[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

naer ‹-u 21› ‹s›

1. (inimesel, inimahvidel:) hrl. lõbutunnet väljendavate näoliigutuste ja tõukelise väljahingamisega kaasnev häälitsuste jada; naermine. Naer ja nutt. Hele, kilkav, rõkkav, rõkatav, homeeriline, luksuv, kähe, kõhisev, mürisev, möirgav naer. Lõbus, kelmikas, kaval, vallatu, edvistav, koketeeriv, südamest tulev, kaasakiskuv naer. Naeris rõõmutut, tigedat, pahatahtlikku, kahjurõõmsat, kiuslikku, pilkavat, ülbet, ilkuvat, irvitavat naeru. Naeru kihistama, kõhistama, pugistama, mügistama, lagistama, rõkatama, kõkutama, lõkerdama, turtsuma. Laseb laia naeru. Ei suuda, jõua naeru pidada, tagasi hoida. Naer kipub, tükib, tuleb (vägisi) peale. Olime naerust nõrkemas, kõveras, hingetud. Katkesta naeruga kas või kõht ära! Saal rõkkab, möirgab, vappub naerust. Tema naer ajab teistelegi naeru peale. Jutustas naerust hingeldades, kõõksudes, luksudes, naeruga pooleks kogu loo ära. Naer võib õige pea nutuks muutuda. Majast kostab naeru. Oi seda nalja ja naeru! Naer on terviseks. Naer tuleb naerust. Kus naeru, seal nuttu. || ‹hrl. allatiivis v. adessiivis› (muige, naeratuse, hääletu naermise kohta). Nägu, suu tõmbub, läheb, lööb, kipub, veab, venib naerule. Huuled kiskusid virilale naerule. Ta nägu jääb tõsiseks, kuid silmis on kelmikas naer. Mehel venib suu kõrvuni, nägu laia naeru täis. Nägu, suu, silmad (on) rõõmsal naerul. Naerul näoga, suuga, silmadega tüdruk. Tunnustussõnu kuulasime naerul sui. *Tiina oli naerul, kui ta viimaseid sõnu rääkis. A. H. Tammsaare. || naermine nalja, huumori väljendajana. Naeruta huumor. Naer läbi pisarate. Ta oskab tõsisegi asja naljaks ja naeruks pöörata.
2. pilkav, tögav, halvakspanev naermine; pilkamine, tögamine. Kardab teiste naeru ja tögamist. Sattus külarahva naeru alla. Kui oled naeru alla sattunud, katsu siis veel naeru alt pääseda! Kus selle naeru ja häbi ots! Ega naer nahka riku, ega tühi jutt tükki võta. *Mine nüüd seda tühja asja õiendama ja maailma naeru oma kaela tõmbama. J. Pärn. || ‹hrl. translatiivis› see, kes v. mis on naeruväärne, pilkealune. Sai, jäi peagi teiste naeruks. Ära tee end ilmarahva naeruks. Meie peame sellist asja naeruks.

naeruks panema
pilkavalt suhtuma. *Külamees pani naeruks Pauluse liialdatud patriootilist rabelemist .. E. Tegova. *.. ega inimesed ei usu, mis neile öeldakse, nad panevad sind naeruks. A. H. Tammsaare.

(peenikest ~ peent) naeru pidama
millegi üle sisimas rõõmustama, head meelt tundma; habemesse, pihku naerma. Peab peenikest naeru, kui teistel kehvasti läheb, kui teised sisse kukuvad. *Hädaoht on möödas, mis nüüd viga naeru pidada! H. Pukk.