[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

alles ‹adv›

1. järelejäänud, järel, säilinud, (veel v. endist viisi) olemas. Kontrollige, kas kõik asjad on alles. Pool leiba on söödud, pool on alles. Vanaema kirst on meil veel alles. Ainult paar maja jäi alevikus sõjast alles. Hoidke piletid alles. Mets oli maha võetud, ainult kasetukk oli alles jäetud. *Kellamees Lible olla Paunveres alles ja sõbrutsevat endiselt alkoholiga. O. Luts.
2. päris hiljuti, nüüdsama, äsja. Tulin alles töölt, pole jõudnud veel riideidki vahetada. Kas kõht juba tühi, alles me sõime? Alles ahjust tulnud soojad saiad. Täiesti uus maja, alles sai valmis. Alles see oli, kui koolipinki nühkisime. Alles oli kevad, ja nüüd juba sügis käes. *.. alles oli südapäev, aga juba kuulutavad pikad varjud õhtu lähenemist. O. Tooming.
3. mitte varem kui, mitte enne kui (viitab sageli tavalisest v. oodatust hilisemale ajale v. hetkele). Ah alles homme, kas täna ei saaks? Nüüd sa alles tuled! Alles nüüd ma märkan. Vaata ikka enne järele ja alles siis räägi. Saime kutse alles matuste päeval. Aruannet nõutakse alles 25. detsembriks. Ärkasin alles kell kaheksa. Alles mõne tunni pärast. Vargus oli alles paari päeva eest toime pandud. Olukord on paranenud alles viimastel aastatel. || (ajalist jm. järjekorda, järgnevust silmas pidades). Jaan oli esimene, Juhan teine ja alles siis mina. Ta on järjekorras alles kümnes. Kvalifikatsiooninormi täitis ta alles kolmandal hüppel.
4. (ikka) veel (näitab, et tegevus v. olukord veel kestab v. kestis, kuid selles peab toimuma v. on hiljem toimunud muutus). Mets on alles raagus. Töö oli alles pooleli. Ta on alles väike. See oli siis, kui me alles ülikoolis käisime. Kas nad on ikka alles koosolekul? Üks alles alustab, teine juba lõpetab. Ta alles noor mees. Rukis oli alles lõikamata. Kevadel, kui soo alles kandis.
5. mitte rohkem kui, mitte kaugemal kui, kõigest. Kell on alles neli. Ta on alles viieaastane. Alles kolmandik teed on käidud. Olen alles viiskümmend lehekülge läbi lugenud.
6. ikka, vast (enamasti hüüdlauses). Oled sina alles rumal, imelik, kuri, hea. On alles uudis! Vaat see on alles mees! On alles tark väljas! Kus mul alles asjamees! No on alles elu! *Oli nüüd alles naeru ja lõkerdamist, parastamist ja sajatusi. I. Sikemäe.

eeldus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. asjaolu, ilma milleta mingi muu asjaolu v. nähtus ei saa tekkida v. olemas olla, eeltingimus. Visa töö on edu vältimatu eeldus. Üksnes neil eeldustel võib üritus õnnestuda. On loodud eeldused viljakaks koostööks. Räägin sulle ainult eeldusel, et sa seda kellelegi edasi ei räägi. || ‹pl.› millegi eeltingimuseks olevad võimed, omadused, kalduvused, anded. Silmapaistvad eeldused teaduslikuks tööks. Head füüsilised eeldused korvpallimänguks. Tugevate sünnipäraste eeldustega koomik. Eeldustelt keskpärane kõrgushüppaja. Inimene ei saavuta edu alal, milleks tal pole eeldusi. Tal on eeldusi lauljaks saada. || tõepäraseks peetud oletus millegi olemasolu, toimumise jne. eeltingimusena. See plaan on rajatud ebaõigetele eeldustele. Kõigi eelduste kohaselt jõuame töö ettenähtud ajaks valmis. Lähtus oma töös eeldusest, et ..
2. loog otsustus, millest saab tuletada järelduse

ees
I. ‹adv›
1. kellestki v. millestki esikülje, liikumise suunas teat. kauguses, eespool; ant. taga. Tema sammus ees, mina järel. Kes seal ees läheb? Üks jooksja oli teistest tublisti ees. Vange viidi, püssimehed ees ja taga. Kari tuli koju, Punik kõige ees. Paatidest oli kord üks ees, kord teine. Ta lükkas käru ees. Poiss ajab lehma ees. Ees on tee hange tuisanud. Mis seal ees sinetab? Ees paistis jõgi. || (kehaosa asendi kohta). Poiss hüppas pea ees vette. Surnu kanti välja, jalad ees. Astub uhkelt, rind ees. Harjutuse algasendis on käed ees. Tal on juba kena kõhuke ees. *Aleksandri lõug oli sõjakalt ees ja kulm kortsus. E. Maasik.
2. esiküljele kinnitatud v. asetatud, esiküljel v. selle läheduses (oma otstarvet täitmas v. selleks valmis). Perenaisel on põll ees. Poisil oli lips ees. Kuuel on kõik nööbid ees. Tal on prillid ees. Meestel olid maskid, valehabemed ees. Uksel on riiv, kang, taba ees. Akendel on luugid ees. Majal on aknad ees. Kardinad, eesriie on ees. Ta istus laua taga, raamat ees. Autot, bussi ei ole veel ees. Loomadel on heinad ees. Tal oli muhe, lahke nägu ees 'tal oli muhe, lahke nägu'. *Mees ise on mats, sõidab sõnnikuvankriga, aga hobune ees sajarublane. F. Tuglas.
3. segamas, takistamas, tüliks. Puu oli tee peal risti ees. Vana koli, ämber on asjata tüliks ees. Ära seisa ukse peal, vahekäigus ees! Oled mul igal pool ees. Koerad olid jalus ees. *.. kellele oleks veel vaja minu armastust, ma olen ju ilmas veel ainult tüliks ja risuks ees. A. H. Tammsaare.
4. varem kohal, varem olemas. Mul seal mitu tuttavat ees. Mind ei ole seal keegi ees ootamas. Pööningul on juba ennegi igasugust koli ees. *Kiilu on ikka kõige kergem sinna lüüa, kus pragu ees .. R. Sirge. || kõnek enne vastuvõtul, jutul, aru andmas, kontrollitavana vms. Kas direktori juures on keegi ees? *Doktor Trapets on ennegi end oodata lasknud. „Tal on keegi ees,” sosistas paks vanatädi mulle ust avades .. L. Promet.
5. kohtus arutlemisel; kohtuprotsessil. See asi on juba mitu korda kohtus ees olnud. *Mehed käisid mitu raksu [kohtus] ees ja kogu asi leidis põhjaliku valgustuse .. A. H. Tammsaare.
6. (ajaliselt) tulemas; kavatsusel, teoksil. Ees on heinaaeg. Küll ma puhkan, suvi ees. Ehk jõuab, pikk päev ees. Sul elu, paremad päevad alles ees. Neid ootab ees õnnelik tulevik. Ees on veel palju raskusi. Ees seisid lahingud. Poisil on ajateenistus alles ees. Ees on tähtis nõupidamine. Selle artikliga on veel rohkesti tööd ees. Tal on suur tehing, tähtis käik ees. Mis sul täna õhtul ees on?
7. (seoses mingi tegevusega:) eelnevalt, enne teisi. Ta teeb kõik järele, mis teised ees teevad. Ta ütles sõnad ees ja teised kordasid kooris järel. Kuidas isa ees, nõnda poeg järel. Hakka ees minema, küll mina tulen varsti järele. Kes ees, see mees.
8. arengult, edasijõudmiselt kaugemal eespool. Suure kirjanikuna käis ta oma ajast ees. Võimete, teadmiste poolest on ta minust ees. Naabrid on töödega meist tublisti ees. Nemad on igas asjas meist ees. Aastate poolest pole ta minust kuigi palju ees, kuid näeb vana välja. *Pikkuselt oli ta ligemasti pea jagu Tiinast ees .. A. H. Tammsaare. || (kellaosutite seisu kohta:) õigest ajast ette jõudnud. Küll sa jõuad, meie kell on ees. Kell on viis minutit, tervelt pool tundi ees.
9. hrv käsutada, käealusena, käsu peale tegijana. *Aga nüüd on juba taluperemehi, kes vanemate käest varandust on pärinud, kes perenaisele tüdruku ees jõuavad pidada ... A. Kitzberg.
10. kõnek (males:) löödavana, tule all. Vigur, ratsu on puhtalt ees.
II. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki eespool, esikülje v. liikumise suunas; ant. taga. Ta sammus minu ees. Maja ees on aed. Auto peatus ukse, kaupluse ees. Jaama ees on väike väljak. Istus peegli, kamina ees. Nad seisid maali, Euroopa kaardi ees. Noorpaar seisis altari ees. Nende ees laiusid viljaväljad. Hoiab kätt silmade ees. Esikoha võitis Tal Kerese ja Spasski ees. Tal oli minu ees kenake edumaa. Meie ees seisavad suured ülesanded 'meil on täita suured ülesanded'. || hrv (ajaliselt). Orjalapse ees seisid mure- ja nutupäevad.
2. millegi küljes, millegi esiküljel (oma otstarvet täitmas). Kardinad, luugid on akna ees. Võti on ukse ees. Prunt, tropp augu ees. Hobune on vankri, saani ees. Härjad astusid laisalt adra ees.
3. kellegi juuresolekul, nähes v. kuuldes. Tunnistasin seda kõigi ees. Rääkis sellest koosoleku ees. Esines selle teadaandega ajakirjanike ees. Laps häbenes võõraste ees. Poissi kiideti kooli, klassi ees. Ei julge ülemuse ees suudki lahti teha. Ta armastas teiste ees kiidelda oma vägitegudega. Ta tegi seda minu silme ees 'minu nähes'. || kellegi küsitletavana, kellelegi seletusi andmas vms. Mehed käisid mitu korda kohtu ees. Kaitses erialanõukogu ees väitekirja. Õpilane vastas komisjoni ees.
4. kasut. osutamiseks isikule, olendile v. nähtusele, kelle v. mille suhtes midagi tehakse v. toimub. Õpilane vabandas õpetaja ees. Ta püüab end minu ees heana näidata. See oleks enese alandamine vastase ees. Mul ei ole sinu ees saladusi. Müts maha niisuguse mehe ees! Mul on kohustusi kollektiivi ees. Pean täitma oma kohust isamaa ja rahva ees. Toimkond on vastutav seltsi juhatuse ees. Tal on suuri teeneid ühiskonna ees. Olen süüdi, võlglane nende ees. Mul on piinlik, häbi teiste ees. Ma ei taha sinu ees narri seisukorda jääda. Ei saanud jagu kartusest võõraste ees. Hirm teadmatuse, ohtude, surma ees. || millegagi, kellegagi võrreldes. Tal on sinu ees mõningaid eeliseid.
5. vaatekohast, vaatevinklist, seisukohalt, arvates. Ära tee end maailma ees naeruks! Seaduse ees on kõik võrdsed. *Aga poisil on mõisas hea eestkostja, kelle sõna nii vana kui noore paruni ees maksab. E. Vilde. *Tiina on tema silmis ilus tüdruk ja muu tema ees ei loe. A. H. Tammsaare.
6. kasut. osutamiseks mingile nähtusele, olukorrale, milleni on jõutud v. ollakse jõudmas. Seisime, olime tõsise probleemi ees. Ta ei kohku raskuste ees tagasi. Seisti tõsiasja ees, et minek on paratamatu. Riik seisab uue majanduskriisi ees.
7. (kasut. fraseologismides:). (Kellegi) jalg(ad)e ees. Lõhkise küna ees. (Kellegi) nina ees. Silm(ad)e ees läheb, muutub, võtab mustaks, kirjuks. Suu ees. (Miski on, seisab) ukse ees.

