Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
lovi ‹love 12› ‹s›
autosugestiivne transs. Lovesse langema, loves olema, lovest ärkama. Šamaan tantsis enda lovesse.
ohi ‹ohja 32› ‹s›
‹hrl. pl.›
1. hobuse juhtimiseks kasutatav pikem rakmerihm v. -nöör, mille otsad kinnitatakse valjaste v. päitsete külge kahel pool looma suud. Võttis, haaras ohjad kätte ja sõit algas. Peremees ise hoidis ohje. Küüdimees astus vankri kõrval, ohjad peos. Tõmbas ohjad pingule, hoidis ohjad pingul. Tõmbas ohjadest ja hobune jäi seisma. Hobune seoti ohje pidi lasila külge. Ohjad keerdusid ümber vankri ratta, jäid hobusele jalgu. Pidusõidul pandi hobusele kõige ilusamad ohjad peale. Hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta? (mõistatus merel sõitva laeva kohta).
▷ Liitsõnad: nahk|ohi, nöörohjad.
2. miski oma kujult ja otstarbelt ohje meenutav. Ohjadega juhitav mudellennuk. Pea mähise tegemisel hoiavad sidet paigal sideme ohjad. Istukile tõusmise abistamiseks olid haigevoodi jalutsi küljes ohjad.
3. piltl (juhtpositsioonil olekut, kellegi v. millegi talitsemist, distsiplineerimist märkivates väljendites). Kodus on ohjad alles isa käes. Meie korvpallimeeskond ei andnud kogu mängu jooksul ohje käest. Kuigi päike käib juba kõrgemalt, hoiab talv veel kõvasti ohje peos. Isa oleks pidanud poissi paremini ohjes, ohjas hoidma, pidama. Valitsus tõmbas ohjad pingumale. *.. olid korraldanud ühe päris ohjadeta olengu kahe rootsi naisüliõpilasega. K. Ristikivi. *.. purjus, ilma ohjata talumehed, kes joovad end kõrtsis täis.. M. Traat.
▷ Liitsõnad: jutu|ohi, peremehe|ohi, perenaise|ohi, talu|ohi, valitsemis|ohi, võimuohjad.
ohje enda kätte haarama ~ võtma
milleski algatajaks v. juhtijaks hakkama. *Üheksandas klassis kukutasime kirjandusringi juhatuse ja võtsime ohjad enda kätte. E. Maasik.
ohje lõdvaks ~ lõdvale laskma
(enese)kontrolli leevendama. *.. ärge laske ohje lõdvale, ärge olge [õpetades] pehme, ärge olge järeleandlik. E. Vilde.
oi ‹interj›
‹ka korduvana, hrl. lause algul› väljendab ning rõhutab:. a. rõõmu, vaimustust, imetlust; imestust, üllatust. Oi imet! Oi, oi kui tore! Oi kui huvitav! Oi, aitäh! Oi seda lusti ja lillepidu! Oi, pill mängib, lähme tantsima! Oi-oi kui palju rahvast! Oi heldeke, kust sina tuled? Oi aeg, mis siin juhtus? *Ilusaid nimesid on maailmas oi kui palju .. L. Hainsalu. b. igatsust, soovi. Oi, tuleks ta ometi rutem! Oi, jõuaksime kord koju! Oi, kui teda veel näha saaks! c. kurtmist, kaebamist, hädaldamist, ehmatust, kohkumist. Oi taevas, mis nüüd saab! Oi häda! Oi-oi meid õnnetuid! Oi teid vaesekesi! Oi, ma jään hiljaks! Oi kuidas pea valutab! Oi, tulge appi! Oi, keegi tuleb! d. pahameelt, viha, kirumist; kahjurõõmu. Oi sind küll! Oi-oi neid poisse, mis nad jälle tegid! Oi sa pagan! Oi sa kurivaim, nüüd sa alles saad! *Oled mul peos, ahaha! Oi, kuidas sa mul peos oled! H. Raudsepp. e. nõustumist; konstateerimist, möönmist. Oi, muidugi. Oi kindlasti. Oi, miks mitte. Oi, tuleksin meeleldi. Tööd oli oi-oi kui palju. *„Kas on ikka sõge küll?” – „Oi, on!..” E. Särgava. *.. pandi meid sängi mitme teki alla. Oi, kuidas see ära kulus! E. Kuus.
ori ‹orja 32› ‹s›
1. teise omandiks olev iseseisvuseta ja õigusteta isik. Rooma orjad ja orjapidajad. Oma isanda alandlik ori. Aheldatud ori. Ärakaranud ori. Vangid muudeti, tehti orjadeks. Orje võis osta ja müüa. Orjadega kaubeldi. Neeger müüdi orjaks. Orjade vabaks laskmine. Ega ma ori pole, ma olen vaba inimene. Teeb tööd nagu ori. Ta astus kui sõnakuulelik ori mu kannul.
▷ Liitsõnad: aeru|ori, galeeri|ori, päris|ori, võlaori; mees|ori, nais|ori, neegerori.
2. kellestki teisest sõltuv, tema heaks tööd tegev isik, tema kuulekas alam, käsualune, teenija. Peremehe sõnakuulelik ori. Naine oli oma mehe ori. Tütar oli ema oma orjaks teinud, oli emast oma orja teinud. Õnnetu on õdede ori, vilets venna palgaline. *.. Salme, see elupõline ori, kes selles talus lapsepõlvest saadik on pidanud ilma palgata teenima. J. Semper. || (iseseisvuseta rahva kohta). Ükski rahvas ei taha olla teise ori.
▷ Liitsõnad: mõisa|ori, teo|ori, tööori.
3. piltl inimene, kes on ennast täielikult millelegi (hrl. halvale) allutanud, laseb ennast sellest juhtida. Halbade harjumuste ori. Oma soovide, himude, tujude ori. Ta on oma varanduse, auto ori. Sa oled muutunud oma kõhu orjaks. Mu sõber on täielik tubaka ori.
▷ Liitsõnad: kõhu|ori, moe|ori, oopiumi|ori, patuori.
osi ‹osja 32› ‹s›
bot männastena asetsevate lehtede ja õõnsa sõlmise varrega rohtjas eostaim (Equisetum). Soos kasvas roogu, osja, tarna ja muid veetaimi. Sirge, sihvakas, sale, nõtke kui osi.
▷ Liitsõnad: aas|osi, konna|osi, mets|osi, põld|osi, raud|osi, soo-osi.
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |