[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ameeriklanna ‹6› ‹s›
naissoost ameeriklane. Naiste teatejooksudes läksid kuldmedalid ameeriklannadele.

ameti|õde
hrv naissoost ametikaaslane, naiskolleeg. Lugupeetud ametivennad ja -õed!

au pair|-tüdruk [opäär-]
naissoost au pair

austajanna ‹6› ‹s›
naissoost austaja. Noore poeedi ning tema luule austajannad.

ema ‹11› ‹s›

1. naissoost vanem, naine oma lapse v. laste suhtes. Mitme lapse ema. Lasterikas ema. Riinal on hea, hoolitsev, armastav ema. Oma lihane ema ei tundnud teda ära. Oleme ühe, sama ema lapsed. Ema poolt sugulased. Sündis oma ema kaheksanda lapsena. Tulevased emad. Imetav ema. Noor ema. On emaks saamas. Ema pidi oma lapsi üksi kasvatama. Tütar on neil emasse (läinud) 'ema sarnane (väliselt, loomult)'. Lasteaiatädi on lastele teiseks emaks. Vaeslapsed said uue ema. Oma ema vits on parem kui võõra ema võileib.
▷ Liitsõnad: ema|ema, esi|ema, isa|ema, kasu|ema, mehe|ema, naise|ema, pere|ema, tite|ema, vallas|ema, vana|ema, vanavana|ema, võõras|ema, üksikema.
2. emane loom oma otseste järglaste suhtes. Noor lehm, alles kahe poja ema. Kassipojad mängisid ema sabaga. Tibud magasid ema tiiva all. Isahunt aitab emal kutsikaid kaitsta. Talled määgisid ema. Mesilaste, sipelgate ema.
▷ Liitsõnad: kana|ema, karu|ema, kassi|ema, linnu|ema, looma|ema, mesilasema.
3. pereema; vanem lugupeetav naine. *Näe, mis teisepere ema meile saatnud. J. Mändmets. *Uks avanes ja lävele ilmus ema Lepik. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: laulu|ema, majaema.
4. mingil alal eeskuju andev, juhatav v. hooldav naine. Vaimne ema. Püha ema 'abtiss'. *Tutvusin preili Niilusega konvendis. Organiseerusin alles tänavu. Preili Niilus on mu akadeemiline ema. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: leiva|ema, ristiema.
5. piltl millegi alus, tekitaja, esilekutsuja. Eesti teatrikunsti ema Lydia Koidula. Tagasihoidlikkus olevat kõigi vooruste ema. Ettevaatus on tarkuse ema. *Vaesus on sagedasti mitme haiguse ema. J. V. Jannsen. || (personifitseeritult). Niilus, Egiptuse helde ema. Päike, meie ema. *Maamulda on rahvas sageli ristinud emaks. Ja seda ta on. J. Eilart.
▷ Liitsõnad: metsa|ema, tuule|ema, veteema.
6. (laeva, paadi) emapuu. *Tema kiilu, üsna väikest nagu kõigil Põhjala laevadel, kutsuti emapuuks või lihtsalt emaks. L. Meri.

esi|ema
naissoost esivanem. Väga kauge esiema. Emajärgse sugukonna moodustas rühm ühisest esiemast pärinevaid sugulasi. Esiemadelt päritud teadmised, tavad.

eurooplanna ‹6› ‹s›
naissoost eurooplane

feminiin ‹-i 21› ‹s›
keel naissoost sõna

feminiinne ‹-niinse 2› ‹adj›
naissugu olev, naissoost; naissoole omane, naiselik. Feminiinne isik. Feminiinsed tööalad. *.. kool on läbi-lõhki feminiinne, nii õpilaste kui õpetajate poolel. M. Traat.

grusiinlanna ‹6› ‹s›
naissoost grusiinlane. Noor grusiinlanna.

iirlanna ‹6› ‹s›
naissoost iirlane

indiaanlanna ‹6› ‹s›
naissoost indiaanlane

inglanna ‹6› ‹s›
naissoost inglane

itaallanna ‹6› ‹s›
naissoost itaallane

juuditar ‹-i, -i 10› ‹s›
naissoost juut

kaaslanna ‹6› ‹s›
naissoost kaaslane. Kes see Antsu kaunis kaaslanna on? *.. teil olevat kavatsuseks viia linna oma kaaslannadena kaht noort daami .. J. Silvet (tlk).

