[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

mesi ‹mee, mett 36› ‹s›
magus siirupjas, seismisel kristalliseeruv vedelik, mis on tekkinud mesilase ensüümide toimel nektarist vm. taimeeritistest. Kuldkollane, pruun mesi. Mesilased koguvad, korjavad õitelt mett kärgedesse. Mesinik võtab tarudest mett. Mett vurritama. Purgitäis mett. Lapsed sõid mett. Poiss pistis lusika mee sisse. Meest valmistati mõdu. Magus kui mesi. See tõmbab ligi nagu mesi kärbseid. || piltl (millegi hea, meeldiva kohta). Meelitaja hääles on mett. Kiidusõnad olid tema südamele mesi. *.. sa meelituste meega lepet püüa. G. Meri (tlk). *Raamatute erutavat mett imedes tundsin, kuidas ma kasvasin .. B. Alver (tlk).
▷ Liitsõnad: lehe|mesi, kunst|mesi, mets|mesi, naturaal|mesi, tehis|mesi, õiemesi; kärje|mesi, vurrimesi; kanarbiku|mesi, mesika|mesi, pärna|mesi, tatramesi.

[kellelegi] mett mokale ~ moka peale ~ keelele ~ keele peale määrima
(kedagi) meelitama, (kellelegi) meelitusi ütlema. Ülemuste ees pidi pugema, neile pidi mett moka peale määrima. Tahab, et teda kiidetakse ja mett mokale määritakse. *Oo, kui ilusasti ta oskab rääkida. Otse ööbikuhäälel laulab, nagu mett määrib keelele. O. Tooming.

piima ja mett jooksma vt piim [-a]