eest
I. ‹adv›
1. eestpoolt küljest, esiküljelt; eesmisest otsast.; ant. tagant. a. eestpoolt teat. kauguselt. Eest tõusis suitsu. Rünnati eest ja küljelt. Üks tõmbas eest, teine lükkas tagant. Poisid uurisid autot eest ja tagant 'igast küljest'. Pani mul tee eest kinni. Igas ürituses peab olema keegi, kes eest veab. Bussi tagumine uks oli kinni, tuli eest peale minna. Ta oli rivis eest viies. b. eesmisest otsast, esiküljelt (sealse olukorra, esinemuse poolest). Eest on maja kollaseks värvitud. Pluus on eest märg. Tal olid mantlihõlmad eest lahti. Hobune raius, lõi eest ja takka üles. Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas? (Mõistatus).
2. omalt kohalt esiküljel ära, esipoolelt (oma otstarvet täitmast) küljest ära. Võttis põlle, lipsu eest. Võtab prillid eest. Võta mask eest! Kuuel on nööp eest ära. Võtsin uksel võtme, aidauksel taba eest. Lükkas uksel riivi eest. Tõmbas aknal kardina eest kõrvale. Õhusurve lõi akendel klaasid eest. Võta hobune eest! Rakendasin hobuse eest lahti.
3. segamast, takistamast, tülinast ära. Mine eest! Eest ära, või muidu sõidan otsa! Käi tee pealt eest! Tee, et sa eest kaod! Ma tulin neil tülist eest ära. Lükkas tooli eest kõrvale. Lõhkus kraavil tammi eest. Vesi murdis kõik takistused eest. *Mida saab Ene sinna parata, et tegemata töid kiiremini juurde kuhjub, kui ta suudab eest ära teha. V. Lattik.
4. kasut. koos põgenemist, kõrvalehoidmist, vältimist väljendavate verbidega. Jooksis, pages, põgenes mul eest ära. Olin teda juba kätte saamas, kuid ta hüppas äkki eest kõrvale. Haavatud lind ei jõudnud eest ära lennata.
5. ‹hrl. ühenduses verbiga leidma› varem kohal, varem olemas, varem ees. Kodus leidsin ainult õe eest. Kui kohale jõudsime, leidsime seal juba hulga inimesi eest. Leidis eest tühja korteri, mõned kirjad. Pani osa leiba kappi tagasi, siis õhtul hea eest võtta. *Nad läksid välja ja leidsid eest muutunud ilma – sadas tihedat laia lund. M. Raud.
6. varemalt, enne endale, nii et keegi teine ilma jääb. Varasemad tulijad napsasid huvitavamad raamatud, paremad kohad eest ära. Kellega ma tantsin, kui teised poisid on ilusamad tüdrukud eest ära võtnud.
II. ‹postp› [gen]
1. millestki v. kellestki eestpoolt, esikülje v. liikumise suunast; ant. tagant. Läks maja eest mööda. Astusin kaardi, tahvli eest kõrvale. Võttis käe silmade eest. Rongkäik liikus tribüüni eest mööda. Poisikesed jooksid meie eest läbi. Päikesevarjutuse ajal läheb Kuu Päikese eest läbi. Laskis veel korraks päevased sündmused silmade eest läbi. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Särk oli rinna eest verine. Hääled kostsid kaupluse eest. Pühkis ja koristas natuke trepi eest.
2. millegi küljest, millegi esiküljelt (oma otstarvet täitmast). Tõmbas kardinad akna eest kõrvale. Võta võti ukse eest ära! Võttis tropi augu eest. Rakendas hobuse vankri eest lahti.
3. kelleltki otsust saamast, kellelegi aru andmast, kellegi jutult vms. Eksamisessioonil käib komisjoni eest läbi palju õpilasi. *Jenseni Kristast sai korraga Kristiine-proua. Mis sellest, et altari ja õpetaja eest läbi käimata. H. Sergo.
4. osutab sellele, kelle v. mille kartusel põgenetakse, kõrvale hoitakse, keda v. mida välditakse. Põgenes tagaajajate eest. Nekrutid pagesid pika kroonuteenistuse eest võõrsile. Läks sõja eest pakku. Ära jookse mu eest ära! Pani meie eest putku. Mõisnikud põgenesid talupoegade viha ja kättemaksu eest linna. Ta püüab end minu eest kõrvale hoida. Hoidu rongi eest! Mul õnnestus pea löögi eest kõrvale tõmmata. Säärane mees ei kohku millegi eest tagasi 'võib kõigega hakkama saada'. *Ent vaatamata kõigile pingutustele ei pääsenud ta siiski mälestuste eest .. A. Jakobson.
5. osutab kellegi v. millegi suhtes kaitstud, varjatud olekule v. kaitsmise, varjamise, hoidmise vajadusele. Lukud ei hoidnud röövlite ja varaste eest. Ta hoiatas mind nende kättemaksu eest. Ta on halb inimene, hoia end tema eest! Parvel oli ta metsloomade eest kaitstud. Kuusehekk varjab aeda põhjatuulte eest. Kuuse all olid nad vihma eest varjul. Tema eest tuleb uks kinni hoida. Ma ei varja sinu eest midagi. Tema eest hoiti kõik salajas. Seda tehti vanemate eest salaja. Põlde tuli liigvee eest kaitsta. Muul kaitseb sadamat ummistumise eest. Hoia end kahjulike mõjude eest! *.. arvas end seega kõige suuremate tooruste eest kaitstud olevat .. E. Krusten.
6. asemel, asendajana, ülesannetes. Kes selle töö tema eest ära teeb? Rektori eest kirjutas alla prorektor. Mine sa täna minu eest nõupidamisele! Õienda minu eest see asi ära! Maksa minu eest ka! Ta juba vastas meie mõlema eest. Tädi oli vaeslastele ema eest. Nad kasvatasid teda lapse, poja eest. Ta oli härral nii toapoisi kui ka kutsari eest. Tuhatoosi eest käib alustass. Viletsal ajal oli kartul ka leiva eest. *Karjapoistele see puu oli kella eest – tema vari näitas, millal on õige aeg lõunale minna. J. V. Veski. || võrdselt kellegagi v. millegagi. Poisid olid tööl juba mehe, täismehe eest väljas. Töötab, rabab tööd mitme inimese eest. Rammu oli tal kolme mehe eest. Sõi ja jõi mitme eest. Vihma ei olnud kaste eestki. *.. aga kui naerab, siis ragistab kolme eest. O. Luts.
7. (ajaliselt:) tagasi, varem. Paari aasta eest polnud veel seda maja. Hiiumaa asustati umbes 700 aasta eest. Sellest oli juttu juba aastate eest. Ta sai paari kuu, mõne nädala eest kaheksakümmend täis. Ta käis paari-kolme päeva eest meil. Ta tuli mulle natukese, vähe aja eest vastu. See juhtus nüüdsama, mõne minuti eest.
8. vastu (andes v. saades); väärtuses. Seda ei saa raha eestki. Sularaha eest osteti vähe. Selle palga eest võib juba töötada. Tegi seda väikese tasu eest. Andis 100 krooni eest kella pandiks. Andis viimase kauba poole hinna eest. Mõne penni eest sa ei saa midagi. Must loovutas lipu kahe vankri eest (males). Tegi seda vaid hea sõna eest. Ülesostjad ostsid kokku suurte summade eest. Kaupa on siin praegu 5000 krooni eest. Kopika eest asja, rubla eest lärmi. *.. ta pidavat paljalt aitäh eest tegema kõike väga põhjalikult. V. Gross.
9. osutab sellele, mille tasuks midagi makstakse v. mille vastutasuks midagi toimub. Nende tööde eest makstakse hästi. Plaani täitmise eest anti preemiat. Sai artikli, raamatu eest honorari. Sai kurkide eest head hinda. Kui palju sa selle eest tahad? Tasus remondi, aparaadi parandamise eest. Suur osa palgast läks korteri ja toidu eest. Maksis viletsa toapugeriku eest 1000 krooni kuus. Tegi peremehele maalapi eest päevi. Sai oma hoolikuse eest kiita. Õpilane sai vastuse eest viie. Ma olen veel selle eest võlgu. Teda edutati hoolika ja korraliku töö eest. Suur aitäh abi eest! See on küll mitte millegi eest saadud. Ma olen selle eest sulle surmani tänulik. Nõuan selle eest kahjutasu. || osutab sellele, mille pärast kedagi karistatakse, kritiseeritakse vms. Mille eest teda karistati? Mõisteti riigivastase tegevuse eest 7 aastaks vangi. Istus hobusevarguse eest kinni. Teda trahviti laimamise eest. Ülestõusust osavõtmise eest ootas surmanuhtlus. Talle määrati varguse eest rahatrahv. Poiss sai ulakuse eest tutistada. Iga väikseimagi eksimuse eest peksti. Ta vallandati tööluuside eest. Selle eest ma maksan neile veel kätte! Kas sulle selle eest midagi ei tehta, et nii kaua puudusid?
10. osutab sellele, keda v. mida kaitstakse, kelle v. mille pärast võideldakse vms. Nad võitlesid, langesid, andsid elu kodumaa eest. Võitlus rahu eest. Olin alati ise enda eest väljas. Kellegi eest seisma, kostma. Käis oma poja eest mõisnikku palumas. Nad seisid, võitlesid oma õiguste eest. Töö tulemused kõnelevad ise enese eest. Üks kõigi, kõik ühe eest. *Oli aeg, kus olin valmis surema Su eest. O. Luts. || osutab sellele, kelle v. mille suhtes hoolt kantakse, korrasolekuks kõik tehakse vms. Perekonna eest hoolitsemine. Hoolitseb laste, haigete, külaliste eest. Minu eest kantakse siin hästi hoolt. Lapsed hoolitsevad küülikute eest. Pakkide korrashoiu, ruumide puhtuse eest kantakse pidevalt hoolt. Hoolitse selle eest, et laud oleks kaetud! *Parem muretsege selle eest, et teil enestel igav ei oleks olla, kaks vanapoissi ... A. Kitzberg. || osutab sellele, kelle v. mille suhtes ollakse vastutav. Mina vastutan teie kõikide eest. Sina vastutad välitööde, kauba ärasaatmise eest! Oma tegude eest annad sa veel vastust!
11. osutab isikule, kes teiste kiirema toimimise tõttu millestki ilma jääb. Kes kiirem oli, kahmas ka teiste eest paremad palad endale. *Ta sõi üldse palju. Ta sõi ka minu eest kõik ära. K. A. Hindrey.
12. esineb fraseologismides, näit.:. Elu, hinge eest. Iga hinna eest. (Mitte) mingi hinna eest. Ilma eest. Jumala eest. Kopika eest; ei ole (mitte) kopika eest(ki). Marja eest. Nina eest napsama, näpsama. Ust nina eest kinni lööma, tõmbama. Täie eest käima, minema. Võileiva (hinna) eest.
Omaette tähendusega liitsõnad: otsa|eest, see-eest

eksisteerima ‹42›
olemas olema, olelema. Sajandeid eksisteerinud kunstiharu. Ühing eksisteeris kolm aastat. Tema jaoks eeskirju nagu ei eksisteerikski. See plaan eksisteerib esialgu ainult paberil. Reaalselt eksisteerinud isik.

elama ‹37›

1. elus olema, eksisteerima, olemas olema; ant. surnud olema. Jäi imekombel elama. Kas ta elab? Kui isa-ema veel elaksid! Vastsündinu elas vaid lühikest aega. 80 aastat juba elatud. Üks vendadest on surnud, teised elavad. Haige ei tahtnud enam elada. Kotkas elab väga vanaks. || ‹käskiva kõneviisi 3. pöördes interjektsioonilähedaselt› õnnitlus-, juubeldus- v. poolehoiuväljendites. Elagu noorpaar! Elagu juubilar! Elagu olümpiavõitjad! || (hrl. elutu kohta:) elumärke avaldama, liikumises olema, elavana tunduma. Näos elasid ainult silmad. Rõõm paneb näo elama. Kunstnik oskab oma maastikke elama panna. Iga noot muusikas peab elama. Orel lausa elab ta käes. Mõnda osa on laval raske elama panna. Hommikuti hakkab maja elama. Leek lõi tuules jälle elama. Vesi lõi äkki elama – väikesed kalapojad kihutasid siia-sinna. *Kogu [kevadine] loodus elas ja kees häältest. J. Mändmets.
2. päev-päevalt kulgevast eluprotsessist osa võtma (hrl. täpsustatult elamise laadi, viisi, tingimuste vms. poolest). Elame, näeme. Kes sind keelab elamast? Ela ise, lase teisi ka elada. Pole kurta, on ikka elatud ka. Nüüd võiks alles elama hakata! See mees juba oskab elada! Elati täisverelist, huvitavat, sisukat elu. Meie elame oma elu, elagu nemad oma! See pole kellegi elu, mis ta elab! Elab niisama päevast päeva, päevast teise. Kuidas ta oma elu elatud saab? Elu tahab elada. Mis elu sa vahepeal oled elanud? Kuidas sa elad? Elan ilusasti, hästi, õnnelikult, muretult, lahedalt, tagasihoidlikult, vaeselt, halvasti. Rahamehed elasid laialt, suurelt, uhkesti, toretsedes, pillates, üle jõu. Elab siidis ja sametis 'rikkuses, toretsedes'. Elab hooleta kui linnuke oksal. Elab kui saks, kuninga kass 'hästi, toredasti'. Ela nagu tuule peal 'ebakindlalt'. Elab kui vanajumala selja taga 'rahulikult, kaitstult, kartmata'. Katsume paremini elada kui tänini. Elab vaikselt ja omaette. Elab kõlvatult, viltu, ula. Ela hästi! (hüvastijätuvormel). Igaüks elab nii, nagu oskab. Elab vaest viisi, vaesuses, ebainimlikes oludes. Pääseme ükskord inimeste moodi elama. Elab vanemate hoole all. Elab teiste kulul, teiste armul, teiste armust, teiste kaela peal. Poeg elab omas leivas, oma käe peal. Koolipõlves elasime temaga ühe katla peal, ühes leivas. Elab nagu putukas puukoore all, vahel 'vaikselt, enesessetõmbunult'. Elame nagu kotis 'teadmata, mis mujal toimub, uudisteta'. Pidi elama hulkudes ja põgenedes. Revolutsionäärid pidid sageli põranda all 'illegaalselt' elama. Elas kasulapsena onu peres. Püüab elada vale ja pettusega. Elab kõigi õpetuste vastu. Elab seaduste järgi. Elati hirmu all, raske paine all. Elame töö tähe all. Elatakse ootuses ja lootuses. Elati rahus, sõpruses, üksmeeles. Naabrid olime ja sõbru elasime. Elasid omavahel vaenus, riius. Elavad kassi ja koerana, nagu kass ja koer 'tülitsedes, riius'. Elavad abielus, vabaabielus, meest-naist. Elab üksi. Elavad naisega kahekesi. Toakeses elati viie-kuue inimesega. Elavad registreerimata koos. Aastate kaupa on lahus elatud. Elab eilses, homses, oma ajast kaugel ees. Linn elas kõige harilikumat argipäeva. *Kõrboja elas oma endist elu, elas nagu tõsise peremeheta maalapp kunagi, metsistus, rohtus, lagunes. A. H. Tammsaare.
3. elunema, asuma. Kus ta praegu elab? Kuskil peab ju inimene elama. Elab Alutagusel, Tartus, pealinnas. Elab oma majas, avaras korteris. Kütmata kambris ei elatud kunagi. Elame kuuendal korrusel. Matkajad elasid telkides. Elame nendega samas majas, naabermajades, üleaia, ühe katuse all. Teisel pool seina elab meil orkestrant. Elame äärelinnas, Tähe tänavas, kooli(le) lähedal, kaupluse kõrval. Võin elada kas või metsas kuuse all. Kolisime linna elama. Elasin mitu aastat maal. Nad on hiljuti meie kanti elama asunud. Tagalas elades õppis korralikult ära vene keele. Vanaema elab meie juures. Tädi elab meilt 3 km kaugusel. Inimesi elab kõigis kliimavöötmeis. Mutt elab maa all. Troopikataimed elavad meil ainult kasvuhoonetes. | piltl. Oh kui palju kurjust elab selles inimeses! Kes teab, mis teise südames elab. Hinges elab igatsus, rahutus, lootus, vaimustus. Ta silmades elas hirm. *Väsimatu kangelasjõud näis tema käsivarres elavat. E. Bornhöhe.
4. millelegi pühendunud v. millestki haaratud olema. Elab ainult oma tööle, kunstile, õpingutele. Ema elab oma lastele. Elab hetkele, käesolevale silmapilgule, tulevikule. Tal on, mille eest, nimel elada.
5. toituma; elatuma, elatist saama, ära elama. Ta on viimasel ajal elanud ainult teest ja leivast. Söö tublisti, ega paljalt õhust ja armastusest ei ela! Šaakal elab raipest. Kasvatas kartuleid ja nendest elaski. Rannarahvas elab kalastusest. Elab pensionist, stipendiumist, honoraridest. Elab oma tööst, teiste tööst, vargusest, dividendidest. Elab vanemate varast, toetusest. Kelle vaevast te olete elanud?! | piltl. Kirjanik elab sulest 'kirjatööst'. Linn elas eeskätt turistidest. Ajakirjandus elab uudistest.
6. säilima, püsima. Mõned vanad tavad elavad tänapäevalgi. Dante „Jumalik komöödia” on elanud ja elab veel sajandeid. Ta töö elab üle aegade. Mälestus sinust jääb meis elama. Varjud elavad, kuni on valgust. Vana on sitke elama ja visa kaduma.
7. hrl van kellegagi (pidevamas) intiimvahekorras olema, kokku elama. Peremees elanud oma teenijaga. Aeles ringi, elas kõlvatute naistega. Mees on haige, naine elab teistega.

esindama ‹37›

1. kellegi v. millegi nimel, eest v. volitusel esinema v. tegutsema. Esindab Eestit tennises, laskmises, võrkpallis. Missugune võistkond esindab kooli maakonna spartakiaadil? Direktor esindab ettevõtet ilma erivolitusteta kõigis asutustes ja organisatsioonides. *Senaatorina esindas ta mitut miljonit Kapimaa aafriklast .. V. Beekman (tlk).
2. kuskil (mingi rühma näitena) esinema v. olemas olema. Meie uuem näitekirjandus oli taidlusülevaatusel esindatud E. Ranneti komöödiaga „Haned”. K. J. Petersoni loomingut esindab antoloogias ood „Kuu”. Näitusel on esindatud suur osa Eesti kunstist. *Rikkalikumalt kui ükski teine maavara on Eestis esindatud lubjakivid, dolomiidid ja merglid .. V. Tarmisto.

esinema ‹37›

1. midagi avalikult (teiste kuuldes v. nähes) esitama, millegagi avalikkuse ette tulema. Kõnega, ettekandega, loenguga, sõnavõtuga, tervitusega, üleskutsega esinema. Kaebusega, süüdistustega, protestiga esinema. Oma seisukohtadega, väidete ja vastuväidetega esinema. Peeter esines üliõpilaste ees kõnega. Õigus esineda kohtus oma emakeeles. Algaja kirjanik esines algul varjunime all. Esineb kohtus tunnistajana, süüdistajana, kaitsjana. Ajakirjanduses, raadios, televisioonis esinema. Esines näitusel suure maalikompositsiooniga. || (mingit osa, rolli) publikule esitama, ette kandma. Esineb Othello, Hamleti osas. Laval, operetis, ooperis, sõnalavastuses esinema. Ringreisil esineti kahe lavastusega. Koor esines kontsertidega mitmel korral. Homme õhtul esineb kontserdisaalis keelpillikvartett. Kooli taidlusõhtul võis esineda üksi, kahekesi v. rühmaga. Orelil esinema. || sport võistlema, võistlustest osa võtma. Edukalt esineti vabamaadluses. Täiseduga esinenud naiskond.
2. (kuskil v. kellelgi) olemas olema, eksisteerima; leiduma, ette tulema. Algsel, varasemal kujul esinema. Nähtused võivad esineda nii eraldi kui ka koos. Sama motiiv esineb mitme kirjaniku teostes. Sõna esineb kõigis sõnaraamatutes. Liiklusõnnetusi esineb viimasel ajal üsna sageli. Seda haigust esineb meestel märksa sagedamini kui naistel. Öökülma võib esineda mitmel ööl järjestikku.
3. end kellegi osas esitama, kellenagi käituma. Rahvamehena, lohutajana, oma inimesena esinema. Välismaalasena esinema.
4. ette kandma, suuliselt raporteerima. *Hommikuks jõudsin partisanide laagrisse. Esinesin komandörile, palusin end arvata võitlejaks. H. Pukk. *„Ahti Astel, teie kutsel!” lõi poiss enda valveohvitseri ees sirgeks ja esines, nagu peab esinema .. A. Kaskneem.

ei ole ~ pole (mitte) haisugi
kedagi, midagi ei ole, ei olnud (olemas); kellestki, millestki ei ole, ei olnud midagi kuulda v. teada. Et enam sinu haisugi homme majas poleks. *Pole jagamisest veel haisugi, aga juba peaaegu karvupidi koos! O. Jõgi (tlk).

hinge taga olema
tagavaraks, olemas olema (hrl. raha v. vara kohta). Tal pole midagi, kopikatki, krossigi, pennigi, vasknööpigi hinge taga. Mul pole praegu rohkem hinge taga kui viissada krooni. *Jaan oli aegamööda kõik rahaks teinud, mis tal veel vähegi hinge taga oli olnud. E. Vilde.

hoolitsema ‹37›

1. kellegi v. millegi vajadusi rahuldama, kellegi v. millegi eest hoolt kandma. a. kellegi jaoks vajalikke olme-, majanduslikke vm. tingimusi looma, kedagi hoolega (1. täh.) ümbritsema. Kellegi eest hästi, halvasti, armastusega, emalikult, püüdlikult hoolitsema. Hoolitseb kui oma lapse eest. Ta hoolitses võimalust mööda ka nooremate õdede-vendade eest. Juba päris noorena pidi ta hakkama ise enda eest hoolitsema. Perekonna eest hoolitses ainuüksi isa. Minu ülesanne on hobuste, katseloomade eest hoolitseda. Hoolitsev abikaasa, poeg, põetaja. Hoolitsev 'hoolitsust väljendav' hääl, pilk. *„On sul külm,” hoolitses mees ja tõmbas naise oma hõlma. L. Hainsalu. b. midagi heas seisundis, korras hoidma, hooldama. Hoolitseb väga oma keha, hammaste, juuste, habeme eest. Mees oli hoolitsetud ja nooruslik. Hoolitsetud välimus, käed, küüned. Tuleb rohkem, paremini hoolitseda aia, lillepeenarde eest. Ema hoolitseb kodu ja majapidamise eest. Kõikjal on tunda perenaise hoolitsevat kätt. *Isegi talvel jätab ta [= Taškent] oma hoolitsetud puude ja põõsastega aia mulje... R. Sirge.
2. tegema, toimima v. korraldama nii, et miski teoks saaks v. olemas oleks; midagi tagama, kindlustama. Puhtuse ja korra eest hoolitsema. Kellegi heaolu, mugavuse eest hoolitsema. Teadusasutused peavad hoolitsema teadlaste järelkasvu eest. Mina hoolitsen söödava-joodava eest. Neiu hoolitses (selle eest), et vaasis oleks alati lilli. *Kurat, ma ise hoolitsen, et seda tööd niiviisi vastu ei võeta! E. Rannet.

iga ‹ea 27› ‹s›

1. kellegi v. millegi kogu elu- v. olemasoluaeg. Inimese keskmine iga. Noorpaarile sooviti pikka iga. Minu eaks jätkub sellestki. Kodulindudest on eriti pika eaga haned. Puulaeva eaks loeti 15 aastat. Korralik hooldamine pikendab mootori, heki, rõivaste iga. Rekordi iga oli üsna lühike. Vägivallal ei olnud pikka iga. Romantism oli oma ea ära elanud.
▷ Liitsõnad: elu|iga, inim|iga, kasutus|iga, tööiga.
2. aeg, mille keegi v. miski on käesoleva momendini elanud v. olemas olnud, vanus. Ealt üle viiekümne. Oma ea kohta arukas laps. Vaatamata oma kõrgele eale loeb ta ilma prillideta. Näeb oma east noorem välja. Võistelda võis autodel, millede iga on vähemalt neli aastakümmet. *Nojah, eks ole juba igagi, nii teil kui minul ja hobuselgi. F. Tuglas.
3. ‹ainult täiendiga, siis hrl. sisekohakäänetes, v. täiendlausega› teat. järk kellegi eluajast, vanusejärk, vanus. Vanas, kõrges, auväärses, küpses eas. Ohtlik, kardetav iga. Mees paremas eas. Ebamäärases eas daam. Õitsvas eas naisterahvas. Soliidses eas kiilaspäine meeskodanik. Noore(ma)s eas oli ta iludus olnud. Hilises eas tekkinud huvi. Igas eas inimesi. Iluuisutaja parim iga. Mehe iga, aga poisikese aru. Kõrgesse ikka jõuavad ainult tugevad inimesed. Niisuguses eas on natuke piinlik koolipinki istuda. Sellest east peale, mis ma mäletama hakkan. Poiss on just (selles) eas, kus tüdrukuid vaatama hakatakse. Nüüd oleme sellest east väljas, kus igasuguseid tükke tehti. Kuuskümmend pole veel iga, kus surma ootama peaks. Põrsad on just parajas eas. || vastavas vanusejärgus olevad inimesed. *Juttude valikus on silmas peetud algkooli nooremat iga. J. Parijõgi.
▷ Liitsõnad: imiku|iga, kesk|iga, lapse|iga, loote|iga, mehe|iga, neiu|iga, nooruki|iga, plika|iga, poisi(kese)|iga, rauga|iga, täis|iga, väikelapseiga; abiellumis|iga, häälemurde|iga, kasvu|iga, kooli|iga, küpsus|iga, murde|iga, mängu|iga, pensioni|iga, puberteedi|iga, üleminekuiga.
4. geol ajastiku alajaotus, ajavahemik, mille kestel kujunesid ladet moodustavad kivimid

ilutsema ‹37›

1. rõõmu tundma, rõõmutsema; lusti pidama, lõbutsema; lüüriliselt meeleolutsema. Süda, hing ilutseb. Temal pole kalduvust tühja ilutseda. Ilutsev loodusekirjeldus, maalimislaad. *Noorus selleks ongi antud, et lõbusasti elada ja ilutseda. O. Luts.
2. ilusana olemas olema v. silma paistma. Laual ilutseb vaas roosidega. Puude otsas ilutsesid punapõsksed õunad. Kevadehtes ilutsevad aiad. *Puude ja põõsaste vahel ilutsevad jaanikannid, kullerkupud ja kassikäpad. A. H. Tammsaare. || (nõrgenenud tähenduses v. irooniliselt:) olema, eksisteerima; uhkeldama. Ustel ilutsevad vägevad sildid. Küünarnukkidel ilutsevad lapid. Otsaesisel ilutseb suur muhk. Vihikus ilutsesid puha kahed. Turniiritabelis ilutsevad seni vaid nullid.

istuma ‹42›

1. asendi kohta, kus istmiku ja reitega toetutakse mingile alusele (vahel liitub sellega mingi tegevus). a. sellises asendis olema (ka loomade vastava asendi ning lindude, putukate kuskil asetsemise kohta). Vankril, vankris, sadulas, autos, trammis, rongis istuma. Nad istusid akna all, ahju juures, pimedas toanurgas. Istusime murul, maas, puu all, lõkke ääres. Istun rõdul, aias lehtlas. Istusime kõrvu, vastastikku, kaelakuti, vaikselt, omaette, mõtetes. Laps istub ema süles, isa kukil. Taat istus kössis voodiserval. Eit istus, käed rüpes. Istusin pingil, toolil, sohval, diivanil, mugavalt tugitoolis. Istu rahulikult paigal! Istusime laua ääres, laua taga, lauas, veiniklaasi taga. Külaline istus peremehe paremal käel, perenaise kõrval. Me pole juba ammu koos istunud. Arno istub kogu öö raamatute taga, töö kallal. Istusin pea iga õhtu kinos, teatris. Ta on mitu aastat koolipingis istunud. Istus nagu nõeltel, nagu tulistel sütel. Koer istus tagumistel käppadel. Karu istus pakul. Kana istub pesal, kukk õrrel. Lind istub oksal, kajakas kivi otsas. Kärbes istus seinal, sääsk nina otsas. Istuv eluviis. | piltl. Mõisnik istus talupoja kukil. Uus diktaator istus kindlalt pukis. b. sellist asendit võtma. Toolile, pingile, vankrile, sadulasse, autosse, jalgrattale, saani istuma. Istusin rooli taha, hobuse selga ja sõitsin ära. Istusime akna alla, murule maha, lõkke äärde, rõdule. Istusin esimesse ritta oma tavalisele kohale. Istuti televiisorit vaatama. Istu minu kõrvale, ettepoole. Istuge koomale. Palun istuge lauda! Istusin jälle raamatute taha. *Vahel istuvad linavästrikud jäätükkidele.. F. Jüssi. | piltl. *Kui igale hakka „palun” ütlema, siis istub varsti mõni sulle kukile. I. Maran (tlk).
2. (otsesemalt v. kaudsemalt eelmise tähendusega seoses:) pikemat aega mingis kohas v. olukorras viibima. Redus, peidus istuma. Ei saanud tööd ja istus kodus. Muudkui istu ja oota, ei tea, millal ta ükskord tuleb. Külas istuvad ikka veel vaenlased. Istub juba mitmendat aastat tähtsal ametikohal. Juhatuses istuvad omad poisid. Poiss ei viitsinud õppida ja jäi kevadel istuma 'klassikursust kordama'. Mõni iluski neiu on istuma jäänud 'pole mehele saanud'. Endised võimumehed istuvad jälle valitsuses. Istus viletsa palga peal mitu aastat. Tuli paar päeva istuda leival ja heeringal. *Põlv põlve järel olete siin Tammarul istunud ja – teopäevi teinud. A. Kitzberg. *.. plikakesele on päris paras, kui ta ilma õunteta istub – nälga ta seepärast ei sure. V. Lattik.
3. (hrl. vabamas, kõnekeelsemas pruugis:) vabadusekaotust kandma, vangistatud olema. Vangis, vanglas, arestikambris, pogris, trellide taga istuma. Istub süütult, asja eest. Oma karistust, aega istuma. Mees istus neli aastat üksikkongis. Neil tuli varastatud asjade müümise eest istuma minna. Selle teo eest, pärast võidakse ta mitmeks aastaks istuma panna. Ta istub juba viiendat aastat. Mispärast sa õieti istusid? *Ta istub kümmet aastat. H. Kiik.
4. (hrl. vabamas, kõnekeelsemas pruugis:) ühel kohal, millegi peal v. sees (kinni) olema. Auto istub poris. Jaht istub sügavalt vees. Laev istus kõvasti madalikul. Hammasratas, laager istub võllil vabalt, liikumatult. Lips istub viltu. Ta kohevail juustel istus uljas soni. Kaabu istus viltu peas. Sügaval koobastes istuvad silmad. || kelleski v. milleski olemas v. juurdunud olema. Nõrkus istub kehas. Laiskus, väsimus istub kontides. Kohusetunne istub tal lihas ja veres. Südamesopis istus hirm. Sul istub jonn, tants veres. Kaotusevalu istus hinges nagu nüri teivas. Põgenemismõte istus kangekaelselt ta peas.
5. (hrl. vabamas, kõnekeelsemas pruugis:) sobima, sobiv olema, oma kohal olema, vastuvõetav v. meeldiv olema. Needid istusid aukudesse nagu valatud. See amet, töö ei istu talle. Maaelu istus mulle iga päevaga üha enam. Vastus istus nagu rusikas silmaauku. Mossitamine sulle ei istu. *Ei meeldinud talle siin majalogus, ei istunud hästi see rahvas, kes koos käis. R. Sirge. || paras, sobiv olema, figuuriga, muu riietuse vms. sobima. Ülikond istus nagu valatud. Kuub istub seljas kui kott. Munder istub ta seljas laitmatult, elegantselt. Tume lips selle ülikonnaga ei istu. Habe sulle ei istu. Hästi, halvasti istuv kleit, mantel. || klappima, laabuma, välja tulema. Töö ei istu täna. Korvpallurite pealevisked seekord istusid. Näitlejal mäng veel ei istunud. Mõne inimesega rääkides ei taha jutt kuidagi istuda. *Lugemine ei istunud, kohvikus oli igav. M. Unt. || maitsema, hea olema. Mulle see jook ei istu. Kohv istub likööri peale suurepäraselt. *Ega ma suur suitsumees olegi, aga pärast sööki istub see päris mõnusasti. M. Kesamaa.

jagu ‹jao 27› ‹s›

1. (jaotatud v. jagatud) osa millestki v. kelledestki. a. (üldiselt). Suurem jagu heina on juba tehtud. Juurviljaaiast on väike jagu maasikate all. Üks jagu tüdrukuid läks ujuma, teised jäid kaldale peesitama. Perekonna hauaplats on surnuaia uues jaos. Õlgkatust ehitati jagude kaupa. Skandinaavlased on suuremalt jaolt pikka kasvu. Istuti enamalt jaolt vaikides. b. (antav v. saadav) osa; annus, portsjon; norm. Sõi oma jao ära ja küsis lisagi. Jättis laste jao leiba kappi. Söödajagamiskonveierilt tuleb igale loomale tema jagu. Ega sa ilma jää, annan sulle omast jaost. Kümnik hakkas kraavikaevajatele jagusid välja mõõtma. Võtke julgesti, nüüd on jao aeg! Sai oma jao (näit. tõrelda, pahandada, peksa). c. kõnek (osutab kellelegi kuulumist). See pall on vist Marju jagu. Esimesed saapad, mis on päriselt tema enda jagu. Räägitakse, et Anna laps on Mihkli jagu 'Mihkel on lapse isa'. d. van kindla suurusega osa (koos järgarvuga märgib murdarvu). Kolm jagu aasta(s)t on meri jääs, üks jagu jäävaba. Heinateost sai peremees kaks jagu, saunik ühe jao. Sega kaks jagu vett ja kolm jagu viina. Neljanda jao ruumi võttis ahi ära. *..linnast [on] kolmas jagu hinda rohkem lubatud, kui mõis seda võib anda. Jak. Liiv. *..kolmas, neljas või ka viies jagu põldu iga aasta lina alla läheb. C. R. Jakobson.
▷ Liitsõnad: linna|jagu, maailmajagu.
2. mingi struktuuri koostisosa. a. raamatu v. filmi alaosa, jaotis. Romaani I osa koosnes kahest peatükkideks liigendatud jaost. „Sõda ja rahu” on film neljas jaos. b. sõj kõige madalam, 6-12 sõjaväelasest koosnev taktikaline allüksus. *Piki magistraalkraavi kallast viis ta oma jao edasi, nad pidid koos rühma teiste jagudega jõudma rannamaantee joonele.. J. Peegel. c. van kooliklass v. selle alajaotis. Kreiskooli ülem jagu e. sekunda. *..selle ettevalmistusega võis ta pääseda ainult kihelkonnakooli või siis linnakooli esimese klassi teise jakku.. J. Semper.
▷ Liitsõnad: jalaväe|jagu, laskur|jagu, luure|jagu, sapööri|jagu, sidejagu.
3. hulk, määr. a. (üldiselt). Vilja on veel hea jagu koristada. Igal inimesel peab olema paras jagu auahnust. *..püstiseisjaidki jätkus kiriku istmeteta uksepoolde veel maailmatu jagu. J. Kross. | üks jagu, üksjagu; kõnek teat. määral, küllaltki palju. Üks jagu loll lugu. *..ühtekokku sai vedusid kohe üks jagu. H. Lehiste. b. (hrl. koos mõõtu v. hulka märkivate sõnadega:) määr v. hulk, mille võrra midagi kas on olemas, jääb üle v. puudu. Kaalus ostjale naela jao liha. Pange põhjas on vahest liitri jagu vett. Paadi parras oli paari vaksa jagu veest väljas. Kaevamisega jõuti ainult mõne meetri jagu edasi. Käia jääb veel kilomeetri jagu. Väljasõit lükkus tunni jao edasi. Paari tänava jagu tuleb jalgsi minna. Tõusis edetabelis koha jao ülespoole. Kui ühed lahkusid, jäi teistele seda jagu lahedamalt ruumi. Lapse kingad peavad olema kasvamise jagu suuremad. Tal on habet ainult udukarva jagu. Ripsmed on juustest varjundi jagu tumedamad. Juuksekarva jagu jäi puudu. On temast pea jagu, pea jao pikem, lühem. On teadmistelt kõigist pea jagu, pea jao 'tublisti, tunduvalt' üle. c. määr v. hulk, mis millessegi läheb, millekski kulub, millekski vajalik on. Paari sao jagu loogu jäi vihma kätte. Eterniiti on ainult elumaja katuse jagu. Luuletusi on tal kogunenud juba raamatu jagu. Lõhub nädala jao puid valmis. Toiduaineid anti laost välja päeva jagu korraga. Kas said une jao juba täis? *..Elli võis üsna rahulikult edasi nutta, kuni jagu täis. A. H. Tammsaare.
4. kõnek liik, laad, sort. Paksemat, õhemat jagu riie. Korjas nõidumiseks seitset jagu rohtusid. Külvas segamini mitmest jaost seemneid. Tal on kõik lapsed ühte jagu, puha tüdrukud. Mõni jagu inimesi armastab kiuselda. *Peegelsepad on vabrikus nooremat jagu keskealised mehed. J. Kross. *Leenardile meeldib tema tõmmu näojume.. ja töö juures alati paljad prisket jagu käsivarred. H. Kiik. || (aja määratlustes). On veel eilset jagu purjus. Hommikust jagu ööd hakkas sadama. See oli vist sügisest jagu talve.

