[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aine|kogu ‹s›
ainestiku, materjali kogu. Folkloristide, etnograafide suured ainekogud.

ase|aine

1. teist (näit. kallimat, kvaliteetsemat v. raskesti kättesaadavat) ainet v. materjali asendav aine v. materjal. Kautšuki, tsemendi, kohvi aseaine. Odav, kehv, täisväärtuslik aseaine.
2. piltl miski (harvemini keegi), mis (v. kes) osaliselt v. kuidagimoodi midagi (v. kedagi) asendab. Lastekodu on ikkagi kodu aseaine. Armastust polnud, oli vaid selle aseaine. *.. on vaid üks hädaasi, üks peremehe aseaine .. M. Mõtslane.

autori|poogen
trük 40 000 tähe ruum, 700 luulerida v. 3000 cm² graafilist materjali trükise mahu arvestusühikuna (autori, tõlkija v. illustreerija töö hulga määramiseks)

üles ehitama

1. valmis ehitama, püstitama; (purustatut) uuesti ehitama. On enesele kolmekordse kivimaja üles ehitanud. Trükikoda ehitati pärast tulekahju uuesti üles.
2. midagi looma v. koostama (kavakindlalt materjali valides ning korraldades). Uut riiki üles ehitama. Õppetund on süsteemselt üles ehitatud. Kogu muster on üles ehitatud lihtsa motiivi kordusele. Hästi ülesehitatud lause.

elastsus|konstant
füüs materjali elastsust iseloomustav suurus

ette
I. ‹adv›
1. kellestki v. millestki esikülje, liikumise suunas teat. kaugusele, ettepoole; ant. taha. Astus kaks sammu ette. Üks jooksja oli teistest umbes 100 m ette jõudnud. Ta püüdis rahvasummas ette trügida. Oli nii pime, et ette ei olnud midagi näha. Komandör saatis piilurid ette. Vaatas ette ja taha. Ma istusin ette juhi kõrvale. Ta istus võrdlemisi ette. Prožektor suunas valgusvihu ette. Tirel, salto ette. Käte pendeldus ette ja taha. Lõi kirikusse sisenedes risti ette. || esikülje lähedusse kasutusvalmis v. tarvituseks. Rong, auto, tõld sõitis ette. Viskas, pani hobusele, lehmadele heinad ette. Niitis lehmale rohtu ette. Viis sigadele söögi ette. Sööge ikka rohkem, tõstke endale ette! Pole enam, mida suurele perele, loomadele ette anda. || (kehaosa asendi kohta). Ta sirutas käed, ühe jala ette. Ajasin rinna uhkelt ette. Kallutas pea vihaselt ette. Ajas lõua ähvardavalt ette. Ta on endale juba kõhukese ette kasvatanud. Ta kummardus ette, nagu poleks hästi kuulnud. Kere kallutus ette. Kass sirutas käpad ette.
2. esiküljele külge (oma otstarvet täitma v. selleks valmis). Perenaine sidus põlle ette. Pane (endale) lips ette! Õmbleb, ajab pintsakule nööbid ette. Pani (endale) prillid ette. Näitlejale kleebiti vurrud ette. Jäta võti ette! Pani (endale) suitsu ette, keeras endale vägeva vilka, pläru ette. Paari päevaga on pikk habe ette kasvanud. Majale pandi aknad ette. Pani aidauksele taba ette. Uksele tuleb uus lukk ette panna. Pista, topi augule punn, prunt ette! Tõmba, lase aknale kardin ette! Ojale tehti tamm, pais ette. Peremees pani, rakendas täku ette ja sõitis linna. Käias vikatil tera ette 'käias vikati teravaks'. Tegi hea näo ette 'tegi hea näo', nagu oleks kõik korras. Manas endale üsna süütu näo ette 'tegi süütu näo'. *„Võtan teemeistri hoovilt saha [autole] ette ja lükkan tee lahti,” ütles Paju Juss kontoris. O. Kool.
3. takistuseks, segavaks teguriks; tülinaks. Astusin talle teele risti ette. Ega ma sulle siin ette ei jää? Vii see pink välja, muidu jääb veel ette! Poiss pani teisele jala ette. *Ärgitan ikka talle kirjutada, kuid jälle tuleb midagi ette. E. Rängel.
4. eelnevalt, enne, millestki toimuvast varem. Tulemused olid ette teada. Teata, helista oma tulekust aegsasti ette! Võin sulle ette öelda, et head sellest loost ei tule. Meid hoiatati juba ette, et revidendid on tulekul. Tundis sellest sõidust juba ette rõõmu. Arvasin, aimasin, kartsin, tundsin juba ette, et see nii läheb. Kõiki võimalusi ei osanud ette näha. See asi oli juba ette otsustatud. Restoranis on võimalik laudu ette tellida. Läks nii, nagu mustlaseit ette kuulutanud. Uskus, et tema saatus on ette määratud. Ta oli juba ette vaenulikult häälestatud. Pärast tarku palju, ette ei ühtegi. *Ostulepingut mul ei ole, sest teine ostja jõudis ette. E. Vilde. || ‹seoses valmistama-verbiga› (rõhutab tegevuse toimumist millegi järgneva jaoks). Ülikool valmistab ette kvalifitseeritud kaadrit. Ta valmistab ette loenguid, homseid tunde. Maapind tuleb külviks ette valmistada. Iga ülesande puhul oli ette nähtud selle konkreetne täitja. || tulevase aja, töö, kasutamise arvel, tulevikus tehtava töö, saadava kauba vm. eest. Kahe nädala palk maksti ette. Ühe kuu üür tuleb ette maksta. Parandustööde eest tuleb ette tasuda. Mul on mõned (töö)päevad ette tehtud. || (males jm. materjali v. punktide mängueelse loovutamise kohta). Suurmeister andis vastasele ratsu ette. Põhimeeskond andis noorte meeskonnale jäähokis 3 väravat ette.
5. ajaliselt kaugemale, ettepoole, tulevikku. Oskab kaugele ette planeerida, arvestada, mõelda. Pisut ette rutates olgu mainitud, et .. Ennustas ilma terve suve peale ette. *Ta võib plahvatada ja käratada, nii et mõjub pooleks aastaks ette .. L. Vaher. || kellestki, millestki arengus, saavutustelt, tegevuselt kaugemale, mööda. Püüdlikkuse tõttu jõudis ta õppimises teistest ette. Suur kunstnik jõuab enamasti oma ajast ette. Vastasmeeskond läks peagi ette 13:8. *Aeg on ette tõtanud J. Verne'i fantaasialennust, kogu maailmapilt on tohutult muutunud. E. Link. || (kellaosutite seisu kohta:) õigest ajast ettepoole. Pane kell paar minutit ette. Mu kell käib ööpäevas 3 minutit ette.
6. osutab, et verbiga väljendatud tegevus on määratud kuulaja(te)le v. vaataja(te)le. Õpilane ütles teisele salaja ette. Poiss vuristas õppetüki õpetajale ette. Luges meile aeg-ajalt raamatust ette. Kohtu eesistuja luges kohtuotsuse ette. Mängis meile klaveril paar pala ette. Rahvatantsurühm kandis ette mitu tantsu. Näitas tolliametnikule kõik oma asjad ette. Kandis lühidalt ette asja sisu. Põhjendusena tõi ta ette järgmised asjaolud. Ta pani ette põgeneda. Mine tea, mis talle minust ette räägiti. Seal loratakse talle igasuguseid asju ette. *Mis sa siin koolmeistrile ette puhusid, on sula luiskamine! .. E. Vilde. *„Eks usu aga sina lehti, mis need sulle ette pasundavad,” ütles isa halvakspanevalt. A. H. Tammsaare. || kasutamiseks valmis v. eeskujuks. Veele tuli äravoolamiseks tee ette teha. Ronimise hõlbustamiseks raiuti kaljusse astmed ette. Tõmbas kriidiga joone ette, mida mööda lõigata. Õpetaja, meister näitas ette, kuidas seda teha.
7. osutab mingile juhuslikumat laadi esinemusele v. toimumisele, millele satutakse. Selliseid juhtumeid oli ka mujal ette tulnud. Sipelgad panid nahka kõik, mis ette puutus. Vahel sattus, juhtus ette ka mõni rada. Tee peal sattus mitu kraavi ette. See asi tuleb mulle tuttav ette. *Temast vanemat [inimest] pole mul ette tulnud näha. N. Baturin.
8. osutab millegi esinemusele kellegi kujutluses, mälus, mõttes. See mees tuleb mulle tuttav ette. Niisugune võimalus ei tulnud mul kohe ettegi. *Nõnda siis, kujuta endale ette: temal, mõistad, temal polnudki mingit äri. A. H. Tammsaare.
9. kõnek etem, parem. Juhan oli ikka kõige ette, kõigist ette mees. Ta on küll hea inimene, kuid Ants on veel ette. Kartulisaak on tänavu möödunud aasta omast ette. Ta polnud teistest tüdrukutest halvem, pigem hoopis ettegi. Iseloomu poolest on ta sinust ette. *„Siin oli kaugelt ette kui kuskil kuurordis või liivarannal,” vastas Robi. M. Metsanurk.
10. kõnek teat. isikute rühmale v. üksikisikule kontrollimiseks, otsustamiseks vms.; kellegi jutule. Komisjon laskis poisid kahe-kolmekaupa ette kutsuda. Direktori juures ei olnud kedagi, pääsesin kohe ette. || (kohtus, kohtuistungil arutlemisele). Nende tüliasi, pärandusasi tuleb homme kohtus ette.
11. kõnek (males:) löödavaks, tule alla. Jättis vastasele ratsu, viguri puhtalt ette.
12. ‹ühendverbi osana› (ülekantud tähendustes:) näit. ette heitma, ette kirjutama, ette lööma, ette nägema, ette vaatama, ette viskama, ette võtma
II. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki ettepoole, esikülje v. liikumise suunda; ant. taha. Ta jäi meie ette seisma. Maja ette istutati põõsaid. Auto sõitis kaupluse ette. Ta jäi ukse, trepi ette seisma. Istus kamina, klaveri ette. Ta vahtis enda ette maha. Pani käe silmade ette. Astus aeglaselt jalg jala ette. Veeretas suure kivi koopasuu ette. Panin raamatud ja ajalehed tema ette lauale. Viskas leivatüki koera ette. Ülejäänud toidud viidi sigade ette 'sigadele söömiseks'. Tooge avaldises ühine kordaja sulgude ette! Silme, vaimusilma ette kerkis isamaja. Pomises, muheles, lausus enese ette 'endamisi, omaette'.
2. millegi külge, millegi esiküljele. Tõmbas kardinad akna ette. Unustas võtme ukse ette. Lükka riiv ukse ette! Õmbleb nööbid särgi ette. Pistis tropi augu ette. Rakendas, pani hobuse ree, vankri, adra ette.
3. kellegi näha, tutvuda, hinnata vms. Sel aastal jõuab vaataja ette veel mitu uudislavastust. Oma teostes toob ta lugeja ette keskaegse Tallinna eluolu. Asi jõudis, tuli avalikkuse ette. Poiss kartis isa silma ette sattuda. || kellegi küsitletavaks, käsitletavaks, otsustatavaks, lahendatavaks vms. Mehed kutsuti, läksid kohtu ette. Sa pead komisjoni ette ilmuma. || kellegi juurde, kellegi jutule. Talumehed püüdsid palvekirjaga keisri ette pääseda. Kuningas laskis väepealikud enda ette kutsuda. *Kuid aeg-ajalt kutsuti Sass ikkagi peremehe ette, räägiti pikki jutte. R. Sirge.
4. ‹hrl. asendatav põhisõna allatiivilõpuga› kellelegi, millelegi ülesandeks, nõudeks vms. Tänapäeva elu seab meie ette üha uusi ülesandeid. Need ja paljud teised probleemid kerkisid meie põllumajanduse ette. *Ainult neid tingimusi täites või täita püüdes saab kriitika tõusta tema ette seatud ülesannete kõrgusele. V. Gross.
5. kasut. osutamiseks mingile olukorrale, nähtusele, kuhu on jõutud v. lähemal ajal jõutakse. Sinu küsimus seab mind teatavate raskuste ette. Teda tuleb seada tõsiasja, sündinud fakti ette. *.. võetakse su varandus ära puhtamuidu, nii et pole muud kui mine tuulevarjust kurja ilma ette. O. Jõgi (tlk).
6. kõnek eest; asemel. Poiss teeb tööd juba päris täismehe ette. *Ning seepärast ei saanud Taader Traadi haigust täie tõe ette võtta. R. Sirge. *Poeg Märt käis talus sulase ette, tütar Liina teenis tüdrukuna .. H. Raudsepp.
7. kõnek eest (rahaliselt). *Raske raha ette kultuurheinamaid tehtud – mis mõte sellel oli? R. Sirge. *.. tulge kõrtsi jooma, mina ostan teile viina ja maksan joomise ette kuuskümmend kopikat päevas. J. Parijõgi.
8. van pärast, eest. *Teie ärge muretsege nii palju võõraste inimeste ette ja ärge murdke pead, mis nad söövad ja mis nad joovad .. O. Luts.
9. esineb fraseologismides, näit.:. Altari ette minema, astuma. Altari ette viima. Pärleid sigade ette heitma. Täie ette minema. Ukse ette jõudma. Valge ette tooma, tulema.
Omaette tähendusega liitsõnad: oma|ette, otsaette

faktuur ‹-i 21› ‹s›

1. mingi materjali pinna ehituse v. töötluse iseloom, selle omapära. Kanga, trikotaaži, klaasi, glasuuri faktuur. Sile, krobe faktuur. Viimistlusplaatide lihvitud, täksitud, sooneline faktuur.
2. kunst muus kunstiteose v. helitöö tehnika omapära. Ofordi peen faktuur. Jämeda faktuuriga linoollõige. Helitöö homofooniline, polüfooniline faktuur. Keerukas, mitmekesine, massiivne, läbipaistev faktuur.
3. maj saadetud kaupade nimestik koos arvega

faktuurima ‹42›

1. materjali pinda kunstipäraselt töötlema. Sile puidupind faktuuritakse põletamise või lõikamisega tihedalt konarlikuks.
2. maj arvega varustama. Faktuurimata saadetis.

gambiit ‹-biidi 21› ‹s›
sport males avang, kus kahitakse materjali kiirema arengu saavutamiseks, kahiavang
▷ Liitsõnad: kuninga|gambiit, lipugambiit.

granulomeetria ‹1› ‹s›
teralise materjali (kivimite, pinnase jm.) fraktsioonkoostise määramine; selle määramise meetodid

heidis ‹-e 4› ‹s›
välja- v. kõrvaleheidetu (hrl. aine, materjali vms. kohta). Vulkaanide heidised. Kuukulgur jõudis suure kraatri heidiste tsooni.
▷ Liitsõnad: mere|heidis, tormiheidis.

heli|juhtivus
tehn materjali omadus juhtida heli

heli|neelavus
ehit materjali omadus neelata helilaineid

hüdro|transport
tehn tahke materjali transportimine voolava vedeliku abil

inkrustatsioon ‹-i 21› ‹s›
kunst mingi pinna ilustamine teise v. erineva materjali tükkidega, nii et need jäävad kaunistatava pinnaga samale tasandile; selline kaunistus. Inkrustatsioonidega laegas.

jõhv ‹-i 21› ‹s›
(hobuse, eesli) pikk jäme ja tugev laka- v. sabakarv. Sabas olid mustade seas mõned valged jõhvid. Lind lendas pesa poole, jõhv noka vahel. Juuksed olid karedad ja jämedad nagu jõhvid. || ‹hrl. sg.› (kogumõistena, materjali nimetusena). Töökoda ostab jõhvi. Vanasti tehti pillikeeled jõhvist. Jõhv on väärt polstrimaterjal. Jõhvi(de)st pintsel, hari. *Metsavahi Jüri hobuseid ei varastanud. Aga kõrtsi ees lõikas ta nende sabadelt jõhvi.. H. Raudsepp.
▷ Liitsõnad: hobuse|jõhv, laka|jõhv, madratsi|jõhv, sabajõhv.

kaksik|number
kahe numbri materjali sisaldav ja kahe numbriga tähistatav perioodilise vm. väljaande koondnumber. Ajakirja, ajalehe kaksiknumber.

kalander ‹-dri, -drit 2› ‹s›
tehn valtsidega masin paberi, naha, riide vm. materjali pinnale sileduse ja läike andmiseks v. mustri sissepressimiseks. Paber, kangad, pesu lasti läbi kalandri.

keraamika ‹1› ‹s›

1. materjali põletamisel rajanev savitöötehnika; vastav tarbekunstiala
2. põletatud savist tooted. Juubilarile kingiti mitmesugust keraamikat. Arheoloogilistel kaevamistel leitud keraamika. Pronksi- ja vanemal rauaajal valmistati ka riibitud keraamikat.
▷ Liitsõnad: ehitus|keraamika, tarbekeraamika; kamm|keraamika, kedra|keraamika, nöör|keraamika, tekstiilkeraamika.

kokku kirjutama

1. ühes sõnas, liitsõnana kirjutama; ant. lahku kirjutama. Ühendverbid kirjutatakse osas vormides kokku, osas lahku. Täiendsõna kirjutatakse neil juhtudel põhisõnaga kokku.
2. mitmesuguse materjali, eri allikate alusel midagi kirjutama. Materjali on piisavalt, on vaja hakata artiklit kokku kirjutama.
3. kõnek midagi kergekaalulist v. alusetut kirjutama; valmis vorpima, kokku soperdama. Näita, mis sa siin tema kohta oled kokku kirjutanud! *Üks mõttetu sõnademulin see on küll, mis Allemann seal oma lehes kokku kirjutab. J. Kärner.

klaas|keraamika
(teat. klaasilaadsest toormest valmistatud materjali v. sellest valmistatud toodete kohta). Klaaskeraamika on väga vastupidav. Vahend klaaskeraamika puhastamiseks.

konveier ‹-i, -it 2› ‹s›
tehn transpordimasin lasti teisaldamiseks (ka töödeldava materjali v. monteeritavate toodete edasitoimetamiseks) pideva vooluna. Põlevkivi teisaldati konveieriga. Auto monteeritakse konveieril.
▷ Liitsõnad: hüdro|konveier, kett|konveier, kopp|konveier, kraap|konveier, lint|konveier, plaat|konveier, pneumo|konveier, ripp|konveier, tigu|konveier, vankerkonveier vrd haljaskonveier.

koond|kartoteek
mitme kartoteegi materjali koondav kartoteek. Eesti murdesõnavara koondkartoteek.

koostama ‹37›

1. andmete, materjali põhjal kirjutama v. kokku seadma. Äriplaani, graafikut, akti, aastaaruannet koostama. Korrarikkumise kohta koostati protokoll. Koostab läbiloetu kohta konspekti. Koostasin kirjale vastuse. Koostage lepingu tekst, (märgu)kirja projekt! Õpikut, sõnaraamatut, ilmakaarti, maleülesandeid, ristsõnu koostama. Koostati valijate nimekirjad. Hoone projekti on koostanud tuntud arhitekt.
2. üksikosadest, -isikuist üheks tervikuks liitma. Jaamakorraldaja asus kiiresti rongi koostama. Lõppenud võistluste põhjal koostati noortest Eesti koondis. *Talvel veeti need metsamaterjalid läbi sügava lume jõe kaldale ja kevadel koostati neist parved.. J. Jaik.

kork ‹korgi 21› ‹s›

1. peam. korgitamme koorest saadav kerge elastne vedelikku mitteläbilaskev materjal. Korgist tihend, tallad. || bot mitmeaastaste taimede esmase kattekoe all arenenud teisene kattekude, korkkude
▷ Liitsõnad: haavakork.
2. pudeli, harvemini muu (kaelaga) nõu, ka ava sulgemisvahend. Klaasist, plastmassist, kummist kork. Pudelile pandi, keerati, suruti kork peale. Kork on kõvasti peal. Lõi, tõmbas, kangutas pudelilt korgi pealt. Šampusepudeli kork lendas laksatades, pauguga lakke. Kolb suleti tiheda korgiga. Panin korgi ette ja lasksin vee vanni. || ‹hrl. liitsõna järelosana› piltl midagi selliselt sulgev aine, näit. jääkork
▷ Liitsõnad: klaas|kork, kroon|kork, kummi|kork, metall|kork, plekk-|kork, puitkork; pudeli|kork, vannikork; jää|kork, rasu|kork, õhukork.
3. õngenööri külge kinnitatud kerge materjali tükike, mis hoiab õngekonksu parajas sügavuses. Kork vajus vee alla: kala oli otsas. Õngitseja vahtis üksisilmi veepinnal hõljuvat korki.
▷ Liitsõnad: õngekork.
4. kõnek kaitsekork. Korgid põlesid, läksid läbi. Voolumõõtja korgid keerati välja. Korke parandama 'kaitsekorke korda seadma'.
▷ Liitsõnad: automaat|kork, elektrikork.
5. kõnek liiklusummik. *Tormati ukse poole. Tekkis kork. Ja kohe paanika. L. Promet. *Kolonni pea oli korgile sattunud, nõnda et tekkis sunnitud peatus.. J. Peegel.

kruus|liiv [-a]
geol (ehitusgeoloogias:) 25–50% kruusa v. kruusast jämedamat materjali sisaldav liivpinnas

kulu|norm
maj (materjali) kulu ettenähtud määr mingi ühiku kohta. Tooraine, kütuse, energia, tööjõu kulunormid. Vee kulunorm inimese kohta ööpäevas.

kumm1 ‹-i 21› ‹s›
kummist ese; kummi(aine). a. õhuga täidetav rõngas auto vm. sõiduki rattal. Auto, kombaini, jalgratta kummid. Bussil lõhkes, purunes kumm. Autojuht vahetas kummi. Nael kummi! 'head teed (ütlus auto vm. sõiduki v. veoki juhile)'. b. vahend pliiatsi- vm. kirja kustutamiseks, kustutuskumm. Pehme, kõva kumm. Kustutas sõna, tähe kummiga (maha). c. muid kasutusi (hrl. kummipaela v. kummitaolise materjali kohta). Ostsin kitsast ja laia kummi. Pükstel on kõva, tugev, lõtv, paras kumm. Jopi varrukasuudesse ja vöökohale aetakse kumm sisse. Laskis kummiga nipsu, plaksu. Ragulka kumm. Kummist isolatsioonimaterjal. Venib nagu kumm.
▷ Liitsõnad: auto|kumm, ratta|kumm, sise|kumm, varu|kumm, õhukumm; kustutus|kumm, pliiatsi|kumm, tindikumm; miidri|kumm, pesu|kumm, traksi|kumm, tripikumm; närimis|kumm, vahtkumm.

kuul|veski
tehn teras- v. portselankuulidega täidetud pöörlev trummel tahke materjali peenestamiseks. Lupja jahvatatakse kuulveskis.

kõva ‹7›
I. ‹adj›
1. (materjali, aine, asjade jm. kohta:) koostiselt tihe, survele vastupidav; tugev, paindumatu, jäik; ant. pehme. Kõva kalju, kivim, puit, metall. Magma kattus kõva koorikuga. Malm on kõva ja rabe. Kõva seep. Kõvaks tambitud savipõrand. Kõvaks karastatud mõõk. Kõva kattega maantee. Kõva pinnas, pind jalge all. Kõvaks kuivanud leivakannikas. Lumi oli kõvaks tallatud. Teras on kõvem kui raud. Tamm on kõvem puu kui kask. Tihe ja kõva parknahk. Kõvade kaantega raamat. Kartulid on kõvad, tuleb veel keeta. Väikesed kõvad rinnad. Kõva kui kivi, sarv, puujuurikas. Kõva nagu kont. Kõva suulagi 'suulae eesmine, jäigana tunduv osa'. Kõva habe 'jäikade karvadega, raskesti aetav habe'. *Kõht on kõva ja punnis nagu kerisekivi.. O. Tooming. *Tee muutus ikka liivasemaks ja pehmemaks ning lõpuks kadus kõva põhi täiesti. Jalad vajusid sügavale liiva.. P. Kuusberg. || (riietusesemete kohta:) jäigaks, paindumatuks töödeldud v. muutunud. Kõva krae. Tanu tärgeldati kõvaks. Kõvaks kuivanud saapad. Märjad riided külmusid kõvaks. Kõvad mähised. || istumisel, lamamisel jäik (ning ebamugav). Ase oli kõva. Voodi tundus esimesel ööl kõvana. Konutas ooteruumi kõval pingil. Kõva mööbel 'polstri ja kattematerjalita mööbel'. Kõva kupee 'tavaline, pehmete istmeteta kupee'. || (teat. ainete kohta:) tahke, mittevedelas, mittesulas olekus. Jahedas seisnud või on kõva. Rasv on kõvaks hangunud. Kõvaks keedetud muna.
▷ Liitsõnad: kivi|kõva, kont|kõva, luu|kõva, raud|kõva, teraskõva; poolkõva.
2. kindel, vastupidav, tugev, korras; ant. nõrk. Karjamaal on kõva aed ümber. Katus on veel kõva ega lase vihma läbi. Nad on endale siia kõva kantsi rajanud. Kapil oli kõva lukk: seda ei suudetud lahti murda. Mantel pole küll enam uus, aga alles päris kõva. *„Minu omad [säärikud] peavad küll hästi vett, aga risu ja orkide vastu pole nad kuigi kõvad,” vastas Indrek. A. H. Tammsaare. || (inimese kohta). Kõva tervis, närvid. Klaasipuhujal peavad olema kõvad kopsud. *..vanad mehed sundisid alaealised magama, et nad raskele tööle kõvemad oleksid. Juh. Liiv.
3. jõuline, füüsiliselt tugev. Kõva mees, poiss. Kõva kondiga metsatööline. Jõu poolest oled minust kõvem. Poiss ei anna veel mehemõõtu välja, aga jalad on kõvad. Tal on kõva jõud. *Mu onul on kõva käsi, lihtsalt raudrusikas. E. Männik. || tugeva jõuga, jõuliselt sooritatav. Kõva hoop vastu ust. Äigas poisile kõva võmmu, tohlaka kuklasse.
4. kindel, vankumatu. Kõva majanduslik põhi. Ta teenis hästi ning sai mõne aastaga kõva järje peale. Tal on kõrgemal pool kõva seljatagune. Neil oli kõva nõu asi nurja ajada. Tal on kõva usk, et olukord peagi muutub. Asutuses valitseb kõva kord, distsipliin. Majandi juhtimisel oleks vaja kõvemat kätt. *..kõva sõnaga mees, kes oskas enda eest väljas olla. E. Maasik. || (iseloomult, käitumiselt) järeleandmatu, kange, vastupidav. See oli kemplemine kahe kõva vastase vahel. Ole kõva, ära anna järele. *Näed, va Värdi tahtis teist nagu issanda imet, aga ei läinud [talle] – kõva tüdruk. R. Roht.
5. väga range, karm, vali, halastamatu. Selle eest on kõva karistus. Ta sai kõva peapesu. Ütlesin paar kõva sõna. Kõva kriitika, noomitus, kontroll. Käsk, keeld oli kõva. Kõik teed olid kõva valve all. Majanduses on kõva kokkuhoid.
6. hrl kõnek tubli, heatasemeline, silmapaistev. Kõva firma. Ta sai kõva koolihariduse. Meie kool kuulub kõvemate keskkoolide hulka. Ta sai sinu kõrval kõva kooli, väljaõppe. See oli kõva pidu. Ta tegi kõva karjääri. Töömees vajab kõvemat toitu. Kõva uni 'sügav, raske, hea uni'. *Neil oli kõva relvastus: püssid, revolvrid, kuulipilduja ja granaadid. V. Gross. || väljapaistev, silmapaistev, tubli mingil alal. Saima on kõva tööinimene. Ta on kõva laulu- ja pillimees, kõnemees, õngesportlane, maletaja, ujuja. Kõva spetsialist, teadusemees. Ta on bioloogias, saksa keeles kõva. Juba koolis olin kõva matemaatik. Juhan on kõva meistrimees. Mikk on palju kõvem kalamees kui sina. Ta on igati kõva mees omal alal. || äge midagi tegema, kange. Poiss on kõva kakleja. Mees on kõva joodik, suitsumees, viina- ja naistemees. Tüdruk on kõva kurameerija. Jutumees, lubama oled sa kõva. Vanamees on kõva tingija ja ihnuskoi, ärimees ja hangeldaja. Sa oled kõva vihtleja. Kes see nii kõva norskaja on?
7. kõnek (koguse, hulga, kogu kohta:) suur, tubli, vägev. Heinu oli kõva autokoorem. Kõva sületäis, peotäis. Söödi kõva kõhutäis. Toiduportsjonid olid kõvad. Kõva lõuna, õhtusöök. Tänavu oli kõva räimesaak. Tütar sai kõva kaasavara. Põld sai kõva sõnniku. Mullu kasvas hein kõva. Rüüpas pudelist kõva sõõmu. Mehed tegid kõvad tropid 'võtsid tublid napsid'. Hobuseostmisele järgnesid kõvad liigud. Eile oli kõva võtmine 'kõva joomine'. || rõhusõnana kinnitab, et midagi on mainitavast hulgast, määrast pigem rohkem kui vähem. Sinna on kõva kilomeeter maad. Pudeleid on oma kõva tosin. Sellest ajast lahutab meid kõva poolteist sajandit. Ettekanne kestis kõva pool tundi. Kõva kolmandik teed on veel käimata. Ta on minust kõva kümme aastat noorem. *Mul kõva katusetäis roogu ilmaaegu seismas. E. Õun. || (rahaasjades:) suur, rohke. Tal on kõva teenistus, sissetulek, palk. Selle eest on kõva tasu, preemia. Teenis kõva kopika. Sul on kõvad summad taskus. Kõva päevaraha, taskuraha, jootraha. Kõva vaheltkasu. Võttis laenu pealt kõva protsendi. Kaup on hea, kuid hind kõva. Salaküttimise eest on kõva trahv.
8. kõnek äge, suur, kange. Küll pada läheb varsti keema, tal kõva tuli all. Saunas oli kõva leil. Kõva vihkamine, vaen. Poisil oli kõva õppimishimu. Kõva kojuigatsus. Sellest tõusis kõva nurin, vaidlus, tüli. Tal on rahva hulgas kõva poolehoid. Kõva janu, nälg, peavalu, nohu, köha, palavik. Mul on kõva kahtlus, kas see ikka nii on. Mehed olid kõva auru all. Tal on kõva tahtmine, plaan linna minna. Sellest tuleb kõva pahandus. Tal oli küll kõva kannatus, kuid lõpuks sai ka see otsa. Kõva lahing, võitlus, taplus, kähmlus. Vaenlane avaldas kõva vastupanu. Tal on kõva kiirus peal. Paat sai kohe alguses kõva hoo sisse. Õppustel oli sõduritel kõva mahv peal. Ta tuli kõva jooksuga. Sõna sõnast, nii läkski kõvaks ütlemiseks. *Pärast käiguvahetust võttis mootor kõvemad tuurid peale. E. Raud. || pingeline. Kõva töö. Poistel käis kõva pallimäng. Kõva ettevalmistus, harjutamine, askeldus. Kogu nädal käis kõva kartulivõtmine. Bussipeatusse on veerand tundi kõva astumist. Enne valimisi tehti kõva selgitustööd, propagandat. Kõva tegemisega saadi asjad korda. || (ideeliselt) tuline, äge, kange. Ta on kõva isamaalane, kommunist. || (ilmastikuga ühenduses). Kõva külm, pakane. Väljas valitses kõva talv. Keskpäeval oli kuumus kõva. Kõva tuul, maru, torm, tuisk, sadu, vihm. Merel oli kõva lainetus. Kõva äike tegi palju kahju. Lõuna-Eestis on juba kõva 'kaugele arenenud, suur' kevad. || visa, lakkamatu. Käivad kõvad jutud, et ta läheb meilt ära. *Ja Clodti kohta käib kõva kumu, et pidi olema kuritõppe jäänud. J. Kross.
9. kõnek kange (eriti alkoholi kohta). Kõva puskar, samagonn, kärakas. See naps on hirmus kõva. Saarlased olid kõva õlle teinud. See oli kõva tubakas. Need sigarid on minu jaoks kole kõvad. Võtsin kõva tableti sisse. Kõva kõrbelehk, hais. Selle näidendi lavastamine oli teatrile kõva pähkel 'raske ülesanne'. *Juba toodigi talle pingiotsale toop õllega, varsti ka kortel kõvemat. M. Metsanurk.
10. kõnek tugeva mõjujõuga, kange. See oli kõva dokument, paber. Kohtualusel oli kõva alibi. Tal on kõvad kaardid, trumbid peos. Kaitsja pidas kohtus kõva kõne. *Isa, vast on kavalus / kõvem veel kui vägevus.. Jak. Tamm.
11. (hääle, heli kohta:) vali, tugev, kaugele kostev. Kõva kisa, kõmin, põrin, undamine, mürin. Käis kõva pauk, kõmakas, plaks. Mehed rääkisid kõva häälega. Jutuajamine läks kord-korralt kõvemaks. Vareste kõva kraaksumine kostis kaugele.
12. (kuulmise, mälu kohta:) vilets, halb. Eit oli kõva kuulmisega. Temaga tuleb valjusti rääkida, sest tal on veidi kõva kuulmine. Poisil on kõva pea 'halb mälu õppimiseks'.
13. kõnek (vee kohta:) kare; ant. pehme. Pesemiseks ei sobi kõva vesi.
14. kõnek (klusiilide kohta:) tugev. Kõva p,t.
II. ‹s› kõnek kõvakübar. Sisseastujal oli kõva peas. *Kolab niisama ringi, kõva kuklas ja lips ees. R. Janno.

kõvadus ‹-e 5› ‹s›

1. materjali võime vastu panna temasse tungivale kehale; seda võimet iseloomustav suurus. Metallide erinev kõvadus. Kivimite kõvadus. Keskmise kõvadusega puit. Süsinikusisaldus mõjutab raua kõvadust. Kaevamise kiirus oleneb pinnasekihtide kõvadusest. Proovis noa kõvadust.
2. (< as kõva). Torkab silma hoonete ja tööriistade kõvadus. Sinu kõvadusest sõltub meie pääsemine: kui sa ainult vastu pead! Löögi, hoobi kõvadus pani tuikuma. Südamete kõvadus. Hääle kõvadus. *Ikka oma 40° kõva [viin], pole muutunud lahjemaks põrmugi, ikka sama kõvadus.. E. Männik.

käsi|leht
ettekande juurde kuuluvat materjali sisaldav leht, mis jagatakse kuulajaile

külma|rabedus
tehn mingi materjali (peam. terase) omadus madalal temperatuuril kergesti puruneda

laadima ‹laadin 42›
mingit kaupa, materjali v. ainet kuhugi siirma ning laduma. Metsamaterjali, puisteaineid, konteinereid, masinaid, tarbekaupu laeva, laevale, trümmidesse, vagunitesse, autodele laadima. Kaubajaamas laaditakse vaguneid. Laaditi ning lossiti laevu ja praame. Ehitusmaterjale peale, maha, vagunist autodele ümber laadima. Naftaga laaditud tanker. Pumpade abil laaditakse laeva tankid täis, tühjaks. *Tema kohus oli rood õigeks ajaks jaama viia ja rongile laadida .. A. Hint. || kõnek midagi suuremal hulgal kuhugi panema, laduma v. toppima. Laadin kõik asjad, kogu oma kraami kohvrisse ning seljakotti. Laaditi taskud õunu täis. *Ühel hommikul noorem vend laadis endale valmis leivakoti. J. Jaik. || kõnek kõvasti sööma (v. jooma), sisse ajama. Õgard laadis terve vaagnatäie liha keresse. *Kas sul siis tõesti on alati vaja sisse laadida kallist kroonuviina .. O. Luts. || info ressurssi kasutuskohta viima. Laadin programmi välismälust põhimällu.

ladu ‹lao 27› ‹s›

1. hoone, ruum, (piiratud ning kaetud) plats vms. materiaalsete väärtuste (kauba, materjali, tööriistade jne.) hoidmiseks. Toidu-, tööstuskaupade, ehitusmaterjalide ladu. Kaupu veetakse tehastest lattu ning laost kauplustesse. Töötab laos pakkijana. Lattu oli sisse murtud. || küün; põhuruum; (endisaegses rehielamus:) aganik, kõlgus; rehala (lahtiste lattidega) lakapealne. Aganad kanti sarjaga lattu. Heinad aeti lao peale. *.. nagisevaid pulki mööda ronib Martens laole ja vaatab seal hämaras ümber. M. Metsanurk. *Madalate põõsaste vahel mustab küün. Sügisel hulkusid vahel kitsed ümber lao .. V. Alttoa.
▷ Liitsõnad: heina|ladu, kauba|ladu, kesk|ladu, kütte|ladu, laskemoona|ladu, materjali|ladu, relva|ladu, taara|ladu, utiili|ladu, viljaladu.
2. trük teksti ladumine; laotud tekst. Alustati sõnaraamatu ladu. Trükivorm koostatakse laost ja klišeedest. Laost tehti tõmmis.
▷ Liitsõnad: foto|ladu, käsi|ladu, masin|ladu, tina|ladu, trükiladu.

laduma ‹laon 42›

1. (ühesuguseid esemeid, mingit materjali) hrl. korrapäraselt (näit. ülestikku, kõrvuti, ritta) asetama. Puid riita, raamatuid virna laduma. Laob lauakoormat, laudu koormasse. Küünis laoti heinapallid korralikult kantsiks. Halud tuli süldadesse laduda. Laob lihatükid tünni soolduma. Tordid olid hinna järgi vitriini ritta laotud. Hakkas kohvreid autosse, kärule laduma. Ladusime kotid õunu täis. Kilud on korrapäraste kihtidena karpi laotud. Kraavi kaevamisel laoti mättad ning muld kahele poole. Kompostihunnik laotakse vaheldumisi jäätme- ja mullakihtidest. Puuriit vajub längu, tuleb uuesti laduda. || detaile (ehitades) paika asetama. Müürsepad laovad müüri. Laob telliseid müüri. Vundament sai valmis, hakati seinu laduma. Paest laotud kiviaiad. Pottsepp laob ahju, kaminat. Laotakse sillutist, parketti. || mängukaarte kindlate reeglite järgi üksteise kõrvale v. peale asetama. Pasjanssi laduma. Laob kaarte. || midagi ohtralt (sageli hunnikusse v. koormana) kuhugi asetama v. tõstma. Perenaine ladus mu taldriku head ja paremat täis. Järjest uusi pudeleid laoti lauale. Müüja ladus kaupu ostja ette letile. Ladus endale magama heites mitu tekki peale. Töö on tehtud, lao raha peo peale. Oma paar tuhat krooni tuleb tal remondiraha(ks) lauale laduda. | piltl. Kõiki kohustusi, töid ei saa tema kaela, selga, turjale laduda. Õpetaja on range: laob aga kahtesid. Laob kõigile kurje sõnu, etteheiteid. Ladus meile süüdistusi näkku. Kirub ning laob kuradeid, kolmekordseid. Lao lagedale, mis sul südame peal on. Ta oskab libe olla ning komplimente laduda. Lao sõimunimesid palju laod, ega see mul tükki küljest võta.
2. kõnek hoope andma, peksma. Hakkas teisele hoope laduma. Laob hobusele, hobust piitsaga. Laoti üksteisele matse, vopse selga. Teomehele laoti mõisa tallis kakskümmend vitsahoopi.
3. kõnek jooksma, liduma, tormama. Poisid ladusid metsa poole nii kui jalad võtsid. Eit ladus ülejala küla poole uudist kuulutama. Ei jõua enam linna mööda laduda. *Jussi jalad läksid küll hommikust õhtuni saha ja äkke järele ladudes kangeks nagu vanal hundil .. A. H. Tammsaare.
4. trük trükivormi tekstiosa koostama. Käsikirja hakatakse laduma. Käsitsi, ladumismasinal laduma.

lapike(ne) ‹-se 5› ‹s›
(< dem lapp).; väike osa, tükike, laiguke. a. (maad vm. pinda). Lapike maad, põldu, niitu. Tegi maha otra ja lapikese hernest. Lapike selget taevast. Ta kehal pole ainsatki päevitamata lapikest. b. (materjali). Lapike brokaati, sametit. Seemisnahast lapike prillide puhastamiseks. *.. otsib külmalt välja oma kõige julgemad bikiinid: lapike taga ja veel pisem ees .. V. Lattik.
▷ Liitsõnad: aia|lapike(ne), kartuli|lapike(ne), lume|lapike(ne), maa|lapike(ne), muru|lapike(ne), põllu|lapike(ne), viljalapike; näolapike.

lapp ‹lapi 21› ‹s›

1. (väike) tükk mingit õhukest materjali. Lapp riiet, nahka. Põrand tõmmati märja lapiga üle. Pühkis laua lapiga puhtaks. Nühib lapiga ukse käepidet läikima. Hoiab märga lappi laubal. Lappidest õmmeldud nukurõivad, vooditekk. || titelapp, mähe. Kui imik majas, siis ka lapid nööril kuivamas. Vahetab lapsel lappe. || paik (II). Otsib lappi, et pükse paigata. Vanal kasukal oli lapp lapi kõrval. Nahast lapid pintsaku küünarnukkidel.
▷ Liitsõnad: higi|lapp, küürimis|lapp, naha|lapp, nuku|lapp, nõudepesu|lapp, paja|lapp, pudi|lapp, põranda|lapp, riide|lapp, tahvli|lapp, tite|lapp, tolmulapp; rinna|lapp, õlalapp.
2. väike osa mingit pinda, väike (maa)tükk. Lapp põldu, kartulimaad, heinamaad. Tegi maha lapi hernest, teise otra. Tal pole lappigi põldu. Sihtidega lappideks lõigatud mets. Talu heinamaa oli mitmes lapis. Aed oli viimse lapini üles haritud. Pilvede vahelt paistis lapp sinist taevast. *All põhjatuses [= kaevus] / lapp vilkuvat vett .. H. Runnel. || laik. Mustade lappidega valge kass. Pisike aken kumas seinas heledama lapina. Erutusest lõid talle punased lapid näkku. *.. kidurad habemetukad katsid lappide kaupa ta laia ilmetut nägu. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: aia(maa)|lapp, heinamaa|lapp, karjamaa|lapp, katse|lapp, lume|lapp, maa|lapp, muru|lapp, näo|lapp, põllulapp.

laste|porno(graafia)
pornograafiline materjal, kus kujutatakse last v. lapsi; sellise materjali tootmine v. esitamine. Lasteporno valmistaja, levitaja, omaja. Lastepornograafiat puudutavad seadused.

leht ‹lehe 22› ‹s›

1. kõrgemate taimede tüvendi hrl. lame roheline, klorofülli sisaldav organ, kus toimub fotosüntees ja vee aurumine. Nõeljas, süstjas, rombjas, ümar, hõlmine, lõhine leht. Vahajad, nahkjad, sametised, läikivad lehed. Astlaks, köitraoks muundunud leht. Puude, põõsaste lehed. Punaste lehtedega vaher. Lehtede sahin, kahin. Lehed kolletavad, langevad, varisevad. Mets läheb lehte, on lehes, lehtes, lehis. Puud on juba täies lehes. Kurgitaimed on alles kahel lehel 'kahe lehega'.
▷ Liitsõnad: abi|leht, ala|leht, idu|leht, kõrg|leht, liht|leht, liit|leht, pärisleht; haava|leht, kapsa|leht, kase|leht, kastani|leht, lepa|leht, loorberi|leht, palmi|leht, puu|leht, pärna|leht, rabarberi|leht, ristiku|leht, roosi|leht, sireli|leht, tamme|leht, tee|leht, tubaka|leht, vahtra|leht, viigileht; õiel katte|leht, kroon|leht, tupp|leht, õieleht; taimenimedes kobru|leht, korts|leht, kõõlus|leht, lese|leht, paise|leht, piibe|leht, tee|leht, ubaleht.
2. puhas v. tekstiga, piltidega v. kujunditega paberitükk, paberileht (tihti mingi dokumendi v. selle plangina). Puhtad lehed. Konspekteerib lahtistele lehtedele. Märkmikust rebitud leht. Viis lehte kopeerpaberit. Esimehe laud oli avaldusi, ankeete, arveid jm. lehti ja pabereid täis. Mitmest lehest koosnev skeem, kaart. || kunst trükitult paljundatud graafikateos, tõmmis, estamp. Graafiline leht. Graafikanäitusel oli eksponeeritud üle 100 lehe. || kõnek mängukaart. Mehed asusid kaarte mängima, Jaan segas, tegi lehed. Tal olid head lehed käes. Mängime veel, mul leht jookseb 'tulevad kätte head kaardid'. *Pikkamisi keeras Kusti oma kaardi [= potiemanda] nähtavale. Halb leht .. R. Sirge. || kuhugi köidetud paberileht, näit. vihiku-, raamatuleht. Vana raamatu, arhiivitoimiku koltunud lehed. Lehte keerama. Sirvib, lappab albumi lehti. | piltl. *Jah, eks me elu halle lehti / ka pärast meid veel sirvita. P. Haavaoks.
▷ Liitsõnad: ankeet|leht, arvestus|leht, haigus|leht, herbaar|leht, info|leht, joone|leht, kaardi|leht, kava|leht, korjandus|leht, kutse|leht, küsitlus|leht, laulu|leht, lend|leht, loendus|leht, lõike|leht, menüü|leht, mustri|leht, müüri|leht, nõrga|leht, nõude|leht, oote|leht, paberi|leht, palga|leht, registreerimis|leht, reklaam|leht, revisjoni|leht, saate|leht, suunamis|leht, sõidu|leht, teekonna|leht, tellimis|leht, täite|leht, töövõimetusleht; ees|leht, palge|leht, tiitel|leht, vaheleht.
3. lehtmaterjal; õhuke plaat mingit ainet v. materjali. Lehtkuld on üliõhuke kullast leht. Fooliumi müüakse rullina ja lehtedena. Leht nätsu, želatiini.
▷ Liitsõnad: kulla|leht, puit|leht, teras|leht, vineerileht.
4. hrl. mingi tööriista plaatjas, õhem ning laiem osa. Laia, kitsa lehega labidas. Kirvel on silm ja tera ehk leht. *Pilgu hiljem avas ta kaheteralise noa suurema lehe. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: kaap|leht, kirve|leht, labida|leht, sae|leht, vedru|leht, viili|leht, vikatileht.
5. ‹liitsõna järelosana› kasut. ka mõne lehtja anatoomilise moodustise kohta
▷ Liitsõnad: kõrva|leht, loote|leht, lõpuseleht.
6. kõnek ajaleht. Lehti tellima. Ostab hommikul värske lehe. Loeb lehte. Mis lehes uudist? Meil käib mitu lehte. Kas lugesid seda lehest või kuulsid raadiost? Leht kirjutas Jaanist, Jaani piltki oli lehte pandud. Lehes kirjutati ufodest.
▷ Liitsõnad: ajaviite|leht, bulvari|leht, hommiku|leht, jutu|leht, kõmu|leht, maakonna|leht, moe|leht, naiste|leht, nalja|leht, noorte|leht, nädala|leht, perekonna|leht, pildi|leht, pilke|leht, provintsi|leht, päeva|leht, rinde|leht, satiiri|leht, töölis|leht, üliõpilasleht; foto|leht, laua|leht, seina|leht, välkleht.

lokkima ‹lokin 42›

1. (juukseid) kähardama, lokke tegema. Lasksin juukseid lokkida. Lokitud juuksed, pea, habe.
2. (tekstiil- jm. materjali kohta:) lainesse, krussi hoidma. Alusriie jäi tikandi ümbert lokkima. Lokkivad volangid, rüüsid. *Linoleum ja mõned teised kattematerjalid venivad .. ning võivad lokkima hakata. S. Masso.

lõige ‹lõike 18› ‹s›

1. lõikamine (üksikaktina v. töö elemendina). Kirurg avab täpse, osava, kiire lõikega haige kõhukoopa. Pikad lõiked kääridega. Voolib kirvevart pikkade siluvate lõigetega. || sisselõige, sälk vms. Lõigete ja põletuskirjadega kaunistatud puuesemed. Lõige ulatub rinnakust kaenla alla. Puukoorde tehtud lõikest voolab mahla. || ‹liitsõna järelosana› (ka:) ära- v. väljalõigatud osa
▷ Liitsõnad: ajalehe(välja)lõige; juurde|lõige, kääri|lõige, noa|lõige, pooke|lõige, sae|lõige, sisse|lõige, sälklõige; keisrilõige; graafiliste tehnikate nimetustes linool|lõige, puu|lõige, vaselõige.
2. tehn eseme mõttelisel ühe või mitme tasandiga lõikamisel ühele poole lõikepinda jääva osa kujutis joonisel. Kui püramiid on lõigatud põhjaga rööpse tasandiga, siis on lõige põhjaga sarnane hulknurk. Ehitise projekti juurde kuuluvad lõiked ja vaated.
▷ Liitsõnad: koonus|lõige, läbi|lõige, piki|lõige, ristlõige.
3. tehn materjali purunemine tema ühe osa nihkumise tõttu teise osa suhtes
4. rõiva juurdelõikamisel kasutatav šabloon; selle kontuurid lõikelehel. Ülikonna, kleidi, kampsuni lõiked. Võtsin lõikelehelt lõike (välja). Lõige suurusele nr. 44. || sellistest šabloonidest lähtuv rõiva üldilme. Sportliku, elegantse, moodsa, klassikalise, inglise, laitmatu lõikega kuub, kostüüm, mantel. Kitsa, avara lõikega rõivad. Seelik on lõikelt sirge, kellukeseline, klošš.
▷ Liitsõnad: jaki|lõige, kleidi|lõige, mantli|lõige, pluusilõige; kimono|lõige, klošš|lõige, printsess|lõige, raglaanlõige.
5. (näo, pea v. mõne selle osa kuju kohta). Kitsa lõikega nägu. Idamaise lõikega silmad. Kummalise lõikega pikergune pea. *Eeva imes oma pehme, aga kangekaelse lõikega huuled hammaste vahele ja noogutas. J. Kross. || (juuste lõikamise viisi kohta). Madal, keskmine, kõrge lõige.
▷ Liitsõnad: näo|lõige, silma|lõige, soengu|lõige, suulõige.
6. hrl van lõik (1. täh.) *.. praeti selle kõrvale sealiha lõikeid .. M. Metsanurk. || ka jur paragrahvi alljaotus. Paragrahv 5, lõige 3.
7. hrl van osav manööver, snitt. *.. ja ilma oma kapitalita asutatud pangast tegi ta nii palju lõikeid, et arvati heaks ta arreteerida. J. Semper.
8. lõikes arvestuses; plaanis; läbilõikes (muud väljendusvõimalused paremad). Kliimaks nimetame teatavale paikkonnale paljude aastate lõikes iseloomulikku ilmastikurežiimi. *Panga profiilis paljanduvad erinevad lademed kuni 600 miljoni aasta lõikes. J. Eilart.

lõike|takistus
tehn materjali vastupanu lõikamisel

lõke ‹lõkke 18› ‹s›
(hrl. väljas) leegitsedes põlev suhteliselt väike kogus puid, hagu jm. põlevat materjali, (lõkke)tuli. Hubaselt praksuv, leegitsev, lõõmav lõke. Tegime, süütasime lõkke, istusime lõkke ääres, lõkke ümber. Lõkkel keedeti teed. Soojendati end lõkke paistel. Poisid heitsid lõkkesse kadakaoksi. Kohenda veidi lõket! Noored lähevad suurele jaanitulele, vanad teevad koduõues lõket. Metsas ei tohi kuival ajal lõket läita. Teen pliidi alla, koldesse, ahju natuke lõket. | piltl. Vabaduse lõke ei kustu ikestatute südameis. Ta silmis süttis kuri, tige lõke.
▷ Liitsõnad: laagri|lõke, signaal|lõke, tulelõke.

läbi|paistev ‹-tva, -tvat 2› partits

1. selline, millest saab läbi vaadata; (mingi materjali v. ainekihi kohta:) valgusvoo suunda (oluliselt) mittemuutev. Läbipaistev klaas, kile, vedelik. Valge paber pole läbipaistev. *Ta käed olid haruldaselt kitsad ja läbipaistvad, iga sooneke naha all näha .. L. Promet.
2. piltl läbinähtav, taibatav. See vale, ettekääne, vihje on liiga läbipaistev.

mahu|mass
tehn materjali ruumalaühiku mass. Mulla, turba, graniidi, ehitusplaatide mahumass.

materjali|mahukas
maj palju materjali nõudev. Energia- ja materjalimahukas tootmine.

nahk|köide [-köite]
trükise vm. nahka köitmine; sellesse materjali köidetud trükis vm. Nahkköites raamat, album, auaadress. Kas soovite nahkköidet? Võtab riiulist paksu nahkköite.

nakke|pind [-pinna]
ehit materjali (näit. krohvi) nakkumise pind

nõude|leht

1. maj dokument millegi tellimiseks, välja nõudmiseks (näit. laost materjali saamiseks)
2. bibl vormikohane sedel raamatukogust laenata soovitava raamatu andmetega

olema ‹olla, olen, (ta) on, olin, ollakse; ‹eitavas kõnes ka vormid:› pole, polnud, poleks, polnuks, polevat, polnuvat, poldaks, poldud, poldavat 39›

1. väljendab subjekti (olendi, eseme, sündmuse, nähtuse, seisundi, olukorra vm.) üldist, antud hetkel v. minevikus eksisteerimise fakti: eksisteerima, olemas olema. a. (üldse, tegelikkuses). Olla või mitte olla? Ma mõtlen, järelikult ma olen. Oli kord üks kuningas. Siis oli kõigest puudus. Ei ole head ilma halvata. On sündmusi, mis ei unune. On inimesi, kes tahavad teiste tööst elada. Juhtus olema halb ilm. On nähtusi, mille olemust tänini ei tunta. Vanaduse vastu ei ole rohtu. Olema hakkama, olemas olema, olemast lakkama. See tegu oleks võinud olemata olla. Vanaisa ei ole enam 'suri, on surnud'. On ainult üks pääsemisvõimalus. Ei ole muud nõu kui ise selgusele jõuda. Pole muud kui istuda ja oodata. Toit on valmis, pole muud kui sööma istuda. On oht haigestuda leetritesse. Raskusi on, aga neist saame üle. On põhjust arvata, et.. Kas sellest on abi, kasu, tulu? Temas on näitlejat. Seda on näha, kuulda, tunda. Sellest oli ajalehes lugeda. Süüa tuleb muretseda, ükskõik, kas raha on või pole. b. (mingis kohas, kuskil). Metsa all on veel lund. Tänaval oli palju rahvast. Toas polnud kedagi. Köögis oli kärbseid musttuhat. Väljas on sügis, porine, pakane, kõva tuul. Peol oli olnud tore. Kas laual võid on? Temast polnud seal jälgegi. Kotis oli ainult kroon raha. Majas ei ole veevärki. Õhus on äikest. c. (mingil ajal, millalgi). Praegu on talv, veebruar, aasta 1986, 20. sajand, õhtu, tööaeg. Täna on soe, vihmane, tuuline ilm. Homme koolitööd ei ole. Praegu on juba aeg minna. Rongi väljumiseni on veel kümme minutit. Kunagi oli selle metsa asemel küla. Lambal oli 'sündis' eile utetall. d. (kellegi v. millegi valduses, omanduses, käsutuses). Mehel on uus ülikond, suured majad, loks auto. Mitu last neil on? Kas teil juhtub tikku olema? Meil ei ole midagi süüa. Mul ei ole kohta, kus elada. Neil ei ole kinos käimiseks aega. Kas sul on mahti see töö ära teha? Tal on ju võimalus lepingust loobuda. Tal on mantel seljas, saapad jalas, põll ees, piip hambus, kohver käes. e. (kellegagi v. millegagi ühtekuuluvana: osana, omadusena, tunnusena, funktsioonina, seisundina, protsessina, tegevusena jne.). Tal on käharad juuksed, ilusad silmad, paras kasv, parajalt pikkust. Kirvel on puust vars. Tal on talenti, eeldusi, võimeid, jaksu, jõudu, visadust (midagi teha). Mul pole isu, tahtmist, lusti, soovi kinno minna. Tal oli hirm, häbi, kõhe tunne. Mul polnud asjast aimugi. Mis sul viga, häda on? Mul on peavalu, paha olla. Mul pole midagi selle vastu. Juulal oli armastus Mihkli vastu. Meil polnud pileti muretsemisega mingit vaeva, tüli, raskust. Tema kurbusel, rõõmul polnud piiri. Tal ei ole endasse usku. Poisil polnud kaaslastega õiget klappi. Isal on palju tööd ja tegemist. Kõigil oli kiire, temast kahju. Mul pole sellega mingit asja, tegemist. Tal ei olnud kuskil püsi, asu, rahu. Kas teil on midagi öelda? Teil on õigus. Sul ei ole põhjust, alust, tarvidust seda teha. Tal on kombeks, moeks, viisiks kutsumata külla tulla. Tal on midagi südamel, plaanis, kavas, mõttes. Tüdrukul oli nutt varuks, nutt kurgus, hirm nahas. Asjal on oma mõte sees. Tal oli hale, kurb, halb, lõbus, piinlik, soe, külm, valus. Tal on hea olla. Sinuga on raske vaielda. Pole sul vastu joriseda midagi. Mul on ootamisest villand, isu täis, isu otsas, kõrini. f. (kellelegi v. millekski mõelduna v. määratuna). See kingitus on ema jaoks, too teine sulle. Raamat on Mardile. See tee on jalgratastele, jalakäijatele. Need lõngad on heegeldamiseks, heegeldustööks. Mul on su abi vaja, tarvis. Sulle oleks vitsa, malka vaja. „Mida teile võiks olla?” küsis müüja. Kas mulle kirja ei olnud? Võõrastel(e) on sissepääs keelatud.
2. väljendab subjekti eksisteerimisprotsessi: asetsema, asuma, paiknema, viibima; elama; funktsioneerima, käituma. a. (mingis kohas). Ta on maal, linnas, Siberis, koolis, kodus, kodunt ära, apteegis, aias, toas. Laev on merel, sadamas. Sadam on veel kaugel. Vaas on laual, riiulil. Maja on tee ääres, orus, jõe kaldal, teistest eemal. Ta oli juba väravast väljas. Olemegi päral, kohal. Kus ta on? Sisukord on raamatu lõpus. Viga on temas endas. Koer oli rebase kannul. Hobused on trepis. Olin sugulaste pool, haiglas, ööd võõrastemajas. Õlu on all, vaht on peal. | piltl. Ta nimi on pidevalt kõigi suus. Luuletus on peas. Pühad, lõikusaeg on ukse ees. Südames oli rõõm, kurbus, valu. Nutt, pisarad ei olnud kaugel. Ta oli oma sõiduvees. Oleme omadega enam-vähem mäel. Asi on selles, et.. Seal see asi nüüd on! b. (mingil ajal). Olen varsti tagasi. Olin ammu enne teisi kohal. Olime möödunud pühapäeval maal. c. (mingis tegevuses, milleski osalemas). Olen kalal, jahil, õngel, noodal, tulusel, marjul, seenil. Vend on õitsil, veskil, karjas, õunavargil. Olime pulmas, matustel, külas. Oleme kohvil, lõunal. Olen tööl, reisil, praktikal. Olen praegu dieedil, ravil. Kes on roolis, aerudel? Poiss on õngede kallal ametis, tegevuses õngede korrastamisega. Ta on tegev mitmes ühingus. Olime ootel, valvel. Olin just kinno minemas, koju tulemas. Auto on remondis, paranduses. See sõna on juba mõnikümmend aastat käibel, tarvitusel, kasutusel. Mis siin teoksil on? Vili on jahvatusel, töö on tegemisel. Olen juba varahommikust peale liikvel. Mullikas oli terve talve nuumal. d. (mingil viisil, vahel viisi näitamata). Kuidas olla – minna või mitte minna? Nii peenes seltskonnas ei oska kuidagi olla. Tema oskab ülemuste ees olla. Ole viisakalt, vagusi, vait! Keegi ei ole jõude. Las ma olen natuke aega rahus. Lase kass olla, ära kiusa teda. Kuidas sa elad ja oled ka? Kuidas asjad, lood on? Vaata, nii on lood. Asi, lugu, asjalugu on niisugune, et.. Oli, kuidas oli, aga kuidagi ikka oli. Võib ju olla, et.. Kõik on nii, nagu peab. Kuidas teil seal kodus on? Ole nii nagu omas kodus. e. (mingis (ajutises) olukorras, seisundis v. suhtes). Mees oli purjus, joobnud, jokkis, vintis, täis. Olin ärevuses, mures, mõttes, pabinas, närvis, elevil, lusti täis, pinevil, kahevahel, marus, norus, turris, hirmul, halvas tujus, tujust ära, ähmi täis. Lapsed on kodus üksi, omapäi, omaette. Ettepanekuga oleme päri, nõus. Kas te olete minu poolt või vastu? Oled juba nii vara ärkvel, üleval, jalul. Nad on teineteisega tülis, pahuksis, riius, sõjajalal. Ta on hädas, jännis, pigis, kehval järjel, kõigile võlgu. Poiss oli kui tulistel sütel. Olen oma toidul, omas leivas. Olime jooksust päris läbi, otsas, võhmal. Nüüd oleme sinuga tasa. Aparaat on korrast ära, nässus, rikkis, mokas. See asi on nüüd korras, juttis, joones, kombes. Majapidamine on tal laokil, räämas, ui-ai. Särk on poriga koos. Koeral on saba rõngas, sorgus. Uks on lahti, kinni, lukus, irvakil. Puud on raagus, pungas, õites, hiirekõrvul. Akna klaasid on katki. Käsi on paistes, krampis. Teed on umbes. Taevas on pilves. Meri on jääs. Ma pole praegu vormis. Kas kaubad on koos? Prillid on alles, kaotsis. Raha on läbi, otsas. Tema aeg on ümber. Raskem osa teest on möödas. Vihm on üle. Õhtu on käes. Mis siin lahti on? 'mis on juhtunud v. mis toimub'. Kell oli 6, kui Sohvi tuli. f. (mingis asendis v. suunas). Ta on püsti, pikali, põlvili, kummargil, kägaras, siruli, laatsakil. Klaasid on kummuli kuivamas. Lipuvarras oli otse, veidike viltu, kaldu. Majad on vastastikku. Aknad on lõunasse, põhja, õue poole, tänavale. Istujad olid näoga, seljaga üksteise poole. Vaadake, et rivis oleks kõigi varbad ühel joonel! Täisnurkse kolmnurga kaatetid on teineteise suhtes risti. g. (kellegagi v. millegagi koos; kellestki v. millestki eraldi). Ära karda, ma olen sinuga. Ta soovis minu seltsis olla. Praegu oleme veel koos, varsti enam mitte. Olin temaga ühel kursusel, ühes klassis. Poisid on kogu aeg ninapidi koos. Õu ja aed on eraldi, aed on õuest eraldi. Rõõm ja kurbus on alati käsikäes. Kes on sinuga kaasas? Kas kohv on koorega või ilma? Too mees on enne Marit juba kümne teisega olnud (armuvahekorra kohta). Miina on 'kurameerib' nüüd Mihkliga.
3. iseseisva tähenduseta v. väga üldise tähendusega olles iseloomustab koos predikatiivi v. adverbiaaliga subjekti omadust, olemust, tunnust, kuuluvust (kuhugi v. kellelegi) jms.. a. klassifitseerib, identifitseerib v. defineerib subjekti. Ta on kunstnik, õpetaja, treial. Varblane on lind. Sääsk on putukas. Meie oleme inimesed. Igaüks on oma õnne sepp. Tallinn on Läänemere tähtsamaid sadamaid. Ukraina pealinn on Kiiev. See tütarlaps on minu venna pruut. Mis ta nimi on? Tema nimi on Raimo Saar. Ta on üks Järvidest, üks Järvisid. „Hund” on saksa keeles koer. Einstein on relatiivsusteooria rajaja. Mikroskoop on suurendusseade. Koer oli ta alatine kaaslane. Kes te olete? See on minu poeg Arno. Kes teist on Jaan? Jaan olen mina. Mina olen Jaan. Kaks korda kolm on kuus. Kahe ja kolme korrutis on kuus. Ta on 36-aastane. Üks sentimeeter on kümme millimeetrit. Mütsi hind on 50 krooni. „Nissan” on levinumaid autosid. Äri on äri. Sõda on sõda, mis parata. Kaks meest on ikka kaks meest. b. iseloomustab subjekti laadi. Vesi on soe. Ämber oli raske. Kui hea on olla noor! Ta nägu on kahvatu, tedretähti täis. Kingad on pruunid, pruuni värvi, kõrge kontsaga, ninast kitsad, mulle parajad. Poiss oli väikest kasvu, valget verd, lokkis juustega. Ta on andekas, hea peaga, keeltes tugev. Mees on aeglane, rahuliku loomuga. Ta on just niisugune, nagu mees peab olema. Ta on kahtlane tüüp, isevärki mees, üle küla poiss, igal pool esimene. Ole ikka mees! Igaüks peab olema iseenese üle peremees. Ta on kasvatusküsimustes täielik võhik. See ülesanne on kerge, keeruline, raskesti täidetav, mulle jõudu mööda, erilise tähtsusega. Sinu jutt ei ole eriti loogiline, usutav, kuulamist väärt. Ei ole ilus vanematele inimestele vastu vaielda. Tema süda on süüst puhas. Selle asja pärast ole üsna mureta. Tuba oli akendeta. Oli see nüüd tark tegu? Näidendist ei olnud suuremat asja, näidend ei olnud suurem asi. Oleks rumalus loobuda sellest võimalusest. Nüüd on hea nõu kallis. Käsk on vanem kui meie. Pikuke see suvi siis ära ei ole! Lobisemine pole kunagi kasuks. Keegi on kellelegi koormaks, nuhtluseks, ristiks kaelas, risuks ees. Poiss on tööl juba päris asja eest, täie mehe eest. Tahan olla samasugune kui teised. Kleit on põlvini, allapoole või ülespoole põlvi. Poeg oli isale õlast saadik, õlani. Tema tervis polnud kiita, laita. Kohver oli kerge kanda. Sa oled nagu karu. Olen väsinud kui koer. Maja oli nagu maja kunagi, nagu maja ikka. Tüdruk on ema nägu, täiesti emasse. Nende sarnasus on lausa rabav. Oskar on jõu poolest Aadust üle. Olen näljane nagu hunt. Kas see pilet on veel kehtiv? Olin ta käitumisest liigutatud, rabatud, ärritatud, pahv. Olgu ta tuhandest terve! (tänuvormel). Oma on ikka oma. c. osutab subjekti (kellegi) omanduses v. käsutuses olekut, kuuluvust kellelegi v. millelegi, millegi olemasolu kellelgi. Idee oli sinu, tegutse! Sinul, sinu käes on vägi ja võim. Mul on niisugune tunne, arvamus. Rätik on õe jagu. Nokk on tal nagu kure oma. Tulevik on noorte päralt. Terve korter oli minu käsutuses. Küpsised olid laste jaoks. d. osutab subjekti päritolu. Kust kandist sa (pärit) oled? Ta on (pärit) Tartust, Saaremaalt, töölisperekonnast. Kust niisugune jutt pärit on? See tsitaat on „Iliasest”. Arhitektuurimälestis, raamat, skulptuur on 16. sajandist. Apelsinid on Marokost, õunad Ukrainast. Kiri on ema käest, emalt. Kas ta on Mardi tütreid? See mõte oli sinult. Kas sa oled kuu pealt, et seda ei tea? Ma olen ajalehe juurest, aiandist. e. osutab subjekti ainet, materjali. Sõrmus on kullast. Kirjutuslaud on tamme(puu)st. Kringel oli pärmitaignast. Sild on raudbetoonist. Sinu süda on lausa kivist. Anna meile ka, ega meiegi suud sarvest ei ole!
4. abiverb verbi liitaegade koosseisus. a. isikulise tegumoe täisminevikus. Olen, oled, on, oleme, olete, on kaotanud. Ei ole, pole kaotanud. Oleksin, oleksid, oleks, oleksime, oleksite, nad oleksid kaotanud. Ei oleks, poleks kaotanud. Olgu kaotanud! Ärgu olgu kaotanud! Olevat kaotanud. Ei olevat, polevat kaotanud. b. umbisikulise tegumoe täisminevikus. On kaotatud. Ei ole, pole kaotatud. Oleks kaotatud. Ei oleks, poleks kaotatud. Olgu kaotatud! Ärgu olgu kaotatud. Olevat kaotatud. Ei olevat, polevat kaotatud. c. isikulise tegumoe enneminevikus. Olin, olid, oli, olime, olite, nad olid kaotanud. Ei olnud, polnud kaotanud. Olnud kaotanud. d. umbisikulise tegumoe enneminevikus. Oli kaotatud. Ei olnud, polnud kaotatud. Olnud kaotatud.
5. esineb mõningates püsiühendites, mis väljendavad:. a. möönmist, nõusolekut, (ka eitavat) kinnitust. Olgu kuidas on (, aga teha see töö tuleb). Olgu mis on (– ma lähen). Sa tuled ju ka, eks ole? Eks ta ole (, või ta vale). Mis sa teed või oled! Olgu muud mis on (, aga joodik ta ei ole). Olgu, olen nõus. Olgu pealegi. Olgu siis nii! Ja olgu olla (kõik tipp-topp korras)! Ei ole [kedagi v. midagi] ollagi. Tüdruk on kena, pole midagi öelda. Nad ilmselt liialdasid, olgu siis tahtlikult või tahtmatult. Sinust on ta ikkagi ette, olgu küll, et sa muidu üsna tore poiss oled. b. tõrjumist, halvakspanu, pahandamist. Las olla (pealegi), kulub sulle endalegi ära. Ole (mul) nüüd asja, juttu! Ole sind oma lobaga! Seal see (asi nüüd) on! Mis jooksmine see olgu! Mis jutt see olgu! Mis mood see on (teiste asjades sorida, kaebamas käia)! See pahandus oleks võinud olemata olla. c. suhtlusvormelites palvet ning tänu vm. soovimist. Ole armas, aita natuke. Ole hea, võta millist tahad. Tõstke ette, olge kena! Ole, olge terve (söötmast, aitamast)! Ole meheks (aitamast, et appi tulid)! Ole, olge (tuhandest) tänatud! – Ei ole tänu väärt.

order ‹-i, -it 2› ‹s›

1. kirjalik käsk, korraldus v. luba. a. dokument, mis tõendab õigust millekski v. millelegi. Politseinikud esitasid orderi korteri läbiotsimiseks ja korteriomaniku arreteerimiseks. Õigusnõuandla andis välja advokaadi volitusi tõendava orderi. Töötaja ühiselamusse majutamiseks oli vaja asutuse orderit. Sõjajärgsel ajal müüdi tööstuskaupu orderi alusel, orderiga. b. raamatupidamisdokument, mis tõendab sularaha laekumist v. väljamaksmist, materjali lattu vastuvõtmist v. laost väljaandmist, sularahata arvelduse sooritamist jms. Esitas kassasse orderi saja krooni peale. *Kuu palga võite kassast kohe kätte saada. Ma kirjutan orderi välja. M. Mõtslane.
▷ Liitsõnad: kassa|order, maksu|order, sissetuleku|order, väljaminekuorder.
2. ehit antiiktempli sammastiku ja talastiku arhitektooniliselt ja kunstiliselt tasakaalustatud konstruktsioonisüsteem. Kreeka order.

