[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ala|toon
(näit. häält, meeleolu, muljet, tundmust) aimamisi varjundav lisa-, kõrvaltoon. Soe, hoolitsev alatoon. Tema häälest kõlas kurb, eleegiline alatoon. Naise hääl omandas kalgi alatooni. Juhan Liivi luule nukker, minoorne alatoon. Tema märkustes, küsimustes on iroonilist alatooni. Humoristliku alatooniga eksliibris. Iriseva alatooniga kriitika.

aura ‹6› ‹s›

1. mõjujõud; muljet kujundav õhustik. Hea, halva auraga koht. Sel linnaosal on boheemlaslik aura. Nõukogudeaegse auraga hoone.
2. (okultismis, parapsühholoogias:) inimkeha ümbritsev eriline kiirgusvöönd vm. mõjuväli
3. med langetõvehoole eelnev seisund

efektne ‹-se 2› ‹adj›
mõju v. muljet avaldav, efekti (1. täh.) tekitav. Efektne vaatemäng. Efektne kübar. Säravalt efektne kapritšo. Lõpetas harjutuse efektse saltoga. Seisis efektses poosis. Kava lõpunumber oleks pidanud olema efektsem.

esinduslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
oma välise ilme v. esinemisega head muljet loov; soliidne, eeskujulik. Esinduslik hoone, saal. Väga esinduslik restoran, kohvik. Uus lillekauplus on igati esinduslik. Mida lihtsama tegumoega kleit, seda esinduslikum võib olla ehe. „Eesti kunsti ajalugu” on meie esinduslikemaid kunstiväljaandeid. Esinduslikud kombed. Esinduslik käitumine, välimus. Esinduslik isik. Väga esinduslikud võistlused. Endast esinduslikku muljet jätma, esinduslik välja nägema. || head esinemist, käitumist, soliidsust nõudev. *Esinduslikumate ülesannete täitmiseks kasutati ikka Reinu. Teati, et temal on hea kasvatus .. H. Pärli-Sillaots.

haaravalt ‹adv›
kaasakiskuvalt, sügavat muljet jättes. Deklameerib haaravalt.

ilmetu ‹1› ‹adj›
(näo)ilmega vähe v. mitte midagi väljendav, mitte muljet avaldav; ebahuvitav, hingetu vms. Ilmetud silmad. Ilmetu nägu, pilk, välimus. Ütles seda ilmetu häälega. Ettekanne, kiri, ütlemisviis oli kuiv ja ilmetu. Täiesti ilmetu hoone. Varakevadiselt ilmetu loodus. *Milline ilmetu tuupur ta kunagi oli! E. Vetemaa.

ilus ‹-a 2› ‹adj›

1. esteetiliselt meeldiv, kaunis; kunstielamust pakkuv. Ilus naine, mees, laps, poiss. Ilusaim tüdruk terves linnas, kogu ümbruskonnas. Ilusad silmad, juuksed, käed, liigutused. Ilusa kehaga võimleja. Ilus hobune, hirv, põder. Ilusad lilled, pargipuud. Ilus loodus, maakoht, rand. Ilusad punased õunad. Ilus pilt, maal, vaas. Ilus maja, kodu, mälestussammas. Ilusad tantsud. Ilus hääl, laul, muusika. Aknast avanes ilus vaade. Tegeleb kõige ilusaga. Kui ilus võib seal olla! Kahekümneaastane tüdruk ja kolmeaastane märatsälg on kõige ilusamad. Tõrvakändki on ilus, kui ära ehitad. | (nõrgenenud tähenduses). *Aga siis leidis ta ühel ilusal päeval, et aiaauk ongi juba kinni. A. H. Tammsaare. *Ühel ilusal hommikul oli kõik .. vald kisa täis .. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: ime|ilus, piltilus.
2. praktika, tegeliku elu nõudeile vastav (seetõttu väliseltki kauniks peetav, muljet avaldav). Ilus talvetee. Ilusad põllud, viljad, orased. Ilus rukis, ristik, ädal. Jõhvikad, maasikad olid ilusad. Tükk ilusat läbikasvanud liha. Nad said ilusa suure korteri. Kaasmängija andis ilusa söödu. Valitsevad ilusad 'selged, päikesepaistelised' ilmad. Sel aastal oli ilus suvi, talv.
3. hea, kiiduväärt, tubli, viisakas, kombekohane. Ilus tegu. Pole ilus valetada. Polnud temast ilus teiste häda puhul rõõmu tunda. Väga ilus, et tedagi ei unustatud. *Tüdrukud, need hoidsid endid ikka ühte .. ja just nende hulka minna ei olnud Arno arvates ilus. O. Luts. | iroon. Ilusad tulemused, tagajärjed küll! Ilus sõber, pole midagi ütelda! Ilus kord valitseb selles majas! *Üks töötab ja teine magab, ilus küll! M. Traat. || lahke, sõbralik. Oleksid nad ühegi ilusa sõna öelnud! *„Ma saan ju ilusast jutust ka aru,” pomises ta.. V. Gross.
4. mõnus, meelepärane, tore; õnnelik. Ilus puhkus, olemine. Ilusad kavatsused, lootused. Ilusaid lubadusi on ennegi antud! Mis viga ilusaid sõnu teha. Said ilusat põlve pidada. Ilusad unenäod. Elu on ilus. Ilus oli teda kuulata. Koos veedeti mõned ilusad päevad. || (teatavaksvõtmist, nõustumist väljendava sõnana). *„Sellest jätkuks... enam kui vajagi,” ütles Andres. „Ilus. Ja kui ei jätku, tule tagasi,” ütles onu. A. Jakobson.
5. kõnek kaunis suur v. rohke, tubli, priske, kopsakas, kenake vms. Ilus raha, sissetulek, teenistus. Palk oli ilus. Hind kah ilus! Võiks ilusa kopika kokku ajada. Ilus summake jäi tasku. Said mehed ilusa noosi! Sellest on mõni ilus aasta möödas.

imponeerima ‹42›
lugupidamist, poolehoidu v. aukartust äratama; head muljet jätma. Ailile imponeeris Reinu enesekindel käitumine. Kõneleja imponeeris publikule oma lihtsuse ja sundimatusega. Isa kaugete maade lood imponeerisid mulle kogu poisikesepõlve. Imponeeriv kuju, välimus. Naistele imponeeriv mees. *Hiljuti valminud ühiskajut imponeeris oma arhitektuuriga. E. Kreem.

imposantne ‹-se 2› ‹adj›
tugevat muljet tekitav, imponeeriv, aukartustäratav; võimas, vägev. Imposantne ehitis, katedraal, palee. Professor on välimuseltki väga imposantne. Delfiinid on imposantsed loomad. Kosmoselennud on inimkonna imposantsemaid saavutusi.

leevendama ‹37›
midagi talutava(ma)ks, vastuvõetava(ma)ks v. meeldivamaks muutma, midagi kergendama, pehmendama v. vähendama, nõrgendama. a. (meeleolu, valu). Halba tuju leevendama. Hea sõna aitab leevendada masendust, muret. Miski ei suutnud leevendada ta leina. Ema oskas leevendada isa viha. Süstid leevendasid haige valusid. Köha leevendav mikstuur. b. (omadust, mõju v. muljet). Tuul leevendas keskpäevast kuumust. Piim leevendab mõningate ravimite kõrvalmõju. Ta püüdis oma karme sõnu naeratusega leevendada. Kuidas leevendada uuslinnaosade hoonestuse monotoonsust? c. (olukorda, tingimusi). ÜRO püüab leevendada arengumaade näljahäda. Lisatöö aitas tal leevendada majanduslikku kitsikust. Valitsus rakendas inflatsiooni leevendavaid abinõusid. *On põud, mida ei leevenda mingi palvus ega ohvriand .. N. Andresen.

