[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ees ja taga

1. igal pool abistamas, korraldamas, jälgimas vms. Ta ei jätnud midagi teiste hooleks, vaid oli ise igal pool ees ja taga. Proua ei teinud ise midagi, aina teenijad ees ja taga. Uus direktor on vilumatu, sekretär olgu ees ja taga.
2. kogu aeg meeles, kogu aeg jutuaineks, kogu aeg hoolitsuse all. Muud enam ei kuulegi, ainult Juhan ees ja taga. *Ema hellitas ju teise ära, tööd ei lasknud teha, ikka Dagi ees ja Dagi taga. R. Roht.

hellitama ‹37›

1. kedagi (liigse) armastuse ja hellusega hoidma; kedagi hoolitsuse, heasoovlikkuse, (liigse) tähelepanu, õrnusavaldustega ümbritsema v. üle külvama. Kedagi kiitusega, meelitustega, kingitustega (ära) hellitama.Vanemad hellitasid oma ainust tütart liialt. Sind hellitatakse kui mõnd saksa, ei panda töölegi. Ta patsutas naist hellitades käeseljale. Hellitab pilguga oma pisipoega. Hellitav hoolitsus, kasvatus. Hellitatud memmepoeg. *Aga hellitatud kord kaasõpilaste tähelepanust, ei leppinud Jüri selle kaotamisega. R. Vaidlo. *..kuid Oskari silmad hellitasid teda [= masinat] nagu maailma kõige kaunimat iludust. O. Tooming. || liigse mugavusega, soojusega vms. harjutama ning ära rikkuma, ebamugavuste suhtes tundlikuks tegema. Suvisest karastamisest on ainult siis kasu, kui talvel oma keha (ära) ei hellitata. Ära koeri toiduga (ära) hellita. Hellitatud ihu kardab külma. Ta hellitatud jalatallad ei talunud paljajalu käimist. || (tegevuse sooritajaks miski elutu). Elu teda ei hellitanud. Ilmad rändureid ei hellitanud. Ookean pole meresõitjaid kunagi hellitanud. Päike hellitab nägu. Linnulaul hellitas kõrvu. *Nüüd on puud paljad ja kooreta, / taldu hellitab kollane tolm.. V. Beekman.
2. piltl (hellalt, hardalt) meeles kandma. Olin uue töökoha suhtes suuri, roosilisi, tühje lootusi hellitanud. Ta hellitas juba tükk aega kavatsust edasi õppima hakata.
3. midagi ettevaatlikult, mitte täie jõuga v. otsustavusega tegema. Ära hellita, löö kõvasti! Mis siin hellitada, asjad tuleb ära öelda.

koha|mälu
võime kohti meeles pidada. Tal on hea kohamälu.

kumisema ‹37›

1. pikka tumedat meloodilist heli andma (hrl. metalli kohta); tumedalt kajama. Kirikukellad kumisevad. Telefonitraadid kumisevad tuules. Kauguses kumiseb kõu. „Tere õhtust!” kumises Jaani sügav bass. Kumisev gong. Laeva, vabriku jäme kumisev vile. *Kell kumises kümme, üksteist, lähenes südaöö tund.. O. Tooming. | piltl. Paatosest kumisevad sõnad, kõned.
2. ebamugavat tasast kuminat meenutavat heli, huugamist peas v. kõrvus tajuma. Pea kumiseb mürast, väsimusest, pingutusest, magamatusest. Peas kumises ja tasakaal kippus kaduma. Kõrvad kumisevad, kõrvus kumiseb. Kisa pani, võttis kõrvad kumisema. || visalt meeles püsima, nagu kõrvus kõlama. Ta sõnad, hääl, naer, ähvardused kumisevad mul veelgi kõrvus. *Ta peas kumiseb mitu ristipidi mõtet. R. Vellend. *„Miks?” kumises mu ajus. „Miks? Miks?” V. Saar.
3. hrv sumisema. *Lilleõites kumisesid mesilased .. L. Koidula. *.. lillapäised käbiheinad kumisesid kumalasist. H.-M. Männamaa.

meeles|pidamine

1. mingite asjaolude mälus pidamine; mälu. Faktide, arvude meelespidamine. Mäletab ajalooarve hästi, tal on ütlemata hea meelespidamine.
2. tähelepanu, meeles püsimise osutamine. Kingituse saaja on liigutatud meelespidamisest, sellest, et teda pole unustatud.