paagutama ‹37›
tehn peeneteralist v. pulbrilist materjali kõrgel temperatuuril tükiliseks muutma. Paagutatud maak, kõrgahjutolm.

paan ‹-i 21› ‹s›
teat. otstarbeks vajalikus pikkuses tükk kangast v. mingit kangataolist materjali (hrl. selle materjali laiuses), laid, riba. Riide, tapeedi, tõrvapapi paan. Poole paani laiune tükk linoleumi. Ühest tapeedirullist sai lõigata neli paani. Seelik oli õmmeldud kuuest paanist, oli kuue paaniga. Kaares asetatud paanidega grootpuri.
▷ Liitsõnad: kanga|paan, linoleumi|paan, papi|paan, tapeedipaan.

paber ‹-i 2› ‹s›

1. taimse kiudaine sadestamise teel saadav õhuke kangas- v. lehtmaterjal, hrl. kirjutus- v. pakkematerjalina; ka tükk, leht sellist materjali (hrl. märgivad sisekohakäänded paberit materjalina, väliskohakäänded üksiku lehena). Valge, pruun, rohekas paber. Puhas paber. Õhuke, paks, sile, krobe(line), pehme, kõva, poolläbipaistev, läikiv paber. Heale, halvale paberile trükitud raamat. Hea libe paber. Hea krobe paber akvarellimiseks. Kortsunud, määrdunud, must paber. Ruuduline, jooneline paber. Tükk, leht, pakk paberit. Paberist lilled. Värvilisest paberist kaunistused. Paberis küpsetatud räimed. Lõikas, rebis paberi tükkideks. Toppis paberit suusasaabaste ninadesse. Lastele õpetatakse paberi voltimist. Punases paberis kompvekid. Paberisse pakitud raamat, komps. Keeras pudeli, paki paberisse. Võttis lilled paberist välja. Anna mulle paber ja pliiats, ma jätan oma aadressi. Murdis paberi kokku, pooleks, neljaks ja pistis ümbrikku. Korralikult joonitud paber. Sulg krabiseb paberil. Kritseldab midagi paberile. Vedas igasugu jooni paberile. Viskas paar sõna paberile '(kiire, lohaka kirjutamise kohta)'. Loeb paberilt. Paberile kinnitatud, kleebitud herbaariumitaimed. Rasv jättis paberile pleki. Paber kannatab kõik(e) 'paberile võib kõike, ka valet kirjutada v. trükkida'. *.. te peate õppima loodust jäljendama, esemeid pliiatsi ja söe ja värvidega paberile kandma. E. Maasik. || ‹väliskohakäänetes koos verbidega jääma ja olema› (märgib teoks tegemata jäämist v. esinemist ainult kirjalikes materjalides, ametlikes dokumentides, mitte tegelikkuses). Projekt jäi (ainult) paberile. Õiged otsused ei tohiks ainult paberile jääda. Abinõude plaan oli enamikus paberile jäänud. Tegelikkuses oli farmi olukord hoopis hullem kui paberil. Seltsil on ka esimees olemas – ainult rohkem paberil, tegeliku töö teeb sekretär.
▷ Liitsõnad: ajalehe|paber, alumiinium|paber, alus|paber, filigraan|paber, filter|paber, foolium|paber, foto|paber, halfa|paber, hõbe|paber, hülsi|paber, ilu|paber, indikaator|paber, isoleer|paber, joonestus|paber, joonistus|paber, jõu|paber, kaane|paber, kaitse|paber, kaltsu|paber, kartong|paber, katte|paber, kempsu|paber, kirja|paber, kirjutus|paber, klants|paber, kommi|paber, kompressi|paber, kompveki|paber, kopeer|paber, kloseti|paber, krepp-|paber, kriit|paber, kuivatus|paber, kuld|paber, kärbse|paber, küpsetus|paber, lakk|paber, lakmus|paber, laua|paber, liimi|paber, liiva|paber, läik|paber, maisi|paber, makulatuur|paber, marmor|paber, masinakirja|paber, matt|paber, metall|paber, millimeetri|paber, multš|paber, mürgi|paber, noodi|paber, paberossi|paber, pakke|paber, pakkimis|paber, parafiin|paber, poogna|paber, post|paber, pärgament|paber, raha|paber, riis|paber, sigareti|paber, siid|paber, smirgel|paber, stanniol|paber, suitsu|paber, suurendus|paber, söe|paber, tarbe|paber, tempel|paber, tina|paber, trüki|paber, tsellofaan|paber, tselluloos|paber, tualett|paber, vaha|paber, vana|paber, vatman|paber, vihiku|paber, võileiva|paber, või|paber, WC|paber, õli|paber, ümbrispaber.
2. leht (käsikirjalise) tekstiga. Laud oli täis igasugu pabereid. Võttis sahtlist paki pabereid. Luuletajast järelejäänud paberid. Paber osavõtjate nimedega. Pabereid korraldama, segi ajama. Sorib pabereid, pabereis. Ta ei räägi peast, vaid loeb paberilt. *Puudutan oma vanu pabereid veel ainult sahtlite korrastamise ajal.. A. Must. *Ametnik võttis paberi tõlgi käest, luges.. M. Metsanurk.
3. ametlik kiri, dokument. Käskkirjad, avaldused, aruanded jm. paberid. Kaust, patakas pabereid. Pabereid täitma, vormistama, (korda) ajama. Pabereid kontrollitakse, vaadatakse läbi. Direktor kirjutas paberi(te)le alla. Paberid pensioni taotlemiseks. Ülikooli astumiseks vajalikud paberid. Viisa saamiseks on mul paberid sisse antud. Viis paberid pedagoogikainstituuti. Kapten läks sadamasse pabereid klaarima. Teie paberid on korras, võite edasi sõita. Karistustest on ta paberid puhtad. Esitas paberi pärimisõiguse kohta. Näitas ette paberi, et korter on tema nimel. Suuline luba on olemas, ametlik paber veel tulemata. Paberite järgi on ta lätlane. Koha paberid on veel isa nimel. Vaata paberitest järele, kui palju on talul põllumaad. Raamatupidaja teeb ainult seda, mida paber ette näeb. || ‹hrl. pl.› kõnek (kitsamas tähenduses haridust tõendava dokumendi kohta). Tsiviillenduri, kaugsõidukapteni, paadijuhi paberid. Traktoristil on esimese liigi paberid. Esimene lend paberitega laevajuhte, santehnikuid. Paberite järgi on ta tüürimees. Tal on tõpratohtri paberid taskus. Pärast kursuste lõpetamist anti igaühele isegi paber.
▷ Liitsõnad: tempel|paber, võla|paber, väärtpaber; arsti|paber, autojuhi|paber, inseneri|paber, juhi|paber, kapteni|paber, laeva|paber, lenduri|paber, meistri|paber, selli|paber, traktoristi|paber, tõu|paber, äripaberid.
4. kõnek paberraha; van väärtpaber, veksel. Kaks sajalist, kümnekroonist paberit. Rahakotis paistis tal olevat siniseid ja punaseid pabereid. Taskud olid tal krabisevat paberit pungil täis. *.. ja kõik maksan kinni – sularahaga – ka kulla, hõbeda või paberiga! E. Vilde.
5. van tapeet. *Tema lumivalgeil või moodsa lillelise paberiga löödud seintel ripuvad tähtsate meeste pildid.. M. Metsanurk.

painde|proov
tehn proov materjali paindetugevuse määramiseks

painde|teim
tehn teim materjali paindeomaduste määramiseks

paisumis|pilu
tehn pilu, mis jäetakse materjali paisumist arvestades detailide jm. vahele. Paisumispilud metalldetailide, aknaklaasi ja aknaraami vahel.

pake ‹pakme 17› ‹s›
tehn seotud vm. viisil ühendatud kogum üht liiki materjali v. esemeid. Tihedateks pakmeteks pressitud metallijäätmed.

paleograafia ‹1› ‹s›
aj antiik- ja keskaja käsikirjade kirja arenemist, kirjutusviisi ja materjali uuriv ajaloo abiteadus. Ladina, kreeka paleograafia.

pall2 ‹-i 21› ‹s›
tihedasti kokkusurutud (ja katteriidesse õmmeldud) pakk ühesugust materjali; mõningate kaupade hulgimüügi ühik. Karusnahkade pallid. Kümme palli mõrralina. 150-kilosed pallid puuvilla. Kangad saabuvad õmblusvabrikusse pallidesse pakitult. Hein, põhk pressitakse pallidesse.
▷ Liitsõnad: heina|pall, kauba|pall, puuvilla|pall, põhu|pall, riidepall.

perforaator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. seade paberi- v. plastlindi, paberilehtede, kartongkaartide vm. materjali mulgustamiseks, eriti kodeeritud informatsiooni pealekandmiseks, mulgusti
▷ Liitsõnad: kaardi|perforaator, käsi|perforaator, lindiperforaator.
2. mäend puurvasar

pika|ealisus
(< as pikaealine). Kilpkonnade, kalade pikaealisus. Luiged paistavad silma oma pikaealisusega. Tammed on tuntud pikaealisuse poolest. Pikaealisust esineb sageli perekonniti. | piltl. Vanameistri sportlik pikaealisus. || eseme, materjali, toote vastupidavus, kestvus v. säilivus. Toote pikaealisus ja töökindlus.

piste ‹18› ‹s›

1. torge, pistmine. Mõõga surmav piste. Peeter torkas pinginaabrit nõelaga ja see võpatas pistest. Näpud kipitasid ohakate pisteist. *Uudis rahvaliikumise juhtide areteerimisest .. mõjus kui piste vapsikupessa. V. Õun. || (putukate nõela, iminoka v. mürgiastla torke kohta). Sääskede, moskiitode pisted. Mesinik sai mõne piste. Astusin herilasepesale ja tundsin jalas põletavat pistet. Loomad jooksid putukate pistetest kiini. Skorpioni piste võib olla surmav.
▷ Liitsõnad: mõõga|piste, naaskli|piste, noa|piste, nõela|piste, täägipiste; mesilas|piste, sääsepiste; päikesepiste.
2. piltl terav ütlemine, teravus, torge; pilge. Valus, sarkastiline, irooniline, satiiriline, vaimukas piste. Tegi seltskonna kohta nii mõnegi sapise piste. Laskis naabrinaise õela piste kõrvust mööda. Saime kõik Ene tabavaist pisteist naerda. Pidi joodikust isa pärast teiste pisteid ja torkeid kannatama. Poissi tögati alailma ja ta oli nende pistetega juba harjunud. Ta solvus pistest. Tahtis õelutseda, kuid piste ei tabanud märki. Retsensioonis oli terav piste kogumiku koostajale.
3. järsk torkav valusööst (eriti rindkere piirkonnas). Terav, tugev, äge piste. Piste(d) külje sees, seljas, rindkeres. Tundis aeg-ajalt rinnas, kõhus pisteid. Kaebab pisteid rinnus, südames. Kiirest jooksust lõid pisted rinda, paremasse külge. Maratonijooksja katkestas piste tõttu. Pisted andsid järele. *.. kõik tema luud-liikmed olid pisteid ja kirvendusi täis. A. Sang (tlk). || piltl (seoses psüühiliste elamustega). Mõeldes kodule käib tal valus piste südamest läbi. Tundis pistet südames: tema oli ju kõiges süüdi. Katrinist käis terav piste läbi, kui ta mehe ära tundis. *.. tunneb hirmu, mis läbib valusa pistena ta keha.. T. Vint.
▷ Liitsõnad: valupiste.
4. niidi- v. lõngaosa, mis jääb õmblemisel v. tikkimisel riide vm. materjali pinnale nõela väljumis- ja sissepistmiskoha vahele. Lihtsad, keerukad pisted. Tiki pikad ja lühikesed pisted vaheldumisi. Tikkis tihedalt, piste piste kõrvale. Erinevates pistetes tehtud ornament. See õmblusmasin teeb 6500 pistet minutis. Ebaühtlaste pistetega ülelöödud riideäär.
▷ Liitsõnad: ilu|piste, kaunistus|piste, tarbepiste; käsitsi|piste, masinapiste; aed|piste, ahel|piste, gobelään|piste, jäljendus|piste, järel|piste, kast|piste, keelim|piste, kett|piste, liiva|piste, linnusilm|piste, madal|piste, mähk|piste, märke|piste, nööpaugu|piste, palmik|piste, pilu|piste, punus|piste, põim|piste, põlvik|piste, püvisilm|piste, rist|piste, sala|piste, side|piste, siksak|piste, silmus|piste, sõlm|piste, sämp|piste, süstik|piste, täite|piste, varesejalg|piste, vars|piste, võrk|piste, äärestus|piste, ülelöömispiste; alus|piste, eel|piste, eesnõela|piste, kinnitus|piste, palistus|piste, pikeerimis|piste, põhi|piste, tikk|piste, traagel|piste, õmbluspiste.

planeer ‹-i 21› ‹s›
mulla, liiva, kruusa, killustiku vms. materjali laajamise masin

plastne ‹-se 2› ‹adj›

1. (aine, materjali kohta:) võimeline talle antud kuju, vormi säilitama, vormitav, voolitav, plastiline (1. täh.) Plastne pinnas, savi, betoon. Aine plastne konsistents. Plastne deformatsioon 'deformatsioon, mis ei kao teda esile kutsunud mõju lakkamisel'.
2. plastist valmistatud. Ostsin nii plastseid kui metallist heegelnõelu.

pleegitama ‹37›

1. mingit materjali v. ainet heledamaks (valgemaks, värvusetuks) muutma. Pleegitab riiet päikese käes, keemiliste vahenditega. Ta pleegitas juuksed plaatinablondiks. Pleegita näonahka hapupiimaga! Päike on kardinad heledaks, luitunuks pleegitanud. Klooriga pleegitatud tselluloos. Lumel pleegitatud kangas. Pleegitamata linad, lõng. Pleegitava toimega kreem. | piltl. Kui valgeks on aastad pleegitanud su juuksed!
2. kõnek päevitama. Lähme plaažile pleegitama! *Sinna, kus kunagi pleegitasid end nastikud, .. on tekkinud suured laudtasased uudismaapõllud.. R. Sirge.
3. fot fotomaterjalis sisalduvat metallilist hõbedat teatavaks soolaks muundama

plokk ‹ploki 21› ‹s›

1. suurem risttahukakujuline terviklik ehitusdetail; samakujuline kompaktne tükk mingit materjali. Plokkidest maja, sein, sild, püramiid. Betoonist, tellistest plokk. Vundamendi jaoks valatud plokid. Iga plokk sisaldas terve köögi. Aknad ja rõduuksed toodi ehitusele plokkidena. Klaasist plokid. || ulatuslik maakoore- v. pinnaseosa. *.. [murdus] maakoor mitmes paigas, kusjuures tekkis umbes 10 peamist maakoore plokki ja hulk väiksemaid plokke. I. Kask.
▷ Liitsõnad: betoon|plokk, dolomiidi|plokk, graniit|plokk, kivi(mi)|plokk, pae|plokk, silikaltsiit|plokk, söe|plokk, tsementplokk; ehitus|plokk, montaaži|plokk, suur|plokk, väike|plokk, õõnesplokk; akna|plokk, nurga|plokk, seina|plokk, taldmiku|plokk, ukse|plokk, vaheseina|plokk, vundamendiplokk.
2. märkmik; kirja- v. joonistusplokk; kaanteta raamatutoorik. Kirjutab midagi kiiresti plokki. Leidsin plokist su aadressi. Kunstnikul oli pliiats ja plokk kaasas.
▷ Liitsõnad: joonistus|plokk, kirja|plokk, laua|plokk, märkme|plokk, taskuplokk; raamatuplokk.
3. (otstarbelt, ehituselt, sisult) terviklik kogum v. rühm. a. (hooneid v. ruume). Kõrghoonete, uusehitiste plokk. Õppehoonete vahel paiknevad abihoonete plokid. *Valjemaks läheb sumin siin raadio- ja telemeeste plokis.. Ü. Tuulik. b. (seadiseid v. detaile masina, aparaadi, seadme vms. osana). Arvuti mäluseadmete plokk. Termoregulaatori kontaktide plokk. Silindrite plokk. c. (ühesuguseid, ühelaadilisi, ühte valdkonda kuuluvaid asju). Ostis kaks plokki sigarette. Loodusteemaliste markide plokk 'lahtirebimata margisari'. Uudistesaate rahvusvaheliste uudiste plokk. Sõnaraamatus olid liitsõnad ühendatud plokkideks, plokkidesse, esitatud plokkidena.
▷ Liitsõnad: hoone|plokk, laboratooriumi|plokk, maja|plokk, toitlustusplokk; juht|plokk, katkesti|plokk, mootori|plokk, mälu|plokk, silindriplokk; uudisteplokk.
4. ka tehn (tõsteseadme osa:) ketas, mille pöial on juhtsoon(ed) köie, trossi vms. jaoks. Liikuv, liikumatu plokk. Masti külge, lakke kinnitatud plokk. Vinnavad ploki abil koorma, kotid üles. Päästepaadid ripuvad plokkidel.
▷ Liitsõnad: liitplokk.

praaker ‹-i, -it 2› ‹s›
(metsa)materjali vm. toodangu sortija, praakija. Lauatsehhi, parketivabriku, saeveski praaker. Praaker märgib kriidiga palke, võtab linu, kanepit vastu. Sai praakerilt veotasu kätte. Ta töötas turbarabas praakerina. Praaker hindab telliseid.
▷ Liitsõnad: lina|praaker, metsapraaker.

press|tald
õmblusmasinal materjali vastu nõelaava katteplaati suruv osa

profiil ‹-i 21› ‹s›

1. (näo) külgvaade. Klassikaline, kaunis, naeratav, terav, tahumatu profiil. Tal on roomlase profiil. Näen esinejat profiilis. Keera end profiili. Huvitava profiiliga naine. Teda filmiti otsevaates ja profiilis. Armeenlasele tüüpiline ninaselja profiil. Profiilis eksponeeritud puitfiguur. *.. ta oli vaimustuses oma unistusteprintsi uljast profiilist – sirgest, veidi kondisest ninast, laiast lõuast ja .. prunti aetud suust. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: poolprofiil.
2. läbilõige, lõige (2. täh.). a. geogr maastiku vertikaalse läbilõike kujutis maa-ala läbivat joont v. riba pidi. Kajaloodi abil koostatud merepõhja profiil. || (maastiku pinnareljeefi kohta). Silme ees avanes huvitava profiiliga kõrgustik. Algaja jaoks liiga raske profiiliga suusarada. b. geol aluspõhja v. pinnakatte läbilõike vertikaalne kujutis, geoloogiline profiil c. (ökoloogias:) hrl. ühel sirgel paiknev proovialade rida, mis asetseb maastikus nii, et on võimalik läbida ja iseloomustada erisuguseid kooslusi d. tehn maantee v. raudtee piki- v. ristlõikejoon, teeprofiil e. tehn töödeldud materjali, näit. profiilmetalli ristlõike kuju. T-kujulise, karbikujulise profiiliga tala.
▷ Liitsõnad: kompleks|profiil, maastiku|profiil, mulla|profiil, piki|profiil, põik|profiil, rist|profiil, teeprofiil; I-|profiil, karp|profiil, nurk|profiil, ruut|profiil, rööp|profiil, T-|profiil, ümarprofiil.
3. (masina- v. ehitusosa) piirjoon; (ehis)serv. Ekraanil on nähtav töödeldava detaili profiil. Vundamendi, samba profiil. Lihtsa profiiliga aknaraamid. *.. seinas rippus keerulise profiiliga raamis päevapildi suurendus.. P. Viiding.
4. tüüpiliste põhijoonte kogum; iseloomulik suund, tegevusala, kallak; omapära. Oma profiili muutnud tehas. Karakteerse loomingulise profiiliga näitleja. *Mõni kalurikolhoos kasvatab naaritsaid, mõni kevadkurke .. teie ei teagi, mis tähendab lai profiil! T. Kallas.

projekt|meetod
ped õppeviis, mille puhul õpilane ise kavandab ülesande, otsib materjali ja lahendab ülesande

proovi|keha
tehn (kuubiline) keha mingi materjali omaduste uurimiseks. Puuraukudest võetud proovikehad. Kuubikujuline puidust, kivist proovikeha. Mördist proovikeha tsemendi tugevuse katsetamiseks. Proovikeha surve-, tõmbetugevus.

punuma1 ‹37›

1. vitsu, taimevarsi, traati vms. pikka ning painduvat materjali ühendades midagi valmistama. a. (seda materjali ristates ning vahelduvalt alt ja ülalt läbi pistes ning vahel ka tugisõrestiku külge kinnitades). Isa punub viiske. Toolipõhja, õlgkaabut punuma. Naised punuvad ja sõlmivad matte. Peergudest, kõrkjatest, männijuurtest punutud korv. Vitstest punutud ja saviga mätsitud hütiseinad. Punutud mööbel. b. (mitut moodi üksteisest üle tõstes, palmides). Punume karikakardest, pohlavartest pärja. Vanaema punub näppude vahel linakiududest köit. Piitsa, piugu punuma. Liis punub patsi. Tüdruku juuksed on punutud pikka patsi, jämedateks patsideks, pikkadesse palmikutesse. || midagi kuhugi sisse põimima. Reet punus vanikusse laiad lindid. Nuudi sisse on tinatraat punutud. || (niidist v. lõngast kudumitaoliste punutiste valmistamise kohta). Ema punub käsitsi, masinal paela. Punutud ohjad, võrk, pits. c. (kokku keerutades). Nööri, köit, vööd punuma. d. hrv (kokku sidudes, kokku seades). Lind punub pesa. *.. nad [= lapsed] nopivad seal lillesid, mida punuvad kimpudeks.. E. Vilde. e. piltl. Päike punub säravaid paelu. Veekeeris punus vahupitsi. Naise punutud vale(de) võrk. Rein punub püünist, et naabri Maalit endale saada. Meie vastu punuti salanõusid, intriige. Kirjeldusse on palju mõtisklusi punutud. Punus lembesõnadest salmikese. Malle ja Kalle on asunud endale pesa punuma 'kodu rajama'.
2. midagi kuhugi siduma, ümber mähkima, ümber panema. Punusime vaiade vahele okastraati. Naine punus käed ümber mehe kaela. Punusin käed ümber põlvede.

puu ‹pl. gen puude e. murd puie 15› ‹s›

1. ka bot pikaealine kõrgema tüvega puittaim. Suur, tugev, kõrge, jäme, vana, põline, sirge, kõver, kidur, madal, okslik, laia võraga, sammaldunud, kõdunenud, haljas puu. Ilusad väikesed, noored puud. Puu tüvi, juur, kroon, võra, latv, harud, oksad, pungad, lehed, õied, koor. Hästi, halvasti laasunud puud. Puude vanuseklassid. Kärbitud, harvendatud, hooldatud puud. Metsavööndi, okasmetsa, Aafrika, meie metsade puud. Väljal kasvab üksik puu. Noored kased kasvasid tihedalt, puu puus kinni. Puudesse kasvanud küngas. Puudega palistatud tee. Puudeta stepp. Puud ja põõsad. Hiie pühad puud. Kolm põlve tagasi istutatud puud. Puu ajab lehti, läheb lehte, lehtib. Puud on leh(t)es. Lehti pole veel puus. Hiirekõrvus, hiirekõrvul, õitsvad puud. Puud langetavad, varistavad lehti. Lehed varisevad, langevad puudelt. Kollased lehed lipendavad puis, puil. Puu punetab sügisvärvides. Raagus, paljad puud. Puud kohisevad, õõtsuvad tuules. Puu kuivas ära, murdus. Elus, surnud puu. Puust tilgub, nõrgub mahla, vaiku. Mees raiub, langetab, lõikab, saeb metsas puid, võtab puid maha. Nad leidsid laanest paadiks paraja puu. Orav krõbistab puu otsas, puus, hüppab puult puule, puust puusse. Linnud laulsid puudel, puis. Lõime puude vilus laagri üles. Jalutavad puude, puie all. Viskas end puu alla pikali. Ronib puu otsa, puusse. Välk lööb kõrgesse puusse. Kass ei taha kuidagi puu otsast, puust alla tulla. Võtsin puu otsast, puust õuna. Puud on tänavu õunu täis, õuntest lookas. Raputab puude otsast, puudelt, puudest pirne (alla). Lapsed on puude otsas, puudes ja korjavad marju. Õnnetu poos end puusse. Mis sa seisad nagu puu. Prantsatab põrandale nagu kännult langev puu. Hea ja kurja tundmise puu, hea- ja kurjatundmise puu 'Piibli puu, kust Eeva õuna maitses'; ka piltl eetiline mõõdupuu, millegi kriteerium. Raha ei kasva, ripu puu otsas. Ega puu ühe laastuga lange 'asjad ei lahene ühe ropsuga'. Kus puud raiutakse, seal laastud langevad. *Ülal puies kohises tuul.. A. H. Tammsaare. *Puu kõduneb mullaks, muld kasvab puuks. L. Meri. | piltl. Ideest ajakiri luua on saanud, võrsunud elujõuline puu. Ta truuduseta mees kipub maitsma vilja võõrast puust. *.. meie maamees pole kuiv puu, et nagu tuld näitad, nii pahvatab lõkkele. O. Tooming. || ‹liitsõna järelosana› esineb mõnede rohttaimede ja põõsaste nimetustes, näit. banaani-, kikerpuu || selle puitunud osad materjali ja ainena, puit; puitmaterjal. Toores, kuiv, pehme, kõva puu. Puud tahuma, hööveldama, voolima, töötlema, immutama. Puu erikaal. Puu ei juhi elektrit. Ühest puust raiutud paat. Mööbli vana, rikutud puu. Hinnaline roosa puu. Peegliraam oli punasest puust. Eeben on must puu. Pigistas tooliserva nii kõvasti, et puu ragises. Puust lusikas, tööriistad, maja, tänavasillutis, linn. Puuga vooderdatud seinad. Heledad puust paneelid. Puu säilib ookeanisügavuses hästi. | piltl. Heast puust mees. Meie kaks oleme samast, ühesugusest puust. Rein on hoopis teisest, teisemast puust poiss kui unistaja loomuga Mart. Kõvast ja visast puust maarahvas. Need poisid pole pehmest puust. Ega vennaski viletsamast puust ole. Naine on tal kangest puust. Ta ei mõika midagi, on vist puust peaga 'puupea'. Priidu silm läks märjaks, ega temagi (süda) puust 'tundetu' ole. Käed on sul küll puust 'kohmakad, tuimad'.
▷ Liitsõnad: banaani|puu, kiker|puu, kuker|puu, kusla|puu, lauka|puu, lääts|puu, roosi|puu, sarapuu; aje|puu, apelsini|puu, aprikoosi|puu, balsa|puu, draakoni|puu, elu|puu, ema|puu, granaadi|puu, haava|puu, heki|puu, hiie|puu, hiigel|puu, hiigla|puu, hikkori|puu, hõbe|puu, hõlmik|puu, ilu|puu, isa|puu, juga|puu, jaanileiva|puu, juuda|puu, jõulu|puu, kadaka|puu, kakao|puu, kampri|puu, kaneeli|puu, kase|puu, kastani|puu, kauri|puu, kautšuki|puu, kiina|puu, kikka|puu, kirsi|puu, kohvi|puu, kont|puu, koola|puu, korgi|puu, kreegi|puu, kruvi|puu, kummi|puu, kuradi|puu, kuuse|puu, kõdu|puu, kääbus|puu, leedri|puu, lehise|puu, leht|puu, leiva|puu, lodja|puu, loorberi|puu, maasika|puu, mahagoni|puu, mammuti|puu, mandariini|puu, mandli|puu, mangli|puu, mango|puu, mangroovi|puu, masti|puu, metsa|puu, miinus|puu, moorus|puu, mudel|puu, mureli|puu, muskaadi|puu, männi|puu, mürri|puu, nelgi|puu, niine|puu, nime|puu, nääri|puu, ohvri|puu, okas|puu, oliivi|puu, paaks|puu, palgi|puu, palmi|puu, pargi|puu, pesa|puu, pihla|puu, pirni|puu, ploomi|puu, pluss|puu, pomerantsi|puu, poop|puu, pudel|puu, puks|puu, põlis|puu, põõsas|puu, pähkli|puu, pärna|puu, pöök|puu, püünis|puu, rahvus|puu, raud|puu, saare|puu, sandli|puu, sara|puu, seebi|puu, seedri|puu, seemik|puu, seemne|puu, sidruni|puu, tamarindi|puu, tamme|puu, taru|puu, tiik|puu, toome|puu, troopika|puu, tuhk|puu, tulbi|puu, tunga|puu, tutt|puu, tõlv|puu, türn|puu, vahtra|puu, veri|puu, viher|puu, viigi|puu, viina|puu, viir|puu, vilja|puu, villa|puu, virsiku|puu, võra|puu, õli|puu, õnne|puu, õue|puu, õuna|puu, äädikapuu; aju|puu, eebeni|puu, ehitus|puu, lama|puu, lüli|puu, malts|puu, nikerdus|puu, paberi|puu, papi|puu, puna|puu, tarbe|puu, vääris|puu, ümarpuu.
2. ‹hrl. pl.› puu (1. täh.) tüveosa ja/või jämedad oksad kütmiseks parajateks tükkideks lõigatuna, küttepuud, halud. Puid raiuma, saagima, lõhkuma. Mehed läksid metsa puid tegema. See kask tuleks puudeks lõigata. Puud laoti riita. Puud on varutud, otsas. Meil ei jätku talveks puid. Puud on kallimaks läinud. Kütad sa puude või briketiga? Pane pliidi alla veel paar puud juurde. Märjad puud ei taha tuld võtta. Poisid kannavad kuurist puid kööki. Vaigused puud praksuvad ahjus. Küll on head, kuivad, kõlisevad puud. Nende vahekord hingitseb nagu tuli toores puus. *Koolmeistri elu oli nagu tuli toores puus. J. V. Jannsen.
▷ Liitsõnad: ahju|puu, halu|puu, kaika|puu, kamina|puu, kütte|puu, lõkke|puu, pilpa|puu, pliidi|puu, põletis|puu, põletus|puu, sauna|puu, sega|puu, suitsutamis|puu, tulepuu; peeru|puu, pirrupuu.
3. ‹hrl liitsõna järelosana› teivas, kaigas, latt, palk vms. esemena v. eseme osana. Pani ukse riivi ja puu toeks taha. Sellest saab puu rõuguredelile. Nad panid puu toobri kõrvadest läbi. Lõhkus tara maha ja jättis puud sinnasamasse. Nüüd veel koormale puu peale ja köiega kinni! *Tuli peagi ta pihku kõige raskem puu, kerjusekepp tuli ta kätte.. F. Tuglas (tlk). || ‹liitsõna järelosana ka pl.› seadeldiste nimetustes, näit. riistapuu; rööbaspuud || riidepuu. Linnariided pandi puu peale, puule (rippuma). Pane püksid puusse. Võttis kasuka puult. Kapis on kõik puud riideid täis. || mesipuu, taru. Mesilaspere aeti puusse. Paar puud on uppi löödud ja mesilased minema heidutatud.
▷ Liitsõnad: kolgis|puu, marga|puu, paine|puu, riistapuu; kael|puud, kangas|puud, keri|puud, käär|puud, rööbaspuud; alus|puu, arssina|puu, kaare|puu, kaeve|puu, kande|puu, kanni|puu, kardina|puu, katla|puu, kinnitus|puu, koorma|puu, kärbise|puu, käsi|puu, külje|puu, küünar|puu, lasi|puu, lasila|puu, lõimepingutus|puu, masti|puu, meetri|puu, muris|puu, mõõdu|puu, paja|puu, parda|puu, pealis|puu, peele|puu, penni|puu, pesu|puu, pide|puu, piha|puu, pusi|puu, põik|puu, põsk|puu, püst|puu, raja|puu, raud|puu, redeli|puu, rind|puu, rist(i)|puu, rooli|puu, semmi|puu, selg|puu, sõlg|puu, talla|puu, toobri|puu, triik|puu, tõkke|puu, tüüri|puu, vahe|puu, valta|puu, viske|puu, võllapuu; püksi|puu, riidepuu; linnu|puu, mesi|puu, pakk|puu, raampuu.
4. tulenemist, arengut kajastav skeem
▷ Liitsõnad: keele|puu, sugupuu.
5. mat sidus ja tsükliteta graaf
6. ‹liitsõna järelosana› piltl mõnedes inimese kohta käivates liitsõnades
▷ Liitsõnad: asja|puu, lõuapuu.

põletama ‹37›

1. tulega hävitama v. hukkama; tules põleda laskma. Oksarisu, prügi, prahti põletama. Põletasin vanu kirju. Keelatud raamatud korjati kokku ja põletati. Keskajal põletati nõidu elusalt, tuleriidal. Meie esivanemad on oma surnuid põletanud. Posti alumine ots põletati söele. Vaenlased röövisid, rüüstasid ja põletasid. Sõja ajal põletati terve see küla tuhaks, lagedaks. Talupojad ässitati mõisaid põletama. Tuli põletas nende maja ja kogu kraami. *Oma põletatud kodu varemete kõrvalt leidsin üheainsa säilinud trükiteose. F. Tuglas. | piltl. Mõnegi lootuse põletas sõjatuli tuhaks. || maad, pinnast tule abil põlluks ette valmistama v. puhastama. Alet, sõõrdu, kütist põletama. Põletati võsastikku, et põllumaad juurde teha. || mingit ainet lõhnava suitsu saamiseks põleda laskma. Kirikus põletatakse viirukit. || kõnek suitsetama. Piipu, paberossi põletama. Põletas piibu lõpuni, põhjani. Kas sa põletad ka head tubakat?
2. midagi hrl. valgustamiseks v. soojendamiseks põleda laskma. Puid, briketti, kivisütt põletama. Küünlaid põletama. Põletas enne eksamit hilja ööni lampi. Naaber põletab öö läbi elektrit. Jaanituld põletama. Metsaserval põletati lõkkeid. Jõulupuud põletama 'jõulupuul (elektri)küünlaid põletama'.
3. kuumutamisega töötlema v. valmistama. a. mingit materjali v. toodet kuumutama sellele vajalike omaduste andmiseks. Saviesemeid põletama. Põletatud savinõud. Põletatud, põletamata tellised. Põletatud keraamiline mass. Põletatud 'termiliselt töödeldud' teras. b. sel teel toorainet valmistama. Tõrva, sütt põletama. Lubjakivist lupja põletama. Põletatud ehk kustutamata lubi. Põletatud ooker. c. destilleerides valmistama, ajama. Viina põletama. Põletatud viin. d. kõnek röstima. *.. veski hammaste vahel purunes raginal põletatud kohviuba ja tulel auras parkali perenaise kohvipada. F. Tuglas (tlk).
4. tulise v. hõõguva esemega kuhugi midagi kaunistuseks v. märgistuseks tekitama. Põletas piibule, kapale kirjad peale. Põletas kannule tulise traadiga mustrikirjad sisse. Kirstu otsalauale põletati omaniku nimi. Lehmadele põletatakse numbrid selga. Timukas põletas tulise rauaga naise õlga häbimärgi. *Ja kaamelilegi, näe, on tema omandimärk sisse põletatud. L. Metsar (tlk). *Joonistus jääb joonistuseks, olgu ta tsinki põletatud või puusse lõigatud. J. Vahtra. | piltl. Need sõnad põletati mu mällu kui tulise rauaga. See on tulekirjal mu meelde põletatud. || van juukseid lokitangidega lokkima. *Iga kolme päeva takka laskis ta neid [= lokke] Harti juures uuesti põletada. B. Alver.
5. väga kuumana v. tulisena tunduma, sellisena valu põhjustama. Kuum liiv lausa põletas taldu. Ahi on nii tuline, et põletab. Hõõguv sigaret põletas sõrmi. Põletasin tuld kohendades sõrmed villi. Põletas kuuma supiga oma suu, keele. *Pea auras, jalad hõõgusid, õhk oli põletav. A. Saal. || (päikese kohta:) väga palavalt paistma, kõrvetama. Päike juba põletab, tuleb ilus rannailm. Päike põletab halastamatult. Keskpäevane päike põletas turja, selga, kuklasse. Laste näod on päikesest pruuniks põletatud. Päike põletas põllud. *Ühel suvel põletas põud põllud paljaks.. H. Laipaik. | piltl. Suudlused põletasid palgel, kaela. || (kangete ainete söövitava, kahjustava toime kohta). Hape põletas riidesse augu. Liialt tugev väetis kipub orast põletama. Seebikivi, lubi põletab käenahka.
6. teravat, pistvat valutunnet põhjustama v. sellist valu tundma. a. (mingist ainest, esemest vm. põhjustatuna). Haava puhastati viinaga, see põletas põrgulikult. Kõrvenõgesed lausa põletasid mu sääri. Vapsikute põletavad pisted. Miski põletas vasakus õlas. *Minul endalgi kipub silm koopast välja, põletab pealuus nagu kuum süsi.. O. Luts. || (otseselt valutunde kohta). Valu põletab rinda, rinnas. Tundsin reies põletavat valu. *Pidi jalad põlvist veidi konksus hoidma ja astuma lühikeste sammudega, muidu põletas nagu tulega. H. Sergo. b. (terava külmaaistingu kohta:) valutunnet esile kutsuma. Jäine külmus põletas nägu. Põletav pakane. Põletav, üdini tungiv tuul. *Kõik, mida tuli puudutada, – kirves, katel, puuoksad – oli jäine ja põletas sõrmi. R. Põder (tlk). c. (mingi aine kohta:) kipitavat, tulitavat, õhetavat tunnet tekitama. Kange jook, viin põletas kurku, magu, tühja sisikonda. Tugevasti pipardatud toit põletas suulage. Pipratinktuur on põletava maitsega vedelik. d. (terava janu-, harvemini näljatunde kohta). Tundsin põletavat janu. *.. janu põletas suulage enam kui söed. U. Masing. *.. sellest pole põletava nälja vastu märgatavat abi. O. Luts.
7. piltl (ühenduses tundmustega:) tugevalt, intensiivselt mõjuma, avalduma v. ilmnema; niiviisi piinama, haiget tegema. Armastus, iha, kirg põletab keha ja meeli. Poissi põletas meeletu uudishimu. Paljas mõte oma inetust teost juba põletas. Teda põletab hirm lapse tervise pärast. Ema etteheited, sõnad põletasid. Tundsin põletavat kojuigatsust. Põletav viha, põlgus, häbi. Põletav pilk. Häbitunne põletab hinge. Oleksin heameelega ära rääkinud, mis mu südant põletas 'südamel oli'. Ennast põletama 'elu põletama'. *Ma peaksin varsti Tallinnas olema. See on, mis vaevab ja põletab. V. Pant. || (millegi kohta, mis äratab vastikust, häbi vms. tunnet). See raha põletab näppe. Varastatud hilbud põletasid ihu. *Pean ma kerjusekepi võtma, mis põletab? A. H. Tammsaare.
8. kõnek (energilise, intensiivse tegevuse kohta). a. lööma, virutama, äigama, põrutama. Põletas poisile paar tulist. Põletas kantsikuga, ratsapiitsaga üle kaela, üle turja. Kui põletan sulle ühe täie vastu vahtimist! Vaata kui põletab veel vastu koonu! *Ottomar saab oma pahema jala vabaks ja põletab sellega Jorhile kubemesse.. O. Luts. b. kiiresti liikuma, tormama, kihutama. Mehed põletavad kohe alevisse. Poiss põletas otseteed koju. Kuhu sa siis nüüd jälle põletad? Istusime autosse ja põletasime linna poole. Mootorrattur põletas bussist mööda. *.. kui vana tahab täna minema põletada, siis sellest küll midagi head ei tule! V. Anslan. c. tulistama, laskma. Mees võttis püssi ja põletas vargale paar kärtsu järele. Põletas nagaanist kaks pauku.
9. info programmi või andmeid püsimällu (eriti ühekordselt kirjutatavale kandjale) kirjutama

päts ‹-i 21› ‹s›

1. piklik ümarate otstega (v. ümmargune) leib; terve (suurem) leib v. sai. Päts leiba. Poolekilone põrandaleiva, peenleiva päts. Ostsin pool pätsi saia. Perenaine vormis leivataignast ilusad piklikud pätsid. Pätsid on ahjust tulnud, alles soojad. Lõikas pätsi otsast, pealt kannika, nuki, kääru, viilu. Alles hommikul tõin poest terve pätsi leiba ja nüüd on ainult pool järel! Ära anna kannikat enne käest, kui päts käes on.
▷ Liitsõnad: leiva|päts, karaski|päts, saiapäts.
2. kandiline tükk v. kamakas mingit ainet v. materjali. Turbarabas lõigatud pätsid laoti kuivama. Kuivad loomasõnniku ja mulla segust pätsid andsid põledes head kuumust.
▷ Liitsõnad: turbapäts.

raakel ‹-kli, -klit 2› ‹s›
noataoline liist püdela materjali pinnalt kõrvaldamiseks v. sellele ühtlase kihina surumiseks (näit. trükitehnikas). Trükkimisel surutakse värv läbi võrgu raakliga.

raamatu|kogu ‹s›

1. (üldiseks kasutamiseks ettenähtud) kogu trükiseid, käsikirju vms. materjali; koht v. hoone, kus seda säilitatakse. Avalik raamatukogu. Rahvusliku, ülemaailmse tähtsusega raamatukogu. Tartu ülikooli raamatukogu. Raamatukogu direktor, töötajad. Raamatukogu fondid. Raamatukogu on avatud, suletud. Läks raamatukokku. Töötas, käis raamatukogus. Laenutas, tõi raamatukogust kirjandust. Alevis on võrdlemisi hea raamatukogu. Seltsi juurde loodi, soetati raamatukogu. Raamatukogus on umbes 2 miljonit raamatut. Seda teost võib leida vaid mõnes üksikus raamatukogus. || teat. isiku v. perekonna soetatud (maitse- ja huvikohane) kogu raamatuid jms. Isiklik raamatukogu. Teadlase tuhandeköitelises raamatukogus on palju võõrkeelset kirjandust. Soetas endale korraliku raamatukogu, mida jõudumööda täiendab. Märt soris isa raamatukogus, aga ei leidnud midagi huvitavat.
▷ Liitsõnad: arhiiv|raamatukogu, era|raamatukogu, eriala|raamatukogu, kesk|raamatukogu, kodu|raamatukogu, kooli|raamatukogu, käsi|raamatukogu, küla|raamatukogu, laenu|raamatukogu, laste|raamatukogu, linna|raamatukogu, maa|raamatukogu, meditsiini|raamatukogu, rahva|raamatukogu, rahvus|raamatukogu, ränd|raamatukogu, teadus|raamatukogu, tehnika|raamatukogu, õppe|raamatukogu, üldraamatukogu.
2. esineb mõne raamatusarja nimes. Perioodiline kirjandussari "„Loomingu” Raamatukogu”.

raiuma ‹42›

1. terava riistaga hrl. tükeldades, osadeks, katki tehes (pidevalt) lööma. Kirvega raiuma. Hagu raiuma. Raius ja lõhkus puud peeneks. Raius puupaku lõhki. Põrandale on riputatud peeneks raiutud kadakaoksi. Siin on hämar, raiu või endale kirvega jalga. Tapetud siga raiuti tükkideks. Hakkas paku peal liha raiuma. Tünnis on rauaga peeneks raiutud kapsad. Raiub künas sigadele kartuleid, peedilehti, rohtu. Raiub peitliga lauda, puud. Raius mõõgaga väikese puu pooleks. Koera saba on lühikeseks raiutud. Raiub kangiga jääd. Ähvardas mind tükkideks raiuda, kui ma vastu hakkan. Rähni nokk raius kiiresti-kiiresti puud. || tugeva löögiga midagi küljest eraldama. Hakkas langetatud puult oksi raiuma. Raius paku peal kukel pea otsast. Vargal raiuti käsi otsast. *Võitled nagu mõne sajapäise mao vastu ja sured enne, kui jõuad raiuda kõik pead .. A. H. Tammsaare. || pidevate löökidega millessegi süvendit v. auku tegema. Raius kangiga, tuuraga jäässe augu, renni. Alpinistidel tuli jäässe, kaljudesse astmed raiuda. Kaljumäesse raiutud käik, tempel. Müüri sisse on auk raiutud. Uks koridori löödi kinni ja raiuti uus uks nurgatuppa. Palgi sisse raiuti kirvega süvend. || piltl. Kes raiuks selle Gordioni sõlme katki? Raius näitemängu harrastades endale tee suurele lavale. Peeter I raius akna Euroopasse.
2. (puude kohta:) langetama, maha võtma. Metsa raiuma. Mehed läksid metsa puid raiuma. Kraavikallastelt raiuti põõsaid ja võsa. Jõuludeks raiutakse metsast kuuski. Raius küttepuudeks ainult leppi. Palgid raiuti kuivama. Mets on hõredaks raiutud. Käis metsas sihte raiumas 'sihtide rajamiseks puid langetamas'. Kus puid raiutakse, seal langevad laastud. *Ta raius end koos .. mestiits Brunoga üha sügavamale džunglisse. J. Selirand (tlk).
3. terava riistaga mingit materjali töötlema, sellest midagi valmistama, seda viimistlema. Kivi, dolomiiti raiuma. Ümmarguseks, siledaks raiutud kivipank. Raiub parajaid kivilahmakaid vundamendi jaoks. Raiutud tellis 'väiksemaks löödud tellis'. Ühest puust raiutud paat, küna. Nagu kirvega, peitliga raiutud 'nurgelised' näojooned. *Raiusin memmele uue põrsasöömamolli. J. Kross. || (raidkunsti kohta:) tahudes (kivist) valmistama, vestma, voolima, välja raiuma. Hauasambaid raiuma. Graniidist, marmorist, puust raiutud skulptuurid. Ühest kivist raiutud monument. Mälestusmärk raiuti Saaremaa dolomiidist. Kunstnik on paljud aiaskulptuurid raiunud graniiti. Ausammas on raiutud meisterliku käega. || kivisse sisse raiuma. Hauakivisse raiutud kiri. Mälestusmärki raiuti bareljeefid. Seinakivisse on raiutud ornament. Kivisse olid raiutud mingid kummalised märgid. || piltl. Kangelane on kuldtähtedega raiunud oma nime ajalukku. Raamatuisse raiutud tarkused. Need näod on mulle igaveseks mällu raiutud. Valemid olgu pähe raiutud. Raiuge see endale pealuusse!
4. (palkidest) ehitama. Kevadel hakati seinu, maja raiuma. Jõudis sügiseks hoone katuse alla raiuda 'seinad üles raiuda, nii et katus peale sai'. Rannas raiutakse uut laeva. *Töömehed raiusid vanale majaraidale uusi kambreid otsa .. A. Uustulnd.
5. külmrelvaga hoope andma, selle löökidega vigastama v. tapma. Raius mõõgaga paremale ja pahemale, mõlemale poole, enese ümber. Taplus oli hirmus: raiuti vastast kui meeletud. Kasakad raiusid ülestõusnuid hulgaliselt surnuks. *Küürakil kilbi varjus raiusid nad mõõkadega, hoides tagasi vastast .. A. Kalmus.
6. tulerauaga tuld lööma, räksima. Raius tule taela külge. Vanamees raius piibu peale tuld. *Siis võttis ta tulevärgid, raius nii et sädemed särtsusid .. F. Tuglas.
7. tulusel ahinguga lüües kalu püüdma. Käis öösel jõel kalu raiumas. Võta ahing ja muudkui raiu. *Kord ma raiusin ühe ööga terve hobusekoorma hauge. E. Õun.
8. ägedalt taguma, lööma, vehkima. Haige rabeleb, raiub käte ja jalgadega. Lind raius tiibadega, püüdis õhku tõusta. Lehm ei lase lüpsta, raiub jalaga ja peaga. Hobune raiub eest ja tagant. Rääkis ärritatult ja raius käega õhku. Süda raiub rinnus. *Hoian silmad lahti, nagu käskis veltveebel, raiun au kord hüvakule, kord vasakule .. O. Luts. || (rütmi, ka sellega kaasneva heli kohta). Sõdurid raiusid rivisammu, valvelsammu. Orkester raius rütmi. Seinakell raiub katkematult sekundeid. Kostis sõjamarsside raiuv muusika. Luges oma värsse pisut raiudes. *Inimkeel on kida. / Ei anna edasi su tundeid pühamaid / külm sõna, raiuv värsirida. A. Sang (tlk). || (ägeda köhimise kohta). Haige poiss raius köhida. Teda vaevas ajuti raiuv köha. || (üha peale suruva mõtte kohta). *„Miks? Miks?” raius mõte. Aga vastust ei olnud. K. Ainver.
9. piltl midagi järsult ütlema. Raius käsutades: „Täitke korraldus!” Võttis valvelseisangu ja raius: „Just nii, härra major!” „Teie pole siin käsutaja!” raiusin. *.. raiutakse talle jällegi sissejuhatuseta: „Noh, mis sõna tood?” A. Jakobson. *Raadiost raiutakse võimukaid sõnu, mis vahelduvad käredate marssidega. A. Beekman. || millegi suhtes kindlalt, otsustavalt oma erisugust v. vastupidist arvamust avaldama. Raiub ühte ja sama, üksisõnu, ühtesoodu: „Ma ei tea midagi.” Ei võta teisi kuulda, vaid raiub aina oma. *Kätsa raius surmkindlalt, et olgu teistega kuidas tahes, aga temale olla see selge kui vesi .. O. Jõgi (tlk).

