Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 1 artikkel
nohik ‹-u 2› ‹s›
vaikne, sõnakehv enesessetõmbunud inimene (eriti meesisik). Inimestest, lõbustustest eemalehoidev nohik. Koolis peeti teda raamatukoiks ja nohikuks. Sinusuguse nohikuga hakkab igav. | ‹adjektiivselt›. Nohik poiss, mees. Peeter oli klassis kõige nohikum.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |