[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

abielu|eelne
enne abiellumist olnud, abielule eelnenud. Abielueelsed seksuaalsuhted.

aegne ‹-se 2› ‹adj›
‹ka liitsõna järelosana› määratud aega kuuluv v. kuulunud, sel ajal olnud, toimunud, selle aja kestnud, sellest ajast pärit jne. Esimese maailmasõja aegsed kaevikud. Lauluisa Kreutzwaldi aegne Võru.
▷ Liitsõnad: aadama|aegne, ammu|aegne, elu|aegne, enne|aegne, esiisade|aegne, isaisade|aegne, jõulu|aegne, jää|aegne, kaas|aegne, kasvu|aegne, kaua|aegne, kesk|aegne, kivi|aegne, kliki|aegne, kooli|aegne, kriisi|aegne, lõikus|aegne, lühi|aegne, meie|aegne, muinas|aegne, noa|aegne, nüüdis|aegne, oma|aegne, ordu|aegne, pikema|aegne, praegus|aegne, pronksi|aegne, pärisorjus|aegne, rahu|aegne, raua|aegne, revolutsiooni|aegne, sama|aegne, sõja|aegne, tolle|aegne, täht|aegne, viimase|aegne, õige|aegne, ühe|aegne, ürgaegne.

alg|kuju

1. esialgne kuju, lähtekuju, lähtevorm. Ladina kirja algkuju oli nurgelistest majusklitest koosnev kapitaalkiri. Loss püüti restaureerida võimalikult algkujul. Kamina algkujuks oli lahtine tulekolle.
2. kirjandus- v. kunstiteose tegelase eeskujuks olnud inimene, prototüüp. Oskar Lutsu „Kevade” algkujud. *.. ning kogusin lugusid vanast Pearust. Tõelisest Pearust – „Tõe ja õiguse” Pearu algkujust. I. Sikemäe.

allvee|ala
geogr pärast mandrijää taandumist ajutiselt vee all olnud ala

ammune ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›
kaua aega tagasi toimunud, olnud, elanud vms. Ammused ajad, sündmused. Kunagi ammusel ajal kasvas siin ürgmets. Meenus ammune nali, ennustus. Imetleme ammuste meistrite kätetööd. Nii on see olnud ammust aega, ammu(se)st ajast peale. Ehe kuulub veelgi ammusemasse aega. || kauaaegne, pikka aega olnud v. kestnud. Mu ammune soov, unistus, igatsus. Ammuse kombe, traditsiooni kohaselt. Oleme ammused tuttavad, sõbrad. Poiste ammune sõprus. Rääkis oma ammusest haigusest.

anglosaks ‹-i 21› ‹s›, anglosaksid pl

1. aj inglise rahvale aluseks olnud germaani hõimud
2. inglaste ja ameeriklaste (1. täh.) ühine nimetus

assignatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. maj maksekäsund
2. aj Venemaal 1769–1843 käibel olnud paberraha. 250 rubla assignatsioonides.

autori|film
film, mille loomisel on üks ja sama isik olnud näit. nii režissöör kui ka stsenarist, operaator, kunstnik vm. Peeter Toominga, Mark Soosaare autorifilmid.

eelmine ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›

1. varem v. vahetult enne olnud, toimunud, tehtud, peetud jne., eelnenud. Eelmisel hommikul, päeval, nädalal, kuul, aastal, sajandil. Eelmisel korral. Eelmine etendus, kontsert, külaskäik, lavastus. See korter on eelmisest palju suurem. Eelmised koosolekud. Olen osa võtnud ka kolmest eelmisest laulupeost. Eelmine osakonnajuhataja oli saamatu mees.
2. vahetult eespool olnud. Eelmisel leheküljel. Eelmises lõigus. Eelmisel ristteel oleks pidanud paremale pöörduma. Buss on üsna tühi, eelmises peatuses läksid paljud maha.
▷ Liitsõnad: üle-eelmine.

eelnenu ‹1› ‹s›
see, mis on millegi eel, varem olnud, juhtunud v. toimunud. Järgneva seos eelnenuga. Ma ei teadnud eelnenust midagi. Need võistlused on eelnenuist osavõturohkemad.

eilne ‹-se 2›

1. ‹adj›. a. tänasele päevale eelnenud; tänasele päevale eelnenud päeval olnud, toimunud, tekkinud jne. Eilne päev, öö. Eilne koosolek, pidu. Eilne ajaleht. Eilne marjulkäik. Lõunaks soojenda eilset suppi! || piltl kogemusteta, kergesti petetav, lihtsameelne, nagu eile sündinud. *Ma ei lase ennast tolaks teha, ega ma eilne ole! A. Liives. b. lähemas minevikus olnud, hiljutine. Nüüdisklassika on eilne uudiskirjandus. *Eilne tarkus – tänane rutiin. R. Rimmel. *Teil kui eilsel madrusel on võib-olla raske laevajuhi osasse sisse elada .. H. Sergo. c. minevikus olnud, minevikku kuuluv, endine. Eilsed tõed, arusaamad on aegunud. Meie eilne ja tänane elu. *Tänast ei oleks, kui elaks me eilse kultuurita. U. Laht.
▷ Liitsõnad: tuna|eilne, üleeilne.
2. ‹s›. a. tänasele eelnenud päev. Eilsest peale olen tööl. Ootan sind eilsest saadik. Töö pidi juba eilseks valmis olema. Eilsega võrreldes on täna olnud edukas päev. b. minevik, möödunu. Elab oma arusaamadega eilses. Eilse vigadest tuleb õppida. *Oma esimese valikkoguga „Kolmnurk” tõmbas kirjanik selge vahejoone loomingulise eilse ja homse vahele .. H. Peep.

endine ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›

1. varem kellekski v. millekski olnud, varem kasutusel olnud, kunagine; ant. praegune. Endine õpetaja, direktor. Endised õpilased, sõbrad, tuttavad, naabrid. Tema endine abikaasa, naine, mees. Saare endised elanikud. Minu endine kodu. Sündis endises Kaagjärve vallas. Kool asus endises mõisamajas. Endised metsaalad, põllud. Endine maantee oli rohtu kasvanud. Endisel lagedal väljal on nüüd uued majad. Endised lubadused olid unustatud. Tema endisest ilust polnud palju säilinud. || varasemasse, möödunud aega kuuluv, muistne. Endised ajad, inimesed.
2. selline nagu varem, muutumatu. Elab endist viisi. Jättis abiellumisel endise nime. On oma endises jõus. Elu läks endist rada. Kõik jäi endiseks. Leidsin kodukoha eest endisena. *Peeter käis sageli Leena pool, kuid nende vahekord ei olnud enam endine. H. Sergo.

ennistine ‹-se 5› ‹adj›
ennist olnud v. toimunud. Ta ennistine tõredus oli kadunud. Maa on veel ennistisest sajust märg. *Mehinile meenusid korraga ta enese ennistised sõnad röövlitest .. R. Sirge.

esimene ‹-se 5›
I. ‹num› järgarv põhiarvust 1 (ka liitjärgarvude lõpposana), märgitakse mõnikord numbriga 1. (punktiga) v. I (punktita)
1. osutab mingite üht laadi sündmuste, nähtuste vm. rea v. millegi loenduse v. arvestuse algust. a. alguses v. eesotsas olev, loendit v. rida alustav. 1. märts. I sajand, aastatuhat. Septembri esimesel nädalal. Iga kuu esimesel teisipäeval. Esimesel elunädalal, elukuul, eluaastal. I dekaad, poolaasta. Esimene üleriigiline künnivõistlus. I maailmasõda. I klass, kursus. Esimese astme võrrand. I astme põletus, külmumine. Kuu esimene veerand. Selgroo esimene lüli. Konkursi esimene voor. Näidendi esimene vaatus. Filmi I seeria. „Tõe ja õiguse” I köide. Teose kolm esimest osa. Peeter I, Richard I Lõvisüda. Newtoni esimene seadus. Helistiku 1. aste. I oktaavi la. Esimene rühm, salk. 21. Kool. Mustamäe I mikrorajoon. Pavlovi õpetus I ja II signaalisüsteemist. I käändkond, pöördkond. Ainsuse, mitmuse 1. pööre. Elamu I sektsioon, esimene sissekäik, esimene korrus. On rivis, nimekirjas, järjekorras kahekümne esimene. On pildil paremalt esimene. Otsekoridoris esimene uks vasakul. Tuli kuulitõukes esimeseks. Jõudis ujumises esimese kümne hulka. Kooli esimene lend. Valmis metroo esimene järk. Etendus algab varsti, esimene ja teine märguanne on juba olnud. b. tähtsuselt v. väärtuselt teisest, kolmandast jne. ees v. kõrgemal asuv. Ministri esimene asetäitja. Kapteni I abi. Laeva I tüürimees. I koht, auhind, preemia. Esimene seisus. Esimese gildi kaupmees. Esimese järgu ateljee, võõrastemaja. Esimese klassi vagun, kajut. Ta on I järgu maletaja. Valgetähe ordeni I järk. Esimese sordi kaup. Esimese ringi pärijad. Täna õhtul esineb tantsijate esimene koosseis. I sopran, I alt, I tenor, I bass 'hääleliigi kõrgemad rühmad kooris v. ansamblis'. Laulab esimest 'hääleliigi kõrgemat, meloodiat kandvat' häält. Esimesed viiulid (sümfooniaorkestris). Esimene armastaja 'peamiselt armastaja osades esinev näitleja'.
2. ‹ka pl.› teat. ajavahemikul, teat. sündmuse puhul teistest kõigist varasem (ja sellele järgnevad). a. ajaliselt (kõigist) muudest v. kõigest muust eespool, enne muid olev v. olnud. On alati esimene tööle tulema. Esimene mees platsis. Õhtul viimane, hommikul esimene. Lõpetas töö esimeste hulgas. Andrese esimene tütar. Esimese öö õigus aj feodaalhärra õigus oma talupoja noorikuga selle pulmaööl magada. Minu esimene kool, õpetaja. Oli esimene, kes mulle sellest teatas. Esimene hüpe õnnestus paremini kui järgmised. Armastus esimesest pilgust. Esimene klaas sünnipäevalapse terviseks! Esimesed sammud. Esimesed vaod. Esimesed katsed keeleajakirja väljaandmiseks. Kõlasid esimesed akordid. Langesid esimesed vihmapiisad. Esimene pärib eide helmed, viimane pärib viisupaelad. b. mingil ajavahemikul (hrl. sel aastal) kõige varasem. Esimesed soojad, külmad ilmad. Esimene sügistorm. Esimesed hallad. Esimene lumi. Esimesed sinililled, maasikad. Esimene liblikas. Esimene lõoke, kuldnokk, pääsuke. Esimesed suvitajad, suplejad. Esimene uudsevili läks seemneks. See on mul tänavu esimene saanisõit. Tulid esimesed hommikused ostjad. Ärkas esimese kukelaulu ajal. c. järgnevatest kõige varasem, ajaliselt kõige lähem. Saadan kirja esimese postiga. Tulen, sõidan, maksan ära esimesel võimalusel. Esimene tuisk ajab teed uuesti umbe. d. lähim, kõige esmalt ettesattuv. Jäin esimesse taksopeatusse ootama. Ära vali, võta esimene, mis pihku juhtub! Ega esimesele vastutulijale kõlba kohe südant puistata. Tõmbaksin selle kassirisu esimese oksa külge. Haaras maast esimese käepärase kivi ja viskas.
3. varem mitteolnud v. mittekogetud. a. (ühiskonna vm. kollektiivi eksisteerimise aja jooksul). Esimene aurumasin, aatomielektrijaam. Esimene auto Tallinna tänavail. Esimene kosmoselend. Esimene selletaoline tehas Euroopas. Esimene eestikeelne trükis. Esimene naisprofessor Eestis. Meie esimene kutseline maalikunstnik, ajakirjanik. Esimene ametlikult kinnitatud kirjanike organisatsioon. Selline juhtum on meie kooli ajaloos esimene. b. (üksikolendi, eseme vm. eksisteerimise aja jooksul). Esimene armastus, suudlus, kohtumine, pettumus. Esimene rasedus, sünnitus. Esimest korda elus. Ükskord on ikka esimene kord. Esimest ja viimast korda. Näitleja esimene suurem osa. Minu elu esimene ball. Tema esimene töökoht, välisreis, meresõit. Esimene iseseisev töö. Esimene selline juhtum tema praktikas. Esimest ööd uues korteris. Esimest poega 'esimest korda' lüpsmatulev lehm. Hundipoegade esimene jaht. Esimest aastat kandev õunapuu. See on meil korteris alles esimene remont. Riie andis esimeses pesus värvi.
II. ‹adj›
1. (kõige) eesmine, eespoolne, esi-, ees-. Teatrisaali, kino esimesed read. Bussi esimesed istmed. Esimesed ja tagumised käpad. Siga sõi, esimesed jalad mollis. Tagumine tuba oli esimesest väiksem. Piletijärjekorra esimene ots oli kassa ees, lõpp ulatus tänavale.
2. esialgne, esma-. Esimene mulje on hea. Esimeses ärevuses, ehmatuses ei osatud midagi ette võtta. Asi näis esimesel pilgul väga lihtsana. Tahtis esimeses tuhinas, õhinas kohe tegutsema hakata. Esimese ähmiga ei tulnud midagi meelde. Esimene nälg, isu, janu sai kustutatud. Esimene abi 'esmaabi'.
3. muid mingis suhtes ületav, muude seast esileküündiv. a. tähtsaim, olulisim, peamine. Esimene nõue, tingimus. Hästi õppida on õpilaste esimene kohustus. Töö peab saama inimeste esimeseks eluvajaduseks. Praegu on ta esimene mure korter leida. Koju jõudnult oli tal esimene asi süüa otsida. b. silmapaistvaim, tähelepandavaim, kuulsaim; juhtpositsioonil olev, parim. Küla esimene kaunitar. Ta on üle valla esimene mees, poiss, tüdruk. Esimene jutumees, vigurivänt, tantsija, keelepeksja. Esimese numbri suli, elumees. Esimene ihnus, röövel, kelm. Klassi esimene joonistaja. Teatri esimene koomik. Esimene meister korve punuma, pitse heegeldama. Seletas enesekindlalt nagu esimene asjatundja. Esimene parimate seas. Tahab kõiges esimene olla. Ärgu hakaku esimeseks, kui asja ei tunne!

frankistlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
pol kindral Franco diktatuuri all olnud; tema diktatuuri pooldanud. Frankistlik Hispaania. Frankistlik valitsus, režiim.

geood ‹-i 21› ‹s›
geol kivimis olnud õõnt täielikult v. osaliselt täitev mineraalne täidis

gross ‹-i 21› ‹s›
varem kasutusel olnud tükk-kaupade arvestusühik, 12 tosinat

ei ole ~ pole (mitte) haisugi
kedagi, midagi ei ole, ei olnud (olemas); kellestki, millestki ei ole, ei olnud midagi kuulda v. teada. Et enam sinu haisugi homme majas poleks. *Pole jagamisest veel haisugi, aga juba peaaegu karvupidi koos! O. Jõgi (tlk).

hiljutine ‹-se 5› ‹adj›
hiljuti olnud, toimunud, tehtud vms. Hiljutine vihm, töö. Hiljutine avastus, leiutis. Minu hiljutisele kirjale ta ei vastanud. Kuni hiljutise ajani oli ta täiesti terve. Ema meenutas hiljutisi õnnelikke aegu. Selts otsustas hiljutisel koosolekul oma tegevust laiendada.

iga ‹ea 27› ‹s›

1. kellegi v. millegi kogu elu- v. olemasoluaeg. Inimese keskmine iga. Noorpaarile sooviti pikka iga. Minu eaks jätkub sellestki. Kodulindudest on eriti pika eaga haned. Puulaeva eaks loeti 15 aastat. Korralik hooldamine pikendab mootori, heki, rõivaste iga. Rekordi iga oli üsna lühike. Vägivallal ei olnud pikka iga. Romantism oli oma ea ära elanud.
▷ Liitsõnad: elu|iga, inim|iga, kasutus|iga, tööiga.
2. aeg, mille keegi v. miski on käesoleva momendini elanud v. olemas olnud, vanus. Ealt üle viiekümne. Oma ea kohta arukas laps. Vaatamata oma kõrgele eale loeb ta ilma prillideta. Näeb oma east noorem välja. Võistelda võis autodel, millede iga on vähemalt neli aastakümmet. *Nojah, eks ole juba igagi, nii teil kui minul ja hobuselgi. F. Tuglas.
3. ‹ainult täiendiga, siis hrl. sisekohakäänetes, v. täiendlausega› teat. järk kellegi eluajast, vanusejärk, vanus. Vanas, kõrges, auväärses, küpses eas. Ohtlik, kardetav iga. Mees paremas eas. Ebamäärases eas daam. Õitsvas eas naisterahvas. Soliidses eas kiilaspäine meeskodanik. Noore(ma)s eas oli ta iludus olnud. Hilises eas tekkinud huvi. Igas eas inimesi. Iluuisutaja parim iga. Mehe iga, aga poisikese aru. Kõrgesse ikka jõuavad ainult tugevad inimesed. Niisuguses eas on natuke piinlik koolipinki istuda. Sellest east peale, mis ma mäletama hakkan. Poiss on just (selles) eas, kus tüdrukuid vaatama hakatakse. Nüüd oleme sellest east väljas, kus igasuguseid tükke tehti. Kuuskümmend pole veel iga, kus surma ootama peaks. Põrsad on just parajas eas. || vastavas vanusejärgus olevad inimesed. *Juttude valikus on silmas peetud algkooli nooremat iga. J. Parijõgi.
▷ Liitsõnad: imiku|iga, kesk|iga, lapse|iga, loote|iga, mehe|iga, neiu|iga, nooruki|iga, plika|iga, poisi(kese)|iga, rauga|iga, täis|iga, väikelapseiga; abiellumis|iga, häälemurde|iga, kasvu|iga, kooli|iga, küpsus|iga, murde|iga, mängu|iga, pensioni|iga, puberteedi|iga, üleminekuiga.
4. geol ajastiku alajaotus, ajavahemik, mille kestel kujunesid ladet moodustavad kivimid

igi|omane
alati omane olnud, väga omane. Inimesele igiomane täiustumispüüd. Eesti keelele igiomane väljendusviis. Tuttav, igiomane lõhn.

jõulu|aegne
jõulude ajal olev v. olnud, toimunud jne.

järel|kuulama
eetris olnud raadiosaadet arvutivõrgu kaudu kuulama. Saadet saab järelkuulata raadiojaama kodulehel.