raspel ‹-pli, -plit 2› ‹s›
suurte ja harvade hammastega viil pehme materjali töötlemiseks. Tisler puhastab, töötleb puidu pinda raspliga. *Higisõba läheb liiva täis, tõmbab hobusel turja kui raspliga maha! J. Peegel. | piltl. *Aeg on raspel, mis maha kõik nühib, / olgu kurbus või mälestus hell. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: kabja|raspel, saapa|raspel, tisleriraspel.

rebimis|teim
tehn (materjali rebitugevuse määramiseks)

regenereerima ‹42›

1. ka biol taastekitama; uuendama. Rohelised taimed regenereerivad hapnikku. Taimed suudavad regenereerida oma hävinud osi.
2. tehn kasutatud materjali esialgseid omadusi taastama, lisanditest puhastades taas kasutuskõlblikuks muutma. Regenereeritud õli.
3. tehn regeneraatori (2. täh.) abil soojendama

rekuperatsioon ‹-i 21› ‹s›
tehn materjali v. energia korduv kasutamine; kuuma heitgaasi soojuse ärakasutamine (rekuperaatoris)

riba ‹11› ‹s›

1. suhteliselt pikk ja kitsas tükk, siil [-u] [2] (mingit ainet, materjali). Riba riiet, nahka, paberit, plekki. Linasest riidest, tuhkrunahast ribad. Ribadeks lõikama, lõikuma, rebima, tõmbama, käristama. Purjed olid tormis ribadeks kärisenud. Voltis kommipaberi kitsaks ribaks kokku. Põlle kandiks kasuta vilturiidest riba. Härjanaha ribadest punutud nuut. Tõrvapapp tõmmati rullilaiuste ribadena katusele. Juurvili peenestatakse ribadeks, ketasteks või narmasteks. Lauad saeti pikuti ribadeks, ribad järgati lõikudeks. Rullitud taignast lõigata kahe sõrme laiused ribad. Koer võib varga ribadeks 'puruks, täiesti katki' kiskuda. Kokkuhoidlikuna kannab ta kõik oma riided ribadeks. Raamat loeti lausa ribadeks. Uut autot paari aastaga ribadeks ei sõida. See oli pöörane jant, naera (end) või ribadeks! | piltl. Raske on edasi elada, kui hing on ribadeks kärisenud. || lintjas moodustis. Rong kadus musta ribana kaugusse. *Ta [= linnuparv] lendas üle umbes kümne sülla laiuse ja nii tiheda ribana, et kuskilt ühtki lünka märgata ei võinud. Ü. Kurvits (tlk). || ‹pl.› etn säärte (mõnel pool ka randme) ümber mähitavad soojendavad v. kaitsvad riideribad
2. ümbrusest millegi poolest erinev (pikk ja) kitsas pinnaosa; vöönd. Riba põldu, maad, metsa, randa. Kaldast paarisaja meetri kaugusel paistis kitsas riba jääd, lahtist vett. Pilvede vahelt sinetab riba selget taevast. Teeäärne põõsastest puhastatud riba. Kuuvalguse riba veepinnal, põrandal. Kitsas lumevaba riba majaseina ääres. Talu heinamaad olid ribadena laiali. Maa ribadena harimine. Aedhernest külvatakse ribadena, 2–4 rida ribasse. Sõdur jooksis üle tule all oleva riba. Malelauataoline riba takso küljel. Joonspektrit on harjutud kujutama ribana. *.. [suu] oli nii tugevalt kinni, et huuled moodustasid vaid kitsa riba, nagu liivale veetud heleda joone. K. Saaber. || info (kuvaaknal paikneva pika ja kitsa ala kohta)
▷ Liitsõnad: kaltsu|riba, kanga|riba, kartuli|riba, koore|riba, kummi|riba, liha|riba, naha|riba, niine|riba, paberi|riba, papi|riba, plaastri|riba, plastikaadi|riba, pleki|riba, riide|riba, savi|riba, särgi|riba, tapeedi|riba, tohu|riba, tsellofaani|riba, vineeririba; alus|riba, eraldus|riba, heli|riba, juht|riba, kaitse|riba, kandi|riba, kaunistus|riba, kinnise|riba, kinnitus|riba, kleep(e)|riba, liiklus|riba, loendus|riba, maandumis|riba, nööpaugu|riba, parkimis|riba, pide|riba, raie|riba, randme|riba, sõidu|riba, takistus|riba, tulekaitse|riba, tuuletakistus|riba, tõkke|riba, täite|riba, äärestusriba; adru|riba, asfaldi|riba, habeme|riba, jää|riba, kalda|riba, kirja|riba, kruusa|riba, liiva|riba, luha|riba, maa|riba, metsa|riba, muru|riba, mustri|riba, niidu|riba, nurme|riba, piiri|riba, pilve|riba, puis|riba, põllu|riba, ranna|riba, soo|riba, söödi|riba, taeva|riba, tikandi|riba, udu|riba, vahu|riba, valgus|riba, vurru|riba, võsariba; habe|riba, sule|riba, sääre|riba, valjasriba; magnet|riba, sagedusriba; algus|riba, lõpu|riba, vaheriba; haljas|riba, otse|riba, vilturiba; menüü|riba, oleku|riba, tiitli|riba, tööriistariba.

riba|raud
üks raua kui materjali kujusid

ring ‹-i 21› ‹s›

1. mat tasandi osa, mida piirab ringjoon (see ringjoon kaasa arvatud). Ringi keskpunkt, raadius, läbimõõt, ümbermõõt. Ringi segment, sektor. Ma ei mäleta ringi pindala valemit. Ringi kvadratuur 'klassikaline konstruktsiooniülesanne konstrueerida antud ringiga võrdpindne ruut'.
▷ Liitsõnad: pool|ring, suurring.
2. eelmise v. ringjoone kujuline v. sarnane kujund v. ese; sõõr. Punane ring Jaapani lipul sümboliseerib päikest. Sõlel oli ringiga piiratud risti kuju. Ringina joonistatud maagiline märk. Tõmbasin paberile riste ja ringe. Langevatest piiskadest tekkisid veele ringid. Puidu ringe nimetatakse aastarõngasteks. Pudelipõhi jättis lauale märja ringi. Nool tabas märklaua välimist ringi. Ta silmi ümbritsevad sinakad ringid, tal on tumedad, mustad ringid silmade all. Tüdruk astus lambitule ringi. Kaklejate ümber on suur ring tühja maad. Trekisõitjad võistlesid 333,33 meetrisel ringil 'ringrajal'. || (kellestki v. millestki moodustatuna v. moodustununa). Tüdrukud võtsid kätest kinni ja tegid ringi. Mind lükati mängijate ringi sisse. Seisti, tantsiti ringis. Kirstu ümber kogunes leinajatest ring. Uudishimulike ring tõmbus kukkunu ümber koomale, kokku. Mehed istuvad ringis ümber lõkke. Mustlased magasid vankritest moodustatud ringi keskel. Heegelda veel viis ringi! Taime varrel on karvakestest ring. Mõned seened kasvavad suur(t)e ringi(de)na. *Sa tulid läbi valge õilmemöllu, / mis sädeles kui liblikate ring. M. Under. || (sõõrjas) piiristatud ala, millel võisteldakse. Kettaheitja, kuulitõukaja libises märjas ringis. Poksivõistluste finaalis kohtusid ringis Aasia nahkkindamehed omavahel.
▷ Liitsõnad: aasta|ring, kardi|ring, lambi|ring, pool|ring, tule|ring, valgus(e)|ring, veering; inim|ring, istujate|ring, kivi|ring, laste|ring, seene|ring, tantsijatering; (ketta)heite|ring, (kuuli)tõuke|ring, nöör|ring, poksi|ring, vasaraheitering.
3. ringjoone vm. (seda meenutava) suletud kõverjoone kujuline liikumine, tiir; pööre. Tegin ringi ümber tiigi. Hunt teeb laagri ümber ringe. Poiss jooksis paar ringi ümber maja. Kotkas tiirleb suures ringis oma endise kodu kohal. Tegime tantsupõrandal mõne ringi. Tantsijad lähenesid ringiga uksele. Päike on teinud kolmveerand ringi ümber maja. Jalgratturid läbisid ringrajal kümme ringi. Ta läks viiendale ringile kaheksandana ja püsis sel kohal viimase ringini. Viimane jooksja on ringi võrra teistest maha jäänud, on ringiga sisse saanud, lasknud enesele ringi sisse teha. Suusamatka marsruut plaaniti suletud ringina: nii start kui finiš asusid Aegviidus. Tramm sõidab uuele ringile (ringliinil). Kolm kombaini müristavad põllul ringe teha. Kündmine läks iga ringiga aina vaevalisemalt. Võtit sai keerata ainult kolmveerand ringi. Keerasin end pool ringi ukse suunas, tegin kanna peal ühe ringi. Käte, jalgade ringid. Peremees tegi oma maadele ringi peale 'käis oma maad läbi'. Tegime suvega Eestile mitu ringi peale. Õllekapp teeb veel ühe ringi 'käib seltskonnas käest kätte'. Viinaklaas lasti esimesele ringile. Mul on kaardid kaasas, teeks mõned ringid (kaardimängu kohta). Ülemuse juubeliks klapiti kümnene ring 'korjati seltskonna igalt liikmelt kümme krooni (rubla vm.)'. Tellisin ringi 'kõigile lauasistujatele' topeltviskit. *Mõnes korteris tegid toad ringi. Kui käisid mööda tube, siis jõudsid tagasi sinna, kust olid alustanud. M. Unt. | piltl. Mõtted tegid suuri ringe. Ta ei saanudki enne eksamit kogu materjalile ringi peale tehtud 'kogu materjali kord läbi loetud'. || kontroll-, jalutus-, ringkäik (1. täh.) Valvur, arst, komandant on oma igaõhtusel ringil. Meister nägi õhtuse ringi ajal, et töödega valmis ei jõuta. Postiljon sõidab oma ringi mootorrattaga. Viljapeksumasin jõudis ringiga 'tööjärjega' meie tallu. Tegime õhtul linnas pika ringi. Priit armastas jalgrattal kaugeid ringe teha. *Tema läks ühel õhtul hobust kopli viima ja tegi seal väikese ringi, et vaadata, kas aed igal pool korras. A. H. Tammsaare. || liikumine mitte otse, vaid kaare- v. silmusekujuliselt (kellestki v. millestki mööda). Tee oli suletud ja pidime tegema ringi Leppneeme kaudu. Otse ei saa, tuleb pikk ring teha. Nägin musta kassi ja tegin ringi. Hullu Juhani majast mindi suure ringiga mööda. Ema läks läbi elutoa ringiga kööki. Isa tuleb ringiga kõrtsi kaudu koju. Sõitsime kõige pikemat teed pidi, linnas ringe tehes. Jäljed tegid ringe ümber põõsaste. || kulgemine algusest lõpuni, tsükkel; kulgemine nii, et naastakse algusesse. Päev sai oma ringi täis. Vanaisa maine ring on lõppenud. Kirjanik on ringiga jõudnud oma noorpõlve ainevalla juurde. Mõiste defineerimisel ei tohi tekkida loogilist ringi 'ühe mõiste defineerimist teise kaudu, mis omakorda on arusaadav defineeritava mõiste kaudu'. *Elust osasaamise eest, oma ringi kaasategemise eest tuleb taluda ka paratamatuid vaevu.. E. Nirk. *Minu isa oli pärit maalt .. nüüd olin mina [= poeg] taas tagasi, et alustada uut ringi. M. Traat. || piltl (väljapääsuta, muutusteta olukorda märkivana). Ravimite valel kasutamisel tekib surnud, nõiutud, katkematu ring: arstim ise tekitab haigust, mille vastu tuleb omakorda rohtusid võtta. Tuli pidada lisamatš, sest turniiril tekkis surnud ring. *Kõik tõmbub iseendasse rulli, sulgub. Suletud ring. E. Vetemaa.
▷ Liitsõnad: aasta|ring, aja|ring, au|ring, ava|ring, elu|ring, finiši|ring, hoo|ring, jalutus|ring, karistus|ring, karjatamis|ring, käe|ring, käte|ring, künni|ring, lennu|ring, nõia|ring, pea|ring, piima|ring, pool|ring, puusa|ring, päeva|ring, päikese|ring, pöia|ring, pööramis|ring, pöörde|ring, randme|ring, ratta|ring, sajandi|ring, staadioni|ring, sõidu|ring, tantsu|ring, tirel|ring, trahvi|ring, täis|ring, valsi|ring, voolu|ring, võnke|ring, võre|ring, võtmering.
4. spordivõistluse (sageli võistluse sarja) üks järk (mille vältel näit. kõik võistkonnad mängivad turniiril omavahel üks kord läbi). Korvpallurid lõpetasid meistrivõistluste esimese ringi viie võidu ja kuue kaotusega. Väravpalluritel on kolmandast ringist peetud neli kohtumist, ent teisest ringist üks mäng pidamata. Esimese ringi neli viimast teise ringi ei pääsenud. Tennise karikavõistlustel võitis Ungari esimeses ringis Soomet ja läks teises ringis kokku Rootsiga. Lauatennises kaotati juba esimeses ringis. Maadleja võitis teises ringis ja sai veerandfinaali. || (üldisemalt mingi tegevuse ühe etapi kohta). Arutati mitmendat ringi, kuidas asja lahendada. Käsikiri on esimest ringi toimetatud. Peenrad on juba teist ringi üle käidud 'kitkutud, hooldatud'.
▷ Liitsõnad: ava|ring, eel|ring, kaotus|ring, miinus|ring, plussring.
5. miski tervikut moodustav, koos v. ühtsena käsitletav: kogum, hulk; keskkond; seltskond vms. Probleemide ring laieneb, suureneb, avardub. Arutluse all oli maksudega seotud teemade ring. Määratle oma võimaluste, harjumuste, kohustuste ring! Bioloogia ei kuulu mu huvide ringi. Teadmiste ringi saab alati laiendada. Esimehe volituste ring on määratud põhikirjaga. Elu veeres argikohustuste ringis. Oma kannatuste ringi sulgunud naine. Kunstnik, kes rikastas graafikatehnikate ringi. Tema jaoks on ärimaailm tundmatute elunähtuste ring. Põõrdusin oma mõtete ringi tagasi. Poiss kasvas üles isa radikaalsete vaadete ringis. Kippusin kodunurga kitsast ringist kaugemale. Ta huvid piirdusid poe ahta ringiga. Kodu – õpingud – töö oli ring, millest ta pääseda ihkas. Ajakirja autorite, lugejate ringi üritati laiendada. Seadus suurendab pärijate ringi. Esimese. teise ringi pärijad. Kingsepa kundede ring on kitsenenud. Ta elab kapseldununa muusikute kitsasse ringi, on tuntud inimene kunstnike ringis. Nii huvitavate vestluskaaslaste ringist oli kahju lahkuda. Ta kuulub presidendile lähedaste inimeste ringi. Lobiseti niisama sõprade ringis. See tõotab tulla kohviõhtu kitsamas ringis, peoõhtu valitud ringile. Klubisse võeti liikmeid üksnes tuntud inimeste ringist. Perekond on minia oma ringi vastu võtnud. Vanad olijad üritasid uut meest oma ringi tõmmata. Koduses, perekondlikus ringis on ta jutukas. *Te ringi, laulikud, ma tahan astu. H. Visnapuu. || ‹hrl. pl.› ringkond. Uudis levis ülikooli ringides kulutulena. Neis ringides peetakse haridusest lugu. Ta liikus kirjandushuvilistes ringides, oli pealinna ringides omainimene. *Suudlust hindavat tean kõrgemaidki ringe: / me kuninganna käest me õnnelikem lord / sai ükskord kah seks loa! J. Kross (tlk). || (inimeste harrastusliku, erialase, poliitilise vms. ühendusena:) selts, klubi, ühing. Kodu-uurimise, kujutava kunsti, ajaloo, raadiotehnika ring. Osavate käte ring. Noorte loodussõprade ring. Raskejõustiku harrastamise ring. Ühineti ringi, organiseeriti, asutati ring. Tahaks mõnest ringist osa võtta. Klubis töötab 16 ringi. Ringi juhataja. Teaduslik ring. Marksistlikud ringid. Usulised ringid. Illegaalne ring. Ta kirjutas uurimuse neopositivistide Viini ringist.
▷ Liitsõnad: huvide|ring, ideede|ring, jutu|ring, külaliste|ring, küsimus(te)|ring, lugejate|ring, mõju|ring, mõtte|ring, nähtuste|ring, perekonna|ring, probleemi(de)|ring, silma|ring, sõprade|ring, sõprus|ring, teema(de)|ring, tunnetus|ring, tutvus|ring, vestlus|ring, äriring; aine|ring, ajaloo|ring, balleti|ring, draama|ring, eriala|ring, esperanto|ring, esteetika|ring, estraadi|ring, filmi|ring, foto|ring, harrastus|ring, huvi(ala)|ring, isetegevus|ring, karskus|ring, keraamika|ring, kino|ring, kirjandus|ring, kodundus|ring, koreograafia|ring, kultuuri|ring, kunsti|ring, käsitöö|ring, laste|ring, laulu|ring, liiklus|ring, looduskaitse|ring, lugemis|ring, male|ring, mudilas|ring, muusika|ring, näite|ring, piibli|ring, poliit|ring, psühholoogia|ring, raadio|ring, rahvatantsu|ring, raskejõustiku|ring, spordi|ring, sõnakunsti|ring, taidlus|ring, teadus|ring, tehnika|ring, töölis|ring, vaidlus|ring, võimlemis|ring, õmblus|ring, õpilas|ring, õpi|ring, õppering.

roomavus ‹-e 5› ‹s›
füüs tehn materjali omadus muutumatus pingeseisundis jätkuvalt aeglaselt deformeeruda. Metalli, betooni roomavus.

rõuk1 ‹rõugu 21› ‹s›
heina, vilja, põhu vms. koreda materjali kuivatamiseks tehtav sisetoestikuga kuhilas; hrl. redelrõuk. Katusjas, koonusjas, kaarjas rõuk. Seina moodi rõuku kutsutakse sarraks. Peremees paneb, tõstab, kannab vilja rõuku. Hein on parajalt kuiv rõuku viia, rõugust koormasse tõsta. Neil vedeleb ristik talv läbi põllul rõugus. Rõuke tegema. Ootame tuult, et rõugud läbi kuivaksid. Kuivad rõugud peab ära vedama. Poisid pugesid rõugu alla vihmavarju. *Seljandikkudele.. kerkis rõuke nagu seeni, küll ridamisi, küll hajuvil. R. Sirge. *Iga päev.. lisas nurmile pikki, mitmele redelipaarile tehtud rõuke. M. Raud. || kõnek muu materjali virn v. hunnik. Turbaid, mättaid rõuku panema. *Rõuk pabereid, palve- ja kaebekirju lebas ta lähedal laual. F. Tuglas (tlk).
▷ Liitsõnad: heina|rõuk, herne|rõuk, kaera|rõuk, nisu|rõuk, odra|rõuk, põhu|rõuk, ristiku|rõuk, tõuvilja|rõuk, viljarõuk.

saag ‹sae, saagi 21› ‹s›
puidu, metalli vm. materjali lõikamiseks kasutatav tööriist v. seade, mille lõikeosaks on (hammastatud) terasleht. Sae leht, pea, hambad. Terav, nüri saag. Otsehammastega, kaldhammastega saag. Puu langetatakse sae ja kirvega. Oskamatus käes kipub saag viltu minema ja kinni jääma. Viili saag teravaks! Saagi tuleb vahetevahel räsada, s. t. saehambaid kahele poole painutada. Lajatasid kirvehoobid, sahisesid saed. Saeme nii, et saag vingub. Poiss hakkab juba sae otsa 'saagimisel abiliseks' kõlbama. Lõikab närve nagu saega. *On terved metsad sae all [= neid saetakse maha].. E. Hiir.
▷ Liitsõnad: aia|saag, augu|saag, elektri|saag, hõõrd|saag, jõhv|saag, kahemehe|saag, kapp|saag, ketas|saag, kreis|saag, käsi|saag, laua|saag, leht|saag, lint|saag, mootor|saag, nurga|saag, ora|saag, otsamis|saag, puidu|saag, puusepa|saag, raam|saag, raua|saag, roog|saag, sindli|saag, suur|saag, tappimis|saag, tikk|saag, uurde|saag, vibu|saag, vineeri|saag, vuks|saag, väike|saag, ühemehesaag.

saate|leht
maj raamatupidamisdokument, mis tõendab kauba (v. materjali) väljastamist laost v. teise hoiukohta ümberpaigutamist. Laojuhataja vormistas saatelehed. Kontrollis veost, võttis kauba vastu saatelehtede järgi.

satiiri|leht
satiirilisi kirjutisi, karikatuure jm. päevakajalist materjali sisaldav väljaanne (näit. ajalehe lisa, seina- v. laualeht)

kokku seadma
koostama. a. andmete, materjali põhjal looma (ka kirjutama). Märgukirja, palvekirja kokku seadma. Seati kokku uus programm, lühike aruanne. Eelarve on kokku seatud. Me peame peokava, päevaplaani kokku seadma. Hakkas mõttes kõnet kokku seadma. Kroonika on kokku seadnud tundmata autor. *Sea mulle, Kepler, kokku horoskoop. J. Kross (tlk). b. üksikosadest, -isikuist üheks tervikuks liitma. Ennistajatel õnnestus arvukatest tükkidest pronksnõu kokku seada. Skeleti luud olid traatidega kokku seatud. Muusikaõpetaja seadis koolis väikese orkestri kokku. Uus peaminister seab valitsust kokku. *Tal oli tihti õnne oma rohtudega, millest mõnigi oli ta enda leitud, maa taimedest kokku seatud. F. Tuglas (tlk).

segama ‹37›

1. tülitama, häirima, (mingis tegevuses v. seisundis) tülinaks, takistuseks, häirijaks (ees) olema. Öelge, kui ma segan. Vabandage, ega ma ei sega? Nõuab, et teda vahelerääkimisega ei segataks. Haige vajas rahu, teda ei tohtinud segada. Ära sega teisi töö juures! Ebaviisakas oleks teda nii hilisel tunnil segada. Ma ei taha neid oma muredega segada. Täna on siin rahulik, keegi ei tule segama. Laht kihises paatidest, nii et need kippusid üksteist segama. Teadlast segab, kui iga raamat pole oma õigel kohal. Sagedased telefonikõned hakkasid segama. Midagi võõra käitumises segas mind. Poiss on nii süvenenud arvutimängudesse, et ei lase end kellestki ega millestki segada. Õpilane segab tundi oma märkustega. Lapsed ei tohi täiskasvanute juttu segada. Mis sa segad teisel peremeest mängida! Vihmane ilm kippus heinatööd segama. Kiiremat liikumist segasid põrandal jalus vedelevad riided. Haige jalg segab kõndimist. Väljast kostev lärm segas öörahu. Nälg segas mõtteid kontsentreerimast. Rahutus segab teda lugemast. Kärbsed hakkasid juba varahommikul und segama. Sportimine ei seganud muusikaharrastust. Ainult kella tiksumine segab vaikust. Kahjuks pean teie rõõmu segama. Võõra tulek segas armastajate idülli. Aknast avanes segamata vaade merele. Segavad asjaolud. Segatud tuul mer takistuse taga olev tuul.
2. millessegi toimuvasse sekkuma sellest osavõtmise v. selle katkestamise eesmärgil. Jutu vahele, jutu sekka segama. „Pole tõsi!” segas Ain end jutusse. Segas end meie perekonna asjadesse. Ära sega end asjadesse, mis sinusse ei puutu! Miks sa segad ennast võõraste ellu? Pole mõtet teiste inimeste vahele segada. *Esimestel päevadel ei sega ta end suuremat talupidamisse.. O. Luts. || millegagi (hrl. negatiivsega) end siduma v. seotud olema; kedagi teist millessegi tõmbama. Ta on segatud mingisse kahtlasse, tumedasse loosse. Hoidub eemale, et mitte end kaklusse segada. Skandaali on segatud hulk tähtsaid tegelasi. Osutus olevat poliitikasse segatud. Ära sega mind selle supi sisse!
3. aine v. materjali kogumi osi (mingi vahendiga) liigutama, nii et nende omavaheline seis pidevalt muutub. Segab kohvi, teed. Segab puulusikaga putru, et see põhja ei kõrbeks. Laske pidevalt segades siirupil keema tõusta. Ema segas panges seasööki. Hakkis aaloelehed peeneks ja segas siis purgis hoolikalt segi. Savi, betooni segama. Segab tuld, puid ahjus. Võttis roobi, segas söed laiali ja pani siibri kinni. Et vili ühtlaselt kuivaks, tuleb teda vahetevahel segada. Mutid segavad mulda. Ventilaator segas rasket õhku ringi.
4. kahest v. enamast kokkupandud ainest (liigutades) midagi valmistama v. tekitama. Segage muna, jahu ja piim taignaks. Leivatainasse segati vanasti aganaid. Segab sooja piima sisse mett. Segas endale ühe tassi lahustuvat kohvi. Segan punase veini veega pooleks. Kokk segab maitseaineid hakklihale juurde. Toidu hulka on liiga palju vürtse segatud. Veinisse oli unerohtu segatud. Rammusatest koostisosadest segatud pasteet. Kokteili, grokki segama. Segas endale mitmest mahlast sobiva joogi. Apteeker segab rohtu, pulbreid, salve. Mört segatakse lubjast, liivast, tsemendist ja veest. Segu saamiseks tuleb koostisained hästi läbi segada. Kunstnik segab värve. Kollasele musta juurde segades saadakse roheline. *Linase riide lõhn segas enese suitsuliha lõhnaga – nii tuntud eesti aitade lõhn. A. Kitzberg. | piltl. Puhtad segamata toonid. *Paabeli torni ehitamise loos räägitakse, kuidas inimeste keeled segati.. T. Paul. *Imestada saab ehk ainult seda, kui pentsikult hullus ja selgus minu õemehe meeles ja vaimus segi on segatud. J. Kross. || midagi teiselaadilist sekka, hulka lisama. Aednik segas peenarde mullasse kõdusõnnikut ja tuhka. Sibulate ja pekitükkidega segatud tangupuder. Aastad on juustesse seganud halli. Halliga segatud juuksed. Lumega segatud vihm. Pisaratega segatud naer. Braavohüüetega segatud aplaus. *Kas näed, kui õigel teel oli minu kunsti-instinkt, kui ta käskis realismile ajakohast romantikat hulka segada! E. Vilde. *Villu oli segamata verega [= puhastverd] eesti mees.. E. Bornhöhe.
5. asetust, järjekorda muutma. Kaarte, doominokive segama. Tõstab segatud kaardipaki pooleks. || segi ajama, ära vahetama. *Ehk olen nii mõndki unustanud, ehk olen päevad seganud.. A. H. Tammsaare. *Muidugi ei tule stiili segada stiliseerimisega.. N. Andresen.
6. segaseks, arusaamatuks muutma. Vastane segas raadiosaateid. Jänes segab jälgi. Viin segab mõistust. Ära sega oma juttudega inimeste meeli! *Ta silmad olid töntsid ja mõte segatud. A. Schmuul.
7. kõnek jampsima, segast juttu ajama; jutuga keerutama. Mis sa segad, sa tead väga hästi, mis ma kuulda tahan! *Harrigi hakkas segama, ei kõnelnud sugugi asjalikult. A. Tigane. *Aga peast oli kogu aeg selge. Ainult sellel hommikul, kui ta läks, hakkas jälle segama. A. Pervik.

side|aine
siduv aine; ehit mingi materjali koostisse kuuluv aine, mis tardudes seob materjali koostisosad v. liidetavad detailid. Orgaanilised, mineraalsed sideained. Lubi, tsement ja teised sideained. Ahjukivide sideaineks kasutati savi. Kivid laoti üksteise peale ilma sideaineta. Värvide, lakkide sideained. Muna on heaks sideaineks paljude toitude valmistamisel.
▷ Liitsõnad: õhksideaine.

side|viide
bibl analoogilise v. täiendava materjali juurde juhtiv viide (lühend vt. ka)

siluma ‹37›

1. (libistavate liigutustega) mingit pinda v. materjali tasandama, siledaks tegema. Seinu siluma. Ehitaja silub pahtliga lage, mördiga pragusid. Meie tänaval on kõik augud täidetud ja silutud. Taat silub vibu. Silusin liivapaberiga kraapimisjäljed maha. Silumata plangud. Peenraid siluma. Pealt silutud heinakuhi. Silub rehaga kääpa tasaseks. Silusin ajalehe lauale laiali. Käega, sõrmedega paberit siluma. Pressis ja silus kortsunud dokumenti. Riideid, tekivolte, põlle (sirgeks) siluma. Karusnahka silutakse masinatel. Silub silmade all kortsukesi. Silu või leiva peal siledaks. Lained siluvad kõik jäljed. | piltl. Naeratus silus mure ta näolt. || (juuste, habeme, karvkatte kohta:) peadligi, pärikarva siledaks tõmbama, kammima, korrastama. Sassis juukseid siluma. Hoolsasti, õliga silutud juuksed. Silub harjunud liigutusega, harjaga, kammiga juukseid. Silus kahlud kõrvade taha, salgud silmilt, tuka otsmikult kõrvale. Tüdruk silus lokid üle. Püüdsin turris juukseid maha siluda. Habet, vuntse siluma. Silub hobuse laudjat. *.. [tahaks] sellist head kammi, mis pead siludes katki ei läheks. Ü. Tuulik.
2. millestki käega (peoga, sõrmedega) üle v. läbi libistama; silitama. Kõneleja silub mõtlikult lõuga, peoga üle habeme, sõrmedega läbi juuste. Ema silub üle lapse juuste, pea. Noormees silub tüdruku käsivart. Eit silub jooksvahaiget puusa. *Töökrobe pihk.. silus arglikult mehe pead, kes alles nüüdsama valmistus silitajale andma surmahoopi.. R. Sirge. | piltl. Tuul silub pehmelt palgeid. *Elu on aga kord säärane, et mõnest küljest peksab ta inimest armutult, teisest küljest silub üleliiagi. V. Gross.
3. piltl. a. leevendama, parandama. Vend tuli isa raskeid sõnu siluma. Pead selle pahanduse ära siluma. Vastuolusid, vigu, möödalaskmisi siluma. Üritab kolleegide suhteid siluda. Ühine idee silus kõik erinevused. b. viimistlema. Keelt, stiili siluma. Silu veel pisut seda luuletust. Ta ei malda oma artikleid lõplikult siluda. Silusin oma klaverimänguoskust. c. mukkima, klanima. Silutud härrased. Oli end külaliste tulekuks silunud, kuidas oskas. *.. mina olin rikaste vanemate silutud ja lakutud pojake.. O. Luts.
4. info arvutiprogrammi õigsust kontrollima, sellest ebatäpsusi (vigu) otsima ja kõrvaldama

sonaadi|vorm
muus muusikavorm, mis põhineb kahe erineva muusikalise materjali – pea- ja kõrvalpartii – vastandamisel

sooja|pidavus
materjali võime hoida ruumi v. keha soojust. Hea soojapidavusega ehitusmaterjal, riietus. Seinte soojapidavust suurendama, tõstma.

soojus|püsivus
tehn (materjali omadusnäitajana:) temperatuur, millel materjal säilitab vajaliku kõvaduse, tugevuse ja kuju

struktuur ‹-i 21› ‹s›

1. terviku koostisosade asetus, paigutus ja liitumise v. seostumise viis, (sise)ehitus. a. (aine, materjali puhul). Kivimi, mineraali, maagi, sulami, puidu struktuur. Kristallide korrapärane struktuur. Aine atomaarne, molekulaarne, keemiline struktuur. Kiulise, klaasja, poorse, mullilise struktuuriga ained. Aatomi, elektroni, molekuli, aatomituumade struktuur. Organismi, elundi, raku struktuur. Kromosoomide, protoplasma struktuur. Mulla, atmosfääri struktuur. || pindmine koetis, faktuur. Tapeedi struktuur. Plaadi veidi kare struktuur. Peits ei muutnud vineerile iseloomulikku struktuuri. Ühevärvilise kanga ilu on tema pinna struktuuris. b. (abstraktsemalt, mingi süsteemi ülesehituse, sisemiste seoste, koosseisu kohta). Keele häälikuline, grammatiline, semantiline struktuur. Nihked kirjakeele morfoloogilises struktuuris. Lause, silbi struktuur. Romaani, novelli struktuur. Kolmkõladel baseeruv struktuur. Isiksuse struktuur. Formaalloogika uurib mõistete, järelduste, otsustuste struktuuri. Kohtu, politsei struktuur. Katoliku kiriku hierarhiline struktuur. Rahvamajanduse struktuur. Tööstuse, toodangu, tootmise struktuur. Nihked tarbimise struktuuris. Riigieelarve, kapitalimahutuste struktuur. Ekspordi kaubaline struktuur. Sotsiaalne struktuur. Muutused ühiskonna struktuuris. || mat (hulkade puhul). Matemaatiline struktuur. Algebralised, topoloogilised struktuurid. || filos süsteemi elementide suhteliselt püsiv seos. Struktuur ja funktsioon.
▷ Liitsõnad: kristalli|struktuur, makro|struktuur, mikro|struktuur, peen|struktuur, põhi|struktuur, sise|struktuur, vormistruktuur; pind|struktuur, süvastruktuur; infrastruktuur.
2. geol maakoore osa, milles väljenduvad ala geoloogilise arenguloo iseärasused; kindlate geoloogiliste protsesside toimel maakoores moodustunud kivimkeha. Maakoore struktuurid. Tektooniline struktuur. Kurrutatud, platvormilised, magmalised struktuurid. Meteoriidilöögil tekkinud struktuurid.
▷ Liitsõnad: kurrutus|struktuur, rõngasstruktuur.

sõel|analüüs
peenestatud materjali jämeduse määramise viis, mille puhul materjal sõelutakse läbi eri suurusega avadega sõelte

söötma ‹söödan 46›

1. süüa andma, kedagi toitma; midagi söödavaks andma, millegi söödavaga kostitama. Kiirustas koju peret söötma. Külalisi söödeti ja joodeti tublisti. Peremees läks talli hobuseid söötma. Loomi söödetakse kolm korda päevas. Poisike söödab 'karjatab' ädalal loomi. Kas sul sead, jänesed on juba söödetud? Ta söötis mul kõhu täis. Lasteaias söödetakse korralikult. Ema söödab kõik paremad suutäied lastele. Jõuluõhtul söödeti lehmadele leiba. Mõnel talvel söödeti õlgkatusedki loomadele. Tädi söötis meid kookidega. Lapsed söödavad linde toiduraasukestega. Olen koerale head ja paremat nahka söötnud. Karjamaad ei tohi liiga paljaks sööta. Hästi, siledaks söödetud loomad, sälud. Kuidas söödad, nõnda lüpsad. Sööda suud nii kaua, kui ta sööb. *Kõik, mis vähegi võimalik, tahtis peremees ise valmistada, et mitte võõrast inimest sööta [= ülal pidada] ega võõrale raha maksta. A. H. Tammsaare. | piltl. Laagris kannatati nälga, söödeti lutikaid ja täisid. *Tundsin, kuidas minu hinge ainult mõtlemine sinust söötis ja jootis kui näljast. J. Mändmets. || toitu suhu panema, söömisel abistama. Haiget, väikest last peab lusikaga söötma. Söödab imikut pudelist lutiga. Pääsukesed söötsid poegi nokast. Emis söödab 'imetab' põrsaid.
2. seadmesse, masinasse, töövahendisse (töötlemiseks) materjali sisse viima; sisestama. Söödab viljavihke rehepeksumasinasse. Söötis kuulipildujasse lindi teise järel. Söödab muusikaautomaati müntidega. Söötis pangakaardi rahaautomaati. Lähteandmed tuleb arvutisse sööta. *.. ja töö kestis poole ööni, tüdrukud söötsid vokkidele villu või linu.. Madde Kalda.
3. sport palli, litrit vm. vahendit heites, lüües, visates v. veeretades teisele oma võistkonna mängijale toimetama. Treener õpetab mängijaid kiiresti ja õigesti söötma. Söödab palli peaga edurivimehele. Kaitsemängija võttis palli vastu ja söötis kohe edasi. Söötsime kaua, varitsesime läbimurde võimalusi. Venitati mänguaega, söötes litrit omavahel edasi-tagasi.
4. sööta (2. täh.) õngekonksu otsa panema. Mehed hakkasid õngi söötma. Õnge söödetakse vihmaussiga, putukaga, viljateraga, hautatud hernega.

tahvel ‹-vli, -vlit 2› ‹s›

1. korrapärase (hrl. nelinurkse) kujuga õhem tükk mingit ainet v. materjali, selline ese(meosa), plaat. Tahvel šokolaadi. Tahvliteks pressitud jõusööt. Pruunides tahvlites tisleriliim. Plekist tahvel. Too paar tahvlit pappi. Tahveluks koosneb raamist ja tahvlitest. Lõi sahvriuksest tahvli välja. Vankrikere tahvlid. Tuul keerutas kõnnitee kandilistelt tahvlitelt tolmu. Jää lagunes tahvliteks. *.. vaata parem, mihane tihe ja plink tallanaha tahvel .. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: graniit|tahvel, hõbe|tahvel, kivi|tahvel, klaas|tahvel, marmor|tahvel, metall|tahvel, nahk|tahvel, plekk|tahvel, puu|tahvel, savi|tahvel, tina|tahvel, vineertahvel; katte|tahvel, uksetahvel; liimi|tahvel, šokolaaditahvel.
2. (seinal rippuv) alus, plaat info edastamiseks. Teadete tahvel. Tahvel majaelanike nimedega. Seinal rippus tahvel tekstiga: „Varisemisoht”. Töösaavutused märgiti tahvlile. Tahvel ukse kohal teatab, et siin töötab kingsepp. Iluuisutamiskohtunik näitab tahvlit, millel on hindenumber. || mälestustahvel. Haual polnud ei risti ega tahvlit. Vabadusvõitleja mälestuseks pandi majaseinale tahvel.
▷ Liitsõnad: au|tahvel, hoiatus|tahvel, häbi|tahvel, info(rmatsiooni)|tahvel, keelu|tahvel, kuulutus|tahvel, reklaam|tahvel, teabe|tahvel, teadetetahvel; haua|tahvel, memoriaal|tahvel, mälestus|tahvel, nimetahvel.
3. puhastatav alus, plaat kirjutamiseks. a. seinal rippuv v. jalgadel seisev suurem alus hrl. klassis v. loenguruumis. Õpetaja kirjutas ülesande tahvlile. Kirjutab kriidiga tahvlile oma nime. Nühkis lapiga tahvli puhtaks. Juku kutsuti tahvli ette, juurde vastama. Must, valge tahvel. b. endisaja koolis iga õpilase kasutuses olnud kirjutusplaadike. Kiltkivist tahvlile kirjutati krihvliga. Lapsed võtsid oma tahvlid ja hakkasid kirjutama. Kirjutas tahvli mõlemad küljed täis. *Tiuks rehkendas. Põlvedel oli tal suur, punase raami ja katkise nurgaga tahvel .. O. Luts. || ‹liitsõna järelosana› plaat, millele vanasti vajutati tähemärke, jooniseid jm, näit. savitahvel
▷ Liitsõnad: klassi|tahvel, kooli|tahvel, loengutahvel; kiilkirja|tahvel, vahatahvel vrd valgustahvel.
4. pilditahvel. Värvitrükis tahvlid. Entsüklopeedia tahvlid.
▷ Liitsõnad: värvitahvel.
5. tahvelmaal. Püha õhtusöömaaega kujutav tahvel.

teim ‹-i 21› ‹s›
tehn materjali, konstruktsiooni, seadme vm. omaduste (laboratoorne) määramine. Mudel talus edukalt kõik teimid.
▷ Liitsõnad: kestvus|teim, koormus|teim, kulumis|teim, löögi|teim, nihke|teim, painde|teim, purunemis|teim, rebimis|teim, surve|teim, tugevus|teim, tõmbeteim.

tekstuur ‹-i 21› ‹s›

1. millegi loodusliku iseloomulik ehituslaad. a. mets puidu lõikepinnal avanev peam. läbilõigatud aastarõngastest tekkiv muster, toim, süü, puidukiri. Saar on tuntud ilusa tekstuuri poolest. b. geol kivimit moodustavate mineraalosakeste ruumilisest paigutusest johtuv kivimi ehituse laad. Kivimi struktuur ja tekstuur. Massiivne, fluidaalne, vöödiline, läätseline, kildaline tekstuur. Joomeline, peenekurruline tekstuur. Settekivimile on iseloomulik kihiline tekstuur. Mandlikivi tekstuuriga spiliit. c. füüs keem kristallide v. molekulide suunast ja jaotusest johtuv polükristalse v. amorfse aine ehituslaad, toim
▷ Liitsõnad: silmistekstuur.
2. muus muusikalise materjali kohastikune paigutus ja liigendus, muusika vertikaalne struktuur, faktuur. Homofooniline, polüfooniline tekstuur.
3. trük tihe põimunud trükikiri, gooti trükikirja liik

terrasiit|krohv
ehit tsemendist ja mõne värvilise kivimi, klaasi vms. materjali purust koosnev dekoratiivkrohv. Tumehall, valge, kreemikas terrasiitkrohv. Maja, trepikodade seinad on kaetud terrasiitkrohviga.

toidu|kile [-kile]
väga õhuke, teise keha v. materjali külge liibuv kile. Toidukilega kaetud toiduained säilitavad oma värskuse, maitse, lõhna ja loomuliku niiskuse . Pakkis, keeras taina tihedalt toidukilesse.

toimetaja ‹1› ‹s›
(< tgn toimetama)
1. mingit materjali avaldamiseks ettevalmistav töötaja. Tehniline, kunstiline, vastutav toimetaja. Ajakirja „Keel ja Kirjandus” keeleteaduse osakonna toimetaja. Sõnaraamatu toimetaja. Saatesarja, telefilmi, muusikasaadete toimetaja. Sai telesaate toimetajaks. Ta on väljaande üks koostajaid ja toimetajaid. Töötas kirjastuses toimetajana. Käsikirja toimetaja parandused. || toimetuse (2. täh.) juht, peatoimetaja. Ajalehe, ajakirja toimetaja. „Viru Sõna”, „Sakala” toimetaja.
▷ Liitsõnad: kaas|toimetaja, keele|toimetaja, muusika|toimetaja, tegev|toimetaja, tiitel|toimetaja, trükki|toimetaja, valve|toimetaja, vanem|toimetaja, välistoimetaja; kirjatoimetaja.
2. tegija, sooritaja; talitaja, askeldaja. Vanem vend ei tee õieti midagi, noorem on see põhiline toimetaja. Ta on otse loodud suureks ringisebijaks ja toimetajaks. *.. ja see [mees] kõlbas tema enese südametunnistuse järgi rohkem suurte asjade toimetajaks kui tema .. A. Saal. *Ta oli ainult paljas tühja tuule toimetaja [= tagaajaja], kes ennast vaevaliselt ära elatas. V. Uibopuu.
▷ Liitsõnad: asjatoimetaja; edasi|toimetaja, kättetoimetaja.

trükkima ‹trükin 42›

1. teksti, jooniseid, pilte jm. kujutisi trükivormilt paberile vm. materjalile paljundama, trükiseid valmistama. Raamatuid, ajalehti, ajakirju trükkima. Heale paberile trükitud pildialbum. Papile trükitud kaart. Suurte tähtedega trükitud raamat, aabits, tekst. Tihedalt täis trükitud leheküljed. Rahatähti trükiti juurde. Laskis trükkida visiit- ja kutsekaarte. Aabitsa kaanele oli trükitud kukk. Punase ja mustaga trükitud afišš. Teadaanne trükiti eesti ja vene keeles. Meie rahvuseepos „Kalevipoeg” trükiti Soomes. Trükkimata käsikiri. Tema luuletusi trükiti 'avaldati' ajakirja „Noorus” veergudel. Trükitud sõna 'trükisõna'. *Miks te jah kuulus ei ole, kui lehed aina trükivad teie jutte ja kõik inimesed loevad .. M. Raud. | piltl. *Ahaa, tema [= jänes] neid jälgi siin trükibki! A. Kaal.
2. tekst riiet, nahka vm. materjali mustriga katma (trükimasinaga v. käsitsi). Trükitud kangad, riie, šifoon. Riidele trükitud pildid, muster. Kangal esines vigadena trükkimata kohti. Muster trükiti riidele trükipaku abil.
3. kõnek kirjutusmasinal kirjutama. Sekretär trükib midagi masinal. Laualehte trükiti kirjutusmasinal viis-kuus eksemplari. *.. aga öösiti loeb raamatuid ja luuletusi, aina trükib midagi kirjutada .. L. Kerge.