jaoks ‹postp› [gen]
tarvis, tarbeks
1. kasut. osutamisel olendile, esemele, protsessile vm., kelleks v. milleks miski on määratud, kellele v. millele miski v. keegi on ette nähtud v. tuleb kasuks, keda v. mida silmas pidades midagi tehakse, miski toimub v. on olemas. Iga lapse jaoks oli sai. Võta minu jaoks vihmavari kaasa. Poisi jaoks on mul vitsad soolas. Sinu jaoks ehin end iga päev. Enda jaoks jäi ainult töö. Armastav mees leiab alati naise jaoks aega. Tehke minu jaoks ka ruumi. Korjab lõkke jaoks puid. Rõivaste jaoks ehitati seinakapid. Asjad olid reisi jaoks valmis pandud. Olid juba kohal lauad lae ja põranda jaoks. Ei jätkunud raha lennupileti jaoks. See riie on mantli jaoks liiga õhuke. Selle töö jaoks on mehejõudu vaja. Hakkasin artikli jaoks materjali koguma. Naine pidi olema ainult kodu jaoks. Piima jaoks võttis ta nõu kaasa. Mees ostis tulemasina jaoks bensiini. Lõuna-Eesti jaoks varusime ekskursiooni viimased päevad. *Ah sina see oledki, kes kõik taplused ja tavad tulevaste põlvede jaoks üles märgib. J. Sütiste.
2. kasut. isiku, olendi vm. märkimisel, kellel on teat. kindel suhtumine millessegi (samas funktsioonis on alaleütlev kääne harilikum). Minu jaoks oled sa nüüdsest peale õhk. Marilase jaoks on nimetusel tšeremiss halvustav varjund. Laste jaoks pole tööl ja mängul selget piiri. Hiire jaoks on kass kõige koledam loom. *Võllas! See oli tema jaoks kõige valusam sõna. E. Krusten.
3. hrv tähenduselt lähedane postpositsioonile kohta. Tüdrukul on iga sõrme jaoks kümme poissi. Poiss on viieaastase jaoks väga asjalik ja tõsine. *Mind võeti kah pool vägisi voori ühes, et siis nagu iga hobuse jaoks mees. O. Luts.

jätkuma ‹37›

1. (pidevalt v. vaheaegadega) edasi kestma. Võitlus jätkub. Pärast lõunavaheaega konverents jätkub. Lühikese peatuse järel sõit jätkus. Maja ehitamine jätkus kevadel uue hooga. Reisikiri jätkub ajalehe järgmises numbris. Pidu jätkus poole ööni, poolde öösse. Jooksja edu jätkus ka järgmistel võistlustel. *..[mehe jälgede] lõpus algasid rebase jäljed, jätkudes üle künka ning alla võsastikku.. F. Tuglas (tlk).
2. piisama, küllaldaselt olemas olema. Tööd jätkub (kuhjaga, küllaga). Neil omavahel juttu jätkub. Auto ostmiseks veel raha ei jätku. Sellest toidust jätkub mulle homseni, kolmeks päevaks. Toas jätkus ruumi vaid hädavajalikele esemetele. Õunasaak on hea, jätkub müüa ja endal süüa. Energilist esimeest, energilisest esimehest jätkus igale poole. Küll kõik saab tehtud, kui ainult elupäevi jätkub. Jätkugu juubilaril tervist ja tööindu! Tal ei jätkunud aega, julgust, jõudu, tahtekindlust, kannatlikkust, jultumust (millekski v. midagi teha). Ei jätkunud südant 'ei raatsinud' palujale ära öelda. Igas olukorras jätkus tal külma verd, närvi 'kaalutlevust, otsustusvõimet'. Pead 'annet, mõistust' tal õppimiseks jätkub. Antsul ei jätkunud silmi 'tähelepanu' kellegi muu kui Malle jaoks. Mul ei jätku sulge 'väljendusoskust', et siinse looduse ilu kirjeldada.

kidutsema ‹37›
hrv kiduralt olemas olema v. kasvama, kiratsema. Nõmmel kidutseb madal põõsastik.

nagu oleks kits sabaga löönud
kiiresti, märkamatult kadunud, nagu poleks olemas olnudki. *Nädal jälle läbi, nagu oleks kits sabaga löönud, ei saa heinamaa poole .. T. Otsason.

käe|pärast ‹adv›
(kätte)saadaval, (millekski) valmis, otsekohe olemas v. kasutada. Hoia relv käepärast. Mul on tööl telefon käepärast. Ajalehed, ajakirjad on raamatukogus käepärast. Ühtegi paati polnud käepärast, et üle jõe sõita. Lõhu puid valmis, et oleks käepärast võtta. Sööge ja jooge, mis käepärast on. Tarvilikud esemed pandi juba õhtul aegsasti käepärast. Niisugust rahasummat pole mul käepärast. Mul paluti käepärast olla, kui abi tarvis peaks minema. Polnud kedagi käepärast, kellele oma muret kurta. Maakohas polnud arsti käepärast. Uues elamurajoonis on kõik teenindusasutused käepärast. Tal on alati vabandus, vastus, hea nõuanne käepärast. Selle kohta on käepärast üsna napid andmed.

omast käest

1. endal olemas, (vajaduse korral) enda päralt (võtta). Poiss kasvab, siis karjane omast käest. Päris hea, kui leivakõrvane omast käest võtta. *„Meister on meil omast käest olemas,” ta viipas isa poole .. O. Tooming.
2. omalt poolt. Kui sul raha ei jätku, panen puuduva summa omast käest. *Kõmin käis suust suhu üle valla ja igaüks pani omast käest juurde, nagu heaks arvas. E. Särgava.
3. ise, oma kogemuste põhjal. Ta teadis omast käest, mis rahapuudus tähendab. *Endised head ajad on mööda, – seda näen omast käest kõige paremini. E. Vilde.

leiduma ‹37›
leida olema, olemas olema. Milliseid maavarasid Eestis leidub? Raamatus leidub ka pilte ja tabeleid. Leidub veel inimesi, kes nii mõtlevad. Kas ei leidu kedagi, kes läheks? Laiskuse vastu leidub ka rohtu. Kui sul aega leidub, ajame juttu. Kõneainet leidub meil alati. Teatmikus leiduvad andmed on vananenud. *Hakkame otsima .. Varsti leidub jalgrada, mis vingerdades kõrgusesse üleneb. V. Ridala.

maa|ilm

1. (maailma)kõiksus, universum. Maailma loomine. || ‹hrl. pl.› universumi teat. osa, planeedi- v. tähesüsteem. Universumi maailmad ja maailmasüsteemid. Eksisteerib oletus, et paljudes teistes maailmades võib esineda arukat elu.
▷ Liitsõnad: antimaailm.
2. Maa, maakera (kõige sellel eksisteerivaga). Maailma maad, riigid, rahvastik, keeled. Maailma taimestik, loomastik. Maailma maavarad, tööstustoodang, energiavarud. Reisis mitu aastat mööda maailma ringi. See teade levis kõikjal maailmas, üle kogu maailma, sai teatavaks kogu maailmas. Sõdasid toimus mitmel pool maailmas. Maailma sellesse nurka polnud ta varem sattunud. Ajalehe kaudu oli ta maailma asjadega kursis. Noortele näib, et kogu maailm on nende ees lahti. Kaotada pole midagi, võita aga terve maailm 'kõik'. Järgneb oma armastatule kas või maailma otsa. Ta ei loobu oma plaanist, mingu või maailm hukka. Arvab, et tema suudab kõik, nihutab või maailma paigast. Arvas, et nüüd on maailma lõpp käes. || selle teat. suurem piirkond. Vana Maailm 'Euroopa, Aasia ja Aafrika'. Uus Maailm 'Ameerika mander, Austraalia'. Araabia maailm 'araabia maad'. Tahtis näha, kuidas mujal maailmas elatakse. Läks kodusaarelt (laia) maailma õnne otsima. Tahaks rännata ning maailma näha. Ta on maailma näinud mees. Poegadest ei jäänud ükski kodumaale – kõik lendasid maailma (laiali). *.. ja jutustas [Eeva] Tartu ja maailma uudiseid. J. Kross. || (vahel ka lähema ümbruse, lähikonna kohta). Täna särab päike, maailm on kaunis. Maailm mähkub, peitub uttu. Mets, raba vist põleb, kõik maailm on suitsu täis. Pea käis ringi ja maailm läks silmade ees mustaks. Lõugab nii, et maailm kajab. *Tundus, nagu oleks õhkki külmemaks läinud, ainult kaugel eemal eretav kaasik oli nagu tulekahju keset sinist maailma. E. Maasik. || (liialdavalt, kedagi v. midagi üle tähtsustades). See on maailma põnevaim 'väga põnev' raamat. Sa oled maailma kauneim tüdruk. Ema teeb maailma parimaid pirukaid. Peab ennast maailma nabaks 'kõige tähtsamaks'.
▷ Liitsõnad: välismaailm.
3. keskkond, miljöö, olustik, eluring. Idamaa turg on omaette kirev maailm. Lapse maailm piirdus koduga ja kodukülaga. Maalt linna kolides sattusime hoopis uude, võõrasse maailma. Tema noorpõlve maailm oli agul. Ühiselamu oli maailm, millega ma ei harjunud. Rahvaluule, muinasjuttude maailm. Ta luges palju, otse elas raamatute maailmas. *Taluelu ja koolimaja elu vahel oli ka suur vahe. Need olid kaks maailma. J. Semper.
▷ Liitsõnad: ime|maailm, luule|maailm, muinasjutu|maailm, muinasmaailm.
4. inimeste maine elukeskkond, maapealne elu (lähtub kujutlusest, et olemas on ka surnute riik, hauatagune elu). Ajalik, kaduv maailm. (Siia) maailma sündima, tulema. Siit maailmast lahkuma 'surema'. Meest ähvardati ja soovitati maailmaga jumalaga jätta. Eedi jäi vaeslapsena üksi maailma. Ta on nii eluvõõras ja kohanematu, just nagu poleks siit, sestsinatsest maailmast pärit. *See oli tal [= junkrul] viimne naer siin maailmas, sest juba vuhises Jaanuse mõõk õhus .. E. Bornhöhe. || hrl. koos sõnadega teine, parem märgib taevast, hauatagust elu, surnute riiki. Teise, paremasse maailma minema, kolima 'surema'.
▷ Liitsõnad: allmaailm.
5. maailma (2. täh.), ka mõne selle piirkonna inimesed, rahvas, üldsus; teat. inimeste ring. Kogu maailm jälgis põnevusega esimest kosmoselendu. Maailm ei hooli temast, ei hinda teda küllaldaselt. Vanemad inimesed kurtsid, et maailm on hukas, päris käest ära. Ta hülgas oma lapsed, jättes nad maailma hooleks. Kes kaitseks teda kurja, ülekohtuse maailma eest! Võid sattuda maailma naeru, pilke alla. Ära kaeba maailmale oma häda, õnnetust. Ära kuuluta seda maailmale! Lugu läks maailma kõrvu, nüüd teavad seda kõik. Proovi, katsu sa maailma suud sulgeda! Maailma silmis olen ma muidugi süüdlane.
▷ Liitsõnad: inim|maailm, järelmaailm.
6. ühesuguste sotsiaalsete, poliitiliste, majanduslike, kultuuriliste vm. tingimuste v. ühesuguste tõekspidamiste alusel moodustuv ühiskond v. suur inimeste rühm. Kolmas Maailm 'arengumaad'. Katoliiklik, protestantlik, islami(usuliste) maailm. Ingliskeelne maailm. Nõnda kirjutab seda nime kogu ladinakirjaline maailm. Kunstirahva, teadlaste, sportlaste, boheemlaste, kurjategijate maailm. Kapseldub oma akadeemilisse maailma. Ärimeeste maailm jäi talle võõraks, kaugeks. *Õpetajad – need olid [õpilastele] teine maailm .. J. Parijõgi. || mingi eluringkond v. nähtuste piirkond looduses. Taimede, loomade, kalade, lindude, putukate, vetikate, bakterite maailm. Korallide imepärane maailm. Sügislooduse värvide maailm. *Kuid kõik kalad pole kolinud hauakohtadesse ega püsi paigal, kuigi jääalune maailm on pime ja vaikne. K. Põldmaa.
▷ Liitsõnad: antiik|maailm, kapitalimaailm; kirjandus|maailm, kunsti|maailm, male|maailm, muusika|maailm, raha|maailm, spordi|maailm, teaduse|maailm, teatri|maailm, tehnika|maailm, ärimaailm; makro|maailm, mikromaailm.
7. inimese mõtete, tunnete, kujutluste ja muu vaimse elu ring. Talurahva, õpilaste vaimne maailm. Kunstniku sisemine maailm. Ma imetlesin tema kujutluste, unistuste, mõtete, huvide maailma. Laste mõistmiseks tuleb mõista nende maailma. Meie sinuga oleme nii erinevad, elame oma eri maailmades. *Aga on olemas ainult üks Mari Möldre, ja see tähendab omaette maailma. V. Panso.
▷ Liitsõnad: fantaasia|maailm, kujutlus|maailm, mõtte|maailm, sise|maailm, tunde|maailm, vaimumaailm.
8. kõnek suur hulk; väga, (maa)ilmatu palju. Aega on rongini (veel) maailm. – Pole maailma midagi, see paar tunnikest läheb kiiresti. Mul on neli tuba, ruumi maailm. Aitab koorimisest, siin on kartuleid juba maailm. Õiendamist oli selle asjaga (terve) maailm. Sinna on maailma plarakas maad. Maailma hulk raamatuid, kes neid jõuab läbi lugeda! *Rongi polnud veel ees, aga rahvast juba maailm koos. L. Promet.

mitte|miski ‹s›
see, mida pole olemas. Piibli järgi lõi jumal maailma mittemillestki. Uues kohas tuli alustada peaaegu mittemillestki.

moodustama ‹37›

1. mingil kujul esinema, millenagi olemas olema, endast midagi kujutama; millegi koostisosa olema. Kõrkjad ja pilliroog moodustavad läbitungimatu tihniku. Jõe kaldail paljastuv liivakivi moodustab kohati püstloodis seinu. Puude läbipõimunud võrad moodustavad nagu rohelise katuse, võlvi. Tedretähnid moodustasid põskedel ja ninal pruune laike. Tänavaristmik moodustab väikese platsi. Sirge A moodustab sirgega B nürinurga. Erandi moodustab siin .. See osa raamatust moodustab omaette peatüki, lõigu. Liivimaa rüütelkonna moodustasid kõik aadlisoost mõisnikud. Voodi, paar pinki ja laud moodustavad kogu mööbli. Vabrikutöölised moodustasid tööliskonna põhimassi. Maakera loomaliikidest moodustavad putukad lõviosa. Räim moodustas püütud kalasaagist umbes kolmandiku.
2. millegi ilmumist v. tekkimist esile kutsuma, põhjustama, midagi tekitama. Moodustasin tüdrukutest õuele ringi. Eesvokaalid moodustatakse suu esiosas. Õpilased pidid moodustama põimlauseid. Toiduvalkudest moodustab organism oma kehavalgud. Jõgi moodustab pangalt laskudes looduslikult kauni joa. *Kaks suuremat tüdrukut moodustasid neljast käest huvitava istme, kuhu Mari-Ann peale upitati .. A. Taar.
3. midagi asutama, organiseerima, looma. Moodustati uus valitsus, mitu komisjoni. Kohtla-Järve rajoonist moodustati Ida-Virumaa maakond. Ülestõusu juhtimiseks moodustati staap. Lauluõpetaja moodustas tüdrukutest naisansambli. Seadlusega moodustati uus looduskaitseala.

