[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

adra|käsipuu
harkadral ja konksadral puu, millest kündmisel kinni hoitakse; adrakurg

aine ‹18› ‹s›

1. ka füüs keem see, millest koosneb füüsiline keha; mateeria vorm, mida iseloomustab stabiilsus ja seisumassi olemasolu. Tahke, vedel, gaasiline, kristalne, amorfne, pulbriline, vahajas, vees lahustuv, kergesti lenduv, pindaktiivne, plahvatusohtlik, kõrgmolekulaarne, madalmolekulaarne aine. Keemiline aine. Orgaanilised, anorgaanilised ained. Radioaktiivsed, antiseptilised, kantserogeensed ained. Puidust, metallist vm. ainest ese. Ainete ringkäik (looduses) ehk aineringe. Kõik peotoitudeks vajalikud ained on hangitud, ostetud.
▷ Liitsõnad: aher|aine, alg|aine, anti|aine, ase|aine, ballast|aine, ekstraktiiv|aine, elus|aine, immutus|aine, jääk|aine, kasvu|aine, kiud|aine, kleep|aine, kontrast|aine, koostis|aine, kummi|aine, kütte|aine, lagu|aine, liht|aine, liim|aine, liit|aine, lisa|aine, lubi|aine, lõhke|aine, lõhna|aine, lähte|aine, maitse|aine, mineraal|aine, mõju|aine, mõru|aine, määrde|aine, mürk|aine, park|aine, puit|aine, põhi|aine, põletus|aine, pärilikkus|aine, rasv|aine, ravi|aine, ründe|aine, sarv|aine, side|aine, tarbe|aine, tehis|aine, toime|aine, toit|aine, toor|aine, täite|aine, uimastus|aine, valk|aine, varu|aine, võõr|aine, väetus|aine, värv|aine, väärisaine; kuiv|aine, maitse|aine, tang|aine, toidu|aine, vürtsaine.
2. objekt, allikas, lähtematerjal. a. kunstiteose teema aluseks olev lähtematerjal, kujutamiseks valitav tegelikkuslõik. Romaani, novelli, näidendi aine on kirjanik saanud oma kodukohast. Tänuväärne aine filmi, ooperi jaoks. „Kalevipoja”, antiikmütoloogia ainetel loodud maalid, muusikateosed. b. kõneaine, kõneluse (ka mõtiskluse, arutluse, vaidluse jne.) teema. Arutluse aineks oli uus töökorraldus. Jutt kaldus argipäevastele ainetele. Sobiv aine mõtisklusteks, vaidlusteks. Sündmus andis ainet kuulujuttudeks, keelepeksuks. *Muidugi oli pajatuseks nüüd niisugune aine valitud, et koolipreili sellest osa võtta ei võinud. E. Vilde. c. uurimise ainevald v. objekt. Väitekirja aine. Rahvaluuleteaduse aineks on traditsiooniline suuline looming.
▷ Liitsõnad: arutlus|aine, jutu|aine, kõne|aine, uurimis|aine, vestlusaine.
3. õppeaine. Kohustuslikud, fakultatiivsed ained. Paljudele on matemaatika üks raskemaid aineid. Ta sai kõigis ainetes head hinded. || (ainelõigu kohta). *Vastajad olid [keemias] oma hinded kätte saanud ja uus aine oli edasi võetud. A. Pervik.
▷ Liitsõnad: eksami|aine, eri|aine, eriala|aine, fakultatiiv|aine, humanitaar|aine, kõrval|aine, lemmik|aine, meelis|aine, pea|aine, põhi|aine, reaal|aine, vaba|aine, valik|aine, õppeaine.

ainult ‹adv›

1. osutab, et midagi v. kedagi on vähem kui vajalik, eeldatud v. loodetud, kõigest, üksnes, vaid. Ainult kaks päeva on jäänud eksamini. Ainult pool tundi, kolm etendust veel. Kümme tütarlast ja ainult kaks noormeest. Traktoreid oli ainult neli. Nii juhtus ainult paar korda. Meie vahet oli ainult mõni samm. || mitte rohkem kui, mitte enamat kui. Mees viivitas ainult hetke. Tule ainult korraks siia. Korstnast kerkis ainult õrn vine. Leiba oli ainult tükike. Minagi olen ainult inimene. Täidan ainult oma kohust. See oli ju ainult nali, ettekääne. Ta ainult naeratas heatahtlikult. Kahjuks on ta ainult sulane.
2. (muid võimalusi välistavalt:) üksnes, ainuüksi. Armastab ainult enesest rääkida. Ta käib kinos ainult pühapäeviti. See telefon on ainult ametikõnedeks. Inimene ei ela ainult leivast. Ainult sina oled süüdi. Tal oli ainult särk seljas. Ütlen seda sulle ainult nelja silma all.
3. (üksnes rõhutades:). a. aga, vaid. Katsugu ainult puutuda! Proovi ainult minna, kohe pistavad koerad haukuma! Kui sul ainult külm ei ole. Kui ma nii kaua ainult elan. Läks kõikjale, kuhu ainult kästi. Teeb kõik, et ainult pääseda. *.. vaadake ainult, kuidas astrid ja lõvilõuad õitsevad ja salveid hõõguvad nagu tulekeeled ... O. Tooming. b. ometi. Kui ta ainult tuleks, paraneks. Kui see ainult nii oleks. c. muudkui. Tekst on siin, ainult loe ette.
4. konjunktsioonilaadses kasutuses ühendab lauseid v. korduvaid lauseliikmeid, millest järgnev piirab või osaliselt eitab eelnenud väidet. Ta pole paha tüdruk. Ainult veidi laisk. *Laed olid valged, ainult petrooleumisuitsust pisut võidunud. R. Sirge. *Neil päevil ei juhtu midagi iseäralikku, ainult valitseja jääb tööga natuke kõhnemaks .. O. Luts. | ‹ühendsidesõna osana› ainult et, mitte ainult ... vaid ka vt et, vt vaid

ais ‹-a 29 või -a 23› ‹s›

1. puu (hrl. on neid paar), mille külge v. millede vahele veoloom rakendatakse ning millest ta veokit, sõidukit, põllutööriista veab; ka vastav puu käru vms. käsitsi lükkamiseks v. vedamiseks. Vankri, ree, saani, adra aisad. Vankril läks teine ais katki. Hobune on terve päeva aiste vahel olnud. See noor hobune pole veel aiste vahele saanud. Hobune sikutas, mees ise aitas aisast tõmmata. Kärule tuleb panna uued aisad.
▷ Liitsõnad: lohistusaisad.
2. veoki aisa meenutav osa mõnel esemel. Kiige aisad. Voki aisade vahel veereb vokiratas.

aitama ‹aidata 48›

1. (kaas)abi osutama, abiks olema, abistama. a. (tegevusega v. nõuga). Haiget vagunisse, üle tänava aitama. Aitasin vanakest trepist üles minnes kaenla alt. Aitasin eidekese tugitoolist, laua äärest voodisse puhkama. Aita ta jalule, püsti, istuma. Vanaperenaine ise on ainult aidata veel. Aitasin tütarlapsele mantli selga, õlgadele. Aitasime tal puid lõhkuda, korterit remontida. Vanem vend aitab nooremat matemaatikas. Millega võiksin, saaksin sind aidata? Aidake nüüd mõelda, nuputada, aru pidada. Kus viga näed laita, seal tule ja aita. b. (majanduslikult). Vaeseid, puudustkannatajaid aitama. Ühiskond aitab paljulapselisi perekondi. Vanemad aitasid mul auto osta. Arenenud maad aitavad arengumaid. c. (aluseks miski, millest on abi, kasu). Need näited aitavad olukorda iseloomustada, illustreerida. Rõivad aitavad meil vältida liigset soojuse kadu. Muusika, kirjandus aitab leevendada argielu hallust. Usk paremasse tulevikku aitas taluda raskusi. Teda on vigurid ja krutskid elus edasi aidanud. Ruutu aitab (kaardimängus teatatakse nii, et ruutust kui mittetrumbimastist on käes kuningas ja emand).
2. tarvilikku mõju v. toimet avaldama; asja parandama. See rohi aitab kindlasti. Minu reuma vastu mudavannid küll aitasid. Mis see vabandamine enam aitab, see ei aita (enam) midagi. Kõik on ära proovitud, miski ei aidanud. Ei aidanud midagi 'polnud midagi teha, parata', koorem tuli uuesti maha laadida. *Ei aidanud eidel muud kui pidi aita jooksma .. A. H. Tammsaare.
3. ‹impers.› piisama, küllalt olema. Aitab küll, ära nii palju pane! Aitab, aitab – jäta juba! Aitab naljast! Tänaseks, selleks korraks aitab. Aitab näägutamisest, mina lähen ära. Aitab, kui kell kümme kohal olete. Oli nutnud nii et aitas 'rohkesti'. Kas ei aita juba ükskord magamisest? Sellest peaks aitama. Kas sulle ühest ei aidanud? Ei, aitab sulle kolmest abilisest. Ega ma siidi taha, aitab sitsistki. Linnakesega tutvumiseks aitab paarist tunnist.
4. kõlbama, sobima. *Kuid aitavad [saapad] kanda küll, on veel päris korralikud. A. Hint. *On nüüd juba [mõõk] roostetama läinud ja nüriks jäänud, ei aita teisega enam tubakatki lõigata .. E. Raud. *„Siin aitab elada küll,” lohutas Aet. M. Traat.
5. hrv järele aitama (2. täh.) *Kergelt värviga eredamaks aidatud huuled tõmbusid kitsamaks. R. Kaugver.

alge ‹alge 18 ‹hrl. abstraktsemas tähenduses› või algme 17 ‹hrl. konkreetsemas tähenduses›› ‹s›

1. ‹hrl. pl.› millegi esialgne arenguvorm, see, millest miski alguse saab ning välja areneb. Seemnes olev idu kätkeb endas taimeorganite algmed. Viljastatud munarakk organismi algmena. Vana korra rüpes tekivad uue korra alged. Rahvusliku kultuuri, kunsti alged. Uue suhtumise alged. || algteadmised, elementaarsed oskused mingil alal. Algklassides omandatakse kirjaoskuse, ortograafia alged. Koolis õpetati ka astronoomia algeid. || psühh psüühilise võime sünnipärane bioloogiline eeldus. Alged realiseeruvad soodsas keskkonnas ning kasvatuse tulemusena. Igas inimeses on loomingulisi algeid. *Ei, selles tüdrukus olevat palju häid algmeid, vaja ainult neid välja arendada. J. Semper.
▷ Liitsõnad: lehe|alge, seemnealge.
2. filos kõige eksisteeriva algallikas v. algpõhjus. Materialism tunnistab ainult üht alget – mateeriat.
3. van luulek alg, algus. *Ja seisan vait, ei meelde tärka alge. E. Enno.

alg|keel

1. algupärandi, originaali keel (vastandina tõlkele). Saksa kirjandust loeb ta algkeeles. Eestindada püütakse otse algkeelest.
2. keel keelekuju, millest eristumise teel on kujunenud sugulaskeelte rühm v. keelkonna keeled, aluskeel. Soome-ugri, läänemeresoome algkeel.

alg|kude
bot pooldumisvõimelistest rakkudest taimekude, millest hiljem kujunevad kõik muud koed, meristeem. Varre ja juure kasvukuhikute algkude.

alg|kõrgus
hrl sport esialgne kõrgus; kõrgus, millest kõrgus- v. teivashüppes võistlust alustatakse. Algkõrgust ületama. Algkõrgusest 4.50 said esimesel katsel üle kõik teivashüppajad.

algus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. alustamine, peale- v. pihtahakkamine. Hea, hoogne, julge algus on pool võitu. Täpne, õigeaegne algus. Oodati koosoleku, kontserdi algust. Alguse asi, küllap pärast hakkab paremini minema. Millegagi algust tegema 'midagi alustama'. Millestki algust saama 'millestki algama, tekkima, tulenema'. Iga algus on raske. *Alguseks pakkus Jussi [talgulistele] tubakat – närimistubakakäärusid ning kirikuküla poest toodud piibutubakat. H. Lepik (tlk).
2. mingi aja, perioodi v. sündmuse, tegevuse, töö jne. algusmoment v. algusosa. Sajandi, aasta, kvartali, kuu, nädala, suve, heinatööde, rukkilõikuse alguses. Enne meie ajaarvamise algust. Vilde kirjandusliku tegevuse algus. Filmi algus oli igav. See juhtus üsna sõja alguses. Õppeaasta algusest peale. Pidu oli hoogne algusest lõpuni. Kas jõuame loengu alguseks kohale? Kooli alguseni jääb veel kaks nädalat. | alguses algul, esialgu. Alguses ta oli vastu, pärast nõustus. Alguses lapsed võõristasid üksteist.
3. koht, paik, piir, millest miski algab, lähtepunkt; esimene osa. Tänava, tee, magistraalkraavi algus. Apteek on kohe puiestee alguses. Raamatu, rea, salmi algus. Taandrida lõigu alguses. Lugesin raamatu algusest lõpuni läbi.

ambroosia ‹1› ‹s›

1. müt (kreeka mütoloogias:) surematuks tegev jumalate toit v. healõhnaline salv | piltl. *.. pruuttüdrukud, peiupoisid, tõllasõit, muusika .., kõik astjad täis ambroosiat ja nektarit. M. Jürna.
2. bot Ameerikast pärinev, umbrohuna kõigil mandreil levinud korvõieline taim (Ambrosia)
3. biol puiduüraskite käikudes kasvav seeneniidistik, millest need putukad toituvad, ambroosiaseened

apatiit ‹-tiidi 21› ‹s›
geol mineraal, millest toodetakse fosforväetisi. Hibiini apatiit.

aspekt ‹-i 21› ‹s›

1. vaatekoht, seisukoht, millest lähtudes midagi hinnatakse; nähtuse üks külg, tahk. Küsimusi, nähtusi tuleb vaadelda, hinnata mitmest aspektist. Ajaloolisest, majanduslikust, kultuuriloolisest, bioloogilisest aspektist vaadatuna. Käsitleb moodsa luule mõningaid aspekte. Asjal on veel üks aspekt, mida peame arvestama.
2. keel grammatiline kategooria, mis näitab, kas tegevus v. protsess on lõpetamata v. lõpetatud, kestev v. hetkeline jms. Imperfektiivne, perfektiivne aspekt. Verbi aspektid.
3. astr Päikese ja planeetide vastastikune asend Maalt vaadatuna
4. bot taimekoosluste erinev välisilme eri aastaaegadel

baas ‹-i 21› ‹s›

1. alus, põhi, millel miski rajaneb v. millest miski lähtub; millegi aluseks olevad materiaalsed väärtused v. tingimused. Kindel, soliidne, sotsiaalne baas. Majandi, uurimisasutuse materiaal-tehniline baas. Eesti kirjakeele baasiks sai Põhja-Eesti keskmurre. Filmide loomine eeldab vastavat ainelist ja tehnilist baasi.
▷ Liitsõnad: lähte|baas, püügi|baas, sööda|baas, tegevus|baas, tooraine|baas, tootmis|baas, trüki|baas, uurimisbaas.
2. varustav ning teenindav keskus (koos vastavate ladude, rajatiste, töökodade, transpordivahenditega jne.); mingit kultuuri-, haridus-, spordi- jne. ala teenindav asutus. Kauplus tellis baasist uut kaupa. Antarktikasse rajati uurimistööks vajalikud baasid. Alpinistid pöördusid baasi tagasi. || sõjaväeline tugiala, sõjaväebaas. Ameerika baaside võrk. Välismaiste baaside likvideerimine.
▷ Liitsõnad: auto|baas, autoremondi|baas, hulgi(müügi)|baas, katse|baas, kauba|baas, nafta|baas, remondi|baas, tootmis|baas, uurimisbaas; katse|baas, puhke|baas, raamatu|baas, ratsa|baas, spordi|baas, suusa|baas, sõude|baas, turismi|baas, õppebaas; lennuväe|baas, mereväe|baas, raketi|baas, sõjaväebaas.
3. ehit samba, piilari v. pilastri alumine osa, mis kannab samba surve üle suuremale rõhtpinnale
4. geogr maastikul suure täpsusega mõõdetud sirgjoonelõik, mis on aluseks geodeetilistel töödel
5. kirj kahesilbiline eeltakt värsirea algul

denim ‹-i 2› ‹s›
tekst tihe toimne puuvillriie, millest tavaliselt valmistatakse teksaseid. Tumesinine denim. Uhtmata, kulutatud denim. Denimist jakid, seelikud ja pintsakud. Materjalidest on moes villane, nahk ja denim.

eeldus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. asjaolu, ilma milleta mingi muu asjaolu v. nähtus ei saa tekkida v. olemas olla, eeltingimus. Visa töö on edu vältimatu eeldus. Üksnes neil eeldustel võib üritus õnnestuda. On loodud eeldused viljakaks koostööks. Räägin sulle ainult eeldusel, et sa seda kellelegi edasi ei räägi. || ‹pl.› millegi eeltingimuseks olevad võimed, omadused, kalduvused, anded. Silmapaistvad eeldused teaduslikuks tööks. Head füüsilised eeldused korvpallimänguks. Tugevate sünnipäraste eeldustega koomik. Eeldustelt keskpärane kõrgushüppaja. Inimene ei saavuta edu alal, milleks tal pole eeldusi. Tal on eeldusi lauljaks saada. || tõepäraseks peetud oletus millegi olemasolu, toimumise jne. eeltingimusena. See plaan on rajatud ebaõigetele eeldustele. Kõigi eelduste kohaselt jõuame töö ettenähtud ajaks valmis. Lähtus oma töös eeldusest, et ..
2. loog otsustus, millest saab tuletada järelduse

eelkäija ‹1› ‹s›

1. see, kes käib, kõnnib eespool. Metsarajal kaotasime eelkäijad silmist. Eelkäija peatus, et teisi järele oodata. *.. Eege asetab oma kitsa, üleni poriga paagatanud kinga eelkäija jalajälgedesse. L. Kibuvits.
2. see, kes eelnes kellelegi teisele mingil ameti- v. töökohal, kohustuste täitmisel vms. Aleksander I jätkas oma eelkäija poliitikat. Uus õpetaja erineb täielikult oma eelkäijast. Ametisse astunu sai eelkäijalt häid näpunäiteid. | piltl. Rõngas kuu või päikese ümber on ilmamuutuse eelkäija.
3. see, kes v. mis oma tegevusega valmistas pinda, lõi tingimusi teistele v. millest miski on arenenud. Suure Prantsuse revolutsiooni teostajad pidasid Voltaire'i oma eelkäijaks. Juhan Liiv on eesti kriitilise realismi eelkäija.
4. ‹hrl. pl.› eellane, esivanem. Inimese eelkäija. Soome-ugri rahvaste eelkäijad. Kultuurtaimede metsikud eelkäijad.

eel|vitamiin
biol aine, millest loomorganism võib sünteesida vitamiini, vitamiini eelaste, provitamiin

ehk küll
möönev sidesõna (ehk ja küll vahel võib eriti varasemas pruugis esineda teisi sõnu); sün. kuigi, ehkki, olgugi et
1. alustab mööndlauset, mis toob esile asjaolu, millest hoolimata pealauses märgitud olukord v. tegevus siiski aset leiab. Mindi teele, ehk küll sadas kõvasti. Jaak jätkas tööd, ehk küll Mikk arvas, et sellest pole kasu. Ehk küll see on juba vana lugu, võetakse ta vahel uuesti kõne alla. Ta läks koosolekule, ehk tal küll selleks tahtmist polnud. *Körber nikutas tõsiselt peaga, ehk süda küll naeris ... E. Särgava. *Ehk ta küll oma vettinud riietes külma pärast lõdises, uinus ta siiski varsti magama. E. Vilde.
2. alustab teat. piiravat väidet, reservatsiooni, täpsustust sisaldavat mööndlauset (ka kiillauset) v. vastava iseloomuga lauseosa. See raamat meeldis rohkem poistele, ehk küll ka tüdrukute hulgas oli lugejaid. Ta oli hea inimene, ehk küll pisut äge. Niisugust asja juhtub, ehk küll mitte sageli. Üldiselt oldi arvamusel (ehk küll kuuldus ka kahtlevaid hääli), et töö tuleb hinnata heaks. *Iga lusikatäie järel lähevad elavamaks ta silmad, kõnekamaks ta nägu, ehk küll ikka nii tõsine, tume. Juh. Liiv.

ehkki ‹konj›
möönev sidesõna; sün. kuigi, olgugi et, ehk küll
1. alustab mööndlauset, mis toob esile asjaolu, millest hoolimata pealauses märgitud olukord v. tegevus siiski aset leiab. Mehed jätkasid tööd, ehkki hakkas sadama. Ma kartsin veidi, ehkki kartuseks polnud põhjust. Ta toetas veel lapsigi, ehkki ta enda majanduslik olukord polnud just kiita. Ta ei tunne korralikult linna, ehkki on seal aastaid elanud. Ta ei tulnud, ehkki lubas. Ehkki ta kedagi kaasa ei kutsunud, tormasid kõik talle järele. Ehkki ta on veel võrdlemisi noor mees, hakkavad juuksed meelekohtadel juba halliks tõmbuma. *Ta ei lähe mööda, ehkki me pole teab mis suured tuttavad, ja istub mu kõrvale. L. Promet.
2. alustab piiravat väidet, reservatsiooni, täpsustust sisaldavat mööndlauset (ka kiillauset) v. vastava iseloomuga lauseosa. Ta on suurte kogemustega mees, ehkki ilma erihariduseta. Ta tuli, ehkki hilinemisega. Need marjad on vitamiinirikkad, ehkki mitte kõige maitsvamad. Räägiti (ehkki seda eriti ei usutud), et ta olnud vanasti röövel. *Ja üks säärane salakõrts oli ka mamsel Siilivälja kodu, ehkki hoopis suurejoonelisem kui kõik teised. A. Jakobson.

elu|küsimus

1. elu (3. täh.) puudutav probleem. Tal on oma seisukoht kõigis tähtsamais eluküsimustes. *Teda huvitasid kõiksugused eluküsimused, lausa teaduslikud asjad – usust, hingest, taevast, maast. R. Roht.
2. küsimus, millest oleneb edasine eksisteerimine; väga tähtis, oluline küsimus, peaküsimus. On karjäärist teinud endale eluküsimuse.

esitaja|väärtpaber
maj väärtpaber, millest tuleneva kohustuse täitmist võib nõuda v. muud õigust teostada väärtpaberi omanik

olgugi et
ehkki, kuigi, ehk küll
1. alustab mööndlauset, mis toob esile asjaolu, millest hoolimata pealauses märgitud olukord v. tegevus siiski aset leiab. Olgugi et päike oli juba kõrgel, oli väljas veel jahedavõitu. Olgugi et ma siinkandis olen elanud, ei tunne ma kõiki inimesi. *Aga Reinul on tubakat kotis veel küll, olgugi et kott küla peremeeste käes ringi käis .. A. H. Tammsaare.
2. alustab teat. piiravat väidet, reservatsiooni, täpsustust sisaldavat mööndlauset (ka kiillauset v. vastava iseloomuga lauseosa). *Heledad lokkis juuksed, olgugi et hallisegused, terav sirge nina – kõik nagu temal. T. Lehtmets.

fibrinogeen ‹-i 21› ‹s›
füsiol vereplasmas sisalduv valkaine, millest moodustub fibriin

florigeen ‹-i 21› ‹s›
keem fütohormoon, millest sõltub taimede õitsema puhkemine, õitsemishormoon

gabariit|värav
seadeldis raudteejaamades jm., millest läbi sõitmisega kontrollitakse koormatud veokite gabariiti

geo|sfäärid pl
geol erineva tiheduse ja koostisega kontsentrilised kihid, millest koosneb nüüdiskujutluse kohaselt Maa

henna|põõsas
bot Aasias, Aafrikas ja Austraalias kasvav suur põõsastaim, millest saadakse hennat (Lawsonia inermis)

hikkori|puu
bot Põhja-Ameerika ja Kagu-Aasia kõrge lehtpuu, millest saadakse elastset puitu (Carya)

hind ‹hinna 23› ‹s›

1. ka maj kauba väärtuse rahaline väljendus; rahasumma v. hüvis, mis millegi ostmisel vastu antakse v. mida millegi müümisel nõutakse. Leiva, kohvi, fotoaparaadi, maja hind. Bussi-, kinopileti hind. Kindlad, püsivad, ajutised, hooajalised, ühekordsed, ühtsed, diferentseeritud hinnad. Hindade reguleerimine, stabiliseerimine. Hinnad alanevad, langevad, kerkivad, tõusevad, kõiguvad. Kehtestati mõnede kaupade uued hinnad. Hinnad lasti vabaks. Raamatu hind on kakssada krooni. Turul oli õunte hind kakskümmend krooni kilogramm. Need vaasid on ühe ja sama hinnaga, ühes ja samas hinnas. Karusnahad on maailmaturul heas hinnas. Hinnalt odav, kallis, jõukohane, kättesaadav. Hind on madal. Maksis, pakkus kõrget, kõva, soolast hinda. Ostis maja mõistliku, soodsa, odava hinnaga, hinna eest. Müüb, annab poole, oma hinnaga, oma hinna eest, alla oma hinna. Küsib, nõuab kolmekordset hinda. Püüab hinda üles, kõrgele kruvida, kõrgel, üleval hoida. Küll soolas, väänas vägeva hinna. Kauples, jättis hinnast kümme krooni alla. Turul määrab, kujundab kauba hinna nõudmine ja pakkumine. Kurkide rohkus lõi hinna alla. Lugesin vaateaknalt kaupade hindu. Kelle laps, selle nimi, kelle kaup, selle hind.
▷ Liitsõnad: börsi|hind, hulgi|hind, hulgimüügi|hind, jae|hind, jaemüügi|hind, kaane|hind, kokkuostu|hind, maailmaturu|hind, müügi|hind, nominaal|hind, normi|hind, oma|hind, ostu|hind, sõidu|hind, ting|hind, tootmis|hind, turu|hind, varumis|hind, veo|hind, väljalaske|hind, väljaostu|hind, vööndihind; hinge|hind, võileivahind.
2. ‹hrl. koos täiendiga› piltl. a. hüvitus, tasu millegi eest; see, millest millegi muu nimel tuleb loobuda. Maksin oma eksimuse eest kallist hinda. Vabaduse, võidu hinnaks olid lugematud langenud. Saavutas oma eesmärgi tervise, elu hinnaga. Paljustki loobumise hinnaga võis ta edasi õppida. b. väärtus. Praegu on igal minutil kulla hind. Mõtle ja siis ütle, sest igal sõnal on oma kaal ja hind.
▷ Liitsõnad: auhind.

idu|pung
bot idu osa, millest areneb taime maapealne põhiosa

idu|vars
bot idu osa, millest areneb taime varre alumine osa

isik ‹-u 2› ‹s›

1. üksik inimene, inimkollektiivi üksik liige. Tähtis, tuntud, kõrgemalseisev, mõjukas isik. Kahtlane, politsei järelevalve all olev isik. Kuuse-nimeline isik. Buddhat peetakse ajalooliseks isikuks. President ja temaga kaasas olevad ametlikud isikud saabusid lennuväljale. Kõrvalistel isikutel sisenemine keelatud! Diplomaat tunnistati sellel maal ebasoovitavaks isikuks. Kuriteo kordasaatja ja põgenik on ilmselt üks ja sama isik. Šamaan oli preester ja arst ühes isikus. Isikut tõendav dokument. Isiku kindlakstegemine. Ma ei kuulnud seda asjaosalistelt endilt, vaid kolmandatelt 'kõrvalistelt' isikutelt.
▷ Liitsõnad: üksikisik; ameti|isik, era|isik, tsiviilisik; mees|isik, naisisik; katseisik.
2. inimese individuaalne olemus v. laad, isiksus (1. täh.) Kõige olulisemat osa kasvatuses etendab kasvataja isik. Allest kui kirjanikust kõneldes on raske mööda minna tema isikust. *Kõrtsi pahesid võis veelgi suurendada kõrtsmiku isik, kui ta ainult ahnitsevale kasusaamisele välja läks... H. Raudsepp.
3. keel grammatiline kategooria, mida väljendatakse isikuliste asesõnadega mina, sina, tema v. meie, teie, nemad; pööre (verbidel). Esimene isik 'kõneleja'. Teine isik 'see, kelle poole kõneleja pöördub'. Kolmas isik 'see, kellest v. millest on juttu'.
4. jur õiguste ja kohustuste kandja. a. (inimese kohta). Füüsiline isik. b. (organisatsiooni kohta). Juriidiline isik.

juurest
I. ‹postp› [gen]
1. kellegi v. millegi vahetust lähedusest, täiesti lähedalt. Tule akna juurest ära! See tänav algab raudteejaama juurest. Käis oma raamatuga ühe juurest teise juurde. Koer jooksis karjase juurest ära. Habe hakkas kõrvade juurest peale. Võttis pudeli suu juurest. || (laiemalt:) kusagilt lähedusest ja ka seest. Ema tuli lauda, sauna juurest. *Ma ei ole .. lehte veel vaadanudki. Praegu alles tõin teise vallamaja juurest ära. O. Luts.
2. kellegi asu-, elu- v. töökohast; kellegi jutult, kellegi poolt. Ta kolis vanemate juurest ära. Tulen praegu direktori juurest nõupidamiselt. Ta tuli juuksuri juurest. Tuli minu juurest abi saama. Astun sõbra juurest läbi. Käis meie juurest piima toomas. Ostsin kohvi Kaarmanni juurest.
3. osutab kohale, millega miski v. keegi on asumise, elunemise vm. läbi seotud. Nägu on kõrva juurest verine. Jõgi on silla juurest lahti. See mees on ajalehe juurest. *..kosilaseks polnud peremees, vaid käsitööline – tisler kiriku juurest.. A. H. Tammsaare. *„See on ju see... Ärnja-preili või kes... sealt köstri juurest,” ütleb Lible järsku. O. Luts.
4. osutab tegevusele, millest eemaldutakse v. mida sooritamast lakatakse. Vaatas hetkeks töö juurest üles. *Ta teeskles, nagu oleks tulnud just kõige kibedama askelduse juurest. R. Vellend.
5. osutab isikule, kellel esineb v. arvatakse esinevat mingit iseloomujoont v. suhtumist. Tema juurest küll valskust ei leia. *Vuih, et sa minu juurest ikka kohe egoistlikke tagamõtteid otsid! E. Vilde.
II. ‹adv›
1. vahetust lähedusest eemale, täiesti lähedalt eemale. Läks juurest pisut kaugemale.
2. vahetust lähedusest, täiesti lähedalt. Kui juurest ei leia, otsi kaugemalt. Juurest vaadatuna ei ole see nii ilus kui eemalt paistab. *Eemalt oli see ilus roheline saareke. Aga juurest oli rohkem liiva kui rohelist. M. Sillaots.
3. küljest ära (hrl. mittesoovitava kõrvalnähtusega ühenduses). Harjuta see mood endal juurest (ära)!

juuritav ‹-a 2› ‹s›
mat arv, millest juur leitakse

jäljetu ‹1› ‹adj›
selline, millest pole jälge, pole mitte midagi teada v. säilinud. Lennuki jäljetu kadumine hoidis meeli ärevil. *Kes võis midagi teada hauast? Ainult mahalaskjad. Jäljetu haud. Lihtsalt üks jäljetu haud. V. Gross.

