[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

bell ‹-i 21› ‹s›
füüs helirõhu muutuse v. elektrisignaali võimsuse muutuse mõõtühik

commedia dell'arte [kommee-] ‹6› ‹s›
aj teater itaalia 16.–18. saj. rahvakomöödia

ell ‹-i 21› ‹s›
kõnek (eufemistlikult litsi kohta). Ta tütar olevat linnas elliks läinud. Kena poiss, aga läks viina ja ellide nahka.

hell ‹-a 22› ‹adj›

1. täis armastust, õrnust, hellitav, õrn; sooje tundeid tekitav. Hell ema. Hella hingega, südamega inimene. Kellegi vastu hell olema. Põetaja hell hääl. Hell naeratus näol. Elleni ilme, pilk muutus hellaks. Ta lohutas last hellade sõnadega. Mind ümbritseb kõige hellem hoolitsus. Hell meenutus, mälestus, nukrus, tunne. *Nii hella liigutusega kompab vahest ema oma palavikuhaige lapse pead. L. Kibuvits. *..aga tuttavad nimed ja paigad on südamele hellad. L. Vaher. | (loodusnähtuste kohta). Päikese hell paiste. Lõunatuul oli mahe ja hell.
▷ Liitsõnad: tundehell.
2. puudutuse vm. füüsilise ärrituse vastu tundlik; puudutamisel valus, valulik. Päikesest hell nahk. Hapudest marjadest hellad hambad. Jalad on käimisest, tantsimisest päris hellad. Peopesad on tööst hellad. Küürutamine võttis selja hellaks. Ere valgus teeb silmad hellaks. *Sammun läbi tuttavate tänavate, kõrvad hellad veetavate raudlattide kolinast.. B. Alver. || loomult õrn, valukartlik v. vähe vastupidav. Külmetuse, tuuletõmbuse, valu suhtes hell. Ühe inimese närvisüsteem on hellem kui teise oma.
▷ Liitsõnad: külma|hell, valuhell.
3. psüühilise ärrituse suhtes tundlik; kergesti solvuv. Hell õiglustunne. Kriitika suhtes oli ta haiglaselt hell. Pilke, naeru suhtes hell. Etteheited ja solvangud olid poisi üsna hellaks teinud. Kuulujuttude suhtes oli ta kõige hellem. Hell asi, koht, paik, küsimus 'kedagi valusalt puudutav, delikaatset, ettevaatlikku lähenemist nõudev asi, küsimus'. *Torge jõudis kibedamalt pärale, kui Killustik aimata võis, sest Jull oli nendes küsimustes imelikult hell. E. Rannet.