ning ‹konj›
ühendav sidesõna, ja harvem sünonüüm; kasut. lauses hrl. siis, kui ja on läheduses juba olemas
1. seob korduvaid lauseliikmeid. Kokku tulid Mikud ja Mannid ning Eedud ja Annid. Külalisi oli Tallinnast ja Tartust ning Tartu tagantki. Mis sa vedeled ööd ja päevad külades ning kõrtsides. Mägede vahele jääb orge ning sulglohke. Küsimus oli lahke ning sõbralik. Kogu järgmine päev oldi tusane ning mossis. Hääled kõlasid selgelt ning valjusti. Paitasin hellalt ning emalikult ta pead. Aina ta salgas ning valetas. Rändurid süütasid lõkke ning heitsid selle ümber pikali. *Aga ei aita see, et määrid oma nägu paksu ning vedelaga ja kõrvetad juukseid. A. Mälk. *Küll helises ikka kiledalt, kurivaim, ning visalt ja valjusti, lausa vihaga. E. Raud. || asendab ja'd ka mitmesugustes kindlaks kujunenud sõnapaarides. Palusin sõbralt nõu ning abi. Anne kordas üht ning sedasama ikka ja jälle. Oma ristiks ning viletsuseks oli tal ka jonnakas iseloom. Küll sa saad oma pitsid ning satsid. Relvastus oli ajast ning arust. Läbi ning läbi valelik tüdruk. Vihma aga sadas ning sadas. || ja ühtlasi. Laulja andis oma kolmanda ning viimase kontserdi Tartus. *„Laulude raamatuga” võrreldes täiesti erinevat annab ainult neljas ning viimne tsükkel „Ajalaulud” .. A. Sang.
2. seob liitlause rinnastuvaid osalauseid. Mõtlesin sinu peale ning süda hakkas tugevasti põksuma. *Teda ei oodatud ning ta jäi sõpradest tükk maad maha. E. Krusten. *Hoobid jäid kord-korralt nõrgemaks ja harvemaks ning lõpuks ei jaksanud enam kumbki midagi teha. V. Beekman. *Ja aeg veereb, päike kõrvetab, tolm tungib kurku ning jook tundub läägena. F. Tuglas.
3. lauset alustades seob selle eelmise lause v. pikema kontekstiga. *Aga see seal murul. – Ning Kremeri pilk käis viiliti magaja juures ära. E. Vilde. *.. ei läbenud enam haigevoodi juurde istuma jääda. Ning ta tõusis püsti, Harrile head paranemist soovides. E. Krusten.
4. hrv arvu ja määra märkimisel seob suuremat ja väiksemat koostisosa. *Ja kõige viimati surnud kotkal oli kõige laiem tiibade siruulatus, nimelt üheksateist jalga ja kaks ning kolmveerand tolli. V. Raud (tlk).
5. võib asendada ja'd ka selle mõnel määral vastandavas tähenduses. Süüdi on tema ning mitte mina. Siit saadik ning mitte enam.

olelema ‹-lda 38 või -leda 37›

1. eksisteerima, olemas olema. Tegelikkuses olelev ese, olend, nähtus. Loodus oleleb oma seaduspärasuste kohaselt. Plaan, mis oleleb vaid paberil. Mõis võis olelda vaid talupoegade töö najal. Mu lapsepõlvekodu oleleb veel ainult mälestustes. *.. ennustab endale tulevikku: kellena ta oleleb ja millega tegeleb. J. Lintrop.
2. olesklema (1. täh.) *Teadmine, et oled millegagi toime tulnud – see oli teadmine, et sa oled, aga mitte ei olele. R. Vellend.

olem ‹-i 2› ‹s›

1. maj millegi tegelikult olemas olev kogus (rahasumma kassas, kaubakogus vms.)
2. info infosüsteemiga kirjeldatava süsteemi v. valdkonna konkreetne v. abstraktne komponent

olema ‹olla, olen, (ta) on, olin, ollakse; ‹eitavas kõnes ka vormid:› pole, polnud, poleks, polnuks, polevat, polnuvat, poldaks, poldud, poldavat 39›

1. väljendab subjekti (olendi, eseme, sündmuse, nähtuse, seisundi, olukorra vm.) üldist, antud hetkel v. minevikus eksisteerimise fakti: eksisteerima, olemas olema. a. (üldse, tegelikkuses). Olla või mitte olla? Ma mõtlen, järelikult ma olen. Oli kord üks kuningas. Siis oli kõigest puudus. Ei ole head ilma halvata. On sündmusi, mis ei unune. On inimesi, kes tahavad teiste tööst elada. Juhtus olema halb ilm. On nähtusi, mille olemust tänini ei tunta. Vanaduse vastu ei ole rohtu. Olema hakkama, olemas olema, olemast lakkama. See tegu oleks võinud olemata olla. Vanaisa ei ole enam 'suri, on surnud'. On ainult üks pääsemisvõimalus. Ei ole muud nõu kui ise selgusele jõuda. Pole muud kui istuda ja oodata. Toit on valmis, pole muud kui sööma istuda. On oht haigestuda leetritesse. Raskusi on, aga neist saame üle. On põhjust arvata, et.. Kas sellest on abi, kasu, tulu? Temas on näitlejat. Seda on näha, kuulda, tunda. Sellest oli ajalehes lugeda. Süüa tuleb muretseda, ükskõik, kas raha on või pole. b. (mingis kohas, kuskil). Metsa all on veel lund. Tänaval oli palju rahvast. Toas polnud kedagi. Köögis oli kärbseid musttuhat. Väljas on sügis, porine, pakane, kõva tuul. Peol oli olnud tore. Kas laual võid on? Temast polnud seal jälgegi. Kotis oli ainult kroon raha. Majas ei ole veevärki. Õhus on äikest. c. (mingil ajal, millalgi). Praegu on talv, veebruar, aasta 1986, 20. sajand, õhtu, tööaeg. Täna on soe, vihmane, tuuline ilm. Homme koolitööd ei ole. Praegu on juba aeg minna. Rongi väljumiseni on veel kümme minutit. Kunagi oli selle metsa asemel küla. Lambal oli 'sündis' eile utetall. d. (kellegi v. millegi valduses, omanduses, käsutuses). Mehel on uus ülikond, suured majad, loks auto. Mitu last neil on? Kas teil juhtub tikku olema? Meil ei ole midagi süüa. Mul ei ole kohta, kus elada. Neil ei ole kinos käimiseks aega. Kas sul on mahti see töö ära teha? Tal on ju võimalus lepingust loobuda. Tal on mantel seljas, saapad jalas, põll ees, piip hambus, kohver käes. e. (kellegagi v. millegagi ühtekuuluvana: osana, omadusena, tunnusena, funktsioonina, seisundina, protsessina, tegevusena jne.). Tal on käharad juuksed, ilusad silmad, paras kasv, parajalt pikkust. Kirvel on puust vars. Tal on talenti, eeldusi, võimeid, jaksu, jõudu, visadust (midagi teha). Mul pole isu, tahtmist, lusti, soovi kinno minna. Tal oli hirm, häbi, kõhe tunne. Mul polnud asjast aimugi. Mis sul viga, häda on? Mul on peavalu, paha olla. Mul pole midagi selle vastu. Juulal oli armastus Mihkli vastu. Meil polnud pileti muretsemisega mingit vaeva, tüli, raskust. Tema kurbusel, rõõmul polnud piiri. Tal ei ole endasse usku. Poisil polnud kaaslastega õiget klappi. Isal on palju tööd ja tegemist. Kõigil oli kiire, temast kahju. Mul pole sellega mingit asja, tegemist. Tal ei olnud kuskil püsi, asu, rahu. Kas teil on midagi öelda? Teil on õigus. Sul ei ole põhjust, alust, tarvidust seda teha. Tal on kombeks, moeks, viisiks kutsumata külla tulla. Tal on midagi südamel, plaanis, kavas, mõttes. Tüdrukul oli nutt varuks, nutt kurgus, hirm nahas. Asjal on oma mõte sees. Tal oli hale, kurb, halb, lõbus, piinlik, soe, külm, valus. Tal on hea olla. Sinuga on raske vaielda. Pole sul vastu joriseda midagi. Mul on ootamisest villand, isu täis, isu otsas, kõrini. f. (kellelegi v. millekski mõelduna v. määratuna). See kingitus on ema jaoks, too teine sulle. Raamat on Mardile. See tee on jalgratastele, jalakäijatele. Need lõngad on heegeldamiseks, heegeldustööks. Mul on su abi vaja, tarvis. Sulle oleks vitsa, malka vaja. „Mida teile võiks olla?” küsis müüja. Kas mulle kirja ei olnud? Võõrastel(e) on sissepääs keelatud.
2. väljendab subjekti eksisteerimisprotsessi: asetsema, asuma, paiknema, viibima; elama; funktsioneerima, käituma. a. (mingis kohas). Ta on maal, linnas, Siberis, koolis, kodus, kodunt ära, apteegis, aias, toas. Laev on merel, sadamas. Sadam on veel kaugel. Vaas on laual, riiulil. Maja on tee ääres, orus, jõe kaldal, teistest eemal. Ta oli juba väravast väljas. Olemegi päral, kohal. Kus ta on? Sisukord on raamatu lõpus. Viga on temas endas. Koer oli rebase kannul. Hobused on trepis. Olin sugulaste pool, haiglas, ööd võõrastemajas. Õlu on all, vaht on peal. | piltl. Ta nimi on pidevalt kõigi suus. Luuletus on peas. Pühad, lõikusaeg on ukse ees. Südames oli rõõm, kurbus, valu. Nutt, pisarad ei olnud kaugel. Ta oli oma sõiduvees. Oleme omadega enam-vähem mäel. Asi on selles, et.. Seal see asi nüüd on! b. (mingil ajal). Olen varsti tagasi. Olin ammu enne teisi kohal. Olime möödunud pühapäeval maal. c. (mingis tegevuses, milleski osalemas). Olen kalal, jahil, õngel, noodal, tulusel, marjul, seenil. Vend on õitsil, veskil, karjas, õunavargil. Olime pulmas, matustel, külas. Oleme kohvil, lõunal. Olen tööl, reisil, praktikal. Olen praegu dieedil, ravil. Kes on roolis, aerudel? Poiss on õngede kallal ametis, tegevuses õngede korrastamisega. Ta on tegev mitmes ühingus. Olime ootel, valvel. Olin just kinno minemas, koju tulemas. Auto on remondis, paranduses. See sõna on juba mõnikümmend aastat käibel, tarvitusel, kasutusel. Mis siin teoksil on? Vili on jahvatusel, töö on tegemisel. Olen juba varahommikust peale liikvel. Mullikas oli terve talve nuumal. d. (mingil viisil, vahel viisi näitamata). Kuidas olla – minna või mitte minna? Nii peenes seltskonnas ei oska kuidagi olla. Tema oskab ülemuste ees olla. Ole viisakalt, vagusi, vait! Keegi ei ole jõude. Las ma olen natuke aega rahus. Lase kass olla, ära kiusa teda. Kuidas sa elad ja oled ka? Kuidas asjad, lood on? Vaata, nii on lood. Asi, lugu, asjalugu on niisugune, et.. Oli, kuidas oli, aga kuidagi ikka oli. Võib ju olla, et.. Kõik on nii, nagu peab. Kuidas teil seal kodus on? Ole nii nagu omas kodus. e. (mingis (ajutises) olukorras, seisundis v. suhtes). Mees oli purjus, joobnud, jokkis, vintis, täis. Olin ärevuses, mures, mõttes, pabinas, närvis, elevil, lusti täis, pinevil, kahevahel, marus, norus, turris, hirmul, halvas tujus, tujust ära, ähmi täis. Lapsed on kodus üksi, omapäi, omaette. Ettepanekuga oleme päri, nõus. Kas te olete minu poolt või vastu? Oled juba nii vara ärkvel, üleval, jalul. Nad on teineteisega tülis, pahuksis, riius, sõjajalal. Ta on hädas, jännis, pigis, kehval järjel, kõigile võlgu. Poiss oli kui tulistel sütel. Olen oma toidul, omas leivas. Olime jooksust päris läbi, otsas, võhmal. Nüüd oleme sinuga tasa. Aparaat on korrast ära, nässus, rikkis, mokas. See asi on nüüd korras, juttis, joones, kombes. Majapidamine on tal laokil, räämas, ui-ai. Särk on poriga koos. Koeral on saba rõngas, sorgus. Uks on lahti, kinni, lukus, irvakil. Puud on raagus, pungas, õites, hiirekõrvul. Akna klaasid on katki. Käsi on paistes, krampis. Teed on umbes. Taevas on pilves. Meri on jääs. Ma pole praegu vormis. Kas kaubad on koos? Prillid on alles, kaotsis. Raha on läbi, otsas. Tema aeg on ümber. Raskem osa teest on möödas. Vihm on üle. Õhtu on käes. Mis siin lahti on? 'mis on juhtunud v. mis toimub'. Kell oli 6, kui Sohvi tuli. f. (mingis asendis v. suunas). Ta on püsti, pikali, põlvili, kummargil, kägaras, siruli, laatsakil. Klaasid on kummuli kuivamas. Lipuvarras oli otse, veidike viltu, kaldu. Majad on vastastikku. Aknad on lõunasse, põhja, õue poole, tänavale. Istujad olid näoga, seljaga üksteise poole. Vaadake, et rivis oleks kõigi varbad ühel joonel! Täisnurkse kolmnurga kaatetid on teineteise suhtes risti. g. (kellegagi v. millegagi koos; kellestki v. millestki eraldi). Ära karda, ma olen sinuga. Ta soovis minu seltsis olla. Praegu oleme veel koos, varsti enam mitte. Olin temaga ühel kursusel, ühes klassis. Poisid on kogu aeg ninapidi koos. Õu ja aed on eraldi, aed on õuest eraldi. Rõõm ja kurbus on alati käsikäes. Kes on sinuga kaasas? Kas kohv on koorega või ilma? Too mees on enne Marit juba kümne teisega olnud (armuvahekorra kohta). Miina on 'kurameerib' nüüd Mihkliga.
3. iseseisva tähenduseta v. väga üldise tähendusega olles iseloomustab koos predikatiivi v. adverbiaaliga subjekti omadust, olemust, tunnust, kuuluvust (kuhugi v. kellelegi) jms.. a. klassifitseerib, identifitseerib v. defineerib subjekti. Ta on kunstnik, õpetaja, treial. Varblane on lind. Sääsk on putukas. Meie oleme inimesed. Igaüks on oma õnne sepp. Tallinn on Läänemere tähtsamaid sadamaid. Ukraina pealinn on Kiiev. See tütarlaps on minu venna pruut. Mis ta nimi on? Tema nimi on Raimo Saar. Ta on üks Järvidest, üks Järvisid. „Hund” on saksa keeles koer. Einstein on relatiivsusteooria rajaja. Mikroskoop on suurendusseade. Koer oli ta alatine kaaslane. Kes te olete? See on minu poeg Arno. Kes teist on Jaan? Jaan olen mina. Mina olen Jaan. Kaks korda kolm on kuus. Kahe ja kolme korrutis on kuus. Ta on 36-aastane. Üks sentimeeter on kümme millimeetrit. Mütsi hind on 50 krooni. „Nissan” on levinumaid autosid. Äri on äri. Sõda on sõda, mis parata. Kaks meest on ikka kaks meest. b. iseloomustab subjekti laadi. Vesi on soe. Ämber oli raske. Kui hea on olla noor! Ta nägu on kahvatu, tedretähti täis. Kingad on pruunid, pruuni värvi, kõrge kontsaga, ninast kitsad, mulle parajad. Poiss oli väikest kasvu, valget verd, lokkis juustega. Ta on andekas, hea peaga, keeltes tugev. Mees on aeglane, rahuliku loomuga. Ta on just niisugune, nagu mees peab olema. Ta on kahtlane tüüp, isevärki mees, üle küla poiss, igal pool esimene. Ole ikka mees! Igaüks peab olema iseenese üle peremees. Ta on kasvatusküsimustes täielik võhik. See ülesanne on kerge, keeruline, raskesti täidetav, mulle jõudu mööda, erilise tähtsusega. Sinu jutt ei ole eriti loogiline, usutav, kuulamist väärt. Ei ole ilus vanematele inimestele vastu vaielda. Tema süda on süüst puhas. Selle asja pärast ole üsna mureta. Tuba oli akendeta. Oli see nüüd tark tegu? Näidendist ei olnud suuremat asja, näidend ei olnud suurem asi. Oleks rumalus loobuda sellest võimalusest. Nüüd on hea nõu kallis. Käsk on vanem kui meie. Pikuke see suvi siis ära ei ole! Lobisemine pole kunagi kasuks. Keegi on kellelegi koormaks, nuhtluseks, ristiks kaelas, risuks ees. Poiss on tööl juba päris asja eest, täie mehe eest. Tahan olla samasugune kui teised. Kleit on põlvini, allapoole või ülespoole põlvi. Poeg oli isale õlast saadik, õlani. Tema tervis polnud kiita, laita. Kohver oli kerge kanda. Sa oled nagu karu. Olen väsinud kui koer. Maja oli nagu maja kunagi, nagu maja ikka. Tüdruk on ema nägu, täiesti emasse. Nende sarnasus on lausa rabav. Oskar on jõu poolest Aadust üle. Olen näljane nagu hunt. Kas see pilet on veel kehtiv? Olin ta käitumisest liigutatud, rabatud, ärritatud, pahv. Olgu ta tuhandest terve! (tänuvormel). Oma on ikka oma. c. osutab subjekti (kellegi) omanduses v. käsutuses olekut, kuuluvust kellelegi v. millelegi, millegi olemasolu kellelgi. Idee oli sinu, tegutse! Sinul, sinu käes on vägi ja võim. Mul on niisugune tunne, arvamus. Rätik on õe jagu. Nokk on tal nagu kure oma. Tulevik on noorte päralt. Terve korter oli minu käsutuses. Küpsised olid laste jaoks. d. osutab subjekti päritolu. Kust kandist sa (pärit) oled? Ta on (pärit) Tartust, Saaremaalt, töölisperekonnast. Kust niisugune jutt pärit on? See tsitaat on „Iliasest”. Arhitektuurimälestis, raamat, skulptuur on 16. sajandist. Apelsinid on Marokost, õunad Ukrainast. Kiri on ema käest, emalt. Kas ta on Mardi tütreid? See mõte oli sinult. Kas sa oled kuu pealt, et seda ei tea? Ma olen ajalehe juurest, aiandist. e. osutab subjekti ainet, materjali. Sõrmus on kullast. Kirjutuslaud on tamme(puu)st. Kringel oli pärmitaignast. Sild on raudbetoonist. Sinu süda on lausa kivist. Anna meile ka, ega meiegi suud sarvest ei ole!
4. abiverb verbi liitaegade koosseisus. a. isikulise tegumoe täisminevikus. Olen, oled, on, oleme, olete, on kaotanud. Ei ole, pole kaotanud. Oleksin, oleksid, oleks, oleksime, oleksite, nad oleksid kaotanud. Ei oleks, poleks kaotanud. Olgu kaotanud! Ärgu olgu kaotanud! Olevat kaotanud. Ei olevat, polevat kaotanud. b. umbisikulise tegumoe täisminevikus. On kaotatud. Ei ole, pole kaotatud. Oleks kaotatud. Ei oleks, poleks kaotatud. Olgu kaotatud! Ärgu olgu kaotatud. Olevat kaotatud. Ei olevat, polevat kaotatud. c. isikulise tegumoe enneminevikus. Olin, olid, oli, olime, olite, nad olid kaotanud. Ei olnud, polnud kaotanud. Olnud kaotanud. d. umbisikulise tegumoe enneminevikus. Oli kaotatud. Ei olnud, polnud kaotatud. Olnud kaotatud.
5. esineb mõningates püsiühendites, mis väljendavad:. a. möönmist, nõusolekut, (ka eitavat) kinnitust. Olgu kuidas on (, aga teha see töö tuleb). Olgu mis on (– ma lähen). Sa tuled ju ka, eks ole? Eks ta ole (, või ta vale). Mis sa teed või oled! Olgu muud mis on (, aga joodik ta ei ole). Olgu, olen nõus. Olgu pealegi. Olgu siis nii! Ja olgu olla (kõik tipp-topp korras)! Ei ole [kedagi v. midagi] ollagi. Tüdruk on kena, pole midagi öelda. Nad ilmselt liialdasid, olgu siis tahtlikult või tahtmatult. Sinust on ta ikkagi ette, olgu küll, et sa muidu üsna tore poiss oled. b. tõrjumist, halvakspanu, pahandamist. Las olla (pealegi), kulub sulle endalegi ära. Ole (mul) nüüd asja, juttu! Ole sind oma lobaga! Seal see (asi nüüd) on! Mis jooksmine see olgu! Mis jutt see olgu! Mis mood see on (teiste asjades sorida, kaebamas käia)! See pahandus oleks võinud olemata olla. c. suhtlusvormelites palvet ning tänu vm. soovimist. Ole armas, aita natuke. Ole hea, võta millist tahad. Tõstke ette, olge kena! Ole, olge terve (söötmast, aitamast)! Ole meheks (aitamast, et appi tulid)! Ole, olge (tuhandest) tänatud! – Ei ole tänu väärt.

