[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ork ‹orgi 21› ‹s›
(puust, metallist jne.) kepi-, pulga-, varda- v. orataoline sageli terava otsaga ese. Poiss astus terava orgi otsa. Kohendas lõkkes tukke pika orgiga. Urgitses orgiga hambavahesid. Kisendab, karjub nagu orgi otsas 'väga valjusti'. *Teisal küpsetati väntvarrastel ja orkidel lambaid ja sigu.. E. Kippel.
▷ Liitsõnad: ahju|ork, hamba|ork, küpsetamis|ork, piibu|ork, puu|ork, tuleork.

orki kukkuma ~ lendama ~ minema
kimbatusse sattuma, sisse kukkuma. Läks vaene mees petiste(le) orki. Sellise kirjanditeemaga võib kergesti orki lennata.