[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

nutt ‹nuti 21› ‹s›

1. bot nupjas v. kerajas kobarõisik, mille laienenud põhjale kinnitub hulk raotuid v. väga lühiraolisi õisi. Ristiku, takja nutid. Mesiohakal on valkjassinised ümaratesse nuttidesse koondunud õied. || kõnek nupjas, kerajas õis, õienupp v. seemnekogum. Tuul puhub võilille kohevaist nuttidest seemneid lendu. Hallituse mustad nutid. *Meenutan ka koduteel / vesiroosi valgeid nutte .. H. Suislepp. *.. on nõjatunud seljaga vastu humalapuhmast, mis tilgendab valminud nuttidest. P. Vallak.
▷ Liitsõnad: lille|nutt, ohaka|nutt, ristiku|nutt, takja|nutt, õienutt.
2. nupjas v. tutjas moodustis. Kapsad loovad pead, juba kõvad nutid keskel. Keeras juuksed kuklasse kõvasse nutti. Lambad on kadakapõõsad nuttideks püganud.
▷ Liitsõnad: kapsa|nutt, küüslaugunutt.
3. tipmine osa, (järelejäänud) ots. *.. sabajupp oli ilusasti paranenud ja nuti otsa kasvanud uued valged karvad. H. Jõgisalu. *.. üles jäid [okste] paljad värskete haavadega nutid .. V. Uibopuu. || pea, peanupp. Tõmbab sukeldudes nuti vee alla. Kuidas niisugune kübar nuti otsas püsib? *Mehike kadus üürikeseks lauka pinna alla, siis tuli nõretav nutt kui hülgel nähtavale .. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: kukla|nutt, mäe|nutt, pea|nutt, sabanutt; seenenimedes kolla|nutt, lima|nutt, narmasnutt.
4. kõnek nupp, taip, nutikus. Terane, taiplik nutt. Nutiga mees hätta ei jää. Poisil on tehnika peale nutti. Praktilise nutiga jõuab elus edasi. Jõust üksi ei aita, siin on nutti ka vaja.

nutt ‹nutu 21› ‹s›
nutmine. Vaikne, hääletu, nuuksuv, luksuv, hüsteeriline, taltsutamatu nutt. Nutt tuleb, kipub, tikub, tükib peale. Tema on kange, temal nutt ei tule. Nägu kisub, suu kõverdub nutule. Varsti on nutt, tönn, pill lahti. Suu püüab naeratada, aga nägu, silmad on nutul. Nutt on kurgus, nutu maitse suus. Nutt tikub, tõuseb kurku. Silmad on nutust punased. Keha vappub kramplikust nutust. On omad nutud üksi nutnud. Jäta nutt, nutuks pole põhjust! Räägib läbi nutu, nutuga pooleks, nuttu neelates. Poiss tuli suure nutuga koolist koju. Võitleb nutuga, pisaratega, püüab nuttu pidada, tagasi hoida. Sai nutust jagu, võitu, sai nutu pidama. Kõverdab suud ja hakkab nuttu kiskuma. Istus nurgas ja tihkus, nohistas, niristas, löristas nuttu. Tal on nutt varaks, ta pole nutust kaugel, on nutu lävel, nutu äärel 'ta on nutma puhkemas'. Püüdis laste nuttu vaigistada. Nutt vaibus, vaikis. *Aga nuttu olid [Krõõda matusepäeval] kõik Vargamäe hooned täis. A. H. Tammsaare. | piltl. Mustlasorkestri viiulite kaeblik nutt. *.. toas kippus hing tal lämbuma ja tuulte nutt pitsitas südame kokku. E. Vilde. *.. alguses [nõupidamistel] järjekordne päheladumine ja lõpuks suur nutt: miks nii palju piima ei tule, kui rajoon nõuab. V. Lattik.
▷ Liitsõnad: hirmu|nutt, jonni|nutt, kiusu|nutt, lapse|nutt, leina|nutt, rõõmu|nutt, vihanutt.