[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

abu ‹11› ‹s›
murd
1. abaluukoht; ‹hrl. pl.› piht, pihapiirkond. Suurrätik ümber abude. *Ta oli paks ning mütsakas, abust pisut küürus, kõnnak tatsuv .. R. Soar.
2. lühike naiste pihik, liistik. Saaremaa naiste kirjatud abud.

att ‹atu 21› ‹s›
etn Hiiu naiste endisaegne kotjas peakate

bikiinid ‹-de 21› ‹s› pl
kaheosaline napp naiste päevitusriietus

boa ‹14› ‹s›

1. zool Kesk- ja Lõuna-Ameerika hiiglamadu, kes surmab oma ohvri kägistades (Constrictor)
2. naiste lahtine karusnahkne v. sulgedest krae v. sall. Pehme kohev boa kaelas, õlgadel.

bodi ‹11› ‹s›
liibuv trikoolaadne jalgade vahelt kinnitatav naiste- v. lasterõivas
▷ Liitsõnad: korsettbodi.

boolero ‹1› ‹s›

1. muus. a. terava rütmiga hispaania rahvatants 3/4-taktis b. aeglane ladinaameerika rahvatants 4/4-taktis
2. lühike lahtine naiste pihikjakk

botik ‹-u 2› ‹s›
naiste v. laste (hrl. säärega ning kummist) pealisjalats. Madalad, kõrged botikud. Porisel ajal kannab ta botikuid. Panin, tõmbasin botikud jalga.

feminiseerima ‹42›
naistemõjuliseks v. naiselikuks muutma, naiste juhtimisele v. ülekaalule allutama

feminiseeruma ‹37›
naistemõjuliseks v. naiselikuks muutuma, naiste juhtimise v. ülekaalu alla jääma

gigolo [džigolo] ‹1› ‹s›
palgaline kavaler, tasuline tantsitaja; (naiste poolt) ülalpeetav armuke. *.. leidis sobivama ameti ööklubi „Maxim” gigolo ehk tasulise tantsitajana. H. Palamets.

hilp ‹hilbu 21› ‹s›

1. ‹hrl. pl.› kulunud, vähenõudlik riietusese. Kehvad, vanad, viletsad, katkenud hilbud seljas. Käib kodus päris, lausa hilpudes ringi. Hilpude asemel olid tal nüüd korralikud rõivad. *Piinlikkust süvendas asjaolu, et Ott.. kandis ümber ihu viimaseid hilpe, mis õitsesid ja lilletasid igast äärest.. R. Sirge.
2. ‹hrl. pl.› (tihti üleolevalt ja põlastavalt:) hrl. naiste kergem riietusese. Peened hilbud ümber. Tüdruk armastab kalleid, ilusaid, kirevaid hilpe. Tõmba külaliste auks mõni uuem, parem, puhtam hilp selga. Kiskus end viimse hilbuni paljaks. Kulutab oma raha hilpude peale. Tal polnud kleidi all ainsatki hilpu. Naine ajas läbi odavate hilpudega. Ära ehi end võõraste hilpudega! Kuidas ise, nõnda hilbud. *Sul ikka on mõni teine hilp ka kaasas peale nende pükste. H. Kross.
▷ Liitsõnad: kleidi|hilp, linna|hilp, pesu|hilp, riidehilp.
3. riidelapp, riideräbal. Haige jalg oli mähitud määrdunud hilpudesse. *Siis tõmbab piibu ja kirjutest hilpudest tehtud tubakakoti.. E. Vilde.

ilu|võimlemine
sport naiste spordiala, mida iseloomustavad liikumise emotsionaalne väljenduslikkus ning seos muusikaga

kaabu ‹6› ‹s›
(pehme) meeste kübar (vahel ka sellekujuline naiste peakate). Helehall, tumesinine, pruun kaabu. Tuliuus laiaääreline kaabu. Kaabut kandma. Kaabuga mees. Pani kaabu pähe. Mehel oli peas vana luitunud kaabu. Võttis kaabu peast. Kergitas tervitamisel kaabut.
▷ Liitsõnad: veluur|kaabu, vilt|kaabu, õlgkaabu.

kaal2 ‹-i 21› ‹s›
etn naiste linane õlarätt

kahar ‹-a 2› ‹adj›

1. rohkete harudega, tihedalt haraline. Kahar kask, kastan. Kaharad põõsad. Kahara võraga, krooniga puu. Vana kaharate okstega tamm. *.. ümberringi kasvas tihe kahar rohi. O. Samma (tlk). | (taimenimetustes). Kahar nurmikas, parthein.
2. vabalt langev, kohevalt lai (hrl. naiste riietusesemete kohta). Alt kahar kleit. Neiu armastas kaharaid seelikuid.
3. kähar (1. täh.), säbrus. *Hõbehall säbrus juus ja kaharad kulmud. L. Kibuvits. *.. kaharad pilvetordid värvusid punaseks .. M. Pau (tlk).

kampsun ‹-i, -it 2› ‹s›

1. käistega, üle pea selga tõmmatav v. eest lahti käiv silmkoeese. Villane, kootud, heegeldatud kampsun. Tõmbas, pani kampsuni selga. Võttis kampsuni seljast. Tal on kampsun seljas. Külmaga kannan jopi all kampsunit. Nööpis kampsuni lahti.
▷ Liitsõnad: kiri|kampsun, suusakampsun.
2. etn naiste, harvemini meeste kraeta, pikkade varrukatega (villane) pihtkuub

kavaler ‹-i, -i 10› ‹s›

1. naiste vastu tähelepanelik ja viisakas mees; naise meespartner seltskonnas, lauas, tantsul vm. Viisakas, galantne, peen, tõeline kavaler. Ta oli seltskonnas alati tähelepanelik kavaler. Mis kavaler sa oled, kui sa oma daami eest ei hoolitse! Tantsuõpetaja näitas, kuidas kavaler oma partnerit juhib. *Märt .. tahtis korraliku kavalerina Marit lauda tagasi saata. A. Liives.
2. meesaustaja, -kallim, peigmees. Tüdrukul on mitu kavaleri. Räägitakse, et kavaler jätnud Laine maha. Neiu otsis, leidis endale peagi uue kavaleri.
3. teat. ordeni, medali v. üldse (kõrgema) aumärgiga autasustatu. Georgi Risti kavaler. Vabadusristi kavaler.
4. aj õukonna-aadlik, rüütel. *Kogu Buda kihas korraga tundmatuist kavalerest, õilsa näo ja uhke tegumoega aadlikest. A. Murakin (tlk).

ketas|müts [-i]
etn Saaremaa naiste väike kettakujuline varrastel kootud peakate

kitasnik ‹-niku, -nikku 30› ‹s›
etn setu naiste linane v. puuvillane varrukateta pealisrõivas

korsett ‹-seti 21› ‹s›

1. ülakeha, vöökohta ning puusi vormiv ja toetav naiste pesuese. Kitsas korsett. Korsetiga kinninööritud keha. Korsetti kandma.
2. med ülakeha kaitsev paindumatu riidest, nahast, plastmassist vm. materjalist ortopeediline abivahend (näit. lülisamba haiguste ja vigastuste puhul)

kostüümi|jakk
naiste kostüümi kuuluv jakk. Ühe-, kaherealine kostüümijakk.

kostüümi|seelik
naiste kostüümi kuuluv seelik

krõll ‹-i 21› ‹s›
etn suur õõnes hõbehelmes (naiste kaelakeedes). Krõllidest kaelaehe.

kuhti ‹6› ‹s›
murd naiste jakk. *.. emal must seelik ja must kuhti seljas, must rätik peas, käsivarrel kirju suurrätt.. R. Roht.

kuub ‹kuue 22› ‹s›

1. pintsak. Ühe-, kaherealine, lõhikuga kuub. Villane, linane, kalevist kuub. Helehall, must kuub. Paigatud, lapitud, katkine, vana kuub. Kuub on kitsaks jäänud. Pani, tõmbas, ajas kuue selga. Kuub on seljas. Nööpisin kuue kinni. Võttis palavaga kuue seljast. Kas ei ole külm ainult kuuega käia? Kes on see rohelises kuues isand?
▷ Liitsõnad: flanell|kuub, samet|kuub, velvetkuub; kodu|kuub, madruse|kuub, mundri|kuub, nahk|kuub, nöör|kuub, pidu|kuub, piht|kuub, pühapäeva|kuub, saba|kuub, sater|kuub, toa|kuub, töö|kuub, visiit|kuub, vormi|kuub, ülikonnakuub.
2. pikem hõlmadega (tumedavärviline) meeste ja naiste pealisriie. Mulgi meeste rahvarõivaste juurde kuulub pikk must kuub. *Siis kängitses ta jalad ja tõmbas musta, maani ulatuva kuue selga. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: ameti|kuub, hommiku|kuub, pealis|kuub, pikk-|kuub, vati|kuub, vatt|kuub, vihma|kuub, õli|kuub, öö|kuub, ülekuub.
3. murd seelik. *..pearätik määrdunud ja põlved paistsid [tütarlapsel] lõhkikärisenud kuuest. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: aluskuub.
4. piltl rüü (näit. linnu sulestik, looma karvkate, puu lehestik, hoone värvkate vms.). Kirju kuuega rähn. Sügisel saavad puud eri värvi kuued. Maja saab värvimisel uue kuue. *..on jälle lahing, jälle haavad, / ka mõtted karmi kuue saavad. A. Rammo.
▷ Liitsõnad: karva|kuub, lume|kuub, okas|kuub, soomus|kuub, sulekuub.

kõrik ‹-u 2› ‹s›
etn
1. sõba, Kagu-Eesti naiste valge v. helehall villane suurrätik
2. kokkuõmblemata vaipseelik, ümbrik

käe|kott [-koti]
naiste käe otsas kantav kott raha, taskuräti, kammi vms. (väikeste) asjade tarvis. Nahast, riidest, metallist käekott. Piklik, lukuga, klapiga, õlarihmaga käekott. Rahakott oli käekoti põhjas. Võtab käekotist peegli, raha, sigaretid.

käis ‹-e 4› ‹s›

1. käsivart kattev riietuseseme osa, varrukas. Kuue, jaki, pluusi, kleidi, mantli, palitu käis on katki. Laiade, pikkade käistega mantel. Lühikeste käistega pluus. Käisteta jakk, särk. Käärisin käised üles. Käised on küünarnukkideni üles keeratud. Pühkis käisega näolt higi. Võttis mul käisest kinni. Peatas möödaminejat käisest. Patrullil oli punane lint ümber käise.
▷ Liitsõnad: jaki|käis, kasuka|käis, kleidi|käis, kuue|käis, pintsaku|käis, pluusi|käis, sineli|käis, särgikäis; puhvkäis.
2. ‹pl.› etn särgi peal kantud lühike pikkade varrukatega kahar naiste pluus. Käiseid kanti Põhja-Eestis ja saartel. *Tal [= Annikol] olid seljas kaselehekollased käised ja lepakoorepruun umbkuub. A. Kalmus. *Liisu korjas pulmaehted ült, võttis käised ja küüdu seljast.. H. Sergo.

