[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ampiir ‹-i 21› ‹s›
kunst Prantsusmaal Napoleon I ajal klassitsismist tekkinud, esinduslikkust taotlev ning eriti Vana-Rooma motiive kasutav stiil arhitektuuris, ruumikujunduses, tarbekunstis ja moes

grunge ‹6› ‹s›
punkliikumise hipilik variant muusikas ja moes; sellega kaasnev rõivastusstiil: katkised teksapüksid ja sõdurisaapad

in ‹adv›
kõnek moes, soositud, päevakorral. Tukk, kõrged kontsad, miniseelik on jälle in.

löök|sõna
paljukasutatav, moes olev sõna v. ütlemine; lööklause. Romantism oli saanud lööksõnaks. *Asjata ei ole lööksõnaks kujunenud väljend „time is money” – aeg on raha. R. Sirge.

moe|artikkel
moes olev ese, moes olev kaubaartikkel. Sukkpüksid olid siis otsitud moeartikkel.

moe|asi

1. moes olev ese, moeartikkel. Jalgratas, auto pole ammugi enam üksnes moeasi.
2. moodi läinud tegevus, harrastus vms. Vahepeal sai, muutus turism, sotsioloogia moeasjaks. Värsside treimine oli noorte hulgas lausa moeasi.
3. kõik moega seonduv. Ta ei tea moeasjadest mitte tuhkagi.

moe|ehe [-ehte]
moes olev v. teat. moele iseloomulik ehe

moe|harrastus
üldise moena levinud, moes olev harrastus. Temale polnud kunstiga tegelemine moeharrastus.

moe|kapriis
tujukas taotlus moes (1. täh.)

moe|karje
piltl eriliselt silmatorkav omapäratsemine, ekstravagantsus moes. Viimane moekarje. Naised painduvad kergesti iga moekarje järgi.

moe|laul
parajasti moes olev laul

moe|lill
parajasti moes olev lill

moe|soeng
parajasti moes olev soeng

moe|suund
moes valitsev suund. Käesoleva aasta moesuunad.

moe|sõna
moes olev sõna. Kulunud, äraleierdatud moesõnad.

moe|taim
moes olevana kasvatatav taim

moe|vool [-u]
moes olev vool (kirjanduses, kunstis v. mujal). Kirjanduse, kunsti moevoolud. Tollal oli moevooluks sümbolism.

moe|värv
moes olev, parajasti populaarne v. eelistatud värvus. Momendi, kevade, sügise moevärvid.

moodne ‹-dsa, -dsat 2› ‹adj›
moes olev, moodi järgiv, moele vastav; ajakohane, modernne. Moodne kleit, seelik, pluus, ülikond, mantel. Moodsaima lõikega, tegumoega rõivad. Sul on moodne kaelaside. Moodne soeng. Moodsa kujundusega mööbel. Moodsad tarbeesemed. Ehitatakse moodsaid maju, suvilaid. Moodne aparatuur. Moodne luule, muusika, kirjandus. Hästi moodne romaan, näidend, skulptuur. Moodsa kunsti muuseum. Tänapäeval on moodne tegelda spordiga. Pole moodne olla romantiline. Moodne viievõistlus 'ratsutamisest, vehklemisest, püstolilaskmisest, ujumisest ja murdmaajooksust koosnev mitmevõistlus'. || (inimese kohta:) moodi arvestav ning järgiv; vaadetelt, põhimõtetelt modernsust, uudsust harrastav. Ema on vanameelne, tütar liigagi moodne. Moodne daam ei pea tingimata enam suitsetama. See kirjanik, kunstnik on oma loomingus hästi moodne. Noored tahavad vabameelsed ja moodsad olla.
▷ Liitsõnad: ultra|moodne, vana|moodne, ülimoodne.

pop|muusika
moes olev levimuusika, eeskätt lööklaulud ja tantsumuusika

retro|mood
moesuund, mis taaselustab möödunud aegadel moes olnut

rokkima ‹rokin 42›

1. rokki laulma, mängima v. tantsima; rokkmuusikale kaasa elama; pidutsema, möllama. Bänd rokkis täismajale. Tudengibändid rokkisid nagu päris ansamblid. Ansambel pani kontserdipubliku rokkima. Noored rokkisid end oimetuks. Lava ees rokkivad fännid.
2. kõnek lahe, mõnus olema, moes v. trendikas olema, ruulima. Poliitika rokib. Eesti teater rokib täiega.

ruulima ‹42›
kõnek moes, trendikas, parim olema, au sees olema, rokkima. Elitarism ruulib. Vanad asjad ruulivad täiega.

shimmy [šimmi] ‹6› ‹s›
pärast Esimest maailmasõda mõned aastad moes olnud 2/2- v. 3/4-taktis seltskonnatants

suur|mood
miski väga harrastatav, moes v. kombeks olev. Punased juuksed, hobusesabasoeng olevat jälle suurmood. Sõjaaegne suurmood olid puutallaga kingad. Kanaari saared on meie suvitajate suurmood. Luules oli siis suurmoeks vabavärss, muusikas biit. Koolis läks lahti salmialbumite suurmood.