järgi
I. ‹postp› [gen]
1. osutab asjaolule, mille kohaselt, millele vastavalt, millest lähtudes midagi toimub. Toimis seaduse, eeskirjade järgi. Tarbeaineid jaotati sõja ajal normi järgi. Tegin tema õpetuse, nõuande järgi. Leidsin koha üles tema juhatamise järgi. Seda tehti vana kombe, tava järgi. Meie kokkuleppe järgi tuleb sul töötada veel kuus kuud. Riietus uusima moe järgi. Kudus mustrit mälu järgi. Toimis automaatselt, harjumuse järgi. Poisile pandi vanaisa järgi nimeks Rein.
2. osutab esemele v. asjaolule, mida abiks võttes, mille abil midagi toimub. Orienteeruti kompassi, kaardi, tähtede järgi. Määrab puid-põõsaid pungade järgi.
3. osutab millegi kohta midagi väitvale isikule v. muule allikale, ka teat. süsteemile. Tema jutu, sõnade järgi olnud asjalugu nii. Kuulu järgi minevat tal päris hästi. Muistendite järgi on Neeruti mäed Kalevipoja künnivaod. Kohaliku aja järgi on kell 10. Kuupäevad on esitatud vana kalendri järgi. Pluss 15˚ Celsiuse järgi.
4. millegi põhjal, alusel (otsustades). Välimuse järgi võis lindu pidada mingiks rästaliigiks. Riietuse järgi otsustades võis mees olla autojuht. Inimest hinnatakse tema tegude järgi. Tundsin su hääle, näo järgi ära. Kella järgi on juba hommik, kuid väljas alles pime. *Hoopis teist sorti mees oli ta, kui tema ameti järgi arvata võis. O. Kool.
5. osutab sobivusele v. vastavusele; järele. Kingad peavad olema jala järgi. Näib, et see töö pole talle just meele järgi. Abiellus sellega, kes talle rohkem südame järgi. Püüdis kõikide meele järgi elada ja olla. See riie on liiga kallis, pole mulle rahakoti järgi. *Ta veidi nagu itsitab sisemiselt, kuigi selline komme pole tema loomu järgi. H. Kiik.
6. järele (lõhnamise, lehkamise puhul). *Jahedas, hämaras aidas lõhnas hallituse ja kopituse järgi. F. Tuglas. *See paks mees haiseb ju kangesti küüslaugu ja viina järgi. L. Kibuvits.
7. kõnek osutab mingi maa-ala v. koha kuuluvusele millegi juurde v. alluvusse. See küla oli vanasti Sootaga valla järgi. *Nüüd on koha järgi juba põldu küll.. J. Mändmets.
8. järele. Selle järgi on tungiv vajadus. Kaua ma pean sinu järgi ootama?
9. järel (osutab tihedale järgnevusele). *..ning neelasime raamatu raamatu järgi.. A. Hint.
10. esineb fraseologismides, näit.:. (Miski on) käe järgi. Oma käe järgi panema. Moka järgi olema. (Oma) nina tuule järgi seadma. Oma näo järgi (vormima). Kellegi pilli, tujude järgi tantsima.
II. ‹adv› järele a. alles, säilinuks. *Põlevast küünlast sinu laual on jäänud järgi veel suitsev jupike. K. Põldmaa. b. osutab vastupanu lakkamisele v. vastuseisust loobumisele. Uks andis lõhkumisele järgi. *Lehtmets vihastas algul, aga pärast hakkas järgi andma ja lõpuks ta oli sellega nõus.. J. Semper. c. osutab kontrollivale kindlakstegemisele. Ma vaatan järgi, mis ta seal teeb. d. osutab kellenigi jõudmisele. Me jõuame talle varsti järgi.

jää|mägi
mandrijää küljest murdunud suur (ujuv) jääpank meres. Jäämäe veepealne osa ka piltl (millegi kohta, millest on nähtav v. hoomatav väiksem v. vähemtähtis osa, põhiosa jääb aga varjule).

kaha|hein
hein, millest poole saab tegija, poole maaomanik. *Anna, kes igal suvel riigimetsast lehmale kahaheina käis tegemas, teadis toda ammu rohtukasvanud rada .. H. Sergo.

kant ‹kandi 21› ‹s›

1. kahe nurgi asetseva pinna v. tahu ühinemisserv, vahel ka vastav pind v. tahk. Laua, kapi, kasti teravad kandid. Telliste kandid on transportimisel rikutud. Viili kandid. Arheoloogid leidsid kulunud kantidega jahvekivi. Mutril on kuus kanti. *Poisi sile nägu läks nukiliseks, lõualuude kant tungis äkki esile .. M. Rebane. | piltl. Küll elu talt kõik teravad kandid maha nühib.
2. riietusesemele äärisena õmmeldud riide- v. nahariba. Kitsas, lai kant. Kantidega kostüüm. Särgi, põlle, kleidi kandid. Kandiga õmblus, palistus. Kandiga kaunistatud põll, kaelaava. Karusnahkse kandiga kapuuts. Peas oli tal ümmargune punase kandiga müts. || (üldisemalt:) külge püstloodselt ümbritsev ääris. *..lillepeenar, millele murumätaste halja kandiga oli antud südame kuju. M. Raud.
▷ Liitsõnad: kaunistus|kant, palistus|kant, äärekant; käise|kant, püksikant.
3. (ebamääraselt:) teat. ümbruskond, ümbrus, piirkond, maanurk. Tartu, Viljandi, Abja, Avinurme kandi mees. Ta on Kunda kandist pärit. Ta elas kusagil Pelgulinna, Sõle tänava kandis. Ühe kandi inimesed. Ma pole teda varem siin(pool) kandis näinud. Seal kandis oli kõvasti sadanud. Siia kanti on mujalt rahvast tulnud. Siinset kanti ma tunnen hästi. See oli talle täiesti võõras kant. Meie kandis seda kommet ei ole. Kust kandi mehi olete? See kant siin on metsavaene. Me elame samas kandis. Uudis levis igasse kanti. Hulkus sadama kandis ringi. Raudtee kandist kostis püssipauke. || teat. suund, külg, ilmakaar. Kust kandist on täna tuul? Mehed lähenesid majale mitmest kandist. Nad olid eksinud ega teadnud, kus kandis on kodu. Maantee on hoopis teises kandis. Te lähete ju valesse, teise kanti. Ehmunud lapsed põgenesid igaüks ise kanti. Keeras end peegli ees mitut kanti. Kõmpisin linnakese kümmet kanti 'väga mitmes suunas' läbi. Uuris autot igast kandist. *Meri otse tuppa ei paista, aga kolme kanti on ta ometi siinsamas kaldakinkude taga .. A. Hint. | piltl. Tema huvid kaldusid teise kanti. Teada ju, kuhu kanti tema mõte hoiab. Puudus üksmeel: igamees vedas, kiskus ise kanti. Jutt pööras, keeras ohtlikku kanti, ohtliku kandi peale. Tal pea lõikab, jagab iga kandi pealt. Poiss hoiab juba kolmekümne kanti. *Palju seda uut esimeest siiski usaldada võib või mis kanti mees ta üldse on? R. Vellend.
▷ Liitsõnad: kodu|kant, sünnikant.
4. kõnek vaatlus- v. käsitlusaspekt, millest millelegi v. kellelegi lähenetakse. Asja kaaluti mitmest kandist, mitut kanti, mitme kandi pealt. Andmed on mitut-setut kanti kontrollitud. Seda võis kümmet kanti 'väga mitut moodi' tõlgendada. Asju tuleb õige kandi pealt vaadata. Tore mees igast kandist. Ta on igat kanti tubli mees. Mis kandi pealt ka ei vaataks, ikka miski ei klapi. Mõne kandi pealt, mõnest kandist on ta imelik mees. Las õpib elu ka sellest kandist, selle kandi pealt tundma.
5. kõnek kantmeeter. Viissada kanti kände, kive. Tee sillutamiseks kulus mitukümmend kanti kruusa.

kapital ‹-i, -i 10› ‹s›

1. maj vara v. varaline õigus, millest saab tulu. Kapitali akumulatsioon, kontsentratsioon. Kapitali ringkäik, käive. Kapitali väljavedu, kasv. Tootlik, fiktiivne kapital.
▷ Liitsõnad: aktsia|kapital, era|kapital, finants|kapital, kaubandus|kapital, kaup|kapital, käibe|kapital, laenu|kapital, muutuv|kapital, panga|kapital, põhi|kapital, püsiv|kapital, raha|kapital, riigi|kapital, tööstus|kapital, väliskapital.
2. (suurem) rahasumma. Ta on endale tubli kapitali kogunud. Tal puudub maja ostmiseks kapital. Mõni tuhat marka – see on kenakene kapital. Paigutas kogu oma kapitali aktsiatesse. Lauasahtlis on see raha surnud 'kasutult seisev' kapital. *Minu kapital oli kümme krooni suur – värske honorar, mille olin saanud ajalehelt ühe novelleti eest. E. Krusten.
▷ Liitsõnad: alg|kapital, põhi|kapital, sihtkapital.
3. piltl varandus; rikkus, väärtus. Rakendamata teadmised on surnud kapital. *Maa on suur kapital, meie mõistus ja töövõime teine samasugune kapital. R. Sirge.

kasvu|pung
bot pung, millest areneb võrse (vastandatuna õiepungale)

keldri|korrus
hoone korrus, millest enam kui pool on maapinnast v. kõnnitee servast madalamal. Keldrikorruse toad. Pesuköök, õllebaar on keldrikorrusel. Kaubamaja laod asuvad keldrikorrusel.

kelgu|nöör
nöör, millest kelku veetakse. Tüdrukuke võttis kelgunööri pihku ja hakkas minema.

kella|nöör
nöör, millest tõmmates pannakse kell helisema. Kellamees tõmbab, sikutab kellanööri, kellanöörist. *.. sikutasin mõne hetke pärast kellanööri meie ukse taga. M. Lott (tlk).

kesk|ladu
suur, keskne ladu, millest tooteid mujale jaotatakse. Tööstuskaupade keskladu.

ketrus|düüs
tekst düüs, millest ketruslahus v. sula polümeer kiu saamiseks läbi surutakse

kinaver ‹-i, -i 10› ‹s›

1. geol punane mineraal, millest valmistatakse punast värvi, peamine elavhõbedamaak
2. hele kollakaspunane värvaine. Kinaveriga värvima.

kitiin ‹-i 21› ‹s›
tugev tihe orgaaniline aine, millest koosneb lülijalgsete (peam. putukate, vähkide) koorik

kiud|kihtpilv
‹hrl. pl.› meteor kõrge valkjas pilveloor, millest Päike ja Kuu paistavad selgelt läbi (Cirrostratus)

kohta
‹postp› [gen]
1. osutab isikule, esemele, olukorrale, nähtusele, kellesse v. millesse miski asi puutub, kellega v. millega miski seostub, kellest v. millest midagi räägitakse, arvatakse, teatakse vms. Puuduvad andmed tema edasise saatuse kohta. Mehe kohta oli isegi üks pilkelaul tehtud. Järve kohta on, teab rahvas mitmeid muistendeid. Kogus andmeid kodukoha ajaloo kohta. Tõend perekonnaliikmete arvu kohta. Leidsin materjali mind huvitavate küsimuste kohta. Selle kohta peetakse eraldi arvestust, koostati protokoll. Andis teose kohta kiitva hinnangu. Hakkas pärima koduste käekäigu kohta. Selle kohta ei osatud midagi öelda, arvata. Mis tema selle kohta ütleb?
2. mingeid tingimusi, asjaolusid, olukordi silmas pidades, arvesse võttes, neist lähtudes. Oma aja kohta haritud mees. Ilmad olid maikuu kohta jahedad. Jüri on oma aastate, vanuse kohta veel kraps mees. Räägib muulase kohta head eesti keelt. Vanaisa oli käsitöölise kohta küllalt jõukas. *Soobel oli ilusat tumedat masti, isase kohta liiga väike, emase kohta liiga suur .. N. Baturin.
3. osutab mingile alale v. hulgale, milles esineb v. mille suhtes arvestatakse mingi teine hulk. See oli ainus korralik maja terve alevi kohta. Salga kohta tuli ainult paar-kolm haritud meest. Terve kuu kohta tuli ainult mõni päikesepaisteline päev. *.. ta oli niisuke haruldane inimene, nagu neid sünnib ainult mitme tuhande aasta kohta üks .. A. H. Tammsaare. || (mingi keskmise v. suhte arvutamisel). Keskmine piimatoodang lehma kohta. Teenistus oli keskeltläbi 5000 krooni inimese kohta. Iga kolme õpilase kohta tuli üks raamat. Eestis oli siis 1000 mehe kohta keskmiselt 1187 naist. Keskmiselt elab seal 1,5 inimest km² kohta. Sel ajal tuli iga aasta kohta umbes 100 trükist. Tiheduse mõõtühik SI-süsteemis on kilogramm kuupmeetri kohta.
4. kellegi, millegi suhtes, osas. Korraldus kehtib, maksab kõigi kohta. Ilmaennustus antakse, käib harilikult laialdase maa-ala kohta. *Eriti peab see väide paika minu vanemate noorema ea kohta .. H. Raudsepp. || van kellegi, millegi vastu. *Aga ta oli seda ju meelega teinud, sügavat sallimatust, vastikust tema kohta tundes! E. Vilde.
5. van kohale. *Pilv oli juba tormanud pea kohta .. A. H. Tammsaare (tlk). *„Teele!” hüüdis ta tasa, kui tulija tema kohta oli jõudnud. O. Luts.

kolle ‹kolde 18› ‹s›

1. ahju v. pliidi osa, kus põleb kütus. Koldes lõõmas tuli. Tegi koldesse tule. Süütas, läitis koldes tule. Küdev kolle. Tuli koldes on kustunud. *Puid ahju juurde, et kolle saab täis. A. Mägi. || (üldisemalt:) mingi küttekolle (näit. ahi, pliit); tehn seade, milles kütus põleb. Kõrgahju, keskküttekatla kolle. *Siis võis mõtelda [merel] ka kodule ja soojale koldele seal. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: kütte|kolle, tulekolle.
2. etn reheahju suu esine kividega piiratud süvend, kuhu tõmmatakse söed ja tuhk (vanasti keedukoht), lee. Söed tõmmati koldesse. Koldes tuha all hõõgusid veel söed. Supipada rippus konksuga reheahju kolde kohal. Lapsed istusid kolde ees, juures. || kividest tulepesa toiduvalmistamiseks. *Püstkojas oli kolle – kolm-neli maakivi sõõris .. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: keedukolle.
3. piltl kodu. *Mis võib olla kallimat ja magusamat, kui oma kolle, ilus sissetulek, muretu elu. E. Vilde. *Need olid kurvad kolded, kehvad inimpesad tühja saare rannal, keset rannatu mere tühjust! F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: kodukolle.
4. tekkekoht, keskus, millest miski mujale edasi levib. Maavärina, tulekahju, plahvatuse kolle. Kartulimardika, põllukahjurite, umbrohu leviku kolded. Ateena oli tähtis antiikaja kultuuri kolle. Revolutsioonilise liikumise, talurahvarahutuste, rahvusvahelise terrorismi kolded. || haiguspesa, haigustekitajate esinemiskoht organismis, ka teat. maakohas. Mädapõletikuline kolle organismis. Haiguse metastaatilised kolded. Nakkushaiguste, epideemiate kolded.
▷ Liitsõnad: erutus|kolle, kahjustus|kolle, kultuuri|kolle, pinevus|kolle, purustus|kolle, revolutsiooni|kolle, sõja|kolle, tekke|kolle, tsivilisatsiooni|kolle, tule|kolle, vastupanu|kolle, vulkaanikolle; haigus|kolle, infektsiooni|kolle, katku|kolle, malaaria|kolle, mäda|kolle, nakkus|kolle, põletiku|kolle, taudi|kolle, tuberkuloosikolle.

kolu1 ‹11› ‹s›

1. lehtrikujuline mahuti, kuhu jahvatatav v. segatav aine sisse kallatakse (v. millest see välja voolab). Mölder laskis, puistas vilja, terad kolusse. Jahu jooksis kolust kotti. Kohviveski kolu. *Praegu on isekallutaja kolu all ja varsti saame segu. H. Tominga.
▷ Liitsõnad: veskikolu.
2. piibukaha. *Laeb ta [= piibu] täis, rõhub pöidlaga tubaka kolus koomale .. O. Münther. *Mihkel popsib mõtlikult kustunud piipu, keerab siis kolu pealt ära ja tilgutab varrest õli maha. E. Vilde.

kompleks|ekspeditsioon
ekspeditsioon, millest võtavad osa mitme teadusharu esindajad

kondenseerima ‹42›

1. tihendama. Kondenseeritud piim 'piim, millest on vaakumis kontsentreerimisega osa vett kõrvaldatud, kondenspiim'. | piltl. *Nagu oleks kogumas ta muljeid, et neid kord pärast, kondenseerituna, anda edasi. R. Morn.
2. tehn gaasi veeldama (v. tahkesse olekusse viima). Auru kondenseerima.

kontiinum ‹-i, -it 2› ‹s›

1. punktide v. arvude pidev hulk; see, mis on pidev ja ühtlane, millest pole eraldi olevaid osi
2. bot taimkate, milles taimekooslused on pidevate üleminekute kaudu sujuvas seoses

kontradiktoorne ‹-se 2› ‹adj›
loog vasturääkiv. Kontradiktoorsed mõisted 'mõisted, millest üks eitab teist (näit. „must” – „mittemust”)'.

koor|ollus
anat aine, millest koosneb mingi elundi koor

koostis ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. ainete, osiste kogum, millest miski koosneb. Põlevkivi koostis. Betooni, segu, klaasi koostis. Vere, vee keemiline koostis. Õhu, gaasi koostis. Muldade koostis. Erineva koostisega ained. Koostise muutmine, muutumine. Rahvaluule žanriline koostis. Sõna morfoloogiline koostis.
2. (harvemini:) koosseis (hrl. 2., 3., 4. täh.) Elanikkonna, puistu koostis.

koraan ‹-i 21› ‹s›
‹ka suurtäheliselt› muhamedlaste pühakiri, millest lähtuvad põhilised islami tõekspidamised

kriitiline2 ‹-se 5› ‹adj›

1. (olukorra kohta:) väga raske, väga tõsine; väga ohtlik. Ümberpiiratute olukord muutus järjest kriitilisemaks. Haige seisund on äärmiselt kriitiline. Äri rahaline seis oli kriitiline. Kriitilisel hetkel jõuavad sõbrad talle appi. Ta ei kaotanud kriitilisel silmapilgul külma verd.
2. pöördele viiv, murranguline. Kriitiline iga, vanus. Haiguse käigus kujunes kriitiliseks üheksas päev. || (terminoloogilises kasutuses:) teat. piiriga seotud, millest edasi järgnevad millegi kvalitatiivsed muutused. Kriitiline olek füüs tasakaalulise kahefaasilise süsteemi olek, milles mõlema faasi kõigil füüsikalistel karakteristikutel on ühesugused väärtused. Kriitiline temperatuur, rõhk füüs aine temperatuur, rõhk selle kriitilises olekus. Kriitiline mass füüs väikseim lõhustuva aine mass, mille puhul on veel võimalik iseeneslik aatomituumade lõhustumise ahelreaktsioon. Kriitiline koormus füüs tehn koormus, mille saavutamisel muutub surutava elastse keha püsiv tasakaal mittepüsivaks.

kromatiin ‹-i 21› ‹s›
biol raku tuumaaine, millest koosnevad kromosoomid

kuigi
I. ‹adv› ‹laiendab hrl. adjektiivi v. adverbi, hrl. eitavas lauses› eriti, mainimisväärselt (tagasihoidlikumaks väitmiseks). Park pole kuigi suur. Vesi pole siin kuigi sügav. Teekond polnud kuigi pikk. Õunad polnud kuigi kallid. Maja ülesleidmine ei olnud kuigi keeruline. Aeg polnud veel kuigi hiline. Ma pole temast kuigi heal arvamusel. Sellest pole kuigi palju kirjutatud. Ei ole kuigi kaugel aeg, millal peame jälle tööle minema. Lapsed ei jäänud vette kuigi kauaks. Lennuk ei lennanud kuigi kõrgel. Taat ei kuule enam kuigi hästi. Soos ei jõutud edasi kuigi kiiresti. Ja või seda vilja kuigi palju saadigi! *„Tema ei tea isegi kuigi paljukest,” ütles Karin. A. H. Tammsaare.
II. ‹konj› möönev sidesõna
1. alustab mööndlauset, mis toob esile asjaolu, millest hoolimata pealauses märgitud tegevus v. olukord siiski aset leiab; sün. olgugi et, ehkki, ehk küll. Mees sõi, kuigi tal isu ei olnud. Ta läks, kuigi väljas tuiskas. Kuigi töötati hommikust õhtuni, ei jõutud tööga ometi lõpule. Kuigi ta kuulatas teraselt, ei kuulnud ta ometi midagi kahtlast. Kuigi oli käes september, oli väljas veel siiski suviselt soe. Ei tea seda Tõnugi, kuigi on kõrgesti koolitatud. Isa paistis olevat väga rahulik, kuigi oli näost kahvatu. *Aga Kõrbojale peremeheks ei läheks ta mitte, kuigi perenaine kutsuks – niisugune arutu mees on Katku Villu. A. H. Tammsaare. *Vaadake, see keedetud vasikaliha on siiski etem, kuigi ta ei ole praad. R. Roht.
2. alustab piiravat väidet, reservatsiooni, täpsustust sisaldavat mööndlauset (ka kiillauset) v. vastava iseloomuga lauseosa; sün. ehkki, olgugi et, ehk küll. Õpilane vastas, kuigi vaevaliselt. Ta tuli, kuigi hilinemisega. Ta räägib saksa keelt, kuigi mitte vabalt. Lugu ise on väheusutav, kuigi mitte võimatu. *Tüdruk oli nüüd töö juures alati jaol ja pani käedki külge, kuigi Eerik pidi teda enamasti aitama. A. Mälk. *Räägiti (kuigi seda liialt ei usutud), et õnnistatud vesi pidi rohkem kuulide vastu kaitsma kui hõberistid ja ikoonid.. A. Hint.
3. hrv kui ka, alustab möönva varjundiga tingimuslauset. *Või kuigi ta ise seda poleks tahtnud, siis sundisid teda teised, sundisid olud, sundis Kõrboja.. A. H. Tammsaare. *Miina peitis aga enda oma kambrisse. Kuigi teised noored tulevad, siis võib ema öelda, et Miina polegi kodu.. J. Vorms.

sestpeale kui
aega märkiv sidesõna, alustab ajalauset, mis näitab, millest alates esineb pealausega väljendatud tegevus v. olukord; sün. sestsaadik kui. Lapsed on, sestpeale kui nad aiandis tööl käivad, enda meelest kohutavalt tähtsad. *Sestpeale kui Paklin Peterburisse tagasi tuli, oli ta kokku puutunud väga väheste inimestega, eriti noorte hulgast. A. Tungal (tlk).

sestsaadik kui
aega märkiv sidesõna, alustab ajalauset, mis näitab, millest alates esineb pealausega väljendatud tegevus v. olukord; sün. sestpeale kui. Ma ei ole teda näinud, sestsaadik kui ta kooli lõpetas. Ta on ikka samasugune, sestsaadik kui mina teda mäletan. *Sestsaadik kui Roosi ära kutsuti [= suri], oli vanamees ilma naiseta. A. Valton.

kultuur|kapital
Eesti riiklik fond, millest määratakse toetusi kultuuri- ja kunstitegelastele

kuna
I. ‹konj› aega väljendav sidesõna: samal ajal kui, sel ajal kui, sellal kui
1. alustab hrl. vastandava varjundiga ajalauset, mille tegevus on pealause omaga samaaegne. Ema tõusis hommikul varakult, kuna pere jäi veel magama. Kuna ühed agaralt tegevuses olid, vaatasid teised niisama pealt. *Karl kõverdus koera üle, kuna see end kiunudes seljale heitis ja ta mädaseid käsi lakkus. A. Mälk. *Taneli lõug hakkab äkki vabisema, kuna suu abitult virilaks kooldub. B. Alver.
2. alustab vastandavat kõrvutuslauset. *Linna piiras ühelt poolt hõbedaselt läikiv järv, teiselt poolt tumeroheline mets, kuna mujal laiusid heinamaad ja nurmed. R. Roht. *„Meie elame rahus ainult kristlastega,” lausus nüüd piiskop teravalt, „kuna aga paganatega peame halastamatut sõda!” E. Kippel.
II. ‹konj› põhjendav sidesõna, alustab põhjuslauset a. põhjuslause eelneb pealausele; sün. et. Kuna ta haige oli, (siis) ei saanud ta koosolekust osa võtta. Ja kuna elu juba kord oli viltu kiskunud, (siis) lõi ta kõigele käega. Rühma juht teatas, et kuna aeg on hiline, (siis) tuleb laagrisse jääda. *Kuna talle näis, nagu peaks ta millegi üle põhjalikumalt järele mõtlema, läks ta aidaesikusse ja istus tünniveerele.. A. Jakobson. b. põhjuslause asub pealause järel; sün. sest, sest et, sellepärast et, seepärast et. Ma pean seda tegema, kuna olen lubanud. Ta ei saanud tulla, kuna oli haige. Tootmine tuleb lõpetada, kuna toorainet ei jätku. *Ühe liivlaste muistendi järgi ei tohtivat ka Riia linn kunagi valmis saada, kuna ta muidu maa alla langevat. A. Annist. *Lahing puhkes, kuna see pidi puhkema, nad said haavata, kuna nii oli otsustatud.. I. Sikemäe (tlk).
III. ‹konj› hrv möönev sidesõna, alustab mööndlauset, mis toob esile asjaolu, millest hoolimata pealauses märgitud tegevus v. olukord siiski aset leiab; sün. kuigi, ehkki, sellest hoolimata et, sellele vaatamata et, olgugi et. *Lible lasti parve pärast lahti, kuna ta ometi süüdlane ei olnud. O. Luts. *Suurt süüdlast Taavetitki nuheldi ainult ühe lapsukese surmaga, kuna tal neid küllalt ja küllalt oli. E. Vilde.
IV. ‹adv› kõnek kunas, millal a. *„Ja kuna ma siis kosja tulen?” küsis Jaan. A. Kitzberg. b. *Kõige selle närvelduse keskel ma ei märganudki, kuna kõledad talvetuuled olid lakanud.. F. Tuglas. c. *Kuna kuulutavad [kaardimoorid] blondi, kuna brünetti, aga ei tule kumbagi! M. Metsanurk.

kunsti|meetod
ideelis-esteetiliste põhimõtete kogum, millest lähtutakse kunstiteose loomisel ja hindamisel

kust ‹adv›
I. küsiv-siduv sõna
1. otseses küsimuses: missugusest kohast, missugusest allikast v. missugusel põhjusel. Kust sa tuled? Kust see oja alguse saab? Kust ta pärit on? Kust sa selle raamatu ostsid? Kust kandist täna tuul puhub? Kust koolist need poisid on? Jüri, kust sa seda kuulsid? Kust sa tead, et ma haige olin? Kust sa Erna Maranit tunned? Kust see tuleb, et sina täna kodus oled?
2. alustab sihitis-, koha-, täiend- vm. kõrvallauset. Isa hakkas pärima, kust kandist reisimees tuleb. Karla ei teadnud, kust kogu lugu alguse sai. Ma imestasin, kust küll poisil äkki see minekutuhin. Ta elas mõnda aega Pärnus, kust siirdus pealinna. Leida läks oma tuppa, kust hakkas peagi kostma laulu. Abi tuli sealt, kust seda kõige vähem teati oodata. Ronisime mäe tippu, kust avanes hea vaade ümbrusele. Läksime sinna majja, kust kostis pillihääli. Võib kerkida küsimus, kust tagavaraosi hankida. Teda ei huvita, kust ma selle raha sain. Teada, kust tal need andmed. Kust tuul, sealt meel. *Räägiti ka tulevaist pidudest ja sellest, kust ja millise kleidi keegi endale tellib ning mis see maksma minevat. A. H. Tammsaare.
3. mõningates väljendites osutab ebamäärast kohta, millest keegi v. miski lähtub v. millest midagi saadakse. Delegaadid tulid kohale kes kust. Talvel pääses kust tahes üle jõe. Olgu ta ükskõik kust, aga meie seadusi peab austama. Võta see raha välja kust tahes! *..hakkavad [mälus] valusalt tuikama jumal teab kust ja millal talletatud sõnad. K. Kangur.
II. kõneleja tundetooni rõhutav sõna, alustab hrl. vormilt jaatavat lauset, mis tegelikult sisaldab eitavat arvamust v. hinnangut. Kust mina tean, kas see on õige või mitte? Kust mina selle raha võtan? Kust Miinal aega kõike tähele panna! *Kust ma vana inimene enam nii äkki tunnen. Silmanägemine kaob juba ära ja kuulmine pole kah enam korralik... V. Uibopuu.

kustsaadik ‹adv›

1. millest alates, kustpeale. Me ei tea, kustsaadik see nii on. *Kustsaadik sina, Maali, neid asju nii hästi tunned? F. Tuglas.
2. milleni, kuhumaani, kui kõrgele v. kui kaugele. Kustsaadik sulle vesi ulatus? Mindi vaatama, kustsaadik on tulvavesi tunginud.

käe|pide
eseme osa, millest selle kasutamisel käega kinni võetakse v. hoitakse. Kurika, reketi, vihmavarju, mõõga, pussi, höövli, triikraua, sae käepide. Ukse, sahtli, laeka käepide. Kõvera käepidemega jalutuskepp. Tangide käepidemed. Haaras uksel käepidemest kinni. Tõmbas ust käepidemest.
▷ Liitsõnad: metall|käepide, puit|käepide, vaskkäepide.

käe|ulatus

1. käe ulatamine
2. ‹hrl. sisekohakäänetes› selline kaugus, millest midagi ulatub käega võtma. Toit asetati toolile haige käeulatusse. Vajalikud esemed on töölaual käeulatuses. Õunad rippusid käeulatuses pea kohal. || piltl (väga) lähedane kaugus, ligilähedus. Naissaar paistis päris käeulatuse kaugusel, käeulatuses. Suured rabad olid käeulatuses. Võit näis olevat üsna käeulatuses. *Värava kõrval härmas ploomipuu otsas tsiitsitas tihane. Kevad oli käeulatuses. K. Ader. *Ja ma ei lähe kaugemalt näiteid tooma kui käeulatusest, eesti kirjandusest. L. Promet.

käe|vang [-u]
‹hrl. sisekohakäänetes› (olukorda tähistavana:) vanguna kõverdatud käsivars, millega midagi kantakse v. millest teine isik kinni hoiab. Võtab korvi, jalutuskepi, mantli käevangu. Naisel oli raske korv, kandekott käevangus. Pistis käe kaaslase käevangu. Võttis, haaras külalise käevangu ja viis lauda. Tüdruk riputas end mehe käevangu. Ohvitserid jalutasid, daamid käevangus. Toetab haiget kõndimisel käevangust 'käe alt'. Võttis kaaslasel käevangust 'käe alt' kinni.

känd ‹kännu 21› ‹s›

1. pärast puu langetamist juurestikule jääv tüveosa. Kõrge, madal, vana, mädanenud, kõdunenud känd. Kände juurima, kaaluma. Puu langes prantsatades kännult. Poiss istus kännule, kännu otsa. Löö kirves kändu! Kaasikust jäid järele ainult värsked kännud. Ta on kui vana, pehkinud känd. Käbi ei kuku kännust kaugele. Kuidas känd, nõnda võsu.
▷ Liitsõnad: kase|känd, kuuse|känd, männi|känd, tamme|känd, tõrvaskänd.
2. piltl vana, eakas, elatanud inimene. Mis meie, kaks vana kändu, enam noorte vahele segame! Temasugust vana kändu enam ei kasvata. *Nendegi uulitsal võttis number kümnenda maja omanik, seitsmekümne kahe aastane känd, uue naise.. P. Kuusberg.
▷ Liitsõnad: mehe|känd, vanamehe|känd, vanapoisikänd.
3. piltl (päritoluga ühenduses:) see, kellest v. millest keegi v. miski on tekkinud v. arenenud; sugu(võsa), suguselts, (rahva)tõug. Eesti kännust teadusemees. *Noore härra ema oli aadlisoost, isa vanast literaatide ja pastorite kännust. E. Vilde. *Nagu kogu eesti vaimuelu, nii põlvneb ka eesti teater saksa kännust.. J. Kärner.

käsi|puu

1. (rööpne) kaitsepuu trepi, silla, rõdu jne. serva kohal. Silla, trepi käsipuu on katki. Purdel on kummalgi pool käsipuu. Tuletorni viib käsipuuga keerdtrepp. Nõjatub, toetub käsipuule. Hoiab, haarab rõdu käsipuust kinni.
▷ Liitsõnad: trepikäsipuu.
2. põikpuu, millest käega kinni hoitakse v. millele käega toetutakse. a. etn adrakäsipuu. *..küla taga aga higistasid mehed adra käsipuude taga.. Juh. Liiv. b. käetugi. *Laua ette oli lükatud käsipuudeta tool ja Maamets ei leidnud kätele õiget paika, jättes nad lõpuks põlvedele.. O. Tooming.
3. lasila. Sidus hobuse käsipuu külge. *Värava kõrval, käsipuu juures, söövad matuseliste hobused. O. Luts.

köögi|pool [-e]

1. köök koos selle juurde kuuluvate kõrvalruumidega (vastandatuna muule korteri- v. majaosale). Perenaine lahkus külaliste juurest hetkeks köögipoolele.
2. piltl millegi argipäevane ning ettevalmistava tööga seotud pool, millest mitteasjaosalistel on vähe ettekujutust. Teatri, televisiooni, labori köögipool. Teadustöö köögipool.

köök|tuba
tuba, millest üks osa täidab köögi ülesandeid, kööginurgaga tuba. Ta elab väikeses kööktoas.

laastu|pakk [-paku]
kindla pikkusega pakk, millest lõigatakse katuselaaste. Okslikest tüvedest ei saa laastupakke.

lahustuma ‹37›
lahustiga lahust moodustama, lahuseks muutuma. Sool, suhkur lahustub vees. Rasvad lahustuvad bensiinis. Taimed saavad mineraalaineid mullast lahustunud kujul. Lahustuv kohv 'filtreeritud kohviekstraktist vee aurustamise teel saadud jäägita kohv'. Lahustuv klaas 'vees lahustuv sulatis, millest valmistatakse vesiklaasi'. | piltl. *Kaasreisijad on vaikselt ja kiiresti ära kadunud, pimedusse lahustunud, olen üksi .. L. Meri.

laske|ava
sõj ava kaitserajatises, soomustornis vm., millest tulistatakse, ambrasuur. Laskeavad kindluse müüris.

lehe|alge [-algme]
bot punga külje väljakasve, millest areneb leht

leht|aedvili
aiand aedvili, millest toiduks kasutatakse lehti (näit. lehtsalat, spinat)

leht|petersell
aiand juurikat mittekasvatav petersell, millest toiduks tarvitatakse ainult lehti

leht|seller
aiand aedseller, millest toiduks tarvitatakse lehti

leiva|jahu
(rukki)jahu, millest tehakse leiba. Kott leivajahu. Leivajahu(d) on otsas.

liha|keha
tapetud looma keha, millest on eraldatud siseelundid, toiduks kõlbmatud ja väheväärtuslikud osad. Külmutatud lihakehad. Lihakeha tükeldamine.

lill|kapsas
aiand kapsa teisend, millest toiduks tarvitatakse selle peataolist tihedat valmimata õisikut

loom ‹-a 22› ‹s›

1. ühest v. rohkemast jäiga kestata rakust koosnev, elutegevuseks orgaanilist toitu vajav, ärritatav ja (vähemalt mõnes arengujärgus) kulgemisvõimeline elusolend. a. (bioloogilises mõttes, inimene kaasa arvatud). Organismid jagunevad taimedeks, loomadeks, seenteks ning bakteriteks. Inimene kuulub loomade süsteemis selgroogsete alamhõimkonda. Alamad, kõrgemad loomad. b. (vastandatuna inimesele). Inimene kütib, kodustab, kasvatab, hävitab loomi. Tüdruk küünistas ja hammustas kui kinnipüütud loom. Tal on looma jõud. Mees sõi lausa looma isuga. Ässitatud rahvahulk röökis nagu arutute loomade kari. c. (selgroogsete, eelkõige imetajate kohta). Kalad, linnud ja loomad. Põder on majesteetlik, hirv graatsiline, nirk väle loom. Loomaaias peetakse loomi puurides ja aedikutes. d. kõnek (kodulooma, hrl. veise vm. põllumajanduslooma kohta). Vanad inimesed ei jõua endal enam loomi pidada. Ema läks lauda juurde loomi talitama. Loomad on laudas, värske rohu peal, karjamaal. Parmud ajavad loomad kiini jooksma. Kündja laskis loomal vahepeal puhata. Kas vanaemal loomi ka on? – Kanad ja kass ainult. e. kõnek (inimese söödikute kohta). Tal on loomad peas, seljas. Pea puhtust, siis ei sigi loomi. *.. olid [lapsed] loomadest söödud, sügelistest karbatanud .. L. Promet.
▷ Liitsõnad: aretus|loom, eksport|loom, eliit|loom, elu|loom, elus|loom, ema|loom, emas|loom, harjas|loom, hiid|loom, isa|loom, isas|loom, jahi|loom, juht|loom, jäänuk|loom, kahjur|loom, kande|loom, kari|loom, karus|loom, karv|loom, kasu|loom, katse|loom, kodu|loom, koorma|loom, kuivamaa|loom, kõrbe|loom, künni|loom, labori|loom, lemmik|loom, liha|loom, lüpsi|loom, maismaa|loom, mere|loom, mets|loom, mürk|loom, noor|loom, nugi|loom, nuum|loom, ohvri|loom, parasiit|loom, piima|loom, pisi|loom, polaar|loom, praak|loom, produktiiv|loom, puuri|loom, põhja|loom, põllumajandus|loom, rakme|loom, ratsa|loom, relikt|loom, remont|loom, ristand|loom, rohtla|loom, rööv|loom, saak|loom, sarv|loom, sugu|loom, sulg|loom, sõidu|loom, tapa|loom, tarbe|loom, toa|loom, troopika|loom, tõu|loom, töö|loom, uluk|loom, uru|loom, uuend|loom, vana|loom, vee|loom, veo|loom, villa|loom, väike|loom, ööloom; kaisu|loom, kiik|loom, kummi|loom, käpik|loom, mängu|loom, vapiloom; loomanimedes alg|loom, eos|loom, habe|loom, kamm|loom, karik|loom, karp|loom, keelik|loom, keri|loom, king|loom, koorik|loom, kukkur|loom, mantel|loom, nokk|loom, põis|loom, rips|loom, sammal|loom, soomus|loom, vibur|loom, vöö|loom, õisloom.
2. kõnek (inimese kohta). a. (inimese kui olevuse kohta üldse). Poiss, vaene loom, on tüdrukutega hädas. Mida sa üleannetu, hull loom nüüd jälle teinud oled! Kui oma vanemad hülgad, oled tänamatu loom. *Joo [õlut], vennas, jumala loom, joo, sest nüüd on jõulud .. F. Tuglas (tlk). b. hlv (ka sõimusõnana). Et sa ka ahnusest lõhki ei lähe, täitmatu loom! Pea suu, häbitu loom! Ants, sa loom, jälle oled nina täis tõmmanud! *.. kas pole nii, et ainult haiged võivad luua ja ka vastu võtta kunsti? Terved on ainult loomad, jämedad ja õnnelikud. K. Ristikivi.
▷ Liitsõnad: inimese|loom, kuri|loom, pime|loom, sõgeloom.
3. kõnek (kellegi v. millegi kohta, kellest v. millest ei tea, mis ta õieti on). Ma ei ole tänini aru saanud, mis loom see uus tüdruk ikkagi on. *Siis veel Indrek ei taibanud õieti, mis loomad need [saksa keele] artiklid on. A. H. Tammsaare.
4. murd taim
▷ Liitsõnad: kapsa|loom, kuuseloom.

loote|ketas
zool rebu pinnal rebukesta all asetsev valkjas tähn, millest areneb loode

loote|leht
anat embrüo rakukiht, millest kujunevad kudede ja elundite alged. Inimesel ja enamikul loomadel on kolm lootelehte.

läbi|paistev ‹-tva, -tvat 2› partits

1. selline, millest saab läbi vaadata; (mingi materjali v. ainekihi kohta:) valgusvoo suunda (oluliselt) mittemuutev. Läbipaistev klaas, kile, vedelik. Valge paber pole läbipaistev. *Ta käed olid haruldaselt kitsad ja läbipaistvad, iga sooneke naha all näha .. L. Promet.
2. piltl läbinähtav, taibatav. See vale, ettekääne, vihje on liiga läbipaistev.

läbi|tungimatu ‹1› ‹adj›

1. selline, millest ei saa v. on raske läbi tungida. Läbitungimatu padrik, tihnik. || läbinähtamatu. Läbitungimatu udu, pimedus.
2. tundeid mitte reetev. Läbitungimatu ilme, pilk, nägu.
3. varjatud, tajumatu. *Mis läbitungimatud tagamaad / on elus varjul .. K. Kangur.

lähe ‹lähte 18› ‹s›

1. see, millest lähtutakse; lähtekoht. *Mõlemad [= Shakespeare ja Cervantes] olid renessansiaja inimesed, mõlemad innustusid humanismist, .. mõlema lähteks oli sügav rahvalikkus. G. Meri. *Tundub, et endale Juhan Liivi loodusluule ukse avanu on jõudnud üldse meie luule mõistmise lähtele. J. Eilart.
2. sport start. Varsti antakse 5000 m jooksu lähe. Lähe õnnestus. Jaht sai hea lähte.
▷ Liitsõnad: lend|lähe, madal|lähe, püsti|lähe, vale|lähe, ühislähe.
3. geogr jõe alguse koht. Sõitsime vastujõge üles, suudme poolt lähte poole. Käisime Emajõe lähtel.
▷ Liitsõnad: jõelähe.

lähte|aine
aine, millest millegi valmistamisel lähtutakse. Põlevkivi on paljude kemikaalide lähteaine. Sünteeskiudude lähteained.

lähte|alus
(millest v. kust lähtutakse). Kirjaniku loomingu lähtealus. Nooruse piiride määramisel on lähtealuseks võetud füsioloogilised tunnused. || sõj maa-ala, kus pealetungivad väeosad ja allüksused valmistuvad rünnakuks

lähte|andmed pl
(millest lähtutakse). Lähteandmed rajatise projekteerimiseks.

lähte|järv
geogr järv, millest saab alguse oja v. jõgi

lähte|keel
keel
1. keel, millest teatav sõna vm. keelend lähtub. Laensõnade lähtekeeled.
2. keel, millest tõlgitakse. Tõlkija pole tundnud lähtekeele finesse.

lähte|kivim
geol kivim, millest ja millel on moodustunud muld

lähte|koht

1. koht, kust miski lähtub, kust lähtutakse. Hääl tuleb kuskilt lähedalt, aga ometi on lähtekohta raske leida. Jõudsime tagasi matka lähtekohta.
2. see, millest miski saab alguse (eriti seisukoht, arvamus, tõekspidamine vms., millest lähtutakse). Teoreetilised, metodoloogilised lähtekohad. Ei saa nõustuda autori kõigi lähtekohtadega.

maarjas|kivi
geol mineraal, millest saadakse maarjast, alumiiniumoksiidi, kaaliumsooli jm., aluniit

mahagoni|puu

1. troopikapuu, millest saadakse mahagoni
2. kõnek mahagon. Mahagonipuust mööbel, puhvetkapp.

mahla|kask [-kase]
kask, millest mahlajooksu ajal lastakse mahla. Kopli vanad mahlakased. Nohune nina tilgub, jookseb nagu mahlakask.

maksu|allikas
maj maksumaksja tulu, millest maks tasutakse

manilla ‹6› ‹s›
tekst kiubanaani lehtedest saadav kiudaine, millest tehakse peamiselt nööri ja köit, manillakanep

maski|pidu
pidu, millest osavõtjad on maskeeritud (1. täh.), maskeraad. Kooli maskipidu.

mass ‹-i 21› ‹s›

1. mingit keha moodustava aine hulk; füüs suurus, mis iseloomustab ja mõõdab inertsi ja gravitatsiooni. Inertne, raske mass. Päikese, Maa, Kuu, tähe mass. Meteoriidi mass. Aatomi, aatomituuma mass. Massi jäävuse seadus. Tohutu massiga kivimürakas. Jää liikus suurte massidena. Kasvamisel elava organismi mass suureneb. *Loom langetas pea ja tormas oma pooletonnise massiga minu poole. E. Nirk.
▷ Liitsõnad: bio|mass, haljas|mass, jää|mass, kivi|mass, lume|mass, mulla|mass, silo|mass, toor|mass, turba|mass, vee|mass, õhumass; aatom|mass, ekvivalent|mass, molekul|mass, seisumass.
2. vormitu, vedel v. puderjas aine kogum. Pudrutaoline, siirupilaadne, püdel, sültjas mass. Kompvekid olid sulanud vormituks kleepuvaks massiks. Lagunedes muutub turvas mustjaspruuniks massiks. Marjad purustati ühtlaseks massiks. *.. üle linna vajus raske valge udu, mis segunes siin suitsuga tihkeks, vastikult lõhnavaks massiks. K. Ristikivi. || piltl millegi ebamäärane, hägune kogum. Hooned sulasid udus halliks massiks. Mets paistis hämaruses ebamäärase tumeda massina.
▷ Liitsõnad: atsidofiilbakter(i)|mass, hakk|mass, juustu|mass, klaasi|mass, paberi|mass, puidu|mass, seebi|mass, šokolaadimass; pilve|mass, udumass; plastmass.
3. suur ebamäärane inimhulk, millest üksikindiviid ei kerki esile; kõnek alamad rahvakihid, lihtrahvas (eriti vastandatuna kõrgemal seisvatele üksikisikutele). Rõhutud, orjastatud mass. Talupoegade, tööliste mass(id). Soldatite hall mass. Sündmuskohale kogunes kohe uudishimulike mass. Masside rahulolematus kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Agitaatorid oskasid oma kõnedega masse üles kihutada. Vaimuaristokraadina pidas ta rahvast pimedaks massiks. || (üldisemalt ka millegi suure hulga kohta). Faktide, üksikasjade mass. *.. ja teine / ja kolmas / ja neljas müür! / Pole lõppu sel müüride massil ... J. Kross.
▷ Liitsõnad: inim|mass, põhi|mass, rahva|mass, töölismass.

massi|stseen
hrl. lavastuses v. filmis stseen, millest võtab osa suur hulk inimesi. Vabaõhulavastuse, sõjafilmi massistseenid.

mediaan ‹-i 21› ‹s›
mat
1. küljepoolitaja
2. (statistikas:) arv, millest suuremaid v. väiksemaid väärtusi omandab juhuslik suurus võrdse tõenäosusega

menüü ‹14› ‹s›

1. toitude ja jookide loend, toiduvalik. Sööklate menüü on rikkalik, vilets. Talurahva igapäevane menüü oli võrdlemisi ühekülgne. Verivorst kuulub pühade menüüsse. *Kann sooja piima ja tükk sepikut – see oli meie menüü. F. Tuglas. | piltl. *Makrelli menüü moodustavad noored heeringad, kilttursad, kilud ja tobiad. I. Veldre.
2. toidukaart (sööklas, restoranis). Kelner ulatab külastajatele menüü. Uuris, lehitses enne tellimist tükk aega menüüd. Kõiki menüüs märgitud roogi ei olnud enam saada.
3. info (kuvari)ekraanil esitatav valikuvõimaluste loetelu, millest kasutaja saab valida käivitatava toimingu. Windows kuvab menüüs „Start” sagedamini kasutatavate programmide otseteed. Klõpsa hiire parempoolset nuppu ja vali ekraanile ilmuvast menüüst käsk „Delete”. Teleekraanil avanes kanalite valiku menüü. Mobiiltelefoni menüü.
▷ Liitsõnad: hüpik|menüü, rippmenüü.

mesilane ‹-se 5› ‹s›
zool ühiseluline kiletiivaline putukas (hrl. Apis); aiand kodumesilane (Apis mellifera). Mesilasi pidama. Mesilased koguvad, korjavad õielt õiele lennates mett 'nektarit, millest valmistavad mett'. Mesilased sumisevad. Mesilane nõelas. Mesilaste kahjurid, haigused. Tüdrukud olid poisi ümber kui mesilased. Virk, usin kui mesilane.
▷ Liitsõnad: ema|mesilane, hiid|mesilane, isa|mesilane, kodu|mesilane, korje|mesilane, kääbus|mesilane, lennu|mesilane, mee|mesilane, taru|mesilane, töömesilane; heril|mesilane, lehe|mesilane, maa|mesilane, mets|mesilane, puidumesilane.

mispeale ‹adv›
küsiv-siduv sõna
1. iseseisva küsilause algul: millest põhjustatuna, mille tõttu, mis põhjusel, mille peale. Mispeale sa nõnda ägestusid, vihastasid?
2. kaudküsimuse vm. kõrvallause algul. a. mis põhjusel, millest põhjustatuna, mille tõttu. Ütle, mispeale sa punastasid. Tõmbas ohjadest, mispeale hobused seisma jäid. *Lööb Kustile piitsaga mööda jalgu, mispeale viimane „ai!” karjub. O. Luts. b. millele vastuseks. Mees tegi sügava kummarduse, mispeale naine kergelt noogutas. Tüdruk sosistas poisile midagi kõrva, mispeale viimane naerma puhkes. c. mille järel, millele järgnevalt, misjärel. Söödi ja joodi, mispeale noorem rahvas tantsumurule läks. Ajas koera toast välja, mispeale ukse kiiresti kinni lõi. *Reesaared olid teatanud, et saabuvad nädala lõpul, mispeale majas vallandus vilgas tegevus. I. Jaks.

mis|puhul ‹adv›
küsiv-siduv sõna
1. otseses küsimuses: miks, mille puhul, mis põhjusel. Mispuhul te mulle kaasa tunnete? Soovin õnne! – Mispuhul?
2. alustab kaudküsimust vm. kõrvallauset. a. mis põhjusel, millest põhjustatuna. Ütelge, mispuhul te pidu peate. Keegi ei saanud aru, mispuhul Jaak nad külla oli kutsunud. b. mille korral, millisel juhtumil, millega seoses. Võib esineda verejooks, mispuhul tuleb kasutada žgutti. Jõuan Saaremaale hilja õhtul, mispuhul palun endale autoga vastu tulla. *Haua järgmine avamine toimus a. 1923, millele järgnes veel kolmaski, mispuhul mõned luud kaduma läksid .. B. Kangro.

muna|rakk [-raku]
biol suguliselt paljunevate organismide rakk, millest pärast viljastamist areneb loode, emassugurakk. Looma, taimede munarakud.

muskaat|pähkel
muskaadipuu kõva pruun seeme, millest saadakse vürtsi muskaati

musket ‹-i, -it 2› ‹s›
aj peam. 16.–17. saj. kasutusel olnud suurekaliibriline eestlaetav tahtlukuga püss, millest tulistati eriliselt toelt. Sõdurid tulistasid musketitest.

mõistetu ‹1› ‹s›

1. see, kellest v. millest on aru saadud. Kui palju on elus vääriti mõistmist ja vääriti mõistetuid!
2. see, kelle kohta on otsus langetatud, kellele mingi karistus määratud. Vangi, sunnitööle mõistetu.
▷ Liitsõnad: hukka|mõistetu, surmamõistetu.

mõni ‹mõne, mõnd e. mõnda illat mõnesse e. mõnda 13› ‹pron›
I. umbmäärane asesõna
1. ‹substantiivselt› märgib lähemalt määratlemata isikut v. eset. a. keegi, ükskõik kes. Ära räägi nii kõvasti, mõni võib kuulda. Kui mõni kaebab, saad karistada. Aga kui mõni meid näeb? Kontrolli, kas mõni pole kapi kallal käinud. Kes see oli, kas mõni vallamajast? Mõned räägivad, et ta on selle kusagilt maha kirjutanud. Kas tead mõnda, kes tahaks heinu müüa? Toa võib mõnele üürile anda. Kas mõni juhatas teid siia või tulite umbropsu? b. mingi suvaline isik v. ese samalaadsete hulgast. Mis sa valid, võta mõni ära! Mantleid poes on, osta endale mõni. Kas mõnel teist on nuga? Seni hullate, kuni mõni (teist) haiget saab! Lumepallid aina lendavad, võib mõnega pihta saada. Otsi sahtlid läbi, küll märkmik mõnest leidub. c. kõnek (irooniliselt vihjates:) teada olev, kuid nimeliselt välja ütlemata isik. Mõni pidas sünnipäeva, aga mind ei kutsunud. Mõni on nii uhkeks läinud, et ei tee vanu tuttavaid enam tundmagi. Paistab, et mõni norib nahatäit. Kui mõnel raha taskus sügeleb, las kostitab meid pealegi.
2. ‹adjektiivselt› osutab, et isik, ese v. olukord (samalaadsete seast), kellest v. millest juttu, on lähemalt määratlemata. a. keegi, mingi. Küllap oodatakse mõnda tähtsat meest. Mõni teine tema asemel oleks sellega kohe nõus. Siit on vist mõni suur loom läinud. Alli meelest oli maja nagu mõni loss kohe. Kui see ei meeldi, pane mõni muu kleit. Mõni teelõik sai uue katte. Anna ruttu mõni niisugune pastakas, mis kirjutab! Tulen mõni teine kord, mõnel pühapäeval. Kas poiss on jälle mõne tembuga hakkama saanud? Pean mõnda muud võimalust proovima. Mõnede oletuste põhjal olnud koopad sõja ajal pelgupaigaks. Otsin mõnda tulusat tööotsa. *.. iga risti all on mõni mees, naine või laps puhkamas .. A. Kalmus. b. kõnek (iroonilise vihje puhul:) isik on teada, kuid jääb nimeliselt välja ütlemata. Mida mõni mees sööb, et ta nii tark on? Mõne preiliga ei saa üldse enam jutule. Mõni proua on täna nii üles löödud. *.. kui mõni mees teaks, kuidas mõni mees mõnes asjas munade peal peab käima, siis saaks mõni mees mõnda meest mõnikord vähem mõnitama. J. V. Jannsen.
II. umbmäärane asesõna, mis märgib umbmäärast arvu v. hulka
1. ‹adjektiivselt› (väikese, hrl. loendatava hulga kohta). Mõne minuti jooksul, kestel. Mõneks päevaks, kuuks. Selle maa sõidan mõne tunniga läbi. Mõni gramm vähem. Sinna on mõni kilomeeter. Tal on mõni tuhat krooni pangas. Ta on minust mõni aasta, mõned aastad vanem. Ta on mõne hea kilo juurde võtnud. Osta mõni tükk seepi. Mõni lehekülg hiljem, mõne lehekülje järel kordub sama lause. Keemiakauplus on siit mõni peatus Mustamäe poole. Ainult, üksnes mõne sammu kaugusel. Tänaval liikus mõni harv inimene, mõni üksik kojuruttaja. Kutsutud on ainult mõned kõige lähemad sõbrad. Tal on seapõrsas ja mõni kana. Ta on kirjutanud mõne luuletuse. Ekskursioon jääb ära, sest soovijaid on ainult mõni. Need mõned erandid ei kummuta reeglit. Räägi mõne sõnaga 'lühidalt', kuidas elad. Seda on juhtunud ainult mõnel korral. Lähme teeme mõned õlled. Keldris on mõni mahlapudel, mõned mahlapudelid käärima läinud. Mul on linnas veel mõned asjad ajada.
2. ‹substantiivselt› (suurest hulgast v. tervikust esile tõstetavate üksikute isikute v. esemete kohta). Kõigil olid uued riided, mõnel ka uued kingad. Teretas sisseastumisel ja pärast mõnda veel eraldi. Tulid sõbrad, kellest mõnda polnud aastaid näinud. Mõni, mõned on teatanud, et ei saa kooriproovile tulla. Mõnda koolikaaslastest mäletan hästi, mõnda üldse mitte. Mõni seisis, mõni istus, mõni lausa lesis v. mõned seisid, mõned istusid, mõned lausa lesisid. *Palgid ei olnud täpse pikkusega, mõni tuli pooleks saagida, mõnel otsast natuke maha võtta. M. Metsanurk.
3. ‹adjektiivselt› (täiesti umbmäärase, hrl. vähese hulga v. määra kohta). Mõni aeg hiljem, tagasi. Mõne aja eest. Mõne aja jooksul, vältel. Mõne aja pärast, järel. Pean mõneks ajaks lahkuma. Pole teda mõnda aega, mõnel ajal näinud. Ta on oma uurimust mõnel määral täiendanud. See on sulle mõnes suhtes, mõnes mõttes kasulik. Ta on mõnes tükis, mõnest kohast imelik mees. Mõnel maal, mõnel pool külades on nii kombeks.
III. umbmäärane asesõna, mis koos gi- ~ ki-liitega esineb jaotavana täh. 'üks, teine, kolmas jne., see ja teine; üsna mitu'. Ta on mind mõnigi kord aidanud, mulle mõnelgi puhul nõu andnud. Temalt on ilmunud (nii) mõnigi hea luuletus. Mõnedki tööd kippusid takerduma. Nii mõnigi lollus võinuks tegemata jääda. Kuulsin temalt mõndagi huvitavat. Eks ta ole oma elus mõndagi näinud ja kogenud. Mõnigi neist pole seda unustanud. Teab mõnestki (inimesest) rohkem kui need ise. *Kasvab [aias] mõndki. Paar õunapuud, paar ploomipuud, paar kirssi. M. Sillaots. || ‹ka ilma gi- ~ ki-liiteta, hrl. partitiivis› van. F. R. Kreutzwaldi „Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on.”. *Aeg tuli. Maa ja mere peal / silm mõnda seletas .. L. Koidula. *Küll saame mõnda kuulda, näha / ja tunda pikal eluteel ... Jak. Tamm.
IV. umbmäärane asesõna, mis rõhutab adverbilaadselt (koos arvu v. mõõtu väljendava sõnaga) kõnes oleva ligikaudse hulga suurust: mitte vähem kui, tublisti, oma. Sellest on ju mõni viisteist aastat möödas! Neil oli suur, mõni kümne toaga maja. Teenib mõni üheksa tuhat krooni kuus. Mõni kolmkümmend versta tuli jala minna. *Aga kus tulejõud! Mõni sadakond kuuli minutis ... R. Sirge.
V. kõnek hrl hlv esineb kedagi v. midagi, mingit väidet vähendava sõnana: mingi, mingisugune. Mõni mees või asi – naise tuhvlialune! Mõni kohapidaja või midagi, va joodik! Temast enam mõni töötegija, mõnd töötegijat, kui tervis läbi. See nüüd mõni laps enam, varsti mehelemineja tüdruk juba. Temal nüüd mõni peigmees, kelgib niisama. See mõne täie aruga inimese jutt! On see mõni mehetegu!? See mõni kink nii tähtsaks puhuks! On see siis mõni õige heinaniitmine? See sandikopikas ka mõni palk! See nüüd mõni mure! See paar kilomeetrit meil ka mõni maa minna. On see ka mõni elu, mis te siin elate! Mõni asi ka, millest rääkida! *.. püüdku siis mõni Maali teistpidi öelda ... H. Kiik.

mõtlemis|aine
see, millest mõeldakse. Nähtu, kuuldu pakkus tükiks ajaks kõne- ja mõtlemisainet.

mäda ‹11›

1. ‹s› mädapõletiku korral tekkiv vere valgeliblesid, koe laguaineid ja baktereid sisaldav kollakas vedelik. Verine, veresegune mäda. Kõrv hakkas mäda jooksma. Laskis paisest mäda välja. Haav oli kaua aega mäda välja ajanud. Haavaside oli mädaga koos.
2. ‹s› pehme, tüma, mäda (4. täh.) koht pinnases. Vanker vajub rummuni mädasse. Hädas nagu mustlane mädas. *Et niisugusele [raba]saarele saada, tuli muidugi mehemoodi mädas sumbata. J. Rannap.
3. ‹adj› mingi lagunemisprotsessiga iseloomustuv. a. riknenud; mädanikust haaratud. Muna on pesas mädaks läinud. Pooleldi mäda kartul, õun. b. pehkinud, pehastanud; pude, rabe. Loog jäi vee alla, läks mustaks ja mädaks. Mädad aknaraamid. Seinapalgid, aiapostid on mädad. Mädaks vettinud köis, kalavõrk. Kehvast linast tuleb mäda lõng. c. piltl mitte niisugune, nagu olema peaks, ebaõige, ebakindel. See pole õige asi, siin on miski mäda. Teie plaanides on üks mäda koht. Väliselt on nagu kõik korras, aga tegelikult on nende abielu mäda. Üdini, läbini mäda riigivõim. Ei jõua ära kiruda, mis kõik mäda on. *Mida mädam riigivärk, seda vägevam kiidukisa. L. Promet.
4. ‹adj› (maapinna kohta:) pehme, tüma. Mäda koht soos, heinamaal. Mäda maa, soonik. Mädade kallastega, mäda põhjaga järv. Põld on harimiseks veel mäda. Vihmad on metsateed jumala mädaks teinud. *Siin-seal tungib looma jalg läbi mäda aluspõhja pehmesse mudasse .. A. H. Tammsaare.
5. ‹adj› murd (töö kohta:) selline, millest üle ollakse, mis laabub, läheb. *.. töö oleks mäda meie käes, kui Tõnni asemel oleks mõni noorem poiss võetud! P. Vallak.

möönd|lause
keel määruslause, mis väljendab asjaolu, seika jne., millest hoolimata pealauses väljendatud tegevus toimub

nalja|number
kõnek lõbus, humoorikas etteaste, eeskavanumber vms. Tsirkuse naljanumbrid. Kas kotisjooks on sport või naljanumber? || vigur, vemp, jant vms., millest nalja saab. *.. ta võis su jalapealt põrgupõhja needa ja viie minuti pärast selle üle naerda, nagu oleks see olnud ilmatu ilus naljanumber. A. Kaal. || (veidriku, naljatilga kohta). Ta on oma saamatusega, hädaldamisega meil lausa naljanumber. *Olen siis mina tema Ervini kõrval muutunud juba mingiks naljanumbriks, keda noritakse ja õrritatakse muidu niisama? A. H. Tammsaare.

nektar ‹-i, -it 2› ‹s›

1. müt kreeka jumalate jook | piltl. *.. ja teab, et nektariks saab naiste seltsis viin. J. Sütiste.
2. bot peam. õite meenäärmete toodetav magus vedelik, millest mesilased valmistavad mett, mesineste. Mesilased koguvad nektarit.

niidi|ots [-a]

1. niidi algus- v. lõpuosa; niidijupp. Sassis puntrast on raske niidiotsa leida. Torkab niidiotsa nõelasilmast läbi. Niidiotsad ja juuksekarvad jäävad rõivaste külge.
2. piltl seik, asjaolu, idee jne., millest saab lähtuda, mis võib selgust tuua. Kuritegu ei õnnestunud välja selgitada, ei leitud ühtki niidiotsa. *See oli naine, .. kelle ülim soov oli kõigi suhete niidiotsi oma kätte saada. J. Semper.

nisu ‹11› ‹s›

1. kõrreline teraviljataim, millest saab valget jahu saia, kookide, makaronide jne. valmistamiseks (Triticum); bot ka teiste sama perekonna taimede kohta. Pehme, kõva nisu. Nisu kasvatama, maha tegema, lõikama, koristama. Nisu kasvas sel aastal hõre, hästi. Põllul lokkab terakas nisu.
▷ Liitsõnad: suvi|nisu, talinisu.
2. selle taime vili, terad. Kott nisu. Nisu saadi sel aastal palju. Nisust jahvatatakse lihtjahu, püüli, mannat.

nukleus ‹-e 5› ‹s›
arheol (esialgselt töödeldud) tulekivitükk, millest saadi tööriistade valmistamiseks sobivaid kilde v. laaste. Ketta-, prisma-, püramiidikujulised nukleused.

nääri|kakk [-kaku]
etn nääriks küpsetatud kakk, millest uusaastahommikul jagati perele ja koduloomadele

näärme|epiteel
anat epiteelkude, millest nääre peamiselt koosneb

nööbi|liist
tekst rõiva kinnise osa, millest läbi nööbitakse v. mille küljes on ilunööbid

ohja|nöör
ohjade nöörosa; nöör, millest saab ohje teha. Hobune seoti ohjanööriga lasila külge. Paar sülda tugevat ohjanööri.

ohu|tegur
hrl med tegur, millest sõltub oht. Infarkti ohutegurid.

ohver ‹-vri, -vrit 2› ‹s›

1. see, mida v. keda annetatakse jumalatele, haldjatele, vaimudele nende soosingu saavutamiseks v. tänuks millegi eest. Jumalate lepitamiseks toodi neile ohvreid. Metsavaimudele viidi ohvriks osa jahisaagist. Ohvriks vetehaldjale visati allikasse hõberaha ja ehteid. Ohvriks määratud härg tapeti.
▷ Liitsõnad: jook|ohver, lepitus|ohver, põletus|ohver, raha|ohver, tapa|ohver, tänu|ohver, viljaohver.
2. vabatahtlik loobumine millestki omanikule väärtuslikust, vajalikust v. olulisest kellegi v. millegi nimel, huvides v. kasuks; see, millest v. kellest nii loobutakse. Karjääri, varandust, vabadust, õnne ohvriks tooma. Sõdur tõi kodumaale, vabaduse eest ohvriks oma elu, tervise. Keegi ei oota ega nõua sult nii suurt ohvrit. Sellist ohvrit ei saa ma vastu võtta.
3. kellegi tõttu, millegi läbi kannatanu, kahjustatu v. hukkunu. Vägivalla, kättemaksu, kallaletungi ohver. Nälja ja katku ohvrid. Sõda, lahingud nõudsid rohkesti ohvreid. Maavärina, üleujutuse ohvrite arv ulatus tuhandetesse. Pealetung ei möödunud ohvriteta. Kass püüdis hiire kinni, kuid ei surmanud kohe oma ohvrit. Langesime pettuse ohvriks. Käreda kriitika ohver.
▷ Liitsõnad: inim|ohver, sõjaohver.
4. kahing, kahitud malend v. kabend
▷ Liitsõnad: etturi|ohver, viguriohver.

paberi|mass
tehn kiudainest, liimist, täite- ja värvainetest koosnev püdel mass, millest valmib paber

palgi|puu
puu, millest võib saada palgi. *.. ümberringi ei kasvanud mitte palgipuud, vaid pikast mehest ainult veidi kõrgemad noored pedakad.. P. Kuusberg.

parvik ‹-u 2› ‹s›
mets väiksem üksus, millest koosneb suur parv. Parvikute tegemine ja parveks liitmine võttis tublisti aega.

pea ‹illat peasse e. pähe pl. part päid e. peasid pl. illat peadesse e. päisse 15› ‹s›

