[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

naljatama ‹37›
nalja heitma, nalja tegema; midagi mitte tõsiselt v. tõemeeli ütlema v. tegema. Ei saa aru, kas ta naljatab või räägib tõsiselt. Ära tõsise asjaga, tõsise asja juures naljata. Ütles, lubas naljatades, et läheb kosja. Püüab ka naljatada, aga naljad ei tule hästi välja. Ma ei naljata, ma küsin päris tõsiselt. Ega ma seda tõsiselt ei mõelnud, ma niisama naljatasin. Räägib pooleldi naljataval toonil. | piltl. Tiisikus ei naljatanud, see viis hauda. Tuli ei naljata, kui valla pääseb, teeb puhta töö. || naljatades (ka:) mängleva kergusega, nagu muuseas. Talle jääb kõik kohe meelde, omandab kõik nagu naljatades. *.. tal olid tugevad käed, mis võisid naljatades ropsata õllekorvi õlale ja tõsta sülle heeringavaadi. V. Uibopuu.