|
Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 2 artiklit
nimetus1 ‹-e 5› ‹s›
1. (üld)nimi (isikunimi harilikult välja arvatud). a. (üldnimede kohta). Taimede (botaanilised), loomade (zooloogilised) nimetused. Lillede ladinakeelsed nimetused. Sellise nimetusega ravimit ei leidu farmakopöas. Nimetus vitamiin koosneb kahest osisest. b. ([arvestus]üksuste, kauba-, toodanguartiklite jms. kohta). Kirjanduse loetelus on ligi 500 nimetust teaduslikku kirjandust. Anti välja üle 1000 nimetuse mitmesuguseid trükiseid. Tehases juurutati 9 nimetust uusi tooteid. c. (tiitlite, aunimetuste jms. kohta). Teenelise meistersportlase nimetus. Näitering taotles rahvateatri nimetust. Iga rätsepatöökoda ei saanud moesalongi nimetust. d. (pärisnimede kohta). Asulate, linnade, tänavate nimetused. Jaamade, peatuste nimetused. Asutuste, organisatsioonide, käitiste, koolide nimetused. Kuidas on teie instituudi ametlik nimetus? Nippon on Jaapani jaapanikeelne nimetus.
▷ Liitsõnad: aine|nimetus, ameti|nimetus, au|nimetus, eri|nimetus, koond|nimetus, kutse|nimetus, liigi|nimetus, silp|nimetus, sordi|nimetus, toote|nimetus, tõu|nimetus, täht|nimetus, üldnimetus.
2. nimetamine. Ootab ja loodab nimetust kõrgele ametikohale.
nimetus2 ‹-e 5› ‹s›
nimeta-olek. Hirmu, igatsuse ebamäärasus, seletamatus ja nimetus. Rahvaluulele on iseloomulik anonüümsus, nimetus.
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|