[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

asu ‹11› ‹s›
‹hrl. koos verbidega andma, olema, saama, leidma› püsi, paigalpüsimine; rahu, rahulik olemine. Tööd ja mured ei andnud asu. Ta on rahutu, tal pole, ta ei leia kusagilt pikemat asu. Alati üks rahmeldamine, ei saa õiget asu ööl ega päeval. Sääsed, parmud ei anna loomadele asu. *.. ei teadnud vana peremees, kuniks temal siin asu, ja teisele teha polnud mõtet. A. H. Tammsaare. *Aasta kuskil oli asu. Taas läksime teed. J. Sütiste.
▷ Liitsõnad: hingeasu.

kasu1 ‹11› ‹s›

1. millestki, millegi läbi saadav majanduslik tulu. Materiaalne, rahaline kasu. Ratsionaliseerimine tõi tehasele suurt kasu. Püüab müümisega, vaheltkauplemisega kasu saada, lõigata. Tema tegi seda kasu pärast, lootis tehingust kasu. Müüs kauba kasu(de)ga edasi. See mees oskab kasudega kaubelda. Ajab aina isiklikku kasu taga. Tal olid siin omad kasud mängus. Kes kahju kardab, see kasu ei saa. || van intress. *.. seepärast müüs ta kõik oma varanduse seal ära, pani raha kasu kandma .. J. Pärn.
▷ Liitsõnad: oma|kasu, puhas|kasu, vahe|kasu, vaheltkasu.
2. soodus, kaasaaitav tegur; abi, tulu. Võõrkeelte oskus tuli talle kasuks. Raamatute lugemine on silmaringi laiendamisel suureks kasuks. Uuendused ei ole alati asjale kasuks. Sellest tööst, temast polnud siin mingit kasu. Tutvustest oli rohkesti kasu. Niisugustest ettevalmistustest on vähe kasu. Mis sest (enam) kasu, kui ta nüüd peaks tulemagi. *Rännakul aga olid tal suured kasud sees: ta külitas tihti voorivankril .. J. Peegel.
3. kasuks ‹postpositsioonilaadselt› kellegi v. millegi huvides, heaks; kellegi v. millegi poolt v. poole. Ta töötab rahva, kollektiivi kasuks. Lahendas asja enda kasuks. Tasavägises heitluses kaldus lõpuks vaekauss vastasmeeskonna kasuks. Selle hüpoteesi kasuks kõnelevad järgmised asjaolud. Otsus langetati enamtarvitatava kirjutamisviisi kasuks. Pole teada, kelle kasuks see protsessimine lõpeb.

kasu2 ‹11› ‹s›
murd kasv, võrse. Lill ei õitse, ajab ainult kasu taga.

kasusse minema
vallaslast saama. *".. äkki on kasusse läinud tüdruk ja tahab oma väetikesest lahti saada,” lõi Reedul hing hirmu täis. H. Laipaik.

lasu ‹11› ‹s›
lai madal hunnik vm. kindla kujuta kuhjum. Kõrge lasu sõnnikut. Paelahmakate lasu ehitusplatsil. Terve lasu kirju, pabereid, ajalehti laual. On ilmatu lasu pliidipuid valmis lõhkunud. Riided on lasus tooliseljal. Tõi igavese lasu 'väga palju' toidukraami. Vanamees on paks nagu lasu. *.. vesti all kumer lasu kõhtu .. P. Krusten. | piltl. Esitas enese õigustamiseks terve lasu ilusaid põhjendusi.
▷ Liitsõnad: kivi|lasu, liiva|lasu, lume|lasu, paberi|lasu, riide|lasu, sõnnikulasu; lihalasu.

madu ‹mao 27› ‹s›

1. pika rulja jalutu kehaga siueldes liikuv soomuseline roomaja. Mürgised, mürgita maod. Madu sisises hoiatavalt, salvas, hammustas, nõelas poissi jalga. Mättal oli end rõngasse kerinud madu. Meil esinevad madudest rästik ja nastik. Muinasjutud räägivad lendavatest madudest, sajapäistest madudest jm. koletistest. Maona looklev järjekord.
▷ Liitsõnad: boa|madu, korall|madu, lõgis|madu, meri|madu, mürk|madu, nool|madu, prillmadu; lend|madu, lohemadu.
2. piltl (salakavala, õela, alatu inimese kohta, ka sõimusõnana). Sa igavene madu! Ah sa madu, või minu peale kaebama! *Ja miks ma's ei peaks istuma [maas], kui naine mind just praegu tappa tahtis ... Näe, see madu sääl. A. Jakobson. *„Sa, madu, ära vigurda – kui virutan sulle!” läks Orlov vihaseks. O. Samma (tlk).

magu1 ‹mao 27› ‹s›

1. seedeelund, söögitorule (v. neelule) järgnev seedekulgla laienenud osa. Mao limaskest. Toit läheb söögitorust makku. Magu on haige, korrast ära. Mäletsejate magu koosneb neljast osast. || loomade vastav elund lihasaadusena. Hautatud magu tatrapudruga.
▷ Liitsõnad: ees|magu, lihas|magu, liit|magu, näärmemagu.
2. kõnek ka vulg (inimese kohta:) kõht (eriti väliselt). Lehmad, loomad tulevad ädalapõllult, maod pungil täis. Naabri pull oli meie mullikale sarved makku löönud, mao maha 'soolikad välja' lasknud. Turske mees, paks rasvane magu üle püksivärvli. On aga endale mao ette kasvatanud! Tema magu ei saa ka kunagi täis! *Laulab nagu rästas, et kehvus tapab ära, aga endal magu ees nagu Munamägi. A. Jakobson. *.. üks rusikahoop raksatas sakslasele lõuga, teine makku. J. Peegel. || millegi jämedam, kummis osa. Maoga lambiklaas, piimakann. Oskab hästi heinakuhja magu teha.
3. etn torupilli tuulekott. *Lõuka juures lõhnas torupilli magu, pihid, nahklõõts .. F. Tuglas.
4. ‹liitsõna järelosana› suure kõhuga inimene
▷ Liitsõnad: paks|magu, praaga|magu, rasvamagu.

magu2 ‹mao 27› ‹s›
hrl van maik, maitse. Vänge, viha maoga seened. Toidul polnud nagu õiget, mingit magu. Liha jagus ainult toidule maoks. Sellest natukesest ei saanud veel magu (suhu). Oma teenitud leival on saia magu. Igal marjal oma magu, igal adral oma vagu. *Unest pole õiget magu, / kui ei ole rahu ka. Jak. Tamm. *Ei saa ma selle koha peal öö ega päeva magu enam tunda! Ega see mõni elu ole .. M. Metsanurk.

manu
murd juurde
1. ‹postp› [gen] Perenaine läks lauda, kuuri manu. Tule istu laua manu. Laps käib ühe mant teise manu. Poiss vist läks küla peale tüdrukute manu. *.. ega siis muud, poisid, kui jälle töö manu! F. Tuglas. *.. helehall ning musta ülikonna manu ebasobiv sonilott hooletult kuklas. J. Sütiste.
2. ‹adv› Saareke keset raba, sinna ei pääse kuidagi manu. Mari astus ka manu ja hakkas rääkima. Toit on kuiv, rüüpa ometi kalja manu! *Langenud puudele asusid kohe manu kirvemehed. R. Vellend. *Saarmas sööb ju päris värsket kala alati, kust tal siis see mädakala hais manu tuleb. M. Mõtslane.

maru ‹adv›
kõnek väga, hirmus, tohutult. Maru põnev film, raamat. No oli maru vahva pidu! Ta on maru äkiline mees. Seal oli maru igav. *See [= kalalkäik] karastab närvi, tead, maru hästi .. H.-K. Hellat.

