[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 1 artikkel

nõder ‹nõdra, nõtra 31›

1. ‹adj› nõrk, jõuetu, väeti, vilets. a. (inimese kehalise v. vaimse seisundi kohta). Keha, ihu on veel haigusest nõder. Vanaema on vanadusest väeti, lapselaps alles noorusest nõder. Haige jäi üha nõdremaks. Jalad, käed läksid ehmatusest nõdraks. Umbses ruumis läheb süda nõdraks. Jõult, kätest, jalust nõder kui imik. Vaim on valmis, aga liha on nõder. Nõder naisterahvas ei jõua puid lõhkuda. Selleks tööks on tema jõud nõder. Minu nõder mõistus, aru ei võta seda kinni. Läks peast, arust, meelest nõdraks. *Ja kus näib teine nõdrem ees, / sääl iga kergatski on mees! Jak. Tamm. *.. küll tunnen, mis mul teha tuleks, / kuid käevars on nõder väest. A. Rennit. b. (inimese moraalse külje, tahte v. tunnete kohta). Nõder inimlaps ei suuda ahvatlustele vastu panna. Ära ole nõder, ära anna järele. Ka raudse tahtejõuga inimene võib mõnel hetkel nõder olla. Palub, et Jumal ta nõtra usku kinnitaks. Nõder viha endast tugevama vastu. *.. kui tööd ja tegemist, ei teki inimesel nõtru mõtteid. L. Kibuvits. *Aga kes koolmeistri Annat nõdra südamega tütarlapseks pidas, see laskis märgist mööda. L. Koidula. c. (inimese võimete, oskuste vms. kohta). Ei usalda oma nõtra mälu. Nägemine, kuulmine on nõdraks jäänud. Nõder hääl ei kosta kaugele. Mu nõder keel, sulg ei suuda seda kirjeldada, edasi anda. *.. ka kõige nõtkem sõna jääks looduse vägevuse ees nõdraks. V. Gross. d. piltl (millegi kohta). Nõdrast taimekesest sirgub vägev puu. *Kambrist on kuulda magusat ohet, vanadusest nõdra voodi käginat .. P. Viiding (tlk).
2. ‹s› nõrk, väeti inimene. Nõdrad tallatakse elus jalge alla. Kes nõtradest hoolib! *Kui võimas kevadmaru tuleb / .. vaid arg ning nõder silmad suleb .. J. Kärner. *Mis võib nõder teha / taeva vitsa ees! Jak. Tamm.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur