoidmiseks). Kõrgepingeliini, õhuliini mastid. Televisioonikeskuse kõrge mast. Rippsilla mastid.
▷ Liitsõnad: ankur|mast, kande|mast, raadio|mast, tele(visiooni)|mast, torn|mast, vantmast; metall|mast, puit|mast, raudbetoon|mast, terasmast.

mast2 ‹-i 21› ‹s›

1. mängukaartide sama sümboliga rühm. On olemas neli masti: risti, poti ehk pada, ärtu ja ruutu. Püüdis sohki teha ja vale masti käia. Vaatasin kaarte: mastil polnud viga, ka trumpe oli.
▷ Liitsõnad: kaardimast.
2. ‹hrl. partitiivis v. elatiivis› kõnek liik, sort, laad. Seal on mitut, igat masti mehi. Jaan on sootuks teist masti kui Viktor. Igat masti sulisid liigub ringi. Võid juba arvata, mis masti tegelane ta on! Nad pole vennaga üldse ühte masti, ühest mastist mehed. *Ühest rauast leidis ta [= kütt] pruunkollast masti ilma sabata nudi soobli .. N. Baturin. *Papal särk puhas. Nööbid ühest mastist, korralikult ette õmmeldud. L. Promet.

masuut ‹-suudi 21› ‹s›
tehn nafta (ka tahkekütuste uttetõrva) vedel destillatsioonijääk. Masuudiga kütma. Traktoristide riided lehkasid masuudist, masuudi järele.
▷ Liitsõnad: naftamasuut.

miska vt mis

miska ‹6› ‹s›
kõnek (ainult ühendites)

elama nagu ~ kui miska
mõnusalt, kellestki häirimata elama. *Nad elavad kuu-kaks nagu miskad, enne kui tuleb väljatõstmise otsus. E. Männik.

muskaat ‹-kaadi 21› ‹s›

1. muskaatvein
2. kok muskaatpähklist v. muskaatõiest vürts. Hõõgveinile lisatakse muskaati.

musket ‹-i, -it 2› ‹s›
aj peam. 16.–17. saj. kasutusel olnud suurekaliibriline eestlaetav tahtlukuga püss, millest tulistati eriliselt toelt. Sõdurid tulistasid musketitest.

paskal ‹-i, -it 2› ‹s›
füüs rõhu- ja pingeühik SI-süsteemis (tähis Pa)

sahkat ‹interj adv›
‹korduvana› annab edasi nühkimise ja hõõrumisega seostuvat sahisevat heli. Saeb sahkat-sahkat. *.. kraabi siis [pesu pestes] kõva harjaga, ikka sahkat-sahkat-sahkat.. A. H. Tammsaare. *Valge võtab viimase jõu kokku, sõit läheb sahkat-sahkat kodu poole. J. Lintrop.