maru ‹11›

1. ‹s› äge torm, raju. Kohutav, hirmus maru. Maru möllab. Väljas mühises, ulgus maru. Tulevad sügisesed tormid ja marud. Tuul paisub maruks. Maru murrab puid, lõhub katuseid. Sellise maruga ei saa merele minna. Ootame maru vaibumist. | piltl. Mitmed sõjad ja marud on meie maast üle käinud. Hinges möllab maru. *Nüüd läks „Bristolis” maru lahti. Lauad paisati ümber, pudeleid lendas, toolid ragisesid .. M. Rebane. *Seisin üksinda võitluse marus / juba noorusest peale .. A. Sang (tlk).
2. ‹s› ‹illatiivis ja inessiivis adverbilaadselt›. a. pöörane viha, meeletu raev, märatsus. Nöökimine ajas mehe marru. Läheb, satub joobnuna kergesti lausa marru. Oli nii marus, et pidi mulle käsitsi kallale tulema. b. marutaud. Koer oli marru, marusse läinud, jäänud. Marus rebane oli õue tulnud.
3. ‹adj› ‹hrl. liitsõna esiosana› meeletu, pöörane; äge; näit. marujoodik, marukarsklane, marurahvuslane, maruvihane

maru ‹maru 11 või -da 2› ‹adj›
kõnek tore, vahva. Ta on täitsa maru mees, poiss, plika. Eile nägin üht marudat filmi. Onu rääkis marudaid lugusid. Seal oli hulk marusid poisse. See on sul maru mõte! Mere ääres oli marudam kui siin. Küll oleks maru reisida! No see on tore, täitsa maru! Oi kui maru, et sa tulid!

mask ‹-i 21› ‹s›

1. puidust, riidest, vahast, papist vm. materjalist näokate, mille eesmärgiks on muuta kandja mittetuntavaks v. teha ta teat. inimese v. olendi näoliseks. Vanad rituaalsed, kultuslikud maskid. Indiaanlaste maskid. Antiikteatri maskid. Naisel oli mask ees. Ants pani maski ette, võttis maski (näo) eest. Maskides mardisandid. Kallaletungija nägu varjas mask. | piltl. Kuulajate näol oli täieliku ükskõiksuse mask. Villemi nägu tardus maskiks 'muutus ilmetuks, läbitungimatuks'. Varjas oma tundeid ranguse maskiga. *See võis olla pila, ent võis olla ka surmtõsine elumõte eneseiroonia maski all. V. Adams.
▷ Liitsõnad: karnevali|mask, looma|mask, tantsu|mask, teatrimask; kips|mask, surimask.
2. maski (1. täh.) kandev, maskeeritud isik (näit. maskiballil). Balli maskide hulgas oli doominoid, pajatseid, korstnapühkijaid, türklasi. *Mööda Praha juudilinna liikusid rongkäigus ülemeelikud maskid .. L. Metsar (tlk).
3. näo ees kantav (v. sinna asetatav) vahend kaitseks, steriilsuse tagamiseks vm. otstarbeks. Gaasitorbiku mask. Lestade ja maskiga allveesportlased. Vehklejad kannavad maski. Keevitaja silmi kaitseb mask. Operatsiooni juures on meditsiinitöötajatel maskid ees. Gripi puhul soovitatakse kanda marlist maski. Narkoosiaparaadi mask.
▷ Liitsõnad: gaasi|mask, hapniku|mask, kaitse|mask, kummi|mask, marli|mask, narkoosi|mask, tolmu|mask, vehklemismask.
4. naha iluraviks hrl. lühikeseks ajaks näole määritav ainete kiht. Maskid toidavad, tugevdavad ja värskendavad nahka.
▷ Liitsõnad: kurgi|mask, muna|mask, toitemask.
5. fot läbipaistmatu ekraan, mis pildistamisel, kopeerimisel v. kujutise projitseerimisel varjab mingit osa kaadrist valguskiirte eest