käsitöö|kursus
‹hrl. pl.› kursus peam. mitmesuguste naiste käsitööalade õpetamiseks. Käis peale algkooli lõpetamist veel linnas käsitöökursustel.

kübara|nõel
pikk nupuga nõel, millega naiste kübar juuste külge kinnitatakse

liig|naine

1. (mitmenaisepidamise korral:) hrl. madalamast soost, väiksemate õigustega naine peanaise v. kõrgemast soost naiste kõrval. Kuningas Saalomonil olnud seitsesada vürstisoost emandat ja kolmsada liignaist.
2. (paarabielu korral:) abielumehe armuke, sohinaine. *Ta lubas endale väljaspool kodu vahekorrapidamist oma nägusate naisteenijatega ja omas veel paaris teiseski linnas väikest luksuskorterit liignaiste jaoks. K. Rumor.

liistik ‹-u 2› ‹s›
etn naiste pihik

linuk ‹-a 2› ‹s›
etn Põhja- ja Kesk-Eesti naiste pidulik seljale rippuva sabaga tanu. Lilltikandiga linukad.

lõvi ‹11› ‹s›

1. peam. Aafrika savannides ja poolkõrbetes elutsev suur pruunikaskollane kaslane (Panthera leo). Lõvi möirgamine. Lõvide küttimine. Lõvi murrab antiloope, pühvleid, kaelkirjakuid. Lõvi on loomade kuningas. Võitleb, kaitseb end nagu lõvi.
▷ Liitsõnad: ema(s)|lõvi, isa(s)lõvi.
2. piltl seltskonnas tähelepanu äratav, naiste juures edukas kogenud mees. *.. ta oli Muhu lõvi ja esimese klassi elukull. J. Smuul. *Iseäranis „kontorihärrad” [on hoolsasti soetud ja moekad]. Need on kaubalinna lõvid. E. Vilde. || vilunud inimene, vana kala. *Vana laulupidude lõvi [Mihkel Lüdig] tundis ennast lauljate keskel ülihästi. G. Ernesaks.
▷ Liitsõnad: moe|lõvi, parketi|lõvi, salongi|lõvi, seltskonna|lõvi, tantsulõvi.

malid ‹11› ‹s› pl
etn tinast valatud ilustised eesti naiste pihiku, kampsuni v. kuue hõlmadel

modist ‹-i 21› ‹s›
naiste moeesemete, eriti kübarate tegija. *.. oli elanud [tütar] ajuti ka Berliinis, töötas aga nüüd modistina Riias ema juures. F. Tuglas.

muhv ‹-i 21› ‹s›

1. hrl. naiste talverõivastuse juurde kuuluv ese käte soojendamiseks. Karusnahkne muhv. 30-ndail aastail kandsid naised muhve. Mantlikrae üles tõstetud, käed kõhu peal muhvis.
2. tehn detail kahe samal teljel oleva hrl. võrdse läbimõõduga silindrilise toru vm. eseme ühendamiseks
▷ Liitsõnad: kaabli|muhv, torumuhv.
3. muhvigi ‹adverbile lähedasena, eitusega› kõnek natukestki, põrmugi, sugugi, tuhkagi. Kritiseerib laulu, ise ei tea muusikast muhvigi. Tal pole muhvigi kõrvade vahel 'on rumal'. Ma ei taipa su jutust muhvigi. Mitte muhvigi pole tal hinge taga.

muna|müts [-i]
naiste pottmüts. *Nõnda istusid nad [= eided], kõrged villased munamütsid peas .. E. Vilde.

naise|ülikond
(hrl. naiste rahvarõivaste komplekti kohta). Muhu, Paistu naiseülikond.

nais|kutsekool
naiste kutseõppeasutus Eestis (kuni 1944. a-ni)

nais|käsitöö
naiste käsitöö. Kudumine, õmblemine, heegeldamine jm. naiskäsitöö.

nais|küsimus
naiste (õigusliku) olukorraga seotud probleemid ühiskonnas, poliitilises elus jne. Arutleti naisküsimuse üle eesti kirjanduses. Töö- ja pereelu ühitamine pole naisküsimus, vaid pereprobleem.

nais|organisatsioon
naiste organisatsioon. Rahvusvahelised, kohalikud naisorganisatsioonid.

naiste|haigus
hrl med naiste suguelundite haigus, günekoloogiline haigus

naiste|juuksur
naiste soenguid tegev juuksur

naistekas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
kõnek naiste elu ja armastust kujutav meelelahutuslik teos ; armastusromaan (1. täh.) Õele meeldivad naistekad. Loen vahelduseks naistekaid. Vaatab telekast „Meeleheitel koduperenaisi” ja teisi naistekaid.

naiste|kaubad pl
(naiste tarbeks)

naiste|mees
mees, kel on naiste juures edu; naistemaias mees, naistekütt. Igavene napsi-, nalja- ja naistemees. Vaikne tossike on mõnikord kõva naistemees.

naiste|pesu
naiste aluspesu

naiste|pool [-e]
naiste kasutuses olev osa mingist ruumist. Sauna, juukselõikla meeste- ja naistepool.

naiste|päev
naiste solidaarsuspäev, rahvusvaheline naistepäev 8. märtsil

naiste|tants
(hrl. naiste rahvatantsu kohta)

naiste|töö

1. hrl. naiste tehtav töö. Näputöö on naistetöö. Mehed ei taha toidunõusid pesta ega muid nn. naistetöid teha.
2. (naiste teenindamise kohta). Vajatakse juuksurit, kes oskab nii meeste- kui ka naistetööd.

