[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

juhtum ‹-i, -it 2› ‹s›
üksiksündmus, juht [juhu]. Ennekuulmatu, harukordne, erakordne, huvitav, naljakas juhtum. Üksikud koolerasse haigestumise juhtumid. Esineb, on olnud juhtumeid, kus.. Igale korrarikkumise juhtumile tuleb reageerida.
▷ Liitsõnad: haigus|juhtum, surma|juhtum, vargus|juhtum, õnnetusjuhtum; erand|juhtum, eri|juhtum, piir|juhtum, üksikjuhtum; vahejuhtum.

jultuma ‹37›
jultunuks muutuma. See poisinolk jultub mind õpetama! *Näljased hundid jultuvad. Tulevad majaõuedele. Tungivad teelistele kallale. L. Promet.

kultus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. jumalate ja muude üleloomulikku väge omavaiks peetud olendite, esemete, paikade jm. usuline austamine. Esivanemate, loodusjõudude, Dionysose kultus. Roomakatoliku kirikus on tähtsal kohal jumalaema kultus.
▷ Liitsõnad: fallose|kultus, fetiši|kultus, kuu|kultus, looduse|kultus, päikese|kultus, tule|kultus, usu|kultus, usundikultus.
2. piltl kellegi v. millegi jumaldav austamine. Südamedaami kultus keskajal. Monarhi isiku kultus. Traditsioonide kultus. Vana-Kreeka raidkunstis ilmneb ilusa keha kultus.
▷ Liitsõnad: ilu|kultus, isiku|kultus, jõu|kultus, mammona|kultus, vormikultus.

kulum ‹-i 2› ‹s›
maj amortisatsiooninormide kohaselt kulunuks arvestatud osa põhivara maksumusest

mulduma ‹37›
hrv mullastuma; raugastuma, muldvanaks saama. *Seal olid esitatud kõik eluaastad sülelapsest kuni muldunud raugani. H. Adamson.

muljuma ‹42›

1. tugevasti vajutama, suruma, litsuma v. pigistama, pitsitama (vahel objekti kuju muutes). Masseerib muljudes ja hõõrudes. Villaseid esemeid tuleb pesta muljudes, mitte hõõrudes ega väänates. Lapsed vahivad aknast, ninad vastu klaasi laiaks muljutud. Muljus sõrmed tugevasti pihkudesse kokku. Sõrm sai muljuda, küüs on päris siniseks muljutud. Muljub sigaretti sõrmede vahel. Ärge trügige, ärge lapsi ära muljuge! Puruks, lömaks muljuma. Muljus paberilehe peos nutsakuks. Plekitahvlile on mõlgid sisse muljutud. Lumekoorem muljub kuuseoksad maha. Traktoriroomikud muljuvad maa tihkeks, kõvaks, muljuvad kivid maasse. Kergelt muljutud rohi kuivab kiiremini kui muljumata rohi. Luges pikkamisi, püüdes nagu kõike mällu muljuda. || piltl rõhuma; muserdama. Murest muljutud mees. Ränk murekoorem, meeleheide, vastutus kippus maha muljuma. Tinane taevas muljub meeleolugi madalaks. *Kuis eesti vahva vaimu / nad muljund mudasse, / ja rahva orjakütkel / siis heitnud hädasse. C. R. Jakobson.
2. murd laudu plangutusse painutades paati, laeva ehitama. *Julla on muljutud õhukestest, pooletollistest männilaudadest .. A. Hint.

muljur ‹-i, -it 2› ‹s›
põll niidetavat heina muljuv seade

mullu ‹adv›
möödunud aastal. Kalasaak on tänavu parem kui mullu. Lõpetasin mullu ülikooli. Mullu sai meie kool 100-aastaseks. Sai mullu mitu esikohta. See oli mullu kevadel, vist mullu aprillis. See võis olla mullu umbes samal ajal.
▷ Liitsõnad: tuna|mullu, ülemullu.

mullu ‹6› ‹s›
‹hrl. elatiivis› möödunud aasta. Ma polnud seal mullust saadik enam käinud. *Agnesest on isa juba mullust ilma. See on pagar Horstmanni kaisus [= Horstmanniga abielus]. J. Kross.

nagu muiste ja mullugi, nagu mullu ja muistegi vt muiste

multš ‹-i 21› ‹s›
hrl aiand sõnniku, turba, põhu vm. kiht mulla pinnal soojendamiseks, niiskuse säilitamiseks ja umbrohutõrjeks

murtu ‹1› ‹s›
see, mis v. kes on murtud. Murtut ei saa enam terveks. Suri vaevast, murest murtuna.

murtus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. murtud-olek
2. etn hiiu tanu otsmikuosa. *Tanu otsmikul ehk murtusel on nn. „kalarood”, s. o. aedpisteread. H. Linnus.

mustu ‹6› ‹s›
kõnek viiger. *Suurtele hallidele [hüljestele] viruta, kuidas tahad, aga mustudele peab laskma ninna.. A. Mälk.

mustuma ‹37›
mustaks minema, mustaks muutuma (värvuse poolest v. määrdunuks). Suitsust, nõest mustunud kerisekivid, lagi. Mõne puu lehed mustuvad kuivades. Pikka aega leotatud tammepuit mustub. Õhtu pimeneb, metsamüür mustub. Nägu, rõivad mustuvad tolmust. Higist mustunud särgikaelus. *.. ning taevas pilvist pigimustaks mustub .. M. Raud.

mustus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. miski räpaseks, määrdunuks, ebapuhtaks, mustaks (2. täh.) tegev, saastav, reostav (näit. tolm, kõnts, praht); must-olek, määrdumus. Kui ei korista, upute mustusse, mustuse sisse ära. Elavad hirmsas mustuses. Kõik kohad olid koristamata ja mustust täis. Duši all, saunas saab mustuse maha pesta. Lume sulamisest jäänud mustus ja saast. Haava sattunud mustusest võib põletik tulla. Hakkas silma ruumide, vabrikuseinte, hoovi mustus. *Ruttasin sügistuule vingudes, mis tolmu ja linna mustust minu ees üles keerutas .. G. Helbemäe. | piltl. *Ja südamel pole mul ju kah mingit mustust, mis hinge reostaks. A. Jakobson.
2. roe, väljaheide. *.. igasse saalinurka oli käidud end tühjendamas, seinad olid mustusega paksult kokku määritud .. E. Kippel. *Kui palju üks lind ikka, viisakalt üteldes, mustust teeb? J. Tuulik.
3. hrv miski värvuselt must. *„Sibulad!” oli ta jalamaid köögis. Ta himuroast oli järel väheke krõnksus mustust panni keskel. N. Baturin.

muutuma ‹37›

1. teistsuguseks v. täiesti teiseks saama. Teiseks, teistsuguseks, paremaks, halvemaks, viletsaks muutuma. Asi, lugu muutus veelgi segasemaks. Vesi muutub külmudes jääks. Tärklis muutub suhkruks. Muutus joobnuna tüütavaks, härdameelseks, jõhkraks. Küll ta on jutukaks muutunud! Ta muutus äkki tõsiseks, rahutuks. Poiss on mehisemaks muutunud. Hämardub, päev hakkab muutuma ööks. Õues on muutunud jahedamaks, soojemaks. Metsas muutus järjest hämaramaks. Ta kiire samm muutus peagi sörgiks. Ta muutus näost kahvatuks. Ema on kuidagi kokku vajunud ja halliks muutunud. Ajapikku muutus tutvus sõpruseks. Navestist lõuna poole muutub lauskmaa küngasmaastikuks. Haruldaseks muutunud taimeliik. Tuule suund, laeva kurss muutus. Eeskirjad, määrused on muutunud. Suhtumine, tõekspidamised, vaated ei muutu kergesti. Ta näoilme, hääletoon muutus. Komisjoni koosseis on mõnevõrra muutunud. Olukord muutus pidevalt. Üleöö võib kõik muutuda. Miski, midagi pole ta elus muutunud. Sa oled palju muutunud. Ajad muutuvad ning meie muutume koos nendega. Elame muutuvas maailmas.
2. keel käänduma v. pöörduma. See sõna muutub astmevahelduseta tüübi järgi.

muutus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
muutumine; selle tulemus. Looduslikud, sotsiaalsed, poliitilised muutused. Haiguslikud, ealised muutused organismis. Hingamisrütmi, vere koostise muutus. Näoilme muutus. Pöördeline muutus meie elus. Muutus paremuse poole. Kõik on vanaviisi, ei mingit muutust. Temas, temaga on sündinud, toimunud mingi muutus. Elame suurte muutuste ajajärgul. Muutustele aldis psüühika. *Mis muutusi ma Mihkli aias ka ei märganud, tundus mulle, et see, kes kõige rohkem endiseks jäi, oli Mihkel ise. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: elu|muutus, hääliku|muutus, ilma|muutus, ilme|muutus, kliima|muutus, meele|muutus, nime|muutus, pinge|muutus, struktuuri|muutus, suuna|muutus, temperatuurimuutus.

mültuma ‹37›
kinni kasvama; ummuksis kõdunema. Metsa-, rabajärv mültub, on mültumas. Laugastikuks mültunud järv. *Vesi aurab, soo kuivab, sammal aga mültub ja turvastub. K. Põldmaa. *Lai järvepära mültub roostesooks .. B. Kangro.

ultus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
tekst kanga tihedama koega hargnematu äär