[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

naagel ‹-gli, -glit 2› ‹s›

1. mer jooksva taglase otste kinnitamiseks kasutatav tugev puit- v. teraspulk naagelpingis
2. ehit metallist v. puidust ühenduspulk puittarindis

nael1 ‹-a 29 või -a 23› ‹s›

1. materjalisse sissetaotav piklik teravaotsaline kinnitusvahend. Lühike, pikk, peenike, jäme, ümar, kandiline nael. Laia peaga, peata naelad. Kolmetollised naelad. Vanad roostetanud naelad. Taob, lööb naela sisse, puusse. Laud lüüakse naeltega kinni, seina. Nael ei lähe sisse, kipub kõveraks minema. Tõmbasin naela tangidega välja ja tagusin sirgeks. Oli kogemata naela otsa astunud, naela jalga astunud. || (nagina, varnana seinas). Riputab võtme, seinalambi, kasuka naela otsa. Riputab püssi seinale naela. Võti on ukse kõrval naela otsas, naelas. Võta naela otsast, naelast võti. Mootorsõidukiga teele asujale soovitakse: „Nael kummi!”.
▷ Liitsõnad: ehis|nael, ehitus|nael, hobuseraua|nael, ilu|nael, jää|nael, kabja|nael, katuse|nael, krohvi|nael, papi|nael, pleki|nael, puu|nael, raud|nael, rõhk|nael, sadulsepa|nael, sepa|nael, sepis|nael, sindli|nael, teras|nael, vasknael.
2. piltl keskseim, tähtsaim, olulisim milleski; kõrgpunkt, tõmbenumber. Ooperist „Trubaduur” sai selle hooaja nael. Päeva naelaks kujunes vastuvõtt presidendi juures. *Siis tuli õhtu nael – tõelised görlid mustade sukkade, pitsivahu ja silindritega! E. Järs. *Minu Euroopa-reisi naelaks oli Sixtuse kabel. V. Panso.

nael2 ‹-a 29 või -a 23› ‹s›

1. massiühik. a. meil endisajal 409,5 g. Üks puud on 40 naela. Nael võid, liha. Leiva nael maksis siis 10 marka. *„Nael viina, kõrtsmik,” tellis Jaan lopsti.. E. Vilde. b. Inglise mõõdusüsteemis hrl. kas 453,6 v. 373,2 g
2. rahaühik Egiptuses, Küprosel jm. || kõnek Suurbritannia naelsterling. Inglise nael. Vahetasin naelad dollariteks. *Meie vanamehele [= kaptenile] määras sadamakapten loata sissesõidu eest kümme naela trahvi. H. Sergo.

nigel ‹-a 2› ‹adj›
vilets, kehv, armetu. a. vähene, piisamatu. Töö oli raske ja teenistus nigel. Ametnike nigelad palgad. Tuli leppida nigela toiduga. Põllud andsid nigelat saaki. Jäi oma nigela keeleoskusega hätta. Nähtavus, kuuldavus oli ütlemata nigel. b. (kellegi v. millegi kohta:) nõrk, mitte küllalt tugev, halvasti kasvanud. Nigelad juuksed, hambad, lihased. Tõstjaks on ta kehalt liiga nigel. Mõnel naisel on rohkem jõudu kui nigelal mehel. Ajutine nigel sild, purre. Teist korrust ei saa peale ehitada, maja vundament on nigel. Rukis on tänavu nigel. Hobused on head, ainult paar nigelamat hulgas. *Nende nigel loom suutis vaevalt vankrit vedada. M. Aitsam. c. kvaliteedilt, tasemelt madal, kehv. Nigelad luuletused, jutukesed. Nigel kirjamees, maletaja, orkester. Õige nigela häälega laulja, jätab üsna nigela mulje. Kuulitõukes jäid tulemused nigelaks. Tervis on sant ja tuju nigel. Majandus on nigelal järjel. Nigela ettevalmistusega loomaarst. *Sõnadega ei saa nigelat mõtet või tundmust suuremaks teha. F. Tuglas.

vagel ‹vagla, vakla 31› ‹s›
paljude kahetiivaliste peata ja jalgadeta vastne, ussike, tõuk. Kärbeste vaglad. Kahjurite munadest koorunud vaglad kahjustavad taimi. Mesilaste haudmes on munad, vaglad ja nukud. Mädanevasse haava tulid 'tekkisid' valged vaglad. Vaklu täis korjus.