kaasmaalanna ‹6› ‹s›
naissoost kaasmaalane

kaas|õde
hrv naissoost kaaslane. *Nende sõnadega lõpetas mamsel Loise oma kõne nooremate kaasõdede vastu. J. Mändmets.

kanadalanna ‹6› ‹s›
Kanada naissoost elanik. Kanadalannad kaotasid USA naiskonnale.

keisrinna ‹6› ‹s›
keisririigi naissoost valitseja; keisri abikaasa. Vene keisrinna Katariina II. Napoleon tuli Pariisi koos keisrinnaga.

kirju ‹6 või 1› ‹adj›

1. läbisegi mitmest värvusest, mitmevärviline. Kirju rätik, seelik, kleit, pesu, riie, kangas. Kirju lehm, koer, liblikas. Rähnil on kirju sulestik. Kirjude õitega lilled. Sügisene mets läks kirjuks. Võsaalune oli sinililledest ja ülastest kirju. *Laiaõlaline mees, kellel polnud seljas muud kui punase, sinise ja kollase kirju lilleline rätt puusade ümber .. U. Masing. | (taime- ja loomanimetustes; viimastes hrl. kokkukirjutatuna). Kirju liilia, püvilill, lõosilm, sarikhernes. Kirju võikala. || põhivärvusest erinevate laikude, täppide, kriipsudega vms. kaetud. Lauapaber oli tindiplekkidest kirju. Käsikiri muutus parandustest üsna kirjuks. Püksid olid paikadest kirjud. Nägu oli kriimustustest kirju. Vihmapiisad lõid kõnnitee kirjuks.
▷ Liitsõnad: halli|kirju, kollase|kirju, musta|kirju, musta-valge|kirju, pruuni|kirju, punase|kirju, rohelise|kirju, sinise|kirju, valgekirju; sügis|kirju, värvikirju.
2. koostiselt v. üldilmelt väga erinev ja ebaühtlane, väga eripalgeline; kirev. Päritolult, haridustasemelt, huvidelt kirju seltskond. Riigi elanikkond on rassiliselt, rahvuslikult kirju. Reisiseltskond juhtus üpris kirju. Laulja repertuaar oli kirju: klassikast kuni rahvalauludeni. Arhitektuuriliselt kirju vanalinn. Mulluse luule üldpilt on kirju ja kunstiliselt ebaühtlane. Tema elulugu on kirju seiklusrida. Kirju (ees)kava 'segaeeskava'. Kirju rida 'rida, kus mees- ja naissoost isikud on vaheldumisi'. || oma kirevuses halva v. kahtlase kuulsusega asjaolusid ja momente sisaldav. Kirju minevikuga seikleja. || kirevuse, mitmekesisuse tõttu segane, ebaselge. Asi, lugu on kirju, kirjumast kirjum, läheb järjest kirjumaks. Ajad olid kirjud ja järjest kirjumaks nad läksid.

kirjutajanna ‹6› ‹s›
hrv naissoost kirjutaja (hrl. 1. täh.)
▷ Liitsõnad: kiir|kirjutajanna, masinakirjutajanna.

klassi|õde
naissoost klassikaaslane koolis. Maie on Antsu klassiõde. Minu keskkooliaegsed klassivennad ja -õed.

kooli|õde
naissoost kaasõpilane. Valli oli Antsu kooliõde. Liina on maal ühe oma kooliõe pool. Kooliõde algkooli, keskkooli päevilt.

kuninganna ‹6› ‹s›

1. kuningriigi naissoost valitseja; kuninga abikaasa. Kuninganna Elizabeth. Hollandi kuninganna. Pärast vana kuninga surma kuulutati kuningannaks ta vanim tütar.
2. piltl millegi poolest teiste seast eriti esileküündiv, hinnatud isik, taim vm.. a. (naisisiku kohta). Karnevali, peoõhtu, banketi kuninganna. Suusaradade kuninganna. Sa oled mu südame kuninganna. b. (taimede, nähtuste vm. kohta). Roosi nimetatakse lillede kuningannaks. Seda purjelaeva kutsuti merede kuningannaks. Suvi on aastaaegade kuninganna.
▷ Liitsõnad: iludus|kuninganna, lee|kuninganna, peo|kuninganna, rannakuninganna; öökuninganna.
3. van zool mõnede ühiseluliste putukate (näit. mesilaste, sipelgate, termiitide) sigimisvõimeline emasloom, ema

küla|naine
naissoost külaelanik. Ema oli lihtne külanaine.