olemas|olev partits
reaalselt eksisteeriv, tegelikult olemas olev. Töö tuleb teha olemasolevate seadmetega. Remonditi olemasolevaid maju ja ehitati uusi. Uued rõivaesemed peaksid sobima olemasolevatega. Olemasolevail andmeil on see ploomisort külmakindel. Olemasolevast toiduvarust piisab veel paariks päevaks.

olev ‹-a 2›

1. (< partits olema). Tulekul olev seadus. Seni teada olevad leiukohad. Veidi närvis olev esineja. || olevikuline, olevikku kuuluv. Oleva hetke uid. Möödunud, olev ja tulev aeg. Kõik olnud või olevad rahvad.
2. ‹s› see, kes v. mis on olemas, eksisteerib. Kõige oleva looja. Elab olevas, tulevale mõtlemata. *Kõik olev on miski, kõiges olevas on midagi, mis teda koos hoiab .. G. Ränk.
3. ‹s› keel na-lõpuga kääne (näit. noore mehena), essiiv | ‹adjektiivselt›. Olev kääne.

oma|finantseering ‹-u 2› ‹s›
maj
1. rahasumma, mis peab pangalaenu taotlejal endal olemas olema
2. investeeringu tegemiseks vajalik rahasumma, mille teat. toetust taotlev ettevõte peab leidma oma vahendite hulgast. Tõuketoetuste taotlemisel nõutav omafinantseering.

omama ‹37›

1. evima, midagi omandina v. enda omana valdama, kellelegi kuuluma v. kellegi (püsivaks) omaduseks olema; kellelgi olemas olema (sageli soovitavam olema + adessiiv, näit. keegi omab venda asemel kellelgi on vend). Omab kogemusi, teadmisi. Tahaks omada maja, autot, suvilat. Pole tähtis see, mida keegi omab, vaid see, milline ta ise on. On vajadus omada keskharidust, elukutset, töökohta. Antud juhul see ei oma tähtsust, kaalu. Maa pole korrapärane pöördellipsoid, vaid omab keerulisemat kuju. *Eesti rahvaluule olemust ei saa mõista, omamata üldist ettekujutust muistsest ellusuhtumisest .. Ü. Tedre. *.. milline õnn oleks omada last... F. Tuglas.
2. hrv omandama, endale v. enda omaks saama. *.. mõni vana krobeline tüvi omab äkki otsekui kuldse sära.. O. Luts. *Ma aiman: aardeid veelgi rikkamaid / meil elult üllatavalt omab pihu. M. Under. || kellegagi suguakti sooritama. *.. jumal Paan omas püsti seistes sasipäist hamadrüaadi.. M. Luht (tlk). *.. mind põletab kirg omada sind, kuid sina aga püsid rahulikuna ja külmana .. S. Kabur.

pulk ‹pulga 22› ‹s›

1. hrl. mingi otstarbega ja ümmarguseks v. tahuliseks töödeldud külgedega väiksem piklik puutükk; lühem sirge (puidust) kepp v. varb. Kadakane, haavapuust pulk. Peenike, jäme, terava otsaga pulk. Redeli ülemine pulk on katki, puudu. Ta ronis redelil kolm pulka kõrgemale, võttis kaks pulka korraga. Voodivõre, puuri pulgad. Püstistest pulkadest värav. Rehal tuleb paar pulka vahetada. Löö rehale uued pulgad sisse. Pistis pulga oherdiauku. Pani astjale pulga ette. Panin palitu seina sisse löödud pulga otsa, pulka rippuma. Pulkadest rest saunapõrandal. Toolikorju pulk on lahti. Hiinlased söövad riisi pulkadega. Peenestab lauad kandilisteks pulkadeks. Ta treib pitsipunumiseks pulki. Vanaisa lõikas, voolis pulka. Laps on maast mingi pulga leidnud. Pulgaga jäätis 'pulgajäätis'. Väikevend istub jalgratta pulga peal. Meestejalgratas on pulgaga ja naistejalgratas pulgata. Roostetanud pulkadega äke. Priit on nagu pulk külmast kange. Ta tõmbas end sirgu nagu pulk. Kui trumm on läinud, mingu ka pulgad 'kui kaotatud on oluline, pole vähem tähtsast enam asja'. Pani ukse laste eest pulka 'sulges ukse pulga abil'. Nüüd on äril pulk ees, pulk peal 'äri on takistatud, tõkestatud'. *Vaikus, kõik väravad on pulka pistetud.. Pulk on ka oma värava obaduses. O. Jõgi (tlk). || sellise kujuga tükk mingit ainet. Palun pulk pärmi. Väärismetall valati sõrmejämedusteks pulkadeks. Pulkades 'pulgakujulisteks tükkideks pressitud v. pakitud' lõhkeaine. || sellise kujuga ese (enamasti on olemas täpsem liitsõnaline nimetus). Määrib huuli hügieenilise pulgaga 'hügieenilise huulepulgaga'. Pulgad 'malenupud' malelaual. *Ei tea, kas tema arvud nii kirjud olid või mõtted mehel tööst eemal, käsi pani tihti pulga [= pliiatsi] pihust maha ja pühkis läbi juuste.. L. Koidula. *Täiesti mõeldav, et ta end ühel päeval üles poob. Või, tänase järgi oletades, hakkab naistele ja lastele oma pulka [= suguliiget] näitama. L. Promet. || kõnek väike havi. Kalamehe noosiks oli kolmekilone havi ja paar pulka kah.
▷ Liitsõnad: aia|pulk, arvestus|pulk, arvutus|pulk, huule|pulk, istutus|pulk, jäätise|pulk, kala|pulk, keedu|pulk, kinnitus|pulk, kirjutus|pulk, kriidi|pulk, kudumis|pulk, kulmu|pulk, kurni|pulk, lagritsa|pulk, magasi|pulk, male|pulk, mõõdu|pulk, nagi|pulk, pesu|pulk, pitsi|pulk, pärmi|pulk, redeli|pulk, reha|pulk, seebi|pulk, segamis|pulk, sõime|pulk, söömis|pulk, šokolaadi|pulk, takti|pulk, tapi|pulk, teate|pulk, tolli|pulk, trummi|pulk, vaheliku|pulk, vaku|pulk, vägi|pulk, värava|pulk, äkke|pulk, ümarpulk; bambus|pulk, lepa|pulk, magnet|pulk, pilliroo|pulk, puu|pulk, raua|pulk, raudpulk; havipulk.
2. kõnek osa, detail, tükk. Traktoril on mingi pulk katki, mõned pulgad puudu. Isa võttis, lahutas, lammutas jalgratta pulkadeks. Ta viis vana mööbli viimse pulgani kolikambrisse. See on viimase kui pulgani ta enda ehitatud maja. Poiss on jõudnud juba kaks mootorratast pulkadeks sõita.
3. piltl koht hierarhias v. mingil (väärtus)skaalal. Ta abikaasa on astunud karjääriredelil veel mõned pulgad edasi, ta on jõudnud ühiskonnaredeli kõrgeimale pulgale. Peeter on hierarhiaredeli alumise pulga mees. Nad on ametiredeli eri pulkadel. Olen tast mitu pulka madalamal, üritan temaga ühele pulgale tõusta. Osakonnajuhatajad peaksid ühe pulga peal olema. Ära sea inimest jumalaga ühele pulgale. Vanaema pani varastamise ja valetamise ühe pulga peale. Missuguse pulga peal su arvutamisoskus seisab? *Ta lapsed aga ronivad riigiteenistuses pulgast pulka kõrgemale. J. Pärn.
4. van kõnek rubla. *„Näe, mul käsirahagi käes – kolm pulka, – vahi!” Itsitades tõmbas ta kägarasse kortsutatud rahapaberi taskust.. E. Vilde. *Aga see on kindel, enne kui neist meestest saad jagu, kuluta ikka ära oma kolmsada pulka. J. Mändmets.

puudu ‹adv›

1. näitab, et midagi v. kedagi ei jätku, on vähem kui vaja, ebapiisavalt; ant. üle. Pileti ostmiseks jäi, tuli rahast puudu. Laeval on madruseid puudu. Eestis pole õpetatud meestest puudu. Poes pole jookidest puudu. Õllest tuleb puudu. Kellel on süüa, juua puudu? Meie kodus polnud millestki puudu. Õnnest, teadmistest, otsustusvõimest, kogemustest, julgusest, temperamendist jääb puudu. Tal tuli, ei tule sõnadest puudu. Ohtlikest silmapilkudest polnud retkel puudu. Või tal tegemistest, tööst puudu on! Õhust tuli puudu. Ruumist on puudu. Pakasest sel talvel puudu ei olnud. Isa leidis kapist münte puudu. Lusikaid ei anta kunagi parasjagu, ikka jääb mõni üle või tuleb puudu. Mis jõust puudu tuli, see tehti nõuga tasa. Sel poisil küll nupust, arust puudu pole. Tal on peas paar kruvi puudu 'pole täie aruga'. Memmest ei olnud kuskil puudu 'teda jätkus igale poole'. *Naine, head asja on haruharva üleliia. Ikka jääb puudu. J. Tuulik.
2. näitab, kui palju on midagi millenigi jõudmiseks v. millekski vajalikust vähem. Paar minutit on kahest puudu. Kell on neljast kümme minutit puudu. Õhtuks jäi sihtkohast vaid kilomeeter puudu. Rekordist jääb 2 sentimeetrit, sekund puudu. Küünitasin käega lage, aga natuke jäi puudu. Palju polnud puudu, et oleksin kraavi sõitnud. Oli nii nõrk, et surmast palju puudu polnud. Vaevalt vaks on hauast puudu. Raplal pole linnast midagi puudu.
3. ‹ainult olema-verbi laiendina› näitab, et kedagi v. midagi tarvis olevat ei ole vajalikul kohal v. olemas. Uus sild on peaaegu valmis, ainult käsipuud on puudu. Märkasin kella puudu olevat. Kellel on raamat puudu, saab selle õpetaja käest. Ants avastas, et Peeter on puudu.

puuduma ‹37›

1. (väljendab millegi v. kellegi eeldatavalt olemasoleva v. vajatava mitte olemas olemist:) mitte olema, puudu olema. a. (üldse, tegelikkuses). Sellele loodusnähtusele puudub seletus. Arvab, et absoluutne tõde puudub. Surma puhul hingamine puudub. Kõiki rahuldav maailmakord näib puuduvat. b. (mingis kohas, kuskil). Hiiumaal puudub suurtööstus. Tundras puuduvad puud. Akna ühes pooles puudus klaas. Mõnel kääpal puudus rist hoopiski. Naaberkülas puudub kirik. See aine looduses puudub. Arhiivis puuduvad need andmed. Mardil puudub ees kaks ülemist hammast. Tänavatel puudus tavaline elevus. Tema pettumuseks puudus sünnipäevalaualt tort. c. (mingil ajal, millalgi). *See oli raske suvi. Olid rüüstatud väljad, põletatud majad, puudusid töötegijad. F. Tuglas. d. (kellegi omanduses, valduses, käsutuses, kuuluvuses, päralt; (üldisemalt:) kellelgi omajal). Elavad rannas, aga paat puudub. Üks abiline mul on, kuid teine puudub. Tal puudub korralik korter, kodu. Selle kohta puuduvad mul andmed. Õel puudub amet, haridus. Vaata, et lastel midagi ei puuduks! Meil puudus võimalus, tahtmine koju minna. Kahju, et tal eesmärk, seisukoht puudub. Kaiel puudub sõber. *Ma üksi, sest puudun ma sinul, sa minul.. E. Enno. e. (kellegagi v. millegagi ühtekuuluvana; kelleski v. milleski sisalduvana: osana, omadusena, tunnusena, seisundina, millegi iseloomuliku v. olemuslikuna). Ta paremal käel puuduvad sõrmed. Supis puudub sool. Sel tänaval puudub kõnnitee. Lausa ingel, üksnes tiivad puuduvad. Ütles enesel isu puuduvat. Sel tööl puudub mõte. Ta kurbuses ei puudu poeesia. Tas puudub kurjus, jõud. Mul puuduvad kogemused. Ei saa öelda, et tütarlapsel puudunuks temperament. Regilaulus puudub lõppriim. Uuemas kirjanduses puuduvat värskus. f. (kellegi v. millegi jaoks, tarbeks). Kulude katteks, söögiks puudus raha. Laste jaoks puudus aeg. Korralikuks tööks puuduvad vahendid. Linnakorteris puuduvad tingimused hoidiste säilitamiseks.
2. (väljendab kellegi v. millegi mitte kohal olemist:) kuskilt ära olema, mingis kohas mitte viibima, mitte paiknema, mitte asetsema. Poiss puudus koolist, tunnist, harjutuselt, proovist. Kati puudus kolm päeva, nädalate kaupa, jõuludeni, pool aastat joonega. Kes puudub? Miks sa puudusid? Puudub põhjuseta, mõjuvatel põhjustel, haiguse tõttu. Masinist magas sisse ja puudus töölt. Kontsert ei saa veel alata, dirigent puudub. Kuurist puudusid mõned tööriistad. Millegipärast puuduvad täna laualt lilled.
3. olema vähem kui vaja, ebapiisavalt olema, puudu jääma. Üritab puuduva raha laenata. Kolmest puudub kümme minutit. Kell puudub viis minutit kümnest. Ainult juuksekarva võrra puudus, et sind maha ei löödud. Vaid sentimeeter puudus, et sõrm masina vahele ei jäänud. Palju ei puudunud, vähe puudus, et oleksin silmast ilma jäänud. Paljukest seal õnnetusest puudus. Lätis on juba sõda lahti ja mis siingi enam puudub. Oled naisemees? – Ega palju puudu! *.. tööd on palju, puudub käsi. H. Visnapuu. *Rikkalikult just seda va õllemärjukest ei olnud, aga siiski jätkus teisest, sest, mis puudus hulgalt, see tasuti omaduselt. A. H. Tammsaare. || (pahameele, nördimuse väljendustes täbara olukorra kohta, mis kellegi v. millegi tõttu veelgi halveneb). See veel puudub, et sina ka mind pilkad. Kindad on kadunud, see veel puudus! See veel puuduks, kui väiksem poiss ka haigeks jääks.

salgama ‹salata 48›
mitte avaldama v. tunnistama seda, mis tegelikult on olemas, toimumas v. toimunud, varjama. Salgab, ei salga oma tundeid, tõekspidamisi. Püüdis salata oma hädasid, haigust teiste eest. Salgab oma salajasi sissetulekuid. Tüdruk salgas oma võrgutaja nime. Ta ei salanud midagi, rääkis kõik ausalt ära. Mees ei salgagi, et käib vahel kõrtsis. Sinu eest ei saa ka midagi salata! Ma tean sinu olukorda, mis sa sest salgad! Ma ei hakka salgama: mul on raha vähe. Artikli autor ei salga ega ilusta midagi. Mis seal salata: minagi tundsin veidi hirmu. *.. nagu ma salgamata tunnistan, ei olnud meie elu siiski paljas tülitsemine.. J. Kross. || eitama, midagi ümber lükkama, millelegi vastu vaidlema. Jumalat salgama. Naine salgas kohtus oma süüd. Salgab oma osavõttu kuriteost. On inimesi, kes salgavad 'ei tunnista' oma isamaad ja rahvust. Esialgu salgas, kuid pärast võttis kõik omaks. „Mina seda ei teinud,” salgas Linda. Jah, ma ei salga, see kõik on õige. Ära salga, sa ise olid kõigega nõus! Seda ei saa salata: tööd teeb ta korralikult. Ennast salgama 'tegutsemisel oma isiklikest hüvedest kellegi v. millegi heaks loobuma'. Sööb ja salgab (ütlus inimese kohta, kes ei tunnista oma tegu v. osavõttu millestki). *.. leidub isasid, kes salgavad oma lapsi nii, et neile tuleb pakkuda isa au kohtu teel.. A. Kaal.

silma|piir

1. näiv piirjoon maa- v. merepinna ja taeva vahel, horisont, vaatepiir; vaateväli. Selge, sinetav silmapiir. Päike vajus silmapiiri taha, ilmus silmapiirile. Vahimadrus uurib silmapiiri. Silmapiirini ulatuv tasandik. Vihm sulgeb, udu peidab, öö varjutab silmapiiri. Silmapiiril suitseb korsten, paistab aurik. Mu kodu on siinpool silmapiiri, silmapiiri taga. Silmapiirile kerkis saar. Nüüd on mineja silmapiirilt kadunud. Teekäänu taga silmapiir avardus. *Vaata parem silmapiiri. Vaata sinna, kus maa ja taevas kokku saavad. A. Raud.
2. piltl. a. ‹väliskohakäänetes› (väljendab lähedal-, kohal-, olemas-, saadavalolekut). Silmapiirile ilmunud õpetaja lõpetas kakluse. Rohkem pärijaid silmapiiril pole. Kõik endised klassikaaslased on silmapiirilt kadunud. Uus töökoht, probleem kerkis silmapiirile. Ühtki vaba korterit pole silmapiiril. b. silmaring (2. täh.) Lugemine avardab silmapiiri. Laia, ahta silmapiiriga kriitik.

surematu ‹1›

1. ‹adj› igavesti elav, igavesti olemas olev, kadumatu, alatine, mitte kunagi surev. Surematu hing. Surematud jumalad. *Kuid minu surma ei maksa sul karta, sest mina olen surematu. J. Jaik. *Ah! toredaim on elamine maine / ja vägev vere surematu püüd! M. Under. || piltl püsiva kuulsusega, püsiva auga. Puškini surematud poeemid. Leonardo da Vinci surematud maalid. Shakespeare'i nimi on surematu. Surematu meresõitja Kolumbus. Kõlas Griegi surematu „Solveigi laul”. *Kerese paari tuhande partii hulgas on neid, mis väärivad täiendit surematu. V. Heuer.
2. ‹s› see, kes ei sure, igavesti elav olend. Surematute jook nektar. *Pole võimalik sind tappa, / surematul pole surma ... B. Kabur (tlk). *.. unenäopiltides kuulutavad surematud surelikele tulevikku. J. Kross (tlk).

sõja|järgne
pärast sõda, sõja järel (olemas) olev, toimuv. Sõjajärgne põlvkond, elu, ülesehitustöö. Sõjajärgsed aastad, riigipiirid. Sõjajärgse Euroopa probleemid. Eesti esimesed sõjajärgsed suusavõistlused. *Oli raske sõjajärgne aeg ja linnarahvas elas kaardisüsteemil. H. Angervaks.

säilima ‹42 või 37›
jätkuvalt olemas olema. a. alles jääma, alal hoiduma, olemast mitte lakkama, mitte hävima. Vanad puuehitised on suurepäraselt säilinud. Tema sünnimaja ei ole säilinud. On säilinud kunagisi ohvrikive. Säilinud toimikud, dokumendid, päevikud. Käsikirjad säilisid vaid erandjuhtudel. Ühtki ülesvõtet kunstnikust pole säilinud. Teosest on säilinud mitu varianti. Andmeid selle kohta on napilt säilinud. Väljakaevamistel leiti hulk täielikult või osaliselt säilinud luustikke. Kivististena säilinud loomad. Hundid peavad liigina ikkagi säilima. Kannab hoolt, et säiliks hoone esialgne välimus. Võimed ja oskused säilivad, kui neid pidevalt kasutada. Tal on east hoolimata säilinud hea enesetunne, suur töövõime. Säilis hea läbisaamine naabritega. b. (millestki suuremast) järele jääma. Raamatust olid säilinud ainult mõned lehed. Vana loss hävines tulekahjus, müürid siiski säilisid. Luustikust on säilinud üksnes kolju. Säilinud vaasikillud korjati hoolikalt kokku. Ürgloodusest on säilinud väga vähe. *Aga eks ütelge ise, mis võiks .. säilida teie praegustest oskustest, teie vägevusest ja töödest, kui jälle sünniks mõni uus tohutu katastroof. H. Rajandi (tlk). c. endisel kujul alles olema, püsima; jõus olema. Meie päevini säilinud murded. Kohanimedes võib säilida nii mõnigi sõnatüvi. Kihnus on rahvarõivas tänaseni säilinud. Vanad kombed ja tavad paraku ei säili. Muinasjuttudes säilis palju minevikulisi jooni. Ainult üks ilus mälestus on tal isast säilinud. Meie meeles, mälestus(t)es säilib ta alati sellisena, nagu oli. Põhjavesi peab säilima puhtana. Omaniku õigused krundile säilivad ka ehitise hävimise järel. *Kosk on säilinud oma ürgsel, looduslikul kujul. V. Beekman. d. alal hoiduma, heas seisundis püsima, mitte riknema. Kartulid säilisid hästi ületalve. See õunasort säilib umbes jõuluni. Sooja ilmaga värske kala ei säili. Hoidised säilivad keldris hästi. Suhkruga kondenspiim säilib paremini kui suhkruta. Sügavkülmutuses säilib suur osa marjade toiteväärtusest. Vetikate eosed säilivad eluvõimelisena nii kuumaveeallikates kui igilumel. || kõnek (kellegi välimuse, tervise kohta). Naine on juba pensionieas, kuid hästi säilinud. Troopikamaades säilib mees paremini kui naine. Et keha säiliks nõtkena, tuleb võimelda või tegelda kehakultuuriga.

kaasa sündima
sünnipärane, sündides olemas olema. Südameklappide rikked võivad mõnikord olla ka kaasa sündinud. Kaasasündinud kurtus.

toretsema ‹37›
(ülimalt, liialdatult) toredana olemas olema v. silma paistma, uhkeldama; toredust taga ajama. Linna südames toretseb mitu uut hoonet. Väljaku ääres toretseb õigeusu kirik. Lossipargis toretsesid raidkujud. Toas toretseb plüüsmööbel, uhke diivan. Seintel toretsesid maalid. Tubade aknad toretsevad uute kardinatega. Keset lauda toretsevad kristallvaasis roosid. Sirelid toretsevad oma lillas õiekülluses. Ballil toretsesid ohvitserid oma paraadmundrites. Kukk toretses kanakarja keskel. Daamide riietus muutus toretsevaks. Kanti toretsevaid ehteid. Kuberneri loss oli ülimalt toretsev. Suurte toretsevate tähtedega õnnitluskaart. Toretsevas stiilis loodud maal. Suurnike hulgas levis toretsev eluviis. Toretsevas sõnastuses pühendusluule. Iluaia kujunduses valitses toretsev, rohkete detailidega küllastatud laad. *Vanda pani tähele, et siin toretsevate meeste ja naiste kõrval liikus suur hulk ka üsna odavalt riides inimesi .. R. Sirge. *.. tüdruk oli toretsev, norija, käitus ülbelt, ja bai otsustas, et just niisugust ongi talle vaja. B. Kabur (tlk).

tõsi ‹tõe, tõtt 36› ‹s›

1. tegelikku olukorda kajastav, ses mõttes õige ütlus, jutt vms.; see, mis on päriselt olemas. Teie ei usu, aga see on tõsi. Uskumatu, kuid tõsi. Tahan teada tõtt. Vannun, et rääkisin tõtt. Kas ta räägib tõtt või valetab? Pole kerge tõtt valest eraldada. Kõneled sa tõtt või pilkad? Teeb ta nalja või on see tõsi? On see tõsi, mis sinust lehes kirjutati? See on selge tõsi, mis ta räägib. Kas see on ikka päris tõsi, et te ära sõidate? Pole tõsi, selle oled sa ise välja mõelnud! Selles jutus pole sõnagi, teragi, raasugi tõtt. Neis sõnades peitub omajagu tõtt. Teile pole veel täit tõtt öeldudki. Tuleb endale tõtt tunnistada: töö ei laabu. Ütlesin sõbrale tõtt näkku. Kuulujutt ei vastanud tõele. Kas vastab tõele, et ta on abiellunud? Tema võtab kõike tõe pähe, tõena. On see tõsi või ainult sinu ettekujutus? Haige pidas unenäoks seda, mis tegelikult oli tõsi. Ärevad aimdused osutusid tõeks. Ettekuulutus muutus tõeks. Ennustus sai, läks tõeks 'täide'. Ole aga mees oma sõna tõeks tegema 'teoks tegema'. Tõtt öelda 'ausalt öelda, tegelikult', see ei puutu minusse. Söö, mis küps, räägi, mis tõsi. *Ma olen alati armastanud luiskamist ning teatrit – kus miski tõsi pole ja seetõttu kõik võimalikuks osutub .. A. Kivirähk.
▷ Liitsõnad: eba|tõsi, puru|tõsi, sula|tõsi, surmtõsi.
2. (möönva, öeldu paikapidavust kinnitava sõnana; ka vastavates ühendites). a. tõesti, tõepoolest. Tõsi, ta abiellub. Tõsi, kuld on midagi muud kui hõbe. Tõsi see on, et ta jäi vanatüdrukuks. Uhke ta oli, see on tõsi. Nägu on, tõsi mis tõsi, koledasti habemesse kasvanud. Muidu on ta igati tubli poiss, see on tõsi. Ilus ümbrus siin, see on sula tõsi. See on poisi esimene ülikond, jumala tõsi. Ta on tubli tööinimene, mis tõsi, see tõsi. Tõsi küll, ega temalgi kõik libedalt lähe. b. tõega ‹adverbilaadselt› tõesti, tõepoolest; tõsiselt. Kas ta tõega tuleb? Või kartis ta tõega, et teine saladuse välja räägib? Ja tõega, üks silm oli hoopis suurem kui teine. Ma tõega ei tea, kuidas seda teile ütelda. *Nii et sa räägid päris tõega, et mina võiksin siin, selles toas kohe tööd teha? M. Raud.

tütar|küla
küla, mis on kujunenud mingi varem olemas olnud küla lähedale. Emaküla ja tütarküla.