kell ‹-a 22› ‹s›

1. hrl. peekri-, pirnikujuline õõnes, tila v. vasarakesega metallese helide tekitamiseks (tihti millegi alguse v. lõpu kuulutamiseks). Ilusa kõlaga kell. Kiriku kellamees lööb kella. Kellad hakkasid lööma, helisema. Kellad tagusid alarmi. || samakujuline väiksem metallese aisa külge v. loomadele kaela sidumiseks, ka koolides tunni alguse ja lõpu helistamiseks vm. otstarbeks. Vastlasõidu tegime kellade ja kuljustega. Sõideti nii, et kellad paukusid. Lehmal, hobusel on kell kaelas. Kari tuli kellade kõlksudes. Karjaaias tilksuvad kellad. Kooliteenija helistas kella. Ukse avamisel helises kaupluse ukse kohal olev kell. Õnnetus ei tule, kell kaelas. || elektri vm. toimel töötav mitmesuguse ehituse ja kujuga helistus-, märguandeseadeldis. Kell helises, tee uks lahti! Kell helises ja etendus algas. Jalgrattur tilistas kella.
▷ Liitsõnad: kiriku|kell, torni|kell, vaskkell; aisa|kell, kaela|kell, karja|kell, kooli|kell, laeva|kell, lehmakell; elektri|kell, jalgratta|kell, signaal|kell, uksekell.
2. kella (1. täh.) helistamine; kellahelin, kellakõlin. Õpilased jõudsid kooli veidi enne kella. Kõlas kolmas kell ja etendus algas. Andis ukse taga kella 'helistas ukse taga'. Eemalt kostsid loomade kellad. *Juhan maeti kelladega, laulmisega ja lugemisega. A. Kalmus. || piltl kuulujutt, kõlakas. *Kogu küla oli kella täis, et Rohtmaa Leeni tahtnud Hitleri-meestele pommi alla panna. H. Pukk.
▷ Liitsõnad: hinge|kell, häda|kell, häire|kell, lõuna|kell, matuse|kell, märgu|kell, surma|kell, tulekahju|kell, õhtu|kell, ärakell.
3. (numbrilauaga) riist aja mõõtmiseks. Kella numbrilaud, vedru, osuti. Raudteejaama, raekoja kell. Pommidega, pendliga kell. Vanaaegne käoga kell. Kell käib, tiksub. Kell on seisma jäänud, maha käinud. Kell näitab õiget aega. Kell käib ette, jääb taha. Kell on vale, õige, täpne. Kella õigeks seadma, ette lükkama, üles keerama. Kell on rikkis. Kell lõi kaheksa, tirises. Polnud aega kellagi vaadata. Kellassepp parandab kellasid. Füsioloogiline ehk bioloogiline kell 'loomadele ja taimedele omane aja hindamine organismi elutegevuse perioodiliste muutuste põhjal'.
▷ Liitsõnad: kamina|kell, kapp|kell, kontroll|kell, käbi|kell, käe|kell, käo|kell, laua|kell, male|kell, pendel|kell, seina|kell, stopper|kell, tasku|kell, tunni|kell, täpsus|kell, äratuskell; hõbe|kell, kuld|kell, nikkelkell; aatom|kell, elektri|kell, elektron|kell, kvarts|kell, liiva|kell, päikese|kell, veekell.
4. aeg, mida kell (3. täh.) näitab. Mis, (kui)palju kell on? Tüdruk küsis minult kella. Kell on juba palju, täpselt kolm, üle nelja, viie peal, veerand viis, pool seitse. Kell saab 20 minuti pärast üheksa. Tulen enne, pärast kella kaheksat. Kella kuue ajal. Kella kolme ja nelja vahel. Mis kellast sa õhtule jääd? Mis kellani on kauplused avatud? Mis kell see juhtus? Mul on kella peale minek 'täpselt kokkulepitud ajaks'. Meil käib kõik kella pealt 'toimub täpsel ajal'. Laps ei tundnud veel kella 'ei osanud kellaaega lugeda'. *Bussijuht istus käsipõsakil rooli taga, oodates, millal kell saab täis. M. Traat.
5. ‹pl.› muus rippuvatest, erineva pikkusega metalltorudest koosnev löökpill kellaheli matkimiseks

iga kell, iga kella ajal
alati, igal ajal; igal juhul, igatahes. *Iga kell leiad uue retsensendi, kes jõuab käsikirja suhtes samale järeldusele. A. Liives. *„Oled siis nõus?” – „Iga kella ajal.” R. Janno.

kella tõmbama
telefoniga helistama. Kui midagi uudist, tõmba mulle kella!

kell kukub ~ kukkus
millekski ettenähtud aeg saab, sai täis. *.. tegi oma tööpäeva ära ja kui kell kukkus, seadis ta sammud kiiresti kodu poole. T. Vint.

(suure) kella külge panema ~ riputama ~ siduma, (suure) kella külge minema ~ sattuma, (suurt) kella lööma
midagi laiemale üldsusele teatavaks tegema, millestki kõigile rääkima, kuulutama v. pasundama; laiemale üldsusele teatavaks saama. Kas maksab seda asja suure kella külge panna, klaarime omavahel ära. *Milline skandaal sellest tuleks! Kogu linn lööks kella. H. Sergo. *Kõige tähtsam, poisid, on nüüd, et asi vaikseks jääks ja suure kella külge ei läheks. V. Ilus.

tühi nagu ~ kui kell
täiesti tühi. Pea on tühi kui kell. *.. eks sa näe, et kabel on tühi nagu kell. Kõik on ära läinud. O. Luts.

lell ‹-e 22› ‹s›
isa vend. Meie isa tundus tõsisema loomuga kui lell Joosep, ta vend. Jaanist lellel oli vennalastele ikka mõni kompvek taskupõhjas.

nall ‹-i 21› ‹s›
hrl van v kõnek pannal. *Jalas .. on võrdlemisi terved, nallidega tuhvlid .. O. Luts. *Kui iseendast rebenevad päitsed nallist .. J. Semper. *.. juuksed nalliga kenasti kinni pandud. M. Seping.

neel ‹-u 21› ‹s›

1. anat kurgule järgnev seedekulgla ja hingamisteede algusosa (pharynx). Suust ja kurgust siirdub toit neelu ja söögitoru kaudu makku. Neelu limaskesta põletik ehk farüngiit. Toiduga võivad neelu sattuda võõrkehad. Neelu suu-, nina- ja kõriosa. | piltl. Kaljukoopa mustav neel. Krematooriumiahju, vulkaani punane neel.
2. neela(ta)mine, neelamisliigutus, neelatus. Suu jookseb vett ja neelud käivad. *Rüüpas siis teise neelu veel ja ulatas klaasi üle laua Vidriku ette. M. Raud. *Olime kui näljased, kes loevad kokaraamatust toitude nimesid ja neelavad seejuures tühja neelu. M. Metsanurk. || aeg, mil kala sööta neelab, neeluaeg. Praegu pole õiget haugi neelu.
3. ‹hrl. pl.› kõnek isu, himu(d). Temal käivad neelud viina järele. Läks sokujahti, värske liha, prae neelud tulid peale. *Ahto tahtis jätta endast paremat muljet ja tänas [söömist lõpetades] viisakalt, kuigi neelud olid veel kõvad. E. Rannet. *Aga koer, kelle neelud käisid linnupesa järele .. A. H. Tammsaare. | piltl. Tema neelud käivad ämma raha, maja järele. *Nüüd aga oli [vanamehel armukese poole] mineku neel sees, ei jäta, kas löö või maha! L. Perandi.
▷ Liitsõnad: suitsu|neel, söögi|neel, toidu|neel, viina|neel, õlleneelud.
4. neelav, imev veekeeris; kiirevooluline koht, neelukoht. Vajuvast laevast uju kiiresti eemale, muidu kisub neel su põhja. Jõesäng õgvendati, saadi kärestikest ja neeludest lahti. | piltl. *Sa oled ju sülitsi sündmuste sees, otse nende neelus. A. Jakobson.
5. bot õie krooniputke suue. Iirise õie kollakas tumedate joontega neel.
▷ Liitsõnad: õieneel.
6. etn lehterjas kitsend mõrras, mis ei lase sinna sattunud kala tagasi pääseda. Mõrra neel ehk pujus.
7. ehit katuse murrukoht, kuhu vihmavesi kokku voolab

neli ‹nelja 31›

1. ‹num› põhiarv 4. Neli pluss kuus, neljale liita kuus on kümme. Neli on paarisarv. Nelikümmend neli. Neli tuhat. Kaks korda kaks on neli. Neli viiendikku. Null koma neli. | (kellaaja kohta). Kell neli, pool neli, veerand neli varahommikul. Kell saab kohe neli, on kakskümmend minutit neli läbi. Ärkas veidi enne, pärast nelja. Rong väljub neli kakskümmend viis. || hulgalt, koguselt 4. Laual on neli jalga, vankril neli ratast. Neli aritmeetilist tehet. Lehmal on neli nisa. Neil oli neli poega ja üks tütar. Neli nädalat, kuud, aastat tagasi. Kolme-nelja päeva pärast. Nelja meetri pikkune. Õunad laoti nelja võrdsesse hunnikusse. Laulsime neljal häälel. Mängiti klaverit neljal käel 'kahekesi ühel klaveril'. Vanasti kisti inimesi ratta peal neljaks. Sulgusin oma kambri nelja seina vahele. Hommikueine neljale. Murdis paberilehe neljaks. Elanikke oli majas neli. Kõik neli olid kohal. See lugu jäägu ainult meie nelja teada. Koera kohta on mõistatus: kaks näitavad tuld, neli teevad aset, üks heidab magama. *Eksimine olevat inimlik. Kui hobune komistab neljal jalal, miks ei võiks siis rühm oma neljakümne kaheksal eksida. U. Toomi. || (vastava arvulise järjekorra kohta). Paragrahv neli 'neljas paragrahv'. Istuge trammile (nr.) 4. Maja, korter nr. 4.
2. ‹s›. a. number 4. Laps õpib numbreid tegema, teeb kolmesid ja neljasid. Araabia, Rooma neli. b. hinne „hea” viiepallises hindamissüsteemis. Tal on tunnistusel ainult neljad ja viied, ta õpib ainult neljadele ja viitele. Sai eksamil nelja, tegi eksami neljale. c. (muid juhte). Risti, ärtu neli. Viskab täringuga nelja. Esimene lask läks neljasse.

(kas või) nui neljaks vt nui

(kõigi ~ iga) nelja tuule poole vt tuul

nelja jalaga vt jalg

nelja silma all, nelja silma alla vt silm [-a]

nelk ‹nelgi 21› ‹s›

1. ka bot healõhnaline hrl. valgete, roosade v. punaste putkja tupega õitega (aia)lill (Dianthus). Ostame, viime sünnipäevalapsele nelke.
▷ Liitsõnad: aas|nelk, aed|nelk, habe|nelk, nurm|nelk, nõmmnelk.
2. nelgipuu kuivatatud puhkemata õiepungad maitseainena. Marinaadidele lisatakse nelki. Nelgist toodetakse nelgiõli.

null ‹-i 21› ‹s›

1. ‹num› põhiarv 0, mis liitmisel mis tahes arvuga ei muuda selle väärtust; elementide arv tühjas hulgas. Viis pluss null, viis miinus null on viis. Nulliga korrutatuna annab iga arv nulli. Nulliga jagatuna jääb arv endiseks. Läbis distantsi null karistuspunktiga. || (kellaaja puhul märgib minutite v. tundide tühja hulka). Kell seitse null null. Kakskümmend neli null null ehk null – null null (24.00 ehk 0.00). Kell null kolmkümmend ehk pool üks öösel. || (arvestuspunktita jäämise kohta). Mäng lõppes väravateta viigiga 0:0 (null null). Meie korvpallimeeskond läks juhtima neli null (4:0). Sai turniiritabelisse nulli. || piltl (millegi täiesti v. praktiliselt olematu kohta). Vaeva on nähtud, aga tulemus on null, võrdub nulliga. Selle töö väärtus on praktiliselt null. Kottpime öö, nähtavus peaaegu null. Matemaatika on mul eluaeg null olnud. Ta kirjandusalane haridus on enam-vähem null. Lubatud soodustused osutusid hiljem nulliks. Oli oma äri rajades peaaegu nullist alustanud. Uue tehnoloogiaga on tootmiskaod peaaegu nullini viidud. Minu väljavaated, lootused vähenesid nullini. Uurija aastatepikkune töö oli nulliks tehtud. Ta säästud on kahanenud nulliks, nullini, lähenevad nullile. Lepituskatsed lõppesid nulliga.
2. ‹s› number 0, mis positsioonilises arvusüsteemis märgib mingi järgu ühikute puudumist; arvule juurde kirjutatuna tähistab selle suurenemist 10 korda. Seitse sajandikku ehk null koma null seitse (0,07). Null koma kuus hektarit. Ühte ja nulli on lastel kerge kirjutada. Nulliga lõppev arv. Miljon kirjutatakse kuue nulliga. || (selle numbriga tähistatud suuruse, suurusjärgu, töörežiimi vm. kohta). Kalossid number null. Number null haavlite läbimõõt on 4,25 mm. Pea aeti (number) nulliga 'masinaga hästi madalalt lõigates' paljaks. *Ülo juuksed olid hommikul nulli pealt maha aetud. A. Kaal. || piltl (kellegi v. millegi tähtsusetuks peetava, mittearvestatava v. tühise kohta). Mind ta ei näe ega arvesta – ma olen temale null. Tema arvamus on mulle null. Ühte kiidetakse taevani, teised on nullid. Tal pole enam autoriteeti, ta on minu jaoks ümmargune null. Brigadir on meeste silmis tühipaljas, täielik null. Inimest püütakse nulliks alandada. *Fakt on null, kui tahetakse näha nulli. R. Saluri. *Ma polnud null, polnud tühjalt veerev ratas. Minuga arvestati. O. Tooming.
3. nullpunkt mõõteskaalal. Temperatuur on nullis, langes alla nulli, tõusis pisut üle nulli. Mõõteriista osuti on nullil. Väinameres on keskmine veetase Kroonlinna nullist 7 cm madalam. || piltl (tuju, meeleolu jms. kohta:) kehv, vilets. Tuju, meeleolu on alla nulli, allpool nulli, vajub alla nulli, allapoole nulli. Tuju läks, langes päris nulli. Hing on täis ja tuju on nullis.

pell ‹-i 21› ‹s›
tehn eriklamber torude, elektrijuhtmete, kaablite jms. kinnitamiseks peam. tarindite pinnale, toruklamber. Terasplekist, polüetüleenist pell.

sell ‹-i 21› ‹s›

1. (endisajal:) meistri teenistuses olev kutsealase väljaõppe saanud käsitööline. Meistril oli kaks õpipoissi ja kolm selli. Töötas mitu aastat sellina meistri juures. Arukas ja usin õpipoiss võis mõne aasta pärast selliks saada. Kingsepp oma sellidega on usinasti ametis. Meister, sell ja õpipoiss moodustasid omapärase tsunftihierarhia. || peremehe palgaline abiline kaupluses; apteekri abiline. Linakaupmehe, riidepoe sellid. Oli kohaliku kaupmehe juures selliks. Tõusis rauakaupluses peagi õpilasest selliks. *Vanas Tallinnas tuli apteekriõpilasel kolme kuni viie aasta pärast kätte aeg, mil ta pidulikult selliks nimetati. H. Gustavson. || (sulase vms. abilise kohta). Sarvik oma sellidega kimbutab Kalevipoega. *Millest see küll tuleb, et teiste mõrrad on tühjad, Joona ja ta sellide [= kalasulaste] omad aga täis? A. Hint.
▷ Liitsõnad: kingsepa|sell, kullassepa|sell, lihuniku|sell, maalri|sell, pagari|sell, plekksepa|sell, puusepa|sell, ränd|sell, sepa|sell, tislerisell; apteekri|sell, kauba|sell, kaupmehe|sell, poe|sell, ärisell; põrgusell.
2. kõnek (familiaarselt inimese v. looma kohta). a. (meessoost isiku kohta). Vahva, tore, maru sell. Töö peale kõva, väle, osav, hakkaja sell. Mage, libe, tüütu, hale, kahtlane sell. Maadleja oli vintske, sitke, turske sell. „Paistab olevat kibe sell!” hindasid poisid võõrast noormeest. See varas pidi olema õige peenike sell. Küll tema on alles nutikas sell! On see vast sile ja lihvitud sell! Uus mees osutus muhedaks selliks. Kolm lõbusat selli lõid kampa ja kukkusid pummeldama. Mõni nõrgema iseloomuga sell oleks kartma löönud. Iga sell sellega ikka hakkama ei saa. Sa oled täitsa sell, Harri! Oled ikka üks kuradi, pagana sell küll! Sinusugused sellid mulle ei meeldi. Sellest sellist hoia parem eemale! *.. käisin ühe sõbra juures. Selli polnud aga kodus... A. Jakobson. *Siis hakkab igav. Sa, sell, pole veel vangist pääsmise liikugi teinud. H. Kiik. b. (lapse kohta). Väike sell on alles aastane, aga kui kange! c. (looma kohta). *Suures soos võib kohata isegi säärast selli kui põder. R. Roht. *Hoopis teist laadi on rändrott, kelle jultumusel ei ole õieti piirigi. See jõhker sell näitab end igal pool.. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: matka|sell, nalja|sell, reisi|sell, rännu|sell, vandersell.

tell ‹-i 21› ‹s›
murd laar, tegu, sats; pesakond. *Ta tegi sel puhul isegi telli õlut ja kutsus naabrimehed „konverentsile”. E. Kreem. *.. ja kui me kahe peale kokku oleme niiviisi ühe telli poisse üles kasvatanud, tehku Martin siis veel oma revolutsiooni! A. Hint.