muljestama ‹37›
hrv muljet jätma; muljena inspireerima. *Otseselt merest muljestatud on ka minu esimene raamatuke „Aafrika kuum meri” .. Ü. Tuulik.

op|kunst
kunst kujutava kunsti vool, mis joonte ja geomeetriliste kujundite ning värvi- v. valguskontrastide kombinatsioonidega taotleb liikumise v. ruumilisuse muljet

pidulik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. peoga, pidustustega, erilise peotundega seotud ning selle juurde kuuluvat tõsidust, ülevust, hardust vms. sisaldav, väljendav, äratav v. sisendav. Pidulik koosolek, rongkäik, protsessioon, jumalateenistus. Kuulsa teadlase auks korraldati pidulikke vastuvõtte. Pidulik lõunasöök. Võistluste pidulik lõpetamine. Näituse pidulik avamine. Tunnistuste pidulik kätteandmine. Kõige pidulikum hetk, sündmus minu elus. Pidulik toiming: uue hoone sisseõnnistamine. Küünlad süüdati ainult pidulikel juhtudel. Saali täitis pidulik rahvahulk. Pidulikud orkestrihelid, tervitussõnad. Saalis valitses pidulik meeleolu. Pöördus tõsisel, pidulikul ilmel kokkutulnute poole. Mees on piduliku näoga, astus piduliku sammuga. Asta tundus täna kuidagi pidulik. Lühtrite pidulik sära. Püüdis oma väikest tuba külaliste vastuvõtuks natuke pidulikumaks muuta. *Täna on laevas kõik pidulik. Surume üksteisel kätt, soovime häid pühi. J. Smuul.
2. peole kohane, vastav, sobiv, pidupäeval kasutatav (hrl. vastandina argipäevasele). Pidulik riietus, kleit, ülikond, koolivorm. Valge pidulik põll, krae. Pidulikud kingad. Pidulik soeng. Brokaat on äärmiselt pidulik materjal. *Külla minnes tavatsen ikka mõne õie kaasa võtta, kord igapäevasema, kord pidulikuma.. L. Hainsalu.
3. austust äratav, võimast muljet jättev. Mõisa barokkstiilis peahoone mõjub väga pidulikuna. Albumi, teoste sarja pidulik kujundus. Vanaaegsed pidulikud õlimaalid.

plastiline ‹-se 5› ‹adj›

1. plastne (1. täh.) Plastiline savi, vaha. Plastilised materjalid. Plastifikaatorid muudavad mördi, betoonisegu plastilisemaks. Plastilised ained. || füüs tehn. Plastiline deformatsioon, olek. Plastiline paine, venitus, voolamine.
▷ Liitsõnad: väheplastiline.
2. plastikaga (1. täh.) seotud, sellega seostuv; painduv, sujuv, nõtke. Plastilise tantsu stuudio. Näitleja peab oma liikumises plastiline olema. Plastiline võimleja. Tüdruk oli tantsides imeväärselt plastiline. Plastiliste liigutustega dirigent. || piltl ilmekas, kujukas, väljendusrikas. Kirjaniku plastiline kujutamisviis, väljenduslaad. Stiilne plastiline novell. Plastiline stseen näidendis. Kõrvaltegelased on kirjandusteoses sageli peategelastest plastilisemad. Laulja plastiline häälematerjal. Maali plastiline nõtkus. *Pildiseeria ärevust ja dramatismi toonitab .. tegelaskujude karakterit rõhutav plastiline vorm. R. Loodus. || (kujutavas kunstis:) ruumilisuse ja kehalisuse muljet taotlev. Hauaplaadile raiutud plastiline figuur. Plastiline dekoratsioon, dekoor.
▷ Liitsõnad: ümarplastiline.
3. med plastikasse (3. täh.) kuuluv, taastav. Plastiline kirurgia 'kirurgia haru, mis lõikuse teel asendab puuduvaid kudesid ja elundeid v. muudab moonutatud kehaosa kuju; taastav kirurgia'. Tehti plastiline operatsioon.
4. anat. Plastiline anatoomia 'inimkeha mõõtmeid, proportsioone ja pindmisi vorme ning nende talitluslikku muutumist käsitlev anatoomia haru'.

rabama ‹37›

1. hooga v. järsku lööma, paiskama. Rabas rusikaga, kämblaga vastu lauda. Keegi rabas talle noaga, mõõgaga. Rabas kallale kippuvat koera malakaga, piitsaga. Üldises kakluses rabati kõigega, mis kätte juhtus. Ta rabas mulle pähe, näkku. Rabasin kala ahinguga. Poksija rabas vastase pikali. Keegi rabas ta ränga löögiga jalust, uimaseks. Lehm rabas jalaga lüpsiku ümber. Kala rabas sabaga. Külm tuul rabab näkku nagu kasevitstega. *.. ja rabas Erntsi otse nina ja ülemiste hammaste pihta. M. Metsanurk. | piltl. Alkohol rabas mehel jalad alt. *„Kui jumal tahab kedagi nuhelda, siis rabab ta tema mõistust,” lausus härra Itam nagu endamisi. A. H. Tammsaare.
2. järsku kahju tehes v. hävitades tabama. Raske rusikalöök rabas mehe lõuga. Ründajaid rabab kivirahe. Loom kukkus, teda oli nool rabanud. Vana suurt kaske rabas pikselöök. Jäi seisma nagu välgust, piksest rabatud. *.. nende hobused ise põikasid teineteisest mööda ning nende odad rabasid ainult tühja tuult. E. Kippel. | piltl. Teda rabas uus mure, häda, ääretu meeleheide. || (valu, haiguse kohta). Sind võib rabada veresoone lõhkemine ajus või südames. Last rabas äge kõhuvalu. Jäi seisma kui rabatud. Oli kui rabatud, aga toibus peagi. *On lendva rabanud kellegi hobust .. J. Mändmets.
3. piltl tugevat muljet avaldama, vapustama vt rabav Ootamatu rünnak rabas vaenlast. Tema sõnad rabasid kõiki. See küsimus, teade ei rabanud kedagi. Niisugune vastus rabas teda tugevasti. Lapsi rabas uudis koera kadumisest. Läbikukkumine rabas mind nii, et jätsin kooli pooleli. Pani selga oma parimad riided, lootes seltskonda rabada. Idee rabas oma originaalsusega. Naine rabas oma iluga. See ehitis rabab meid arhitekti mõttejulgusega. Talle meeldib teid ootamatustega rabada. Rabas vastast oma üllatavate argumentidega, faktidega. Ta ei raba oma teoses õieti millegagi. On hirmust, ehmatusest, üllatusest rabatud. Oli suurest hoolitsusest lausa rabatud. Ta oli nii rabatud, et ei märganud vastatagi. *.. mina olin nähtud sündmusest nii rabatud ja hirmu täis, et ei saanud paigastki. J. Vahtra.
4. haarama, kahmama. Rabas mõned asjad kaenlasse. Rabasin maast malaka, kaika pihku, kätte. Tal rabati käest, õlast, turjast, kraest. Uppuja rabas kahe käega päästerõngast. Järsku rabas mees tüdruku sülle, käte vahele. Rabab energilise liigutusega mütsi peast, põlle eest. Vihastus ja rabas minu käest raamatu. Välkkiirelt rabas poiss taldrikult õuna. Autojuht rabab kiiresti käigukangi järele. Rabab kätega õhku. Rabas endal mantli seljast. Juhan rabas kiiruga mütsi pähe ja mantli selga, seinalt püssi. Rabati teeäärselt põllult kartuleid ja kaalikaid. Ema rabas lapsed käekõrvale. Vagunis tormati paremaid kohti rabama. Rabas minu käe. Mehe käsi rabas revolvri järele. Koer rabas kondi suhu. Kass rabas hiirt. Kala rabas sööta. *.. rinnad vastamisi, seisid nad [= mehed] hetke. „Tuli siia minu tüdrukut rabama!” L. Promet. *.. rabas Anna viimasel silmapilgul Raismiku sulase tantsitajaks .. Juh. Liiv. | piltl. Rabas uuesti jutujärje enda kätte.
5. vahetpidamata, kõigest jõust tööd tegema, rassima, rühmama. On kogu oma elu tööd rabanud. Rabab hommikust õhtuni tööd teha. Pead rabama, kuidas jaksad. Ära nii hullumoodi, pööraselt raba, pea vahet ka! Rabab end kas või poolsurnuks, nii et hing väljas. Rabasid kahekesi mitme eest. Mis meiegi nii väga rabame, kui teistel kiiret ei ole. Rabas täna kaks päevanormi teha. Peremees rabas kõike ise teha. Rabada andis, aga raha tuli. Ema rabas kampsuneid ja kindaid kududa. Ilusa ilmaga rabati kogu aeg heina teha. *Aga kes tervisest hoolib! Rabatakse ja rabatakse, kuni varisetakse kokku. A. Liives. *Ja raba edasi – järeleksamil peab läbi murdma .. L. Kahas.
6. järsku v. kiirustades midagi tegema. Rabas koera lüüa. Rabas lühikeste tõmmetega heina riisuda. Odavaid riideid rabati osta. Rabasime polkat (tantsida). Raban ahnelt bussiaknast välja vaadata. Koer rabas võõrast kiskuda. Lind rabas lendu. *Andres tahtis enda püsti rabada, kuid järsk valu vasakpoolses rinnas vajutas ta uuesti pimedusse. H. Angervaks. || (rääkimise, ütlemise kohta). Rabas midagi huupi vastuseks. Leenu rabas sedamaid öelda, et .. *„Peale selle räägitakse –” – „Mis räägitakse?” rabas Viiu vahele. Juh. Liiv.
7. etn hrl. viljavihku vastu rabamispinki v. seina lüües teri välja peksma. Rukist rabama. Reht(e) rabama. Paljudes peredes olid rehed juba rabatud. Kus viljavihud puuduvad, seal rabatakse õlgi. *Kuivanud vilja peksti ehk rabati rehetoas, järelpeksti rehe all lademesse laotud õlgi vartade või kootidega. J. Kuum.
8. murd linu ropsima. *.. ma raban linu või hakkan kanepist keerama nööri. A. Gailit.

rabav ‹-a 2› partits
tugevat muljet avaldav, vapustav, üllatav. Rabav uudis, teade, sündmus, üllatus, mulje. Rabavad tagajärjed, süütõendid. Rabav ootamatus, loodusnähtus. Kontrastid olid rabavad. Sarnasus oli nii rabav, et me jäime sõnatuks. Missugune rabav avameelsus, võrdlus! See mõte võib tunduda rabavana. Kõik ootasid midagi uut ja rabavat. Ja mis veel rabavam – teda süüdistati varguses.
▷ Liitsõnad: jalustrabav.

silmi|pimestav ‹-a 2› partits
pimestav. a. ere. Lume silmipimestav sädelus. Silmipimestav valgus, välgusähvatus. b. tugevat muljet avaldav, vaimustav. Tutvusin silmipimestava daamiga.

suure|jooneline
uhke, tore, vägev, laiahaardeline, sellisena muljet tekitav, mõju avaldav, grandioosne. Suurejooneline teatrihoone, palee, mälestusmärk. Suurejoonelised eesmärgid, kavatsused, plaanid, programmid. Suurejooneline ehitustegevus, uurimistöö. Suurejoonelise planeeringuga park, väljak. Vulkaanipurse pakub suurejoonelist vaatepilti. Suurejoonelised pidustused, ballid. Plaaniti suurejoonelist jahiretke, näitust, messi. || laia käitumismaneeriga, (üleolevalt) suuremeelne; laiutav, pillav, toretsev, uhkeldav. Suurejoonelised kombed. Suurejooneline eluviis, käitumine. *.. imaam olevat kahjuks ameeriklaste suurejoonelised pakkumised tagasi lükanud. J. Taul (tlk).