[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

nimetaja ‹1› ‹s›

1. (< tgn nimetama)
2. mat (murdarvul:) murrujoone alune arv, mis näitab, mitmeks osaks terve on jagatud. Murdarvus ⁵/₆ on 5 lugeja ja 6 nimetaja. Ühine nimetaja 'vaadeldavate murdude nimetajate (vähim) ühiskordne'.

ühine nimetaja
midagi ühist, ühendavat, siduvat kahele v. enamale nähtusele. *.. tal on ju tohutu hulk materjali kogutud, on tarvis ainult leida aeg kõige süstematiseerimiseks, ühise nimetaja alla viimiseks. O. Tooming. *Rühmituses [„Siurus”] esinenud mitmesugused suunitlused, mida ei olegi nii kerge ühise nimetaja alla suruda .. E. Siirak.