[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

minister ‹-tri, -trit 2› ‹s›
riigihalduse teat. ala, hrl. ministeeriumi juhtiv valitsuse liige. Ministri käskkiri. Valitsuses vahetus mitu ministrit. Sai ministriks. Portfellita 'kindla võimkonnata' minister. Mõnel maal nimetatakse valitsust ministrite nõukoguks või ministrite kabinetiks.
▷ Liitsõnad: ehitus|minister, haridus|minister, justiits|minister, kaitse|minister, kaubandus|minister, keskkonna|minister, kohtu|minister, kultuuri|minister, majandus|minister, pea|minister, põllumajandus|minister, põllutöö|minister, rahandus|minister, rahvastiku|minister, regionaal|minister, side|minister, sise|minister, sõja|minister, teede|minister, tervishoiu|minister, välisminister; eksminister.