mass ‹-i 21› ‹s›

1. mingit keha moodustava aine hulk; füüs suurus, mis iseloomustab ja mõõdab inertsi ja gravitatsiooni. Inertne, raske mass. Päikese, Maa, Kuu, tähe mass. Meteoriidi mass. Aatomi, aatomituuma mass. Massi jäävuse seadus. Tohutu massiga kivimürakas. Jää liikus suurte massidena. Kasvamisel elava organismi mass suureneb. *Loom langetas pea ja tormas oma pooletonnise massiga minu poole. E. Nirk.
▷ Liitsõnad: bio|mass, haljas|mass, jää|mass, kivi|mass, lume|mass, mulla|mass, silo|mass, toor|mass, turba|mass, vee|mass, õhumass; aatom|mass, ekvivalent|mass, molekul|mass, seisumass.
2. vormitu, vedel v. puderjas aine kogum. Pudrutaoline, siirupilaadne, püdel, sültjas mass. Kompvekid olid sulanud vormituks kleepuvaks massiks. Lagunedes muutub turvas mustjaspruuniks massiks. Marjad purustati ühtlaseks massiks. *.. üle linna vajus raske valge udu, mis segunes siin suitsuga tihkeks, vastikult lõhnavaks massiks. K. Ristikivi. || piltl millegi ebamäärane, hägune kogum. Hooned sulasid udus halliks massiks. Mets paistis hämaruses ebamäärase tumeda massina.
▷ Liitsõnad: atsidofiilbakter(i)|mass, hakk|mass, juustu|mass, klaasi|mass, paberi|mass, puidu|mass, seebi|mass, šokolaadimass; pilve|mass, udumass; plastmass.
3. suur ebamäärane inimhulk, millest üksikindiviid ei kerki esile; kõnek alamad rahvakihid, lihtrahvas (eriti vastandatuna kõrgemal seisvatele üksikisikutele). Rõhutud, orjastatud mass. Talupoegade, tööliste mass(id). Soldatite hall mass. Sündmuskohale kogunes kohe uudishimulike mass. Masside rahulolematus kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Agitaatorid oskasid oma kõnedega masse üles kihutada. Vaimuaristokraadina pidas ta rahvast pimedaks massiks. || (üldisemalt ka millegi suure hulga kohta). Faktide, üksikasjade mass. *.. ja teine / ja kolmas / ja neljas müür! / Pole lõppu sel müüride massil ... J. Kross.
▷ Liitsõnad: inim|mass, põhi|mass, rahva|mass, töölismass.

mast1 ‹-i 21› ‹s›

1. mer tugev kõrge püstloodne v. ahtri poole veidi kaldu olev puu- v. raudpost, mille külge kinnitatakse (purje)laeva purjed ja muu taglas. Laeva mast(id). Masti maha võtma, püstitama. Madrused ronivad masti ning raadele. Lipp, vimpel on mastis, masti tipus. Tormiga murdus laeval mast. Sadamast paistis lausa mastide mets.
▷ Liitsõnad: ahtri|mast, besaan|mast, ees|mast, esi|mast, fokk|mast, groot|mast, häda|mast, lipu|mast, pea|mast, signaal|mast, suur|mast, taga|mast, vöörmast.
2. suhteliselt väikese aluspindalaga kõrge metall-, raudbetoon- v. (harvemini) puitehitis (näit. õhuliini juhtmete ülal hoidmiseks). Kõrgepingeliini, õhuliini mastid. Televisioonikeskuse kõrge mast. Rippsilla mastid.
▷ Liitsõnad: ankur|mast, kande|mast, raadio|mast, tele(visiooni)|mast, torn|mast, vantmast; metall|mast, puit|mast, raudbetoon|mast, terasmast.

mast2 ‹-i 21› ‹s›

1. mängukaartide sama sümboliga rühm. On olemas neli masti: risti, poti ehk pada, ärtu ja ruutu. Püüdis sohki teha ja vale masti käia. Vaatasin kaarte: mastil polnud viga, ka trumpe oli.
▷ Liitsõnad: kaardimast.
2. ‹hrl. partitiivis v. elatiivis› kõnek liik, sort, laad. Seal on mitut, igat masti mehi. Jaan on sootuks teist masti kui Viktor. Igat masti sulisid liigub ringi. Võid juba arvata, mis masti tegelane ta on! Nad pole vennaga üldse ühte masti, ühest mastist mehed. *Ühest rauast leidis ta [= kütt] pruunkollast masti ilma sabata nudi soobli .. N. Baturin. *Papal särk puhas. Nööbid ühest mastist, korralikult ette õmmeldud. L. Promet.

musu ‹11› ‹s›
kõnek suudlus, musi. Tahtis, noris, sai musu. Anna musu ka. Poisid on musu peale maiad. Magus nagu noore tüdruku musu. *.. kas lubad, et ma sind kingituse eest musuga tänan? E. Vilde.
▷ Liitsõnad: käe|musu, põse|musu, õhumusu.