tugevus ‹-e 5› ‹s›

1. (< as tugev); tugev külg milleski. Käsivarre, lihaste tugevus. Valib sulast eelkõige tugevuse järgi. Loodeti linnuse müüride tugevusele. Keti tugevust hinnatakse kõige nõrgema lüli järgi. Proovib jalaga jää tugevust. Löögi tugevust ei oska kõrvalt hinnata. Närviprotsesside, meeleelundite tugevus või nõrkus. Tuule tugevuseks hinnati kümme palli. Keskmise tugevusega öökülm. Värvitooni, valgussignaali tugevus. Meesaak oleneb pere tugevusest. Rahvarahutuste tugevus. Vigadest õppimise võime näitab inimese tugevust. Kirjaniku tugevuseks on omapärane huumor. *Me vaatame tema meistritüki hoolega järele. Me vaeme kõik selle vigadused ja tugevused üles. J. Kross.
▷ Liitsõnad: hääle|tugevus, meele|tugevus, vaimutugevus.
2. tehn materjali võime avaldada vastupanu purunemisele; seda võimet iseloomustav suurus. Metalli, plastmassi mehaaniline tugevus. Taladeks kasutati mitmesuguse tugevusega puitu. Vaskjuhtme tugevus osutus heaks. Ehituskonstruktsiooni tugevuse määramine.
▷ Liitsõnad: kande|tugevus, katkemis|tugevus, löögi|tugevus, nihke|tugevus, painde|tugevus, rebi(mis)|tugevus, surve|tugevus, tõmbetugevus; eritugevus.
3. füüs mitmesuguste füüsikanähtuste intensiivsust väljendav suurus. Elektrivälja, magnetvälja tugevus. Mõõdetakse elektrivoolu, valguskiirguse tugevust. Läätse optiline tugevus. Müra tähendab mitmesuguse tugevusega helide kogu. Keskmise tugevusega maavärin.
▷ Liitsõnad: heli|tugevus, valgus|tugevus, voolu|tugevus, väljatugevus.

tugevus|arvutus
tehn materjali tugevuse, jäikuse ja püsivuse arvutamine

tugevus|teim
tehn materjali tugevusomaduste katseline määramine

tundlikkus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. biol psühh organismi võime reageerida ärritajaile; meeleelundite võime reageerida ärritaja ilmumisele v. muutumisele; sün. sensiiblus. Taktiilne tundlikkus. Meeleelundite absoluutne tundlikkus. Narkoosiga kaasneb teadvuse ja tundlikkuse kadumine. Vanaduses tundlikkus väheneb. Naha suurenenud tundlikkus. Tundlikkus muutub, taastub. || vastuvõtlikkus millegi suhtes, millegi talumise määr. Tundlikkus müra, ereda valguse suhtes. Tundlikkus nikli vastu. Viiruste tundlikkus väliskeskkonna tegurite suhtes. Inimesed on ravimite suhtes erisuguse tundlikkusega. Allergia on organismi tavalisest erinev tundlikkus mõne aine suhtes.
2. tehn seadme v. materjali millelegi reageerimise määr. Mõõteriista, termopaari tundlikkus. Suure tundlikkusega kaldemõõturid. Igal mõõteriistal on oma tundlikkus. Tehniliste kaalude tundlikkus on väiksem kui analüütilistel kaaludel. Raadiovastuvõtja tundlikkus. Lõhkeainete erinev tundlikkus. Fotomaterjalide, filmi tundlikkus.
3. peen ja täpne taju. Suure tundlikkusega modelleeritud skulptuurportree. Vanade kreeklaste otsekui kaasasündinud tundlikkus looduse ilu ja harmoonia suhtes. *A. Vardi on aasta-aastalt süvendanud enda kui värvimeistri peent tundlikkust .. M. Eller.
4. õrnatundelisus, hellahingelisus; emotsionaalne vastuvõtlikkus. *Välise muretuse ja kerguse all elab temas väga õrn tundlikkus .. A. Aspel.

tõmbe|teim
tehn teim materjali tõmbetugevuse määramiseks

täiendus|köide [-köite]
näit. teatmeteose, sõnaraamatu täienduseks olev, täiendavat materjali sisaldav köide. Entsüklopeedia täiendusköide. „Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide”.

töötlema ‹töödelda 49›
midagi teistsuguseks v. teiseks tegema; ümber v. läbi töötama. a. ainet, materjali vm. toote valmistamise käigus muutma. Terast, plastmassi töötlema. Materjali mehaaniliselt, termiliselt, keemiliselt töötlema. Põlevkivi töödeldakse gaasiks ja keemiatooraineks. Marjad töödeldi mahlaks. Vorstiks töödeldud liha. Sepp töötleb rauda. Rauamaaki tuleb enne kõrgahju saatmist töödelda: peenestada, rikastada, paagutada. Fiiber on kergesti töödeldav, teda võib saagida ja hööveldada. Suhkrupeeti töötlev piiritusvabrik. Puitu töötlev käitis. Kogu kalasaak töödeldakse merel. Grammi raadiumi saamiseks tuli töödelda mitu tonni maaki. Raskesti töödeldav puit. Töödeldud kivist müür. Töötlev tööstus 'tööstusharud, mis tegelevad materjali, tooraine v. pooltoodete töötlemisega'. b. (laulude, muusika vm. (rahva)loomingu kohta:) (kunstilisi) muudatusi tegema, edasi arendama. Rahvalaule töötlema. Töötles rahvaviisid kontserdilauludeks. Osavalt folkloori ja mütoloogia ainestikku töödelnud kirjanik. Töödeldud meloodia. c. viimistlema. Rohmakalt töödeldud kapp. Filigraanselt töödeldud novell. || keha järgi õmblema vms. Taljesse töödeldud jakk. Keha järgi töödeldud kostüüm. d. korraldama, läbi töötama; (informatsiooniga, andmetega) süstemaatilisi operatsioone sooritama. Sekretär töötleb dokumente. Posti töötlema. Informatsiooni, andmeid töötlema. e. elutegevuse käigus teiseks tegema. Pärmiseened töötlevad suhkru etüülalkoholiks ja süsihappegaasiks. Vees elavad bakterid töötlevad valgujääke nitraatideks. f. taimi, saaki vms. (säilimise huvides) millegagi mõjutama; pinda mingi ainega puhastama, ette valmistama vms. Viinamarjaistandusi töödeldi helikopterilt. Taimi töödeldi õitsemise ajal. Kartuleid, köögivilju, seemneid töötlema. Liha töödeldi auruga, suitsutamisega. Haiget kohta töödelda antiseptikumiga. Puhastusainega töödeldud plekid. g. kõnek kedagi mõjutama, veenma. Töötles sõpra, et see raha laenaks. Valijaid töödeldakse sajal erineval moel. h. kõnek kedagi lööma, peksma. *Heino töötles oma vastast lähimaa pealt metsiku kiirusega. V. Gross.
▷ Liitsõnad: kiir|töötlema, kuumtöötlema.

unes|õppimine ‹-se 5› ‹s›
ped õppevorm, kus õpitavat materjali kuuldakse pinnalises unes viibides, hüpnopeedia

vaha|riie
vettpidav riie, mis on ühelt poolt kaetud vaha, värnitsa v. mõne sünteetilise materjali kihiga, vakstu. Vahariidega kaetud köögilaud, diivan, toolid. Väike vahariidest kaantega märkmik, klade. Vahariidega ülelöödud uks. Pani pähe vahariidest supelmütsi. *.. laeva dokumendid, päevikud ja meretabelid mähkisime vahariide sisse puntratesse .. H. Sergo.

vahe|kaart
ka bibl materjali jaotav kõrgem kaart (näit. kartoteegis, kataloogis)

vahe|ladu
materjali, varustuse vm. vahepealne hoiukoht. Puit veetakse metsast kõigepealt vahelattu. Pooluseretke tarvis oli eelnevalt loodud mitu toidumoona vaheladu.

valts1 ‹-i 21› ‹s›

1. tehn pöörlev rull v. võll materjali survetöötluseks (teat. töömasinate põhiosa). Trükipressi valtsid. Metalldetailid lastakse valtspingi valtside vahelt läbi. Valtside vahel surutakse materjali sisse reljeefne muster.
▷ Liitsõnad: purustus|valts, sepistus|valts, suruvalts; püülivalts.
2. tehn pleki servade liitekoht, valtsliide. Ühekordsete, kahekordsete valtsidega plekk-katus. Konservikarbi valts.
▷ Liitsõnad: topeltvalts.
3. õnar, soon (millegi ühendamiseks). Aknaraamide valtsid. Ukse lävepaku valts. Valtsiga parkett. Valtsi sissehööveldamiseks tarvitatakse valtsihöövlit. Müüris on tihedalt valtsidesse sulguv rauduks. Uks on kõvasti valtsides kinni.
▷ Liitsõnad: kiti|valts, klaasi|valts, piidavalts; lama|valts, püstvalts.

valts|purusti
tehn materjali valtside abil purustav seade

vanutama ‹37›
villast materjali aurus v. vees hõõruma v. muljuma, et selle vastupidavust tõsta. Villast kangast vanutama. Kindaid vanutati tugevasti. Vanutamata maavillased püksid. Vanutatud kalev. Vanutatud vildist kübar. Laskis uued vildid vanutada. Villad kraasiti, vanutati ja värviti. || piltl (valju kohtlemise kohta). Teolised said mõisas armutult vanutada. Haaras poisil juustest ja vanutas teda mehemoodi.

vasar|veski
tehn pehme ja keskmise kõvadusega materjali jahvatamise ja kuivatamise seade, milles materjali purustavad vasarad, haamerveski

vastu|pidav

1. (eseme, materjali jms. kohta:) mingi(te)le mõju(de)le hästi vastu panev, püsiv, kestev, kindel, tugev. Vastupidav materjal, metall. Hästi vastupidav värv. Seedripuupuit on väga vastupidav. Talvekülmadele, talvekülmade suhtes vastupidavad roosisordid. Vastupidavad töötunked.
2. (elusolendi, tema omaduste kohta:) hea vastupanuvõimega, visa, sitke, tugev. Habras naine, aga eluraskustes vastupidav. Vastupidavate närvidega õpetaja. Ta on töös väga vastupidav. Suitsupääsuke on vastupidav lind.

vateerima ‹42›
‹hrl. tud-partitsiibis› riideeset soojustama, pannes vatti, vatiini vms. materjali pealisriide ja voodri vahele; nii midagi kõrgendama. Vateeritud püksid, tööriided, tekk. Vateeritud õlgadega pintsak. *Tal on kõrged rinnad .. Mõnedel on ju moeks neid vateerida. A. Ravel (tlk).

venivus ‹-e 5› ‹s›

1. aine, materjali võime venida; tehn katkemiseni venitatud materjali venimise määr. Lõnga, riide, naha venivus. Puuvilla venivus on väike. Iirise, nätsu venivus.
2. venimine, (kulgemise) aeglus. Näidendi teises vaatuses oli tunda venivust. *Minutid veeresid, veerandtunnid trügisid vihastava venivusega oma aeglast sammu. R. Janno.

viimistlema ‹37›
millelegi lõplikku välimust v. kuju andma. a. (pinda, materjali töödeldes, millegagi kattes vms.). Seinu, lage, vuuke viimistlema. Kausi õõnsus raiuti välja peitliga ja viimistleti seejärel lusikanoaga. Voolis plastiliinist kujukesi, neid hoole ja armastusega viimistledes. Viimistlemata toorik. Hoone oli viimistletud marmorplaatide ja kuldilustistega. Saiad viimistleti tuhksuhkruga. Viimistles soengu lakiga. b. (teksti, teost, sooritust parandades, täiustades). Käsikirja, sõnastust, tõlget viimistlema. Ettekanne oli viimse peensuseni, peensusteni viimistletud. Meisterlikult viimistletud maal. Viimistletud meloodia, värsid. Viimistletud ettekanne, esitus. Golfimängija viimistleb löögitehnikat. Illustratsioon on jäänud detailides viimistlemata. Romaan anti välja postuumselt, viimistlemata kujul.

vill ‹-a 23› ‹s›

1. peam. lamba, aga ka kitse, kaameli jmt. looma karvad, mis saadakse looma pügamisel v. kammimisel ja sobivad ketramiseks v. vildistamiseks; nendest saadav kiud tekstiilitööstuse toorainena. Meriino lamba, angoora kitse vill. Tihe, paks, siidine, pehme vill. Kähar, lokkis, laines vill. Peene-, jämedakiuline vill. Pulstunud, korpas villaga oinas. Must lammas andis vähe villa. Lambatäis villa. Pügas, niitis lambalt villa. Kaamelid ajavad praegu villa. Koeralt villa saamiseks tuleb teda kammida. Villad pesti puhtaks, kraasiti läbi ja kedrati lõngaks. Vanasti villu vatkuti. Kudus kitsekese villast sokid. Villast tehakse riiet, vilti, vaipu, jalatseid jm. Halvasti pargitud nahal oli vill lahti. *Nüüd juba oli talus, mida vokil vuristada: olid omad villad ja olid ka omad linad. A. H. Tammsaare. || piltl (millestki saadava tulu, kasu kohta). Neist meestest pole ei villa ega nahka! Võta vähilt villa. Palju kisa, vähe villa. *Abiga on nõnda, et kui teda liiga lobedalt lubatakse, siis ta õiget villa ei anna. R. Sirge. | piltl. Pilverüngaste valge vill. Hämariku hall vill tihenes. || karvkate. Koheva, säbrus villaga talled. Paitas lamba paksu pehmet villa. *Aga ära määra lammastest halvemaid, vali ilusa krubis villaga .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: alpaka|vill, jaki|vill, kaameli|vill, kitse|vill, koera|vill, küüliku|vill, laama|vill, lamba|vill, meriino|vill, mohäär|vill, talle|vill, ute|vill, vikunjavill; alus|vill, jäme|vill, pealis|vill, peen|vill, poolpeen|vill, uduvill; lootevill; saastasvill; jäätme|vill, kaltsu|vill, kamm|vill, toorvill; lume|vill, pilve|vill, unevill.
2. (taimede puhul:) seemnete küljes olevad lendkarvad v. tupsud. Puuvillapõõsas on täis valget villa. || ‹liitsõna järelosana› mõnedes taimenimetustes, näit. jänes(e)vill
▷ Liitsõnad: ohaka|vill, papli|vill, poom|vill, puu|vill, taimevill; jänesevill, jänesvill.
3. ‹liitsõna järelosana› mõne kiulise (ehitus)materjali nimetuses
▷ Liitsõnad: kivi|vill, klaas|vill, mineraal|vill, puiste|vill, puit|vill, räbu|vill, tehis|vill, tsellu|vill, tsellvill.

vintske ‹1› ‹adj›

1. vastupanu osutav, mitte pehme. a. (toidu kohta:) raskesti näritav, sitke; (pool)toores. Vana looma liha on tuim ja vintske. Järas vintsket kamarat, soolasilku. Kaelatükk oli vintske närida. Taat ei saanud vintskest saiakoorikust jagu. Pikalt keetmine teeb riisikad vintskeks. Praad oli vintskeks jäänud. b. (veniva ja kleepuva aine kohta:) nätske, sitke. Vintske tainas. Vintske iiris kleepus hammaste külge. Jalad jäid vintskesse savisse kinni. *Kaevata [mulda] on vintske ja raske, mässa nagu igavese keerisega. A. Mägi. | piltl. *.. vintsked, madalad pilved vanusid puulatvade otsas .. A. Kivikas. c. (puidu, naha jms. materjali kohta:) raskesti töödeldav, murtav v. venitatav, sitke. Pakud olid vintsked lõhkuda. Pihlaka puit on võrdlemisi raske ja vintske. Vintske kadaka oks paindus, kuid ei murdunud. Vintsketest pajuvitstest punuti aeda. Keskpäeval muutub rohi vintskeks, siis on raske niita. Paksust vintskest nahast kohver. *See Kaarli nägu on teadagi: punaseks parkunud ja vintske kui saapatald. A. Maripuu. | piltl. *.. õhk oli lokaalis vintske, et keeruta kas või köit. A. H. Tammsaare. d. kange, kõva; vänge. Vintske pohmelus. *.. pottsepp nende pihta laseb lendu mõne vintske märkuse. O. Luts. *Sul alati need vintsked ja jumalavallatud jutud suus ... L. Kibuvits.
2. (inimesega ühenduses:) visa, vastupidav, järeleandmatu, sitke. a. vaimujõult, iseloomult kange. Vintske mees juba kergesti alla ei anna. Ta on vintskest talurahva soost. Vintske rahvas, kes ikka ja jälle jalule tõuseb. Oled ikka üks vintske sell, mitte ei lase end pehmeks rääkida. *Piinapink on vintskemaidki vendi pehmitanud. L. Metsar. *.. vahtis ta salamisi naist ja mõtles: vintske hingega kass – ei upu ega põle ... R. Sirge. b. kehajõult tugev. Jättis vibaliku mulje, kuid oli treenitud ja vintske. Maadluses võidavad kõige vintskemad. Kepihoobid ei suutnud vintsket keha murda. Tööst vintsked käed. c. (omaduse, protsessi, nähtuse kohta). Saarlase vintske jonn. Vintske tahtega sportlane. Jätkus visa ja vintske töö. Pidas vintsket heitlust hariduse saamiseks. Vaenlane avaldas vintsket vastupanu. *.. tal oli tugev keha ning vintske elujõud. H. Lepik (tlk).

väsima ‹37›

1. töö, pingutuse vms. tõttu kehaliselt v. vaimselt jõuetuks v. rammetuks jääma, vaevatuks muutuma, head vormi kaotama. Metsamehed olid õhtuks raskest tööst väsinud. Väsisime pikast teekonnast, jooksmisest. Hobune väsis kiirest sõidust. Lõpuks väsitakse ka suvisest kuumusest. Ema on vana ja väsib ruttu. Ta on nii väsinud, et peab tihti puhkama. On närvipingest lõpmata, surmani väsinud. Tundis end väga väsinuna. Pikapeale väsivad lihased, jalad, käed, närvid (ära). Süda ei tohi väsida. Silmad väsisid viletsa valgusega lugemisel. Vastab väsinud häälel. Näol on väsinud ilme. Saadeti väsinud närve kosutama. Tahtis sellest rääkida hommikul, selge ja väsimata peaga. Väsinud vaim igatses puhkust. *Laps karjus enda väsinuks ja ema viis ta magama. U. Masing. | piltl. Vihmavaling hakkas väsima. Sügise lähenedes päike väsis ja vajus ikka madalamale. Armastus ei väsi iial ära. *Kuid varsti väsisid need küsimised ja jutud. A. Mälk. || küllastuma, tüdima. Oleme väsinud ootamast, istumast. Ei tema lõbutsemast väsi! Üksluisest tegevusest väsitakse kiiresti. *Viimane kord, mida õde ei väsinud meelde tuletamast, oli juhtunud pool aastat tagasi. K. Ristikivi.
2. (eseme, materjali kohta:) kuluma; järele andma (1. täh.) Mast tikub isegi ühe suvega väsima. Taskus oli ainult üks väsinud viieline. Liited väsivad pikaaegse koormuse all. Vana diivani väsinud vedrud.

väsimus ‹-e 5› ‹s›

1. kehalise v. vaimse pingutuse tagajärjel tekkinud seisund, mis väljendub töövõime vähenemises, rammetuses ja jõuetustundes. Lihaste, närvisüsteemi väsimus. Ihus oli ääretu, roiutav väsimus. Magus väsimus kogu kehas, liikmetes. Väsimus oli nii suur, et jalad kippusid nõtkuma. Väsimus võttis võimust. Mehed olid väsimuseni vaevatud. Tundis kohutavat väsimust. Heitis väsimust välja puhkama. Haigus avaldus esiotsa ainult väsimuses ja nõrkuses. Kukkus väsimusest kokku nagu äraaetud hobune. Silmad punetavad väsimusest. Väsimus murdis ta maha, vajutas silmad kinni. || küllastumus, tüdimus. Vananedes hakkas ta elust väsimust tundma.
▷ Liitsõnad: kevad|väsimus, liig|väsimus, reisi|väsimus, surma|väsimus, sõidu|väsimus, tee|väsimus, töö|väsimus, viina|väsimus, üleväsimus; eluväsimus.
2. tehn nähtus, mille korral tugevuspiirist väiksem pinge tekitab materjali pragunemist, kui talle mõjub muutlik koormus. Materjali, metalli väsimus.
3. põll mullaväsimus

väsimus|purunemine ‹-se 5› ‹s›
tehn materjali purunemine väsimuse tõttu

väsimus|tugevus
tehn materjali võime taluda muutlike koormuste mitmekordset kordumist. Detaili väsimustugevus.

vääristama ‹37›

1. mingit materjali v. eset väärtuslikumaks tegema. Vääristatakse savi, plastmassi, metalli jm. Vääristatud objektiiv. | piltl. *.. igaühel peab elus olema oma kohustusi ja ülesandeid, mis rikastavad ja vääristavad elu. P. Vallak.
▷ Liitsõnad: ala|vääristama, häbi|vääristama, naeru|vääristama, samavääristama.
2. aiand pookima. Õpetas lapsi puid vääristama.

õgvendus|pink
tehn (materjali õgvendamiseks)

õhuline ‹-se 5› ‹adj›
kerge; õrn. a. (riide, rõiva kohta:); õhuke, lendlev; ažuurne, aukudega. Õhuline kangas, siid, loor, kleit. Õhulisest pitsist žaboo. Õhulised sõrmikud. b. (ehitise, loodusobjekti jms. kohta:) (konstruktsioonilt) mitte raske ega massiivne; hapra joonega. Õhulised tornid, mäed. Õhulised kirsiõied. Õhulised joonistused. c. (aine, materjali kohta:) kohev, õhku sisaldav. Õhuline lumi, lumevaip. Õhuline udusulekott. Õhuline tainas. Õhulised küpsised. Õhulised pilved. d. (hääle kohta). Koori õhuline piano. e. (värvuste kohta:) mitteintensiivne. Õhulised värvid, akvarellid. f. (kellegi välimuse v. liikumise kohta:) kleenuke, habras, graatsiline. Õhulised tantsijannad. g. piltl. Õhuline kevadmeeleolu. Õhulised unistused, igatsused. Mind valdas õhuline ja kerge tunne. Õhulised värsid. Novelli õhuline stiil.

õmblus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. õmblemine. Tüdruk õppis linnas õmblust.
▷ Liitsõnad: individuaal|õmblus, massõmblus; käsitsi|õmblus, masinõmblus; väljaõmblus.
2. tekst üks (v. mitu) pisterida, mis ühendab (v. ühendavad) erinevaid riide- vm. materjali kihte. Kandiga õmblus. Kahekordne õmblus. Pööratud õmblus. Kuub ragises kõigist õmblustest. Lahtirebenenud, lahti hargnenud õmblus. Kontrollis telgi õmbluste tugevust. | piltl. Plaan kärises kõigist õmblustest. || med kirurgiline haavaühendus
▷ Liitsõnad: ehis|õmblus, kantimis|õmblus, kapp|õmblus, kaunistus|õmblus, liht|õmblus, läbilõike|õmblus, nööpaugu|õmblus, palistus|õmblus, peit|õmblus, pesu|õmblus, sala|õmblus, siksak|õmblus, tepp|õmblus, tikke|õmblus, topelt|õmblus, volt|õmblus, ääre|õmblus, ühendus|õmblus, üleääreõmblus; käise|õmblus, selja|õmblus, suka|õmblus, varruka|õmblus, õlaõmblus.
3. anat luid siduv fibroosühend, sutuur. Liikumatu õmblus. Õmblustega ühendatud koljuluud.
▷ Liitsõnad: otsmiku|õmblus, pärg|õmblus, saagõmblus.
4. tehn liitekoht. Katla õmblused. Tihe ja pragudeta õmblus. Õmblusteta torud.
▷ Liitsõnad: keevis|õmblus, neet|õmblus, põkkõmblus.
5. kauna liitekoht
6. õmmeldav ese, õmblustöö. Võtab õmbluse kätte.

õnge|kork
õngenööri külge kinnitatud kerge materjali tükike, mis hoiab õngekonksu parajas sügavuses. Kui kala võtab, vajub õngekork vee alla.

ümber|laadimine ‹-se 5› ‹s›
kauba, materjali laadimine ühest kohast teise. Kaupade ümberlaadimine sadamates, raudteejaamades. Naftasaaduste ümberlaadimine paakvagunitest tankeritesse.