1. inimese keha ülemine ajude ja meeleorganitega varustatud ning kerest kaelaga eraldatud osa. Piklik, ümar, kõrge laubaga, suur, väike pea. Pead pöörama, (üles) tõstma, kummardama, langetama. Pead käte vahele võtma, õlgade vahele tõmbama. Noogutab tervituseks peaga, pead. Raputab, väristab eitades pead. Vangutas, kõngutas laitvalt pead. Pea vajub norgu, langeb rinnale. Kõnnib, pea maas, norus päi.. Vanakese pea tudiseb, väriseb (otsas). Ajasime pead ülespidi vahtides selga. Lõi pea uhkelt püsti, kuklasse, selga. Käib pea püsti, kuklas, seljas. Põrkasid pimedas päid pidi kokku. Naised pistsid pead kokku ja sosistasid salajuttu. Osutab peaga ukse poole. Hüppas pea ees vette. Pane padi pea alla. Poiss oskas pea peal seista ja käte peal käia. Hoidis vihmavarju pea kohal. Pea kohal kärgatas äike. Pea kohal ripub 'on otseselt ähvardamas' oht tööta jääda. Vanaema silitab lapse pead. Uudishimulikud pistsid pead aknast välja. Vesi käis kukkujal üle pea. Hoopi pähe, vastu pead andma, saama. Lõi pea valusasti ära. Kannatanul on pea seotud, side ümber pea. Sai peast haavata. Kukkus endal pea lõhki, endale suure muhu pähe. Mütsi pähe panema, vajutama, tõmbama. Mütsi peast võtma. Tõmbab pluusi, kampsuni üle pea selga, seljast ära. Poiss tiris teki üle pea. Tööd on meil praegu üle pea 'väga palju'. Kübar, rätik on peas. Rippus, pea alaspidi. Meie pea peal 'korrus kõrgemal' korteris tantsiti öö läbi. Vend on õest poole pea jagu, pool pead pikem. Poiss on oma teadmistelt teistest pea jagu, pea jao 'tunduvalt' üle. Kuidas pea, nõnda kübar. | piltl. Süüdistusi langes talle pähe nagu rahet. || ‹sisekohakäänetes› rõhutab millegi pea juurde v. külge kuulumist. Lastel olid näod kriimud peas. Silmad põlevad, on pungis peas. Kõigil on naerul, hädised näod peas. Nägu peas väsimusest hall. Küsigu ise, tal endal ka suu peas. Juuksed peas kui harjased, nagu takukoonal. Silmad peas kui tõllarattad. Tal on endal silmad peas, et õiget välja valida. Teevad lahke näo pähe. Silmad läksid valust pahempidi pähe. Külm tahtis kõrvad, nina peast ära võtta. Hoolas ettevaatamine pistab õnnetuse silmad peast. *Pärast vastati talle haiglast, et silm on [mehel] peas, ohtu pole.. M. Traat. || kasut. peas kajastuva tervisliku vm. kehalise seisundi kirjeldamisel. Töötab nii, et pea aurab, suitseb (otsas). Väsinud, unine, joobnud, purjus, vindine pea. Meestel oli õllest väike kilk peas. Oli purjus peaga, joobnud päi jõkke kukkunud. Kaine, targa, selge peaga 'kainena' ei oleks niisugust asja juhtunud. Lähme pead lahutama, pea on õppimisest juba paks, paistes (otsas). Puhanud, värske peaga läheb töö paremini. Pea kumiseb, kohiseb, valutab, lõhub (otsas). Terve eilse päeva valutasin pead. Pea tuikab, lõhub valutada. Pea on raske, uimane, haige. Pea lausa hõõgus palavikust. Tema pea ei kanna(ta) kõrgust. Joob vahel (viina) rohkem kui (nõrk) pea kannab. Viin hakkas, lõi, tõusis pähe. Ving, leitsak, karm hakkab pähe. Tundis, kuidas vihast lööb, tõuseb veri pähe. Magas hommikuks pea selgeks. Haigel hakkas pea pööritama, ringi käima. Kiitus on ta pea ringi käima, pööritama pannud 'eneseimetluse tekitanud'. Haige kaebas pead 'peas oli valu vm. halb tunne'. *Ka Karin tundis, et tema peas sumises ja palged hõõgusid. A. H. Tammsaare. || selle juustega kaetud osa; juuksed, soeng. Valge, linalakk pea. Sassis, salkus, kräsus, kammitud, lokitud pea. Heleda, musta, punase, värvitud peaga naine. Pead sugema, kammima, kratsima. Pea kõõmetab, hakkab paljaks minema. Ema otsis laste päid, lastel pead 'peast täisid'. Poiste pead aeti nulli pealt, nulliga paljaks. Ema peas on juba halli. Tuul sasib laste päid. Mehed seisid paljastatud päi 'mütsid austusavalduseks maha võetud'. Halli pead austa, kulupead kummarda. *Teised juuksurid .. saavad auhindu, teevad ilusaid päid, pildid pannakse lehte. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: laada|pea, pidu|pea, pulmapea; lagipea; poisi|pea, siilipea; vesipea.
2. muu elusolendi vastav kehaosa. Pühvli, karu, kitse pea. Vaala, kala, linnu pea. Sisaliku, mao pea. Mesilase, mardika pea. Suurte sarvedega, kõvera nokaga pea. Nudi peaga lehm, oinas. Koer paneb pea käppadele, tõmbab kõrvad ligi pead. Kutsikal tulevad silmad pähe, on juba silmad peas. Loomad rapsivad parmude käes peaga. Hobusele pannakse päitsed pähe. Varss loobib pead, lööb pea hirnatades püsti. Kärbes puhastab jalgadega pead. Kašeloti pea moodustab umbes kolmandiku ta kogupikkusest. *„Maas peaga härg on tugeva veoga,” arvas Simmu. A. Mälk. || looma pea toiduainena. Ema ostis turult süldi keetmiseks päid ja jalgu.
3. piltl pea psüühiliste protsesside ja tunnete asupaiga ning võrdkujuna. a. (normaalne, selge) mõistus, mõtlemisvõime, mõtlemine; pea mõtete asupaigana; arusaamine, taibukus. Peaga poiss, tüdruk. Ta on hea, targa, kõva, tuima peaga õpilane. Ta pea on puust, aganaid, saepuru, takku täis 'rumal'. Teos annab midagi nii peale kui südamele. Ehitajal läheb vaja nii käsi kui pead. Tema pea ei suuda sellest aru saada. Matemaatikat ta pea jagab (hästi). Pea töötab nagu kellavärk. Tal ei jätkunud õppimiseks pead. Hakkab peaga leiba teenima. Pea on täis suuri kavatsusi. Peas küpses kindel plaan. See mõte käis, välgatas mul tõesti läbi pea, peast läbi. Lasksin peast läbi (käia) kõik võimalused. Viska niisugune mõte, kavatsus peast! Pähe tikuvad veidrad mõtted. Teeb, mis aga pähe tuleb. Tal(le) tuli pähe kampsun roheliseks värvida. Tuli pähe minna ja läksingi. Mis tal(le) pähe tuli, et ta niimoodi minema pistis? Mis sulle pähe tuleb – nii ju ei tohi! Pane sina ka pea tööle, mõtleme koos! Mõistust pähe panema, võtma. Mõistus tuleb pähe. On hulludel aru peas! Viin võttis meele, mõistuse, viimse arunatukese peast. Läks, jäi suure mure pärast peast segaseks. Niisuguseid asju võib ainult peast ogar teha. Rääkisin rumala peaga, rumalast peast saladuse välja. See on mul omast peast mõeldud muster. Omast peast ta sinna ei läinud, keegi ikka käskis. Ära teisi kuula, otsusta, mõtle oma peaga. Olime ehmatusest peata 'segaduses, ähmi täis'. Ema pistab lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt pähe. *„Poeg, minu vana pea ei saa hästi sinu asjust jagu,” rääkis isa.. A. H. Tammsaare. *.. näljas inimene ei mõtle enam peaga, vaid kõhuga.. A. Hint. b. pea teadmiste talletajana, talletuskohana; mälu, meelespidamine; miski mälu abil tehtav. Pähe õppima, tuupima. Sõnad ei jää, ei hakka pähe. Õppetükid on hästi, sõna-sõnalt, otsast lõpuni peas. Mitte ei mäleta: justkui auk peas, justkui peast pühitud. Pea on hõre (nagu sõel), ei pea midagi kinni. Tüdruk teab peast palju luuletusi. Peast lugema, ütlema, arvutama. Peast ununema, minema. Kas oskad meie koolimaja peast joonistada? Kui pead ei ole, siis peab jalgu olema. Mis sa õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas. *Toite peaks ta kokaraamatuta, peast keeta mõistma. H. Raudsepp. c. pea tunnete ja tahte asukoha v. sümbolina. Kuuma peaga seda küsimust ei lahenda. Rahulik, külma peaga võistleja. Pead jõudsid juba vaidluseägedusest jahtuda. Ainult tema võib sõbra pead pöörata. *Jutukal minial oli õigus ainult rääkida; tegutseda ja talitada võis ta ainult ämma pead mööda. A. H. Tammsaare. *„Juhanil oli,” ütles ema, „juba maast-madalast natuke kange pea, kes kord ettevõetud tujust ei tahtnud lahkuda..” F. R. Kreutzwald.
4. inimene v. loom. a. (hulga märkimisel). Farmi piimakarjas on üle 100 pea. Lambaid oli tuhande pea ümber. Veiste arv kasvas mõnekümne pea võrra. *Üks jõuab õhtuks sülla klombitud kive paika panna, teine ei saa poolegagi valmis, raha aga jaga peade järgi. P. Kuusberg. b. kellegi isik, keegi ise. Inimkonna, rahva parimad, helgemad pead. Õpetatud, valgustatud pead. Küsi mõne targema pea käest nõu. Noorukite seas oli andekaid päid. Tema kuulub ärksamate peade hulka. Puudust tuntakse iseseisvalt mõtlevaist peadest. Seal soovib rändur kord puhkama panna pea. Tal on koht, kuhu vanas eas panna pea 'kus elada, asuda'. Vaenlane purustab oma pea vastu meie kaitset. *Ohvitseride seas on ausaid ja mõtlejaid päid. J. Kross. c. (inimese) elu. Kurjategija pea eest lubati kõrget tasu. Põgenikul õnnestus oma pea päästa. Vastuhakk võis osavõtjatele pea maksta. Riskis põgeniku varjamisel oma peaga. *Minule on surmaotsus mõistetud, minu pea peale kümme tuhat tsaarirubla pandud. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: hall|pea, kahu|pea, kiilas|pea, kräsu|pea, kulu|pea, kähar|pea, linik|pea, nudi|pea, paljas|pea, puna|pea, sasi|pea, tanu|pea, valge|pea, ümarpea; jahu|pea, juhm|pea, kaval|pea, kummi|pea, kõlu|pea, lamba|pea, loll|pea, nüri|pea, oina|pea, pudru|pea, puu|pea, põik|pea, põrund|pea, rumal|pea, tai(g)na|pea, tark|pea, tola|pea, tuisu|pea, tuli|pea, tuule|pea, uljaspea.
5. piltl juht, valitseja, ülemus; eestvedaja, pea- v. ninamees. Kroonitud pead. Katoliku, luteri usu kiriku pea. Rahva ilmalik, vaimulik pea. Peremees oli söögilauas pea. Kapten on laeva(l) pea. Lasterikka perekonna pea. Suurte riikide pead tulid nõupidamiseks kokku. Kunstikoolkonna pea. Temast sai selle kamba pea. *Kui on kord juba olemas vabariik, küllap siis sellele ka pea leitakse. P. Kuusberg. *Siis asus Atta laev jälle ta [= juhtinud laeva] kõrvale ja pisut ettegi, sest Atta oli selle tee pea. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: kiriku|pea, linna|pea, perekonna|pea, riigi|pea, sugukonnapea.
6. miski kujult, asendilt v. ülesandelt pead meenutav. a. taime (jämedam) ülaosa; latv, tõusme ots; õis, vili. Kapsas hakkab juba pead keerama, kasvatama, moodustama. Sel kapsasordil kasvab kõva, tihe, kore, piklik, ümar, lapergune pea. Teravili loob pead. Pika, jämeda, raske peaga rukis, nisu, oder. Tänavu on viljal nii kõrt kui pead. Ostsin paar lillkapsa pead. Ulatas mulle poole päevalille suurest, seemneid täis peast. Juurvilja pea 'ülaosa, kust kasvavad välja lehed'. Punase, valge peaga ristikhein. Lumikelluke on pea mullast välja pistnud. Kurgitaimedel on juba pead väljas. b. hari, tipp; lagimine, pealmine osa. Rukkihakkidele pandi pead otsa, rukkihakid kaeti peadega. Oskan kuhja pead teha, kuhja teritada. Majakale, tuulikule tehti uus pea. Kõrge korstna pead ei olnud udus nähagi. Mahlapudeli lakiga kaetud pea. Mägede lumised pead, lumiste peadega mäed. Aiapostidel on lumemütsid peas. Villi, vistriku pea. Rindade pead 'nibud'. Jätab kirjutades tähtedel pead 'punktid, täpid' ära. c. eesmine, (liikumisel) ettepoole jääv osa. Ree, saani pea ja pära. Komeedi pea ja saba. Spermatosoidi pea. d. (pikliku) eseme jämedam v. laiem ots. Tuletiku, naela, nööpnõela pea. Võimlemiskurika, reketi pea ja vars. Kandilise peaga polt, kruvi. Kullatud peaga täitesulepea. Merevaigust peaga mansetinööbid. Kübaranõelal oli linnukujuline pea. Laskis saapasäärtele uued pead 'labaosad' panna. e. tööriista vm. eseme osa, millest kinni hoitakse, käepide. Noa, kahvli, naaskli, viili pea. Sae leht ja pea. Pöörleva peaga kruvikeeraja. Kirjapressi nikeldatud pea. Luust peaga jalutuskepp. Poiss tegi pussile ise pea taha. *Juhan tõmbas taskust liigendnoa, avas selle, ulatas, pea ees, tütarlapsele. M. Metsanurk. f. tööriista sõlm v. detail, kuhu midagi kinnitatakse. Oherdi, puuri pea. Fotoaparaadi statiivi pea. Kepsu ülemine, alumine pea. Tuuliku tiivad kinnituvad võlli pea külge. Reha saarepuust pea, sirelist pulgad ja kuusest vars. Kitarri, mandoliini peas on häälestusvirblid. Õnge pea abil kinnitatakse õng nööri külge. g. töötamiseks vajalik(em) osa. Harpuun koosneb vardast ja avanevate kidadega peast. Vasara, noole pea ja vars. Treitera kinnitusosa ehk keha ja tööosa ehk pea. Priimuse, õlilambi pea. Mootoriklapi pea ja säär.
▷ Liitsõnad: kapsa|pea, maisi|pea, nisu|pea, odra|pea, rukki|pea, tolmuka|pea, viljapea; küünar|pea, nisa|pea, näärme|pea, reieluu|pea, rinna|pea, sugutipea; frees|pea, heli|pea, jaotus|pea, kopeer|pea, kruvi|pea, lambi|pea, lõhke|pea, lõike|pea, magnet|pea, naaskli|pea, naela|pea, noa|pea, noodi|pea, nõela|pea, oherdi|pea, peitli|pea, pistiku|pea, poldi|pea, priimuse|pea, puuri|pea, pöörd|pea, ree|pea, rist|pea, saapa|pea, sae|pea, silla|pea, sule|pea, süüte|pea, tugi|pea, tuuma|pea, viili|pea, viimistlus|pea, ühenduspea; juustu|pea, suhkrupea; tuulispea; taimenimedes härja|pea, kobar|pea, villpea.
7. piltl algusosa. a. (inimeste rühmal). Kolonni pea. Rongkäigu pea jõudis juba lauluväljakule. *Jaamahoone esisel seisis .. täies varustuses väeühik, ülemad iga allüksuse peas. R. Sirge. *Udu voogas ja muutus paiguti nii tihedaks, et .. paarikümne ree pikkuse voori saba pead ei näinud. E. Rannet. b. (loomakarjal, linnu- v. putukaparvel). *Veidi aega keerelnud, venis elav [mesilaste] pilv koonlakujuliseks, suundudes peaga .. uudismaa kohale. O. Tooming. c. (sissejuhatav andmestik). Ajalehe pea 'nimi koos järjekorranumbri jm. ilmumisandmetega' on sellel aastal uudse kujundusega. Tabeli pea 'lahtrite pealkirjad' on ülevaatlik. Meie sõnaraamatu artikli peas on märksõna koos tema kohta käiva grammatilise infoga. Filmi peatiiter ehk pea.
8. van põhihind. *Nad tasusid vaevalt ostuprotsendid ära, kapitali või pea maksmisest polnud juttugi. J. Mändmets.
9. kõnek kasut. elatiivis seisundi märkimiseks (mida eelnev sõna täpsustab); kellenagi v. millenagi, nii ja niisugusena; teatavas seisundis olles, teataval kujul. Lapsest, noorest, väikesest, vanast peast. Elusast, surnud peast. Keedetud, küpsetatud, praetud peast. Ei saanud unisest peast esialgu arugi, kus ta on. Joobnud peast läheb ta riiakaks. Langes haavatud peast vangi. Poisikesest, tüdrukust peast oli ta nii hea laps. Ägedast peast võib ta lüüagi. Läks haigest peast tööle. Küpsekartul on kuumast peast kõige maitsvam. Seened ei kõlba toorest peast süüa. Mis see vile uuest peast maksis? *.. Ott meeldib Tiinale rohkem kui Oskar, seda ei annagi Oskar Otile surnust peastki andeks. A. H. Tammsaare. *Lüüakse [sõjas] vigaseks ja asi vask. Aga kus sa sandist peast lähed... A. Jakobson.
vt pähe

pea|juur
bot idujuurest arenenud juur, millest hargnevad külgjuured

peale
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna allatiivilõpuga›
1. millestki v. kellestki ülespoole, kõrgemale, millegi pealispinnale; midagi katma, varjama; ant. alla. Kohver tõsteti kapi peale. Asetas kruusi laua peale. Klaveri peale oli kogunenud tolmu. Heitis diivani, kušeti peale pikali. Istus sängi ääre peale. Võta mind ka reepära peale! Taat ronis ahju peale. Koor kerkib piima peale. Pane võid ka leiva peale. Ära mulle jala peale astu. Pani käed kõrvade, rinna peale. Raha laoti talle kohe peo peale. Vaiküla ehitati vee peale. Heinad aeti aida peale 'aidalaele'. Tõmbas endale paksu kampsuni särgi peale. Loss tehti maatasa, nii et kivi ei jäänud kivi peale. Kahtluse vari langes tema peale. Ma ei tea, mis kuri minu peale tuli. Küsija suu peale ei lööda. || (kehaasendist kõneldes:) nõnda et põhisõnaga märgitud kehaosa jääb alla. End selja, külje peale keerama, pöörama. Komistas, ent jäi ometi jalge peale.
2. kasut. viitamaks kohale, kuhu keegi läheb v. saadetakse, midagi rajatakse vms. Poisid läksid paadiga järve peale. Ta tõttas rongi, bussi peale. Läksime soo peale marjule. Kari lasti ristikupõllu peale. Lageda peale ei maksa minna, seal tuul tõmbab. Ema tuli ukse peale 'ukselävele'. Astus mulle poole kehaga tee peale ette. Õue, hoovi peale ehitatakse kuuri. *.. ma kardan, kas see pole mitte Põdeja veski – selle koha peale leek jääb. E. J. Voitk. | ‹asendatav ka põhisõna illatiivilõpuga› kõnek. Õhtul läksime niisama küla, linna peale hulkuma. Tuleks minna Tartu peale uudiseid kuulama. Ta läks vist kõrtsi peale. *„Võta Ilvese Hendrik koolimajja korteri peale,” ütleb ta. M. Traat. || teat. kaugusele, teat. vahemaa taha. Oli nii pime, et paari sammu peale polnud midagi näha. Seda võis mitme versta peale kuulda. Vaenlane oli lähenenud linnale kümne kilomeetri peale. Ta tuli meile poole tee peale vastu.
3. kasut. viitamaks mingile ametile, tööle, tegevusalale, millele keegi siirdub. Ta sai, läks tähtsa, vastutusrikka koha peale. Noormees tahtis väga traktori, kombaini peale saada. Milda viidi põllutöö pealt karja, linnufarmi peale. Mis ameti peale ta pandi? Esimene päev pandi mind heinaveo peale. Noored himustasid linna kergema töö peale. *Kui Reinul tahtmist, saadab poisi ükskord ülikooli matemaatika peale. A. Hint. || viitab tegevuse eesmärgile v. iseloomule. Läks metsa jahi peale. Võtsin ta tööle proovi peale. Lapsed vist läksid ula peale. Ära lase loomi paha, kurja peale! Poiss sai linnas tädi juurde kosti peale. Pani sea nuuma peale. Võitlus käis elu ja surma peale. Sattusime temaga hea jutu peale. *Nad lähevad küll välja rumalate matside pügamise peale.. J. Kärner. || viitab seisundile, millesse jõutakse. Ta on töökas olnud ja kindla järje peale jõudnud. Kõik lapsed on otsa peale aidanud. Noored jõudsid parema põlve peale, kui vanemad seda olid suutnud.
4. kasut. viitamaks sellele, millest tingituna v. ajendatuna, mille pärast midagi toimub. Uks avati pika kloppimise, mitmekordse koputamise peale. Ärkasin uksekella helistamise, telefonihelina, mingi kolksatuse, mingi krõbina peale. Kisa, kära, karjumise peale jooksis rahvast kokku. Ta tegi seda minu käsu, nõudmise peale. Nagu käskluse peale pöörasid kõik ümber. Vahekohtuniku märguande peale sööstsid võistlejad rajale. Tuli alles kutsumise peale tuppa. Tegi seda pika nurumise, palumise peale. Poiss ei vastanud midagi ema pärimise, küsimiste peale. Kõik hakkasid tema jutu, sõnade peale naerma. Ajalehe kuulutuse peale tuli mitu pakkumist. Leidsin selle koha alles pika otsimise peale. See kõik oli nagu tellimise peale. Selle peale ei osanud keegi midagi kosta, ütelda, lausuda. *Ärkas Jaak unenäo peale üles ja ei saanud enam und silma. J. Vahtra.
5. kasut. viitamaks teat. hulgale v. üksusele, kelle v. mille kohta midagi tuleb. Norm oli kaheksasada grammi leiba mehe peale. Saate viiskümmend krooni nina peale. Kui palju te kahe peale (kokku) teenite? Kaks väikest tuba suure pere peale on vähe. See toidukraam on meile kamba peale. Koristajaid on terve maja peale ainult üks. Saime magada ainult neli-viis tundi ööpäeva peale. Kui suur on autol kütusekulu 100 km peale? *Ainult mõne mõõdu kalu said mehed kogu laeva peale. A. Kalmus. || kasut. viitamaks rühmale, hulgale, kes midagi koos, ühiselt teeb. Hulga peale saaksime selle raha kokku. Tellisime ajalehe kahe peale. Purjekas oli ehitatud mitme mehe peale. Jõime kahe peale ära pudeli veini. *.. Tõnis ei taha laeva üksi teha, vaid kamba peale.. A. Hint.
6. kasut. viitamaks objektile, kuhu on suunatud mingi tegevus v. mõju. Nad vist peavad jahti selle põgenenud vangi peale. Me ei saa otsimise peale rohkem aega raisata. Ta mõtleb oma poja, kodukoha, tuleviku peale. Ära karju mu peale! Ta käib kaaslaste peale ülemusele kaebamas. See ei ole õige, ta valetas minu peale. Ella räägib sinu peale igasuguseid jutte. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kümne päeva jooksul. Kõva südamega inimene, ei tema halasta, heida armu kellegi peale. Sinu peale ma lootsin kõige enam. Mihkel oli Tõnu peale kade, maruvihane, tige. Miks sa minu peale pahaseks said? Ta on uhke oma laste, saavutuste, rikkuse peale. Ta ei vaata sinu peale mitte hea pilguga. Koerad haukusid võõra peale. See mürin, lärm käib juba närvide peale. Suur lugemine, nõrk valgus mõjus silmade peale. Selle mehe peale ei hakka tuli ega vesi 'ei mõju miski'. See lehk hakkab juba südame peale käima. *Jutt tahtis vägisi poliitika peale kiskuda.. A. Kitzberg. *.. rikka peale ei hakanud ei kirik ega kohus. A. Hint. || kallale. Kui sa veel meie õue tuled, ma ässitan Muri su peale. *.. nad peitsid endid metsas põõsaste varju ja koobastesse ning langesid salaja meie peale. A. Saal.
7. millegi suhtes eriliselt oskuslik, valmis, hakkamas. Ta on iga töö peale meister, mees. Õmblemise peale on tal lahtised, osavad käed. Teisi tüssata – selle peale on ta mees! Poisil on muusika, keelte peale andi. Matemaatika peale ei ole tal pead. Tempude, koerustükkide peale oled sa valmis! Ta on viina, naiste peale maias.
8. suunas, poole. Üks tee läheb Valga, teine Pärnu peale. Liiguti läbi metsade otsejoones Vändra peale. Siit viib metsasiht Kikepera peale. Laev võttis kursi Aegna peale. Läksin traktorimürina, pillihäälte peale. Ööliblikad lendavad valguse peale. Ta viskas palli korvi peale, kuid ei tabanud.
9. kasut. viitamaks sellele, mille järel v. millega ühenduses midagi (vahetult) toimub. Raske töö peale kuluks väike puhkus, kehakinnitus ära. Ärkas paaritunnise magamise peale. Hoop käis hoobi peale. Peremehelt tuli üks käsk teise peale. Kiskus kogu aeg suitsu, pabeross paberossi peale. Pole hea suitsetada tühja kõhu peale. Pill tuleb pika ilu peale. *Viimaks pika ootamise peale tuli hommik.. A. Kalmus.
10. kasut. viitamaks teat. ajale, millele miski jääb, jäetakse v. mille jooksul midagi toimub v. muutub. Ära jäta kõiki toimetusi õhtu peale. Sõit jääb paraku öö peale. Teeme kiiremini, muidu jääme liiga hilja peale. Hakka varem tulema, ära jää pimeda peale. Väitekirja kaitsmine lükkus sügise peale. Uue hoone ehitamine jäi tuleviku peale. Ole mureta, küll ta aja peale unustab. Öö peale läks külm käredamaks. Küll päeva peale ilm paraneb. *.. laulatus oli suvistepühade peale määratud. O. Kruus.
11. kasut. viitamaks mingile asjaolule v. väitele, mille kinnituseks midagi tehakse v. ollakse valmis tegema. Kaubatehingu peale tehti väikesed liigud. Küll poiss hakkama saab, minu käsi selle peale! *Niisugusest tüdrukust – selle peale võib kas või vanduda – saab tubli perenaine.. E. Vilde.
12. kasut. viitamaks sellele, mille alusel, millele tuginedes midagi tehakse. Tulin siia meie kokkuleppe peale. Kogu äriajamine toimus ausõna peale. Merele mindi hea õnne, hea usu, ehku peale. Mõnigi mees tuli kohale vana usu peale, et küll abistajale midagi ikka antakse. *Hiilgav meil väljamaal muidugi ei saa olema. Me läheme algul lihtsalt Teresa kasina kaasavara peale... J. Kross. || viitab tingimus(t)ele, mille põhjal midagi toimub v. tehakse. Raha peale kaarte mängima. Vedasime kihla kümne krooni peale. Võttis mitu hektarit maad pooletera peale. Kaupmees andis kaupa ka võla, raamatu peale. Pani raha panka intressi peale. Mul ei ole aega, mul on kella peale minek. *Tean, et oled talu peale mõne aasta kestes hulga võlgu teinud.. A. Taar.
13. kasut. viitamaks sellele, millele v. kellele midagi kulub v. kulutatakse. Toiduained on kallid, nende peale kulub palju raha. Laste peale kulus kuus mitusada krooni. Raiskad liiga palju õlle, lõbustuste, loteriide peale. Kampsuni peale kulus palju lõnga. Seda laadi töö peale kulub umbes kolm päeva. Selle käigu peale üle poole tunni kulutada ei saa. Ma panen sulle toitu tee peale kaasa. *Juhan kulutas kogu oma jõu töö peale. H. Sergo.
14. kasut. viitamaks mingile määrale, hulgale. Jõi oma pitsi, klaasi poole peale. Sõidupileti hind tõusis kahe krooni peale. Tegi sulasekauba suve, ühe aasta peale. *.. lõi välk põlisesse tamme, mille vanust arvati vähemalt paarisaja aasta peale.. O. Samma (tlk).
15. kasut. viitamaks sellele, kellele on miski ülesandeks, kohustuseks, taluda vms. Mina seda ülesannet küll enda peale ei võta. Selle töö lõpetamine jääb sinu peale. Käskjala kohustused pandi Riina peale. *Aga ta vaene süda tunneb siiski nii elavat tänutunnet isiku vastu, kes enda peale tema pärast nii raske nuhtluse on tõmmanud.. E. Vilde.
16. kasut. viitamaks mingile seisukohale, arvamusele, mõttele, mis kellelgi on millegi suhtes. Kuidas sa üldse seesuguse mõtte peale tulid? Ta lihtsalt ei tulnud selle peale, et neid kahtlustada. Ma vilistan seesuguse lori peale! Miks pole juba keegi varem selle peale tulnud! *Hindrik ise muidugi niisuguse asja peale ei tulnud. O. Kruus.
17. kasut. viitamaks sellele, kellele v. millele juhuslikult, poolkogemata satutakse. Metsavaht sattus metsavaraste peale. Sattusin raamatukogus huvitava ajakirja, teose peale. Ega alati vajaliku kauba peale ei juhtu. *Oravaga ajasin juttu, väikese väleda rästiku peale juhtusin. A. Kitzberg.
18. kasut. viitamaks sellele, millele minnakse üle v. on üle mindud. Oli vanasti piibumees, kuid on nüüd paberosside peale üle läinud. Kõik masinad on elektri peale viidud. Läks poole jutu pealt inglise keele peale üle.
19. kasut. viitamaks hindele v. hinnetele, mida keegi saab. Õpib, sooritas eksamid viite peale. *Praegu huvitas mind väga, kuidas võis Ingel vene keel viie pealt kahe peale kukkuda. H. Pukk.
20. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Kellegi hammas ei hakka tema peale. Kellegi peale hammast ihuma. Hinge peale käima, jääma. Ilma peale jääma. Kaela peale käima, tulema. Kanna peale astuma, käima. Keele peale tulema, kerkima. Kere, kitli, naha peale andma, saama. Kindla peale. Kobina peale. Kedagi kuu peale saatma. Ei tõsta, liiguta kõrt kõrre peale. Käima peale saama. Oma käe peale hakkama. Liimi peale minema. Kedagi liistu peale tõmbama. Mett moka peale määrima. Naha peale andma, saama. Ei saa nahka silma peale. Nina peale andma, saama. Nina peale kirjutama, viskama. Kellegagi nugade peale minema. Kellelegi näppude peale vaatama. Oraste peale. Ei saa kuidagi otsa peale. Pole pea peale kukkunud. Midagi pea peale pöörama, keerama. Pinna peale käima, andma, tegema. Ühe pulga peale panema. Õige soone peale sattuma. Pole suu peale kukkunud. Kellelegi midagi südame peale panema. Tasku peale käima. Tuhka (oma) pea peale raputama. Tuliseid süsi pea peale koguma. Tupe peale andma, saama. Kellelegi varba peale astuma. Vee ja leiva peale.
21. [elat] millestki alates. a. (ajaliselt). Hommikust, lõunast, eilsest peale on sadanud. Nii on see olnud esmaspäevast, kevadest, septembri keskpaigast peale. Tänasest (päevast) peale. Lapsepõlvest, noorest east, lapsest, poisikesest peale. Sündimisest peale on teda hellitatud. Oleme koolivennad esimesest klassist peale. 16. sajandist, 19. sajandi 50-ndaist aastaist peale. Need kivid on siin iidsetest aegadest peale. Sellest ajast peale. Nüüdsest peale hakkame teistmoodi elama. Oleme sõbrad esimesest kohtumisest peale. Nad pole algusest peale omavahel sobinud. *Vanamooriks ta sind laulatusest peale kutsus, kutsub kuni surmani. K. Saaber. b. (harvemini muudel juhtudel). Esimene katse ebaõnnestus, tuleb uuesti otsast peale alata. Õpetust alustati päris a-st ja b-st peale. *Ja mitte Arno üksi, kõik isast ja emast peale silmitsesid viiulit suure uudishimuga. O. Luts.
II. ‹prep›
1. [gen] välja arvatud. Peale vanaema polnud kedagi kodus. Kõik peale Peetri olid kohal. Peale minu ei tea seda veel keegi. Peale leiva polnud neil midagi süüa. Midagi polnud kuulda peale tuule ulgumise. Ei saanud kedagi ega midagi usaldada peale oma vaistu. *Ja nii naeris ja laitis ta iga ametit peale põllumeheameti. K. Ristikivi.
2. [gen] kellelegi v. millelegi lisaks. Peale minu oli toas veel kaks inimest. Peale sinu pean ma ka ema eest hoolitsema. Peale rätsepatöö pidas ta ka kingsepaametit. Peale raamatute hävis tules ka väärtuslikke käsikirju. Ta kogus ise rahvaluulet, peale selle innustas selleks teisi. Peale kutsehariduse annab kool ka üldise keskhariduse. Ma pean artikli käsikirja lõpetama, muud tegemist veel peale selle.
3. [gen] van üle, rohkem kui. Ta on peale kaheksakümne aasta vana. Talul oli peale viiekümne vakamaa põldu. *Meid on peale neljasaja hinge teises klassis. E. Vilde.
4. [part] pärast (ajaliselt). Peale lõunat, hommikusööki. Kaks nädalat peale jaanipäeva, jõulu, pühi. Mõni aasta peale sõda. Aastal 580 peale Kristust, meie ajaarvamist. Läks peale tööd, koolipäeva kohe koju. Peale koosolekut vesteldi kuluaarides. Peale pikki vaidlusi jõuti kokkuleppele. Peale vihma lõi kõik roheliseks. Jõudsime kohale peale teisi. Autot saab näha iga päev peale kella 18. Varsti peale seda vanaema haigestus. *Poiss püüab tekile pikali heita ja peale paari katset see õnnestub. J. Smuul. | [gen] van. *Noomitakse. Peale tundide jäetakse istuma. K. A. Hindrey.
III. ‹adv›
1. pealepoole, kõrgemale; pealispinnale, katma, katteks; ant. alla. Kartulihunnikule kuhjati katteks mulda peale. Kesale veeti sõnnikut peale. Pani pudelile korgi, lambile klaasi peale. Karbile käib ka kaas peale. Keeras kruvile mutri peale. Autojuht surus pidurid peale. Tegi ojale purdegi peale. Määrisin leivale paksult võid peale. Pane haavale joodi peale. Puhus haiget saanud kohale peale. Kitlile tuleb taskud peale ajada. Siin on klaasikilde maas, vaata et sa peale ei astu! Piimale kerkib koor peale. Majale tuleb uus vooder peale panna. Hakkasime autole koormat, kotte peale laadima. Laotas lapsele paksu teki peale. Pani pintsakule veel mantli peale. Kirjuta oma vihikule nimi peale. Kirjale löödi tempel peale. Aidale lüüakse parajasti katust peale. Talveks ehk saame uuele majale sarikad peale. Ta läks vankri juurde ja kobis peale. Üks juhuslik auto võttis mind tee äärest peale. Istu peale, sõidame linna. Selles peatuses ei tulnud kedagi peale. Buss tuli, jõudsin veel peale. *Künna see maatükk ... pealegi üles ... ja tee midagi peale... V. Uibopuu. || kahjustades kellelegi v. millelegi otsa. See kruusaaugu sein võib sulle peale vajuda. *Ja vaata sa ühtelugu selja taha, et mõni hobusemees sulle peale ei aja. O. Luts. || võitjaks, valitsema. Vallutajad jäid selles võitluses peale. Poiste omavahelises jõukatsumises jäi Oskar enamasti peale. Esimese mängu võitsime, teises jäid peale Läti võrkpallurid. Vaidluses jäi meistri sõna, arvamus peale.
2. kinnitab, fikseerib mingi füsioloogilise protsessi, psüühilise seisundi jms. tekkimist. Mul tuli kole hirm peale. Nii jube, et ajab hirmu, judinad peale. Uni tükkis, kippus kangesti peale. Nii mõnus tukastus tuli peale. Köhahoog, aevastus, iiveldus tuli peale. Poisil tulnud pissihäda peale. Haigel käivad krambid peale. Imelik nõrkus tuli äkki peale. Naer, nutt tükkis vägisi peale. Mul tuli seda nähes ahastus peale. Kogu miljöö ajas talle tülgastuse peale. Tusk, norutunne, kahetsus tuli peale. Meestel kippusid laulutuurid peale. Mis sul ometi meeles oli, nagu hullustus oleks peale tulnud. Lähen jälle edasi, kui tahtmine peale tuleb. Ma ei oska midagi öelda, mul ei tule vaim peale.
3. osutab kallaletungi, rünnaku, surve, ahistamise suunatust kellelegi v. millelegi. Vaenlane tungis, pressis suurte jõududega peale. Eestlased langesid ristirüütlitele kahelt poolt metsast peale. Peale, mehed, vaenlane taganeb! Andrus oli kange kaklema, tuli otse rinnutsi peale. Ma assetan, ässitan sulle koera peale! Oli suur trügimine, kõik pressisid eesminejatele peale. Taludele käidi suurte normidega peale. Siin tungib meri maismaale, teisal jälle maa merele peale. Lained käisid laevale kõvasti peale. Tuiskliiv, võsa surub põldudele peale. Mured, rasked mõtted, mälestused rõhusid peale. | (pallimängudes). Viskas küll peale, kuid pall ei läinud korvi. Lõi küljelt väravale peale. || (ägeda, järsu, käsutava ütlemise kohta). Peremees käratas karjapoisile kurjalt peale. Ärgu tulgu ikka mulle iga asja pärast peale hüppama! Poisile peab peale põrutama, muidu läheb ülekäte. Kus karjus peale, et mis sa mees õige endast mõtled! „Kas sa jääd juba vait!” käratas ta koerale peale.
4. osutab kellelegi v. millelegi suunduvale mõjuavaldusele. Talle ei meeldinud tüdrukud, kes (end) peale pressivad. Ära topi end peale, kui sinust ei hoolita! Nii tugev puit, et isegi kirves ei hakka peale. Hambad ei hakka kivikõvaks kuivanud leivale peale. Sügisene päike ei hakka enam peale. Siin võib tuul lapsele peale käia. Mul pole aega, tööd pressivad peale. Sügiskülmad pressivad juba peale. || osutab ühtlasi tegevuse intensiivsusele. Isa murdis ägedalt tööle peale. Poisid, pressige peale, õhtuks peame heinad rõuku saama! Aga nüüd kiiremini, paneme jalgadele pressi peale! *..rõhun vaikides labidale peale ega mõtlegi õieti midagi. R. Kaugver.
5. kellelegi midagi kohustusena kanda, taluda; kellegi suhtes kehtivaks, maksvaks. Riik pani elanikkonnale mitmesugused maksud peale. Sõja ajal pandi taludele suured normikohustused peale. Ristiusk suruti meie esivanematele relva jõul peale. Sageli surusid vallutajad alistatud rahvastele peale oma kultuuri ja tavad. Abielu paneb peale kohustusi. Selle risti, koorma on sulle jumal peale pannud. Püüdis oma vaateid, seisukohti, tahet teistele peale suruda. *Väevõimuga ei saa kellelegi sõprust ja armastust peale sundida.. L. Metsar (tlk).
6. osutab mingi aja, sündmuse, olukorra saabumisele, mille tõttu hrl. midagi katkeb v. jääb tegemata. Külmad tulid peale ja põllud jäidki kündmata. Võistlused jäid pidamata, kevad tuli enne peale. Lähme koju: õhtu, öö tuleb peale. Pime, pimedus oli peale tulemas. Peale tulnud sõda tõmbas kõikidele plaanidele kriipsu peale. Ehitus jäi pooleli, sest muud tööd ja ülesanded tulid peale. Pole enam jõudu: vanadus tükib peale. *.. tea, mis selle lehega teha, töö surub peale ja lugeda aega pole. E. Maasik.
7. osutab olukorrale, kus kedagi v. midagi märgatakse ootamatult, juhuslikult, hrl. asjaomasele soovimatult. Sattus, trehvas varastele peale. Õpetaja juhtus peale, kui poisid suitsu tõmbasid. Jahimehed sattusid padrikus karukoopale peale. *Lõbu ma ei tundnud, küll pani mind kannatama salahirm, et keegi ehk tuleb peale. P. Krusten.
8. lisaks, juurde; rohkem. Korterivahetusel tuli tal mõni tuhat peale maksta. Kaupmees andnud peoga kompvekke peale, kui midagi ostsid. Sellist filmi ei vaataks ma ka siis, kui peale makstaks. Metsa ei tohtinud rohkem raiuda, kui peale kasvab. Uus kunstnike põlvkond on peale kasvamas. *.. siis viimaks jäi uskuma, et paarikümne aasta paiku see aeg peaks kõikuma – olgu ivake alla või pisut peale... M. Raud.
9. toidule, joogile (nagu hõlbustava) lisana otsa. Mehed sõid ja rüüpasid piima peale. Kuivale toidule joodi kalja peale. Joodi õlut ja hammustati juustu peale. Tühjendati pitsid ja hammustati hapukurki, heeringat peale. Samagonn on vastik, peab olema midagi peale haugata. *.. vanamees pistis õhtul kausitäie ahjus hautatud hapukapsaid kinni ja helpis rosinatega leivasuppi peale. O. Tooming.
10. osutab kusagil ringiliikumise lõpetatusele v. kogu ala läbikäimisele. Tegime kogu saarele, vahtkonnale ringi peale. Selle ajaga jõudsime külale mitu tiiru peale teha. *Mina lasin ringi kolhoosile peale, sest agronoomil on korralik mootorratas.. E. Maasik.
11. esineb millegi algusmomenti rõhutavana. Siit see asi siis peale algas. Aeg on käes, kus koolid peale algavad. Film oli juba peale alanud. Mina ei ole süüdi, tema hakkas peale. Hommikut ei tahaks kohe tüliga peale hakata. *„Nii. Hakkame siis peale,” pomises doktor Kubelik.. A. Jakobson.
12. pealegi. a. (nõustudes). Noh, olgu siis peale nii. Jäägu peale koju, kui ta nii väga tahab. Eks sa siis mine peale! Minge aga peale, ärge mind ootama jääge! Las olla peale, mis sest enam rääkida. Las võtab peale, siin on küllalt. *.. pomises korra: „Naerge peale, mis narridel muud ametit on,” ja hakkas Kiirt otsima. O. Luts. b. kõnek muudkui, alalõpmata. Ajas aga peale oma joru. Tiirutab peale ringi, ära ka ei lähe. Rüga aga peale päevast päeva. *Ja teie logelete peale, ei ametit ees ega taga.. A. Kitzberg.
13. ‹tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustava ühendverbi osana› näit. peale ajama, peale hakkama (osas ühendites), peale käima, peale passima
Omaette tähendusega liitsõnad: koha|peale, mis|peale, pika|peale, sealt|peale, see|peale, sest|peale, siit|peale, tihtipeale

pealt
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna ablatiivilõpuga›
1. millegi v. kellegi ülapoolelt, pealispinnalt, millestki kõrgemalt (ära); midagi katmast, varjamast; ant. alt. Laua, pingi pealt. Tõstsime kohvrid pakiriiuli pealt alla. Võta noodid klaveri pealt. Ajab aida pealt heinu alla. Taat ronis ahju, vankri pealt maha. Võtsin teki voodi pealt. Lapsed kiskusid kivi pealt sammalt. Riisus lusikaga piima pealt koort. Ta tuli rongi, bussi pealt. Murdis seene jala pealt. Lahingute käigus pühiti paljud külad maa pealt 'hävitati sootuks'. Mul langes seda kuuldes nagu koorem südame pealt. Ega meiegi ole sita pealt riisutud 'viletsad' mehed. || (kehaasendist kõneldes:) nii, et lakatakse põhisõnaga märgitud kehaosale toetumast. Lamaja keeras end selja pealt külje peale. Mees tammus jala pealt jala peale. Täies elujõus inimene varises jala pealt 'püsti olekust'. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Särk oli selja pealt märg, lõhki. Musta ülikonna pealt paistab iga tolmukübe kohe silma. *Papüürusekõrkjas on tubli kaks meetrit pikk, juure pealt neli-viis sentimeetrit jäme.. E. Lumet (tlk).
2. kasut. viitamaks kohale, kust keegi (v. miski) läheb, liigub v. kust midagi saadakse, hangitakse. Kalamehed tulid paadiga järve pealt. Kari tuli ristikupõllu pealt. Tulen praegu turu pealt. Rein tuli pikema reisi pealt. Mine mul tee pealt eest! Auto paiskus tee pealt kraavi. Hakkas minema, kuid vaatas veel ukse pealt korraks tagasi. Ostsin selle nurga pealt poest. Ma ei suutnud kuidagi oma pilku tema pealt lahti rebida. | ‹asendatav ka põhisõna elatiivilõpuga› kõnek. Millal te linna pealt tagasi jõuate? Ma ei kuulnudki, millal poiss küla pealt tuli. *Ta [= vana soldat] pani kroonu päält saadud „serdoki” selga.. Jak. Liiv. || teat. kauguselt, teat. vahemaa tagant. Mõne sammu pealt oli võimatu mööda tulistada. Peotrall oli mitme versta pealt kuulda. Seda võis juba hulga, tüki maa pealt näha. *Ta tabas vaenlast kiviga terve postivahe pealt. E. Raud.
3. kasut. viitamaks ametile, tööle, tegevusele, millest keegi loobub v. sunnitakse loobuma. Tulin selle töö, ameti pealt ära. Ta on nüüd autojuht, traktori pealt ammu ära. Ella viidi põllutöö pealt üle karja peale. Ta võttis end, tehti, sai koha pealt lahti. *Oma liberaalsete vaadete tõttu pidi ta varsti ka kooli pealt kaduma.. V. Panso.
4. kasut. viitamaks sellele, mille v. kelle eest v. arvel midagi saadakse v. loovutatakse. a. (üldiselt). Teenis selle tehingu pealt kenakese summa. Kaupmehed said kauba pealt suurt vahekasu. Relvavabrikandid teenivad ka sõja pealt. Ma hoidsin sel nädalal toidu pealt natuke kokku. Võta, 100 krooni kogu kupatuse pealt! Tulumaksu tuleb maksta igasuguste sissetulekute pealt. Mõisnikud nõudsid talupoegadelt teopäevi ka kõlbmatu maa pealt. *Neile makstakse preemiaid piima pealt, ja vilja pealt, ja lina pealt.. R. Sirge. *.. see voorimees maksis oma poja pealt kaks hõbemarka aastas kooliraha. J. Kross. b. (üksuse kohta, distributiivselt). Mis praegu piimaliitri pealt makstakse? Teenis õhtu pealt kakskümmend marka. Autojuhid saavad tasu veetud koormate pealt. Koormiseks oli neli külimittu adramaa pealt. Sauna kasutamise eest tuli maksta kümme krooni mehe pealt. *Nüüd olid tulepõletaja kalad eraldatud võrgumajade ette kuhjakestesse, iga paadi pealt oma osa.. A. Mälk.
5. mingist suunast, mingilt poolt. Tuul puhus külje pealt. *Tulime Hiiumaa pealt. / Paadis on räimed ja mõrrad. J. Smuul. || mingis suhtes, mingist aspektist, mingist küljest. *Seda asja tuleb iga kandi pealt kaaluda. Elu on iga kandi pealt mees oli Tõivgi, kui vara pealt vaadata. Ainult seesama valge hobune tal hinge taga oligi ja lapike kehva maad.. A. Maripuu.
6. kasut. viitamaks käimasolevale protsessile, tegevusele, mille ajal midagi toimub v. juhtub. Aeti südaöösel une pealt üles. Paistab, et mees on tapetud magamise pealt. Tulime poole etenduse, filmi pealt ära. Poisid saadi teo, pahanduse pealt kätte. Loomad tabati kurja pealt. Katkestas jutu poole lause pealt. Sõidu pealt ei tohi trammist maha hüpata. Kukkus äkki jooksu pealt pikali. Pealetungijad tulistasid otse jooksu, käigu pealt. *Õpetajad kutsuti poole tunni pealt direktori kabinetti kiirnõupidamisele. E. Raud.
7. kasut. viitamaks ülimale ajalisele vm. täpsusastmele. Maksan sulle selle kõik sendi, kopika pealt kinni. *„Ega nad siis kella pealt tule,” naeratas Aija. – „Miks ei tule? Ikka kella pealt. Kella pealt ja graafiku järgi..” M. Traat.
8. kasut. viitamaks sellele, mille kasutamiselt, pruukimiselt millelegi muule üle minnakse. Vabrikus mindi, vabrik läks auru pealt elektrimootoritele üle. Kütmine viidi masuudi pealt briketi peale.
9. kasut. viitamaks isikule, kelle tööd v. keda ennast eeskujuna võetakse. Poiss on ülesanded teiste pealt maha kirjutanud. Eks ma võtnud oma kirjatöös sinu pealt eeskuju. *Need olid nii ilmselt isa pealt õpitud sõnad, et see ajas peaaegu muigama. J. Kross.
10. kasut. viitamaks hindele, millelt mingis suunas toimub muutus. Füüsikahinne on langenud nelja pealt kolme peale, ajalugu aga tõusnud nelja pealt viie peale.
11. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Kõike hinge, südame pealt ära rääkima, ära ütlema. Kohvipaksu pealt ennustama. On nagu kuu pealt kukkunud. Noatera pealt.
II. ‹prep›
1. [gen] rohkem kui, enam kui, üle (hrl. vanusega ühenduses); ant. alla, alt. Naine juba pealt neljakümne, viiekümne.
2. [part] hrv pärast. *Tulime pealt jõulupühi, just enne uut aastat suurelt merelt.. Ü. Tuulik.
III. ‹adv›
1. pealtpoolt, kõrgemalt (ära); pealispinnalt, katmast (ära); ant. alt. Kangutas kastil kaane pealt. Kruvisin pudelil korgi pealt. Lambil on klaas pealt ära. Laps on teki pealt ära ajanud. Ratas viskas rihma pealt. Tapeet, värv on pealt ära tulnud. Varbal tuli küüs pealt ära. Masinal on mootor pealt maha võetud. Hakkasime koormat pealt maha lükkama. Hein tuleb pealt ära niita. Võta endal mantel pealt ära. Rüüpas pealt paar sõõmu ja andis õllekapa edasi. Ma ei lasknud sel mehel silma pealt 'jälgisin meest kogu aja'. *.. ilmus kooliõpetaja Laur ukse peale ja sõnas: „No poisid, poisid, ärge [mürgeldamisega] lage pealt ära tõstke.” O. Luts. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Sibul on pealt kullakarvaline, seest siiruviiruline. Suured jääpangad olid pealt valged. Porgandid olid pealt küllalt jämedad, altpoolt peenemad. Pealt karvane riie. Pealt lahtine kaev. Pinal, karp on pealt lakitud. Kartulikuhi kaeti pealt õlgede ja mullaga. Järv kasvab pealt kinni. *.. seisis madala metsa serval palktare, pealt karusnahkadega kaetud nagu jakuudi jurta. J. Pärni (tlk). || väliselt, väljastpoolt. Ta pole nii paha poiss, kui pealt paistab. *Pealt ei saanud keegi aru, et [mees] haige . E. Park.
2. rõhutab mingi füsioloogilise protsessi, psüühilise seisundi jms. lakkamist kellelgi. Mul läks varakult uni pealt ära. *.. nii maias kui ta oligi – oli kompvekiisu ootamatult pealt ära läinud. E. Raud.
3. ‹tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustava ühendverbi osana› näit. pealt kuulama, pealt kuulma, pealt nägema, pealt vaatama jt.
Omaette tähendusega liitsõnad: koha|pealt, äärepealt; kõigepealt; hetke|pealt, jala|pealt, jõhvi|pealt, kanna|pealt, karva|pealt, kopika|pealt, korra|pealt, kriipsu|pealt, minuti|pealt, paugu|pealt, punkti|pealt, päeva|pealt, ropsu|pealt, sendi|pealt, sõna|pealt, tunni|pealt, täpipealt

peit|eosla
bot paljude kottseente täiesti kinnine viljakeha, millest eosed vabanevad selle avanemisel, kleistokarp

peitli|pea
peitli osa, millest töötamisel kinni hoitakse

pide ‹-me 3› ‹s›

1. eseme osa, millest kasutamisel kinni võetakse v. hoitakse, käepide. Luust pidemega nuga, hõbedast pidemega kepp. Inkrusteeritud pidemega kinžall. Kulunud pidemega sirp. Käsi on mõõga pidemel, pidemes. Liiga jämeda pidemega reket väsitab kätt. Lõi pussi pidemeni maasse. Surus käed käru pidemetele. Pitsat oli valmis, polnud muud kui pide taha panna. *.. Peeter oli võtnud käed [jalgratta] pidemeilt ja hoidis juhtrauda enda arvates uljal moel üsna keskpaiga juurest. V. Beekman. || hoob, kang. *Armatuurlauale [lennukis] olid monteeritud kõik vajalikud .. juhtimise pidemed ja raadiotelefon. E. Puusepp.
▷ Liitsõnad: käe|pide, mõõga|pide, noa|pide, saepide; hõbe|pide, luu|pide, pronks|pide, puu|pide, vaskpide.
2. koht, kuhu toetuda, millest kinni haarata v. kus (ka pilguga) peatuda, pidepunkt. Libe jääserv ei pakkunud sõrmedele pidet. Jalgadel pole pehmes mudas õiget pidet. Otsib mäeküljelt, kaljuseinal jalale pidet, et mitte alla libiseda. Udune sügisöö ei pakkunud silmale ühtki pidet. Pilk eksleb ruumis ringi, leidmata kindlat pidet. *Mõis müüakse Timo võlgade katteks muidugi maha ja meil pole seal enam niigi palju pidet ega paika kui siiamaani. J. Kross. || piltl midagi sellist, millele võib toetuda v. millest kinni haarata v. hoida, tugi. Uued avastused ja leiud pakuvad pidet väitele, et.. Mingi pide peab elus olema. Selliseks arvamuseks polnud tegelikult mingit pidet. Otsib teise sõnadest mingit kindlamat pidet, millest kinni haarata. See lootus oli seni ta hingele pidet pakkunud. Sina oled ainus pide, mis mind siin veel paigal hoiab. *.. Paaljaagu ligemaks hindamiseks õieti puudusid pidemed. Ta võis olla härra, võis aga ka olla midagi muud.. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: mõttepide; hinge|pide, ihu|pide, keha|pide, kõhupide.
3. ‹ka pl.› see, mis midagi kinni hoiab v. ühendab, eseme ühendav osa. Tool nagiseb pidemetest, on pidemetest lahti tulnud. Riiv oli ukse küljes ripakil, ilmselt pidemetest lahti murtud. Mitmesuguse konstruktsiooniga pidemed treiterade kinnitamiseks. Piik kinnitatakse pideme abil varre külge. | piltl. *Minu hing oli pidemetest lahti kangutatud. E. Vilde. || piltl seos, side, ühendus. Ta oli sündmuste käiguga juba pidet kaotamas. Perekondlikest pidemeist võib end ainult ajutiseks lahti kiskuda. Su pide eluga võiks olla tugevam. Sellel kõigel pole vähimatki pidet tegelikkusega. *Elu on lõppemas, mõtted ja mälestused on ainsad pidemed, mis teda selle maailmaga veel ühendavad. M. Traat.
4. sõj padrunipide. Pidemes on veel kolm padrunit. Võttis automaadi magasinist pideme välja. || pidemetäis. Kaks pidet padruneid. Vajutas padrunisalve uue pideme padruneid.
5. ‹pl.› murd okaspuu, eriti männi okkad. *.. tulid sipelgad ja tegid sinna pidemeist ilmatu pesa. M. Raud.

pihid ‹pihtide 21› ‹s› pl

1. tangidekujuline pikkade harudega tööriist esemete kinnihoidmiseks sepistamisel, sepatangid. Pihtide mokad, sääred. Hoiab metallitükki kõvasti pihtide vahel. Võttis pihtidega raua ääsist välja. Sepapajas olid kahed suured ja kolmed väiksed pihid. Võttis mu käe otsekui pihtide vahele 'võttis mul käest kõvasti kinni'. | piltl. Ta püüdis vabastada oma kätt mehe raudsete pihtide 'käte' vahelt. *.. pääsemine senise range tsensuuri, kontrolli ja suunamise pihtidest. E. Jalak.
▷ Liitsõnad: sepapihid.
2. puust klamber esemete, nende üksikosade kinnihoidmiseks, fikseerimiseks vms. Sõela raam painutatakse pihtide vahele ja lastakse kuivada. Saeleht pandi teritamiseks pihtide vahele.
3. piltl teat. püsiühendites märgib (kellegi v. millegi) survet, mõju, võimust, mille alla keegi satub, mille all ta on v. millest ta vabaneb. Nad sattusid vaenlase pihtide vahele. Majanduskriis haaras maa oma pihtide vahele. Mõis hoidis talurahvast pihtide vahel. Kuidas küll pääseda vaesuse pihtide vahelt? Olin pihtide vahel: vastuse andmisest ei pääsenud kuhugi.

piim ‹-a 23› ‹s›

1. imetajate emasisendi piimanäärmetest erituv valge nõre, millest toituvad vastsündinud järglased. Emisel oli nisades vähe piima. Emahüljes toidab poegi oma rinna rammusa piimaga. Rinnad on piima täis. Emal on rindades piima küllalt. Piim lööb pähe kõnek (imetaval naisel esinevate psüühiliste häirete kohta). Ema piim kosutab, võõras piim kahandab. || hrl. lehmapiim toiduainena. Rõõsk, tilgastanud piim. Külm, lüpsisoe, jahutatud piim. Värskelt lüpstud piim. Valgurikas, rammus, lahja, vesine piim. Hommikune, lõunane, õhtune piim (nimetatud lüpsiaegade järgi). Lahtine 'taarastamata v. pakendamata' piim. Kooritud piim 'piima rasvavaene osa, mis jääb järele koore eraldamisel'. Pastöriseeritud, steriliseeritud, kondenseeritud, vitaminiseeritud, keedetud piim. Normaliseeritud piim 'piim, mille koostisosad on viidud nõutud normi'. Piima rasvasisaldus, rasvaprotsent, valgusisaldus. Piima aastane väljalüps. Suvine piim on vitamiinirikas. Piima kurnama, koorelahutajast läbi ajama. Rõõsa piimaga joodetud vasikad. Joon iga päev liitri piima. Ostsin kaks pudelit, paki piima. Köharohuks anti kuuma piima mee ja soodaga. Lase piim hapuks minna. Vanasti hapendati piima puust püttides. Meid kostitati ahjus kuumutatud piimaga. Võtke piima ja leiba, süüa saab hiljem. Poiss rüüpas pudelist piima. Pani supile piima valgenduseks peale. Piimaga keedetud puder. Piimaga kohv. Piim tõusis keema, kees üle. Piimale tuli nahk peale. Piimamees hõikas ostjaid piimale. Kogu küla piimad viidi meiereisse. See lehm annab rohkesti piima. Lehm ei anna võõrale piima kätte. Piim jääb kinni, ära 'lehm lakkab lüpsmast'. Sügisepoole jääb piim vähemaks, väikseks. Lehm on piimas 'lehmal on laktatsiooniperiood, lehm lüpsab'. Lehm tuleb teist korda piima 'hakkab pärast teist poegimist lüpsma'. Igalt lehmalt lüpsti aastas 4800 kg piima. Värske piim 'lehma esimene piim pärast poegimist, ternespiim'. Paks piim 'kohupiim'. Musta lehma piim nlj vesi. See poiss lõhnab alles piima järele 'on väga noor'. Kael on valge nagu rõõsk piim. *Blond, piim ja veri, niisugune laps, .. keda ka pääasjalikult piimaga on toidetud. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: doonori|piim, ema|piim, naise|piim, rinnapiim; hobuse|piim, kaameli|piim, kitse|piim, lamba|piim, lehma|piim, mära|piim, veisepiim; ahju|piim, albumiin|piim, atsidofiil|piim, happe|piim, hapu|piim, ioniit|piim, joogi|piim, kaseiin|piim, kirnu|piim, kohu|piim, kondens|piim, konserv|piim, kultuurhappe|piim, kupa|piim, lahja|piim, lüpsi|piim, peti|piim, poe|piim, standard|piim, ternes|piim, täis|piim, valk|piim, võipiim; koti|piim, paki|piim, pudelipiim; linnu|piim, mesilaspiim.
2. ‹liitsõna järelosana› segatud jook, milles piim (1. täh.) on põhikomponendiks
▷ Liitsõnad: kirsi|piim, muna|piim, pähkli|piim, pärmi|piim, siirupi|piim, šokolaadi|piim, vanillipiim.
3. selletaoline valge, hägune vedelik (v. seda meenutav valge kord millelgi). Võilille piim. Mõned seened ajavad murdmisel piima välja. Kookospähkli piim. Rukkiterad lähevad liiga märjas mullas piimale 'valkjaks, pehmeks, limaseks'. Lepad on piimal, piimas 'kaetud kilptäide poolt eritatud valge villataolise kihiga'. || piltl (õhu kohta). Pilv kattis mäe valgesse piima. Päikesekiired immitsevad läbi udu hahkja piima. *See öö, mis otsekui ujus kuupaiste piimas, oli öö lüürikale.. H. Raudsepp.
▷ Liitsõnad: kanepi|piim, kautšuki|piim, kookos|piim, mandli|piim, sojapiim; lepapiim; kipsi|piim, lubja|piim, tsemendipiim; udupiim.

piir ‹-i 21› ‹s›

1. eri territooriume, piirkondi, valdusi vms. eraldav (tinglik) joon maastikul v. kaardil. Riigi, linna, maakonna, valla piir(id). Eesti–Läti piir. Riikidevaheline piir. Idas olid piiriks mäed, põhjas jõgi. Looduslik piir. Poliitilised, geograafilised piirid. Traattõketega piir. Piiri kaitsma, kindlustama, valvama, kindlaks määrama. Ületasime Poola piiri. Vaenlane koondas oma väed piirile 'piiri lähedale, piiri juurde'. Üle piiri saabunud põgenikud. Piiril kontrolliti kõigi reisijate dokumente. Piirini on siit veel mitu kilomeetrit. Sõjad on muutnud riikide vanu piire, on tekkinud hoopis uued piirid. Talude, taludevahelised piirid on tähistatud piirikupitsatega. Piir kulgeb läbi metsa, üle mägede, mööda jõge, sealpool järve. Jõgi on piiriks linnaosade vahel. Talude piiriks oli oja. Ookeanide piirideks on nende poolt uhutavate mandrite ja saarte rannikud. Alpides on lehtmetsa piir umbes 2000 m kõrgusel. Oobolus-konglomeraadikihi ülemine ja alumine piir. *Rendile antakse kogu koolimaa piirist piirini.. M. Traat. || ‹pl.› seesuguste joontega ümbritsetud territoorium v. kitsam ala. Suur osa Peipsi järve on Eesti piirides. Küla asub Lahemaa rahvuspargi piirides. Kunstnikku tuntakse ka väljaspool kodumaa piire 'välismaadel'. Jõuti väljapoole linna piire. Ta pole saanud kaugemale oma kodulinna piiridest. Nüüd oleme juba Harju-Jaani kihelkonna piirides. Kruusaauk jääb talu piiridesse. See sõna on tuntud paari kihelkonna piires. *Sõidukeiks olid puutelgede ja -ratastega vankrid, mida tarvitati ainult kodutalu piirides ja põllul. A. Kalmus.
▷ Liitsõnad: edela|piir, ida|piir, kagu|piir, kirde|piir, loode|piir, lõuna|piir, lääne|piir, põhjapiir; jõe|piir, maa|piir, mere|piir, õhupiir; administratiiv|piir, haldus|piir, majandus|piir, riigi|piir, tolli|piir, valla|piir, välispiir; põllupiir.
2. mingite nähtuste, seikade levikut eraldav mõtteline joon. Keelte ja murrete piirid. Piir kahe erineva kultuuri vahel. Palavvöötme piiriks loetakse +20° aastaisotermi. *Kirjanikuna on Tuglas tuntud kaugel väljaspool eesti keele piire. H. Puhvel.
▷ Liitsõnad: kasvu|piir, keele|piir, kultuuri|piir, leviku|piir, murde|piir, murraku|piir, rahvuspiir.
3. kahe omaette ala kokkupuutejoon, nende äär- ja eraldusjoon. Rannas vee ja liiva piiril olid rändrahnud. Kopli ja õue piiril kasvavad vanad pajud. Seisin valguse ja varju piiril. Metsa ja raba vahel oli selge piir. Hülgekütid jõudsid lahtise vee piirile. Naise rätt oli köidetud otsaeest kulmude piirilt 'kohalt' kukla taha. *.. hobused tammusid lõkkekuma piiril.. A. Paikre (tlk). || silmapiir, maa (v. vee) ja taeva näiline kokkupuutejoon. Taeva piirilt tõusid pilved. Vee piiril paistis kaugenev laev. Udu haihtus ja kauguste piir selgines. *Piiril, kus vesi ja taevas kohtuvad, pidi valitsema kaos.. Ü. Tuulik.
▷ Liitsõnad: juukse|piir, jää|piir, lume|piir, metsa|piir, veepiir; silma|piir, vaatepiir.
4. piirjoon, mis eraldab üht abstraktset mõistet teisest v. jagab selle osadeks, nende üleminekuala v. -koht. Silbi piir. Kaovad piirid eri teadusharude vahel. Muistendi ja muinasjutu piir pole täiesti kindel. Legendi ja ajaloo vahelist piiri pole alati kerge tõmmata. Ei saa aru, kus selles jutus on nalja ja tõe piir. Kogu lugu on kujutluse ja reaalsuse piiril. Elu ja surma piiril kõikuv haige. Mitmed indiaani hõimud on viidud hävingu piirile. Vang oli viidud hullumeelsuse piirini 'peaaegu hullumeelsuseni'. Ta oli raevust rabanduse piiril. Merehädalised olid täieliku kurnatuse piiril. *Vana mees oli jõudnud oma südameheadusega kuhugi totruste ja enesealanduste piirile. E. Krusten. *Hea ja halva, õnne ja õnnetuse piirid põimuvad pikalt. V. Saar. || (ühenduses kindla arvulise näitajaga, millega osutatakse saavutusele v. seisule). Kuulitõukaja sai jagu 20 m piirist. Noored ujujad alistasid 100 m vabaujumises minuti piiri. Spidomeetri osuti võbises 90 km piiril. Raadiovastuvõtjate arv maailmas on ületanud miljardi piiri. Piima happesuse lubatud piir on 21°. 60 aastat on mehe elus kriitiline piir.
▷ Liitsõnad: ea|piir, seisuse|piir, vaesus|piir, vanusepiir; võimupiirid.
5. äärmine, viimane aste, võimalus millestki, ülemmäär (v. alammäär), millest rohkemat (v. vähemat) ei peeta enam võimalikuks v. sobivaks. Kas inimmõistusel on piire? Mälul on omad füsioloogilised piirid. Tulemust peeti sportlaste võimete piiriks. Külma talutavuse piir on eri organismidel erinev. Ta ületas hädakaitse piirid. Igal asjal, naljal on piir(id). Lõpuks on ka igal kannatusel piir. Te lähete üle viisakuse piiride. See häbematu mees on läinud üle igasuguse piiri. Üldine pahameel jõudis äärmise piirini. Ta on viimase piirini väsinud ja kurnatud. Inimese vajadused on peaaegu ilma igasuguse piirita. Laste fantaasial pole piiri. Ta ahnusel, julmusel pole piiri 'ta on väga ahne, julm'. Mu imestusel polnud piiri 'mu imestus oli suur'. Naudinguis ei tundnud ta piire. *..mul oli nagu mingi joovastus kõigest, mis mind ümbritses, ma olin üle piiri rõõmus.. E. Maasik.
▷ Liitsõnad: elastsus|piir, kuulmis|piir, kõrgus|piir, tugevus|piir, väsimuspiir; alam|piir, ülempiir.
6. ‹pl.› raamid, ulatus, maht. Filmil on omad ajalised piirid. Abiteo piirid olid algul ebamäärased. Kõik toimugu seaduslikkuse piires. Tegutsege mõistlikkuse piires. Mõistlikes piires on muudatused vastuvõetavad. Tõstsin mässu argielu piiride vastu. Vastates üritasin püsida tõe piirides. Nalja heideti sündsuse piirides. Probleemi käsitluse piire peab mõnevõrra avardama. Iga näitleja tunnetagu oma piire. *Kirjanduse nagu iga muu kunsti piir on määratud inimese enese piiridega. F. Tuglas.
7. ‹hrl. pl. sisekohakäänetes, hrl. inessiivis› märgib millegi võimalikku kõikumist teat. arvu(de) lähikonnas v. nende ulatuses. Õhutemperatuur on 0° piires. Keskmine tuul on rannikualadel 9 palli piires. Kalapüük jääb esialgu 500 000 tsentneri piiridesse aastas. Teraviljasaak kõigub 40 – 50 tonni piirides. Palk kõikus 10 000 – 12 000 krooni piires. Näidendi peaks võima esitada kolme tunni piires. Valguse heledus võib kõikuda väga suurtes piirides 'väga suures ulatuses'. *Ta tundis seda kahekümne viie aasta piirides perepoega juba ammu. A. Kalmus.