kaine ‹18 või 1› ‹adj›

1. mittejoobnud, mittepurjus. Ta on võrdlemisi, täiesti, päris kaine. Restoranis oli vähe kaineid (inimesi). Purjus peaga teeb inimene tegusid, mida ta kainena kahetseb. Kainemad püüdsid oma purjus kaaslast tagasi hoida. Magas ennast kaineks. Ehmatus võttis, tegi mehe kaineks. Kaine peaga oli ta arg mehike. Kainest peast 'kainena' on ta meeldiv inimene. Ega ta kainet päeva 'kus oleks kaine olnud' näinud.
▷ Liitsõnad: eba|kaine, purukaine.
2. karske, elukommetelt korralik (näit. mittejoov v. -suitsetav). Peeter oli kaine ja korralik mees: viina tema ei võtnud. *„Kas teie suitsetate ka?” – „Tänan, ei!” – „Väga ilus, väga ilus, et noor inimene on nii kaine, see on väga ilus! ..” E. Särgava. *Siis järgnes isalik manitsus, kuidas .. ta ainult voorusliku, jumalakartliku, kaine eluga ausa ja tubli käsitöölise nime pälvib .. E. Vilde.
3. praktiliselt mõtlev v. toimiv; tunnetele vähe ruumi jättev, mõistuspärane. Kaine ning praktiline inimene. Külm ja kaine ärimees. Oma loomult oli ta asjalik ja kaine. Sina olid oma hinnangutes objektiivsem ja kainem. Kaine mõistus. Väga, võrdlemisi kaine ellusuhtumine. Kaine kaalutlus, arvestus, otsustus. Olukorra kaine analüüs, hinnang. Kaine vaade, pilk elule. Ta tegi seda kaine asjalikkusega. Kuiv ja kaine keel, stiil. Kained faktid. *Meil kõik on kaalutud ja kaine, / meil süda harva üle keeb .. K. Merilaas.

kala|poeg
väike kala. Võrgus ei olnud kalapoegagi 'võrgus ei olnud ühtegi kala'.

kapa|maa
aj feodaalajal Eestis tarvitusel olnud pindalaühik (17. saj. 162,6 m², 19. saj. 148,6 m²)

kaua|aegne
kaua aega olnud v. kestnud; pikaajaline. Kauaaegne tuttav, sõber, õpetaja. Kauaaegsed kogemused, heanaaberlikud suhted. Kauaaegne unistus, sõprus, vilumus.

kauri|karp [-karbi]
kauriteo koda (olnud paljudel rahvastel kasutusel ehte ja rahana). Kaurikarpidest kee, käevõru.

killing ‹-i 2› ‹s›
aj Läänemere-äärsetes riikides 13.–17. saj. käibel olnud hõbemünt. *.. ega Märtenilgi need killingid mööda selga maha ei jookse, mis ta kaubahärra Krumhuseni laovalitsejalt saab .. J. Kross.

krinoliin ‹-i 21› ‹s›
võrudega kohevil hoitav lai kellukjas 19. saj. kasutusel olnud (alus)seelik. Krinoliiniga kleit. Krinoliinides ja pitsides daamid. *Mõisas oli üks paks madam Evert ja veel teisi, kõik krinoliinides; kuidagi ei mahtunud nad ustest läbi ja toas istuma. A. Kitzberg.

krunt ‹krundi 21› ‹s›

1. piiristatud maatükk. a. talukoha maatükk. Väike, suur, keskmise suurusega krunt. Mõisamaad jagati kruntideks. Talusid, kohtasid, maid krunti ajama 'hajali tükkidest koosnevat v. ühiskasutuses olnud maavaldust omaette suuremateks maatükkideks ümber jaotama'. Popsi eluhoone asus peremehe krundil. b. hoonestamiseks vm. otstarbeks määratud väike maatükk. Hakkas krundile maja ehitama. Ostis äärelinna krundi. Krunti ümbritseb kõrge plank.
▷ Liitsõnad: aiandus|krunt, ehitus|krunt, suvilakrunt.
2. mingi kattekihi ettevalmistuskiht. a. ehit (näit. maalritöödel). Laudsepatöödel kasutatakse krundiks õlisid, lakke, vahasid, liime. b. kunst aine maalitava pinna katmiseks enne maalimist, alus, alusvärv
▷ Liitsõnad: oksool|krunt, värnitskrunt.
3. murd merepõhi, madalik. *Laevu läheb siin ja seal krunti, mehed aga päästetakse enamasti ära. A. Hint.
4. hrv (üldse:) alus, põhi. *Sul lahtine pea, [õppimiseks] krunt parem all, kaks kooli seljataga. P. Kuusberg. *Ei kanna see mees kah midagi... No-jah, eilne krunt all. O. Anton.

kunagine ‹-se 5› ‹adj›
kunagi olnud, omaaegne. Minu kunagine koolivend, klassiõde, õpetaja. Kohtasin seal mitut kunagist kambameest, tuttavat. Kunagine Eesti meister vabamaadluses. Selle maa kunagised asukad. Oma kunagise võimsuse kaotanud riik. Kunagised paemurrud. Kunagise järve asemele on tekkinud raba. Meie kool asus kunagises mõisahäärberis. Kunagine orjaaeg. Meenutasime kunagist lugu, sündmust. Virve muigas oma kunagiste probleemide ja murede üle.

käsu|lauad pl
kirikl kivitahvel, millele olnud kirjutatud Moosese 10 käsku | piltl. Moraali käsulauad.

küll ‹-a 22› ‹s›
küllus. Rikkad elasid külla otsas, küllas. Ega temagi külla otsas istunud 'tal ei olnud kõike külluses'. Olukord pakkus küllaga võimalusi äritsemiseks. Tegemist, toimetamist oli küllaga. Ega küll küllale liiga tee. *Lahedust ja külla nad oma elus ei olnud näinud küll kunagi, kuid praegu oli majas raske sõjaaja tõttu lausa nälg. A. Kivikas.

lapsepõlve|unistus
lapsepõlves tekkinud v. olnud unistus. Tema lapsepõlveunistus oli saada näitlejaks.

lapsepõlvine ‹-se 4› ‹adj›
lapsepõlves olnud, lapsepõlve kuulunud. Lapsepõlvised sõbrad, unistused. *Lapsepõlvine viletsus seisis tal veel selgesti silma ees. E. Vilde.

lendler ‹-i, -it 2› ‹s›
valsi eelkäijaks olnud Austria rahvatants

linna|mägi
aj seljak v. küngas, kus on olnud linnus. Iru, Otepää, Lõhavere linnamägi.

maaja indekl
(< maaja [s.]) Maaja keeled. Maaja kiri 'maajadel enne eurooplaste sissetungi kasutusel olnud kiri'.

minu|aegne
minuga samaaegne, minu ajal olnud v. esinenud. Tartu ülikooli minuaegsed õppejõud.

musket ‹-i, -it 2› ‹s›
aj peam. 16.–17. saj. kasutusel olnud suurekaliibriline eestlaetav tahtlukuga püss, millest tulistati eriliselt toelt. Sõdurid tulistasid musketitest.

neitsi ‹1› ‹s›

1. süütu, seksuaalvahekorras mitte olnud tüdruk v. üldse naisterahvas. Puutumatu, süütu neitsi. Ta on veel neitsi. Abiellus neitsina. *Mõne lõbulapse kohta on öeldud, et istus allikasse ja sai uuesti neitsiks .. K. Saaber. || (arhailise varjundiga:) neiu. Noormees ja neitsi. *Helejuukseline kooliplika sirgus veelgi hurmavamaks neitsiks. H. Raudsepp. *Vanematütar Kauna oli lapseks liiga suur ja neitsiks liiga noor .. A. Kalmus.
▷ Liitsõnad: hiid|neitsi, meri|neitsi, näki|neitsi, pruut|neitsi, templi|neitsi, vesineitsi; kirja|neitsi, lilleneitsi.
2. van teenijatüdruk, piiga. *Neitsi peab mul olema ja Olga oskab juba väga hästi mind riidesse panna ja kammida. E. Aspe.
▷ Liitsõnad: kammer|neitsi, koja|neitsi, toaneitsi.

neiu|põline
neiupõlves olnud, neiupõlve-. Neiupõline nimi.

noor ‹-e, -t 34›

1. ‹adj› suhteliselt alles lühikese eaga, suhteliselt lühikest aega eksisteerinud. a. (inimese kohta:) suhteliselt lühikest aega elanud, mitte veel elatanud; alles lühikest aega teat. alal tegutsenud, teat. seisundis olnud. Noored inimesed, poisid, mehed, tüdrukud, naised. Olin siis veel õige, päris noor. Noor seitsmeteistkümneaastane neiu. Meie jääme vanaks, noor põlvkond kasvab peale. Küll on inimene noorena, noorest peast rumal. Keegi ei jää igavesti nooreks. Tal on noored vanemad. Väga noor vanaema, vaevalt neljakümnene. Sa oled minust aasta noorem. Jaan on meist kõige noorem, ta oli meie klassis noorim. Noor õpetaja, esimest aastat tööl. Noore näitleja esimene peaosa. Noor abielumees, alles kuu aega tagasi võttis naise. Karl Burman noorem 'juunior'. Noores eas õpitud amet. Noorem ja keskmine kooli-iga. Noores põlves olime kõvad laulumehed. Inimene on seni noor, kuni ta süda, hing on noor. Vana mees, aga nii noore näoga. Vaata sina, sul noored terased silmad. Las tema jookseb, tal noor kerge jalg. Noor veri mängib, vemmeldab. *Kas sellest veel küllalt ei ole, kui ma oma noore elu siia [tallu] matan?! T. Lehtmets. b. (looma kohta). Noored kuked proovivad juba laulda. Noor koer tahab mängida, hullata. Mehel on rammu nagu noorel karul. Müüa noor lüpsmatulev lehm. c. (taimede jms. kohta). Noored viljapuud, marjapõõsad. Noor mets, männik, kaasik. Noortest käbidest punetav kuuselatv. Pähklid on korjamiseks alles liiga noored. Hiirekõrvul või noores lehes kased. Männi noored võrsed. Maikuu noor haljus, rohelus. Lehmad lasti noore rohu peale. d. (alkohoolse joogi kohta:) värske v. laagerdamata. Noor õlu. *See vein on küll pisut noor. Aga vanemad aastakäigud on keldrisse müüritud. H. Raudsepp. e. (loodusobjektide, -vormide, -nähtuste kohta:) suhteliselt hiljuti tekkinud; uus, värske; (aasta-aja, ööpäeva mingi järgu, aga ka muude loodusnähtuste jms. kohta:) varane, algav, puhkev, kujunemisjärgus olev. Noor kurdmäestik. Nooremad ja vanemad ladestud, ladejärgud, ladestikud. Nooremad kivisöekihid. Muhu on noor saar. Galaktika nooremad tähed. Kas praegu on noor või vana kuu? Sügisel noore jää aegu. Jänese jäljed noorel lumel. Asusime juba hommikul noore valgega teele. Noore koidu õrn puna. Pühapäeval võis põõnata noore lõunani. Kevadest sai noor suvi. Atlandilt saabub meile noor tsüklon. Öösel tõusis tuul, hommikul oli juba noor torm. *Oli juba noor öö ja ma ei teadnud, kuhupoole minna. O. Tooming. *Kui kohale jõudsime, oli Viireküla poe juures noor laat. H. Sergo. f. (objektide, rajatiste, institutsioonide, tegevusalade, millegi ajaliste järkude jms. kohta). Noor linn, spordibaas, haljasala, park. Noored Aafrika riigid. Noored instituudid, uurimiskeskused. Raadioastronoomia on noor teadus. Vanem, keskmine ja noorem kiviaeg. *Peatee pole lai autopromenaad, nagu neid kohtab noorematel kalmistutel .. V. Lattik.
▷ Liitsõnad: igi|noor, puru|noor, tuli|noor, verinoor.
2. ‹s› ‹hrl. pl.› noor inimene; nooruk. Noorte ja vanade vahekord. Lapsed ja noored. Puberteediealised, murde-eas noored. Õppivad, töötavad noored. Kesk-, kõrgharidusega noored. Noortel on omad harrastused, huvid. Noorte maailmameistrivõistlused jäähokis. Küla noored tulid kiigele kokku. Vanad vaatasid noorte lusti pealt. Parem vana habeme all kui noore piitsa all. Noorel nugise, vanal varese silmad.
▷ Liitsõnad: kooli|noor, küla|noor, linna|noor, maa|noor, töölisnoor.

nälginu ‹1› ‹s›
keegi, kes on näljas olnud, nälga kannatanud. Korjandused Aafrika nälginute abistamiseks. *Täissöönul pole isu ja nälginul pole toitu – ning hädas on mõlemad. A. H. Tammsaare.

oktant ‹-tandi 21› ‹s›

1. mat üks kaheksandik täispöördest
2. meresõiduastronoomias kasutusel olnud aparaat, mille skaala on üks kaheksandik ringjoonest
3. mat kolme ristuva tasandi vaheline ruumikaheksandik

olematu ‹1› ‹adj›
selline, millist ei ole (ega pole olnud). Olematu asi, olend, nähtus, sündmus. Uhkustab oma olematute heategudega. Olnut ei saa olematuks teha, muuta. Ta vaikis oma teod olematuks. Tuul oli peaaegu olematuks vaibunud. Tema teened selles asjas on üsna olematud. || enneolematu, ennenägematu, erakordne. *„No, tohoo, tont!” hüüdis Ott, nagu kuuleks ta jumal teab mis olematut asja. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: enne|olematu, seniolematu; rahulolematu.

olija ‹1› ‹s›
(< tgn olema); see, kes (kuskil, kellenagi) pidevalt on v. on olnud. Ta on meil tehases vana olija. Õppis töövõtteid vanemate olijate käest. Ei temast selle töö peal olijat saa.
▷ Liitsõnad: juures|olija, jõude|olija, kohal|olija, seal|olija, sees|olija, võimul|olija, väljasolija.

olnuks
oleks olnud. Nii olnuks kergem toime tulla.

olnuvat
olevat olnud. Neiud olnuvat ilusad kui inglid.

originaalne ‹-se 2› ‹adj›

1. algupärane, alguses olnud v. iseseisvalt loodud, mitte järele tehtud. Originaalne tekst, pealkiri. Välja on pandud ainult koopiad ja fotod, originaalseid esemeid hoitakse klaaskapis. Originaalne meetod, projekt, uurimus, idee. Tuli originaalsele mõttele. || ehtne. Originaalne 19. sajandi rahvariietekomplekt. See on originaalne, töötluseta rahvaviis. Ehe on nii hästi järele tehtud, et mõjub originaalsena.
2. omapärane, teistest erinev, uudne, eriskummaline. Originaalse kujuga vaas. Originaalse tegumoega jakk. Originaalne kujundusvõte, värvikombinatsioon. Ülimalt originaalse lahendusega teatrihoone. Kõige originaalsem karnevalikostüüm. Silmapaistev, igapidi originaalne isiksus. Saatehäälte originaalne ja leidlik kasutamine. Luuletaja originaalne mõttemaailm.

paigal ‹adv›

1. ühe ja sama koha peal, kohalt liikumata. Mees seisab tardunult, nagu naelutatult paigal. Ta ei suuda rahulikult paigal istuda. Ära nihele, ole ilusasti paigal! Poiss ei püsi minutitki paigal, ei läbe paigal püsida. Miski nagu hoidis mind paigal. Suudab vaevu hobust paigal pidada. Auto rattad käivad libedaga paigal ringi. Põlvetõstejooks paigal. Lennuk, kellaosuti näikse paigal seisvat. Tuult polnud ollagi, õhk seisis paigal. Olime mõned päevad paigal, enne kui edasi sõitsime. Olen kogu päeva paigal istunud 'kohal olnud, pole ära käinud'. *See oli majahoidja korter ja siin kavatseti ainult nii kaua paigal olla, kuni isa tööd leiab. L. Kibuvits. | (abstraktsemais ja piltlikes väljendites). Aeg ja elu ei saa ju paigal seista! Viimased aastad on ettevõte paigal tammunud. Registri koostamine tammub teist aastat paigal.
2. murd alati. *Ma naeran ja laulan / ja räägin lahkeste / ja selget silma näitan / ma paigal sinule. L. Koidula.

palga|leht
lähiminevikus kasutusel olnud palgaarvestuse leht, mille järgi toimus palkade väljamaksmine. Asutuse palgalehel on 115 inimest. Võta oma raha ja kirjuta palgalehele alla.

palga|raamat
lähiminevikus kasutusel olnud töövõtjale (hrl. tükitöölisele) antud raamat, mis sisaldas töölepingu ning kuhu kanti sisse palga arvestus ja väljamakstav summa

palju|kordne
palju kordi olnud, esinenud v. teatava tulemuse saavutanud. Paljukordsetele lubadustele vaatamata pole remont lõpetatud. Paljukordne vabariigi meister, meistermeeskond.

pesa|ase

1. koht, kus pesa, magamiskoht vms. on olnud v. on. Leidsime jänese pesaaseme. *.. kuid ükski ei julge veel pesaaset minna otsima, sest vabastav sõna pole öeldud. See tuleb peremehelt. H. Adamson.
2. piltl eluase, kodukoht. Noored lahkusid kodunt mujalt pesaaset otsima. Tahtis endale uut pesaaset vaadata.

polnud
ei olnud. Peol polnud ühtki tuttavat (näha).

polnuks
ei olnuks, ei oleks olnud. Polnuks palju talt vabandust paluda.

polnuvat
ei olevat olnud. Nad polnuvat süüdi, asjast teadlikud, eile õhtul kodus.

pruukima ‹pruugin 42›

1. tarvitsema, vaja olema, pidama; mõtet olema. Pruukis vaid vihjata ja soov täideti. Ta naine pruukis tegelda vaid kodu ja lastega. Me ei pruugi teda ootama jääda. See jutt ei pruugi tõsi olla. Tema aususes ei pruugi keegi kahelda. Meie hinnangud ei pruugi ühtida. Sa ei pruugi soovitatut võtta kohustusena. Seda poleks pruukinud öelda. Sul ei pruugi muretseda. Ma ei pruugi täna tööle minna. Neil ei pruugiks, ei pruukinuks minus kahelda. Mees ei pruugigi ilus olla. Pruugib ta siis teada, kus ma käin. Aga ta ei pruugi ümbrust tunda ja võib eksida. Õpetajat pruugib uskuda.
2. (regulaarselt) kasutama, tarvitama. a. (peam. söögi-joogi kohta). Eestlased pruugivad palju kohvi. Ta ei pruugi prae juurde leiba. Hakkas juba poisikesena puskarit pruukima. Pruugitud vägijoogid mõjuvad juba. Vanaema pruugib (tõbede vastu) palderjani, tärpentinisalvi. Kes on mu tubaka ära pruukinud? Ma ei pruugi lõhnaõli. b. (mitmesuguste vahendite, materjalide jms. kohta). Pruugib joonistamiseks väga kõva pliiatsit. Elektrisaagi pruukides läheb töö kiiremini. Ta ei armasta taksot pruukida. Tütar pruugib juba huulepulka. Märkmikku pruugitakse, kuni ta täis saab. Annan oma pesumasina sulle pruukida. c. (ühenduses suulise v. kirjaliku väljendusega). Pruugib vandesõnu, kurja 'vandesõna kurat'. Ära pruugi asjata Jumala nime. Madrused pruugivad väänatud keelt. Ta on kirjutises liiga palju võõrsõnu pruukinud. Pruugib seda väljendit vales tähenduses. d. (millegi abstraktsemaga seoses). Ta pruugib su pehmet südant, usaldust kurjasti. Oled kavalust pruukinud. Oma sihi saavutamiseks pruugiti vägivalda ja valet. Vabadust ei ole osatud pruukida. e. (kellegi seksuaalselt kasutamise kohta). *.. las mehed pruugivad peale vahel teisi naisi ka, ega see neil tükki küljest ära võta! V. Lattik. f. pruugitud tarvitusel olnud, tarvitatud, kantud, kulunud. Pruugitud ülikond, saapad. Pruugitud mööbli odav müük. Ostsin vähe, natuke pruugitud vaiba. Auto on tal pruugitud, mitte uhiuus. | piltl. *Lota Jürgens istus leti ette, näol ükskõikne, pruugitud naeratus.. M. Nurme.

puud ‹-a 22› ‹s›
endisaegne massiühik. a. Venemaal (ka Eestis) 16,381 kg. Üks puud on 40 naela. Puud rukist, nisu, jahu. Paar puuda liha. Tervelt puuda, puud või enamgi kaalunud kõrvits. Vanamees kaalus üle seitsme puuda. Tundus, nagu oleks puud tina ta jalgadesse voolanud. Nad on koos mitu, seitse, sada puuda soola ära söönud 'on pikka aega koos olnud ja ühes raskusi ületanud'. b. Soomes 8,5 kg

põlis|talu
põlistest aegadest ühe suguvõsa käes olnud talu. Laste talutööst võõrdumisega hakkasid põlistalud laostuma.

püssirohu|suits
mustast püssirohust lähtuv suits. Kostis prahvatus ja tuba täitis kibe, vänge püssirohusuits. Poisid pole õieti veel püssirohusuitsu nuusutanudki 'pole lahingus olnud, pole sõdinud'. *Kompaniis teenisid mõned vanad, veel Napoleoni-aegsed sõjamehed, suurte lahingute püssirohusuitsust parkunud veteranid.. G. Kaarend (tlk).

registri|kasakas
‹hrl. pl.› aj Poola valitsuse teenistuses olnud erilisse registrisse kantud ukraina kasakas

reserv ‹-i 21› ‹s›

1. varu, tagavara, varuks olev kogus; ‹pl.› varuvõimalused. Riigi toiduteravilja reserv. Porgandi juurikas kujutab endast toitainete reservi. Üks mootor töötab, teine on, seisab reservis. Otsitakse kasutamata reserve toodangu suurendamiseks. Tehas on oma sisemised reservid ammendanud.
▷ Liitsõnad: aja|reserv, jõu|reserv, maa|reserv, valuutareserv; tootmisreservid.
2. sõj. a. (komandöri käsutuses) varuks olev(ad) väeosa(d), lahinguvarustus jm. vara, mis lastakse käiku vastavalt vajadusele. Ülemjuhataja strateegiline reserv. Diviisi, pataljoni reserv. Rünnakule asudes jättis diviisi komandör ühe rügemendi reservi. Kindral otsustas reservid lahingusse paisata. b. tegevteenistuses ära olnud v. tegevteenistusest vabastatud sõjaväekohuslaste koosseis. Ta on tegevteenistusest reservi arvatud.
▷ Liitsõnad: jalaväe|reserv, ratsa|reserv, tankireserv.
3. tehn mulde jaoks pinnase võtmisest tekkinud teeäärne tasandatud põhjaga süvend

Riia gen, riia indekl
Riia leib, palsam. Aeda istutati riia rodod. Riia mark 'endisaegne peam. väärismetalli kaaluühik, hiljem ka münt Vana-Liivimaal'. Riia tünder = kaks Riia vakka 'Liivimaal kasutusel olnud viljamõõdud'. 19. saj. kasutati pinnamõõduna nii Tallinna kui ka sellest kaks korda suuremat Riia vakamaad.

roos ‹-i 21› ‹s›

1. ka bot kibuvitsa kultuuristatud teisend, hrl. lõhnavate õite ja okkaliste vartega põõsastaim; selle taime õis. Valge, kollane, kurdlehine roos. Rooside kroonlehed, lõhn, okkad, viljad. Roosadest roosidest pruudikimp. Roose kasvatama, aretama. Roosid õitsevad, lõhnavad. Talveks tuleb roosid kinni katta. Roosid on vaasis alles nuppus, juba laialt lahti löönud. Noormees ulatab, saadab neiule tulipunase roosi. Kibuvits on Eesti ainuke looduslik roos. Roosidest saadakse roosiõli. Ilme armastas lõhnaõlidest roosi 'roosilõhnalist' ja maikellukest. Mats linnas, roos rinnas. Piiga nagu vastpuhkenud roos. *.. armunud on alati kuidagi õrnatundelised ja näevad roose isegi nõgesepõõsas. V. Raun. || ‹hrl. liitsõna järelosana› teiste lillede (rahvapärastes) nimetustes, näit. alpi-, vesiroos. Hiina roos 'rooshibisk'. | piltl. Roosid 'õhetus' põskedel. Valga roos, tartu roos 'punased õunasordid'. Elu ei puistanud tema teele roose 'edu, kuulsust'. Ta on eluaeg roosidel kõndinud 'muretult õnnelik olnud'. *Vaata, et sulle õhtul viisteist roosi [= kepihoopi] talli juures ei tehta! E. Särgava.
▷ Liitsõnad: lume|roos, mägi|roos, päeva|roos, sambla|roos, tiigi|roos, toa|roos, tokkroos; floribund|roos, kimbu|roos, kultuur|roos, kääbus|roos, lõike|roos, mets|roos, miniatuur|roos, muru|roos, pargi|roos, peenra|roos, polüant|roos, pook|roos, põõsas|roos, rambler|roos, roni|roos, tee|roos, tüvi|roos, vaiband|roos, väänroos; palaviku|roos, tiisikuse|roos, viharoosid.
2. roosiõit meenutav ese; roosiõie kujutis sümboli v. kaunistusena. Roosidega seinakell, saanitekk, rätik, kindad, tapeet. Väljaõmmeldud, nikerdatud roos. Kaunistas tordi kreemist roosidega. Kuldne roos on paavsti tunnusese.
▷ Liitsõnad: jää|roos, karamell|roos, külma|roos, paberroos; kompassi|roos, meri|roos, tamme|roos, tanu|roos, tuule|roos, õliroos.
3. med bakterite tekitatud sügav nahapõletik, millega kaasneb punetus ja palavik; van eliting. Sai ehmatusest roosi. Roos lõi jala peale.
▷ Liitsõnad: eba|roos, kaenla|roos, näoroos.

rundstükk ‹-tüki 21› ‹s›
aj Baltimail tarvitusel olnud Rootsi vasköör. Valge rundstükk 'hõbeöör'.

sellal ‹adv›
sel ajal. a. nimetatud, kõne all olnud ajal. Püssirohtu sellal ei tuntud. Adrasahad olid sellal juba varustatud raudotstega. Sellal asus rohkesti saarlasi mandrile. Isa oli sellal veel täies mehejõus. *Kuhu ta sõuab vastu ööd? Keegi ju sellal üksi kalastama ei lähe. J. Mändmets. b. samal ajal. *Kuid sellal, kui vana seltsi lõpetamiskomisjon pidas oma viimast istungit, oli uus kirjandusselts töötanud juba üle poolteise kuu. F. Tuglas. *Nagu ta ühtedele andis valu, teised sellal aga kiskusid tagant ta juukseid. J. Jaik. | ‹ühendsidesõna osana› sellal kui vt kui

senine ‹-se 4› ‹adj›
seni olnud, seni eksisteerinud, seni esinenud. Senine elukäik, elukutse, meeleolu. Maja senised elanikud. Senistest eluviisidest tuleb loobuda. Senistest teadmistest ei piisa. Ta senine rahu oli kadunud. Uute automaatide jõudlus on mitu korda suurem kui senistel masinatel. Jäädi senise arvamuse juurde. Laiendati seniseid tehaseid ja rajati uusi. Ülevaade kirjaniku senisest loomingust. | ‹substantiivselt›. Elu on senisest kergem. Tänavune suvi oli senistest soojem. Transport tuleb senisest paremini korraldada. Senisest rohkem on tegeldud keeleprobleemidega.

shimmy [šimmi] ‹6› ‹s›
pärast Esimest maailmasõda mõned aastad moes olnud 2/2- v. 3/4-taktis seltskonnatants

silm ‹-a pl. gen -ade e. silme pl. illat -adesse e. silmisse e. silmi 22› ‹s›

1. inimese ja enamiku loomade paariline nägemiselund (sageli ka üksnes selle välise osa, kuju, asetuse kohta). Vasak, parem silm. Inimese, koera, kala, linnu, ussi, kärbse silmad. Kassi, hundi hiilgavad silmad. Vasika suured niisked silmad. Hallid, sinised, pruunid, rohelised, mustad silmad (vikerkesta värvi järgi). Maksahaige kollased silmad (silmavalge värvi järgi). Suured, väikesed, ümmargused, mandlikujulised, ilusad silmad. Silma sisenurk, ülemine laug. Silmade nägemisvõime, valgustundlikkus. Kauge-, lühinägelikud silmad. Mu üks silm näeb normaalselt, aga teine on pime. Hämaras silm ei seleta, mis siin kirjas on. Ere valgus hakkab silmadele, pimestab silmi, võtab silmad pimedaks. Silmist pime rauk. Auku vajunud, aukus, koopa(i)s, punnis, pungis, kõõrdi(s) silmad. Pilus silmad. Tal on marjad silmas, marjas silmad 'silmamarjad, trahhoom'. Kotid, kortsud, sinised rõngad silmade all. Paistes, vesised, (ära)nutetud, punased silmad. Silmi paotama, avama, sulgema. Tegi, lõi silmad lahti. Paneb silmad kinni. Silmi kissitama, pilutama, vidutama, jõllitama, pungitama. Ajas silmad pilukile, vidukile, jõlli, pungi. Tõmbas silmad kissi, silmad on kissis. Pikutavad lahtisi, avali silmi diivanil. Pilgutab kiiresti silmi. Pilgutab vennale silma (näit. märguandeks). Vaatab toimuvat suurte silmadega, suuri(l) silmi(l), laial silmal 'jahmunult, üllatunult'. Vahtis enda ette, silmad õudusest pärani. Vaatab tulijale otsa, silmad rõngas, pulkas peas. Vaatas rongiaknast välja, silmad (peas) kui tõllarattad, taldrikud. Silmad sõõris, uudistab laps ninasarvikut. Silmad on haiged. Silmad kipitavad, valutavad. Ravim tuleb silma tilgutada. Seep, suits läheb silma. Silmad jooksid vett. Pisarad purskavad silmist. Lapsel on pisarad silmis. Tüdruk seisab, silmad pisarais, vees. See jutt kisub, võtab, teeb silma(d) märjaks, niiskeks. Teade võttis vanainimesel pisarad silma, silmad veele. Silm kisub veele. Vesi tuleb silma, silmast välja. Silmad nõrguvad, tulevad, tõusevad, seisavad vett täis. Silmad löövad märjaks, tilguvad. Vaatab kalkvel silmi(l). Silmad nagu räästad. Kuivatab pisarad silmist, silmad pisaraist. Pühib silmi, silmad kuivaks. Kes see siin silmi vesistab? 'nutab'. Lõkerdavad, et silmad märjad. Silmad lähevad verd täis 'silmavalged lähevad punaseks'. Sidusin silma kinni. Pistis, lõi tüli käigus teisel silma välja. Surnu silmad vajutati kinni. Vanaisa sai vaskrahad silmadele 'on surnud'. Keevitaja kaitseb silmi prillidega. Tüdruk vaatab, käsi varjuks silmade ees, silmil 'silmade kohal'. Müts tõmmati silmadele, silmini pähe. Pea on silmini kinni seotud. Komberdab otsekui seotud silmi. Silmi 'lauge, ripsmeid' värvima, jumestama. Hõõrub uniseid silmi, une silmist. Uni tikub silma, tuleb silmi(le). Ei saanud terve öö und silma(le), ei pannud silmagi kinni 'ei suigatanudki'. Mure viis viimse uneraasu silmist. Laps vahib võõrale julgesti silma, silma sisse. Nii häbi, et ei julge silma vaadata. Vaatas tüdrukule liiga sügavasti silma 'armus tüdrukusse'. Suudan tõele, raskustele silma vaadata 'tõde, raskusi taluda'. Mees on sõja-aastail surmale küll ja küll silma vaadanud 'on surmale väga lähedal olnud'. Olin silmad välja jätnud, silmad jäid õue 'heleda valguse käest tulles ei näinud hästi'. Mitte ei näe nii pimedas lugeda, võta või silm näppu. Nii pime, et ei näe sõrme silma pista. Tuul oli kogu tee silma sisse 'otse vastu'. Tuiskas suud ja silmad täis (suure tuisu kohta). Poiss luiskas, sõimas suud ja silmad täis 'luiskas, sõimas nagu jaksas, kõvasti'. Ta valetab suisa silmi 'näkku, avalikult'. Kas sul pole silmi peas? 'kas sa ei näe, ei märka'. Kus su silmad olid? Mul on omal silmad peas 'näen ja taipan ise'. Ma ei usu oma silmi! 'ei suuda seda, mida näen, uskuda'. Mida nende vanad silmad kõik nägema pidid! Olen üksainus silm ja kõrv 'vaatan ja kuulan väga hoolega'. Tal polnud naiste jaoks silmi 'ta ei huvitunud naistest'. Nägi, veendus oma(enda) silmaga 'ise', et kodu on paljaks varastatud. Jätsin ilma silma nägemata 'vahetult nägemata' jumalaga. Laps kosub lausa silma nähes 'nähtavalt'. See on silmaga näha 'ilmselge', et ta terve pole. Surm, pääsemine oli silmaga näha 'väga lähedal, käegakatsutav'. Siitkandi koolmeister on agar talurahva silmi selgitama 'talurahvale teadmisi jagama'. Silmad keerlevad, pöörlevad peas (silmamunade, ka pilgu nähtava liikumise kohta). Pööritasin imestusest, pahameelest silmi. Kellele sa oma silmi pööritad? (pilkudega koketeerimise kohta). Silmad lähevad pahempidi pähe 'on nii, et ainult silmavalged paistavad'. Silmad hüppavad pealuust välja 'on näit. imestusest väga pungis'. Kutsikail tulevad silmad pähe 'kutsikate silmad lähevad lahti ja nad saavad nägijaiks'. Silm on väike, aga näeb kõik ilma. Hirmul on suured silmad. || silmanägemine; nägemisvõime, -teravus. Head, teravad, töntsid, viletsad silmad. Loe sina, sul selgem silm. Tal on täpne silm. Raske haigus võttis silmad, ta silmad kustusid. Vanaisa on silmist ilma. Silm ei võta 'ei näe' enam. Kui silm ei peta, on tulijaid kaks. Vanal varese, noorel nugise silmad. *Peagi röövis saabuv ööpimedus meilt ka silmad. H. Sergo. || (inimese kohta, kes midagi näeb või jälgib). Aed ehitati nii kõrge, et võõras silm sellest üle ei ulataks nägema. Riigipiire kaitsevad valvsad silmad. Röövlitel olid silmad-kõrvad valvamas. Tema oli see silm ja kõrv, kelle kaudu kõike teati. *Ta teatas neile, et sõidab talveks ära, aga jätab siia oma silma. A. Kurtna (tlk). || (nägemismuljega seoses). Metsarohelus rõõmustab silma, on silmale rõõmuks, pakub silmale palju. See vaatepilt riivab, kriibib silma. || silmaümbrus; silmnägu. Silmad lähevad mustaks, on määrdunud. Kriimuks nutetud silmad. Silmi loputama, (puhtaks) pesema. Motorist viskab kiiresti vett silma(de) peale. Võttis räti ja kuivatas silmad ära. Atsil löödi silm siniseks. Naine kisub sul silmad lõhki. Su ütlemine sobis siia nagu rusikas silma 'silmaauku'. Pistab monokli paremasse silma. Seisab, kiiker silmas.
▷ Liitsõnad: hirve|silm, fassett|silm, ihu|silm, inim|silm, jõll|silm, kassi|silm, kriim|silm, kõõr(d)|silm, lapse|silm, liha|silm, liit|silm, linnu|silm, mandli|silm, mongoli|silm, nööp|silm, pilu|silm, pulli|silm, pung(is)|silm, punn|silm, sea|silm, sini|silm, sõstra|silm, täpp|silm, vasika|silm, vidu|silm, öökulli|silm, ükssilm; seadusesilm.
2. silmavaade, pilk, vaatamisviis. Tõstsin silmad raamatult (üles). Silmi lakke, üles, maha lööma. Seisab, silmad laes, maas. Seesolijad viskasid silmad ukse poole, tulija peale. Heitis aeg-ajalt volksti silma peeglisse. Laskis silmad toas ringi, ümber käia. Käis silmadega üle ruumi. Silm langes lauale. Libistab, laseb silmadega üle lehe. Tõin ajakirja, tahaks silma(d) sisse pista. Heitsin, lõin, viskasin artiklile silma(d) peale ja ehmusin. Silmad libisevad, jooksevad üle kirjaridade. Neelab silmadega, silmad neelavad raamatu ridu. Kiskusin silmad paberilt lahti. Maalilt oli raske silmi (ära) pöörata. Silmad jäid temasse, tema külge kinni. Kuulajad ripuvad silmadega kõnemehe huultel. Silmad ripuvad rääkija suu küljes. Laps otsib silmadega ema, sihib silmadega kommikotti. Valvur puurib silmadega pimedusse, akent. Arsti kogenud silm märkas tõbe kohe. Ta silmad käivad mu kannul. Silm riivab möödujat, puhkab lilledel. Kõikjal meri, nii kaugele kui silm ulatab, ulatub, võtab. Ei tea, kuhu häbi pärast silmi panna, peita. Ei julge poja pärast enam oma silmi kellelegi näidata. Annab sõbrale silmadega märku. Teritasin silma, et paremini näha. Silmade keel, mäng. Silmad naeravad, säravad, löövad välku, välguvad, pilluvad sädemeid, põlevad nagu palavikus (peas). Silmi välgutama, volksutama (näit. provotseerivalt, demonstratiivselt siia-sinna vaatamise kohta). Silmis süttis kaval tuluke, välgatas rõõm, silmad kustusid. Silmad krillis (peas) (hrl. purjusolekust tingitud uduse pilgu kohta). Sõbralikud, hellad, tõsised, nukrad, säravad, selged silmad. Tähelepanelikud, terased, klaasistunud, tühjad silmad. Ta silmist paistab tarkus. Silmis tuhat küsimust. Püüdsin ta soove silmist lugeda 'sõnatult taibata'. Nägi tütre silmist, et asjad on halvad. Kõigil on silmad ootust, ärevust täis. Valvsail silmil, jahmunud, säravi, põlevi silmi jälgitakse toimuvat. Laskurid harjutavad, proovivad silma 'harjutavad, proovivad laskmist'. Vanemad ei vaata poja pruudi peale hea silmaga 'pruut ei meeldi neile'. Vaatas naabri koera poole viltu silmaga 'umbusklikult'. Vaatan nüüd elule hoopis teiste silmadega 'teistmoodi'. Luges teksti korrektori silmaga 'tähelepanelikult, teraselt nagu korrektor'. Püüa oma kodu näha, vaadata kunstniku silmaga. Silm on hinge peegel.
▷ Liitsõnad: kala|silm, kulli|silm, nirgi|silm, nugis|silm, särasilm; kunstniku|silm, lavastajasilm.
3. esineb mitmesuguste püsiühendite, ütluste, väljendite koosseisus v. eritähendusliku sõnavormina (vt. ka fraseoloogiaosa). a. (väljendites, mis osutavad vaataja asjatundlikkusele v. tähelepanelikkusele). Tal on moe asjus silma. Sel õmblejal on hea silm. Majapidamises läheb vaja nooriku kätt ja silma. Heal kasvatajal jätkub silma kõigi laste jaoks. *Mareti.. silma maja korraldada kiitis isegi vana Peter. R. Sirge. *Talvelgi on omad nüansid, kui on silma. M. Traat. b. (kellegi v. millegi märkamisega ühenduses). Talle ei puutunud midagi kahtlast silma. Marile jäi silma, et õde on väga kahvatu. Peeter jäi talle juba esimesel kursusel silma. Ega mu võtmed pole sulle silma juhtunud? Kevadeti lööb, kargab praht rohkem silma. c. (silmamõõdu kohta). Kaugust tuli mõõta, hinnata silmaga. Rätsep lõikas riiet silma järgi 'silmamõõduga'. Silm on sirkel ja nina vinkel (töö kohta, mida tehakse mõõduvahendit kasutamata). d. (nägemishäirete ilmingute kohta). Arvud hakkasid silme ees tantsima. Silmade ees, silmis virvendab. Maailm pöörleb silme ees ringi. Vihastas, sai põrutada, nii et silme ees läks mustaks. Lõin pea nii kõvasti ära, et silmist lõi, lendas sädemeid. Valu võtab silmade eest mustaks. *Indrekul lõi silmade ees kõik mustaks, pilkases pimeduses sähvisid ainult mingisugused kiudpeened palavad välgud. A. H. Tammsaare. e. väljendab kujutlustes, meeles, vaimusilmas olevat. Ema kuju seisab ikka mu silmade ees. Võigas pilt tükib silma. Seda pilti ei saa silmist pühkida. Peab Issandat alati silme ees. Tal on selge siht silme ees. Laskis kogu päeva silma eest läbi. Läbielatu möödub mu silmade ees. Manas silmade ette salapärase daami. Maalib maaelu võlud silme ette. Ta silmade ette tuli isakodu. Romaanikangelane kerkib silme ette. || [kellegi] silmis (kellegi) meelest, arusaamist mööda, (kellegi) jaoks. Ta muutus mu silmis aina kaunimaks, targemaks, paremaks. Sõjast tulnud meeste silmis polnud millelgi väärtust. Avalikkuse silmis on sel ajakirjal suur autoriteet. f. silmist vaateväljast, nägemisulatusest, lähedusest. Olime rannal, kuni paat silmist kadus. Kao, kasi mu silmist! Mis silmist, see südamest.
▷ Liitsõnad: vaimusilm.
4. miski kujult v. pinnalt silma (1. täh.) meenutav v. selline osa millestki. a. silmus (hrl. silmkoe elemendina), aas. Kudumi, trikoo, võrgu, püüniste silmad. Pahempidi, parempidi kootud silm(ad). Kuduja loeb silmi. Noppis vardalt mahatulnud silmad tagasi. Silmi (üles) looma, kahandama, kokku võtma. Üks silm jäi vahele. Sukad esimest korda jalas ja juba silmad jooksevad. Sukal läks, jooksis silm maha. Silmi üles võtma. Silmade tihedus, suurus. Suurte, väikeste, tihedate silmadega noot. Tikkis tanule silmad. *Katrin istus nurgas võrguhargi taga ja sopsis uiga kalasile ühe silma teise kõrvale. H. Sergo. b. kirve (vm. sellelaadse tööriista) tömp osa, kand; selles olev varreauk. Lõi, tagus suure kirve silmaga kiilu puusse. Silmaga, ilma silmata kivikirves. Kirka, kõpla, haamri silm. *Kallemeel laskus põlvili jääle ja koputas tapri silmaga otse kala lagipähe. A. Kalmus. c. auk saapa- v. kingapealses paela läbi tõmbamiseks; nööpauk; eelmiste (metallist) ääris. Silmadega kingad, saapad. Pael ei lähe silmast läbi. Metallist silmad. Silmaga nööpauk. d. avaus, ava milleski. Õmblusnõela, õngekonksu silm. Niit tuleb silmast läbi ajada. Lühikese, pika silmaga nõelad. Terad voolavad silmast 'kivisilmast' veskikivide vahele. Tihedate silmadega sõel. e. pudrusilm. Pudrul on või silmas. Perenaine paneb silma ka pudrusse, pudrule sisse. Pani pudrule tükikese võid silmaks. *Putrude kõrvale anti ka piima, kui seda oli, vahel pandi sulatatud rasvagi silma. M. Metsanurk. f. värviline klaasikilluke v. kivi ehte kaunistusena. Veinpunaste silmadega preesid. g. punkt (täpina täringul, mängu ehk võistluse kokkuliidetava arvestusühikuna). Mitu silma on ühel täringul? Sai kolme viske kogusummaks 12 silma. Kaardimängijad loevad silmi. Äss annab üksteist silma. Mängisime mutti kolm senti silm. Võitja laskis 50 võimalikust silmast välja 49. Suurim korvikütt oli Mati kahekümne silmaga. h. kartulimugula uinuv pung; iduauk, milles see asetseb; silmastamisel kasutatav pung. Kartuli silmas peitub kolm või enam silma. Silmastaja lõikab pookoksalt silma. Silm läks hästi kasvama. i. madalate ja laidude vahelised sügavamad kohad meres; madal rannaäärne jäänukjärv. Laev ei saanud kitsast Püssirahu silmast läbi sõita. Saaparahu silmas on sügav vesi. *Leetel kasvab tedrehein, kohati tükeldavad seda kitsad madalad veeväljad – silmad. J. Smuul. *.. silm on väike järveloik, mille meri taganemisel randa maha jätab.. A. Hint. j. tuulevaikne piirkond tsükloni keskosas k. piltl. Päikese kuldne silm. Järvede sinised silmad. Kastetilk särab lille silmas. Valgusfoori punane, raadio roheline, piibu tuline silm. Kaamera silm. Majakas pilgutab silma. Autod välgutasid kurvidel silmi. Kurbade silmadega mersu. Kustunud silmadega majad. Ärklitoa silmad on pimedad. Läikivad silmad paabulinnu sabasulgedel. Praemuna kollane silm. Märklaua must silm. l. ‹liitsõna järelosana› esineb taimede ja loomade (rahvapärastes) nimetustes, näit. pääsusilm
▷ Liitsõnad: akna|silm, auto|silm, härja|silm, järve|silm, kartuli|silm, kassi|silm, kinga|silm, kinnis|silm, kirve|silm, kivi|silm, klaas|silm, konna|silm, lauka|silm, liia(s)|silm, liig|silm, linnu|silm, lätte|silm, lüüsi|silm, majaka|silm, mõrra|silm, niie|silm, nooda|silm, nõela|silm, paisu|silm, pikk|silm, pudru|silm, põlve|silm, püvi|silm, rasva|silm, soo|silm, suka|silm, tule|silm, tähe|silm, ukse|silm, vee|silm, veski|silm, või|silm, võrgu|silm, õhk|silm, õiesilm; häni|silm, härja|silm, kiilas|silm, kriim|silm, oja|silm, paabu|silm, lõo|silm, pääsusilm.
vrd silmini