mõlkuma ‹mõlgub 42›

1. (kestvamalt) meeles, mõttes esinema, seal liikvel olema. Mälestused, ammused lood mõlguvad meeles. See küsimus oli tal juba ammu meeles mõlkunud. Tal mõlgub midagi mõtte(i)s. Kes teab, mis mõtted tema peas mõlguvad. Pea on tühi, ühtki mõtet ei mõlgu. *Teel koju mõlkusid mõtted, kuidas ja milliste sõnadega kõike kõnelda Meelisele. H. Mäelo.
2. van liikuma, liigutusi tegema. *Lambi leegid mõlkusid leige õhu puhanguil. A. Saareste (tlk).

mäletama ‹37›

1. kellelgi meeles olema, mälus säilima. Kas sa mäletad (veel)? – Mäletan (küll), miks ma ei mäleta! Mäletan selgesti, hästi, ähmaselt, (nagu) läbi udu. Kes seda enam täpselt mäletab! Ta ei mäleta oma vanaisa. Ei mäletanud loetust midagi. Tahtsin midagi ütelda, aga ei mäleta enam, mida. Kas mäletad peast ta telefoninumbrit? Mäletan, et oli väga külm talv. Suvi oli kuumemaid, mida üldse mäletatakse. Neid tööriistu mäletavad veel ainult vanad inimesed. Mäletan teda lapsest peale, koolieast, ülikoolipäevilt. Mäletan teda lõbusa onkuna, naisi naerutamas. Kas mäletasid temalt järele küsida? Nii palju kui mäletan, kandis vanaema prille. Olin nii ähmis, et ei mäletanud teregi öelda. Ega sa ei mäleta, mis aastal see oli? – Kui ma õigesti mäletan, siis 1939. aastal.
2. meeles pidama, mälus säilitama. Teeme niisuguse peo, et annab mäletada. Mul on, mida mäletada. Neid päevi mäletan kaua. Tahan teda mäletada sellisena, nagu ta oli noorpõlves. Ei tea, kas raskeid aegu on õigem mäletada või unustada. Ära mind halvasti, vihaga mäleta. Ma mäletan ta heategu tänumeeli, surmani. Tasun kätte, nii et mäletate! Talle kuluks niisugune nahatäis, et mäletab. Mis sest vanast asjast, seda vana asja enam mäletada. Nii on see olnud sellest ajast peale, kui ma mäletama hakkasin.

mälu2 ‹11› ‹s›

1. võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Hea, halb mälu. Mehaaniline, tahteline, muusikaline, emotsionaalne mälu. Hea arvude, nimede, nägude mälu. Eriline mälu nägudele, aastaarvude peale. Mälu pole mul enam see mis koolipõlves. Mälu nõrgeneb, kaob, veab alt, ütleb üles. Mälu on petlik, võib petta. Terita, pinguta mälu, tuleta meelde! Ka kõige parema mäluga inimene võib midagi unustada. Nii pikuke, lühike su mälu ongi! Inimkonna, rahva, ühiskonna, kollektiivne, sotsiaalne mälu.
▷ Liitsõnad: koha|mälu, kuulmis|mälu, nägemis|mälu, silmamälu; arvu|mälu, kujundi|mälu, liigutusmälu.
2. meelde talletunu v. talletatu. Joonistas pildi, taastas noodi mälu järgi. Sorib, kraamib mälus, kuid see nimi on mälust nagu pühitud. Lugesin teose mälu värskendamiseks uuesti läbi. Aeg on mälust mõndagi kustutanud. || selle kujutletav talletuskoht. Selle hetke jätsin, surusin mällu. Mällu jäänud, sööbinud sündmus. Sajandeid mälus hoitud rahvalaulud.
3. info arvuti vm. elektroonikaseadme osa, kus hoitakse digitaalsel kujul andmeid ja programme. Vaba mälu. Arvuti mälusse salvestatud info.
▷ Liitsõnad: operatiiv|mälu, põhi|mälu, püsimälu; välismälu.

nina peale ~ ninale kirjutama

1. kellegi tähelepanu (demonstratiivselt) millelegi juhtima, kellelegi midagi ütlema. Nii see oli, aga ma ei lähe talle seda nina peale kirjutama. *„Tean või ei tea [kuidas Pearu Andrese rukkisse sai], sinu ninale ma seda ikkagi ei kirjuta,” vastas Andres iseteadvalt. A. H. Tammsaare.
2. hästi meeles pidama, kõrva taha kirjutama. *Aga pea meeles ja kirjuta endale nina peale, et sa meile tood või saadad küllaldaselt toidupoolist. O. Luts.