vana ‹7›

1. ‹adj› kaua elanud, pika eaga; ant. noor. Vana inimene. Vana aednik, õpetaja, tööline. Vana Sass. Naine on näost, väljanägemiselt vanaks jäänud. Ega see kübar mind vanaks tee? Vanul päevil, vanas eas 'vanaduses, eakana'. Taat võis muretult oma vanad päevad lõpetada. Vanemates aastates brünett. Vanema põlve kirjanik. Võttis veel vanast peast 'vanuigi, vanana' naise. Mida mu vanad silmad veel nägema peavad! Ta on juba vanem 'vanapoolne' mees. Vanem vend andis nooremale tuupi. Klassi vanim õpilane. Laps on luti imemiseks liiga vana. Ta pole selle filmi vaatamiseks piisavalt vana. Noorem, keskmine, vanem kooliiga. Vanem generatsioon pelgab tänapäevast tehnikat. Ärgu see vana känd, vana muld tulgu õpetama! Vana mees, aga varsa aru. || (loomade, taimede kohta). Vana kass, koer, hobune. Vanad männid.
▷ Liitsõnad: igi|vana, iid|vana, muld|vana, puru|vana, vara|vana, üli|vana, ürgvana.
2. ‹adj› selline, mis on ammu tekkinud v. olemas, kaua kestnud, varase(ma)st ajast pärit; ant. hrl. uus. Vana park, linnaosa, sild, maja, reheahi. Tallinn on vana linn. Vana, isaisadelt päritud talukoht. Kogub vanu maale, raamatuid, münte. Tartu vanim kool. Tekstiilitööstus on vanemaid tööstusharusid. Vana vein läheb aina paremaks. Vana asustusala, muinasleid. Vanad ürikud, kroonikad. Vanast hõbedast lauanõud, ehted. Vanad kogemused kulusid marjaks ära. Ümiseb üht vana viisi. Loos, laulus korratakse vanu motiive. Vana meremehetarkus. Tegi seda meie vana sõpruse nimel. Vana kombe kohaselt. Tuli vanu arveid õiendama. Vana võlg tahab tasumist. Vana arm ei roosteta. Käsk on vanem kui meie. || ajast v. rohkest kasutamisest kahjustatud, kulunud; pruugitud; kehtetu. Vanad paigatud püksid. Käis vanas kulunud riides. Ei tahtnud endale vana ülikonnaga häbi teha. Vana roostetanud konservikarp. Vana aukuvajunud diivan. Vana, närtsinud nahk. Aeti vanade majariistadega läbi. Vana koli. Vana paadiloks. Vanad autokummid visati ära. Vana värv kraabitakse pinnalt maha. Lipitud-lapitud vana katus. Ostis vana auto. Õde käib venna vanade tossudega. Vana pilet. || riknenud; hukka, käest ära (läinud). Vana või, rasv. Haav, haigus on lastud vanaks minna. *Kana pidavat sa kohe ära sööma, sest see võivat vanaks minna. K. A. Hindrey.
3. ‹adj› kunagine, endine, mitte praegune; varasem, selline, mille kõrval v. asemel on uuem; ant. uus. Vanades jõesängides rohetavad nüüd niidud. Vana sõjatee läks siit. Kohtusin vana koolivennaga. Vana esimees on ammu pensionil. Mis sest vanast asjast enam meelde tuletada! Vanu haavu lahti käristama. Nad tahavad vanu õigusi tagasi. Ega praegu enam vana aeg pole. Vanal Vene ajal. Vanal hallil ajal. Vana korra ajal. Ta pole vanas kodus enam kordagi käinud. Tahaks vanasse kohta tööle tagasi minna. Ta on maetud vanale kalmistule. Surnuaia vana osa. Taime vanad ja uued juured. Kas ostame vana või värsket kartulit? Need on juba vanad uudised. Vana vihik on täis, võta uus! Palju sa vanas rahas palka said? Vana Testament. Vana kirjaviis. Vana Maailm 'Euroopa, Aasia ja Aafrika'. Vanem kiviaeg 'paleoliitikum'. Vana 'Juliuse' kalender. Vanad keeled 'eeskätt klassikalised vanaaja keeled (kreeka, ladina)'. Vanad 'muistsed' germaanlased, kreeklased, roomlased, egiptlased, eestlased. Vana Tallinn (Tallinna vana osa kohta). || (tunnustavalt:) varasematele aegadele omaselt rangem, nõudlikum. Vana kooli eriteadlane. *Roogas oli vana kooli seltskonnainimene, laitmatute kommetega ohvitser ja kavaler. P. Kuusberg. || möödunud v. mööduvasse aastasse puutuv. Vana aasta ärasaatmine. Saadab sõbrale veel vana aasta lõpu sees kirja. Head vana aasta lõppu!
4. ‹adj› selline nagu enne, endine, muutumatu; sama. Kõik läheb seal vana viisi, vanal viisil edasi. Algul jäid asjad vana moodi. Elu läheb vana rada. Külastused jätkusid vanas vaimus. Saatis veel vanas usus paar kirja samal aadressil. Suhtub sõbrasse vana lugupidamisega. Ta on ikka oma vanas olekus: rõõmus ja häirimatu. Mängib pilli vanas tuntud headuses. Pärast päevapikkust kõndimist jõuti vanasse kohta tagasi. Võti käib meil vanas kohas. || sageli kasutatav, traditsiooniline, kulunud. Jälle see vana nali, vabandus! See on neil vana laul!
5. ‹adj› (kellegi kohta:) kauaaegne, ammuaegne, ammune. Küll ta oskab, ta ju vana põllumees, karjakasvataja. Poiss on juba üsna vana õngitseja. Nad on vanad suitsumehed. Ta on siin vana olija. Oleme vanad tuttavad, sõbrad. Kokku said vanad konkurendid. Tehase vana kaardivägi. Üks vana sõber on parem kui kaks uut.
6. ‹adj› vanem komp positsioonilt kõrgem, astmestikus eespool vrd vanem- Vanem skribent. Ta on aukraadilt sinust vanem.
7. ‹adj› (hrl. koos arvuliste suurustega:) teatava vanusega. Kui vana sa oled? Sama vana kui mina. Ta sai viis aastat vanaks. Neli kuud vana kassipoeg. Hunt elab kuni 15 aastat vanaks. Viis poega vana lehm. Oma kolm nädalat vanad ajalehed. Pool aastat vana maja. Ligi tuhat aastat vana linn.
8. ‹adj› kasut. püsiühendeis. a. (tugevdavalt mütoloogiliste olendite nimetustes). Vana kurat. Vana sarvik, sarviline. Vana tühi. Nagu vana õelus ise. b. ka hlv (inimese kohta:); igavene, kuradi(ma). Sa vana jäär! Vana hani, oinas! Sa vana sinder! Vana narr! Vana kalts, tola, ahv! Kes seda vana rebast ei tunne! Oota sa, vana nõid! c. taevakehade rahvapärastes nimetustes. Vana Sõel 'Hüaadide täheparv'. Vana 'Suur' Vanker. Vanad Sauatähed 'kolm ridastikku tähte Kotka tähtkujus'. d. (hundi kohta). Vana hall. e. muid juhte. Vana valge 'valge viin'. Kardab jääda vanaks tüdrukuks van vanatüdrukuks.
9. ‹adj› kasut. kahaneva kuufaasi kirjeldamisel; sellise kuu paistmise aeg. Vana kuu tõusis taevasse hilja. Lehtpuud soovitati raiuda vanal kuul. *Ka seinatoppimise sammal, keldriks vajalikud kivid ning ahjumaterjal tuli hankida vanas kuus. T. Habicht.
10. ‹adj›. a. päris, tõeline. Vana valge, pime juba käes, väljas. Vana videvik, öö ammu käes. Tugev tuul tõusis vanaks maruks. Mardipäevaks oli vana talv käes. Palju kell on? – Vana päev juba. b. hääbuv, vaibuv. *Eemal ulgumerel nähti veel vaibuva põhjatuule jälgi: .. kerget vana laine kohamist karidel, laiad väljad vaikivat vett. A. Mälk.
11. ‹s› (kellegi kohta). a. vana inimene (sg. sagedamini mehe kohta); isa; lastek vanaema v. vanaisa. Hoolitsus vanade eest. Lahke, tarmukas, energiline vana. Vana on veel üsna kõbus. Täitsa vana! Vana andis talu pojale üle. Mis su vana sellest arvab? Tule vana sülle! Homme lähme vanale külla. Vanal varese, noorel nugise silmad. b. ‹pl.› vanemad. Vanad kasvatasid üles viis poega. c. kõnek (ülemuse kohta). Kõik kutsusid kaptenit, kiprit laeval vanaks. Sõdurid usaldavad oma vana. Poistega oli vana range. Sai vana käest peapesu. d. (looma kohta). Talled kepsutavad vana ümber.
▷ Liitsõnad: jõulu|vana, näärivana; järve|vana, metsavana.
12. ‹s› miski endisaegne, varasemast tuntud v. teada. Uue võitlus vanaga. Hoiab vanast kinni. Ripub vana küljes. Hääbuv, manduv vana. Aeg-ajalt tuleb vana korrata.

vanus ‹-e 4› ‹s›

1. aeg (aastates), mille keegi v. miski on käesoleva hetkeni elanud v. olemas olnud, iga (2. täh.). a. (kellegi kohta). Kirja tuli panna vanus ja elukoht. Ütle oma täpne vanus. Tite vanust mõõdetakse päevade ja kuudega. Ebamäärase vanusega, ebamäärases vanuses naine. Koos oli igas vanuses huvilisi. Vanusega nõudmised kasvavad. Suri 72 aasta vanuses. Neil on kahe peale kokku vanust terve sajand! Nägi oma vanuse kohta väga hea välja. On vanusele vaatamata tubli töömees. Tal on küllalt vanust, et ise otsustada. Lauda istuti vanuse järjekorras. Vanaema sai üheksakümmend ja see on juba väga kõrge vanus. b. (millegi kohta). Vanimate maakoore kivimite vanus on 3,3 miljardit aastat. Tallinna vanus.
▷ Liitsõnad: abiellumis|vanus, raievanus.
2. van vanadus. Vanus tuleb enneaegu. *On kustund mu vaade, on raugend mu ramm / ning juustel ju helendab vanuse läik .. K. E. Sööt.

varu ‹11› ‹s›

1. miski (v. keegi), mis (v. kes) on kogutud v. olemas hiljem v. vajaduse korral kasutamiseks; tagavara. a. (toiduainete, asjade, raha vms. kohta; müügiks varutud kauba kohta). Toiduainete, puude varu. Keldris säilitati köögivilja, veini ja muid varusid. Laos on suured varud. Kaubamaja koolikaupade varud on piisavad. Tootmiseks vajalike materjalide varud. Laev täiendas sadamas oma varusid. Matkajate varud hakkasid lõppema. Sõi ära oma viimased varud. Varud on läbi. Varusid soetama. Meil on väike varu häid veine. Näppas isa varudest paar sigaretti. Midagi varuks hoidma, jätma. Tal on pisut raha varuks. Vanaemal on poiste jaoks paar kommi ikka varuks. Kaktused koguvad vett varuks. Orav on puuõõnde pähkleid varuks kogunud. Hoidis paari lambipirni alati varus. || (teat. kindla koguse kohta:) teat. määr, jagu. Talvine varu briketti on juba kuuris. Jõusööta oli umbes kuu varu. || ‹hrl. pl.› (milleski sisalduva vee v. toitainete kohta; loodusvarade, looduslikkude ressursside kohta). Mulla niiskuse varud. Taime seemnes peituvad toitainete varud. Looduslikud varud. Põhjavee, mageda vee varud. Energeetilise tooraine varud. Vedelkütuse varude poolest vaene piirkond. Suured sinisavi varud. b. reserv (2. täh.) Reservohvitser on ohvitser, kes teenib reservis ehk varus. c. (kellegi kohta, kes on valmis kellegi asemele asuma). Mul on kaks töömeest varuks. Parim ründemängija jäeti esialgu varusse. Kosjamooril on veel üks peigmehekandidaat varuks. d. (aja, ruumi ülejäägi kohta). Suusatajal on veel terve minut varus. Ületas lati paari sentimeetrise varuga. Läksime jaama poole tunni varuga. e. (muu kohta). Suure naljade varuga mees. Emal on kaunike varu kannatust. Tal on terve hulk nõkse varuks, mis sihile viivad.
▷ Liitsõnad: energia|varu, fosfori|varu, fosforiidi|varu, gaasi|varu, hapniku|varu, juurvilja|varu, jõu|varu, kala|varu, kauba|varu, kivisöe|varu, kulla|varu, kütuse|varu, laskemoona|varu, leiva|varu, magevee|varu, materjali|varu, metsa|varu, nafta|varu, niiskuse|varu, puidu|varu, põlevkivi|varu, raha|varu, relva|varu, söe|varu, sööda|varu, toidu|varu, toitaine|varu, tooraine|varu, toorme|varu, turba|varu, valuuta|varu, vee|varu, viina|varu, viljavaru; anekdoodi|varu, kogemuste|varu, teadmistevaru; talvevaru; tootmisvaru; palistus|varu, töötlemis|varu, õmblusvaru.
2. varuks ‹adverbiliselt koos olema-verbiga› (näitab, et miski on tulekul, lähedal, ähvardamas:) varaks. Nüüd oli tüdrukul nutt varuks. Tulijatel on kindlasti nälg varuks.

veel ‹adv›

1. väljendab ajalisi suhteid. a. jaatavates ühendites näitab, et tegevus v. olukord kestab v. kestis (mõnikord vihjates, et see on v. oli lõpule jõudmas, peab v. pidi lõppema v. oleks võinud olla juba lõppenud): üha, jätkuvalt; alles. Loen ikka veel seda raamatut. Lapsed veel magavad. Homme olen veel kodus. Ime, et sa veel terve oled. Kas te elate veel selles majas? Päeval on soe, öösiti veel külm. Ei tea, kas ikka veel sajab? Vanaisa elab veel. Sa oled veel nii noor. See oli siis, kui isa veel terve oli. Kas sa mäletad seda veel? Ta on vist veel vihane. Laps usub veel päkapikke. Kohtun veel nüüdki temaga. Nad on veel koosolekul. Istus, ise veel jooksust hingeldades. Vili on veel põllul. Linnud enam ei laula, vaid mõni üksik häälitseb veel võsas. Kartulid on veel kõvad. Veel raagus puud lasevad päikesevalgusel tuppa paista. Kas vesi pole veel ujumiseks külm? Ah, ta on veel liiga väike! See oli siis, kui me veel noored olime. Veel hiljaaegu elasid nad elektrita. Veel 19. sajandil ei õppinud naised ülikoolis. b. ‹eitavates ühendites› näitab, et antud hetkel miski pole juhtunud, pole olemas, pole tulnud jne., kuid hiljem see eeldatavasti juhtub, ilmneb, tuleb jne. Hommik ei ole veel käes. Ma ei oska veel ujuda. Ta polnud siis veel kahekümnenegi. Ma pole veel väsinud. Sellist valu polnud ma veel tundnud. Ta pole veel terve. c. esineb hiljem, tulevikus toimuvat tegevust v. olukorda kirjeldavates lausungites. No seda ma tahan veel näha. Ole vait, saad veel kere peale! Küllap nad veel varga kinni võtavad. Jookse, ehk saad nad veel kätte. Küll tast veel kasvab tubli mees. Sa kuuled veel sellest loost. Näed teda veel korduvalt. Küll ma teid veel õpetan! Ma veel näitan neile! Kui mu silmad seda veel näeksid! Lähen sinna veel täna. Raamat ilmub veel sel kuul. Ajas asja korda veel samal õhtul.
2. lisaks, peale selle, millelegi juurde. Ütlen veel mõned sõnad. Palun veel üks kohv. Anna veel kümme krooni. Üks buss tuleb veel. Sõida veel kilomeeter edasi. Saatsime veel kaks kirja. Mis siis veel vaja? Mis sa veel soovid? Pane veel puid ahju. Tõi veel jooki lisaks. Ilus tüdruk ja veel tark ka. Lisada tuleb veel mõned tabelid. Saime veel muidki uudiseid kuulda. Vaatas veel kord kella. Ütle seda veel teine kord ka! Veel üks kord. Võta ikka veel üks kala! Kaevame veel edasi. Sul tuleb veel palju õppida. Pead veel klaverimängu harjutama. Pidas õpetajaameti kõrval veel kasvataja kohta. Peale kuivendamise on veel palju töid ootamas. Haigestus grippi, millele seltsis veel kopsupõletik. Virutas lisaks veel laua kummuli. Kui veel mees ka ära suri, kolis naine päevapealt linna. Näljane näppab kust saab, liiati kui ta veel laps on.
3. esineb koos keskvõrdega seda tugevdades. Veel enam, rohkem, vähem, suurem. Tee läheb veel halvemaks. Ilm on veel külmem kui eile. Hakkas veel kõvemini sadama. Sa pead seda veel paremini tegema. Ta on muutunud veel ilusamaks. Veel tähtsam on see, et .. Soe tuba ja lahke perenaine, mis veel parem võiks olla. Ta pole püssi kättegi võtnud, veel vähem sellest lasknud. Tema kelk libiseb veel kiiremini. Meel läks veel kurvemaks.
4. esineb pahameelt, imestust jms. väljendavates konstruktsioonides ja ütlustes (mis sageli on vormilt jaatavad, sisult eitavad); rõhutab kõneleja tundetooni. Kas andsid eksami ära? – Mis veel! Kas sina kolistad? – Mida veel, see on tuul! Kas ta sõidab siia? – See veel puudub! Kas see ärritas sind? – Küsid veel! Kas sul raha on? – Või veel! Kas sa mäletad teda? – Või veel, suurepäraselt. Kes siis nüüd veel magab! Mis sa selle koeraga veel teed! Mis see vana inimene veel kilkab! Mis sa veel passid! See värv sobib sulle, ja kuidas veel! Tantsib, ja veel kuidas! Ma olen egoist, ja veel milline!

vältama ‹väldata 48›
jätkuvalt toimumas, käimas, olemas olema, kestma; aega nõudma v. võtma. Piiramine oli väldanud juba mitu kuud. Õppeaeg vältab neli aastat. See haigus võib väldata paar nädalat. Nugise elu vältab kuni 15 aastat. Kevadöö ei välta kaua. Film vältab ainult kümme minutit. Tundus, nagu vältaks vaikimine lõpmatuseni. Koopas vältas igavene pimedus. Rendileping vältab kuni suveni. Streik vältas, kuni saavutati kokkulepe. Tööpäevad vältavad pimeduse saabumiseni. *Ei väldanudki kaua, siis kutsuti meid tuppa kalasupile. A. Kitzberg. *Ajalugu tunneb suuri, vältavaid sõdu .. A. H. Tammsaare. || jätkuma. Nende sõprus vältas kõigest hoolimata edasi. *Ajuti kuulsin võõraid üleval akropolil kisavat, siis vältas jälle vaikus. F. Tuglas.