soolaleiva|pidu
pidu, millega tähistatakse uude (elu)kohta kolimist (ning kuhu on olnud kombeks kostiks soola ja leiba kaasa viia). Peeti soolaleivapidu.

stuka ‹6› ‹s›
kõnek (Teises maailmasõjas kasutusel olnud pikeerivate Saksa pommituslennukite kohta). *Tarvitseb vaid ühelainsal stukal siia tulla, on patarei kindla peale kadunud. J. Peegel.

surm ‹-a 22› ‹s›

1. organismi elutegevuse lakkamine, mida võivad põhjustada loomulik vananemine, rasked haigused ja vigastused. Loomulik, füsioloogiline surm. Patoloogiline surm. Bioloogiline surm. Kliiniline surm. Varajane, äkiline, silmapilkne, enneaegne, vägivaldne surm. Hea, õnnis surm. Vaikne, rahulik, ilus, valutu surm. Piinarikas, kole, hirmus, pikk surm. Piir elu ja surma vahel. Must surm 'katk'. Lapse, ema, sõbra surm. Surm võllas, mahalaskmise läbi, elektritoolil, tapalaval. Surm sõjas, lainetes, meres. Surm alkoholi tagajärjel. Ta on sõjas palju surma näinud. Leidis lahingus oma surma. Poeg suri tal õnnetut surma 'õnnetuse läbi'. Kohus mõistis kurjategija surma. Hirm surma ees. Elu lõppemine surmaga on paratamatu. Elupäevi surma poole saatma, veeretama, ajama. See haigus sai talle surmaks. Teda ei suudetud surmast päästa. Ta oli oma (peatset) surma ette aimanud. Tundis, et surm on ligidal. Ta saab terveks, kui pole surmale määratud, surmaks antud. Haavatu heitles, võitles surmaga, vaakus kaua elu ja surma vahel. Vanainimene mõtleb sageli surmale. Saaks enne surma veel korraks kodukanti! Sõdurid läksid, tormasid surma. Surma kartma, soovima, ootama. Kellegi v. millegi eest surma minema. Duell lõppes ühe poole surmaga. Hoidsid ühte elus ja surmas. Elasid koos, kuni surm nad lahutas. Mälestati surma läbi lahkunud koguduseliikmeid. Surmale, surma suikuma 'surema'. Võitlus elu ja surma peale. See on elu ja surma küsimus. Ristiusk kuulutab elu pärast surma. Kuulipildujad külvasid lahinguväljal surma. Oma vaenlasele soovis ta surma. Et surm ta ometi koristaks! Armastus on tugevam kui surm. Jäi talle surmani truuks. Mu vabandust võid oodata surma laupäevani 'väga kaua, lõputult'. Poiss kartis tüdrukuid nagu surma. Eluks vähe, surmaks palju (millegi väga väikese koguse kohta). Paras surma järele saata (väga aeglase inimese kohta). Kahte surma ei sure keegi. Noorel lähevad aastad pulma poole, vanal surma poole. Sent surmaga, surmale võlgu (vana v. muidu kehaliselt viletsas seisus inimese kohta). Surm suu juures, silme ees, silmaga näha 'väga lähedal'. Surma vastu pole rohtu. *Tema [= Kõrboja talu] väsitab kõik, tema piitsutab kõik surma, piitsutas juba vend Oskari, piitsutas hiljem eidegi. A. H. Tammsaare. *Isa surma peal [suremas] haige, aga poeg käib ilusaid tüdrukuid noolimas! E. Bornhöhe.
▷ Liitsõnad: aatomi|surm, aju|surm, gaasi|surm, hukkamis|surm, janu|surm, katku|surm, liiklus|surm, lämbumis|surm, nälja|surm, piina|surm, poomis|surm, risti|surm, solgi|surm, sünnitus|surm, tule|surm, uppumis|surm, vanadus|surm, viinasurm; kangelas|surm, märtri|surm, ohvrisurm; vaba|surm, varju|surm, äkksurm.
2. surm sümboolse kujuna, personifitseeritult. Halastamatu surm. Surm kõnnib luurates, varitsedes. Surm seisab vikatiga selja taga. Surm peab lõikust. Surma saagiks langema. Surm astub lähemale. Veri, vägivald ja surm kõndisid üksteise kannul. Surm vihistab oma vikatit. Surma vikat niidab, peab lõikust. Surm niitis inimesi maha kui loogu. Surm võttis, röövis emalt lapse. Surm sulges ta silmad. Jäi ka surma palge ees rahulikuks. Merehädalised päästeti surma suust, küüsist. Võidujooks surmaga. Surma halastamatu käsi on viinud andeka kunstniku. Surma ees on kõik võrdsed. Ta on mitu korda surmale silma vaadanud 'surmaohus olnud'. Surm ei võta ka sealt, kust midagi võtta pole.
3. lõpp, häving. Vankri surm on tee peal. Surmale määratud küla, järv, loomaliik. *.. kordamine on alati kunsti surm. K. Ird. *Aga see kopliaia soine mätastik oleks kindel masina surm. E. Univer.
4. häda, vaev, nuhtlus. Koolis oli ta surm matemaatika. Suure surmaga 'hädaga, läbi häda' sain kohvrid koju tiritud. Sain ta lõpuks suure surmaga nõusse. See nääpsuke naine on surmaga pooleks 'suure vaevaga, raskustega' kolm last ilmale toonud. *Nägu ja kaela – iseäranis kaela märjaks teha lasta .. see oli mu surm .. E. Vilde.
5. kõnek (väga haige ja viletsa inimese v. looma kohta). Hobused on tal kõik vanad surmad. Mis ta va surm peaks ringi kooserdama, ei märka kodus istuda! Seda vana surma ei saa enam tööle sundida. Ämm on tal juba niisugune surm, et vajab järjest aitamist. *Miks muidu põgenes ta oma noore ilusa ema juurest selle inimvare, selle luiste sõrmedega surma juurde? V. Saar.

sõdur|sass ‹-i 21› ‹s›
van kõnek (Eesti sõjaväes) üle kahe kuu sõjaväes olnud sõdur

taaler1 ‹-lri, -lrit 2› ‹s›
aj
1. Saksamaal jm. peam. 16.–18. saj. kasutusel olnud hõbemünt. Puistas kotist taalrid letile. Aastapalk 52 Rootsi taalrit. *Seal visati nüüd igalt poolt taalreid, pooltaalreid ja peenikest hõberaha, vahetevahel langes ka .. kuldraha vanamehe kübarasse. F. R. Kreutzwald.
▷ Liitsõnad: hõbe|taaler, riigitaaler.
2. maa hindamise ühik Liivimaal. Viiskümmend taalrit suur koht. Talu müügihind oli 180 rubla taaler.

tagasi|ostmine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
enda oma olnud v. enda müüdud asja ostmine; taaskasutuseks, uuesti müümiseks ostmine. Plaanib talu tagasiostmist. Tagasiostetud raamatud. Taara tagasiostmine.

tahvel ‹-vli, -vlit 2› ‹s›

1. korrapärase (hrl. nelinurkse) kujuga õhem tükk mingit ainet v. materjali, selline ese(meosa), plaat. Tahvel šokolaadi. Tahvliteks pressitud jõusööt. Pruunides tahvlites tisleriliim. Plekist tahvel. Too paar tahvlit pappi. Tahveluks koosneb raamist ja tahvlitest. Lõi sahvriuksest tahvli välja. Vankrikere tahvlid. Tuul keerutas kõnnitee kandilistelt tahvlitelt tolmu. Jää lagunes tahvliteks. *.. vaata parem, mihane tihe ja plink tallanaha tahvel .. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: graniit|tahvel, hõbe|tahvel, kivi|tahvel, klaas|tahvel, marmor|tahvel, metall|tahvel, nahk|tahvel, plekk|tahvel, puu|tahvel, savi|tahvel, tina|tahvel, vineertahvel; katte|tahvel, uksetahvel; liimi|tahvel, šokolaaditahvel.
2. (seinal rippuv) alus, plaat info edastamiseks. Teadete tahvel. Tahvel majaelanike nimedega. Seinal rippus tahvel tekstiga: „Varisemisoht”. Töösaavutused märgiti tahvlile. Tahvel ukse kohal teatab, et siin töötab kingsepp. Iluuisutamiskohtunik näitab tahvlit, millel on hindenumber. || mälestustahvel. Haual polnud ei risti ega tahvlit. Vabadusvõitleja mälestuseks pandi majaseinale tahvel.
▷ Liitsõnad: au|tahvel, hoiatus|tahvel, häbi|tahvel, info(rmatsiooni)|tahvel, keelu|tahvel, kuulutus|tahvel, reklaam|tahvel, teabe|tahvel, teadetetahvel; haua|tahvel, memoriaal|tahvel, mälestus|tahvel, nimetahvel.
3. puhastatav alus, plaat kirjutamiseks. a. seinal rippuv v. jalgadel seisev suurem alus hrl. klassis v. loenguruumis. Õpetaja kirjutas ülesande tahvlile. Kirjutab kriidiga tahvlile oma nime. Nühkis lapiga tahvli puhtaks. Juku kutsuti tahvli ette, juurde vastama. Must, valge tahvel. b. endisaja koolis iga õpilase kasutuses olnud kirjutusplaadike. Kiltkivist tahvlile kirjutati krihvliga. Lapsed võtsid oma tahvlid ja hakkasid kirjutama. Kirjutas tahvli mõlemad küljed täis. *Tiuks rehkendas. Põlvedel oli tal suur, punase raami ja katkise nurgaga tahvel .. O. Luts. || ‹liitsõna järelosana› plaat, millele vanasti vajutati tähemärke, jooniseid jm, näit. savitahvel
▷ Liitsõnad: klassi|tahvel, kooli|tahvel, loengutahvel; kiilkirja|tahvel, vahatahvel vrd valgustahvel.
4. pilditahvel. Värvitrükis tahvlid. Entsüklopeedia tahvlid.
▷ Liitsõnad: värvitahvel.
5. tahvelmaal. Püha õhtusöömaaega kujutav tahvel.

tarvitamatu ‹1› ‹adj›
mitte tarvitusel olnud v. olev. Kõnes leidus haruldasi ja tarvitamatuid sõnu.

tema|aegne
tema kaasaegne, tema ajal olnud v. esinenud. Shakespeare ja temaaegne näitekirjandus. Temaaegsed seisukohad on tänapäevastega võrreldes tundmatuseni muutunud.

toitjakaotus|pension
toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele määratav pension

too|kordne
tolleaegne, tol ajal olnud, toimunud jne., tollane. Tookordne Eesti meister käimises. Mäletan, mind kutsuti meie tookordse direktori juurde aru andma. Presidendi tookordne riigivisiit Prantsusmaale. Talle meenusid järsku kõik tookordse loo üksikasjad. *.. vana Mänd oli omal ajal Venemaal polütehnikumi lõpetanud ja proual võis olla tookordse tütarlastegümnaasiumi haridus. P. Viiding.

tosin ‹-a 2› ‹s›
arvult 12 midagi v. kedagi (varem kasutusel olnud eriti tükk-kaupade arvestusühikuna). Tosin muna, mune. Tosin taskurätti, voodilina. Vanemad inimesed loendavad nuge-kahvleid tosinates. Terve tosin mehi. Mis suutis tosin sõjameest selle hulga vastu! Lugesin läbi umbes pool tosinat teost. Inimesi võis saalis olla paari tosina ringis. Asjahuvilisi kogunes tosina jagu. Järves on ligi tosin kalaliiki. Minna jäi veel tosin kilomeetrit. Tosin aastat tagasi. Seda juhtus umbes tosin korda. Vanapagana, vanakuradi tosin '13'. || (ebamääraselt suure hulga kohta). Vanaema teadis tosinate kaupa huvitavaid lugusid. *Nagu temasugusel poisil tüdrukutest puudu, keda sünniks võtta! Tal neid iga sõrme jaoks tosin! E. Vilde. *Jaamakorraldajal oli vahepeal tosin tegemist olnud .. A. Valton.
▷ Liitsõnad: kuradi|tosin, tonditosin.

tsaari|aegne
tsaariaega kuuluv, tsaariajal olnud v. esinenud; tsaariajast pärit. Tsaariaegne koolisüsteem, gümnaasium. Tsaariaegne sandarm, ametnik. Vana tsaariaegne maja. Vanavanematelt päritud tsaariaegsed kuldrublad.

tulema ‹tulla, tulin, tullakse 39›

1. (eesmärgile osutamata:) lähenedes liikuma. a. (inimese v. looma kohta). Eemal maanteel liigub keegi, ei saa aru, kas tuleb või läheb. Tuleb aeglaselt, kiirustades, lonkides, joostes, longates. Sibab, tipib, vehib tulla. Tule ruttu, tule kiiremini! Tulin jalgsi, hobusega. Ema tuli lauda poolt. Kust sa nüüd tuled? Ta laulis tulles. Inimesi voorib tulla. Vahetpidamata tuldi ja mindi. Läks tuldud teed tagasi. Lapsed tulid ees, koer tuli nende kannul. Lehmakari tuli mööda teed. b. (sõiduki vm. liikuva objekti kohta). Ettevaatust, tramm tuleb! Nurga tagant tuli mootorratas. Mereselg oli lage: mitte ühtegi laeva polnud tulemas. Pilved tulevad ja lähevad. Tugeva tuulega hakkasid jääpangad üha kiiremini tulema. Lained tulid aeglaselt randa. c. (sademete jm. ilmastikunähtuste kohta). Eile tuli kõvasti vihma. Lund tuli kui kotist. Ja kus siis hakkas alles rahet tulema! Nendest pilvedest vihma ei tule. Sadas, tuli isegi mitu raksu äikest. *Kolm päeva tuli tuult. Siis vaikis. A. Mälk.
2. eesmärgipäraselt lähenedes kuhugi (v. kusagilt) liikuma. a. (seoses kohaga). Tule minu juurde! Tule mulle lähemale! Tule istu siia laua äärde! Tule ruttu tuppa! Kõik tulid õhtul koju. Tulin poest, kinost. Lapsed tulid metsast, järve äärest. Ära enam minu silma alla tule! Ära karda, tule lagedale! Kas tema ka sinna tuleb? Hommikul läheb kari metsa, õhtul tuleb koju. Ei mina teie jalgu 'teile takistuseks' tule. Tule eile meile! (rahulolematust, imestust jms. väljendav ütlus millegi segase kohta). Kus viga näed laita, seal tule ja aita. | piltl. Ta tuli kirjandusse luuletajana. Katsu pilvedelt 'unistustest' maa peale tulla. Praegu tuleme omadega mäele 'saame hakkama'. Lavale tuli 'toodi' uus ooper. On tulnud ettepanek sõnavõtud lõpetada. Sõnad tulid raskelt üle huulte. Õnnesoovid tulid südamest. b. (seoses tegevusega). Tule sööma, tantsima! Ta tuli ametit õppima. Rein tuli koolivaheajal koju käima. Tule meid ikka vahel vaatama! 'külasta meid vahel'. Tulin sulle tere ütlema. Kas tahaksid meile tööle tulla? Sõbrad tulid meile külla, lõunale. Peeter tuli Marile kosja. Kes tuleb minuga koos jalutama, marjule, kalale? Kas tuled mulle veidi appi? Tuleme homme sinu jutule. Tulen ühes asjas sinu palvele. Vaenlane tuli rünnakule 'ründas'. Tuli töölt, koosolekult üpris hilja. Ta tuleb mustikalt, ujumast, jahilt, matkalt. Mehed tulid lahingust, luurelt. Röövlid tulid kallale. Algul sõimas, siis tuli mulle kätega külge. Võlausaldajad tulevad kaela peale. Tule meile tülis vahemeheks. Kas tuled mulle (naiseks)? – Sinule ma küll ei tule. Ära kohe tulegi sellise jutuga! Tuli oma ettepanekuga, plaaniga, murega lagedale 'tegi selle teatavaks, ütles selle välja'. Kes sina oled, et tuled 'hakkad' mind keelama! Tulge jaole, Jüri teeb kõigile välja! Rebane tuli kanavargile, paha peale. Tule jumal, taevas appi, tema ei teagi! heldene aeg (imestust, üllatust väljendav hüüatus). | piltl. Aknast tuleb valgusvihk. Ole ettevaatlik, et sealt mõni kivi sulle pähe ei tule 'kuku'. Tõbi, haigus tuli kallale. Üks häda tuleb teise otsa. Siit võib veel sekeldusi, pahandusi kaela tulla. Rasked mõtted tulevad kiusama. Õnnetus ei hüüa tulles. *Sadas lund, nüüd valge maa – / tuli päikegi / pilve tagant vaatama .. E. Enno.
3. nähtavale ilmuma, nähtavaks saama, esile ilmuma. Kraanist ei tule vett. Haavast hakkas verd tulema. Oja kaob maa alla, tuleb siis uuesti nähtavale küla esimeste majade juures. Linnamäe kaevamisel tuli päevavalgele rohkesti kivi-, luu- ja pronksesemeid. Ümbrikust tulid nähtavale ajaleheväljalõiked. Vaata, kas teiselt kanalilt 'televiisoris' ka midagi tuleb. See sõnatüvi tuleb esile veel mõnes adverbis. *Nüüd tulebki juba [veest] võrk, aga ... tühi. M. Raju.
4. kostma, kuulda olema, kuuldavaks saama. Raadio oli lahti, sealt tuli muusikat. Hääl tuli nagu maa alt. Piksemürin tuli järjest lähemalt. Surija kurgust tuli kuuldavale tume korin. Hüüdis küll, aga vastust ei tulnud. *Seni rahulik näoke [imikul] tõmbab nüüd kirtsu .. ja siis hakkab tulema üks „puää” teise otsa. P. Krusten. || (laulu, jutu kohta). Mehed, laske lauludel tulla! Lase tulla, mis sul öelda on.
5. (seoses seisundi, oleku v. olukorra kujunemise ja muutumisega). a. (elusolendiga toimuvate füüsiliste, füsioloogiliste, psüühiliste jm. protsesside kohta). Lapsel hakkavad vist hambad tulema. Kassipojal tulevad varsti silmad pähe 'saab nägijaks'. Lehm on kevadel lüpsma tulemas. Maasik tuleb teist korda piima 'pärast teist poegimist lüpsma'. Haige tuli meelemärkusele, teadvusele. Ära tee seda, tule ometi mõistusele! 'võta aru pähe'. Nii kahju, et pisarad tulevad, vesi tuleb silma. Kananahk tuleb ihule, kui see õudus meenub. Tal tuli hirm nahka. Minu peale tuli suur rõõm. Siis tuli minulgi hale meel. Kõhkles, siis tuli mingile otsusele. Kas sul tuleb mõni hea mõte pähe? Jaak tuli heale mõttele. Tal ei tule mõttessegi meid kahtlustada. Sellele, selle peale 'sellisele mõttele' ma ei tulnudki. Tal ei tulnud sellist võimalust pähegi, mõttessegi. Mitte ei tule meelde, kust ma seda lugesin. Pill tuleb pika ilu peale. b. (elutute objektide, nähtuste vms. kohta). Sitke juur, ei tule rebides katki. Auto on äsja remondist tulnud. Vorstid tulid just ahjust. Tulid tarvitusele uued tööriistad. Miniseelik tuli taas moodi. Opositsioon tuli lõpuks võimule. Mitu laulu tuli kordamisele. See küsimus tuleb arutusele, otsustamisele järgmisel koosolekul. Pikapeale tuli tõde päevavalgele. Pettus tuli ilmsiks, avalikuks. Aga kui see asi ükskord siiski avalikuks tuleb, mis siis saab? Peagi tuli ilmsiks, et olin oma teadmisi ülehinnanud. *Taevas tuli tähti täis, kuusirp hakkas paistma .. J. Parijõgi.
6. (hrl. ajaliselt:) saabuma, pärale v. kätte jõudma. Ema ei olnud kodus, aga pidi varsti tulema. Kõneleja hilineb, tuleb alles kella viieks. Delegaadid tulid kohale. Kas täna posti tuli? Sulle tuli kiri, telegramm, mingi teade. Kauplusse tuli 'toodi' värsket kala. Kevad tuli sel aastal varakult. Tuli hommik, õhtu. Tuli esimene koolipäev. Peretütrel on varsti pulmad tulemas. Küll kord tuleb aeg, kus .. Räägitakse, et sõda tuleb meiegi maale. Gripilaine tuli jaanuaris. Siis hakkas teistest maadest imelikke kuuldusi tulema. Tuleks ometi uni! Pärast meid tulgu või veeuputus. | piltl. Nüüd on tulnud minu tund teile tasuda. Paistab, et järg on meie kätte tulnud. Taat arvas, et tema (viimne) tunnike on tulnud 'hakkab surema'. || (tervitusväljendis saabunud külalisele). Tere tulemast, kallis onupoeg! Peremees ise ütleb kõigile tere tulemast. || piltl (lapse sünni kohta). Abiellus, siis tulid lapsed. Esimene lastest oli tüdruk, siis tuli kolm poissi. Naisel on juba teine laps tulemas 'on teist korda rase'. *Milleks üldse maailma tulla, kui seda maailma ei nähta? A. Valton (tlk).
7. tekkima, ilmuma, sugenema, sündima. Kätele tulid vistrikud. Kukkumisest tuli suur muhk otsaette. Laubale tuli higipiisk. Äkki tulid külmavärinad. Haige näole on juba pisut jumet tulnud. Jalgadesse tuli nagu uut jõudu. Mälestusi heietades tuleb silme ette lapsepõlvekodu. Tuli tahtmine vaadata, mis seal toimub. Jutus tuli vaheaeg. Lahendused tulid nagu iseenesest. Sellest on meil mitu korda juttu tulnud. Meil ei ole see jutuks tulnud 'sellest juttu olnud'. Süüdistustel ei paistnudki lõppu tulevat. Seemnest kasvab taim, pungast tuleb õis. || piltl (kusagilt pärinemise, lähtumise kohta). Maarahva hulgast tulnud haritlased. See sõna võib olla tulnud muinaspõhja keelest. Kas sa tead, millest selle koha nimi on tulnud? *.. luges meile ette Tuglase „Androgüüni päeva”, et näidata, kui ilus ja värvirikas on Tuglase sulest tulnud eesti keel. K. Ird.
8. ‹hrl. 3. pöördes› saama (6. täh.), kujunema. a. osutab mingile saavutusele, tulemusele. Tuli võistluste, turniiri võitjaks. Meie sportlane tuli kolmandaks, 3. kohale, pronksmedalile. Antsust tuli üllatusvõitja, mina jäin teiseks. Esimene värav tuli Lepneri pealelöögist. Jaanist tuleb hea sõdur. Tütrest tuli kuulus laulja. Sellest poisist tuleb veel tubli mees. Ei temast spordimeest tule. Katist ja Matist tuli paar. Nii raskesti vigastatud, ei sellest mehest enam elulooma tule 'ei jää elama'. Sellest riidetükist tuleb seelik. Kitsas ruumis tuli õhust puudus. Oleksin ära ostnud, aga rahast tuli puudu 'raha ei jätkunud'. Sellest asjast ei tule midagi head. Sellest kõigest võib veel pahandus tulla. Viivitus võib veel asjale kasukski tulla. b. (seoses omadusega). Maja tuleb kahekorruseline. Raamatu kolmas osa tuli teisest lühem. Pilt ei tulnud just ilus. Suvi tuli vihmane. Öö tuli tuulevaikne. Sel aastal tuli hea viljasaak. Reis tuli viperusterohke. Ühiselamus tuleb odavam kui erakorteris. Täna paistab päris hea ilm tulevat. *Kuidas Madis ka püüdis, ikka tulid tema tööd loogilised, kuivavõitu .. E. Vetemaa. *Räägitakse, et mina olevat rohkem isasse tulnud, tema jälle rohkem emasse. J. Semper. c. (seoses teat. hulga v. määraga). Tallinnast Tartusse tuleb umbes 185 kilomeetrit. Palju siit otse läbi metsa maanteeni tuleb? Naabertaluni tuleb pool tundi astumist. Algul arvati maksma minevat 1000, pärast aga tuli ainult 700 krooni. Siit paistab kena kopikas, kena summa tulevat. Kontrollisin arve üle, tuli ligi viiskümmend krooni vähem. Ma võtan selle pildi, palju mul tuleb (maksta)? Raha tuli kui raba 'saadi suurel määral'. *Kolleegid – neid tuli ligi paarkümmend – olid kõik minust vanemad .. V. Saar. *Kala tuleb vähe ja seegi on mitmest sordist, see ei lähe külmutusele. Ü. Tuulik.
9. juhtuma, toimuma, aset leidma. Astusin sulle jala peale, see tuli täiesti kogemata. Tülid ja riiud naabrite vahel ei jäänud tulemata. Peagi tuli naistel köögi kasutamise pärast ütlemist 'sõnavahetust'. Ei tea, mis siis oleks tulnud, kui ta teisiti oleks käitunud. Kuidas see küll tuli, et ta nii tähtsa asja unustas! *.. ja sellepärast võib nõnda tulla, et Villu toob Eevi Katkule .. A. H. Tammsaare.
10. tingitud olema, johtuma, tulenema. Haigus tuli külmetusest. Kõik need hädad tulevad sul närvidest. Tema protestivaim tuleb karmist kodusest kasvatusest. See kõik tuli pererahva õelusest ja ihnsusest. Millest see küll tuleb, et neil alati puudus majas on. *Sõna tuli sõnast, jutt jutust .. A. Hint.
11. (tee, jõe jne. kohta:) kulgema. Kust see tee tuleb? Suur maantee tuleb Tartu poolt ja läheb Võru poole. Raudtee tuleb läbi metsa. Jõgi teeb Võrtsjärve poolt tulles käänaku. Mäeahelik tuleb siin peaaegu mereni. Esikust tuleb uks otse kööki. *.. ojake tuli metsast, lauldes oma käänulises ja kividerohkes sängis. E. Krusten. || (millegi paiknemise kohta sel kulgemisteel). Seda teed minnes tuleb paari kilomeetri pärast Holstre. Läksime edasi: metsa järel tulid külad põldude ja heinamaadega. *Siin peab olema veel üks uks, siis tulevad mõned trepiastmed, ohoo – seal need ongi! A. Jakobson.
12. ‹hrl. ma-infinitiivis› kusagilt ära, mujale siirduma, (mõnikord ainult öeldisverbi tugevdavalt:) ära. Kui võimalus avanes, panin kohe tulema. Mulle aitab, jooksin tulema! Katsus, et tulema sai. Sain, pääsesin sealt tulema. Lõpuks lasti ta ikkagi tulema. Kupatati, aeti tööga mittetoimetulemise pärast tulema. Lõi ukse kinni ja tuli oma teed, tuli tulekut. *Tema tahab võib-olla saata ühe paki, aga nüüd jääb mõtlema, mõtleb, ja paneb tulema kaks. H. Lepik (tlk). *Ja rammu! Kuhu käe taha panid, sealt pidi tulema. H. Sergo.
13. ‹üksnes 3. isikus da-infinitiiviga› vaja olema, kohustatud v. sunnitud olema, pidama. Enne söömist tuleb käsi pesta. Homme tuleb meil vara tõusta. Haige tuleb haiglasse toimetada. Heinaajal tuli abilisi palgata. Mis parata, see teekond tuli ette võtta. Tuleb järele vaadata, mis nad seal on teinud. Tuli kiiresti päästa, mis veel päästa andis. Ettenähtud graafikust tuleb kinni pidada. Mõistis, et tuleb hakata teisiti elama. Ajaga tuleb kaasas käia. Järgmises peatuses tuleb meil maha minna. Tal tuli taluda mõnitusi ja nälga. Raha oli vähe, tuli kehvalt läbi ajada. Meie meeskonnal tuli 0:2 alla vanduda. Ei tule unustada, et .. Mis nüüd tuleks ette võtta olukorra parandamiseks? Käsikirja tuleks veel pisut kohendada. Otsus tulnuks tühistada. *Ja ta otsustas, et mahajäetud Kivimäe ots tuleb uuesti põlluks teha, et kivid tulevad välja võtta, tulevad puruks lasta. A. H. Tammsaare.
14. ‹ka eitavalt› esineb püsiühendeis, mis väljendavad kinnitust, möönmist. Tulgu mis tuleb, mina ära ei lähe. Mina olen otsustanud, tulgu mis tuleb või saagu mis saab. Pean eksami sooritama, tulgu mis tahes. *Ei tule neid pulmi tulemaski! B. Alver.
15. osutab millelegi tulevikus toimuvale v. osaks langevale, sageli täh. ‘saab olema’. Siia tuleb 'ehitatakse' karjalaut. Palk tuleb sul korralik. Kui nii edasi läheb, siis tuleb sul veel ametivõimudega tegemist. Neid riistu võib sul endal veel tarvis tulla. *.. aga küllap ta temaga juba asjad joonde ajab, kui peaks tarvis tulema. A. H. Tammsaare.

tänane ‹-se 4›

1. ‹adj› täna tulev, olev v. olnud, tekkiv v. tekkinud, toimuv v. toimunud jne., käesoleva päeva. Tänane hommik oli külm. Tänane ajaleht, uudis, pidu, juubilar. Dollari tänane kurss. Mis tänase tüli põhjustas? Ladus oma tänased ostud lauale. Tänane päev. || piltl kogemusteta, lihtsameelne, nagu täna sündinud. Vastane on kaval, aga ega meiegi tänased ole. Mis sa õpetad mind nagu tänast! || tänapäeva, praegusaegne, nüüdne, nüüdis-. Tänane mood. Tänased noored. Tänane maailm. Eilne anarhist, tänane akadeemik. Minevikule mõeldes saab selgemaks ka tänane päev.
2. ‹s› käesolev päev. Eks homme ole tänasest targem. Lähen tänasest puhkusele. Oleme tänaseks külla kutsutud. || tänapäev, praegune aeg, nüüdisaeg. See loss on tänaseni säilinud. Ta on tänaseni invaliid. Olen möödunu ja tänase vahele selge piiri tõmmanud.

tänavune ‹-se 5› ‹adj›
tänavu tulev, olev v. olnud, tekkiv v. tekkinud, toimuv v. toimunud jne., käesoleva aasta. Tänavune viljasaak, mood, valimiskampaania, maailmameister. Tänavused suurvõistlused. Tänavune kevad on olnud keskmisest külmem. Tänavune aasta. | ‹substantiivselt›. See projekt on tänavuseks plaani võetud.

tütar|küla
küla, mis on kujunenud mingi varem olemas olnud küla lähedale. Emaküla ja tütarküla.

uus ‹uue, uut 35› ‹adj›

1. hiljaaegu valminud, loodud v. omandatud; ant. vana (2. täh.) Uus ülikond, kleit, kübar. Uus maja lõhnas alles värvist. Ostis iga kuu endale uuemat kirjandust. Koor esines kontserdil helilooja uute lauludega. Asutati uus erakond. Täiesti uus kool võttis vastu esimesed õpilased. Sillamäe on suhteliselt uus linn. Uut linnaosa ühendab kesklinnaga uus bussiliin. Uus, alles äsja valminud sild. Uuelt, uuena, uuest peast maksis see auto korraliku varanduse. Poiss õppis kiiresti selgeks uued nipid, kombed. Uues ametis tunneb igaüks end esialgu ebakindlalt. | ‹substantiivselt›. *Samuti polnud ükskõik, kuidas kooriharjutust üles ehitada, millal uut õppida, millal vana korrata .. G. Ernesaks. || vähe kasutatud, esialgses seisundis. See palitu on veel päris uus. Täiesti uute, sissekandmata jalatsitega ei tasu matkama minna. Raamatud on võrdlemisi uue väljanägemisega. Uued, pärgadega koormatud kalmud. Kevadel on looduses kõik veel värske ja uus.
▷ Liitsõnad: tuli|uus, tutt|uus, uhiuus.
2. (kellegi kohta:) alles lühikest aega mingil alal tegutsenud v. praeguses seisundis olnud. Uus arst, esimest aastat tööl. Uue kolleegi esimesed tööpäevad. Selle väljaastumisega sai ta endale nii uusi sõpru kui uusi vihavaenlasi. Katsikulised tulid vaatama uut ilmakodanikku. Uus luud pühib puhta toa. *Tulite hiljuti sõjaväest, olete uus inimene meie vallas ... O. Tooming. || kellegi varemolnu moodi olev. Üliandekas poiss, küllap tuleb temast uus Einstein. Meil on häid lauljaid, aga uut Georg Otsa ei sünni.
3. senisele järgnev, järjekordne, lisa-. a. eelmist asendav v. väljavahetav. Kui Pontu suri, uut koera enam ei võetud. Pane uus plaat mängima. Lilledele tuleb iga päev uus vesi panna. Juba vajub tekile uus laine. Istutas vana marjapõõsa asemele uue. Mees jõi klaasi korraga tühjaks ja kiirustas kohe uut kallama. Pööras päevikus uue lehekülje. Alusta lauset uuelt realt. Haiglas tabas teda uus infarkt. Juhatusele valiti uus esimees. Uus vahetus tuli tööle. Pean endale uue koha otsima. Võeti vastu uus seadus. Meid ootasid ees uued katsumused. Vallutati üha uusi ja uusi alasid. Koit kuulutab uue päeva algust. Head uut aastat! Uut õppeaastat alustati uues koolimajas. Astusime uude aastatuhandesse. Uusim aeg 'uusajale järgnev üldajaloo periood'. Läks uut puhku sõidueksamit tegema. Ära enne vana kaevu täis aja, kui uus valmis ei ole. *Kui üks sugupõlv väsib, siis tuleb ta asemele uus .. E. Kippel. *Uuest mehest sai uus isa, järjekordsest naisest järjekordne ema. A. Beekman. | ‹substantiivselt›. *Siin toas on niisugune komme, et iga uuega [= uue poisiga] tehakse see nali läbi. V. Beekman. *Keegi ei teadnud, kust uued [= uustulnukad] tulid, kust pärit. M. Jürna. b. senisest erinev, teistsugune. Mul on nüüd uus aadress. Talveks sai jänes uue, valge kasuka. Võttis uue asendi. Remont andis korterile sootuks uue näo. Ammu tuttav, ent igal kevadel uuena tunduv mets. Läks uude usku. Kaupadel on jälle uued hinnad. Üritas anda vestlusele uut suunda. Katse alustada uut elu. Tundsin end lausa uue inimesena. *Äkki uueks saan kui vabakslastu .. H. Visnapuu. *Otsekohe on Liivi nagu ümber vahetatud. .. Uus Liivi on elevust täis. H. Pukk. || eelmisest hiljem valminud, nimetatud v. avastatud. Onu on maetud Otepää uuele kalmistule. Vana ja Uus Testament. Uus Maailm 'Ameerika'. Austraaliat on mõnikord nimetatud Uusimaks Maailmaks.
4. tänapäeva kuuluv, moodne. 10 rubla uues rahas, vääringus. Firma kasutab uusimat tehnikat. Ta on juba uue aja laps. Kirjutab uuema aja vaimus. Järgib kõige uuemat moodi. Uues muusikas kasutatakse ka uut helikeelt. Armeenia uue kirjanduse ja uue kirjakeele rajaja Hatšhatur Abovjan. Uus romaan 'uuenduslik suund prantsuse kirjanduses 1950.–60. aastail'. Vana ja uus kirjaviis. Uus 'Gregoriuse' kalender. Prantsuse filmikunsti uus laine. | ‹substantiivselt›. Uue võitlus vanaga. *See jõudude ümberasetumise protsess, üleminek uuele on alati ja igal pool olnud valuline. R. Sirge.
5. senitundmatu, uudne, värske. See olukord oli meile täiesti uus. Uus, seniolematu riik vajab teiste riikide tunnustust. Tuntud haigustest saadakse jagu, kuid tekivad uued haigused. Tuli minna mööda uut, sissetallamata rada. Avastati uus putukaliik. Noova heleduse kasvu ajal näib, nagu ilmuks taevasse uus täht. Kiirenev tempo sunnib omandama uusi töövõtteid. Lähenes probleemile uue nurga alt, värskelt. Uued muljed, kogemused, ideed. Avaldas uusi, ennekuulmata mõtteid tuleviku kohta. Ikka sama seltskond, mitte ühtegi uut nägu! V. Tormise rahvalaulude seaded on täiesti uus sõna meie koorimuusikas. Nägi asja korraga uues valguses, uue pilguga, uute silmadega. Riigi majanduses puhuvad nüüd hoopis uued tuuled. Noored toovad kunstiellu uut verd. Meeste viha sai uut toitu. Talle oli nagu uus elu sisse tulnud. Pole midagi uut päikese all. *.. sõita kuhugi kaugele, kus on uued inimesed ja olud, uued tuuled ja päikene, uued linnud ja lilled .. A. H. Tammsaare. *Neist [= keeltest] tõusid kui uued hääled, mida ta polnud kunagi varem kuulnud. F. Tuglas. | ‹substantiivselt›. Janu uue järele. Lisas meie luulesse uut ja varemolematut. Külaliselt küsiti, mis maailmas uuemat 'uudist'. *Nüüd siis läheb Tilde oma tütrega minema, neid ootab ees miski uus, võib-olla parem, võib-olla halvem. L. Promet.
6. kasut. taevakehade nimetustes. Uued Sauatähed 'tähekett Orioni tähtkujus'. Uus Sõel 'Plejaadide täheparve rahvapärane nimetus'. Uus kuu (noorkuu kohta).

vaakuma ‹vaagun 42›

1. (varese kraaksumise kohta:) „vaak, vaak” häälitsema. Varesed vaakusid puude otsas, lendasid vaakudes minema. Vares vaagub ise oma pesa üles. Las vares vaagub, küll ta vakka jääb. | piltl. Ärge vaakuge mulle õnnetust kaela! Mõni siunas valitsust ja mõni vaakus talle kadu. *Üks paks emand nõjatus vastu müüri ja oksendas valusasti vaakudes .. A. Jakobson.
2. raskesti haigena vaevlema, suremisele lähedal olema. Haige vaakus mitu nädalat elu ja surma vahel. Sa vaakusid kaua surmasuus 'olid surmale lähedal'. Haavatu, haige vaakus valudes. Terve talve vaakunud tõvevoodis 'olnud voodihaige'. Vangikeldrites vaakuvad vangid. *Robi tõsinemisel oli ka arusaadav põhjus: ta vana ema vaakus ilmselt viimaseid päevi. E. Tennov. | piltl. Firma vaakus majandusraskustes.
3. piltl kõikuma, vankuma. Mees vaakus kartuse ja lootuse vahel. *Küll võib raske olla kahe jumala vahel vaakuda, mõtles naine lõbusalt. R. Kaugver. *Nüüd, kus teine kalduv oli kahasse võetavat hinda maksma, lõi ta ise nii väga vaakuma, nagu varitseks teda kaubas aina kahju. E. Vilde.

vabalt ‹adv›

1. (< vaba (hrl. 2.–5. täh.)). a. takistamatult, takistusteta. Koer jookseb õues vabalt ringi. Ohutu vaimuhaige liikus ümbruskonnas vabalt ringi. Vanasti võidud 'olnud lubatud' neis metsades vabalt jahti pidada. Kõik mahtusid vabalt istuma. Orav pääseb puuõõnsusse vabalt sisse. Ta kõnnib juba vabalt, ilma kepi abita. Puksiirkaatrid pääsevad silla alt vabalt läbi. Vesi pääses kraavis vabalt voolama. Asjad mahtusid kohvrisse vabalt, ruumi jäi ülegi. Seda ravimit saab apteegist vabalt, ilma retseptita. *Ning kõik kujuneb tema käes iseenesest, vabalt, peaaegu ilma vaevata. R. Sirge. b. piiravaid reegleid omamata; reeglitest, kehtivatest normidest kinni pidamata. Kunstnikul on õigus vabalt luua. Luuletaja on käsitlenud sonetivormi võrdlemisi vabalt. Tõlge on tehtud üsna vabalt 'üksikasjades originaali arvestamata'. Ta käitub, peab ennast ülal liiga vabalt. Sellest julgeti juba vabalt rääkida. Ametlikult nad abielus pole, elavad niisama vabalt 'elavad vabaabielu'. c. nõuetele vastavalt, korralikult, laitmatult, ladusalt. Ta valdab vabalt kolme võõrkeelt. Saksa keelt räägib ta üsna vabalt, ei oska veel päris vabalt. Rootsi keeles lugemine ei lähe mul veel vabalt. Kõneleja peab oskama vabalt oma mõtteid väljendada. Kunstnik valdab vabalt mitut graafilist tehnikat. d. (oleku poolest, olemuselt:) mittepingutatult, loomulikult, normaalselt. Võis nüüd tahtmise järgi, vabalt elada. Peremees on ära, nüüd võime vabamalt hingata 'end vabamana tunda'. Võta vabalt 'pinge maha', oht on möödas! Sa ei tunne ennast vist selles seltskonnas kuigi vabalt. Tavaliselt käitub ta vabalt, loomulikult. Vestlus kulges vabalt, sundimatult. See oli keegi elegantses ja vabalt istuvas ülikonnas noormees. *H. Kann oli niisugune tenorilaulja, kes kõrgeid toone väga hästi laulis, selge häälega ja vabalt. J. V. Veski. | Vabalt! (rivikäsklus valvelseisangu lõpetamiseks). e. soovi, suva kohaselt, suvaliselt. Laps võis vabalt teha, mida tahtis. Pensionil võin oma aega vabamalt kasutada. Sul on siin õigus vabalt otsustada. Me võime siit igal ajal vabalt lahkuda. Vabalt valitud teema. Vabalt võõrandatav väärtpaber. Vabalt vahetatav valuuta. Vabalt võetud punkt ruumis. || sport (vabaujumise kohta). 200 m, 400 m vabalt. 4 × 50 m vabalt (teateujumises). f. ‹liitsõna järelosana› vabana millestki
▷ Liitsõnad: limiidi|vabalt, maksu|vabalt, pinge|vabalt, tollivabalt.
2. kindla peale, kahtlemata. Buss läheb alles poole tunni pärast: sa jõuad vabalt peale. Selle mõne kilomeetri suudad sa vabalt maha kõndida. Sa võid veel vabalt tunnikese tukkuda. Sellega saame vabalt 'raskusteta' hakkama. Need mõned asjaajamised võid sa vabalt abilisele usaldada. Ta abiellus hilja, kuid oleks võinud vabalt lapsi saada. Ta võis meid vabalt segi ajada. Nii vana mees, et võiks vabalt sinu isa olla. Paljud mikroorganismid võivad taluda vabalt kuni 60-kraadist kuumust. Selle maja eest saab vabalt miljon krooni. *„Nii et semantiline probleem?” – „Vabalt.” K. Kender.

vahetus|hobune
postijaamades hobune sõidus olnud hobuse väljavahetamiseks

vahetus|jalatsid pl
jalanõud, mille vastu jalas olnud vahetatakse väljasttuleku järel (hrl. ruumide puhtuse säilitamiseks). Lasteaias, koolis peavad lastel olema vahetusjalatsid. Daamidel olid teatrisse minnes vahetusjalatsid kaasas.

vanus ‹-e 4› ‹s›

1. aeg (aastates), mille keegi v. miski on käesoleva hetkeni elanud v. olemas olnud, iga (2. täh.). a. (kellegi kohta). Kirja tuli panna vanus ja elukoht. Ütle oma täpne vanus. Tite vanust mõõdetakse päevade ja kuudega. Ebamäärase vanusega, ebamäärases vanuses naine. Koos oli igas vanuses huvilisi. Vanusega nõudmised kasvavad. Suri 72 aasta vanuses. Neil on kahe peale kokku vanust terve sajand! Nägi oma vanuse kohta väga hea välja. On vanusele vaatamata tubli töömees. Tal on küllalt vanust, et ise otsustada. Lauda istuti vanuse järjekorras. Vanaema sai üheksakümmend ja see on juba väga kõrge vanus. b. (millegi kohta). Vanimate maakoore kivimite vanus on 3,3 miljardit aastat. Tallinna vanus.
▷ Liitsõnad: abiellumis|vanus, raievanus.
2. van vanadus. Vanus tuleb enneaegu. *On kustund mu vaade, on raugend mu ramm / ning juustel ju helendab vanuse läik .. K. E. Sööt.

vask|toru
Muretses remondiks vasktorusid. || (väljendites kellegi kohta, kel on elus palju katsumusi olnud). Ta on käinud läbi vile ja vasktorude. Ta on tulest, veest ja vasktorudest läbi käinud.

veerema ‹42 või 37›

1. pööreldes mingit pinda mööda edasi liikuma. Pall veereb nurka, auti. Kartul, kapsapea veereb tooli alla. Nööp oli laua pealt maha veerenud. Kast läks ümber ja õunad veeresid laiali. Münt veeres tüdruku jalge ette. Veerevate kivide mürin. Muna veeres mööda lauda. Palgid veeresid mäest alla. Veerevale kivile ei kasva sammal(t). || ümber oma telje pöörlema. Vokiratas veereb. Ema koob kiiresti, lõngakerad korvis aina veerevad. || (kallakal pinnal allapoole) libisema. Mööbel oli kajutipõranda külge kinnitatud, et see veerema ei pääseks. Mees veeres mööda õlgkatust aeglaselt allapoole. || (pisarate jms. kohta:) voolama. Pisarad veerevad mööda palgeid, põski, üle põskede. Silmist veerevad pisarad. Laubalt veereb higitilku. || piltl. Kähvas midagi ja sellega pandi kivi veerema (millegi käivitamise v. käivitumise kohta). Elas veereva kivi elu 'ei olnud paikne'. Veereb paigast paika, ei juurdu kuskil. Jalgpall veereb täna Tallinnas 'Tallinnas mängitakse täna jalgpalli'. Kogu raha veereb vahendaja tasku. Tema juba oskab raha veerema panna. Majandus veeres allamäge. Äriasjad hakkasid allamäge veerema. *.. ta on lõplikult veendunud, et Essilt temale ei veere enam ainustki penni. L. Tigane. *Täna üliõpilane, homme vallakirjutaja, näitleja, siis koloniaalkaupmees ... Tema oli veerev kivi. J. Sütiste.
2. ratastel liikuma, sõitma. Maanteel veerevad autod. Rong veereb aeglaselt jaama. Koorem hakkab ikka kiiremini veerema. Tõld veeres minema. Lennuk veereb stardirajale. Üksteise järel veeresid bussid garaaži. Jalgratas veereb kodu poole. Juht laskis masinal vabakäigul veereda. Veerev koosseis 'veerem'. || piltl (sõjategevuse kohta). Sõjavanker veeres üle Eestimaa. Rinne veereb lääne poole. Lahingud veeresid pealinna alla. Siit on sõda üle veerenud.
3. piltl (hrl. lühikese, ümara inimese vm. olendi kohta:) (kiiresti) liikuma, käima, jooksma. Perenaine veereb nagu värten mööda hoovi. Laps veereb tuppa. Koerake veereb peremehe juurde. Hiir veeres kiiresti kapi alla. Varblased veerevad keradena teel. Kassipoeg veeres kui muna üle põranda. *Elli veeres kui vurrkann toa ja sahvri, toa ja köögi, toa ja aida vahet. M. Pihla.
4. (Päikese v. Kuu näiva liikumise kohta taevavõlvil:) kulgema; loojuma. Päike veereb madalalt, madalamale. Päike hakkas õhtusse veerema. Kuu veeres pilve taha, pilve tagant välja, mööda taevavõlvi. Veerev päike hõõgus kurjakuulutavalt. Päikeseratas veeres kalurimajade tagant välja. *.. ja jõudis koju alles siis, kui päikesetera oli juba veeremas. E. Krusten.
5. (vete liikumise kohta:) kulgema, voogama, rulluma. Lained veerevad vaikselt, möirates randa. Kõrge veemägi veeres üle teki. Aeglaselt veeresid jõevood mere poole. | piltl. Kaevandustest veeres üle streikide laine. Üle kogu maa veeres protestilaine. || (tuule, pilvede vms. liikumise kohta). Põllust veereb üle mahe suvine tuul. Pilved veerevad mere peale. Paks tolm veeres pilvena ligemale.
6. (heli, hääle kohta:) kajama, kostma, kanduma. Müristamine, kõu veereb üle taeva, linna. Kaja veeres läbi kiriku. Kahurite ähvardav mürin veereb lähemale. Kellalöögid veeresid kaugele. Lauluviis pääses veerema.
7. ka piltl (millegi abstraktse liikumisega, kulgemisega, levimisega ühenduses). a. (aja kohta). Aeg veereb kiiresti, aeglaselt, üksluiselt, märkamatult. Päevad, aastad veerevad üksteise järel ajamerre. Aasta on aasta kannul veerenud. Kümme aastat on mööda veerenud. Nädalad veeresid. Tund veeres tunni järel. Ka kõige pikem päev veereb õhtusse. Aeg veereb kui jõevoog. b. (elu kohta). Elu veereb vaikselt, endiselt, endisesse rööpasse. Elu veereb nagu hernes. Elu on märkamatult mööda veerenud. Nii see elukene meil veereb. c. (juttude, mõtete kohta). Jutt veereb tasapisi mälestustele. Kuuldused pääsesid veerema. Teade veeres suust suhu. Mehe suust hakkavad veerema sünged needused. Mõte veeres kodukanti.

viimase|aegne
viimasel ajal, hiljuti toimunud, olnud, tehtud vms. Viimaseaegsed sündmused, arengusuunad, uuringud. Kirjaniku viimaseaegne looming.

viimatine ‹-se 5› ‹adj›
viimati toimunud, olnud, peetud, tehtud vms. See juhtus pärast meie viimatist jutuajamist. Meenutati viimatist suurõnnetust. Tuleta meelde oma viimatist juttu. Volikogu viimatine istung. Viimatine lugemiselamus, ost.

vilistama ‹37›

1. (inimese kohta). a. teravat heledat heli tekitama, puhudes õhku läbi kitsa pilu (kokkusurutud huulte vahelt, sõrmi suhu pannes, vile abil vms.). Vilistas pikalt, kõvasti. Oskab vilistada küll torus huultega, küll läbi hammaste. Pistis sõrmed suhu ja vilistas läbilõikavalt. Tänaval, laevas ei vilistata. Vanamees magas, läbi nina õhku vilistades. „Soo-oh!” ütles ta ja vilistas imestusest. Laste kätte ei või vilet anda, nad vilistavad kõrvad lukku. || piltl mitte hoolima, mitte tähelepanu osutama. Vilistas seadustele, seaduste peale. Mees on endast heas arvamuses, töökaaslaste peale aga vilistab. *Teiste inimeste jutt on meile ainult vilistada! S. Rannamaa. || sel moel kedagi kutsuma v. kellelegi märku andma. Peremees vilistas koera. Karjane vilistas loomad enda juurde. Jääger vilistas küttide kokkuajamiseks signaali. Vilista, kui tahad teisi appi kutsuda. Meeskond vilistati ohu korral üles. Kahtlasele mehele vilistati koerad kallale. Politseinik vilistas segadust tekitanud autojuhile. Teisel poolajal vilistati 'kohtunik vilistas' meie meeskonnale ainult neli viga. Kohtunik vilistas mängu lõppu. Meie spordikohtunikud on käinud mänge vilistamas 'on olnud kohtunikuks' ka suurvõistlustel. b. sel moel mingit meloodiat esitama. Armastas endale tasakesi nina alla mõnd vana lauluviisi vilistada. Vilista mulle selle aaria algus ette!
2. (muude elusolendite, peam. lindude samalaadse häälitsemise kohta). Kuldnokad vilistasid heledasti. Vindi, põldrüüdi, musträsta vilistav laul. *Juulis-augustis vilistavad lagendike veertel metskitsed. O. Tooming.
3. (millegi elutu kohta:) samalaadset heli tekitama. a. vilega märku andma. Vedur vilistas ärasõitu. Kaubarong vilistas jaamale lähenedes alati pikalt. Reidil vilistab laev. *Seks ajaks, kui teemasin vilistama hakkas, kogunes eestuppa võõraid. L. Promet. b. (kiirel liikumisel v. vibreerimisel tekkiva heli kohta). Väljas vilistas torm, raju, tuisk. Tuul vilistas korstnas, vantides, puude okstes. Marutuul puhus vilistades aknapragudest sisse. Torust tungis vilistades välja tugev aurujuga. Üle pea hakkas vilistades lendama kuule, mürske, pomme. Lumi vilistab reejalaste all. Mets raksus ja vilistas tormi käes. Paat kihutas nii kiiresti, et kõrvades vilistas. Rinnus vilistas (kopsutorudes oleva lima liikumise tõttu). Vilistav norskamine, sosin. *.. talle tuleb tükiks ajaks peale hirmus köha, mis ta rinnas rägiseb, kähiseb, vilistab ja mängib. H. Rajamets (tlk).
4. kõnek luiskama, valetama. Ära sa mulle siin vilista, va valevorst! *Ja too mutt muudkui usub, mida tüdruk talle ette vilistab! E. Tegova.

värske ‹1› ‹adj›

1. (toiduaine kohta:) selline, mis on äsja v. hiljuti saadud, püütud, valmistatud vms.. a. oma loomuliku hea kvaliteediga. Värsked munad. Värsket kala müüdi otse paadist. Teeb igal hommikul värsket mahla. Keetis värsket kohvi. Peiedeks veristati lammas ja küpsetati värsket liha. Lapsed lõid kirnus värsket võid kokku. Armastas pisut seisnud, mitte väga värsket leiba. Liha, vorst säilib külmkapis värskena. Kasuta salati tegemisel võimalikult värskeid aedvilju. b. töötlemata (soolamata, hapendamata, konserveerimata jne.). Juust on alles liiga värske, laagerdumata. Eelistab hapukapsale värsket. Kes värsket 'rõõska' piima ei talu, joogu kefiiri. Poes on saada nii värskeid kui kuivatatud puuvilju. c. ‹substantiivselt›. Kalalt tulles viskas ka kassile värsket. Lähen turule värsket ostma. *Peaaegu iga suurtükimeeskond laskis endale värskeks ühe harjaslooma. J. Peegel.
▷ Liitsõnad: supivärske.
2. (millegi kohta:) selline, mis on alles ilmunud, tekkinud, tekitatud, loodud vms., äsjane, uus. Värske muru. Puude õrn ja värske lehestik. Ostja soovis hästi värsket roosiõit. Käib iga kuu värskemat kirjandust küsimas. Avastasime värske tuleaseme. Täiesti värsked jalajäljed. Värske haav immitseb verd. Värske haua põhja visati kuuseoksi. Värskete laastude lõhn. Värsked kännud tekitasid kahtlust. Tuli peole värske soenguga. Värskete viikidega püksid. Tal oli ette näidata kunstikooli värske diplom. Kuulas raadiost kõige värskemaid uudiseid. Ostis ajakirja värske numbri. || kuivamata v. kuivatamata; kirkust v. teravust mitte kaotanud. Värske mulla hunnik. Värske rohi maitseb loomadele rohkem kui hein. Tegi värskeid saunavihtu. Maja on saanud värske värvi. Tindiga kirjutatud allkiri oli alles üsna värske. Silmatorkavalt värske päevitus. *Värske värnitsa ja tõrva / kirbet lõhna kandub ninna. A. Alle. || piltl hiljutine. Värsked mälestused, muljed. Lein on alles värske. || mitte veel kasutusel olnud, seetõttu puhas. Voodis on värsked linad. Käis vannis ja pani selga värske pesu. Jõuluõhtul toodi tuppa värsked õled. Lumivalge krae annab kleidile värske ilme.
▷ Liitsõnad: igi|värske, verivärske.
3. reostamata, puhas; meeldivalt jahe. Tõmbasime kopsud värsket õhku täis. Allika jooksev vesi oli alati värske. Seisnud vesi kaotab värske maitse. Pea valutab, lähen värske tuule kätte. Karge ja värske kevadhommik. Pärast vihma on loodus värskem. | piltl. Uus lavastaja tõi teatrisse värskeid tuuli.
▷ Liitsõnad: hommik|värske, kaste|värske, kevadvärske.
4. (kellegi kohta:) alles lühikest aega mingil alal tegutsenud v. praeguses seisundis olnud. Värsked saadikud annavad ametivande. Ta on alles värske põllumees, peab ametit õppima. Värske näitleja sai esimese rolli. Hoia oma värsketel sõpradel silm peal. Värske maailmameister. Tõi majja värske nooriku. || eelmist asendav; (välja)puhanud. Treener saatis värsked mehed väljakule. Rindele toodi värskeid vägesid. Hommikul tuli tööle värske vahetus. Tee väike uinak, siis oled palju värskem. Vahetas postijaamas väsinud hobuse värske vastu. Hommikul on pea värske ja klaar. Alustab tööd puhanuna, värske jõuga.
▷ Liitsõnad: verivärske.
5. (inimese kohta:) noor, nooruslik, jumekas, elujõudu ilmutav. Värske ja rõõsa näoga neiu. Oma aastate kohta näeb ta välja veel päris värske. Naeratas kaunilt oma punaste värskete huultega. Ainult kosmeetikaga ennast värskena ei hoia. Haigusest hoolimata oli ta jume siiski nooruslikult värske. Meeldis mehe värske ja vilgas olemus. Tegi enne loengut jalutuskäigu, et vaim oleks värske. Ise vana mees, aga nii kõlav ja värske hääl!
▷ Liitsõnad: elu|värske, noorusvärske.
6. uuelaadne, uuena mõjuv; ilmekas; ere. Värske stiil, kujutuslaad. Teose värske rahvalik keel. Oskas trafaretset juttu rääkida värskete sõnadega. Värskeid mõtteid sisaldav ettekanne.
▷ Liitsõnad: mõtte|värske, tundevärske.

äsjane ‹-se 4› ‹adj›
äsja olnud, toimunud vms. Äsjane vahejuhtum. Äsjased sündmused. Äsjasest vihast pole enam jälgegi. Kogu äsjane rõõmus elevus oli hajunud. Äsjasest mõttekaaslasest oli saanud vaenlane. Ajalehtedes kiideti äsjast näitust. Hingeldab äsjasest pingutusest, kiirustamisest.

üksik|talu

1. omaette, eraldi asuv talu. Külad ja üksiktalud. *Norra on endiselt väikeste üksiktalude maa. Talude arv on siiski oluliselt vähenenud. J. Kangilaski.
2. (kollektiviseerimise ajal:) talu, mille pere ei olnud kolhoosi astunud ja püüdis ennast oma tööga elatada