silm ‹-a pl. gen -ade e. silme pl. illat -adesse e. silmisse e. silmi 22› ‹s›

1. inimese ja enamiku loomade paariline nägemiselund (sageli ka üksnes selle välise osa, kuju, asetuse kohta). Vasak, parem silm. Inimese, koera, kala, linnu, ussi, kärbse silmad. Kassi, hundi hiilgavad silmad. Vasika suured niisked silmad. Hallid, sinised, pruunid, rohelised, mustad silmad (vikerkesta värvi järgi). Maksahaige kollased silmad (silmavalge värvi järgi). Suured, väikesed, ümmargused, mandlikujulised, ilusad silmad. Silma sisenurk, ülemine laug. Silmade nägemisvõime, valgustundlikkus. Kauge-, lühinägelikud silmad. Mu üks silm näeb normaalselt, aga teine on pime. Hämaras silm ei seleta, mis siin kirjas on. Ere valgus hakkab silmadele, pimestab silmi, võtab silmad pimedaks. Silmist pime rauk. Auku vajunud, aukus, koopa(i)s, punnis, pungis, kõõrdi(s) silmad. Pilus silmad. Tal on marjad silmas, marjas silmad 'silmamarjad, trahhoom'. Kotid, kortsud, sinised rõngad silmade all. Paistes, vesised, (ära)nutetud, punased silmad. Silmi paotama, avama, sulgema. Tegi, lõi silmad lahti. Paneb silmad kinni. Silmi kissitama, pilutama, vidutama, jõllitama, pungitama. Ajas silmad pilukile, vidukile, jõlli, pungi. Tõmbas silmad kissi, silmad on kissis. Pikutavad lahtisi, avali silmi diivanil. Pilgutab kiiresti silmi. Pilgutab vennale silma (näit. märguandeks). Vaatab toimuvat suurte silmadega, suuri(l) silmi(l), laial silmal 'jahmunult, üllatunult'. Vahtis enda ette, silmad õudusest pärani. Vaatab tulijale otsa, silmad rõngas, pulkas peas. Vaatas rongiaknast välja, silmad (peas) kui tõllarattad, taldrikud. Silmad sõõris, uudistab laps ninasarvikut. Silmad on haiged. Silmad kipitavad, valutavad. Ravim tuleb silma tilgutada. Seep, suits läheb silma. Silmad jooksid vett. Pisarad purskavad silmist. Lapsel on pisarad silmis. Tüdruk seisab, silmad pisarais, vees. See jutt kisub, võtab, teeb silma(d) märjaks, niiskeks. Teade võttis vanainimesel pisarad silma, silmad veele. Silm kisub veele. Vesi tuleb silma, silmast välja. Silmad nõrguvad, tulevad, tõusevad, seisavad vett täis. Silmad löövad märjaks, tilguvad. Vaatab kalkvel silmi(l). Silmad nagu räästad. Kuivatab pisarad silmist, silmad pisaraist. Pühib silmi, silmad kuivaks. Kes see siin silmi vesistab? 'nutab'. Lõkerdavad, et silmad märjad. Silmad lähevad verd täis 'silmavalged lähevad punaseks'. Sidusin silma kinni. Pistis, lõi tüli käigus teisel silma välja. Surnu silmad vajutati kinni. Vanaisa sai vaskrahad silmadele 'on surnud'. Keevitaja kaitseb silmi prillidega. Tüdruk vaatab, käsi varjuks silmade ees, silmil 'silmade kohal'. Müts tõmmati silmadele, silmini pähe. Pea on silmini kinni seotud. Komberdab otsekui seotud silmi. Silmi 'lauge, ripsmeid' värvima, jumestama. Hõõrub uniseid silmi, une silmist. Uni tikub silma, tuleb silmi(le). Ei saanud terve öö und silma(le), ei pannud silmagi kinni 'ei suigatanudki'. Mure viis viimse uneraasu silmist. Laps vahib võõrale julgesti silma, silma sisse. Nii häbi, et ei julge silma vaadata. Vaatas tüdrukule liiga sügavasti silma 'armus tüdrukusse'. Suudan tõele, raskustele silma vaadata 'tõde, raskusi taluda'. Mees on sõja-aastail surmale küll ja küll silma vaadanud 'on surmale väga lähedal olnud'. Olin silmad välja jätnud, silmad jäid õue 'heleda valguse käest tulles ei näinud hästi'. Mitte ei näe nii pimedas lugeda, võta või silm näppu. Nii pime, et ei näe sõrme silma pista. Tuul oli kogu tee silma sisse 'otse vastu'. Tuiskas suud ja silmad täis (suure tuisu kohta). Poiss luiskas, sõimas suud ja silmad täis 'luiskas, sõimas nagu jaksas, kõvasti'. Ta valetab suisa silmi 'näkku, avalikult'. Kas sul pole silmi peas? 