nais|võimlemine
sport naiste (sport- ja ilu)võimlemine

nais|ühing
naiste ühing

negližee ‹15› ‹s›
kodune (hommiku)riietus (eriti naiste lahtiste hõlmadega kerge hommikumantli kohta). Külalisi ei võeta vastu negližees.

nõela|raha
van piltl naiste taskuraha. *Piim oli seni olnud peamiselt perenaiste ala ja saadud sealt vaid „nõelaraha”, tõsist tulu sealt ei oodatud .. M. Mõtslane.

nõrk ‹nõrga 23›

1. ‹adj› mitte tugev, kõva, kindel v. vastupidav. a. (ainete, esemete, taimede vms. kohta). Jää on alles nõrk. Sild, tala on liiga nõrk. Nõrga pinnase kaevamisel tuleb augu servi kindlustada. Nõrga koorega muna. Puul on nõrgad rippuvad oksad. Pumpas nõrgaks läinud jalgrattakummi jälle täis. Kui tainas on liiga nõrk, sõtku jahu juurde. Nõrga varrega, juurestikuga taimed. *.. vallid olid Tuunisel nõnda nõrgad, et võidi neid õla tõukega lammutada. A. Saareste (tlk). | piltl. Oletus, teooria on nõrgal alusel, nõrkadel jalgadel. b. (inimese v. looma kehalise oleku, tervise jm. kohta). Jäi nii nõrgaks, et ei jõudnud käiagi. Jalad, põlved läksid, lõid nõrgaks. Jalad on põlvist nõrgad. Ehmatus võttis ihu nõrgaks. On palavikust, näljast nõrk. Nõrga kondiga, kehalt nõrk plikanääps. Käed on nõrgad kandma. Tal on nõrk tervis, nõrgad kopsud. Umbses ruumis läheb süda nõrgaks. Linnupoegadel on tiivad alles nõrgad. Üks vanadusest väeti, teine noorusest nõrk. Mitmed mesilaspered jäid kevadeks õige nõrgaks. Õrnem, nõrgem sugu 'naised, naiste sugu'. *.. kaebas nõrka olemist, heitis pikali ja sinna jäigi. V. Ilus. c. (inimese meelte, vaimsete võimete, iseloomu, moraali jms. kohta). Nõrk mälu, nägemine, kuulmine. Tal on nõrk iseloom, tahtejõud. Inimene on nõrk, ei suuda kiusatustele vastu panna. Mees oli viina, naiste vastu nõrk. Lõi ülekuulamisel nõrgaks ja tunnistas kõik üles. Minu nõrk aru, mõistus ei võta seda kinni. Ta on nõrkade närvidega. Läks enne surma peast, arust nõrgaks. *.. magustoidu ees veel olin nõrk. K. Ristikivi. *Tiirase naise poolt äravõrgutatud nõrk meesterahvas ... E. Rannet. d. ‹substantiivselt› (kellegi v. millegi kohta). Rikas koorib vaest, vägev nülib nõrka. Nõrgad jäävad olelusvõitluses alla. *Nõrgemad taganesid; kes rahulikult [püstolit laadiva] Tootsi juurde seisma jäid, nende julguse üle avaldati imestust. O. Luts.
2. ‹adj› (intensiivsuselt, tõhususelt, võimsuselt) vähene v. väike. Päike on suhteliselt nõrk täht, suhteliselt nõrga heledusega. Nõrk raadiosaatja. Nõrga suurendusega luup. Aine nõrk viskoossus, elastsus. Tal on nõrgemad prillid kui minul. Nõrk lainetus, veevool, tuul, sadu, öökülm, maavärin. Nõrga läbivooluga järv. Keedetakse nõrgal tulel, küpsetatakse nõrgas kuumuses, nõrgas ahjus. Nõrgad püsilokid. Nõrk rahusti, antiseptikum. Nõrgad 'aeglaselt reageerivad' leelised, happed. Valu jäi nõrgemaks. Avaldas vaid nõrka vastuseisu, vastupanu, protesti. Nõrk trööst, lootus. Nõrk riik, majandus, sõjavägi, kuningavõim. || lahja, väikese kontsentratsiooniga. Nõrk soolvesi, siirup, värvilahus. Jootis imikut nõrga kummeliteega. Nõrga soolaga heeringad, kurgid. || halvasti v. vaevalt nähtav, kuuldav v. tuntav. Nõrk hääl, heli, kaja. Nõrgad hüüded, oiged. Kuulsin nõrka krabinat, sahinat, niutsumist. Nõrgad punktiirjooned. Nõrk templijälg. Nõrk kauge kuma. Parkides on juba nõrka rohelust märgata. Näole tekkis nõrk naeruvine. Meel võib olla nõrk või üsnagi tugev lõhn. *Istud nagu ämblik keset võrku ja tunned niitide nõrgimatki võbinat .. L. Metsar (tlk). || keel. Nõrgad klusiilid b, d, g. Nõrk aste 'astmevaheldusega sõna II-välteline või b, d, g kao v. muutusega vorm'.
3. ‹adj› kehv, vilets; ebarahuldav, küündimatu. Keskpärased ja nõrgad õpilased. XII c oli lõpuklassidest kõige nõrgem. Matemaatikas on ta nõrk, vaevalt veab nõrga kolme välja. Matemaatika on kogu kooliaja olnud ta nõrk koht, külg. Nõrk ettevalmistus, keeleoskus, juhtimine. Nõrk ujuja ärgu mingu kaldast kaugele. Ta on nõrk ärimees, näitleja. Odaviskes jäi ta võitjast 10 cm võrra nõrgema tulemusega teiseks. Novellivõistlusele oli saadetud ka üsna nõrku töid. Nõrgad põhjendused, tõendused. *Ja siis veel – pealevisked on nõrgad! Aina mööda ja mööda. H. Pukk. | piltl. Selle ilu kirjeldamiseks on mu sulg nõrk, jääb mu sulg nõrgaks.
4. ‹s› van hinne "1” v. mitterahuldav hinne üldse. Poisil oli tunnistusel mitu nõrka. *.. et selle töö eest tuleks lihtsalt nõrk välja panna. Mul hakkas aga kahju sellist sirget numbrit kirjutada .. E. Järs.

