[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aeg ‹aja 23› ‹s›

1. lõputu, piiramatu kestus, lõputult voolavad tunnid, päevad, aastad jne. Aja vool. Aeg möödub, kaob, lendab. Aeg ei peatu. Aeg toob juustesse hõbedat. Püramiidid seisavad aega trotsides. Nõnda on see olnud igavesest ajast. Ta elas otsekui väljaspool aega. Aeg parandab haavad. Aeg annab head nõu.
2. (umbmääraselt v. konkreetselt) piiratud kestus, vältus, ajalõik, -vahemik, -järk. Mõni aeg tagasi, hiljem. Mõne, tüki, natukese, veidikese aja pärast. Iga natukese aja tagant. Sind ka näha üle hulga, mitme, pika aja. Lühikese aja jooksul. Kuu aega tagasi, kuu aja eest. Kevadeni on veel palju aega. Peeter töötas teatava aja õpetajana. Olen temaga ammust aega tuttav. Olin pikka aega kodunt ära. Tule ükskõik mis ajal. Nad sõitsid kauemaks ajaks maale. Sellest jätkub mitmeks, hulgaks, pikemaks ajaks. Mis te kogu aeg 'pidevalt, ühtelugu' naerate? Seda annab mitu aega 'kaua' mäletada. Viimasel ajal 'lähemas minevikus' pole sellest midagi kuulda olnud. Lähemal ajal 'lähemas tulevikus' on külalisi oodata. Ta on igal ajal 'alati' valmis appi tulema. Küllap sa aja jooksul 'ajapikku, pikapeale' kõike veel õpid. Head aega! (lahkumistervitusena). || oma eripäraga ajajärk (eriti ajaloos, ühiskonna arengus, rahva elus). Uusim aeg. Purjekate aeg on läbi. C. R. Jakobsoni aegadest peale. Vanal, endisel, iidsel, hallil, muistsel ajal. Kes nüüdsel ajal enam kodus leiba küpsetab! Uuemal ajal see komme kadus. Need ajad on möödas, kus sirbiga rukist lõigati. Vaene, kitsas, karm, raske aeg. Tulid segased, ärevad ajad. Mis teha, parata – aeg on selline! Oodati teisi, paremaid aegu. Möödunud aegu meenutama. Ta oli oma aja haritumaid naisi. Oma aja äraelanud ideed, seisukohad. Te olete ajast maha jäänud. Tuleb ajaga kaasas käia, sammu pidada. Noil ajul polnud teisiti võimalik ära elada. Sõja, rahu ajal. Teoorjuse, Saksa okupatsiooni ajal. || oma eripäraga osa päevast, aastast. Hommikune, õhtune aeg. Kevadine, suvine, sügisene, talvine aeg. Sirelite õitsemise aeg. Värske aedvilja aeg. Noore kuu aeg. Pimedal öisel ajal. Meie Rootsi-reis langes jõulueelsele ajale. Teelagunemise, lumemineku ajaks peavad palgid veetud olema. Koidu, loojangu, esimese kukelaulu ajal. Jaanipäeva, pühade ajal. Päise päeva ajal. || kõnek (ametis olemise perioodi, ajateenistuse, karistusaja jms. ajalõigu kohta). Lennart Meri oli Eesti presidendiks kaks aega järjest. Jakob Liivi näidend „Kolmat aega vallavanem”. Ta istus oma aja ära ning pääses vanglast välja.
▷ Liitsõnad: antiik|aeg, endis|aeg, feodaal|aeg, häda|aeg, jää|aeg, kaas|aeg, kesk|aeg, kivi|aeg, kriisi|aeg, kõrg|aeg, langus|aeg, leina|aeg, muinas|aeg, mure|aeg, nälja|aeg, nüüdis|aeg, okupatsiooni|aeg, ordu|aeg, orja|aeg, paganus|aeg, praegus|aeg, pronksi|aeg, rahu|aeg, raua|aeg, reaktsiooni|aeg, sõja|aeg, tsaari|aeg, uus|aeg, valgustus|aeg, vana|aeg, ärkamis|aeg, ürgaeg; aasta|aeg, heina|aeg, jahi|aeg, jooksu|aeg, kasvu|aeg, kevad|aeg, koidu|aeg, koristus|aeg, korje|aeg, kudemis|aeg, külvi|aeg, künni|aeg, marja|aeg, pesitsemis|aeg, puhte|aeg, põua|aeg, päeva|aeg, püügi|aeg, seene|aeg, suve|aeg, talve|aeg, õie|aeg, õitse(mis)|aeg, ööaeg; karistus|aeg, sund|aeg, valitsusaeg.
3. kasutada olev, millekski ettenähtud, kuluv jne. ajalõik. Aeg on kallis. Eksamiks valmistumise aeg. Mu aeg ei luba praegu maale sõita. Aeg sai täis, läbi. Aeg läks oodates igavaks. Aeg kaob märkamatult käest. Kust ta küll leiab, võtab aja edasiõppimiseks? Aega tuleb otstarbekalt kasutada. Aega ei tohi raisata, kaotada, asjatult kulutada. Ärge viitke lobisemisega aega. Sõitke lennukiga – säästate aega! Ära kiirusta, aega on, aega küll! Polnud aega oodata. Kas sul on minu jaoks aega? Tule mind vaatama, kui aega saad. Ta palus mõtlemiseks aega. Oodake, andke aega! Kaotatud aega on raske tasa teha. Asuti aega viitmata 'viivitamatult, otsekohe' teele. Polnud aega ninagi nuusata 'oli väga kiire'. Mida sa vabal ajal teed? Tuli näpistada aega kodusteks töödeks. Õpingute, ülikooli ajal. Lisatöid tegime omast ajast. Ajaga tulime lahedasti välja, aega jäi ülegi. Aega orjal, aega härjal, aega sunnitud sulasel. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. *Aeg antud naerda, aeg antud nutta, / aeg antud pisaraid pühkida. G. Suits. || sport (distantsi läbimiseks kuluva, spordimängu pikkuseks määratud vms. ajalõigu kohta). 100 meetris saavutas, jooksis ta aja 11,2 sekundit. Sai päeva parima aja. Vastutuule tõttu jäid ajad tagasihoidlikeks. Ujus 100 m ajaga alla 52 sekundi.
▷ Liitsõnad: abielu|aeg, armu|aeg, ehitus|aeg, elu|aeg, esinemis|aeg, ettevalmistus|aeg, funktsioneerimis|aeg, garantii|aeg, harjutus|aeg, haude|aeg, hingetõmbe|aeg, inkubatsiooni|aeg, jõude|aeg, kandidaadi|aeg, kasutus|aeg, katse|aeg, kehtivus|aeg, kooli|aeg, käibe|aeg, laagerdus|aeg, lahtioleku|aeg, leeri|aeg, lennu|aeg, lisa|aeg, lõimetus|aeg, lõuna|aeg, magamis|aeg, mõtlemis|aeg, mängu|aeg, oote|aeg, peite|aeg, poolestus|aeg, praktika|aeg, proovi|aeg, puhke|aeg, puhkuse|aeg, põhi|aeg, rasedus|aeg, reageerimis|aeg, ringlus|aeg, saate|aeg, seisu|aeg, selli|aeg, sõidu|aeg, säilimis|aeg, söögi|aeg, sööma|aeg, tiinus|aeg, tipp|aeg, treeningu|aeg, turu|aeg, töö|aeg, une|aeg, vaba|aeg, vahe|aeg, vastuvõtu|aeg, õpi|aeg, õppe|aeg, ülikooliaeg; kolmandik|aeg, lisa|aeg, neljandik|aeg, normaal|aeg, pool|aeg, rekord|aeg, veerand|aeg, võiduaeg.
4. (millekski sobiv, õige, määratud jne.) hetk, (aja)moment. Nüüd on aeg minna, lahkuda, alustada. Aeg on tõusta ning teele asuda. Tal oleks viimane aeg naist võtta. Igaühel tuleb kord aeg siit ilmast lahkuda. No oskasite teie aga õigeks, parajaks ajaks tulla! Õnn, et abi õigel ajal kohale jõudis. Päevauudiste ajaks tahaksime koju jõuda. Rongide saabumise ning väljumise ajad. Ta on mees, kes oskab õigel ajal õige sõna öelda. Kõik tuleb omal ajal.
▷ Liitsõnad: asutamis|aeg, ilmumis|aeg, saabumis|aeg, stardi|aeg, sulgemis|aeg, surma|aeg, sünni|aeg, täht|aeg, väljumisaeg.
5. (ajaarvestuses). Kesk-Euroopa aeg. Kohalik aeg. Aeg lähenes juba keskööle. Mis, kui palju õige aeg praegu on? Aega arvati veel vana kalendri, Päikese ja tähtede järgi. Kas sul on õiget aega – mu kell on seisma jäänud. Vana seinakell näitab ikka veel truult aega. Tõusin kella 7 ajal.
▷ Liitsõnad: dekreedi|aeg, kalendri|aeg, kella|aeg, maailma|aeg, päikese|aeg, tsiviil|aeg, tähe|aeg, vööndiaeg.
6. esineb imestust, üllatust, ehmatust väljendavates hüüatustes. Oh sa armas aeg! Heldene aeg! Oi sa taevane aeg! *„Armuline aeg, Jürka, sul hooned tules, aga kus on laps?” A. H. Tammsaare.
7. keel hrl. verbi grammatiline kategooria, mis väljendab tegevuse v. olukorra suhet mineviku, oleviku v. tulevikuga. Eesti keeles on neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik. Inglise keele aegade süsteem.
▷ Liitsõnad: liht|aeg, liitaeg.