mõsu ‹11› ‹s›
murd pesu. Mõsu mõskma.

mäsu ‹11› ‹s›

1. märul, mürgel. Pulmas käis igavene mäsu ja möll. Olid joobnud peaga mäsu teinud ning kõik puruks lõhkunud. || (loodusjõudude kohta). Tõstab tormi, merel läheb mäsuks.
2. kõnek mäss, vastuhakk. *Septembris, kui siin [Pühajärvel] see mäsu lahti läks .. O. Kruus. *Eks ole ta omal ajal koolivalitsusega küllalt mäsu teinud, ikka kooliuuenduse pärast .. R. Kolk.
3. murd sasi, sasimik. Lõngad on mäsusse, mässu läinud, mäsus. *Kaseraagude mäsu ragises jala all. A. Beekman. *Endiselt turris mindi üle mäsus kartulivarte toa poole .. K. Saaber.

rasu ‹11› ‹s›
füsiol nahanäärmete rasvataoline nõre, naharasu. Nahanäärmete eritatav rasu.

sasu ‹11› ‹s›
murd põsenukk, sarn. *Ninaots jäen üsna teravaks ja palge sasudes põle puna ollagi... R. Kõvamees.

tasu ‹11› ‹s›

1. töö v. teenuse eest saadav (v. makstav) rahasumma vm. materiaalne väärtus. Rahaline, aineline tasu. Tuhande krooni suurune tasu. Suur, väike, rikkalik, mõõdukas tasu. Advokaadi tasu. Osa tasust maksti natuuras. Tubli mees teenib head tasu. Kalurite tasu oleneb püügiõnnest. Viletsa tasu eest tuli teha rasket tööd. Ajab suurt tasu taga. Müürimehed võtsid tasu meetri järgi. Kui suur on tasu ühe tunni eest? Naabrimees teeb väikese tasu eest aia korda. Ta ei võtnud abi eest mingit tasu. Tõlketöö tasuks anti kolm vaba päeva. Iga töö on tasu väärt. Saab korteri väljaüürimise eest mõõdukat tasu. Ettevõtmine ei toonud piisavalt tasu. Panime halli koroonalauad ja andsime väikese tasu eest kasutada. || tasuta ‹adjektiivi- v. adverbilaadselt› maksuta, ilma rahata. Tasuta arstiabi, haridus. Mõned lapsed saavad koolis tasuta toidu. Tasuta kasutamiseks antud ruumid. Kondoome jagati tasuta.
▷ Liitsõnad: aja|tasu, akord|tasu, autori|tasu, kuu|tasu, lisa|tasu, naturaal|tasu, normipäeva|tasu, punkti|tasu, põhi|tasu, päeva|tasu, rea|tasu, tunni|tasu, töö|tasu, tüki(töö)|tasu, ületunnitasu; esinemis|tasu, hooldus|tasu, majutus|tasu, ravi|tasu, rendi|tasu, sissepääsu|tasu, teenus|tasu, vahendus|tasu, veo|tasu, visiiditasu.
2. millegi eest saadav hüvitus, kompensatsioon; vaevatasu; meelehea. Võla tasuks loovutas sõber binokli. Jättis tasuks oma äraminemise eest kogu vara naisele. Pakkus vaikimise tasuks poolt miljonit. Tekitatud kahju eest nõuti tasu. Lapsed said ootamise tasuks kommi. Kurjategijate tabajaile lubatakse suurt tasu. Täidetud käsu eest on koerale tasuks suhkrutükk. Iga loom sai oma õhtuse tasu. Hauatagune elu on tasu maapealsete kannatuste eest. Sõbralik pilk oli nähtud vaeva eest suurimaks tasuks. *.. olin metsavahi tonge raisanud ja pidin selle tasuks midagi viima. H. Raudsepp.
▷ Liitsõnad: kahju|tasu, leiu|tasu, vaeva|tasu, vastutasu; koondamis|tasu, puhkusetasu; autasu.
3. kättemaks. Reetur ei pääse tasust. Isa veri kisendas tasu järele. *.. vannub, et neid hoope ta ei unusta, vaid nende eest sakstele tasu tahab anda .. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: vere|tasu, veritasu.