leeri|õde
kellegi naissoost leerikaaslane. Ema kooli- ja leeriõed.

lehe|naine
kõnek naissoost lehemüüja

leiva|ema
kõnek kellegi naissoost tööandja v. ülemus. Sulane oli perenaisega, oma leivaemaga rahul.

lätlanna ‹6› ‹s›
naissoost lätlane. Meie korvpallinaiskond mängis eile lätlannadega, lätlannade vastu.

moskvalanna ‹6› ‹s›
naissoost moskvalane. Kuldmedali võitis noor moskvalanna.

mulati|naine
naissoost mulatt. Neegri- ja mulatinaised.

naine ‹naise, naist illat naisesse 5› ‹s›

1. (hrl. täiskasvanud) naissoost inimene, naisisik, naisterahvas. Pikk, sihvakas, sale, habras, nõtke kehaga, peenikeste säärtega, prinkide rindadega, ovaalse näoga, siniste silmadega naine. Noor, küps, vana naine. Veetlev, võluv, vaimukas, tark, tundeline, kirglik, seksikas, külm naine. Kergemeelne, tujukas naine. Laiapuusaline, lopsakas naine. Abielus, üksik, vallaline, lahutatud, lesestunud naine. Must, valge, eesti, indiaani naine. Iseseisev, töötav naine. Oli oma aja haritumaid naisi. Rase, käima peal, kandja naine. Langenud, raisus, avalik naine. Enam tütarlaps kui naine. Poiss hakkab juba naisi vaatama, naiste vastu huvi tundma, naisi taga ajama, himustama, magatama. Mees läks naiste nahka. Mul ei vea naistega. Naine ihkab õnne, hellust, turvalisust. Naised vatravad, vadistavad, räägivad teisi taga, klatšivad. Ah, naiste plära, ära kuula naiste juttu! Naiste käsitöö, mood. Toidu tegemine on nagu rohkem naiste amet. Naiste sport, slaalom, odavise, paarismäng. Suurem osa õpetajaist on naised. Meie asutuse naised. Naistesse minema, naistes käima 'ehale minema, ehal käima'. Kuidas naine, nõnda seelik. Meest arvatakse mütsist, naist tanust. || ‹pl.› kõnek perekonna naisliikmed, naissoost kodakondsed. Naised tahavad homme pesupäeva teha. Vaata, kas naistel on söök valmis.
▷ Liitsõnad: aguli|naine, esi|naine, esindus|naine, kaalu|naine, kaasa|naine, karja|naine, kirja|naine, koja|naine, kontori|naine, koristaja|naine, kõrtsi|naine, küla|naine, lauda|naine, lehe|naine, linna|naine, luksus|naine, lõbu|naine, lüpsi|naine, maa|naine, marja|naine, moe|naine, moona|naine, mustlas|naine, naabri|naine, neegri|naine, nurga|naine, nutu|naine, passija|naine, pere|naine, pesu|naine, piima|naine, poe|naine, pordu|naine, posti|naine, ranna|naine, rekordi|naine, saia|naine, sala|naine, sauna|naine, seltsi|naine, talu|naine, turu|naine, töölis|naine, ärinaine.
2. abielunaine. Poeg kavatseb naist võtta, hakkab naist võtma. Kelle ta naiseks võtab, kosib? Kes talle naiseks läheb, tuleb? Sai endale hea, kuldse, südamliku, hoolitseva naise. Tahab, ihkab Maretit (endale) naiseks. Nad registreeriti, laulatati meheks ja naiseks. Valib nii kaua, et jääbki naiseta, vanapoisiks. Vanasti rööviti, tõmmati naine. Mees olevat naist peksnud. Jättis naise maha, lahutas naisest ära, võttis uue naise. Kadunukest jäi leinama naine viie lapsega. Mul on juba kolmas naine. Vahetab naisi kui kindaid. Tema endine, praegune, tulevane naine. Hakkas teise mehe naist vaatama, võrgutama. Ära himusta ligimese naist. Juhan olevat Jaani naise üle löönud. Hea naine maja lukk, paha naine põrgutukk. Naine võta noorelt, õlut maitse värskelt. Tüdrukult kui tui, naiselt kui nui. *Täpselt üheksanda klassi viimasel päeval, umbes kell kolm pärast lõunat olid nemad Meeliga nagu mees ja naine. Siinsamas, selles toas. T. Kallas.
▷ Liitsõnad: abielu|naine, haaremi|naine, kaluri|naine, lelle|naine, lemmik|naine, lesk|naine, liig|naine, mehe|naine, onu|naine, poja|naine, päris|naine, sohi|naine, soldati|naine, sõduri|naine, vennanaine.