'kas sa ei näe, ei märka'. Kus su silmad olid? Mul on omal silmad peas 'näen ja taipan ise'. Ma ei usu oma silmi! 'ei suuda seda, mida näen, uskuda'. Mida nende vanad silmad kõik nägema pidid! Olen üksainus silm ja kõrv 'vaatan ja kuulan väga hoolega'. Tal polnud naiste jaoks silmi 'ta ei huvitunud naistest'. Nägi, veendus oma(enda) silmaga 'ise', et kodu on paljaks varastatud. Jätsin ilma silma nägemata 'vahetult nägemata' jumalaga. Laps kosub lausa silma nähes 'nähtavalt'. See on silmaga näha 'ilmselge', et ta terve pole. Surm, pääsemine oli silmaga näha 'väga lähedal, käegakatsutav'. Siitkandi koolmeister on agar talurahva silmi selgitama 'talurahvale teadmisi jagama'. Silmad keerlevad, pöörlevad peas (silmamunade, ka pilgu nähtava liikumise kohta). Pööritasin imestusest, pahameelest silmi. Kellele sa oma silmi pööritad? (pilkudega koketeerimise kohta). Silmad lähevad pahempidi pähe 'on nii, et ainult silmavalged paistavad'. Silmad hüppavad pealuust välja 'on näit. imestusest väga pungis'. Kutsikail tulevad silmad pähe 'kutsikate silmad lähevad lahti ja nad saavad nägijaiks'. Silm on väike, aga näeb kõik ilma. Hirmul on suured silmad. || silmanägemine; nägemisvõime, -teravus. Head, teravad, töntsid, viletsad silmad. Loe sina, sul selgem silm. Tal on täpne silm. Raske haigus võttis silmad, ta silmad kustusid. Vanaisa on silmist ilma. Silm ei võta 'ei näe' enam. Kui silm ei peta, on tulijaid kaks. Vanal varese, noorel nugise silmad. *Peagi röövis saabuv ööpimedus meilt ka silmad. H. Sergo. || (inimese kohta, kes midagi näeb või jälgib). Aed ehitati nii kõrge, et võõras silm sellest üle ei ulataks nägema. Riigipiire kaitsevad valvsad silmad. Röövlitel olid silmad-kõrvad valvamas. Tema oli see silm ja kõrv, kelle kaudu kõike teati. *Ta teatas neile, et sõidab talveks ära, aga jätab siia oma silma. A. Kurtna (tlk). || (nägemismuljega seoses). Metsarohelus rõõmustab silma, on silmale rõõmuks, pakub silmale palju. See vaatepilt riivab, kriibib silma. || silmaümbrus; silmnägu. Silmad lähevad mustaks, on määrdunud. Kriimuks nutetud silmad. Silmi loputama, (puhtaks) pesema. Motorist viskab kiiresti vett silma(de) peale. Võttis räti ja kuivatas silmad ära. Atsil löödi silm siniseks. Naine kisub sul silmad lõhki. Su ütlemine sobis siia nagu rusikas silma 'silmaauku'. Pistab monokli paremasse silma. Seisab, kiiker silmas.
▷ Liitsõnad: hirve|silm, fassett|silm, ihu|silm, inim|silm, jõll|silm, kassi|silm, kriim|silm, kõõr(d)|silm, lapse|silm, liha|silm, liit|silm, linnu|silm, mandli|silm, mongoli|silm, nööp|silm, pilu|silm, pulli|silm, pung(is)|silm, punn|silm, sea|silm, sini|silm, sõstra|silm, täpp|silm, vasika|silm, vidu|silm, öökulli|silm, ükssilm; seadusesilm.
2. silmavaade, pilk, vaatamisviis. Tõstsin silmad raamatult (üles). Silmi lakke, üles, maha lööma. Seisab, silmad laes, maas. Seesolijad viskasid silmad ukse poole, tulija peale. Heitis aeg-ajalt volksti silma peeglisse. Laskis silmad toas ringi, ümber käia. Käis silmadega üle ruumi. Silm langes lauale. Libistab, laseb silmadega üle lehe. Tõin ajakirja, tahaks silma(d) sisse pista. Heitsin, lõin, viskasin artiklile silma(d) peale ja ehmusin. Silmad libisevad, jooksevad üle kirjaridade. Neelab silmadega, silmad neelavad raamatu ridu. Kiskusin silmad paberilt lahti. Maalilt oli raske silmi (ära) pöörata. Silmad jäid temasse, tema külge kinni. Kuulajad ripuvad silmadega kõnemehe huultel. Silmad ripuvad rääkija suu küljes. Laps otsib silmadega ema, sihib silmadega kommikotti. Valvur puurib silmadega pimedusse, akent. Arsti kogenud silm märkas tõbe kohe. Ta silmad käivad mu kannul. Silm riivab möödujat, puhkab lilledel. Kõikjal meri, nii kaugele kui silm ulatab, ulatub, võtab. Ei tea, kuhu häbi pärast silmi panna, peita. Ei julge poja pärast enam oma silmi kellelegi näidata. Annab sõbrale silmadega märku. Teritasin silma, et paremini näha. Silmade keel, mäng. Silmad naeravad, säravad, löövad välku, välguvad, pilluvad sädemeid, põlevad nagu palavikus (peas). Silmi välgutama, volksutama (näit. provotseerivalt, demonstratiivselt siia-sinna vaatamise kohta). Silmis süttis kaval tuluke, välgatas rõõm, silmad kustusid. Silmad krillis (peas) (hrl. purjusolekust tingitud uduse pilgu kohta). Sõbralikud, hellad, tõsised, nukrad, säravad, selged silmad. Tähelepanelikud, terased, klaasistunud, tühjad silmad. Ta silmist paistab tarkus. Silmis tuhat küsimust. Püüdsin ta soove silmist lugeda 'sõnatult taibata'. Nägi tütre silmist, et asjad on halvad. Kõigil on silmad ootust, ärevust täis. Valvsail silmil, jahmunud, säravi, põlevi silmi jälgitakse toimuvat. Laskurid harjutavad, proovivad silma 'harjutavad, proovivad laskmist'. Vanemad ei vaata poja pruudi peale hea silmaga 'pruut ei meeldi neile'. Vaatas naabri koera poole viltu silmaga 'umbusklikult'. Vaatan nüüd elule hoopis teiste silmadega 'teistmoodi'. Luges teksti korrektori silmaga 'tähelepanelikult, teraselt nagu korrektor'. Püüa oma kodu näha, vaadata kunstniku silmaga. Silm on hinge peegel.
▷ Liitsõnad: kala|silm, kulli|silm, nirgi|silm, nugis|silm, särasilm; kunstniku|silm, lavastajasilm.
3. esineb mitmesuguste püsiühendite, ütluste, väljendite koosseisus v. eritähendusliku sõnavormina (vt. ka fraseoloogiaosa). a. (väljendites, mis osutavad vaataja asjatundlikkusele v. tähelepanelikkusele). Tal on moe asjus silma. Sel õmblejal on hea silm. Majapidamises läheb vaja nooriku kätt ja silma. Heal kasvatajal jätkub silma kõigi laste jaoks. *Mareti.. silma maja korraldada kiitis isegi vana Peter. R. Sirge. *Talvelgi on omad nüansid, kui on silma. M. Traat. b. (kellegi v. millegi märkamisega ühenduses). Talle ei puutunud midagi kahtlast silma. Marile jäi silma, et õde on väga kahvatu. Peeter jäi talle juba esimesel kursusel silma. Ega mu võtmed pole sulle silma juhtunud? Kevadeti lööb, kargab praht rohkem silma. c. (silmamõõdu kohta). Kaugust tuli mõõta, hinnata silmaga. Rätsep lõikas riiet silma järgi 'silmamõõduga'. Silm on sirkel ja nina vinkel (töö kohta, mida tehakse mõõduvahendit kasutamata). d. (nägemishäirete ilmingute kohta). Arvud hakkasid silme ees tantsima. Silmade ees, silmis virvendab. Maailm pöörleb silme ees ringi. Vihastas, sai põrutada, nii et silme ees läks mustaks. Lõin pea nii kõvasti ära, et silmist lõi, lendas sädemeid. Valu võtab silmade eest mustaks. *Indrekul lõi silmade ees kõik mustaks, pilkases pimeduses sähvisid ainult mingisugused kiudpeened palavad välgud. A. H. Tammsaare. e. väljendab kujutlustes, meeles, vaimusilmas olevat. Ema kuju seisab ikka mu silmade ees. Võigas pilt tükib silma. Seda pilti ei saa silmist pühkida. Peab Issandat alati silme ees. Tal on selge siht silme ees. Laskis kogu päeva silma eest läbi. Läbielatu möödub mu silmade ees. Manas silmade ette salapärase daami. Maalib maaelu võlud silme ette. Ta silmade ette tuli isakodu. Romaanikangelane kerkib silme ette. || [kellegi] silmis (kellegi) meelest, arusaamist mööda, (kellegi) jaoks. Ta muutus mu silmis aina kaunimaks, targemaks, paremaks. Sõjast tulnud meeste silmis polnud millelgi väärtust. Avalikkuse silmis on sel ajakirjal suur autoriteet. f. silmist vaateväljast, nägemisulatusest, lähedusest. Olime rannal, kuni paat silmist kadus. Kao, kasi mu silmist! Mis silmist, see südamest.