üle
I. ‹prep› [gen]
1. millegi pealispinda mööda v. selle kohalt kõrgemalt ühelt poolt teisele. a. (seoses liikumisega). Vesi voolas üle paagi ääre maha. Laine lõi üle paadi serva, viis kaks meest üle parda. Jõgi tõusis, tulvas üle kallaste. Lennuk lendas üle meie peade. Poiss ronis üle aia. Kiikujad ajasid üle võlli. Astus üle kõrge lävepaku, üle ukse sisse. Mina enam oma jalga üle tema läve ei tõsta 'tema juurde, tema majja ei lähe'. Andsin kirja üle ukse 'ukse pealt' sisse. Tõmbas paar korda käega üle kandlekeelte. Äigas kiiresti luuaga üle põranda. Tõmbas lapiga üle laua ja toolide. Pühkis taskurätiga üle lauba, silmade. Kammib juuksed üle pea. Heitis jala üle põlve. Sikutas särgi, kleidi üle pea. Kohendas üle põlvede nihkunud seelikut. Viskas fotoaparaadi, seljakoti üle õla. Vanamees vaatas mind üle prillide (allanihutatud prillide korral). Mineja vaatas veel korraks üle õla tagasi, ütles veel midagi üle õla 'pooleldi tagasi vaadates'. Poripritsmed lendasid üle pea. Viha, ärritus ajas üle ääre 'hakkas välja purskuma'. Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka. *.. õhtu eel selgus, et ollakse juba kahe rinde vahel: üle aleviku algas kahurväeduell. E. Krusten. b. (seoses asendiga, asetusega). Istus, jalad üle vankriääre rippu. Üks jalg üle teise, üle põlve. Tal on fotoaparaat rihmaga üle õla. Astub, mantel üle käsivarre. *Kõikvõimalik pudi-padi kobrutas [sahtlis] üle ääre, ainult pruuni ümbrikku polnud. A. Beekman.
2. mingi vahemaa taha (hrl. selle teise äärde) v. taga (selle teises ääres). a. (liikudes v. ulatudes). Läks üle tänava, tee. Mees astus üle õue. Poisid jooksid üle väljaku. Jalutas paar korda üle toa. Auto sõitis üle silla. Läksime jalgrada mööda üle heinamaa, soo. Teekond kulges läbi metsade ja üle väljade. Rünnata tuli otse üle lagendiku. Sõuti, ujuti üle jõe. Kuidas siit üle järve pääseb? Nad põgenesid üle mere Rootsi. Sõideti hobusega üle jää laiule. Põrandariie ulatus üle kahe toa. Suur raamaturiiul ulatus üle terve seina. Pilved tulid loodest ja läksid risti üle taeva. *Lõpuks avab ta ukse. Kahvatu koridorivalgus vibab üle esikupõranda. A. Maripuu. b. (asukohalt teises ääres, teisel pool). Ülo elab üle tänava minu vastas. Koolimaja on otse üle platsi. Üle järve on veel üks talu. Tema tuba on kohe üle koridori. Istus üle laua minu vastas.
3. mingile alale, mingisse piirkonda v. mingil alal, mingis piirkonnas. a. (seoses levikuga, liikumisega). Kuuldus, teade levis üle maa. Pasundas üle terve küla, et näe missugused nad on. Hõikas üle saali, nii et kõik kuulsid. Naer kõlas üle toa. Lasksin pliiatsil üle paberi joosta. Külmavärin, kuum hoog jooksis üle keha. Judinad jooksid üle selja. Kahvatus, puna valgus üle näo. Naeratus libises üle palgete. Õpetaja laskis silmad üle klassi käia. Peremees libistas pilgu üle oma valduste. *Tundsin, kuidas läksin üle keha punaseks ja soojaks. L. Tungal. b. (seoses esinemusega, olukorraga). See rahvalaul on tuntud üle Eesti. Teda tuntakse üle linna. Ta on tuntud üle kogu maa. Üle maa kasvas rahulolematus. Tal on sidemeid üle maailma. Mees oli kuulus üle mitme kihelkonna. Suur, üle saia lõigatud viil. See lugu on juba üle küla teada. Tüdruk värises üle keha. Naeratas, naeris üle näo. *On nii harras rahu üle kogu taeva ja vee, üle metsa ja maa, et ei söanda end liigutadagi. R. Sirge.
4. katteks peale, katma v. katteks peal, katmas. Tõmbas endal teki üle pea. Mul oli tekk üle pea. Tal on rätik üle õlgade. Tüdrukul oli kerge mantel üle suvekleidi. Tihe udu laskus üle linna. *Üle õue aga riidekatus või viinapuuväädid, mis muudavad valguse raugeks ja sumedaks. F. Tuglas.
5. mingi koha v. vahepunkti kaudu. Sõitsime Pärnusse üle Märjamaa. Väeosad liikusid üle Rõngu Valga suunas. Pihkva ja Novgorodi kaubandus käis suurelt osalt üle Tartu. *.. ka terve käsi närtsib ja sureb, alates sõrmedest üle käerandme, mööda kogu kätt üles. A. Hanko (tlk).
6. millestki kõrgemal, millegi kohal. Kõrgel üle inimeste peade lehvisid lipud. *Ja kui troopikataevas üle ookeani oli must ja üle lainete säras Lõuna Rist, siis igatsesin .. väikese valge käe järele. E. Tammlaan.
7. (ulatuvuselt:) millestki kõrgemal(e). Maa tõuseb siin kuni 300 m üle merepinna. Suusahüppetrampliin tõuseb üle puulatvade. Lapsel oli basseinis vesi üle pea. Poisid sulistasid üle põlve vees. Lumi oli sügav, tuli kohati üle saapasääre. *.. kuigi baromeeter seisis juba kolmandat päeva üle nulli, puhusid lõunakaarte tuuled ning sadas paksu lumeräitsakat. A. Gailit.
8. osutab mingile paikkonnale, kollektiivile, kus keegi v. miski on kõige parem, hinnatum, silmapaistvam, tähelepanuväärsem vms. Üle küla kõige ilusam tüdruk. Need on üle küla poisid. Paiba on ikkagi üle valla talu. Üle küla kõige rikkam peremees. Tal on maja üle alevi. Üle kooli kõige parem õpilane. Üle ümbruskonna kari, hobused. Hääl on sul küll üle küla! *.. teeme laeva üle ranna, missugust pole enne siinkandis nähtud .. A. Hint. *Alajõe poisid olid küll üle valla lakkekrantsid, mürgeldajad ja löömamehed, kuid sõnasööjad polnud nad mitte. H. Sergo.
9. osutab ajale, ajavahemikule, mille järel midagi toimub. Üle hulga aja sajab lund. Üle pika, hulga, kaua aja oleme jälle koos. Üle tüki aja oli taas pisut vaheldust. Saab sindki näha üle mitme aja. Üle mitme aasta kuulsin taas emakeelt. *Alles hiljem, üle aastate, pühendati mindki sellesse saladusse. I. Sikemäe.
10. osutab sellele, mida vahele jättes mingi tegevus kordub. Möödunud nädalal käisin üle õhtu kinos. Viibis kodus üksnes üle öö. Ta sõitis üle nädala maale. Käib poes üle kolme-nelja päeva. Loengud toimuvad üle nädala. Kartulipõld aeti üle vao lahti. *.. tšastuškade reipus on teeseldud ning tantsu trambitakse loiult, üle takti. A. Valton.
11. mingist määrapiirist rohkem (v. kaugemale), rohkem kui; ant. alla. Siin on üle tuhande krooni. Hukkus üle viiekümne inimese. Üle kahe mehe see lootsik ei kanna. Raamatukogus on üle veerand miljoni raamatu. Üle poole kivist on maa sees. Isa on juba pisut üle kaheksakümne. Ta on üle keskea mees. Külmad ilmad on kestnud üle nädala. Puul on vanust kaugelt üle saja aasta. Sellele ei või aega kulutada üle 10–15 minuti. Kell on kümme minutit üle kaheksa 'kaheksa läbi, üheksa peal'. Aeg oli juba üle kesköö, kui külalised lahkusid. Ta ei taha üle mihklipäeva oodata. Mees on üle kahe meetri pikk. Õppimises oli ta üle keskmise. Üle kõige 'kõige rohkem' meeldis talle orel. Armastas, usaldas teda üle kõige 'rohkem kui kedagi teist'. See õnnestus üle ootuste, läks üle ootuste hästi korda. Läks oma juttudega, ütlustega vahel üle igasuguse piiri 'rääkis, ütles, mis ei olnud sugugi sobiv'. Üle jõu käiv töö murdis tervise. Sa elad üle jõu 'kulutad rohkem kui majanduslikult võimalik'. Kogu see lugu käib üle minu mõistuse, mul üle mõistuse 'ma ei suuda seda mõista, sellest aru saada'. *Nad küttisid igaüks eraldi ja sageli oli nende vahemaa üle hõikeulatuse. A. Kalmus.
12. millestki valjemini, tugevamini, mõjuvamalt. Isa bass kostab ikka üle teiste jutu. Kiirabiauto signaalid kostsid üle tänavamüra. *Üle tööhäälte kostis kajakate kiljumine. H. Pukk.
13. millegi jooksul, kestel; mingi aeg läbi. Kartulid ja porgandid säilitatakse üle talve keldris. Kõikide loomade üle talve pidamiseks ei jätku sööta. Muusika, mis kestab üle aegade. *Kui järsku seal puhkes kevad, üle öö! Õhtul oli kõik külm ja hall, aga hommikul oli maa roheline ja kased lehis. K. Ainver.
14. kellelegi v. millelegi lisaks, peale. *Pulmasöömaaega oli vaaritamas kolm köögimamslit, riistapesijad üle selle .. O. Jõgi (tlk).
15. osutab hulgale, rühmale, kes midagi ühiselt teeb v. kelle jaoks midagi ühisena on v. tuleb, teat. hulga peale. Sõidurahad saadi üle hulga kokku. Küll me üle mitme midagi välja mõtleme. Õpilastel oli üle kolme õpik. Kui ta tuleb, teeme talle üle kahe tuupi! *Trööstiks vaid see, et rasv ja liha jagatakse nagunii üle paatkonna ühetasa. H. Sergo.
16. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Üle aisa lööma. Üle huulte tulema, libisema, saama. Üle kaela, küüru, turja tõmbama. Üle keele saama. Üle kivide ja kändude. Kops läheb üle maksa. See ajas kopsu üle maksa. Kellelgi nahka üle kõrvade tõmbama, vedama. Üle noatera pääsema. Midagi, kedagi üle parda heitma. Üle pea ja kaela. Kellelgi üle pea kasvama. Kellelegi üle õla vaatama.
II. ‹postp› [gen]
1. ülaltpoolt, kõrgemalt (harvemini pealispinda mööda) kellegi v. millegi kohale; ülalpool, kõrgemal kellegi v. millegi kohal. a. (seoses liikumisega, asetumisega). Ema kummardub haige lapse üle. Lugeja kummardus raamatu üle. Ta näo üle levis kerge värin. *Lõhnavate murdlainetena on heinad magaja üle kokku langenud. A. H. Tammsaare. b. (seoses asendiga, esinemusega). *.. suurel kivil seisis heledapäine, paljasäärne tütarlaps, hoides kätt silmade üle ja vahtides paadi poole. A. Mälk.
2. osutab isikule, keda haarab, valdab mingi tunne v. seisund. Suur rahu tuli tema üle. Suur rõõm tulvas minu üle. Väsimus, imelik rammestus võttis teekäija üle võimust. Palavik, haigus võttis minu üle võimust. *Mäletan kergendustunnet, mis mu üle uhkas. P. Rummo.
3. osutab sellele, keda v. mida keegi valitseb, juhib, võidab v. pääseb valitsema, juhtima. Pärisrahva üle valitsesid valged isandad. Vürst püüdis laiendada oma võimu naaberalade üle. Ta ei luba kellelgi kamandada enese üle. Sina oled teiste üle pandud, sina ka vastutad! Ta on kaotanud oma mõju sinu üle. Tüdruk ei valitsenud enese üle 'kaotas enesevalitsuse'. Järelevalve seaduste täpse täitmise üle. Maadleja saavutas oma vastase üle kiire võidu. Muinasjuttudes võidutseb headus kurjuse üle. Jaanipäeval pühitseti valguse võitu pimeduse üle. *Meeskond asus avariimaterjalidest uut kliiverpoomi valmistama, et saada jälle peremeheks laeva üle. R. Kurgo.
4. ‹sageli asendatav põhisõna elatiivilõpuga› osutab mingile teemale, ainele, asjaolule, ka isikule, mille v. kelle suhtes on juttu, kellest kirjutatakse, mõeldakse vms. Koduteel vahetati muljeid kontserdi üle. Hakkas pärima sõbra vahepealse käekäigu üle. Patsient kaebab valude üle paremas küljes. Kurtis mõnikord väsimuse, igavuse üle. Diskuteeriti moodsa kunsti üle. Keeleküsimuste üle on palju vaieldud. Peeti nõu selle üle, kuidas tööd paremini korraldada. Kohtuprotsess sõjakurjategijate üle. Mina sinu üle kohtumõistjaks ei hakka! Ma ei saa otsustada asjade üle, mida ma küllaldaselt ei tunne. Armastas teiste üle nalja heita. Nad irvitasid minu üle. Pean kõige üle veel kainelt järele mõtlema. Naerdi tema rumaluse, kergeusklikkuse üle. *Ja jutt jooksis mis soras uuema kirjanduse ja teatri üle. A. Kitzberg. || osutab mingile põhjusele, asjaolule, ka isikule, mille v. kelle pärast teat. meeleolus ollakse. Pahandas teiste hooletuse, mõistmatuse üle. Torises lohakalt tehtud töö üle. Peremees nurises teenijate üle. Mille üle sa nii kangesti kurvastad? Ma olin tema tuleku üle ütlemata rõõmus. Tunneb heameelt oma laste üle. Ära ole kade teiste inimeste õnne üle! Teiste õnnetuste üle ei sobi naerda. *Liide joodab kodus kaevu ääres lehmi, kirub ja kriiskab Maasiku üle, kes teist sarvedega sarjab. A. Mägi.
5. hrv millegi peale, midagi katma. Toidukraami üle oli laotatud rätik.
III. ‹adv›
1. (seoses mingi takistuse v. tõkke ületamisega:) teisele poole. Kuidagi ei pääse jõest üle. Jõest viib üle uhke sild. Astus, hüppas kraavist üle. Mandrilt saarele pääseb üle praamiga. Kiviaiast sai ta hõlpsasti üle. Auto sõitis sõiduteel lamajast üle. *Üsna rööbiti teega on pikk turbaauk. Üle, otse üle, kes maldab siis nüüd veel sõõri teha! Hopp! B. Alver. *Jää oli nii paks, et Olli alt käis [jõest] üle talvetee. J. Saar. || (mingi ajapiiri, asjaolu, nähtuse ületamisel). Püüdis ebameeldivast kõneainest kähku üle hüpata. Sellest probleemist ei saadud üle ega ümber, ikka ja jälle tuli see jutuks. Üle kuuekümnene mees. *Väljas valgeneb, uus päev astub öö südamest üle. O. Kool.
2. osutab millegi kohalt v. mingist paigast, piirkonnast üleminekule. Üks lennuk lendas meist üle. Esimene mürsk, kuulipildujavalang läks kõrgelt üle. Linnast läks üle äikesepilv, tugev vihmahoog. Majadest on purustav torm, rajuhoog üle käinud. Mängija lõi väravast kõrgelt üle. Siit on paljud sõjad üle käinud. *Teisel päeval kadusin ümbruskonna metsadesse. Ja kuu aega hiljem veeres rinne mürisedes üle. R. Kaugver. || osutab mingit pinda mööda kulgemisele. Sandaalide nahkrihmad jooksevad üksteisest üle. Näost libises naeruvine nagu vari üle. *Kõrget ja kumerat laupa, millest risti üle jooksid märgatavad kortsud, piirasid tuhkblondid juuksed .. S. Kabur.
3. seoses vee vm. vedelikuga osutab kaldast, nõu äärest vm. kõrgemale tõusmisele ja ümbritsevale alale v. pinnale valgumisele, selle ala v. pinna katmisele. Jõgi ujutas kevadel luhaheinamaad üle. Meri ujutas sageli rannaalad üle. Suurvesi on jõeluhad üle ujutanud. Veehoidla ehitamisel ujutati üle 'uputati vee alla' võsastikke ja heinamaid. Kraavid olid vett täis, isegi ajasid üle. Tohutu laine ujutas kogu laeva parda üle. Pada ajas, kees üle. Piim kees üle. Puder, supp kees üle. || (piltlikes väljendites seoses tundmuste väljapurskumisega, esiletulvamisega). Mu tunded keesid lihtsalt üle. Ühel päeval viskas mu närv üle: sõimasin ta läbi. Süda oli täis ja hakkas üle ajama. Süda kees tänutundest üle. Hing keeb vihast üle. Temas oli palju sappi ja nüüd see kees üle. Miks sa nii ägedaks läksid, mis su karika üle ajas? Vaidlus oli äge, kõik keesid pisut üle. || (piltlikes väljendites seoses ohtra, ülirohke esinemusega). Inimmurd ujutas perrooni üle. Metsaalune on ülastest lausa üle külvatud. Mürtsus muusika ja möödujad puistati üle konfettidega. Turg ujutati üle odavate toodetega. Võitjad külvati üle lillede ja kingitustega. Vanamoor puistanud neid üle needuste ja sõimurahega. Ema külvanud ta üle liigse hellusega. *Aga meie eriliste mugavusteta peatuspaik on üks väheseid, mida ei ujuta üle tüütud ühepäevasuvitajad. P. Viires (tlk).
4. osutab mingi tervikpinna mõjutamisele, seda mööda liikumisele. a. (töötamisel, töötlemisel). Tõmbasin põrandad märja lapiga üle. Õhtul peab põrandad üle võtma 'üle pesema'. Käis kõik riiulid tolmulapiga üle. Hommikul pühiti kogu õu üle. Teerajad on hoolikalt üle rehitsetud. Nühkis üle kõik riiulis olevad klaasnõud. Viksisin oma tolmused kingad üle. Kortsunud kleit tuleb triikrauaga üle lükata. Küntud põld käidi veel äkkega üle. Toimetaja käis käsikirja(st) hoolikalt üle, kohendas ja parandas. Sõjavägi röövis kõik talud paljaks, nagu oleks rohutirtsuparv üle käinud. *Küll sööd [hobuseliha], kui muud pole! Lintsid isegi sõrmed üle. L. Promet. b. (pesemisel, valamisel). Uhab, hõõrub, valab end hommikul külma veega üle. Ma olen higine, loputan end duši all kergelt üle. Uhab nõud kraanikausis üle. Juurviljad loputatakse pärast koorimist veel kord külma veega üle. Muru piserdati hommikul veega üle. Sagar vihma pesi maapinna üle. c. (põgusal vaatamisel, kellelegi v. millelegi pilguheitmisel). Laskis pilgu, silmad toasolijaist üle käia. Tema pilk libises minust ükskõikselt üle. Võttis ajalehe ja laskis silmad kuulutustest üle käia. Silmitses kõik paberid üle, kuid vajalikku ei leidnud.
5. osutab mingi pinna katmisele (hrl. mingi aine- v. materjalikihiga). Seinad värviti või lubjati üle. Praod võõbati lubja ja tsemendiga üle. Paadilauad koolutati ja tõrvati üle. Sõidutee prügitati kõigepealt kergelt üle. Katus tõmmati esialgu tõrvapapiga üle. Uue riidega üle tõmmatud tugitoolid nägid kenad välja. Uks oli vaskplekiga üle löödud. Paiksed laplased katsid oma kojad laudadega või mätsisid turbaga üle. Määris oma suusad hommikul kergelt üle. Mehe parukas oli üle puuderdatud. Lakib oma küüned üle. Praekala puistake kergelt riivjuustuga üle. Pelmeenid on kastmega üle valatud. Kriimustused on soovitatav joodiga üle käia. *Järv läikis, kui oleks ta hõbevärviga üle pintseldatud. H. Väli.
6. teisale, teise paika v. teisele (töö)alale. Kolis peagi Keilast üle Tallinna. Instituut kolib varsti üle uude hoonesse. Asutus viidi Müürivahe tänavalt üle Laiale tänavale. Ministeerium toodi Tallinnast üle Tartusse. Mitu madrust läks Inglismaal üle teisele laevale. Palus end teisele tööle, teise osakonda üle viia. Astus algul filoloogiateaduskonda, kuid läks sealt järgmisel aastal üle usuteaduskonda. Mitu jalgpallurit tulid meile üle teistest klubidest. Arsti optimism kandus üle ka patsiendile. *Ja viimati vastab see tõele, et mõtted kanduvad üle. V. Gross. || siirdes midagi teisale, teise paika. Verd, vereplasmat kantakse üle. Elektrienergiat on võimalik kergesti üle kanda. Palk kantakse üle töötaja kontole. Kellele tuleb raha üle kanda? Kontsert kantakse raadios, televisioonis üle.
7. kelleltki teiselt oma valdusse v. enda peale (täita, käsutusse, juhtida vms.). Enamlased võtsid linnas võimu üle. Võim läks üle uuele valitsejale. Mässulised olid juba politseijaoskonna üle võtnud. Juhtkonnal õnnestus laev mässajatelt uuesti üle võtta. Tema surma korral läheb vara üle pärijatele. Vanem poeg võttis isalt talu üle. Tema lastest ei tahtvat ükski ametit üle võtta. Leitnant võttis juhtimise üle. Võtsin valvekorra eelmiselt valvurilt üle. || mujalt, teistelt omaks. Semiidi hõimud võtsid üle sumerite kultuuri. Roomlased võtsid kreeklastelt üle jumalad, kuid andsid neile teised nimed. Naabritelt üle võetud kombed, tavad. *Olin mõne aastaga Pauluselt juba paljugi üle võtnud. Jäljendasin teda endale märkamatult. E. Tegova. || ‹hrl. koos verbiga lööma› kellegi teise käest näpates v. kavaldades endale. Passi peale, et keegi sul rahakotti taskust üle ei löö. Ära jäta asju lohakile, lüüakse veel midagi üle. Milda löönud Annelt kavaleri üle. Püüdis korduvalt teiselt tantsupartnerit üle võtta.
8. teisele poolele, vastase poolele. Üritas vaenlase poolele üle joosta, kuid tabati. Mõned mehed, väeosad läksid lahingute ajal üle. Mitmed reeturid jooksid üle. Püüti lubadustega, äraostmistega mõnda meest vastasparteisse üle meelitada.
9. osutab seisundi, olukorra, tegevuse vm. vahetumisele, teistsuguseks minekule. Mõnesaja meetri järel läheb võpsik üle lausa sooks. Linnakese peatänav läks peagi üle maanteeks. Üksikud sajupiisad läksid varsti üle lausvihmaks. Kevad hakkab juba üle kasvama suveks. Healoomuline kasvaja võib üle minna pahaloomuliseks. Poiste lõõpimised läksid üle vastastikuseks nääkluseks. Ujuja läks kroolilt üle liblikujumisele. Palkehitistelt mindi üle kivihoonetele. Talupojad läksid üle vene usku. Joomalauas mindi kiiresti üle sinatamisele. Algul räägiti küll soome keeles, kuid siis mindi üle inglise keelele.
10. esineb ühenduses mingi kontrolliva tegevusega. Luges talle ulatatud rahatähed hoolikalt üle. Ta ei hakanud kaasatulijaid üle lugema. Mõõtis riidetüki üle – sellest peaks pluusiks piisama. Mõõtis vahemaa sammudega üle. Iga lennu eel vaadatakse lennuki mootorid põhjalikult üle. Õpetaja vaatas poiste töö üle ja jäi rahule. Enne teeleasumist on veel üht-teist seada ja üle vaadata. || uuesti. Pidime tehtu veel kord üle tegema. Koorijuht laskis mõnd kohta korduvalt üle laulda. Pean vist üle küsima, mis ta tegelikult soovis.
11. jõu poolest vm. suhtes võimsam, vägevam, silmapaistvam kellestki. Katsusid maadeldes jõudu – kumb on üle. Minu jõud käib temast üle. Nendest kividest sinu jõud küll üle ei käi. Tugevuselt on ta minust üle mis üle. Anna talle kere peale, sa oled ju temast üle. Lahingus olid ristirüütlid eestlastest üle. Ta on tennisemängus minust üle. Paistab, et vaimselt on nad meist pea jagu üle. Käib oma mõistusega mõnestki koolitatud mehest üle. Töödes, väitlustes on ta kõigist üle. Õppimises oli ta klassis teistest kaugelt üle. Aerutamises lööb ta sind kindla peale üle. Kange naine: mõneski asjas oma mehest üle. Minu tahtmine käis tema omast üle. Maailmas on asju, mis tema arusaamisest üle käisid 'mida tema ei mõistnud'. Jõu poolest on karu teistest loomadest üle. Kaardimängus on emand soldatist üle. || ‹koos verbiga mängima› vastas(t)est paremini, oskuslikumalt. Mängis oma vastase strateegiliselt üle ja võitis. Maardu jalgpallurid mängisid meie meeskonna lihtsalt üle.
12. kuuldavuselt millestki valjemini, kõvemini. Püüdis lärmist, masinamürast üle karjuda. Vaieldi ägedalt ja karjuti üksteisest üle. Laulmisel käis tema hääl ikka teiste omast üle.
13. lubatust, taluvusest, ettenähtust, normaalsest rohkem, liiga (palju), ülemäära. Mootor kuumenes üle. Ahje ei tohi külmaga üle kütta. Paat on lastiga üle koormatud. Olen viimasel nädalal üle töötanud. Ta on töödega üle koormatud. Koormab end kohustustega üle. Pingutab tõsidusega üle. Ära pinguta üle! Lilli ei tohi üle väetada. Istikud on üle kasvanud. Üle küpsenud pirnid, puuvili. Ta hindas oma võimeid, võimalusi kahjuks üle. Selle hinnaga soolasid küll üle. || ‹hrl. koos verbiga pakkuma› liialdatult, rohkem kui õige, vajalik v. sobilik. Need arvud on mõnel määral üle pakutud. Ma vist pakkusin ennemalt oma ütlustega natuke üle. Põnevuse taotlemisel on kirjanik üle pakkunud. || ajaliselt rohkem kui ette nähtud. Raamatute tagastamistähtaeg on paar päeva üle läinud.
14. rohkem, enam. Valgel, mustal on ettur üle. Enampakkumisel pakutakse üksteisest üle. *.. pealegi kui üks kahest on kasvav noormees, kes sööb täismehe üle .. V. Lattik. || ‹hrl. koos verbiga elama› (ajaliselt:) kellestki kauem. Sinu mees on nii kõbus, et elab sind kindlasti üle. Tahab luua midagi sellist, mis tema üle elaks.
15. märgib olukorda, kus püütakse mingist häirivast asjaolust jagu, võitu saada v. ollakse sellest jagu saanud. Ei saa kuidagi üle luuvalust, nõrkustundest. Ta on oma kohmetusest, kurvastusest, vaimsest kriisist üle saamas. Loodan rahalistest raskustest pikapeale üle saada. Elu läheb edasi, kõige hullemast oleme juba üle saanud. Võta end kokku, sa pead kaotusest üle saama. Ära pane tema ütlemisi tähele, ole neist üle. Püüdis naljatustega argielu hallusest üle olla. Kui püüad kõigest väest, saad üle igast mäest. *Olen ikka kadestanud mehi, kes on üle minevikust ning elavad ainult olevikus ja olevikule, muidugi ka tulevikule .. Mart Kalda.
16. (millegi lakkamise v. lakanud-oleku kohta:) mööda; möödas. a. (saju vm. loodusnähtuse kohta). Vihm jäi üle. Loodame, et sadu läheb varsti üle. Vihm oli üle ja päikegi väljas. Õhtuks läks, oli tuisk üle. Raju läks hommikuks üle. b. (füsioloogilise v. psüühilise tunde kohta). Haigus, tõbi läks peagi üle. Peavalu, nohu, köhahoog läks üle. Ta on äärmiselt solvunud, viha ei lähe kuidagi üle. Mis me enam vaenus oleme, minu viha on ammu üle. Paistab, et armutuhin on poisil üle.
17. tarvitusest, vajadusest järele. Üks taldrik jäi üle. Mul jäi pisut raha üle. Väljaminekutest jäi üle kenake summa. Ehitusest jäi materjali üle. Midagi ei jäänud üle, kõik söödi ära. Parem hüva rooga üle jätta kui vatsa rebestada. Toas jäi ruumi ülegi. Meil jäi isegi pisut aega üle linnaga tutvumiseks. Paistab, et sul jääb õigust ülegi! (etteheitena).
18. ‹koos verbiga jääma› osutab kellegi piiratud valikuvabadusele mingis olukorras. Jäi üle vaid oodata ja loota. Kustal ei jäänud muud üle kui minema hakata. Poisil jäi üle ainult sõna kuulata. Küll ta nõustub, mis tal muud üle jääb!
19. ‹koos verbiga vaatama› osutab kellegi sihilikule mittemärkamisele v. et millelegi ei pöörata sihilikult tähelepanu. Tühiasjadest tuleb lihtsalt üle vaadata. Inimene õpib elus paljustki üle vaatama. *Temast ja tema vajadustest vaadati üle nagu tühjast õhust. V. Uibopuu.
20. muude tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustavate ühendverbide osana; näit. üle astuma, üle elama, üle kasvama, üle kavaldama, üle kuulama, üle libisema, üle lööma, üle trumpama
Omaette tähendusega liitsõnad: mis|üle, seeüle

üle|eilne

1. ‹adj› eilsele eelnenud; üleeile olnud, toimunud, ilmunud jne.; sün. tunaeilne. Üleeilne päev. Üleeilne ajaleht, pidu. Üleeilne soojalaine tuli üllatusena.
2. ‹s› eilsele eelnenud päev. Sajab juba üleeilsest saadik.

ürg|aegne
ürgaega kuuluv, sel ajal olnud, toimunud, sellest ajast pärit jne. Ürgaegne inimene 'ürginimene'. Ürgaegne ühiskond. || piltl iganenud, ajast ja arust. Töökoja masinad olid juba täiesti ürgaegsed. *Siis võtsin onu ürgaegse „Brennabor”-jalgratta. See oli vanaduse kiuste alles päris korras .. J. Kross.