[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

meri ‹mere, merd 13› ‹s›

1. maismaasse lõikunud v. avaookeanist saarte v. veealuste kõrgendikega eraldatud (sageli suvaliste piiridega) maailmamere osa; (üldisemalt:) mandreid ümbritsev ühtne veemass. Atlandi, India, Vaikse ookeani mered. Põhja-Jäämere moodustavad kümmekond merd. Must, Valge, Kollane, Punane meri. Arktilised, troopilised mered. Läänemeri on suhteliselt mageda- ja madalaveeline meri. Avar, lage, otsatu, rannatu meri. Vaikne, tuuletu, tormine, vahutav meri. Rannalähedane meri. Kõrge 'kõrge lainetusega' meri. Meri mühab, mühiseb, kohab, kohiseb, möirgab. Merel on torm. Torm vaibus ja meri rahunes. Meri on lahti, jääs. Maa kerkib, meri taganeb. See on mitme mere, seitsme maa ja mere taga 'väga kaugel'. Laevad, meremehed lähevad merele. Kalurid käisid merel 'kalastamas'. Laevad sõidavad, künnavad merd. Sõitis mitu aastat merd 'oli meremees'. Ta on purjetanud kaugetel meredel. Poisid ihkavad merele, meri tõmbab neid. Jõed suubuvad merre. Merest püütakse kalu jm. mereloomi. Meri toidab inimest nagu põldki. Üksik saar keset merd. Uitasime mere ääres, sõitsime mere äärde. Käisin meres ujumas. Ta uppus merre. Peipsi on lai nagu meri. Merena voogav kuldne nisuväli. *.. paadid ja noodad olid ennegi mitme peale. Üksi-kaksi ei saagi merd püüda .. A. Hint. || soolaseveeline suur siseveekogu. Kaspia meri.
▷ Liitsõnad: ava|meri, ilma|meri, kodu|meri, kõrg|meri, laug|meri, lõuna|meri, maailma|meri, madal|meri, polaar|meri, põhja|meri, ranniku|meri, sise|meri, süva|meri, šelfi|meri, troopika|meri, ulgu|meri, vahe|meri, ääremeri.
2. piltl (tohutu hulga, paljuse kohta). Laulupeoliste kirendav meri. Väljakul oli inimeste meri. Lennujaamas oli vastuvõtjaid terve meri. Viljapuuaedades on õite meri. Leegid lõid kõrgele, sädemete meri tõusis taevani. Vanalinna punaste kivikatuste meri. Lippude, loosungite meri. Ta ei oska olulist näha, vaid upub faktikeste ja pisiasjade merre. Kannatuste, igatsuste, tundmuste meri. Rahvast oli nagu merd 'väga palju'. *Sügistuul mühises väljas, maailm oli peidetud pimeduse merre .. F. Tuglas. *Pahandust muidugi mereni, kasvõi röögi ... F. Kõlli.
▷ Liitsõnad: aja|meri, elu|meri, inim|meri, liiva|meri, lille|meri, pilve|meri, rahva|meri, tule|meri, udu|meri, õiemeri.
3. tumeda laiguna paistev tasane madal ala Kuul. Vaikuse, Viljakuse, Unistuse meri. Kuu mered.

[kellelgi] on meri põlvini
(keegi) arvab kõike suutvat, on kõigeks valmis, on enda meelest kange mees. Noortel on meri põlvini. Ah, joobnu kelkimine, siis ikka meri põlvini.

tilk meres, tilk merre vt tilk