[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 2 artiklit

moon ‹-a 22› ‹s›

1. toit, toiduained, toidukraam. Matkale võeti paari päeva, terve nädala moon kaasa. Terve kotitäis moona. Söödi kaasavõetud moona, sooja toitu polnud saada. Moon hakkas lõppema, otsa saama. Isa tõi linnas õppivale pojale aeg-ajalt kodust moona. Metsaveole minnes pidi ka hobuse moon kaasas olema. Tuli muretseda moona inimestele ja loomadele. Sõjavägi rekvireeris taludest moona. *Ja suvevaheaegadel oli ta siin-seal tööpoisiks olnud ja endale talveks moona teeninud. M. Pihla. || naturaaltasu, hrl. töö eest mõisas v. talus. Moonakad said mõisast korteri ja moona, tegid tööd peamiselt moona eest, elasid mõisa moonal. Karjapoiss kaubeldi moona eest. *Poole aasta moon – see oli ju terve tünder rukist. A. Sinkel.
▷ Liitsõnad: aasta|moon, hobu(se)|moon, päeva|moon, reisi|moon, söögi|moon, talve|moon, tee|moon, toidumoon.
2. ‹hrl. liitsõna järelosana› (lahingu)varustus. *.. kuigi teadsime, et niikuinii on lõpp, sest moon on praktiliselt otsas. Viimases raginas olid ka püssimehed tulistanud mis jõudsid. H. Susi.
▷ Liitsõnad: lahingu|moon, laske|moon, sõjamoon.

moon ‹-i 21› ‹s›
magun. Punased, roosad moonid. Peenral, põllul õitsevad moonid.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur