[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ots otsaga välja tulema, otsa otsaga kokku saama ~ viima
napilt millegagi välja tulema. Väikese palgaga on raske ots otsaga välja tulla, otsa otsaga kokku saada.

(õiget) otsa kätte saama, otsa peale ~ otsale saama
selgusele jõudma, taipama hakkama. Ei mina saa õiget otsa kätte, millal ta tõtt räägib, millal valetab. Mitte ei saa otsa peale, mis neile nii nalja teeb. Küsisin, kuni sain otsale, kes neil ninamees on.

otsa saama

1. hukkuma. Laev uppus, kõik laevamehed said otsa. Selles jões on inimesi ennegi otsa saanud. Ta sai otsa juhulikust kuulist. Segastel aegadel said paljud õnnetult otsa. Naabritel on lüpsilehm otsa saanud. Koer sai auto all otsa. Sellel talvel on palju mesilasperesid otsa saanud.
2. lõppema. a. (millegi kohta, mis muutub olematuks, mida ei ole enam järel). Raha hakkab otsa saama. Töö ei saa kunagi otsa. Heinad on küünist otsa saanud. Kaasavõetud leib sai otsa. Niit sai nõela tagant otsa. Sellest tööst sai varsti isu, himu otsa. Kuulasin, kuulasin, aga siis sai mu kannatus otsa. Kas sinu uni ka kord otsa ei saa? b. (ajaliselt:) mööduma, läbi saama. Öö sai otsa, saabus hommik. Päev ei saanud ega saanud otsa. Lühike suvi on otsa saamas. Sõda, pidu, merereis ongi otsa saanud. Jutt sai otsa, edasi istusime vaikides. Riid sai otsa. c. (ruumiliselt, kohaliselt). Rada saab otsa, värav on vastas. Laskusime, kuni trepp sai otsa. Asfalttee sai otsa, vanker hakkas kolisema munakividel.