[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

noos ‹-i 21› ‹s›
kõnek saak, saadud v. hangitud (toidu)kraam; (saagi) hulk, kogus. Oli saanud kenakese, tubli, priske, vägeva, hea noosi. Kull lendas oma noosiga metsa. Naised ootavad rannas, millal kalurid noosiga merelt tulevad. Marjulised, seenelised tulevad noosiga metsast, viivad noosi koju. Olid saanud vägeva noosi puravikke, jõhvikaid. Kui viin otsa sai, mindi poodi uue noosi järele. Sai tubli noosi pärandust. Jaotasime lastud põdra ära, igaüks sai oma noosi. Koer haaras lihakäntsaka ja kadus, noos hammaste vahel. Selle romaani eest saab suure honorari, hea noos (raha) on tulemas. Advokaat teenis selle kohtuasja pealt ilusa noosi. Vargad olid noosil käinud, kioski tühjaks teinud. *.. maast selga tõuseb tugev noos [rukkivihke] / ning kahisedes liitub hakki. J. Sütiste. *Mehi oli aga kaitsmas vähe: esimese noosi võttis küüditamine, teise sõda. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: kala|noos, leiva|noos, marja|noos, puu|noos, raha|noos, seene|noos, toidunoos.