[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

murakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. bot hõlmiste lehtede ja kujult vaarikat meenutavate viljadega kahe- v. mitmeaastane rohttaim v. põõsas (Rubus) || (üldkeeles:) valgete õite ja kuldkollaste marjadega rabataim
▷ Liitsõnad: kitse|murakas, mesi|murakas, põld|murakas, raba|murakas, soomurakas.
2. hrl. rabamuraka punakas, valminult kollane vili. Murakaid korjama. Läksime murakale 'murakaid korjama'. Käisime murakal 'murakaid korjamas'. Tulime murakalt 'murakaid korjamast'.