nais|arst
(naissoost)

nais|hing
kõnek naine, naissoost isik. On ikka üks naishing ka siin hulga meeste keskel. Meil on kõik mehed, pole ainsatki naishinge. *Aga ma kahtlen, kas töö ja laps suudavad täita ühe naishinge tervet elu. L. Hainsalu.

nais|järglane
naissoost järglane

nais|klubi
(naissoost liikmeskonnaga)

nais|suusataja
(ka naissoost suusasportlaste kohta)

nais|tegelane
naissoost tegelane. Omaaegne tuntud naistegelane Lilli Suburg. Näidendis on neli naistegelast.

neegritar ‹-i, -i 10› ‹s›
naissoost neeger. Naiste 100 m jooksus võitis kuldmedali USA neegritar.

neid ‹neiu 21› ‹s›

1. (hrl. poeetilisemas stiilis:) neiu. Nägus, võluv, hurmav, nöpsis ninakesega neid. Üks armunud noormees ja neid. Mu unelmate neid. Noormehi ja neide oli peol enam-vähem võrdselt.
2. (spordis:) naissoost juunior. Neidude korvpalliturniiri võitsid Poola tüdrukud.
▷ Liitsõnad: muru|neid, näki|neid, veeneid.

norralanna ‹6› ‹s›
naissoost norralane. Norralannade võit naiste teatesuusatamises.

nõiatar ‹-i, -i 10› ‹s›
(noor) naissoost nõid. Kolchise kuninga tütar nõiatar Medeia.

palve|õde
mõne usuvoolu, eriti mõne lahkusu aktiivne naissoost pooldaja. *Korteriperenaise pool käisid koos palveõed, kes nutsid ja ulgusid .. ja ajasid segast juttu viimsestpäevast. E. Järs.

pidajanna ‹6› ‹s›
‹hrl. liitsõna järelosana› naissoost pidaja
▷ Liitsõnad: majapidajanna.

pihi|tütar
naissoost pihiline

poolatar ‹-i, -i 10› ‹s›
naissoost poolakas

prantslanna ‹6› ‹s›
naissoost prantslane

printsess ‹-i 21› ‹s›
monarhi naissoost perekonnaliikme tiitel; seda tiitlit kandev isik; kuningatütar, vürstitar, vürstinna. Rootsi kuninga tütar printsess Victoria. Ta elab nagu printsess, on ilus nagu printsess. || (kauni, peenekoelise, ihaldusväärse, ka uhke naise kohta). Poiss sööstis oma printsessi käsku täitma. Suudlen kätt, mu printsess. Iludusvõistluse esimene ja teine printsess 'teise ja kolmanda koha saanu'.

pärijanna ‹6› ‹s›
naissoost pärija (1. täh.)

päris|maalanna ‹6› ‹s›
naissoost pärismaalane

pärnulanna ‹6› ‹s›
naissoost pärnulane. Noor pärnulanna ujus rekordi.

pärslanna ‹6› ‹s›
naissoost pärslane

riialanna ‹6› ‹s›
naissoost riialane

risti|ema
naissoost ristivanem. Kas sa hakkad, tuled mu lapsele ristiemaks? Ristiema kinkis mulle leeripäevaks ilusa kella. *Lapse nimeks anti isa soovil Aino Marie (kahe kirjaniku järgi, kes pidid tema ristiemadeks saama).. E. Nirk.

risti|tütar
naissoost ristilaps. Tegin ristitütrele sünnipäevaks kingituse.

roomlanna ‹6› ‹s›
naissoost roomlane

rootslanna ‹6› ‹s›
naissoost rootslane. Rootslannade naiskond jäi lauatennises võitmatuks.

rumeenlanna ‹6› ‹s›
naissoost rumeenlane

saarlanna ‹6› ‹s›
naissoost saarlane

saatjanna ‹6› ‹s›
naissoost saatja. Kes tema nägus saatjanna on?

sakslanna ‹6› ‹s›
naissoost sakslane

sibüll ‹-i 21› ‹s›
naissoost ennustaja kreeka ja rooma mütoloogias. Kyme sibüll. Sibüllid ja prohvetid.

slaavlanna ‹6› ‹s›
naissoost slaavlane

soomlanna ‹6› ‹s›
naissoost soomlane

striptiisitar ‹-i, -i 10› ‹s›
naissoost strippar

sugu|õde

1. naissoost rahvuskaaslane. *Ma pidasin teda enam-vähem kaasmaalannaks, suguõeks.. K. A. Hindrey.
2. sookaaslane (naise kohta). *.. tänapäeva meestedefitsiidis niisugust tursket mehetükki ainult endale hoida on suguõdede suhtes puhas patt. V. Lattik.

suur|naine
naissoost suurkuju. Loeb huviga suurmeeste ja -naiste elulugusid.

suur|vürstinna
aj naissoost valitseja suurvürstina v. suurvürsti abikaasa; Vene keisri õdede, tütarde ning poja- ja tütretütarde tiitel. Kiievi suurvürstinna Olga.

sõbranna ‹6› ‹s›
naissoost sõber v. hea tuttav (hrl. teisele naisele). Ammune, ustav sõbranna. Oleme temaga head, lahutamatud sõbrannad. Minu endine, kunagine, kooliaegne sõbranna. Töökaaslaste hulgas oli Virvel paar sõbrannat. Sõbrannad kadestasid teda ta edu pärast. *Mis see aitab, et ma nüüd olen jõukas mees, kui mul pole isegi sõbrannat. O. Luts.
▷ Liitsõnad: südamesõbranna.

sõsar ‹-a 2› ‹s›

1. õde. Vanem, noorem sõsar. Märt hoidis väga oma väikest sõsarat. See oli Hindriku sõsar Miili. Sõsarad ei olnud hulk aastaid teineteist näinud. Sõsar ei sõsarat toeta, vend ei venda avita. || lähedane naissoost kaaslane. *Me rännand kõrvu ainult selleks, / et olla sõsaraks ning velleks / neil', kel vaevat ihu, hing. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: kooli|sõsar, leerisõsar.
2. piltl midagi sarnast, lähedast, samasse liiki kuuluvat vms. Pangodi järv meenutab paljus oma suuremat sõsarat Pühajärve. *Peale lühikese varrega metsmaasika, meie lemmiku, kasvab peamiselt parkides ta pikavarreline sõsar – kõrge maasikas. K. Põldmaa.

südame|sõbranna
naissoost südamesõber. Virve oli Antsu südamesõbranna. Naised olid saanud lausa südamesõbrannadeks.

sülfiid ‹-i 21› ‹s›
müt naissoost õhuvaim keldi ja germaani mütoloogias. *Siis äkki roheline salu, täis sinist udu, hälbiva sülfiidi vari lehvivais loores. F. Tuglas. || piltl õhuline naisolend

süürlanna ‹6› ‹s›
naissoost süürlane

šamaanitar ‹-i, -i 10› ‹s›
naissoost šamaan. *Taevaskäimise oli ta pärinud vaaremalt, altai šamaanitarilt.. H. Udam.

šotlanna ‹6› ‹s›
naissoost šotlane

šveitslanna ‹6› ‹s›
naissoost šveitslane

taanlanna ‹6› ‹s›
naissoost taanlane

tadžikitar ‹-i, -i 10› ‹s›
naissoost tadžikk, tadžiklanna

tadžiklanna ‹6› ‹s›
naissoost tadžikk, tadžikitar

tailanna ‹6› ‹s›
naissoost tailane

tallinlanna ‹6› ‹s›
naissoost tallinlane

talu|teenija
palga eest talus töötav (naissoost) maatööline. Pererahvas ja taluteenijad. Taluteenijaid peeti vähe: sulane ja tüdruk palgati ainult suveks.

tantsijanna ‹6› ‹s›
hrl. kutseline naissoost tantsija, tantsijatar. Maailmakuulsa tantsijanna kontsert.
▷ Liitsõnad: balleti|tantsijanna, kabareetantsijanna.

tantsitama ‹37›

1. hrl. naissoost isikut tantsule kutsuma ja temaga (pikemat aega) tantsima. Kõigepealt tantsitas noorikut isamees. Noormees oli kogu õhtu usin neidusid tantsitama. Tüdruk ootas, et tedagi tantsitataks. Ägeda polkaga tantsitas ta oma paarilise lõõtsutama, higiseks. Elukutseline partner peab kõik kavalerita daamid läbi tantsitama.
2. tantsida laskma, tantsima v. hüplema panema. Dresseerija tantsitab ahvi rihma otsas. Tantsitab marionetti niitidega, traatidega. Mudilast tuleb aeg-ajalt kätel tantsitada. Tuul tantsitas koltunud lehti. Kubjas tantsitas piitsa teoliste turjal. *Kirikuteener sai ühelt [lendkalalt] tabamuse, mis ta mütsi üle parda minema tantsitas. A. Maran (tlk). | piltl. Kes võimule saanud, oskab juba oma alluvaid tantsitada. *.. narrid muutuvad aina narrimaks, sest et Saatan ise neid oma nööri otsas tantsitab .. H. Salu.

tartlanna ‹6› ‹s›
naissoost tartlane. Korvpallis võitsid tartlannad.

tatarlanna ‹6› ‹s›
naissoost tatarlane

teadja|naine
naissoost teadja (2. täh.) Teadjanaine ütles, et haav paraneb.

teenija ‹1›

1. ‹s› kellegi teenistuses olev hrl. naissoost isik. Majapidamine oli hoolsa teenija õlul. Kevadel palkas, võttis taluperemees uue teenija. Majas oli kolm teenijat: virtin, kokk ja toatüdruk. Nõukogude ajal ei tohtinud teenijaid pidada. Perenaine läks koos teenijaga sisseoste tegema. Internaatkooli teenija. Töötab võõrastemajas kas uksehoidja või teenijana. Abielunaine võrdub sageli palgata teenijaga. *Meetal kui teenijast inimesel olnud vaja enda uut seisust õigustada .. E. Mihkelson.
▷ Liitsõnad: hotelli|teenija, kajuti|teenija, kooli|teenija, maja|teenija, mõisa|teenija, riigi|teenija, talu|teenija, toa|teenija, äriteenija; kaas|teenija, naisteenija.
2. ‹s› kellelegi v. millelegi pühendunud isik. Õigeusukirik ei nõua oma teenijailt loobumist ilmalikust elust. Riigivõimu usin teenija. Puhta kunsti idee teenija.
3. ‹s› ‹liitsõna järelosana› teat. sõjaväelaste nimetustes
▷ Liitsõnad: aja|teenija, üleajateenija.
4. ‹adj› teeniv, teenijana töötav. Majas oli kaks teenijat inimest. Mõõgavendade ordu teenijad vennad. *Aga linnas räägivad kõik teenijad tüdrukud ja kõik uulitsapoisid saksa keelt. A. Kitzberg.

teenijanna ‹6› ‹s›
naissoost teenija. Hetäärid olid armastuse teenijannad.

teenija|tüdruk
(noorem) naissoost teenija. Peretütred ja teenijatüdrukud. Läks linna teenijatüdrukuks.

teenija|vaim
aj naissoost taluteenija

tsaarinna, tsarinna ‹6› ‹s›
tsaaririigi naissoost valitseja; tsaari abikaasa. Vene tsaarinna Sofja Aleksejevna. Tsaarinna seisis tsaari kõrval.

tšehhitar ‹-i, -i 10› ‹s›
naissoost tšehh

tüdruk ‹-u 2› ‹s›

1. naissoost laps, tütarlaps. Poisid ja tüdrukud. Väike, suur tüdruk. Viieaastane tüdruk. Pika patsiga tüdruk. Tüdrukuid mängu ei võetud. Tüdrukust on neiu sirgunud. || tütar. Meil läheb tüdruk sel aastal kooli.
2. neiu, piiga, tütarlaps; kellegi pruut, kallim, tüdruksõber. Üle küla, esimese numbri tüdruk. Külas polnud ühtki võtmisväärt tüdrukut. Pruutis tüdruk. Tüdruk viskas kihlasõrmuse sõrmest. Poisid käisid tüdrukutes 'ehal'. Kosis nägusa tüdruku. Peremees narris, naeris tüdruku ära. Ajab tüdrukuid taga. Poiss võttis tantsuõhtule oma tüdruku kaasa. Ta on ammust aega teise tüdruk. Kas sul tüdrukut on? || neitsi. *.. ma olin veel kahekümne ühe aastaselt tüdruk .. enne pulmi ei mingit vahekorda. T. Kallas.
3. naine. a. vallaline naine (vastandatuna abielunaisele). Jäi elupäevade lõpuni (vanaks) tüdrukuks. Ta on tüdruku laps. Lapsega tüdruk. *Miks ma ometi läksin mehele! No kas ma ei võind tüdruk olla. J. Parijõgi. b. (kellegi teenistuses olevana:) (noor, vallaline) taluteenija, majateenija, toatüdruk vms. Sulane ja tüdruk. Tallu kaubeldi tüdruk. Oli talus tüdrukuks. Teenib tüdrukuna Saare talus. Tüdrukut ei võetud, naine pidi majapidamisega üksi toime tulema. Tüdrukule maksti palk välja. Mõisa tüdruk. Tüdruk Marta laskis võõra sisse. c. (mingi koosluse liikmena, kuskilt pärinevana, kuhugi kuuluvana). Mõned meie klassi tüdrukud on juba vanaemad.
4. kõnek (emase koera kohta). Kadunud kolmeaastane bokser (tüdruk).
Omaette tähendusega liitsõnad: alevi|tüdruk, juudi|tüdruk, kooli|tüdruk, küla|tüdruk, linna|tüdruk, maa|tüdruk, mustlas|tüdruk, naabri|tüdruk, neegri|tüdruk, pisi|tüdruk, pruut|tüdruk, spordi|tüdruk, talu|tüdruk, trummi|tüdruk, vanatüdruk; lõbu|tüdruk, rõõmu|tüdruk, sadama|tüdruk, tänava|tüdruk, uulitsatüdruk; karja|tüdruk, kõrtsi|tüdruk, köögi|tüdruk, lapse|tüdruk, maja|tüdruk, mõisa|tüdruk, orja|tüdruk, teenija|tüdruk, toatüdruk

tüdruk|sõber
naissoost kallim, sõbratar, pruut. Tõi peole kaasa oma uue tüdruksõbra.

türklanna ‹6› ‹s›
naissoost türklane

tütar ‹tütre 20› ‹s›

1. naisisik oma vanema(te) suhtes, otsene naissoost järglane. Anu on Mardi ja Tiiu tütar. Õpetaja, kirjaniku tütar. Sündis kaupmehe tütrena. Vanem, noorem, keskmine tütar. Ainus, lihane tütar. Mu tütar Kai on neljane, Triinust tütar kahene. Ta sai, sünnitas tütre. Naine tahtis tütart, mees poega. Talle sündis tütar. Sai möödasõitvalt rännumehelt tütre. Neil on kaks tütart, kaksikud tütred. Mis tütrele nimeks pannakse? Mis tütre nimeks saab? Isa andis tütrele korraliku hariduse. Ühele meeldib ema, teisele tütar (selle kohta, et maitsed erinevad). Ta on täpselt oma ema tütar 'on täpselt oma ema moodi'. Anni on rohkem isa tütar 'on isaga lähedasem v. on rohkem isa moodi'. Murueide tütred. || (hellitav kõnetlussõna). „Tore, et tulid, armas tütar,” ütles ämm miniale.
▷ Liitsõnad: kuninga|tütar, lelle|tütar, onu|tütar, poja|tütar, sõtse|tütar, tädi|tütar, tütretütar; kasu|tütar, lemmik|tütar, pere|tütar, pisi|tütar, risti|tütar, sohi|tütar, talu|tütar, võõrastütar; mamma|tütar, memmetütar.
2. (poeetilisemas pruugis:) naine oma maa, rahva, ajastu, teat. mõtteviisi vms. (väärika) esindajana. Eestimaa pojad ja tütred. Egiptuse tütred. *Ta oli esimeste kodumaa tütarde hulgas, kes läksid ülikooli. K. Ristikivi. || juhendatav (noor) naine, kellegi protežee. Mu akadeemiline tütar.
▷ Liitsõnad: eevatütar; kodutütar.

ukrainlanna ‹6› ‹s›
naissoost ukrainlane

ungarlanna ‹6› ‹s›
naissoost ungarlane. Abiellus temperamentse ungarlannaga.

usbekitar ‹-i, -i 10› ‹s›
naissoost usbekk

valgalanna ‹6› ‹s›
naissoost valgalane

valgevenelanna
naissoost valgevenelane

valitsejanna ‹6› ‹s›
riigi naissoost valitseja; valitseja abikaasa. Venemaa valitsejanna Katariina II. Kuninganna Hatšepsut oli esimene valitsejanna vaaraode troonil. | piltl. Sa oled mu südame valitsejanna.

vana|moor
kõnek
1. vana naine, vanaeit. Küürus vanamoor. Ta on ju juba päris vanamoor! Kirikus oli vaid paar vanamoori.
2. ema. Poeg ei taha koju minnagi, sest vanamoor hakkaks jälle irisema. *Ja mis vana täna rääkis? .. Äh, käskis vanamoori kooli kutsuda. P. Rummo.
3. naissoost abikaasa, naine. Karla tuli pittu koos omaenese vanamooriga. *Vanamooriks ta sind laulatusest peale kutsus, kutsub kuni surmani. K. Saaber.

venelanna ‹6› ‹s›
naissoost venelane

vietnamlanna ‹6› ‹s›
naissoost vietnamlane

viljandlanna ‹6› ‹s›
naissoost viljandlane. Kaugushüppes võitis noor viljandlanna.

võistlejanna ‹6› ‹s›
naissoost võistleja. Vanem ja noorem õde on armuasjades võistlejannad.

õde ‹õe 27› ‹s›

1. tüdruk v. naine oma vanemate teiste laste suhtes; (sageli ka kasuõe v. poolõe kohta). Mari on Jüri õde. Reet ja Maire on õed. Nad on õde ja vend. Ta on mu lihane õde. Mu suur õde (vanema õe kohta). Väike õde (noorema õe kohta). Noorem, vanem õde. Jaanile sündis õde. Mõlemad õed läksid noorelt mehele. Kummalgi õel polnud lapsi. Õde-venda 'õde ja vend' käisid koos karjas. Nad on õdede-vendade lapsed. || piltl (kellegi v. millegi sarnase v. lähedase kohta). Päevad pole õed. *.. ärge õpetage inimestele kavalust, vaid tarkust, mis on vooruse lihane õde. L. Metsar (tlk).
▷ Liitsõnad: isa|õde, kaksik|õde, kasu|õde, kolmik|õde, mehe|õde, naise|õde, pisi|õde, pool|õde, pruudi|õde, päris|õde, väikeõde.
2. (kellegagi millegi poolest ühte kuuluva naise kohta:) naissoost seltsimees, kaasmaalane, ametikaaslane jne. Kõik inimesed on vennad ja õed. Eesti vennad ja õed. Ta oli seltskonna kehvemate õdede kadeduse märklauaks. *.. [skraas] sisalduvad eeskirjad gildi liikmetele – vendadele ja õdedele .. V. Miller. || (usulist ühtekuuluvust märkivana:) naissoost usukaaslane (hrl. kaaskristlane), koguduse, usuühingu naisliige, nunn vms. Õed ja vennad Issandas. Pühavaimu õed ja vennad. Õdede klooster. Patust pööranud pühad õed. Õde Maria.
▷ Liitsõnad: ameti|õde, kaas|õde, klassi|õde, kooli|õde, kursuse|õde, leeri|õde, palve|õde, piima|õde, rinde|õde, sugu|õde, usuõde.
3. arsti (ravi)korraldusi vahetult ellu viiv tervishoiutöötaja. Valges kitlis õde. Õde tegi süsti, sidus haava. Meie palati õde. Oli haiglas õeks, töötas polikliinikus õena.
▷ Liitsõnad: dieedi|õde, haigla|õde, halastaja|õde, hooldus|õde, meditsiini|õde, operatsiooni|õde, osakonna|õde, palati|õde, patronaaži|õde, protseduuri|õde, röntgeni|õde, valve|õde, vanem|õde, ülemõde.