pilpa|lõmm
etn neljakandiline puupakk, millest kistakse katusepilpaid. Pilpaid kisti pilpalõmmust käsitsi erilisel tööpingil liimeistri abil.

pind1 ‹pinna 23› ‹s›

1. eseme, olendi vm. väliskiht, pealmine kiht. Sile, tasane, ebatasane pind. Kivi krobeline pind. Karvase pinnaga riie. Kudumi mustriline pind. Tahvli pind ei tohi olla liiga libe. Kriimustused kummikute läikival pinnal. Mööbli poleeritud, lakitud pind. Detailide töödeldud, töötlemata pind. Niiskes ja kuumas õhus on higi aurumine keha pinnalt takistatud. Taime lehtede pinda katab vahajas kiht. Pilvede liigitamisel on oluline ka pilvede alumine pind. || piltl pealispind, väline olemus. Kriitika nõrkuseks on sageli libisemine pinda mööda. Sügavamal pinna all küdes rahulolematus edasi. Pinna all võib peituda mõndagi, mis kiirel lugemisel silma ei hakka. *Nagu näeme, libiseb pastorist luuletaja sulg välist pinda kaudu, taotlemata erilist tundesügavust. A. Vinkel.
▷ Liitsõnad: ihu|pind, jää|pind, keha|pind, lehe|pind, lume|pind, mulla|pind, naha|pind, pildi|pind, purje|pind, seina|pind, teepind; graniit|pind, kivi|pind, klaas|pind, krohv|pind, murupind; aurumis|pind, eraldus|pind, hõõrde|pind, kokkupuute|pind, kontakt|pind, lõhenemis|pind, lõike|pind, löögi|pind, murde|pind, murdumis|pind, puutepind; külg|pind, ots(a)|pind, pealis|pind, sise|pind, välispind.
2. aluspõhja kattev pind, maapind, maismaa pind; maakamar, pinnas. Üle kahe kolmandiku maakera pinnast on kaetud veega. Erinevate pindade – põld, niit, mets, kõrb – puhul on vee aurumine erinev. Kõva, pehme pind. Viljakas, niiske, liivane, savine pind. Võrdlemisi kivine pind. Põhja-Eesti paene pind. Soo õõtsuv pind. Kuivade liivaste pindade metsastamine. Rammusa mullaga pind. Pind on siin viljakasvatuseks vähesobiv. || (üldisemalt mingi ala maapinna, ka territooriumi kohta). Mu jalge all on taas sünnimaa püha pind. Vabadusvõitlejate veri on niisutanud kodumaa pinda. Mis tõi su siia võõrale pinnale, rändaja? Lahingud polnud veel kandunud Eestimaa pinnale. Esmakordselt viibin Prantsusmaa, Ameerika pinnal. Pind muutus kurjategija jalge all palavaks ja ta põgenes üle piiri. Ta põrm puhkab võõras pinnas. *Mu süda on kinni su pinnas, / mu kannatav sünnimaa. J. Kärner. || (muude taevakehade pealiskihi kohta). Rakett viis vimpli Kuu pinnale. Teame vähe kaugemate planeetide pinnast. || piltl üldine olukord, tingimused, vajalik keskkond; üldine suhtumine. Uuendusteks polnud pind veel küps. Vitamiinivaegus loob soodsa pinna haiguste tekkimiseks. Uue mõistmine eeldab vastuvõtlikku pinda inimese hinges. Valgustuslikud ideed langesid juba ettevalmistatud pinnale. Manitsustest polnud abi: sõnad langesid viljatule pinnale. Ükskõiksus on kuritegudele soodsaks pinnaks. Tuli pinda sondeerida: kas meid võetakse vastu või mitte? *Kodulugu sai pinnaks, mille kaudu kooliuuenduse ideed hakkasid algkoolide õppetöös levima. F. J. Eisen.
▷ Liitsõnad: alus|pind, kodu|pind, maapind; asfalt|pind, betoon|pind, kalju|pind, liiva|pind, pae|pind, raba|pind, rohu|pind, soopind; kald|pind, kallakpind; kasvupind.
3. alus, põhi, jalgealune. Sumasime poris, otsides kõvemat pinda. Ujusime kalda poole, et pääseda kindlale pinnale. Parkett oli lapsele liiga sile pind, ta kukkus ühtepuhku. Plahvatuse ajal tundsime, et pind jalge all kõikus. *Selge on ainult see, et pind maksva korra talade alt on ära uhutud ja katus langeb varsti meile kaela. V. Adams. | piltl. Pärast finantsskandaali ei saanud ta enam kunagi kindlat pinda jalge alla. Enesekriitikat tehes lõi ta süüdistustel pinna alt. *Andrese mustad mõtted ei kestnud kuigi kaua, sest neil oli vähe olulist pinda. Tema ise kui ka Krõõt, mõlemad olid ju alles noored.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: alus|pind, kande|pind, kõla|pind, toetus|pind, toitepind.
4. vedeliku v. vedela aine ülemine piir, selle pealmine kiht. Järve peegelsile pind. Sügisese mere rahutu pind. Vee pinnal ujusid mullid. Õli läikiv pind. Kalad tõusid pinnale hingama, putukaid püüdma. Lind sukeldus ja tõusis uuesti pinnale. Uppuja kerkis mõned korrad pinnale. Allveelaev tõusis pinnale. Lahe pinda katab jäälobjakas. Vaht kerkis supi pinnale. Räbu tõuseb pinnale. *..sealt kuskilt kostab sulpsatus: kala kargas pinda. R. Sirge. || piltl (seoses kellegi, millegi esilekerkimisega, aktiivse toimimas olekuga). Võimuvahetuste ajal ujub pinnale ikka kahtlasi kujusid. Ebameeldiv lugu minevikust ujus jälle pinnale. Lahendus probleemile tõusis alateadvusest pinnale. *Pealegi vaevas teda nüüd lakkamatult mingi ebamäärane mälestus, mis tahtis kõigest jõust pinnale tõusta.. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: jõe|pind, järve|pind, laine|pind, mere|pind, peegel|pind, veepind; nivoopind.
5. pindala, ala (suuruselt). Hoonetealune pind. Umbes 50 ha suurune pind. Aia, metsaalade pind. Maaparandusobjektide pind on aasta-aastalt suurenenud. Kilealusel pinnal kasvatati varajast köögivilja. Talul on küllaldaselt pinda, aga see on väheviljakas. Elamu akende pind peab moodustama vähemalt 1/8 põrandapinnast. Karusnaha pind jagatakse eri väärtusega osadeks. || (ruumide) põrandapind; (elamispinna kohta). Abiruumide pind. Vabanenud pinnale paigutati viimistlusosakond. Üürime välja pindu äriruumideks. Pinnaga on raskusi, ligemal ajal pole korterit lootagi. Üleliigsele pinnale võeti üüriline. Tahaksin uues kohas elada sama suurel pinnal kui ennegi.
▷ Liitsõnad: hoonestus|pind, kasvu|pind, kogu|pind, koristus|pind, kultuur|pind, külvi|pind, lava|pind, põllu|pind, üldpind; elamis|pind, lisa|pind, manööver|pind, miinimum|pind, põranda|pind, tootmispind.
6. ‹hrl. väliskohakäänetes› piltl see, millel miski rajaneb, millele miski tugineb, millest miski lähtub. Vastuolud tekkisid majanduslikul, maailmavaatelisel pinnal. Ta tervisehäired tekkisid psüühilisel pinnal. Jutt läks, kaldus isiklikule pinnale. Jääb selgusetuks, missuguselt pinnalt sai tüli alguse. Konflikt võrsus isiklike vastuolude pinnalt. Rahvusliku liikumise pinnal sündinud selts. Vaba konkurentsi pinnal tekkinud monopol. Antiik-Kreeka kultuur arenes idamaade kõrge kultuuri pinnal. Realistlikud kunstnikud jäid vanade traditsioonide pinnale. Sõpruskond kujunes välja ühise õppimise pinnal. Jutustus võrsus kirjaniku isiklike tähelepanekute pinnalt. Selline järeldus võis tekkida ainult asjatundmatuse pinnal(t). Enesesüüdistuste pinnal tekkinud sisepiinad. Kõik lepingu pinnalt tekkinud vaidlused lahendatakse kohtu korras. || tase, tasand. Jutustused jäid vaid üldise kirjeldamise pinnale. August Kitzbergi esimesed näidendid olid veel olustikurealismi pinnal. Kiriku ehituslugu on jäänud veel mitmeti oletuste pinnale. Ta oli kunstiga kokku puutunud vaid asjaarmastajalikul pinnal. *Mõndagi jäi minu elukogemuste pinnalt arusaamatuks. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: lähtepind; tasapind.
7. mat ruumis liikuva joone jäljena tekkiv kahemõõtmeline kujund (geomeetria põhimõisteid). Geomeetriline pind. Kooniline, silindriline pind. Kumer pind. Prismaline, püramiidne pind. Hulktahkne pind. Silindri ja koonuse külgpinnad kuuluvad kõverate pindade hulka.
▷ Liitsõnad: kera|pind, koonus|pind, silinderpind; horisontaal|pind, kõver|pind, lõike|pind, põik|pind, pöörd|pind, rõht|pind, tasa|pind, vertikaalpind.

pinnas ‹-e 4› ‹s›
maakoore pindmise kihi moodustavad setted ja kivimid koos neil esineva mulla ja kultuurkihiga (eriti silmas pidades selle viljakandvust, viljeldavust). Savikas, liivane, kivine, soine pinnas. Pehme, kõva, veerikas, kuiv, külmunud pinnas. Viljaka, hea pinnasega mustmullaalad. Kehv, halb, viljatu pinnas. Tundra pinnas on taimestikuvaene. Pinnase looduslik seisund. Pinnase temperatuur, omadused. Pinnase kerkimine, kohrumine, ärauhtmine, sooldumine, reostus. Pinnase vajumine, roomavus, tihendamine, kindlustamine, külmutamine, teisaldamine. Sademed imbuvad pinnasesse. Pinnases leiduvad rauaühendid. Pinnase kobestamine, külviks ettevalmistamine. Arheoloogilistel kaevamistel eemaldatakse kõigepealt pinnas. Traktoriroomikutest purustatud pinnas tasandatakse. || (ka teiste taevakehade pealispinna kohta). Kuu pinnas. || piltl alus, pind, millest miski lähtub v. millele tugineb. Rahvaluule sai viljastavaks pinnaseks rahvuslikule kirjandusele. Tunnen hästi seda pinnast, millest võrsuvad autori teemad ja hoiakud.
▷ Liitsõnad: alus|pinnas, ird|pinnas, kalju|pinnas, kivi|pinnas, liiv|pinnas, muld|pinnas, savipinnas; metsa|pinnas, mineraal|pinnas, puist|pinnas, raba|pinnas, soo|pinnas, tehis|pinnas, turba|pinnas, täitepinnas; kasvu|pinnas, tekke|pinnas, toitepinnas.

plastiliin ‹-i 21› ‹s›
modelleerimissavi, millest vormitakse väikesi kujusid ja mudeleid. Voolis plastiliinist kujukesi.

poetis|hernes
söögihernes, millest toiduks kasutatakse ainult seemneid

prednisoloon ‹-i 21› ‹s›
farm hormoonpreparaat, hüdrokortisooni analoog, millest vesinik on eraldatud

produktiiv|võrse
põll võrse, millest teraviljal areneb viljuv kõrs

pruun|sammal, pruunsamblad pl
bot rühm pruunikasrohelisi niiskuslembesi samblaid, millest tekib madalsoode lehtsamblaturvas

puhk|püss
etn (loodusrahvaste jahirelv:) puu- v. bambustoru, millest puhutakse välja savikuule v. mürginooli

pulp ‹pulbi 21› ‹s›

1. biol pehme kude || hambasäsi, hambapulp. Pulbi äge, krooniline põletik.
▷ Liitsõnad: hambapulp.
2. põll tärklisetootmise jääk, millest tärklis on välja pestud, tärkliseraba. *Lehmadel ja sigadel on kogu aeg pulp isupärast nina ees.. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: kartulipulp.
3. tehn tahke peenmaterjali heljum
▷ Liitsõnad: pinnasepulp.

punga|alge [-algme]
bot alge, millest areneb pung. Sibulakannal areneb igal aastal üks pungaalge, mis sisaldab õisiku ja lehtede algmeid.

pursk|kaev
kaunistav rajatis, millest purskab rõhu mõjul ühest v. mitmest avast veejuga, fontään. Purskkaev suliseb. Purskkaevude pladin. Skulptuuridega purskkaev. Keset lilleklumpi niriseb purskkaev. Purskkaevud heidavad vett kõrgele. Purskkaevust hooga langev vesi. Purskkaev on ääreni vett täis. Purskkaevud ei tööta.

puskari|meski
segu, millest puskarit aetakse

põhi|kääne
keel kääne, millest saab käändelõpu v. mitmuse tunnuse lisamisega moodustada teisi käändeid. Eesti keele ainsuse ja mitmuse omastav on põhikäänded.

põhk ‹põhu 21› ‹s›

1. teraviljavarte sasi, millest terad on viljapeksul eemaldatud (ka loomasöödana v. allapanuna). Sületäis, hangutäis põhku. Pekstud põhud lõhnavad. Hangub põhku koormasse, lakka. Loomadele tuleb põhku alla panna, ette anda. Sel kevadel tuli põhust nappus. Põrsas poeb põhku. Lapsed hullavad põhus. Toppis asemekoti pehmet põhku täis. *Lahtist põhku oli vankris, kõrsi ulatus üle redelite.. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: alus|põhk, kombaini|põhk, söödapõhk; herne|põhk, kaera|põhk, nisu|põhk, odra|põhk, rukki|põhk, talivilja|põhk, teraviljapõhk.
2. piltl miski v. keegi tühine, tähtsusetu, kerge v. väheväärtuslik, praht. Niisugust põhku mina ei loe. *„Pärlid on ainult põhk ja kergemeelsus!” põlastas mees. H. Nõu. *Selles asjas pole sinul, kes sa oled pronksist hiiglane, suuremat võimu kui minul, kes ma olen põhk. A. Valton.

pärast
I. ‹postp›
1. [gen] (põhisõnaga märgitud ajaühiku) järel, möödudes. Aasta pärast. Kahe kuu pärast algab jälle õppetöö. Astun nädala või paari pärast läbi. Ta suri kolme päeva pärast. Tule poole tunni pärast! Kell on viie minuti pärast üks. Natukese, mõne, tüki aja pärast. Vähe, viivu, veidi aja pärast taipasin, mis oli juhtunud. Ettevõte tasub end ära alles aastate pärast.
2. [gen] osutab sellele, mille v. kelle valdusse v. käsutusse saamiseks, saavutamiseks midagi toimub. Lahing käis linna, iga jalatäie maa pärast. Isapõdrad võitlevad emase pärast. Kosis rikka lese tema vara pärast. Röövlid tapsid mehe raha pärast. Koerad purelesid kondi pärast. Naised jagelevad pesuköögi pärast. Võistlus esikoha, maailmameistri tiitli pärast. Ta on tõe ja õiguse pärast väljas. *Vapsidega konkureerisid võimu pärast eeskätt Põllumeestekogud.. O. Kuningas.
3. [gen] mingil põhjusel, millegi tõttu, millestki tingituna. a. osutab tundele, millest tingituna v. mille tõttu midagi toimub. Hõiskab, tantsib rõõmu pärast. Hakkasin viha pärast nutma. Ta ei saanud ehmatuse, hirmu pärast sõnagi suust. Vaju või maa alla häbi pärast! Tal ei tulnud erutuse pärast uni. Tegin seda kiusu, jonni, koeruse, ulakuse, lusti pärast. Läksin huvi, viisakuse pärast nendega kaasa. Mees on õnnetu armastuse pärast jooma hakanud. b. osutab asjaolule v. põhjusele, mille tõttu midagi esineb v. toimub. Laps puudus koolist haiguse pärast. Laev ei sõida täna tormi pärast. Külma pärast ei saa siin talvel elada. Mitmete asjaolude pärast jäi töö pooleli. Talu läks võlgade pärast oksjoni alla. Lammast peetakse villa pärast. Haige oigas valude pärast. Palun vabandust tülitamise pärast! Ega ma sinu pärast ei tulnud, tulin ema vaatama. Ega ma paha pärast, räägin seda hea pärast! Mis sa nutad tühja (asja) pärast! Meeldid mulle oma töökuse pärast. Teda halvustati tema saamatuse pärast. Olen sinu pärast uhke. Sain teie pärast peapesu. Mul hakkas enda pärast häbi, piinlik. Lõi kombe pärast risti ette. Tulid sa ikka asja pärast? 'oli sul ikka asja'. Mis häda pärast 'mis põhjusel' ma peaksin valetama! Mis hea pärast sa siia tulid? (irooniline väljend). *Kui sageli räägitakse seltskonnas lihtsalt rääkimise pärast. I. Trikkel. || (karistatava v. kritiseeritava põhjuse korral vahel võimalik ka eest.). Istub varguse pärast kinni. Streigist osavõtu pärast vallandati mitu töölist. Sain nahutada heitliku iseloomu pärast. Kunstnikule tehti liigse realismi pärast etteheiteid. *.. otsis ja kangutas sõnu ja mõtteid, nagu tuleks nende pärast hiljemini kellegi ees vastutada. P. Vallak. c. osutab isikule v. asjaolule, kelle v. mille huvides, kasuks, jaoks midagi toimub. Buss peatus vaid meie kahe pärast. Ära minu pärast oma toimetamisi toimetamata jäta. Räägin seda sinu enda pärast. Tulin koju tagasi üksnes laste pärast. Töö pärast ma ennast tapma ei hakka. Kunst kunsti pärast. Kindla usu pärast on surmagi mindud. *„Ega siis jumal inimest ometi põrgu pärast loonud.” – „Mispärast siis?” A. H. Tammsaare. d. osutab isikule, esemele, asjaolule, kelle v. mille saatuse v. olukorra suhtes tuntakse muret, kahju vms. Ära minu pärast muretse. Kuidas ma küll sinu pärast kartsin! Tunnen muret oma tervise pärast. Mure homse päeva, tuleviku pärast. Kardab oma elu pärast. Lein hukkunute pärast. Rikas muretseb oma raha pärast. *.. oleme mures tedre- ja põldpüüparvede kokkusulamise pärast.. O. Tooming.
4. [gen] ‹hrl. kirjutatakse eelneva sõnaga liitadverbina kokku› kellegi v. millegi seisukohalt, poolest. Sinu pärast võiksime nälga surra, sul ükskõik! Mine siis, minugi pärast! Ütlen seda ainult moe, nalja pärast. Õiguse pärast 'õigupoolest'. Kõik see oli nagu au pärast 'nime poolest, moepärast'.
5. [gen] millelegi vastavalt, millegi kohaselt v. järgi, midagi mööda. Saaks ükskord voli pärast süüa! Kunagi ei osanud peremehe meele pärast olla. Kõikide meele pärast ei suuda teha. *Mina ratsutan ainult tarbe pärast, ma ei tunne sellest mingit erilist mõnu. H. Salu.
6. [gen] esineb fraseoloogilist laadi hüüatustes ja kirumisvormelites. Jumala, taeva pärast, ära tee seda! Aita ometi, Kristuse pärast! Kuradi, pagana, põrgu, kirevase pärast! *Mille tondi pärast ma praegu oma raha salaja pidin lugema? K. A. Hindrey.
7. [elat] kõnek (osutab seisundile:) mingis seisundis v. olukorras olevana, peast. Ta oli noorest pärast iludus. Ära haigest pärast tööle mine! *Taru Iida peavari alevikuserval pole enam see, mis uuest pärast.. M. Nurme. *Minu nimi on Linda Liitmäe, neiust pärast olin Kütt. V. Ilus.
II. ‹prep› [part] millegi järel, millestki ajaliselt hiljem, peale. Kella kolme paiku pärast lõunat. Pärast 1. juulit. Varsti pärast pühi. Viis minutit pärast kuut. Pärast tööd läksime kohe koju. Õhtul pärast töö lõppu. Uued majad kerkivad nagu seened pärast vihma. Pärast sõda olid meil rasked ajad. Asus pärast ülikooli, ülikooli lõpetamist tööle õpetajana. Pärast pikki vaidlusi jõudsime ühisele otsusele. Ta jäi veel pärast mind tööle. Pärast meid tulgu või veeuputus! Elu pärast surma. *Mind jäeti mingi koerustüki eest pärast tunde. T. Vint. | ‹ühendsidesõna osana› pärast seda kui vt kui
III. ‹adv›
1. hiljem; edaspidi. Hommikul paistis päike, pärast hakkas sadama. Mine sina kohe, ma tulen pärast järele. Eks pärast näe, vaata, mis siin teha annab! Mul pole praegu raha, maksan pärast. Ta oli algul vastu, kuid pärast andis järele. Pärast näeme! Seda juhtus pärastki. Parem enne karta kui pärast kahetseda. Pärast ikka tarku palju! Kes pärast naerab, naerab paremini. *.. sest nii tarka koera kut Nässu pole Abrukas enne old ega tule pärast. J. Tuulik. || seejärel, siis. Algul kuulasin raadiot, pärast veel lugesin pisut. Enne töö ja pärast lõbu. Esiti varastab nõela, pärast noa, viimaks hobuse.
2. van (kartust v. kahtlust väljendades:) viimati, äkki, järsku. *Oota, ma keeran ukse lukku, pärast mõni tuleb. A. H. Tammsaare. *".. julgegi sööma hakata: pärast viib keele alla!” arvas poiss. E. Särgava.
Omaette tähendusega liitsõnad: au|pärast, häda|pärast, jao|pärast, käe|pärast, meele|pärast, minu|pärast, miski|pärast, moe|pärast, nalja|pärast, näo|pärast, see|pärast, selle|pärast, teadu|pärast, õigupärast

pöörd|trükk
kaks teineteise küljes olevat postmarki, millest üks on teisega võrreldes tagurpidi

püridiin ‹-i 21› ‹s›
keem kivisöetõrvast saadav iseloomuliku terava lõhnaga mürgine värvuseta vedelik, millest sünteesitakse värvaineid, ravimeid ja pestitsiide

pürrool ‹-i 21› ‹s›
keem peam. kivisöetõrvast saadav iseloomuliku terava lõhnaga, värvuseta, õhuhapniku toimel pruunistuv vedelik, millest toodetakse ravimeid

püüli|püks
kõnek
1. ‹pl.› veski seadmetes õhukesest riidest pükstetaoline kott, millest püülijahu läbi valgub
2. argpüks. *Värdi tõukas Ludvi kerge müksuga küljeli ja tõusis püsti. „Sa ära vilista [= luiska], va püülipüks!”sõnas ta.. R. Janno.

radikaal2 ‹-i 21› ‹s›

1. keem orgaanilise ühendi molekuli osa, millest on eraldunud üks v. mitu vesinikuaatomit; orgaanilise ühendi molekuli osa, mis reaktsioonis ei osale. Vabad radikaalid.
▷ Liitsõnad: metüül|radikaal, süsivesinikradikaal.
2. mat juuremärk (√), juurimismärk; juurimise tulemus

rahe|pilv
pilv, millest sajab rahet. Taevasse kerkis suur tume rahepilv. Külm tuul tõi põhjast rahepilvi.

riigi|hind
riigi poolt kindlaksmääratud hind, millest kallimalt ega odavamalt ei tohi kaupu v. teenuseid müüa, riiklik hind; (käsumajanduses:) riiklik jaehind

riista|laud
kumer laud, millest valmistatakse nõusid. *.. võttis kirve ja läks .. jämedaid kadakaid otsima, millest talvel saaks riistalaudu välja voolida. H. Sergo.

ringlus|fondid pl
maj ettevõtte tootmisfondide osa, millest on kaetud valmistoodangu varud ja arvelduste sooritamiseks kasutatav raha

rõng|uss, rõngussid pl
zool hõimkond usse, kelle kere koosneb paljudest rõngaslülidest, millest igaüks sisaldab tähtsaimate elundkondade osi, anneliidid (Annelida)

saadik
I. ‹postp› [elat]
1. märgib lähtepunkti, millest alates, millest peale. a. (ajaliselt). Ta on juba sündimisest saadik nõrga tervisega. Olen lapsest, lapsepõlvest saadik tööd teinud. Teda on koolipõlvest, koolipoisist saadik tüdrukud huvitanud. On juba jõuludest, jüripäevast saadik põdur olnud. Olen varahommikust, kella kuuest saadik jalul. Suvest saadik pole teda näinud. Maa oli novembrikuust saadik külmunud. Tunnen teda Tartust saadik 'alates ajast, kui elasin Tartus'. Olen teda algusest saadik võõrastanud. *„Mis ajast saadik sa mind enam ei tunne?” – „Tänasest päevast saadik mitte enam,” vastas Peetrus.. A. H. Tammsaare. *Tunnen sind juba sellest saadik, kui sa jalgu hakkasid järel vedama. P. Vallak. | ‹adjektiiviga, substantiiv välja jäetud› kõnek. Ta on väikesest saadik linnas elanud. Müüjatöö on teda noorest saadik huvitanud. Siinne rahvas oli juba vanast saadik riiakas. b. (muudes seostes). Siia on kokku tuldud Muhust ja Värskast saadik. Kus on piir, millest saadik kasu asemel kahju hakkab saama?
2. märgib lõpp-punkti v. piiri, milleni. a. (kohaliselt, ruumiliselt). Näib, nagu tahaks puu kasvada taevast saadik. *Kevade poole käis Mägisaare Madis üle Soela Pöidest saadik kaarte jaoks kõveraks kasvanud tammesid otsimas.. H. Sergo. *Pimedus on pilvist saadik. J. Smuul. b. (määraliselt, mõõduliselt). Oli poolest kehast saadik vees. Kahlas vööst saadik jõkke. Hein on rinnust saadik. Olime kaelast saadik märjad. Mõõk raius Kalevipoja jalad põlvist saadik maha. Seelik on poolest säärest saadik. Nuga tungis peast saadik puusse. Kaevu asendas allika kohal poolest saadik maasse kaevatud tõrs. | (piltlikes väljendites). Poissmehepõlvest on tal juba kõrist saadik 'kõrini'. Muret silmist saadik! Kiitis sealset elu taevast saadik. Olen juba poolest saadik 'pooleldi' nõus. Elabki poolest saadik 'pooleldi' ema kaelas. c. (ajaliselt). Kuiv ilm püsis augusti lõpust saadik, siis hakkas jälle sadama. Töötati keskööst saadik, alles siis mindi puhkama. *.. siis peate teie säälsamas olema / mitu aastat ja pikka iga – seitsmest põlvest saadik.. J. Sütiste.
II. ‹adv› van liiati(gi), ammuks, ammu (siis veel). Ei tunnistanud seda endale, saadik siis veel teistele. *Need kaks asja ei tohi isegi jõukamal vabadik-peiul puududa, saadik siis perepojal. Juh. Liiv. *Kuid ma usun, et kõige kurvem pattudest on vihavaen, .. saadik veel kahe venna vahel... M. Sillaots (tlk).
III. ‹konj› van sestsaadik kui. *.. Eedu, kellega ta, saadik noorik linna elama asunud, läbi oli käinud.. E. Aspe.
Omaette tähendusega liitsõnad: kust|saadik, sealt|saadik, sest|saadik, siia|saadik, siit|saadik, sinnasaadik

sadama|suu
veekogu (sageli kitsam) osa, millest pääseb sadamasse. Sadamasuus seisis suur laev. Laev väljus sadamasuust merele. Sadamasuu oli osalt liivaga ummistunud.

saia|jahu
nisujahu, millest tehakse saia. Valge, peen saiajahu.

sang ‹-a 23› ‹s›

1. mingi anuma, eseme ülemises osas, peal olev kaarjas käepide vm. osa, millest kandmisel kinni võetakse. Paja, kannu, ämbri, lüpsiku sang. Keedunõu sangad. Sangaga piimanõu, mannerg. Vana ilma sangata pada. Kartulikorvi sang. Kohvri, portfelli sang. Kilekoti sangad. Ühe, kahe sangaga kandekott. Sangpommil on tõstmiseks küljes sang.
▷ Liitsõnad: metall|sang, plast|sang, puu|sang, raudsang; korvi|sang, pajasang.
2. prillidel kõrva taha ulatuv kinnitusosa. Pikendatavad sangad. Kuldsete sangadega prillid ees. Jäikade sangadega päikeseprillid. Prillidel oli üks sang katki.
▷ Liitsõnad: prillisang.
3. kaarjas lisaosa mingi muu eseme küljes. Sangaga vasknööp. Sangadega hobune 'nahaga kaetud riist hooglemis- ja hüppeharjutusteks'. *.. jõudis sõbra korteri ette ja tõmbas tugevasti pika sangaga uksekella. A. Jakobson. || ‹pl.› kõnek (puusade kohal olevate rasvavoltide kohta). Tal on lodev kõht ja sangad puusadel.
▷ Liitsõnad: käesang.

seeme ‹seemne 17› ‹s›

1. seemnetaimede paljunemis- ja levimisvahend, milles paikneb taimeidu koos toitevarudega. Taimede, puude seemned. Kakaopuu oakujulised seemned. Seedermänni seemneid nimetatakse seedripähkliteks. Nurmenukul seemned juba pudenevad. Nartsisse paljundatakse sibulate ja seemnetega. Väikesest seemnest kasvab suur puu. Seeme idaneb mullas. Rasvarikastest seemnetest saadakse taimeõli. Kus ei ole seemet, sealt ei tule idu.
▷ Liitsõnad: arbuusi|seeme, kanepi|seeme, kase|seeme, kressi|seeme, kurgi|seeme, kuuse|seeme, kõrvitsa|seeme, lina|seeme, maisi|seeme, mesika|seeme, mooni|seeme, männi|seeme, porgandi|seeme, päevalille|seeme, redise|seeme, sibula|seeme, sinepi|seeme, umbrohu|seeme, õunaseeme; luuseeme.
2. ‹sg.› põll aiand külvis, seemnevili; seemnekartul. Talinisu, suvivilja seeme. Seemet puhtima, kontrollima. Seemne idanevuse, puhtuse proov. Kevadkülviks varuti kvaliteetne seeme. Seeme tehti maha, külvati mulda, külvati põllule. Lahja maa annab ainult kolm seemet. Viletsal suvel on hea, kui seemnegi tagasi saab. Osa viljasaagist jäetakse seemneks. Kogu põllu jaoks ei jätkunud seemet. Naised valisid kuhjadest väiksemaid kartuleid seemneks. Kuidas seeme, nõnda saak.
▷ Liitsõnad: heina|seeme, herne|seeme, kaera|seeme, kartuli|seeme, lille|seeme, lina|seeme, metsa|seeme, muru|seeme, nisu|seeme, odra|seeme, ristiku|seeme, rukki|seeme, viljaseeme; alg|seeme, eliit|seeme, hübriid|seeme, külvi|seeme, normaal|seeme, sordi|seeme, valikseeme.
3. seemnevedelik. *Sulle, peig, see loomus! .. Olgu sul seemet, kui kalal marja! F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: ihu|seeme, lapseseeme.
4. piltl alge v. alus, millest miski kujuneb, areneb, võrsub. Vastuolulised teated külvasid rahutuse ja pahameele seemet rahva hulka. Hea sõna seeme kukkus viljatusse pinda. Rinnas hakkasid idanema kiusaka kahtluse seemned. Kulutasin kogu palga ära, ainult sente jäi rahakotti seemneks. Ostis lehma – karja seeme oli nüüd olemas. Nende seeme tuleb ka maa pealt ära kaotada. *Aga käsk oli iga rahulolematuseavaldus karmilt maha suruda, et seeme ei leviks. E. Järs.
▷ Liitsõnad: kahtluse|seeme, patu|seeme, riiu|seeme, tüli|seeme, umbususeeme; raha|seeme, ussiseeme.
5. kõnek pisut, natuke midagi. *„Kuhu siis nii kiire? .. Pista ometi seeme õlutki hinge alla!” keelitas Andres. H. Sergo.

seemne|alge [-algme]
bot seemnetaime osa, millest areneb viljastumise tulemusena seeme

selitama1 ‹37›

1. selgida laskma; vett heljumist vabastama. Mahla, veini selitama. Selitatud vadak 'vadak, millest on valk eraldatud'. Selitatud kloorlubjalahus. Vee puhastamisel vett selitatakse. *Ta viimased aastad on targa omad, selitatud ja läbikatsutud uurija omad. J. Kross (tlk).
2. van silmadega, nägemisega eraldama, seletama (4. täh.) *Lambi vaevasel valgusel ei selitanud ema tükk aega, kas külalised on tuttavad või võõrad. E. Vilde. *.. ja üle jõe ei selita kah vanad silmad. R. Kullerkupp.

sidus|ettevõte
maj ettevõte mingi teise ettevõtte suhtes, millest tema toodang sõltub

siit ‹adv›

1. osutab lähemal, kõneleja ligidal olevale kohale, kust midagi lähtub (vahel väljendades ka objekti v. objekti osa, millele tegevus on suunatud); ant. sealt. Siit algavad meie maad. Jaama on siit kaks kilomeetrit. Me kolime siit varsti ära. Peas tagus ainult üks mõte: ära siit! Kao siit! Varsti sõidab siit rong mööda. Õpin siit siiani ja mitte kriipsugi rohkem! Laps näitas raamatusse: „Loe siit!” Kas siit saab ajalehti? Jõgi on siit paigast lai. Nii et te polegi siit kandist? Tema on siit ilmast juba ammu lahkunud. *„Lastakse,” vastas peremees. „Siit edasi, seal all, liivaaugus.” E. Krusten. *Poiss ähvardab kõnelda. Muidugi siit mõisa inimestele. E. Vilde.
2. osutab eespool mainitud, teada olevale (v. mainitavale) kohale v. millelegi muule, kust midagi lähtub (ja mis on kõnelejaga lähemalt seotud). Tule selle akna juurde, siit on kõik hästi näha. See mägi on siin kandis kõrgeim, siit avaneb tore vaade ümbrusele. Olev astus raamatukokku, esmaspäeviti võis Sirjet ikka siit leida. Tulnud koju, ei leidnud ma siit oma abikaasat. Mees mõtles naise peale, siit läks mõte laste juurde. *Jõuame tee käänakule. Siit kaldub ta jälle enam vasakule. V. Ridala. || osutab asjaolule, mis midagi põhjustab, millest miski tuleneb v. järeldub vms. (kohatähendus tuhmunud). Ta õppis vähe, siit ka ebaõnn eksamil. Minu vanaisa oskas hästi joonistada, siit siis ka minu kunstianne.
3. osutab koos sõnaga sealt millegi juhuslikumale, eri kohtades esinemusele, tegevusele vms.: mõnelt poolt, mitmest kohast, ühest ja teisest kohast vrd siit-sealt Siit ja sealt kostis vahelehüüdeid. Siit ja sealt vilguvad mõned tuled. Koer naksas poissi siit ja sealt. Olen siit ja sealt tööd otsinud, aga midagi korralikku pole leidnud. Tegi kirja lahti, vaatas mõnda kohta siit ja sealt. Luges siit, luges sealt, aga raamat ei meeldinud. Tal on ikka midagi häda: kord torgib siit, kord sügeleb sealt. *Ta jutt kargles ainelt ainele, nokkis tera siit, teise sealt.. K. Rumor.

sillimaniit ‹-niidi 21› ‹s›
geol hele mineraal, millest toodetakse tule- ja happekindlaid esemeid ning silumiini

silo|taim
põll kultuurtaim, millest valmistatakse silosööta, silokultuur. Selles majandis kasvatati maisi silotaimena, silotaimeks.

sindli|pakk [-paku]
puupakk, millest lõigatakse sindleid

sinine ‹-se 4›

1. ‹adj› rukkilille, linaõie, pilvitu taeva värvi. Sinine värv, värvus. Sinised lilled, marjad. Lasuriit ja safiir on sinised kalliskivid. Ilusad sinised silmad. Sinine tint. Indigoga siniseks värvitud riie. Taevakarva sinine seelik. Sinine pesu. Sinised porikärbsed. Kartul läks keetmisel siniseks. Politseiautol vilgub sinine tuli. Sinised plekid, vorbid kehal. Mehe silm 'silmaalune' on siniseks löödud. Silmaalused sinised kui pajapõhjad. Sinised rõngad, varjud, viirud silme all. Siniseks muljutud pöidlaküüs. Poisike oli näost sinine. Külmast sinised käed, huuled. Tuba on sinist vingu, tossu täis. Masin ajab sinist suitsu välja. Suitsetas toa siniseks. Täna on meri sinine. Öö sinine valgus. Sinisemast sinises õhus lõõritavad lõokesed. Looduses on palju siniseid toone. Sinised 'sinavad' kaugused, mäed, rannad. Sinised südamerikked 'südamerikked, millega kaasneb naha sinakus'. Sinine silmakivi 'vaskvitriol'. Sinine paber, rahatäht (hrl. Teise maailmasõja eelse Eesti Vabariigi kümnekroonise kohta). | piltl (ka piltlikes väljendites). Vihastas nii, et läks (näost) siniseks. Vihastas end siniseks. Oli kadedusest sinine. Tormas minema, nii et sinine jutt järel 'väga kiiresti, hooga'. Sinine veri 'aadlipäritolu, siniveri'. Ta soontes voolab sinist verd. Sinine süsi tuul energiaallikana. | (taimenimetustes). Sinine käoking, kopsurohi, emajuur, kuslapuu, elulõng, mesiohakas. || (millegi muinasjutulise, kättesaamatu kohta). Sinine lind 'sinilind'. Nooruse sinised unelmad. Sinised unistused.
▷ Liitsõnad: akvamariin|sinine, asuur|sinine, elektri|sinine, ere|sinine, erk|sinine, hallikas|sinine, hall|sinine, hele|sinine, indigo|sinine, jää|sinine, kahja|sinine, kahkjas|sinine, kahvatu|sinine, kannikese|sinine, kirgas|sinine, koobalt|sinine, krell|sinine, külm|sinine, lasuur|sinine, lavendel|sinine, lillakas|sinine, linaõis|sinine, mahe|sinine, mere|sinine, meri|sinine, metüleen|sinine, mustjas|sinine, must|sinine, piimjas|sinine, pimestav|sinine, pleek|sinine, ploomi|sinine, portselan|sinine, poti|sinine, puhas|sinine, punakas|sinine, purpur|sinine, puu|sinine, põua|sinine, rohekas|sinine, roosakas|sinine, rukkilille|sinine, safiir|sinine, sinilille|sinine, sini(-)|sinine, sire|sinine, särav|sinine, sügav|sinine, taeva|sinine, taevas|sinine, teras|sinine, tindi|sinine, tint|sinine, tuhm|sinine, tume|sinine, türkiis|sinine, ultramariin|sinine, valkjas|sinine, vesi|sinine, viiuli|sinine, õrn|sinine, öösinine.
2. ‹adj› kõnek suur, tõeline, ehtne. Tundsin sinist viha. Teda valdas sinine hirm. *Ja sellest päevast saadik oligi Koosna peremehel metsavahi Mardi vastu suur ja sinine vimm. O. Luts. || (mõnede kirumisvormelite jm. väljendite koosseisus, sageli kõlalise sobivuse alusel). Sa sinine saatan, sinine sitikas! Oh sa sinine sinder. Sa sinine silmamuna! Sa sinine õnnetus. *.. muidu järsku kosilane õues, temal pole sinist aimugi.. L. Kahas.
3. ‹s› see, mis (v. kes) on sinine. a. sinine värvus, värv v. värvaine. Heledam, tumedam sinine. Sinine mõjub rahustavalt. Sinisega värvitud lõng. Berliini e. Preisi sinine 'tumesinine pigment, millest valmistatakse mitmesuguseid siniseid värve'. Pariisi sinine 'teat. sinine pigment'. b. sinine riietus. Rõivastub sageli sinisesse. c. van sinine rahatäht, hrl. kümnekroonine Teise maailmasõja eelse Eesti Vabariigi ajal. *Raha mis raha, sinine nagu iga teine sinine. R. Janno. *Sina kustuta vana kümnekroonine võlg, teised aga pangu igaüks omalt poolt sinine lauale.. E. Kippel.

sisal ‹-i 2› ‹s›
tekst mitme agaaviliigi lehtedest saadav tugev kiudaine, millest tehakse köit, põrandamatte jm.

sise|takistus
el vooluallika sisemine takistus, millest oleneb allika klemmipinge

sisu ‹11› ‹s›

1. see, mis mingi ümbrise, koore, kesta, anuma vms. sees leidub. a. (aine kohta). Arbuusi, meloni seemnerikas sisu. Punaste sõstarde õhukese kesta all peitub mahlakas sisu. Sai oli krõbeda koorikuga, sisu pehme ja soe. Veeretasin leiva sisust kuulikesi. Kummutasime purgi sisu pannile. Pudeli sisu muudkui vähenes, oli kahanenud poole peale. Piimanõu läks ümber, sisu voolas põrandale. Pakendi pealdis on sisuga vastuolus. *Järgmisena köitsid mu tähelepanu haruldased õunad, mille kuldne sisu helkis kiusatuslikuna läbi õhukese koore. B. Alver. b. (esemete kohta). Karbi, paki sisu. Uurisime laegaste sisu. Silmitses uurivalt paberikorvi sisu. Puistas rahakoti sisu välja ja hakkas sente üle lugema. Raputas seljakoti sisu voodile. *Kasin ja tagasihoidlik oli kohvri sisu: üks kleit, veidi pesu, mõned vihikud ja pakike.. kirju. E. Rängel.
▷ Liitsõnad: leiva|sisu, soolesisu.
2. see, mida sisaldab kiri, raamat, kõne vms.; see, mida käsitletakse, kujutatakse v. millest räägitakse, kirjutatakse; aine, teema, süžee vms. Luuletuse sisu ja vorm. Raamatu, romaani, eepose sisu. Analüüsis pöörati peamist tähelepanu teose sisule. Sain järgmise sisuga kirja. Jutusta mulle lühidalt ettekande sisu! Sain vestluse sisu hiljem teada. Tühise sisuga komöödia. Ajalehe sisu on kehvemaks läinud. Oma sisult on artikkel vastuvõetav. Vaimuliku sisuga käsikirjad. Pidas poliitilise sisuga kõne.
3. olemus, mõte, tähendus. Mõiste sisu. Uued mõisted annavad olemasolevatele sõnadele uue sisu. Palun avage järgmiste võõrsõnade sisu. || väärtuslik, mõtestav osa. Tema elu sisuks sai heategevus. Poja sünd andis elule uue sisu. *.. vahel on elu nii tühi, nagu puuduks olemisel siht ja sisu. A. Kalmus.

streigi|fond
fond, millest makstakse streikijaile toetust. Kutseliit moodustas streigifondi.

streigi|kassa
rahasumma, millest makstakse streikijaile toetust

sugu ‹soo 27› ‹s›

1. ka biol sigimist võimaldav rakkude, elundite ja isendite kahetaolisus, liigi isendite omadus eristuda emas- ja isasorganismiks; kumbki neist kahest osapoolest, sugupool. Bioloogiline sugu. Ankeeti tuleb märkida ka vanus ja sugu. Mis soost on inglid? Sündiva lapse sugu pole alati võimalik ette kindlaks teha. Tänapäeval on võimalik lõikuse abil oma sugu muuta. Peres kasvavad eri soost lapsed. Õppima võetakse mõlemast soost noori. Kokkupuuted teise sooga. Õrnem, nõrgem sugu 'naissugu'. Tugevam, kangem sugu 'meessugu'. Soota olend.
▷ Liitsõnad: mees|sugu, naissugu.
2. ühistest esivanematest põlvnevad isikud, suguvõsa, suguselts; ühest seisusest v. rahvast sündinud isikud. Inimeste, jumalate, kuningate, orjade sugu. Ta on kuulsast, nimekast soost. Kõrgest, madalast soost noormees. Võttis endale alamast soost naise. Kirjanik põlvnes talupoegade soost. Saksa soost mõisnikud. Juudi soost kaupmees. Tema emapoolsed esivanemad olid võõrast soost, kusagilt Saksamaalt. Inimesed on loodud sugu jätkama, edasi kandma. Haris oma põldu ja suurendas sugu. Peres polnud ühtegi last ja abielupaari surmaga lõppes ka nende sugu. Tema on oma soost viimane. Meie soos pole seni olnud ühtegi suli. *Aga eks ma ole samast Nooremärdi soost ja suguvõsast: siin sündis ja kasvas mu vanaisagi üles. P. Vallak. || hõim, rahvas; rahvus. Soome sugu rahvad. *Ja kes just sugu ei salanud, see oli eestlane nii ettevaatlikul ja ilmetul viisil, et... mine tea, milline isamaa sind homme jälle kutsub. H. Raudsepp. || ühte liiki, tõugu olendid. Huntide sugu on meie metsadest kaduma hakanud. Või siis petiste sugu maa pealt kadunud on!
▷ Liitsõnad: aadli|sugu, inim(ese)|sugu, kuninga|sugu, meeste|sugu, naiste|sugu, rahva|sugu, rüütli|sugu, ussi|sugu, valitsejasugu; ihusugu.
3. põlv, põlvkond. Järeltulev sugu. Pani kõik kirja tulevasele soole mälestuseks. *Oeh, oeh, noor inimene! Kui terav! Või nüüdne sugu siis midagi usub. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: järel|sugu, noorsugu.
4. van sort. *Sellepeale keetnud tark üheksat sugu rohtudest, mis ta salamahti kuuvalgel korjanud, rammujooki.. F. R. Kreutzwald.
5. keel grammatiline kategooria, mille järgi nimisõnad jagunevad klassidesse ja millest oleneb nimisõnaga ühilduva sõna esinemise kuju; selle kategooria alusel moodustuv sõnaklass. Grammatiline sugu. Soome-ugri keeltes sugusid pole.
▷ Liitsõnad: kesk|sugu, mees|sugu, naissugu.
6. loog mõistete, esemete v. nähtuste klass, kuhu kuulub käsitletav kitsamat liiki mõiste, ese v. nähtus

suhkru|hernes
aiand aedherne teisend, millest toiduks tarvitatakse mahlaseid ja magusaid kaunu koos poolvalminud seemnetega, lesthernes

suhkru|mahl
suhkrupeedist v. -roost eraldatud mahl, millest toodetakse suhkrut

suhkru|taim
toidutaim, millest saadakse suhkrut v. suhkrurohkeid toiduaineid (näit. suhkrupeet, -roog)

sularaha|automaat
automaat, millest panga magnetkaardiga saab kontolt välja võtta sularaha. Hansapanga sularahaautomaadid.

sumo ‹11 või 6› ‹s›
sport jaapani maadlus 5-meetrise läbimõõduga ringis, millest vastane tuleb välja lükata, nii et ta ükskõik millise kehaosaga puudutaks maad

supi|kont
kont, millest keedetakse suppi. Ostis (paki) supikonte. Enne keema panemist lõi perenaine supikondi lõhki, et üdi hästi välja tuleks.

surma|uni
piltl surm kui uni, millest pole ärkamist. Vanaema on suikunud surmaunele, magab lõputut surmaund. || (väga raske une kohta). Väsinud mehed langesid nagu surmaunne. Magavad raskelt otsekui surmaunes, nagu surmaund. *Minni kuuleb läbi surmaune, et see on ilus lõbus [pilli]lugu .. V. Saar. || (millegi liikumatuse, elutuse kohta). Kogu loodus suikus varsti surmaunne. Lumevaiba all olid lilled surmaunes. Vesi oli vaikne kui surmaunes.

suusa|mägi
mägi v. kink, millest suuskadel alla lastakse. Lapsed, läki suusamäele! Minu kodukandis polnud sobilikku suusamäge.

sõja|kolle
otsese sõjategevuse tekkekoht; keskus, millest sõda võib edasi levida. Sõjakolle Euroopa südames. Sõjakollete likvideerimine. 1954. aastal õnnestus kustutada sõjakolle Indo-Hiinas.

sülemlema ‹37›
aiand (mesilaspere jagunemise kohta, kus vana ema koos osa mesilastega lahkub tarust mujale), peret heitma. Mesilased sülemlevad. Sülemlenud pere 'mesilaspere, millest osa mesilasi on sülemina lahkunud'.

tangid ‹-de 21› ‹s› pl

1. kahest liigendiga ühendatud vastassuunalisest poolest koosnev tööriist esemete haaramiseks, hoidmiseks, painutamiseks, lõikamiseks vms. Suured, väikesed tangid. Tangide mokad, sääred. Sepp hoiab punast rauda tangide vahel. Tõmbas tangidega naelu välja, painutas plekki. Lõika, hammusta tangidega kaabli otsast tükk maha. Aeg-ajalt tuleb tangidega tuld liigutada. Säbrutab tangidega soengut. Arst aitas sünnitamisele tangidega kaasa. Hobuse rautamise, lindude rõngastamise tangid. Sportlasel on tugevad käed nagu tangid. Kõrvahark naksas mul käest justkui tangidega kinni. Ta on väga kidakeelne, iga sõna kisu suust nagu tangidega välja.
▷ Liitsõnad: augu|tangid, kingsepa|tangid, lame|tangid, lapik|tangid, lõike|tangid, maniküüri|tangid, montööri|tangid, naela|tangid, näpits|tangid, räsamis|tangid, sepa|tangid, tisleri|tangid, toru|tangid, tsvikk|tangid, tule|tangid, ümartangid; kruus|tangid, loki|tangid, pähkli|tangid, suhkru|tangid, sünnitus|tangid, voolutangid; suiratangid.
2. piltl teat. püsiühendites märgib survet, mille alla keegi satub, mille all ta on v. millest ta vabaneb. Vaenlane haaras, pigistas nad oma tangide vahele. Ülekuulamisel võeti mees kõvasti tangide vahele. Tundis, et on tangide vahel, pääsu ei ole. Parajasti toodi üks vang ülekuulajate tangide vahelt. *Kui mõistus tümaks tehtud, võeti tunded tangidesse. K. Rumor.

tee|taim

1. teepõõsas. Teetaimi istutama.
2. (ravim)taim, millest valmistatakse teed (3. täh.) *Tänu oma õitele pole pärn üksnes hinnatud meetaim, vaid ka teetaim. H. Relve.

telefoni|õigus
nõuk ebaseaduslik õigus jagada suulisi korraldusi, millest ei jää dokumentaalseid tõendeid. Partorg kasutas oma tahtmiste saavutamiseks telefoniõigust.

tera|liim
peamine osa kõrsvilja tera valkudest, millest olenevad jahu küpsetusomadused

tingimus ‹-e 5› ‹s›

1. asjaolu, millest oleneb mingi muu asjaolu v. nähtuse tekkimine, olemasolu, eripära v. muutumine; eeldus. Hädavajalik, tähtsaim, peamine, vältimatu, oluline tingimus. Lepingu tingimused. Määratakse kindlaks hoiuse väljamaksmise tingimused. Vastuvõtu ainus tingimus oli saavutada katsetel kakskümmend palli. Kandidaat vastas kõigile esitatavatele tingimustele. Nõustus kõigi esitatud tingimustega. Võttis esitatud tingimused vastu. Seab, esitab vaid ühe omapoolse tingimuse. Seda ainsat tingimust ei olnudki nii lihtne täita. Ma ei ole sellega mingil tingimusel 'juhul' nõus. Elu olemasolu esmaseid tingimusi on soojus ja õhk. Edukuse vajalikuks tingimuseks peab ta visa ja lakkamatut tööd. Tingimuseks olgu, et .. Vaenlane alistus, kapituleerus tingimusteta. Tehing õnnestus sõlmida soodsatel tingimustel. Võtan su kaasa ainult sel tingimusel, kui sa kenasti käitud. Ma ei astu (mitte) mingil tingimusel üle tema läve! *Peeter ei salanud ka küsijaile ja kuulajaile sugugi, mis tingimustega ta talu ja tütre ära annab. A. Kitzberg.
2. ‹pl.› olud. Arvestatakse looduslikke tingimusi. Rasked majanduslikud tingimused. Sanitaarsed tingimused on mõnevõrra paranenud. Pidi elama kitsastes tingimustes. Soodsad tingimused töötamiseks. Kõrgmäestiku tingimustes saavutasid sportlased häid tulemusi. Andmed Päikese pinnal valitsevate tingimuste kohta. *Ta ei tahtnud leppida säärase teenistusega, mis ta veel halvemaisse tingimustesse oleks pannud kui see elu siin. R. Roht.
▷ Liitsõnad: eel|tingimus, eri|tingimus, lisa|tingimus, põhi|tingimus, vastutingimus; alistumis|tingimus, kapitulatsiooni|tingimus, lepingu|tingimus, olelus|tingimus, palga|tingimus, rahu|tingimus, rendi|tingimus, tekke|tingimus, võistlus|tingimus, õppimistingimus; arenemis|tingimus, arengu|tingimus, elamis|tingimus, elu|tingimus, hoiu|tingimus, ilmastiku|tingimus, kaevandamis|tingimus, kasvu|tingimus, keskkonna|tingimus, kliima|tingimus, korteri|tingimus, liiklus|tingimus, mullastiku|tingimus, normaal|tingimus, olme|tingimus, pesitsemis|tingimus, pesitsus|tingimus, pidamis|tingimus, puhke|tingimus, sõidu|tingimus, säilitamis|tingimus, säilitus|tingimus, tee|tingimus, treeningu|tingimus, töö|tingimus, vaatlus|tingimus, välistingimused.

tipp|nurgad pl
mat kahe sirge lõikumisel tekkivad võrdsed nurgad, millest ühe haarad on teise haarade pikendid

toidu|aine
aine, mida tarvitatakse toiduks v. millest valmistatakse toitu. Tervislik, valgurikas, rafineeritud toiduaine. Leib on igapäevane toiduaine. Teravili, köögivili, taimeõli, suhkur jt. taimse päritoluga toiduained. Liha, kala, piim ja munad on loomse päritoluga toiduained. Toiduainete toiteväärtus sõltub neis sisalduvatest toitainetest. Elanikkonna varustamine toiduainetega.

tooraine|allikas
koht v. aine, millest toorainet saadakse. Tooraineallikate poolest rikas Ida-Virumaa. Otstarbekas on ettevõtted ehitada tooraineallikaile võimalikult lähedale. Nafta on muutunud põhiliseks tooraineallikaks. Mets kui puidutööstuse tooraineallikas.

tordi|põhi
kok (biskviidi)tainast küpsetatud alus, millest lisanditega kujundatakse tort. Tordipõhja võib osta kondiitriärist või ise küpsetada.

tugi ‹toe, tuge 28› ‹s›

1. see, mis hoiab midagi v. kedagi maha v. ümber kukkumast. a. see, mille najal miski püsib püsti, ülal vm. soovitavas asendis. Puust, metallist, betoonist tugi. Tõstekraana, haagise tugi. Reguleeritavad toed. Traadist toega lauapeegel. Vana laut seisab veel vaid tugede najal. Seab viltuvajunud plangule toed ette. Postile oli ümberringi kivisid toeks löödud. Laud kõigub, otsi midagi talle jala alla toeks. Kaeveõõnt kindlustatakse talade ja tugedega. Marjapõõsale, õunapuuokstele pandi toed alla. Liaan kasutab teisi taimi tugedena. Ennemuiste arvati, et ookean on toeks taevavõlvile. *Ah, ta oli nagu üks nõrga varrega kasv, millelt äkki ära võetud see tugi, mille ümber ta end sirgus hoidis. G. Helbemäe. b. see, millele keegi toetub, millest kinni haarab v. hoiab. Haige ajas end vaevaliselt küünarnuki toele. Lebab voodil, küünarnukk toeks. Toelt (püssi)laskmine. Pidin uksepiidalt tuge otsima, et mitte tasakaalu kaotada. Järsul ja libedal mäenõlval polnud liikumiseks mingit tuge. Püüdis jalale kaljuseinalt tuge leida. Käsi haaras lauaservast tuge. Kukkuja sirutab käed toeks ette.
▷ Liitsõnad: metall|tugi, puu|tugi, raudbetoontugi; hark|tugi, kald|tugi, külg|tugi, liigend|tugi, pukk|tugi, põik|tugi, püst|tugi, rõhttugi; jala|tugi, käe|tugi, pea|tugi, selja|tugi, tallatugi; istme|tugi, toolitugi.
2. piltl see, kes v. mis on kellelegi (v. millelegi) hingelises, moraalses, ainelises vm. mõttes abiks. Noorem poeg jäi ema ainsaks toeks. Vähihaige vajab hingelist tuge. Vanast sõbrast oli tal suur tugi. Leiab sõprusest, sõpradelt tuge. Lapsed on vanaduspäevade tugi. Kaaslastelt polnud ses küsimuses tuge loota. Mees ja naine olgu teineteisele igas asjas toeks. Linnud on põllumehele kahjurite hävitamisel toeks ja abiks. Lesknaine pidi elama mehe toeta. Halbade mõtete peletamiseks otsis ta tuge tööst. Noormehe kirjanduslikele huvidele andis märgatavat tuge tutvus tunnustatud poeediga. Leinaja leidis tuge palves. Firma sai valitsuselt suurt tuge. Kaitseliit on üks riigivõimu tugesid. Tagala tähendas sõjaväele ustavat tuge. Pataljonile saadeti tankid toeks. Valge tõi lipule toeks vankri (males). Mere lähedus on saanud Eesti riigile suurimaks toeks. Kultuurkapitali stipendium oli vähemasti väikenegi tugi. Tudeng sai kodunt toeks paki. Säästud pensionipõlve toena. *Keetsin endale termosetäie tigedalt tõmmut kohvi, mõtlemisvõimele toeks .. E. Raud. || millegi õigsust, tõepärasust, usutavust vms. kinnitav asjaolu. Väite toeks pole sul esitada ühtki fakti. Teadlane otsib nähtuse selgitamiseks tuge katsetelt. Praktikast ei saanud hüpotees vähematki tuge.
▷ Liitsõnad: alus|tugi, elu|tugi, hingetugi.
3. toel ‹postpositsioonilaadselt› millelegi v. kellelegi toetudes, midagi kasutades, millegi abil. Poiss ronis osavalt, ainult käte toel, redelist üles. Käib ringi kepi, karkude toel. Võib linnapeaks saada oma erakonna toel. Palvest saadava jõu toel ületab munk kiusatusi. Pääses seltskonda oma vanemate kõrge positsiooni toel. Kirjutas artikli üsna piiratud materjali toel.
4. van kosutus, (keha)kinnitus. Rammuleemest leidsid teelised tublit tuge. *„Kui keskpaik tuge [= sööki] ei saa, siis ma enam kirvest kätte ei võta,” ütles Kirve-Jaan. J. Jaik.

tulu|allikas
see, kust v. millest tulu (1. täh.) saadakse. Palk on töötajate põhiline tuluallikas. Mittetöötava pensionäri ainus tuluallikas on pension. Turism on riigile hea tuluallikas. Lambakasvatus on Austraalias tähtsaks tuluallikaks. *Ajalehes nägi Kõrv esmajoones tuluallikat .. O. Kruus.

tundmatu ‹1›

1. ‹adj› selline, mida v. keda ei tunta, millest v. kellest midagi ei teata, teadmatu; mitte tuttav, võõras. Telefonis vastas tundmatu hääl. Tundmatu käekiri. Õhk on tulvil tundmatuid lõhnu. Need taimed, seened, linnud on mulle tundmatud. Tee viis teda üha uutesse tundmatutesse paikadesse. Ära hüppa vette tundmatus kohas! Teda on tabanud mingi tundmatu haigus. Mets on täis tundmatuid hädaohte. Tundmatus suunas edasi minna oleks lollus. Mees rääkis mingit tundmatut keelt. Kirjutage tekstist välja tundmatud sõnad. Tema päritolu on tundmatu. Tundmatu naine, isik. Tundmatu heategija. Olen siin kõigile võõras ja tundmatu. Autor soovib tundmatuks jääda. Tundmatu kunstniku maal. *Mina sõitsin tundmatuile vesile, vastu tundmatule tulevikule. J. Parijõgi.
▷ Liitsõnad: senitundmatu.
2. ‹s› inimene, kes ei ole tuttav, võõras. Ukse taga seisis üks tundmatu. Kes on see heledajuukseline tundmatu? Kas mitte tema polnud see tundmatu, kes mulle tookord kiirabi kutsus?
3. ‹s› mat sümbol, mis tähistab objekti, mille väärtused on määratud teat. kaudsete tingimuste kaudu, otsitav. Ühe, mitme tundmatuga võrrand. Võrrandis on kaks tundmatut, x ja y.