▷ Liitsõnad: vaimusilm.
4. miski kujult v. pinnalt silma (1. täh.) meenutav v. selline osa millestki. a. silmus (hrl. silmkoe elemendina), aas. Kudumi, trikoo, võrgu, püüniste silmad. Pahempidi, parempidi kootud silm(ad). Kuduja loeb silmi. Noppis vardalt mahatulnud silmad tagasi. Silmi (üles) looma, kahandama, kokku võtma. Üks silm jäi vahele. Sukad esimest korda jalas ja juba silmad jooksevad. Sukal läks, jooksis silm maha. Silmi üles võtma. Silmade tihedus, suurus. Suurte, väikeste, tihedate silmadega noot. Tikkis tanule silmad. *Katrin istus nurgas võrguhargi taga ja sopsis uiga kalasile ühe silma teise kõrvale. H. Sergo. b. kirve (vm. sellelaadse tööriista) tömp osa, kand; selles olev varreauk. Lõi, tagus suure kirve silmaga kiilu puusse. Silmaga, ilma silmata kivikirves. Kirka, kõpla, haamri silm. *Kallemeel laskus põlvili jääle ja koputas tapri silmaga otse kala lagipähe. A. Kalmus. c. auk saapa- v. kingapealses paela läbi tõmbamiseks; nööpauk; eelmiste (metallist) ääris. Silmadega kingad, saapad. Pael ei lähe silmast läbi. Metallist silmad. Silmaga nööpauk. d. avaus, ava milleski. Õmblusnõela, õngekonksu silm. Niit tuleb silmast läbi ajada. Lühikese, pika silmaga nõelad. Terad voolavad silmast 'kivisilmast' veskikivide vahele. Tihedate silmadega sõel. e. pudrusilm. Pudrul on või silmas. Perenaine paneb silma ka pudrusse, pudrule sisse. Pani pudrule tükikese võid silmaks. *Putrude kõrvale anti ka piima, kui seda oli, vahel pandi sulatatud rasvagi silma. M. Metsanurk. f. värviline klaasikilluke v. kivi ehte kaunistusena. Veinpunaste silmadega preesid. g. punkt (täpina täringul, mängu ehk võistluse kokkuliidetava arvestusühikuna). Mitu silma on ühel täringul? Sai kolme viske kogusummaks 12 silma. Kaardimängijad loevad silmi. Äss annab üksteist silma. Mängisime mutti kolm senti silm. Võitja laskis 50 võimalikust silmast välja 49. Suurim korvikütt oli Mati kahekümne silmaga. h. kartulimugula uinuv pung; iduauk, milles see asetseb; silmastamisel kasutatav pung. Kartuli silmas peitub kolm või enam silma. Silmastaja lõikab pookoksalt silma. Silm läks hästi kasvama. i. madalate ja laidude vahelised sügavamad kohad meres; madal rannaäärne jäänukjärv. Laev ei saanud kitsast Püssirahu silmast läbi sõita. Saaparahu silmas on sügav vesi. *Leetel kasvab tedrehein, kohati tükeldavad seda kitsad madalad veeväljad – silmad. J. Smuul. *.. silm on väike järveloik, mille meri taganemisel randa maha jätab.. A. Hint. j. tuulevaikne piirkond tsükloni keskosas k. piltl. Päikese kuldne silm. Järvede sinised silmad. Kastetilk särab lille silmas. Valgusfoori punane, raadio roheline, piibu tuline silm. Kaamera silm. Majakas pilgutab silma. Autod välgutasid kurvidel silmi. Kurbade silmadega mersu. Kustunud silmadega majad. Ärklitoa silmad on pimedad. Läikivad silmad paabulinnu sabasulgedel. Praemuna kollane silm. Märklaua must silm. l. ‹liitsõna järelosana› esineb taimede ja loomade (rahvapärastes) nimetustes, näit. pääsusilm
▷ Liitsõnad: akna|silm, auto|silm, härja|silm, järve|silm, kartuli|silm, kassi|silm, kinga|silm, kinnis|silm, kirve|silm, kivi|silm, klaas|silm, konna|silm, lauka|silm, liia(s)|silm, liig|silm, linnu|silm, lätte|silm, lüüsi|silm, majaka|silm, mõrra|silm, niie|silm, nooda|silm, nõela|silm, paisu|silm, pikk|silm, pudru|silm, põlve|silm, püvi|silm, rasva|silm, soo|silm, suka|silm, tule|silm, tähe|silm, ukse|silm, vee|silm, veski|silm, või|silm, võrgu|silm, õhk|silm, õiesilm; häni|silm, härja|silm, kiilas|silm, kriim|silm, oja|silm, paabu|silm, lõo|silm, pääsusilm.
vrd silmini

[midagi] silm(ad)e ees pidama
(millegi meeles, au sees pidamise kohta)

tallel ‹adv›
alles, alal, hoiul. Arhiivis on tallel haruldasi dokumente. Mustadeks päevadeks hoidis ta alati pisut raha tallel. Isa palitu seisab kapis tallel. Tal oli tallel veel üksainus sigaret. || meeles. Hoiab ema õpetusi läbi elu tallel. *August elas mõttes läbi mitmeid olnud sündmusi, imestades selle täpsuse üle, millistena need tallel püsisid. R. Põder.

tähistama ‹37›

1. tähis(t)ega varustama, märgistama; tähise abil v. kaudu esitama, kujutama, osutama. Tähistasime õpperaja lipukestega. Poidega tähistatud sügavamad kohad. Ülekäigukohad olgu tähistatud. Tähistatud ja tähistamata matmispaigad. Liin sai nädalaga tähistatud. Lahingupaik on tähistatud mälestuskiviga. Tähistas tabamused märklaual ristikestega. Kaardil on tähistatud kõik sadamad. Tähista kolmnurga nurgad. Kõrgust tähistatakse tähega h. Liitmistehet tähistatakse sümboliga +. Sõna tähendust tähistatakse keeleteaduses ülakomadega. Pikad vokaalid on tähistatud tähe kohal oleva kriipsuga. Sakslased tähistavad tormi ja rünnakut ühe ja sama sõnaga.
2. millegi tähiseks, märgiks olema, nii midagi väljendama, millelegi viitama, osutama. a. (kohale, paigale viitavana). Rahvakirjaniku sünnikohta tähistab mälestuskivi. Riigipiiri tähistasid tulbad. Sirelid tähistavad me kunagist eluaset. Teed tähistasid ainult rattaroopad lahtises liivas. Haavatu teed tähistas verine rada. b. (sümbolina, keelemärgina). Need geomeetrilised kujundid tähistavad taevakehasid. See number tähistab aine kõvadust. Cl tähistab kloori. Hiina sümboolikas tähistavad leegi kolm tippu minevikku, olevikku ja tulevikku. Sõna „võti” tähistab metallvarba luku avamiseks ja sulgemiseks, samuti muusikamärki. Eesti rahva praegune nimetus olevat algselt tähistanud Balti hõime. c. (üldisemalt millegi tunnusmärgina, tunnusena). Toomingate õitsemine tähistab hiliskevade algust. Kaks kurdu suunurkades tähistasid muiet. *Ja tõusuhoogu tähistab siin kõik .. J. Kärner. d. (mingi olulise sündmusega ühenduses). 1918. aasta tähistab uue aja algust Eesti ajaloos. See novell tähistab pööret ta loomingus.
3. mingit sündmust (pidulikult, üritus(t)ega) meeles pidama, pühitsema. Tähistati riigi juubelit, vabriku 100. aastapäeva. Noored tulid linnaparki kevade saabumist tähistama. Jõulusid hakati Roomas tähistama 4. sajandil. Poja sündi tähistati uhke peoga. Nad tähistasid oma pulmapäeva väga tagasihoidlikult. Sünnipäevi ta ei tähista. Tähistasime kohtumist pitsi konjakiga.