näpu|töö
kõnek (naiste) käsitöö; kätetöö. Talveõhtutel tegid naised näputööd: kudusid, heegeldasid, tikkisid, õmblesid. See saanitekk on mu ema näputöö. *See vari oli tema, Juhani näputöö, krepp-paberist hästi peenelt kroogitud ja servadest kaharaks lõigatud .. L. Kibuvits. | piltl. *See [= veste] oli noore Rõika näputöö, poliitilise sihiga sepitsetud .. R. Sirge.

paastu|maarjapäev
eesti rahvakalendris naiste talviste tubaste tööde lõppu tähistav päev, 25. märts. Paastumaarjapäevast algas keskhommiku pidamine.

palakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. murd voodilina. Linane, takune palakas. Puhtad palakad voodis.
2. etn halva ilmaga või sõitudel kasutatud kahelaidne linane v. takune naiste ülerõivas

palla ‹6› ‹s›
vabalt keha ümber mähitav nelinurkne Rooma naiste üleriie

parandžaa ‹14› ‹s›
etn Kesk-Aasia muhamediusuliste naiste lai, keha peast jalgadeni kattev mantel seljale köidetud valevarrukatega. Parandžaad kandev naine.

peplos ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
õlgadelt kinnitatud riidetükk vanakreeka naiste ülerõivana

pihik|vest
väike liibuv vest (naiste riietuses), boolero (2. täh.)

pikk|-kuub
etn paksust villasest riidest pikk meeste v. naiste pealisrõivas. Meeste, naiste pikk-kuub. Mulgi, Tartumaa, Järvamaa pikk-kuub. Kandis põlvini ulatuvat pikk-kuube. Pikk-kuues Hiiu taat. || (üldisemalt:) pikem kuub vm. pikem pealisrõivas (ka teistel rahvastel). *Möödus apteeker. Tal oli must pikk-kuub seljas, nankingpüksid jalas.. M. Sillaots (tlk). *Etruski haruspeksid, seljas poolde säärde ulatuv violetne tuunika, mille peal ilma käisteta punane pikk-kuub laia kollase äärisega.. L. Metsar.

põll ‹-e 22› ‹s›

1. kaitseks määrdumise eest v. kaunistuseks rõivaste ees kantav hrl. naiste riietusese (eesti rahvarõivastes abielunaise kohustuslik rõivaosa). Linane, (puu)villane, takune põll. Pikitriibuline, kirju, volangidega, pitsidega kaunistatud põll. Puhas, määrdunud põll. Koolivormi juurde kuulus tollal ka põll. Lapse rinnalapiga põll. Sidus, pani endale põlle ette. Valgetes põlledes, valgete põlledega ettekandjad. Töölistel on presendist põlled ees. Õmbles endale uue põlle. Ema kuivatab käed põlle külge, põlle. Eideke pühkis põllega silmi. Laps hoiab ema põllest kinni, ripub ema põlle küljes. Tüdruk korjas õunad põlle. Hernekaunad puistati põllest lauale. Poetab võõrale põlle alt saiakese pihku. Põll on naise puhtus, tanu on naise ehe.
▷ Liitsõnad: kael|põll, kaitse|põll, kittel|põll, köögi|põll, niude|põll, pidu|põll, pits|põll, pruudi|põll, pudi|põll, pulma|põll, puusa|põll, töö|põll, vormipõll; kummi|põll, nahk|põll, present|põll, puldan|põll, sits(i)põll.
2. mingi põlle (1. täh.) meenutav kaitsev v. varjav kate. Lasksin vedruvankrile uue põlle teha.
▷ Liitsõnad: nahk|põll, pori|põll, supordi|põll, vankripõll.
3. ‹liitsõna järelosana› esineb taimenimetuses
▷ Liitsõnad: käopõll.

päevitus|ülikond
naiste kahe- v. üheosaline päevitusriietus

retuusid ‹-de 21› ‹s› pl
laste v. naiste liibuvad (pahkluuni) püksid; pöiata sukkpüksid; kitsad (jalapöida ümbritsevate trippidega) spordipüksid. Elastsed puuvillased retuusid. Mustad pitsiga retuusid. Moes olid neoonvärvilised retuusid. Kolmveerandpikkuses retuusid. Kandis tuunikat ja retuuse. Orienteeruja, võimleja retuusid.

rinna|hoidja
rindu toetav naiste pesuese. Pitsist, roosa, suurte kaussidega rinnahoidja. Õlapaelteta, tugikaartega, nööbitav, haakidega rinnahoidja. Ta ei kannagi rinnahoidjat.

rinna|kee
etn nõelte v. sõlgedega rõivaste külge kinnitatav naiste rinnaehe. Pronksist rinnakee. Rinnakee ketiread.

rinna|rätik
etn naiste suur kaelarätik, mis kaela panduna katab kogu rinnaesise

rotund ‹-i 21› ‹s›

1. naiste biidermeierlik karusnahkse v. vateeritud voodriga käisteta talvemantel. Laia kraega, rebasenahkne rotund.
▷ Liitsõnad: kasuk|rotund, samet|rotund, siidrotund.
2. ehit ümmarguse põhiplaaniga võlvitud ehitis v. ruum. Vana anatoomikumi rotundist keskosa.

rõhud ‹rõhkude 21› ‹s› pl
etn naiste rahvarõivaisse kuuluv vöö küljes rippuv vaskkettidest ehe. Rõhkusid kanti taga puusal. Rõhkudega vöö.

rätsep ‹-a 2› ‹s›
meeste ja naiste pealis- ja ülerõivaid valmistav oskustööline. Rätsep õmbleb mantleid ja ülikondi. Rätsep mõõtis, lõikas, traageldas, tegi proovi. Alevi parima rätsepa tehtud kostüüm. Viisime püksiriide rätsepale, rätsepa juurde. Tellib rätsepalt uue fraki. Istub rätsepa moodi 'rätsepaistes' põrandal. Õppis, hakkas rätsepaks. Vanasti käisid rätsepad talust tallu. Rätsepate artell, tsunft. Rätsepal ei ole kuube ega kingsepal saabast. *Keegi istus aknapealsel, jalad risti kui türgi rätsepal.. A. Vanapa.
▷ Liitsõnad: küla|rätsep, mees|rätsep, nais|rätsep, ränd|rätsep, saksarätsep; kasuka|rätsep, kostüümi|rätsep, mantli|rätsep, meeste|rätsep, naisterätsep.

rüü ‹14› ‹s›

1. kehakate, rõivas. Lai, avar rüü. Kullaga, hõbedaga tikitud rüü. Kirevas, mustas rüüs naine. Mehel oli seljas pikk kotitaoline rüü. Võttis mingi rüü ümber. Rüü lainetas ratsaniku õlgade ümber. Vöödiline rüü üll, väljus ta vannitoast. Tantsijanna esines pikas läbipaistvas vöötatud rüüs. *Ka rahvahulk liikus mustades ja hallides rüüdes, lisaks õudne ja masendav muusika.. M. Möldre. || eriotstarbeline rõivas; ametirüü. Munga, nunna must, lihtne rüü. Mustas rüüs preester. Põgenes vanglast vaimuliku rüüs. Kirikuisade rüüd kumavad kullas, purpuris ja sametis. || etn lõikelt pikk-kuuega sarnanev valgest linasest riidest suvine ülerõivas; setudel naiste umbkuuetaoline valgest villasest riidest pikk pidulik pealisrõivas || (kogumõistena:) rõivad, rõivastus. Keskaegses rüüs näitleja. Tuleb riietuda soojemasse rüüsse. Muiste käidi loomanahkadest rüüs. Ülikond on tema jaoks harjumatu rüü. Paksus talvises rüüs on inimene kohmakas. *Hoolimata oma suurest rikkusest kandis ta üpris lihtsat rüüd: jalas olid tal lambanahksed kintskaatsad, säärte ümber valgest villast sukad ja seljas sinisest kalevist kuub. E. Kippel. *Rahvarõivais noor pidi käituma väärikalt, ei tohtinud esivanemate rüüs käia restoranis ega suitsetada. U. Toomi. | piltl. Kirjanik esitas oma mõtted allegooria, mõistujutu rüüs. Laul on saanud omapärase orkestraalse rüü. Seaduste keeleline rüü. Lehtpuud said selga rohelise rüü. Sügisene mets on kirjus rüüs. Kevadel ehib kogu loodus end uue rüüga.
▷ Liitsõnad: munga|rüü, narri|rüü, nunna|rüü, paavsti|rüü, vaimuliku|rüü, vangi|rüü, ülikurüü; purpur|rüü, samet|rüü, siidrüü; leina|rüü, missa|rüü, peo|rüü, pidu|rüü, pulma|rüü, pühapäeva|rüü, suri|rüü, sõjarüü; raud|rüü, rõngas|rüü, soomusrüü; kevad|rüü, suve|rüü, sügis|rüü, värvirüü.
2. kiht, kest, sulestik v. miski muu kattev v. ümbritsev. Rabakana talvine rüü on valge. Forelli värvikirev rüü. Maja on saanud uue rüü. Maad kattis värskest lumest pehme rüü. Ümbruskond mähkus hämaruse rüüsse. Udu peitis kõik oma rüüsse. || zool looma keha osaliselt v. täiesti kattev, hrl. kilbistest koosnev tugev kaitsekest. Merikilpkonna rüü. Devoni rüükalad olid kaetud tugeva luuplaatidest rüüga.
▷ Liitsõnad: kilp|rüü, lehe|rüü, pulma|rüü, seemne|rüü, sule|rüü, õierüü; härma|rüü, lumerüü.

salopp ‹-lopi 21› ‹s›
omaaegne pikk avar naiste ülerõivas Venemaal. *.. kaks naissoost isikut: üks – suur, kandis sinist sooblinahast saloppi, teine – väike, oli üleni mässitud rohelisse salli.. O. Samma (tlk).

seelik ‹-u 2› ‹s›

1. alakeha kattev, vöö v. värvliga vöökohale kinnitatav hrl. naiste pealisrõivas; kleidi alaosa. Linane, villane, takune seelik. Lühike, pikk, maani seelik. Kitsas, lai, volditud, plisseeritud, sirge seelik. Triibuline, ruuduline, ühevärviline seelik. Traksidega, volangidega, lõhikuga seelik. Seelik kattis vaevu põlvi, ulatus poolde säärde. Paneb seeliku selga. Vana kulunud seelik seljas. Võtab seeliku seljast, laseb seeliku alla. Ostsin seeliku jao riiet. Vanasti kanti mitut seelikut üksteise peal. Ruudulist Šoti seelikut kannavad mehed. Kahiseva seelikuga, kahisevas seelikus tüdruk. Õmbles endale vestist ja seelikust koosneva komplekti. Kahara seelikuga kleit. *Sul pole julgust, sa poed tuppa eide selja taha, hoiad tema seelikust kinni! A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: brokaat|seelik, nahk|seelik, siid|seelik, sits(i)|seelik, teksa(s)seelik; alus|seelik, kostüümi|seelik, rahvariideseelik; balleti|seelik, kodu|seelik, kooli|seelik, peoseelik; klošš-|seelik, kott|seelik, maksi|seelik, mini|seelik, pihik|seelik, piht|seelik, plissee|seelik, põll|seelik, püks|seelik, toru|seelik, vaip|seelik, volt|seelik, ümbrikseelik.
2. kõnek naine. Poiss jahib seelikuid, jookseb iga seeliku järele. Märt näib olevat ühe seeliku õnge sattunud. Sinu mees küll teisi seelikuid ei vaata. *Plikad võisid temaga mistahes teha ja tema, kelle ees suuremadki vennikesed värisesid, laskis seelikutel teha, mis nad heaks arvasid. B. Kangro.

sufražett ‹-žeti 21› ‹s›
pol naiste poliitiliste õiguste (eriti valimisõiguse) eest võitleja, naisõiguslane. Sufražettide liikumine.

suhte|komöödia
meeste ja naiste vahelisi suhteid käsitlev komöödia(film). Läks kinno romantilist suhtekomöödiat vaatama. Teatris esietendus noortele mõeldud suhtekomöödia.

sukk ‹suka 22› ‹s›

1. jalga kattev, hrl. selle ümber liibuv pika säärega (naiste) riietusese; etn varrastel kootud põlvini ulatuv jalakate. Villased, kirjatud, roositud sukad. Muhu sukad. Laia värvilise säärekirjaga sukad setu meestel. Suka pöid, laba, kand, säär. Paar sukki. Õhukesed, ihukarva sukad. Katkised sukad. Sukad jalas keerdus, lontis. Pani, tõmbas suka jalga. Võttis sukad jalast. Mustades sukkades tantsijanna. Kas sa kannad sukki või sukkpükse? Minu lapsepõlves kandsid lapsed pruune puuvillaseid sukki. Tõmbas suka pähe ja läks teisi kollitama. Lahkus peolt viimasena ja sukis 'sukkade väel'. Magab nagu sukk 'väga sügavalt, väga raskesti'. *Naised panevad tuhvlid jalast, et sukil kasspuhtalt tagatuppa minna. J. Semper. || piltl hobuse jala valge alaosa. Valgete sukkadega mära.
▷ Liitsõnad: elastik|sukk, fildekoss-|sukk, floor|sukk, kapron|sukk, kummi|sukk, nailon|sukk, pits|sukk, puuvill|sukk, siid|sukk, viskoos|sukk, võrksukk; kiri|sukk, vikkelsukk; põlv|sukk, säärsukk; kaitse|sukk, naiste|sukk, ravi|sukk, spordi|sukk, suri|sukk, tugi|sukk, viltsukk vrd sinisukk.
2. hõõgsukk. *.. gaasilampidele pani Äss igaks juhuks uued sukad sisse, sest ta ei sallinud pimedust. E. Tegova.
▷ Liitsõnad: gaasi|sukk, hõõgsukk.

sukman ‹-i, -it 2› ‹s›
etn setu naiste villane varrukateta pealisrõivas. Tumesinine, must sukman.

sõba ‹11› ‹s›

1. etn õlgadel v. puusade ümber kantav piklik suurrätitaoline villane (v. linane) naiste riietusese. Narmastega, tikandiga kaunistatud sõba. Sõbades, sõbadega naised. Võttis sõba õlgade ümber, õlgadele. Naisel oli sõba ümber.
▷ Liitsõnad: pruudisõba.
2. tekk, voodikate, vaip. Puges voodisse sõba alla. *Jürnas võttis sadula tagant sõbad ja laotas need hobustele. A. Kalmus. | piltl kate. *See [= pilv] kattis taeva uduse sõbaga. A. Kurfeldt (tlk).
▷ Liitsõnad: higi|sõba, saanisõba.

teatri|kott [-koti]
väike naiste käekott teatris käimiseks. Pärlitega kaunistatud teatrikott.

treemel ‹-mli, -mlit 2› ‹s›
etn naiste mütsi äärepits

tualett ‹-leti 21› ‹s›

1. (naiste pidulik) riietus. Daami, pruudi, presidendiproua tualett. Uhke, elegantne, ilus, õhuline tualett. Esietenduse publik säravates tualettides. Kannab viimase moe järgi, tänase õhtu jaoks õmmeldud tualetti. Tualetti täiendavad hinnalised ehted. Tellinud uue ülikonna, tuleb osta ka tualetiga sobiv lips.
▷ Liitsõnad: balli|tualett, suur|tualett, õhtutualett.
2. välimuse korrastamine; (ümber)riietumine. Hommikune, õhtune tualett. Vastsündinu esmane tualett. Tegi põhjaliku tualeti, vahetas koguni ihupesu. || loomadel (välimuse korrastamise kohta). *Ta [= tedrekana] laskus põõsa varjus kõhuli ja tegi sasitud sulekuuele tualetti. A. Kalman.
3. klosett koos pesemisruumiga. Restorani, teatri, kino, kaubamaja, raudteejaama tualett. Naiste, meeste tualett. Väljus daamide tualetist.
▷ Liitsõnad: jaamatualett.

turban ‹-i, -it 2› ‹s›
pikk riideriba, mis väikese mütsi v. otse pea ümber mähituna moodustab peakatte (muhamedlastel, hindudel, sikhidel; hrl. meestel). Beduiinid kannavad turbaneid. Valges turbanis sikh. Turbanit pähe siduma. Lumivalgel turbanil sädeles kalliskivi. Sidus rätiku turbaniks pähe. Naine tuli duši alt, käterätik turbanina peas. *Ta [= tadžikk] oli endale punasekirjust sitsist turbani keeranud .. V. Maavara. || seda meenutav naiste peakate. 1970. aastatel olid moes mantliriidest turbanid.
▷ Liitsõnad: siidturban.

vaip ‹vaiba 23› ‹s›

1. tekstiilist, hrl. telgedel kootud ese põranda-, seina- vm. kattena. Villasest lõngast, siidist, sünteetilisest kiust vaip. Punasest plüüsist vaip. Tikitud, varrastel kootud vaip. Lillelise, geomeetrilise mustriga vaip. Pärsia vaibad. Roositud kirjadega Muhu vaip. Põrandal, maas, seinal on suur vaip. Põrandaid katsid vaibad. Diivan oli kaetud pehme vaibaga. Kloppis 'puhastas kloppides' õues vaipa. Lendav vaip 'võluvaip, millega muinasjutukangelane lendab mis tahes kohta'. | piltl. Muru roheline vaip. Istusime maha sambla sametisele vaibale. Puudealust maapinda kattis kollastest lehtedest vaip. Maa kattus lume koheva valge vaibaga. Orased katsid juba põlde rohelise vaibana. *Õrn uduvine kattis niidetud heinamaad halli õhukese vaibaga. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: gobelään|vaip, kaltsu|vaip, katte|vaip, keelim|vaip, narmas|vaip, palve|vaip, pilt|vaip, plüüs|vaip, põim|vaip, põranda|vaip, rüiu|vaip, saani|vaip, sadula|vaip, samet|vaip, seina|vaip, siid|vaip, sõlm|vaip, taft|vaip, viltvaip; võluvaip; lehe|vaip, lille|vaip, lume|vaip, muru|vaip, pilve|vaip, sambla|vaip, taimevaip.
2. voodivaip, (voodi)tekk. Triibuline vaip. Vateeritud vaip. Puges voodisse vaiba alla. Tõmbas end vaiba all kerra. Poetab end pikkamisi vaiba alt välja. Kohendas endale, lapsele vaiba peale. Oli magades lükanud endal vaiba pealt. Tõmbas endal voodis vaiba üle pea. Kattis haige hoolikalt vaibaga.
▷ Liitsõnad: karus|vaip, sulgvaip.
3. etn naiste suur piklik villane õlakate; sõba

õla|linik
etn naiste õlakate. Tikandiga kaunistatud õlalinik.

ülikond ‹-konna 22› ‹s›
pintsakust ja pükstest (vahel ka vestist) koosnev meeste pealisrõivaste komplekt. Pidulik ülikond. Tume, hele, ruuduline ülikond. Peene-, laiatriibuline ülikond. Kombineeritud 'eri värvi pintsaku ja pükstega' ülikond. Kaherealine 'kaherealise pintsakuga' ülikond. Kalevist ülikond. Vana, juba kantud ülikond. Kannab peent, esinduslikku ülikonda. Ta oli täna riietatud musta ülikonda. Passib, proovib peegli ees uut ülikonda (selga). Ülikond istus (seljas) nagu valatud. Poiste vormiks sai tumesinine ülikond. Mehed olid maavillasest, kodukootud riidest ülikondades. Tuli ülikonna väel. Ülikond oli õmmeldud viimase moe järgi. Kapis rippus mitu ülikonda. || pealisrõivastus üldse (ka naistel). Triibulistes ülikondades vangid. Tuletõrjujad kannavad erilist tulekindlat ülikonda. Rannariietuseks mõeldud ühevärvilist ülikonda ehivad nöörkinnis ja kolmekordne vöö. *Ülikonnaks valis ta musta sileda undruku ja heleda linaõite karva pluusi .. M. Sillaots. || etn (naiste rahvarõivaste komplekti kohta). Hiiu, Muhu, Mulgi naise ülikond.
▷ Liitsõnad: samet|ülikond, ševiot|ülikond, tviidülikond; esindus|ülikond, gala|ülikond, peo|ülikond, pidu|ülikond, pulma|ülikond, päeva|ülikond, pühapäeva|ülikond, suve|ülikond, tänava|ülikond, töö|ülikond, õhtuülikond; jahi|ülikond, jäägri|ülikond, kaitse|ülikond, kummi|ülikond, madruse|ülikond, maskeerimis|ülikond, moondamis|ülikond, päevitus|ülikond, ratsa|ülikond, reisi|ülikond, spordi|ülikond, supel|ülikond, suusa|ülikond, treening(u)|ülikond, tsiviil|ülikond, tuukri|ülikond, vormiülikond; poe|ülikond, rätsepa|ülikond, valmisülikond; naiseülikond vrd aadama|ülikond, vrd eevaülikond.

üll ‹-i 21› ‹s›
etn naiste (harvemini meeste) karusnahkne v. karusnahaga ääristatud talvemüts Lääne-Eesti saarestikus. Eriti tuntud olid Saaremaa üllid.
▷ Liitsõnad: ratas|üll, sariküll.