tõde ‹tõe 27› ‹s›

1. tegelik(ud) asjaolu(d), asjade tegelik seis, see, mis vastab tegelikkusele ja on tõsi. Uurijat huvitab tõde. Mis on neis seletustes tõde, mis vale? See on rohkem oletus kui tõde. Tõde ei tea keegi. Tõde on tihti valus kuulda. Tasapisi selgus kogu tõde tema päritolu kohta. Julm, karm, halastamatu tõde. Alasti, ilustamata tõde. Muinasjuttudes võidutseb tõde vale üle. Ükskord peab ometi tõde päevavalgele tulema! Lapse suust pead sa tõde kuulma. Meil ei õnnestunud tõde kaua varjata. Argusest jäi tõde välja ütlemata. Tõde moonutama. Ära pööra tõde pea peale! Ta püüdis iga hinna eest tõde väänata. Ma ei saanudki temalt tõde teada. See väide ei sisalda täit tõde. See on üksnes poolik tõde. Kaldus oma jutus tõest kõrvale. Hamlet kui tõe ja õiguse eest võitleja. Teadus püüdleb tõe poole. Üritame tõele järk-järgult lähemale pääseda. Vanad dokumendid aitasid tõde jalule seada. Ta ei taha tõele näkku, silma vaadata 'tõde tunnistada'. Tõele au andes 'tõtt-öelda, ausalt öeldes' peab tunnistama, et kriitika oli õiglane. Kibe tõde on parem kui magus vale. Tõde tõuseb, vale vajub. || (vastandatuna kujutletule). Ta loomingus on segamini tõde ja väljamõeldis. Poisi jutus on fantaasiat rohkem kui tõde. Poeet hõljus kõrgustes, kus luule ja tõde ühte sulavad.
▷ Liitsõnad: eba|tõde, pool|tõde, sulatõde.
2. ka filos mõte, väide, vaade vms., mis inimkonna teadmiste ja kogemuste põhjal vastab tegelikkusele ja faktidele. Loodusteaduslikud tõed. Mehaanika elementaarsed tõed. Ei tohi unustada ajaloolist tõde. Poeetiline, kunstiline tõde. Tõe kriteeriumid. Absoluutne, suhteline tõde. Objektiivne, subjektiivne tõde. Pragmaatikud ütlevad, et tõde on see, mis on kasulik. *Ausus nõuab teadlaselt, et ta ei usuks mitte midagi enne, kui tal pole küllaldast põhjust seda tõestatud tõeks pidada. V. Adams. || veendumus(ed) v. arusaam(ad), millest keegi juhindub; mingil ajal v. ajajärgul kehtiv arusaam. Valmis tõdedega elus kaugele ei jõua. Ta oli valmis oma tõe eest kannatama, elu andma. Ärge vaielge minuga minu tõdede üle. Oma tões oli ta vankumatu. Romaanis on kummalgi peategelasel oma tõde. Igal ajastul oma tõed. Tuleb osata vahet teha kapteni tõe ja aeruorjade tõe vahel. Luuletaja tõde ei käi kokku teadlase tõega. || üldlevinud arusaam v. seisukoht; seda väljendav väide. See on palju korratud tõde. Lihtne tõde küll, kuid igapäevaelus on seda raske täita. On tuntud tõde, et üks loll jõuab rohkem küsida kui kümme tarka vastata. Vana ja kulunud tõde. Vanad tõed uues kuues. Kõneleja korrutas triviaalseid tõdesid. Igavesed tõed. *Johannes lausus tõe: Naised on sellised, nagu tahame neid näha. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: aabitsa|tõde, alg|tõde, elu|tõde, käibe|tõde, põhi|tõde, raamatu|tõde, usutõde.
3. õigsus, paikapidavus. *Aga peremehel oli nägu, nagu kahtleks ta sauna Mari sõnade tões. A. H. Tammsaare.

tõke ‹tõkke 18› ‹s›

1. see, mis tõkestab. a. liikumist tõkestav objekt (ese, moodustis v. rajatis). Looduslik, kunstlik tõke. Ojake tungis üle mahalangenud tüvedest ja okstest tõkete. Vesi murdis tõkkest läbi. Tulvavesi ei tunnista mingeid tõkkeid. Suured kivid olid paatidele tõsiseks tõkkeks. Kinnijäänud palk moodustas palgiparvele tõkke. Taganesin, kuni tundsin selja taga tõket – sein oli vastas. Tänav suleti betoonplokkidest tõkkega. Pirita jõgi voolab Vaskjala tõkkeni, kust vesi kanali kaudu Ülemiste järve juhitakse. Järsaku serval polnud käsipuud ega mingit muud kaitsvat tõket. Lume kogumiseks rajati mäenõlvale tõkked. || etn kalatõke. Silmu püüti tõkete ja vitsmõrdadega. Jõkke ehitati pajuvitstest tõke. || sõj vastase liikumistee(de)le rajatav takistus. Luurajad tungisid läbi okastraataedade, miiniväljade ja teiste tõkete vastase kaevikuisse. || sport tõkkejooksu distantsile püstitatud kunstlik takistus, mis tuleb hüpates ületada; ‹pl.› kõnek tõkkejooks; tõkkejooksu distants. Treeningutel kasutatakse algul madalamaid, pärast kõrgemaid tõkkeid. Tõkkeid ületama. Tõkkest üle astuma. Tõket maha ajama. Hüpped üle tõkete. Tõkkeid jooksma. Ta on tugev tõketes. Läbis 400 m tõkkeid 50,5-ga. b. (abstraktsemalt:) tõkestav asjaolu v. seik, takistus mingis tegevuses, suhtumises vms. Asjaajamine takerdus bürokraatlikesse tõketesse. Ametkondlike tõkete tõttu jäi projekt kinnitamata. Keskvõim seadis tõkkeid osariikide iseseisvumisele. Kaubanduse teelt kõrvaldati kunstlikud tõkked. Seaduse muutmiseks pole mingeid juriidilisi tõkkeid. Vabadusvõitlus ei tunne tõkkeid. Ta loomejõud oli mingi tõkke taha pidama jäänud. Murdsin endas sisemise tõkke ja lakkasin hirmu tundmast. Võitis kõik tõkked ja kahtlused endas. Meie vahel on mingi nähtamatu tõke.
▷ Liitsõnad: angerja|tõke, kaitse|tõke, kala|tõke, lume|tõke, lõhe|tõke, miini|tõke, müra|tõke, piiri|tõke, tanki|tõke, tee|tõke, tule|tõke, tuule|tõke, valve|tõke, veetõke; kraav|tõke, muld|tõke, okastraat|tõke, raid|tõke, redel|tõke, traat|tõke, vai|tõke, vesitõke.
2. mat arv, mida ei ületa v. millest ei ole väiksem ükski antud arvujada. Ülemine, alumine tõke.

tõmbe|silm [-a]
tehn (tõmbepingis:) ava, millest töödeldav metall läbi tõmmatakse; vastav tõmbepingi osa. Tõmbesilma läbimõõt. Terasest, kõvasulamist, teemandist tõmbesilmad.

tõttu ‹postp› [gen]
(osutab põhjusele, millest tingituna midagi esineb v. toimub:) pärast. Puudusin koolist haiguse tõttu. Näitleja haigestumise tõttu jääb etendus ära. Mees vallandati joomise tõttu. Udu, halva ilma tõttu tuli lend edasi lükata. Ootamatu külma tõttu jäid laevad jäävangi. Suure müra tõttu pole midagi kuulda. Kauplus on remondi tõttu suletud. Ajanappuse tõttu jäi töö tegemata. Õnnetus juhtus autojuhi hooletuse tõttu. Pääsesin üksnes juhuse tõttu. Ei saanud ärrituse tõttu sõnagi suust. Sinu (süü) tõttu läks asi untsu. Meenutas sündmust, mille tõttu ta oli ju siia tulnudki. Raamat meeldis juba selle tõttu, et pildid olid ilusad.
▷ Liitsõnad: mistõttu, seetõttu.

tõuke|fond
maj fond, millest rahastatakse Euroopa Liidu mahajäänumate piirkondade arengu kiirendamist, struktuurifond

tähis ‹-e 4› ‹s›

1. millegi asukohta märkiv ese, kujutis, kujund vm. märk; juhatav märk, (tee)viit. Oda lendas üle saja meetri tähise. Sihi algust märkiv tikk on ajutine tähis. Teeaugu tähiseks oli püsti pandud teivas. Talvise meretee tähised. Jooksurajad olgu märgistatud hästi nähtavate tähistega. Puhkekohta juhatav tähis. *Siimon oli seisnud teeristil, mitmes suunas viitavate tähiste all, ja valinud põllupeenra. I. Jaks. *„Võta lipud,” ulatab Tanel Mallele tähised. B. Alver. || orientiir. Meresõitjate tähised olid vanasti loodusobjektid ja taevatähed. *.. siis näitas tähise: „Nüüd sõitke just selle männi suunas, näete, mis paistab üle soo.” J. Parijõgi.
▷ Liitsõnad: haua|tähis, mere|tähis, piiri|tähis, pöörde|tähis, raja|tähis, rekordi|tähis, suuna|tähis, tee|tähis, võidutähis; ujuvtähis.
2. mõistet, suurust vms. märkiv kokkuleppeline graafiline märk (kujund, täht, tähekombinatsioon vm.), sümbol (2. täh.), märk. Matemaatika, keemia tähised. Liitmistehte tähis on +. Hapniku tähis on O. Mõõtühikute tähised. J on džauli tähis. Mulla happesuse astet märgitakse tähisega pH. || tingmärk. Visandas plaani ja kandis tähised peale.
3. eraldusmärk; toote-, firma- vms. märk. Neonatsid kannavad fašismi tähistega vormi. „Kalevi” tähisega kommikarp.
▷ Liitsõnad: maa|tähis, riigitähis.
4. hrv tundemärk, märk (4. täh.) Varahommikust udu peetakse ilusa ilma tähiseks. *Tuuliku Nigul kosib, kui kõik tähised ei peta, koguni meie Madlit. E. Vilde.
5. piltl. a. see, millest juhindutakse v. mille poole püüeldakse. Kaotas elus kõik juhatavad tähised. Õpetajakoht oli tähis, mille poole ta rühkis. Oldi uute tähiste otsinguil. *.. on häda tõusnud üle raja, / ei näe me teid, ei tähiseid. J. Kärner. b. tähtis (pöördeline) sündmus (näit. ajaloos, kunstielus vm.). Tööriistade arengus on oluliseks tähiseks kirve leiutamine. Esikkogu ilmumine oli ta luuletajateel esimene suurem tähis. Päev, sündmus, kokkulepe, mis läheb kustumatu tähisena ajalukku.

tünn ‹-i 21› ‹s›
hrl. kumerate külgede ja kahe põhjaga puunõu, millest üks põhi enamasti välja käib; muu sellelaadne suurem nõu. Tamme-, pärna-, kuusepuust tünn. Vaskplekist, roostevabast terasest tünn. Tünni põhi, vitsad, kaas. Kapsas hapnes tünnides. Roogitud kalad laoti tünni. Naised soolasid silku tünnidesse. Terve tünn on liha täis. Perenaine küüris tünne, astjaid ja pütte. Tünn seisab vihmaveetoru all. Kitsas oli, seisti kui silgud tünnis. || tünnitäis. Ostis tünni heeringaid. || (mahumõõduna). *Laevamehed ütlesid, et laev olevat 400 tünni suur .. G. Helbemäe. || piltl (sisutühja, õõnsa jutu kohta). Kõmistab tühja tünni. Tühi tünn tümiseb. || hlv (paksu inimese kohta). See paks tünn on Ants. Oled üks igavene tünn!
▷ Liitsõnad: heeringa|tünn, kala|tünn, kapsa|tünn, kurgi|tünn, liha|tünn, piima|tünn, praaga|tünn, prügi|tünn, püssirohu|tünn, rasva|tünn, silgu|tünn, solgi|tünn, tõrva|tünn, vee|tünn, vilja|tünn, võitünn; puu|tünn, raudtünn.

tüübing ‹-u 2› ‹s›
tehn metallist v. raudbetoonist toestikuvõru, millest monteeritakse tunneli v. šahti vms. vettpidav sisevooder

uudise|künnis
mõtteline piir, millest alates miski pääseb uudisena ajakirjandusse. Tallinna leidlapse lugu ületas uudisekünnise ka Soomes. Hea sõnum ei ületa nii lihtsalt uudisekünnist kui halb.

vaate|väli

1. silmaga haaratav ala (hrl. vaatamisel ühes suunas). Mäelt, rõdult avanev avar vaateväli. Sõidukijuhi vaateväli peab olema vaba. Otse minu ees vaateväljal on kõrge kivirahn. Minu vaateväljale ilmus kits, kadus aga peagi vaateväljalt. Küllap olime juba vastase vaateväljas 'nägemisulatuses'. Poisid pidasid paremaks vanemate vaateväljast 'nägemispiirkonnast' kaduda. Kohati varjavad puud ja põõsad vaatevälja. *.. vaatevälja kiilus poolsaarena sadamasilla moodi ehitis .. T. Vint. || piltl silmapiir. *Vahepeal ei näidanud ta siia nägugi, täna aga ilmus järsku jälle vaateväljale. A. Jakobson.
2. piltl käsitluse v. vaatluse all olev ainevaldkond, probleemistik vms. Kirjanduse, kunsti, kultuuriloo vaateväli. Kirjaniku, teose vaateväljas on tänapäeva aktuaalsed probleemid. Teadus avardab inimeste vaatevälja. Väheharitud inimese vaateväli on kitsas. Ajakirjanduse vaateväljale on tõusnud mitmed kultuurielu probleemid.
3. füüs see ruumi osa, millest optikariist annab kujutise. Binokli, teleskoobi, pikksilma vaateväli. Laia vaateväljaga astrograaf. Mikroskoobi vaateväljas olid stafülokokid selgesti nähtavad. Objektiivi vaateväli.

vaatlus|torn
torn, millest tehakse vaatlusi. Observatooriumi vaatlustorn. Piirivalve vaatlustornid. Teleskoobid seatakse üles spetsiaalsetesse vaatlustornidesse.

vaid
I. ‹adv›
1. mitte rohkem kui, ainult, üksnes, kõigest. Mul on vaid 25 krooni järel. Laev oli saarest vaid kolme miili kaugusel. Kogunenud oli vaid mõnikümmend inimest. Praegu on neljast masinast käigus vaid üks. Sinna on maad vaid mõni kilomeeter. Ajaleht suutis ilmuda vaid paar aastat. Tempole suutsid vastu pidada vaid vähesed. Võimalustest on ära kasutatud vaid väike osa. Elasin seal vaid lühikest aega. Majast jäi järele vaid ahervare. Süüa anti vaid jaopärast. Tema kartused pidasid paika vaid osaliselt. Ta kõhkles vaid hetke. Vaatas mulle vaid korraks otsa. Küünal valgustas ruumi vaid ähmaselt. Teati vaid niipalju, et teda oli viimati nähtud esmaspäeval. Selle töö eest maksti väga vähe, vaid krosse. Ta isa oli vaid sulane. Ta on nende aastatega vaid veidi muutunud.
2. (välistab muud võimalused peale mainitu:) ainult, üksnes, ainuüksi. Seda teab vaid August. Koju jäi vaid vanaema. Räägin seda vaid sulle. Vaid vilets argpüks võib nii toimida. Siin ei kasvanud midagi, kõikjal vaid kivid. Rohelust on siin vaid varakevadel. Algul mängis ta vaid väikestes osades. Töörohkel perioodil käidi kodus vaid söömas ja magamas. Homsele ta ei mõtle, elab vaid tänasele. Ma olen kuulnud temast vaid halba. Kõik möödus, jäi vaid mälestus. Ma usun vaid seda, mida ise näen. Küsisin vaid, mis ta nimi on. Sellise jutu peale jäi meil üle vaid lahkuda.
3. (tähendus nõrgenemas, läheneb pigem rõhuadverbile ning võib ka ära jääda, ilma et lause sisu muutuks). a. (tavalisel rõhutamisel:) ainult. Selgituseks olgu vaid niipalju öeldud, et .. Tahtsid vaid midagi, kohe täideti su soov. Siin on kõike küllalt, võtke vaid. Võimalusi on, peab oskama vaid kasutada. See on täiesti võimalik, kui sa vaid tahad. Ta vaid naeratas ega öelnud midagi. See on talle vaid kasuks. Läks, kuhu vaid tahtis. Katsu sa vaid teda puutuda! Mõelda vaid 'ennäe imet' – peaaegu täismees, aga kardab pimedas! *Maasse vajuda, lendu tõusta tahaks, et vaid pääseda kaugemale! H. Ranna. b. mingi asjaolu soovitavuse v. võimalikkuse rõhutamisel täh. 'ainult, ometi'. Muidu tubli mees, kui vaid viina ei võtaks. Kui ta vaid ei märkaks selle raamatu puudumist! Oleks vaid isa kodus! Kui ta oleks vaid teadnud, mis teda kodus ootab.
II. ‹konj› vastandav sidesõna, esineb ainult eitava lauseosa v. lause järel
1. otseses vastanduses seob kaht lauseosa v. lauset, millest viimane esitab rõhutavalt juba eitatu asemele tegeliku vastanduse. a. korduvate lauseliikmete puhul. Seda ei teinud peremees ise, vaid sulased. See pole tema enda poeg, vaid kasupoeg. Toas polnud lauda, vaid ainult toolid. Tähtis pole vorm, vaid sisu. Ta ei kasvatanud kariloomi, vaid hobuseid. Ei mindud hulgakesi, vaid ükshaaval. Otsus ei sündinud äkki, üleöö, vaid ajapikku. Meie ei lähe teistega, vaid pisut hiljem. Viga pole mitte meis, vaid kusagil mujal. Ma ei tee seda mitte enese, vaid laste pärast. Halisemine ei paranda, vaid pigem halvendab olukorda. Ta ei rutanud koju otseteed, vaid tegi ringi. *Mitte öö, vaid udu oli neid varjanud. A. Hint. b. rinnastavalt seotud osalausete vahel. Mitte mina ei nori tüli, vaid tema ise alustas. Ei vajatud teda ennast, vaid vajati tema raha. Kogu aeg ei saa tööd teha, vaid vahel tuleb ka puhata. Vaene ei ole see, kellel vähe on, vaid see, kes palju tarvitab. *Paik, kus ta asus, polnud temale veel elumõtteks, vaid seal elades lootis ta elule mõtet leida mingisuguse kõrvalise tegevusega .. A. H. Tammsaare.
2. ‹sageli asendatav sidesõnaga ja› kaudsemas vastanduses alustab eelnevat väidet täpsustavat, selgitavat lauseosa v. lauset. a. korduvate lauseliikmete puhul. Laps ei kartnud võõrast sugugi, vaid ronis talle sülle. Ta ei kõhelnud enam, vaid astus naabrite poole sisse. Mees ei lausunud midagi, vaid hakkas minema. Ära salga, vaid räägi, kuidas asi oli! *Hämmeldunud sõbrad ei roninud enam raudteetammile, vaid jätkasid oma teekonda kitsal jalgrajal. E. Krusten. b. rinnastavalt seotud osalausete vahel. *Ei tunne väsimust me rind, / vaid kestab meie valve .. J. Kärner. *Kuidas sa teda [= palitut] kannad, kui külma ei olegi, vaid ainult vihma sajab .. K. A. Hindrey.

valla|kogukond
aj tsaariajal talurahva seisuslik omavalitsus, millest hiljem võrsus vallaomavalitsus

valve|torn
torn, millest peetakse valvet, vahitorn. Linnuse valvetornid. Vangilaagri traataia kohal kõrgusid valvetornid.

varje|materjal
materjal, millest valmistatakse kiirguse levimist tõkestavaid varjeid

vars|köögivili
aiand köögivili, millest toiduks kasutatakse varreosa (näit. nuikapsas, spargel)

vars|seller
aiand seller, millest tarvitatakse toiduks suuri lehti ja mahlakaid leherootse

vee|pealne ‹adj›
vee(pinna) peal, pealpool vett asuv v. toimuv. Jäämäe veepealne osa ka piltl (millegi kohta, millest on nähtav v. hoomatav väiksem (vähemtähtis) osa, põhiosa jääb aga varjule).

vere|seerum
füsiol vereplasma, millest on eemaldatud fibriin. Sigade, veiste, inimese vereseerum.

viina|piiritus
teraviljast, kartulist vms. saadav piiritus, millest valmistatakse viina

vili|köögivili
aiand köögivili, millest toiduks tarvitatakse vilju (1. täh.), näit. kurk, kõrvits, paprika, tomat. Farmis kasvatatakse leht-, sibul-, vars- ja viliköögivilju.

vineeri|pakk [-paku]
puupakk, millest valmistatakse vineeri

vollastoniit ‹-niidi 21› ‹s›
geol valge, kollane v. mustjaspruun klaasiläikeline mineraal, millest valmistatakse keraamilisi materjale

võidu|hind
piltl see, millest võidu nimel on loobutud v. mis on kaotatud. Võiduhinnaks kujunes hulk unetuid öid. Mitusada langenut oli ränk võiduhind.

kas ... või
eraldav ühendsidesõna, seob alternatiivseid lauseliikmeid v. lauseid, millest ainult üks on võimalik. Kas sa ei taha või ei saa kaasa tulla? Ei saa aru, kas ta naljatab või on tal tõsi taga. Puhkuse ajal me kas teeme remonti või sõidame välismaale. || kõnek (teine võimalus on puudu). Kas on tõsi või? Kas tulete tuppa või? *Kas seal kodus siis tuli lahti on või, et Lindat sinna kibedasti vaja? E. Vaigur.

võime ‹18› ‹s›

1. inimese vaimne v. kehaline omadus, millest sõltub edukus mingis töös vm. tegevuses. Kirjanduslikud, pedagoogilised, organisatoorsed võimed. Erakordsete, üleloomulike võimetega inimene. Heade matemaatiliste võimetega õpilane. Ilma eriliste võimeteta laps. Kirjaniku võime luua karakteerseid tüüpe. Muinasjututegelasel oli võime mõista lindude keelt. Tahtis teistele oma võimeid näidata. Ema usub oma poja võimetesse. Kõik meeskonnaliikmed pole võimetelt võrdsed. Hindab oma võimeid üle. Püsimatus ei võimaldanud tal oma võimeid realiseerida, oma võimete laeni jõuda. Tundis, et on oma võimete tipul. Töötab üle, alla oma võimete. Igaüks töötagu oma võimete kohaselt, järgi. Õppis oma võimeid mööda, vastavalt oma võimetele.
▷ Liitsõnad: abstraheerimis|võime, algatus|võime, analüüsi|võime, arenemis|võime, arusaamis|võime, elu|võime, haarde|võime, haistmis|võime, hüppe|võime, keskendumis|võime, kohastumis|võime, kombineerimis|võime, konkurentsi|võime, kontsentreerumis|võime, kujutlus|võime, kuulmis|võime, kõne|võime, lennu|võime, liikumis|võime, loome|võime, makse|võime, mõtlemis|võime, nakatamis|võime, nägemis|võime, oraatori|võime, organiseerimis|võime, orienteerumis|võime, ostu|võime, otsustus|võime, pidurdus|võime, reageerimis|võime, rääkimis|võime, saavutus|võime, seedimis|võime, sigimis|võime, sigitus|võime, sugu|võime, taastumis|võime, talumis|võime, tasakaalu|võime, tegutsemis|võime, teo|võime, tunnetus|võime, tähelepanu|võime, töö|võime, vaatlus|võime, vastupanu|võime, vastutus|võime, vastuvõtu|võime, viljastus|võime, võitlus|võime, väljendus|võime, õigus|võime, õppimis|võime, üldistusvõime; inimvõimed.
2. ‹hrl. liitsõna järelosana› mingi eseme, aine, nähtuse, organ(ism)i vms. suutlikkus midagi teha. Flöödi väljenduslikud võimed. Poorsel kivimikihil on võime imada endasse vedelikku. Organismi haigustele vastupanemise võime, võime haigustele vastu panna.
▷ Liitsõnad: adsorptsiooni|võime, akommodatsiooni|võime, haarde|võime, hüübimis|võime, idanemis|võime, imamis|võime, isoleerimis|võime, kaitse|võime, kande|võime, kasvamis|võime, kontraktsiooni|võime, lahingu|võime, lahustus|võime, lahutus|võime, levimis|võime, lõike|võime, läbilaske|võime, manööverdus|võime, märgamis|võime, neelamis|võime, paisumis|võime, paljunemis|võime, peegeldus|võime, pesemis|võime, pidurdus|võime, puhastus|võime, puhverdus|võime, purustus|võime, saagi|võime, sidumis|võime, suurendus|võime, säile|võime, taluvus|võime, tootmis|võime, tõste|võime, ulatus|võime, veovõime.

võrsumis|sõlm
bot rohttaime paksenenud koht, millest arenevad lisajuured ja külgvõrsed

võsund ‹-i 2› ‹s›
bot taime külgharu, millest arenevad lisajuured, stoolon. Maasikal on maapealsed, orasheinal maasisesed võsundid.
▷ Liitsõnad: juure|võsund, varrevõsund.

võti ‹võtme, võtit 17› ‹s›

1. vahend luku avamiseks ja sulgemiseks. Välisukse, raamatukapi, lauasahtli, seifi, käeraudade võti. Ladude võtmed olid suured ja rasked. Selle sahtli võtit tuleb keerata kaks korda. Pistis võtme lukku ja keeras ukse lahti. Võti ragises lukuaugus. Võti ei tule lukust välja. Unustas võtme ukse ette. Võti on väljaspool ees. Võtit polnud ees. Lapsele pandi võti paelaga kaela. Võttis taskust kimbu võtmeid. Kolistas võtmetega. Kõige suurema võtmega avas ta värava. | piltl. Sõnad on hinge võtmed. Soome lahte peeti suurte kaubateede võtmeks. *".. siin on kuldne võti, mis kõikide öömajade uksed avab,” kiskus ta taskust uhkustades kolm-neli kortsunud sajarublalist nähtavale. E. Männik.
▷ Liitsõnad: aida|võti, auto|võti, keldri|võti, korteri|võti, patent|võti, sepa|võti, snepri|võti, süüte|võti, toa|võti, uksevõti; valevõti.
2. piltl märgusõna, asi v. toiming, millest sõltub millegi lahendus, mingi otsus, saavutus vms. Saladuse, mõistatuse, probleemi võti. Salakirja võti. Vaheldusrikas toit on tervise võti. Selles episoodis peitub näidendi võti. Vanavara annab meile võtme rahva hingeelu mõistmiseks. Näitlejad mängisid erinevas võtmes. Teine geim kujunes mängu võtmeks. Kirjaniku kolmas romaan sai võtmeks tema järgnevate teoste mõistmisel. Ladina keel on võtmeks antiikkultuuri juurde.
▷ Liitsõnad: salakirjavõti.
3. riist mutrite kinni- ja lahtikeeramiseks, vedruga mehhanismide üleskeeramiseks, pillikeelte reguleerimiseks, telegrafeerimiseks jms. Otsis tellitava võtme, et kinnitusmutter lahti keerata. Telegrafist tõlkis võtme koputused tähtedeks. *.. pühapäeva ennelõunail, kui isa kella klaasukse ettevaatlikult avas ja siis kella vägeva võtmega üles keeras .. A. Hanko (tlk).
▷ Liitsõnad: kandle|võti, kella|võti, kitarri|võti, morse|võti, mutri|võti, räsamis|võti, süüte|võti, telegraafi|võti, universaalvõti.
4. muus noodijoonestiku alguses esinev märk, mis määrab ühe teat. noodi kindla asukoha joonestikul
▷ Liitsõnad: aldi|võti, bassi|võti, noodi|võti, tenori|võti, viiulivõti.

võõras ‹võõra 19›

1. ‹adj› selline, kellest v. millest mitte midagi ei teata, keda v. mida ei tunta, tundmatu. Võõras inimene, mees, tüdruk. Uustulnukana olen veel kõigile võõras. Võõrad maad, riigid, rahvad. Võõras teerada. Sattus täiesti võõrasse kohta. Mets muutus järjest võõramaks. Ümberringi kostis võõraid keeli. Kuulis talle võõra linnu häälitsust. Meil võõrad taimeliigid, kalad, loomad. Telefonile vastas võõras mehehääl. See on hoopis võõras nimi, ma pole seda varem kuulnud. Kunstlikult moodustatud sõnad on rahvale võõraks jäänud. Algaja kirjanik, tema looming on lugejale veel võõras. Talutöö ei olnud talle päris võõras. Miski inimlik pole mulle võõras. *.. alles seal muutus kallas võõramaks ja tee põnevamaks. E. Park. || teistest erinev; harjumatu, kauge; raskesti mõistetav. Immigrantide tavad ja arusaamad on kohati võõrad. Poiss tundis end oma suurte unistustega siinses väikekodanlikus keskkonnas võõras olevat. Eredad värvid on graafikule võõrad. Kunstliku suulaega on esiti võõras süüa. Ta käitumisse oli ilmunud võõraid jooni. Vormiriietuses muutus poeg kohe emale võõramaks. Lastele võõraks jäänud isa. Demokraatlikule riigile on jõhker välispoliitika võõras. Linnalapsele näis mets alati võõras. *.. aga mul on ikka nagu võõras mõtelda, et naisterahvas teeb tegemist lõhkeainega. E. Krusten.
▷ Liitsõnad: elu|võõras, inim|võõras, keha|võõras, liigi|võõras, loodus|võõras, tehnikavõõras; puru|võõras, umb|võõras, võhi|võõras, võnnuvõõras.
2. ‹adj› kellelegi teisele kuuluv, teise oma. Käis võõras aias õunavargil. Ära topi oma nina võõrastesse asjadesse! Teda peetakse suureks võõra vara raiskajaks. Laps ei oska veel vahet teha, mis oma, mis võõras. Kägu muneb võõrasse pesasse. Pole ilus võõraid kirju lugeda. Esines võõra nime all. Võõral väljakul on raskem võita kui kodus. *Rannakadakate vahel üleskasvanud poiss tundis juba võõra leiva maitset ja hinda. H. Sergo.
3. ‹s› see, keda ei tunta, tundmatu. Ukse taga seisis keegi võõras. Kust võõras pärit on? Võõras tutvustas ennast müügiagendina. Sirutas võõrale käe. Kõnetas võõrast, kes talle vastu juhtus. Ema keelas võõra käest kompvekki vastu võtta. Poiss pandi juba kuueaastaselt võõraste juurde karja. Vanake ei tahtnud kellelegi tüliks jääda, ei võõrastele ega omastele. Öeldakse ikka, et võlg on võõra oma.
4. ‹s› (hrl. vananevas pruugis:) külaline. Oodatud, kutsutud võõras. Meile tuleb õhtul võõraid. Seal peres osatakse võõraid vastu võtta. Pulmapeol oli palju võõraid: alates naabritest kuni kaugete sugulasteni. Täna olete kõik minu võõrad. Ega pidu ei parane, kui võõraid ei vähene. *.. oli pilgar suur kokku kutsutud, / peole ausale kõik võõraks palutud .. A. Annist (tlk).
▷ Liitsõnad: au|võõras, kont|võõras, peo|võõras, pidu|võõras, pulma|võõras, supel|võõras, suvevõõras.

vähendatav ‹-a 2›

1. (< partits vähendama)
2. ‹s› mat summa, millest lahutatakse vähendaja. Valemis a - b = c on a vähendatav, b vähendaja ning c vahe.

värava|sööt [-söödu]
sport sööt, millest lüüakse värav

värvi|puu
(troopiline) puu, millest saadakse värvainet. Kollapuu, punapuu jt. värvipuud.

värvi|taim
taim, millest saadakse värvainet. Värvitaimena on kasutatud näiteks leppa, soopihla ja naistepuna. Värvitaimedega värviti lõnga ja riiet.

õli|kultuur
põll kultuurtaim, millest saadakse õli. Päevalill, raps, valge sinep jt. õlikultuurid.

õlle|oder
oder, millest tehakse õlut. Õlleotra kasvatama.

õpetaja ‹1› ‹s›

1. koolis lapsi õpetav isik. Algklasside õpetaja. Prantsuse keele, kehalise kasvatuse, tööõpetuse õpetaja. Töötab õpetajana. Koolis on palju noori õpetajaid. Mäletan hästi oma esimest, esimese klassi õpetajat. Range, nõudlik õpetaja. Ebapopulaarne õpetaja. Igal õpetajal pole autoriteeti. Õpetajate tuba. | (ametinimetus mõnes muus asutuses). Ülikooli keelekeskuse õpetajad. Koolieelse lasteasutuse õpetaja. || (üldisemalt:) see, kes ütleb v. näitab, kuidas midagi teha. Ma ei salli igasuguseid nõuandjaid ja õpetajaid. *Vana Aadu oli õpetajaks härgade rakendamisel. A. Kalmus. || vaimne juht; autoriteet, kelle loomingust, tõekspidamistest v. oskustest võetakse õppust, kes on teistele eeskujuks; miski, millest võetakse õppust. Kirjanik kui rahva õpetaja. Oma kogemus on parim õpetaja.
▷ Liitsõnad: mees|õpetaja, naisõpetaja; algkooli|õpetaja, era|õpetaja, gümnaasiumi|õpetaja, keskkooli|õpetaja, kodu|õpetaja, kooli|õpetaja, maa|õpetaja, põhikooli|õpetaja, rahvakooli|õpetaja, ränd|õpetaja, vallakooliõpetaja; abi|õpetaja, aine|õpetaja, asendus|õpetaja, hooldus|õpetaja, klassi|õpetaja, noorem|õpetaja, vanemõpetaja; ajaloo|õpetaja, bioloogia|õpetaja, emakeele|õpetaja, füüsika|õpetaja, geograafia|õpetaja, joonistus|õpetaja, keele|õpetaja, keemia|õpetaja, kirjandus|õpetaja, käsitöö|õpetaja, matemaatika|õpetaja, muusika|õpetaja, sõjandus|õpetaja, usu|õpetaja, võimlemisõpetaja; klaveri|õpetaja, laulu|õpetaja, oreli|õpetaja, puhkpilli|õpetaja, solfedžo|õpetaja, sõidu|õpetaja, tantsu|õpetaja, viiuliõpetaja; kaas|õpetaja, lemmikõpetaja.
2. kirikuõpetaja. Jaani koguduse õpetaja. Õpetaja astub kantslisse, peab jutlust. Kogudus oli terve aasta ilma õpetajata.
▷ Liitsõnad: abi|õpetaja, diakon|õpetaja, vikaarõpetaja.

õppe|relv
sõj relv, millest tehniliselt ei ole võimalik tulistada ja mida kasut. relvade ehituse ning nende käsitsemise õpetamisel

äädika|essents
kontsentreeritud äädikhape, millest lahjendamisel saadakse toiduäädikas