undama ‹unnata 48›

1. kestvat intensiivset ühetoonilist kumedat häält kuuldavale tooma. a. (liiklusvahendite, masinate kohta:) sellist häält tekitades töötama. Buss roomab raskelt unnates mäkke. Kiirabiauto undas tulede vilkudes meist mööda. Taevas undasid kurjakuulutavalt vaenlase lennukid. Traktor tiris vihaselt unnates palke. Sügiseti undasid külades rehepeksumasinad. Mootor prahvatas ägedasti undama. Undav treipink, turbiin, saag, tolmuimeja, ventilaator. || (töötamise, tegutsemise pingsust, hoogsust rõhutades; hrl. kaasneb sellega huugav heli v. ebaselgete helide tulv). Kogu töökoda undas ja vabises. Akna taga undas mitmehäälne suurlinn. *Ja kui juba elumaja ehitama hakkame, ehk ehitame viimati koguni kahe poolega ja paneme kaupluse undama. A. Kitzberg. b. (märguandeseadeldiste jms. kohta). Häire ajal undasid vabrikute, tehaste, laevade, vedurite viled. Tume hoiatussireen hakkas undama. Politseiauto laskis sireenil vahetpidamata unnata. Undav signaal, hädakell, jahisarv. *Miks ikka kohtupasun veel ei unda? H. Talvik. c. (õhu- v. veemassi kiirest liikumisest tekkiva heli, samuti selle tajumise kohta). Akende taga hakkas undama tuul, torm, raju, tuisk. Ägedad iilid undasid majade ümber. Marutuul undas pahaendeliselt korstnas, kangialustes, purjedes. Sügisene meri undab kurjalt. *Lisasin kiirust, nii et sõidutuul kõrvades undama hakkas. H. Pukk. | ‹impers.› Ainult mühises ja undas ümberringi. Korstnas undas tumedalt. d. (kiirel lennul v. vibreerides tekkiva heli kohta). Õhus undavad kuulid, mürsud, miinid. Taevas lõi pommirahest undama. Maipõrnikad, parmud, kimalased lendavad unnates. Taglas ja vandid undasid kaeblikult tormi käes. Traadid, juhtmed undasid tasakesi. Auto kihutas, nii et kummid undasid.
2. ulguma (1. täh.). a. (looma, peam. koera kohta). Hunt undas kuu poole. *.. koer istus aidavahe väravate ees, ajas nina vastu taevast ning undas. A. H. Tammsaare. b. (inimese nutmise v. karjumise kohta). *Seal istub Liisa puuhunniku otsas, nägu peidetud kätesse, undab südantlõhestavalt. O. Luts. *.. Aleksander Prokofjev undas lugeda oma värsse, nii et maja vabises. D. Vaarandi.
3. kestvat valu vm. ebameeldivat tunnet tajuma. Kogu keha undas valust. Kõrvad undasid lakkamatust mürinast ja raginast. Eelmise õhtu joomingut tuletas meelde undav pea. Väsinud jalad undasid valutada. Undav luuvalu. || kaua meeles püsima, nagu kõrvus kõlama. Laste kilked ja naer undavad õpetajal veelgi peas. Õhtu läbi undas kõrvades filmi tunnusmeloodia.

vilkuma ‹vilgun 42›

1. katkendlikult helendama, korduvalt lühikeseks ajaks nähtavale tulema v. lühikest aega nähtaval olema. a. (valgusallika, valguse kohta:) süttima ja kustuma; pilkuma. Öises taevas vilguvad tähed. Auto suunatuli vilkus. Sadamas vilkusid punased ja rohelised märgutuled. Neeme otsas vilkus majakatuli, majakasilm. Valgusfooris oli ainult kollane tuli vilkuma jäänud. Vilkusid taskulampide valgusvihud. Küünlatule vilkuv leek. Metsa all vilkusid jaaniussikesed. *Pimendamiskatete vahelt vilkus tulekahju valgust. H. Jõgisalu. b. (näos avalduva kohta). Silmades vilkus küsimus, lõbus tuluke. Silmad vilguvad pilkavalt, õelalt. Mehe pilgus vilkus huvi, ähvardust. *Ta ei rääkinud enam sõnagi, kuid põlgamine ja viha vilkus tema palgelt pojale vastu. J. Järv. *Ta kõvaks tahenenud näol vilkus naeratus, otsekui majakasilm, kord kustudes, kord uuesti vastu tahtmist süttides .. S. Ekbaum. c. (valgust peegeldades:) helki heitma, sädelema. Kuldsõrmused, kalliskivid vilguvad. Päikesevalgel vilkusid vikatid niitjate käes. Puude vahelt hakkas vilkuma merd. Lumeväli vilgub silmipimestavalt. Kastetilgad vilkusid ja sädelesid rohus. *.. aga laupäeva õhtul on niklit ja lakki siin-seal vilkumas, nii et võtab silmad kirjuks. H. Pukk. d. (millegi heleda v. värvilise kohta). Pitsid jäeti seeliku alt välja vilkuma. Lõhkise kuue vahelt vilkus paljast ihu. Nägin tüdruku rõõmsat pearätti juba all nõos vilkumas. Sooheinas vilgub siin-seal roosasid ja punaseid lilli. *Jäneseväljal vilkus heinaliste valgeid särke .. O. Tooming.
2. kergelt ja väledalt (siia-sinna) liikuma. Nobedasti vilkus nõel ema käes. Lusikas vilgub kiiresti kausi ja sööja suu vahel. Silmad vilkusid rahutult ringi. Kaadrid vilkusid tohutu kiiruga silme eest mööda. Pudel vilgub meeste käes ringi. Pääsukesed vilguvad sisse ja välja. Nahkhiirte varjud vilkusid seintel edasi-tagasi. || kõnek kiiresti minema v. tulema. *Mis muud – vilgu kohe lossi. A. Mälk. *„Istu, ära vilgu silme ees,” ütles Fomin pahameelega. A. Kurfeldt (tlk).
3. järsku meelde tulema; meeles mõlkuma. Silmapilguks vilgub mõttes põgenemine. Midagi taolist on tal juba ammugi peas vilkunud. Mälestused jäävadki mõtetesse vilkuma. *Küllap nüüdki veel lootus vilgub temas ühes unelmaga. P. Krusten.