ainuke(ne) ‹-se 5›

1. ‹adj› ainult üks, ainus. Ainuke(ne) laps, poeg, tütar. Ainuke mees majas. Mu ainuke sõber. Ainukesed inimesed, elanikud saarel, laiul. Ainuke(ne) järeldus, kohustus, lootus, põhjus, soov, viga, võimalus. Ainuke(ne) säilinud eksemplar. Seeni me ei leidnud, mitte ainukestki. See ei jäänud ainukeseks ega viimaseks. Tema ainukesena pääses. Koer oli vanamehe ainuke seltsiline. Temaealisi poisse oli seal paar ainukest, mõni ainuke. Ainuke, kes teda mõistis, oli ema. Ainuke, mis ta võis teha, oli oodata.
▷ Liitsõnad: üksainuke(ne).
2. ‹s› armsaim inimene. Tüdruk ootas oma ainukest sõjast koju.

aju1 ‹11› ‹s›

1. kihutamine, tormamine; hoog, rutt. Jooksis, tormas, kihutas, sõitis hirmsa, tulise, kange, täie, suure ajuga. Pistis igavese ajuga jooksma. Ratsanikud kihutasid metsikul ajul. *Ent mida pöörasemaks läks aju, seda südimalt keerutas poiss ohjapärasid .. R. Sirge.
2. ajujaht; ulukite (taga)ajamine; ajujahil sissepiiratud ala. Jahimehed korraldasid hundi tabamiseks aju. Hunt pääses ajust välja. Koerad haukusid, aju lähenes. Kümnest ajust lasti ainult kuus jänest. *Teeme ühe aju, kui [metssiga] läbi lipsab, jälitama ei hakka. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: hundiaju.
3. tagantkihutamine, sund. Jääpangad tulevad tuule ajul randa. Paat liikus lainete ajul. *Jalg tippab jala ette harjumuse ajul. A. H. Tammsaare. *.. talitas noorik aga ülemate vägede ajul, siis oli teda õletada seda ülekohtusem, et Tõnu oli säärast aju neilt vägedelt ise ju palunud. E. Vilde.
4. hrv triivimine; triivpüük. Kalurid läksid ajule.

alla
I. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki allapoole, madalamale; kaetud, varjatud olekusse; ant. peale. Laua, voodi alla. Kivi, põõsa alla. Maa, mulla alla. Õngekork kadus vee alla. Vili jäi lume alla. Pääsuke tegi pesa räästa alla. Maja saadi katuse alla 'majale saadi katus peale'. Tegi tule pliidi alla. Mees jäi koorma, lumelaviini, auto, rongi alla. Läksime vihma käest suure kuuse alla. Tõusis pilvede, taeva alla. Peitis pildi kummutisse pesu alla. Võttis viha kaenla alla. Valu lõi rinde alla. Sai vastaselt hoobi lõua alla. Kirjuta tekst pildi alla! Pane pilt klaasi alla. Peitis käed põlle alla. Puges teki, vaipade alla. Pani kuue alla kampsuni. Peitis paki hõlma alla. Kuuri alla 'kuurialusesse'. Rehe alla 'rehealusesse'. Heinad saadi enne vihma varju alla 'varjualusesse, küüni'. Rukki alla 'alusviljana' külvati timutit. *Isa tahab oma maja voodri alla panna. O. Luts.
2. millestki hõlmatud, hõivatud seisundisse. Põld läks rukki alla. Uudismaa läheb põllu ja kultuurheinamaa alla. Üle 2/3 saare pindalast võtab enda alla mets. Poistekamp võttis enda alla kogu kõnnitee. Paneb kogu oma raha raamatute alla 'kulutab kogu oma raha raamatute ostmiseks'.
3. millegi juurde, lähedale (hrl. kuskilt vaadates v. millestki madalamale). Mäeveeru alla. Küla, õue, väljamäe alla. Kalda alla on kuhjunud kive. Noored kogunesid kiige alla. Istus akna alla. Tüdruk jäi seisma ukse alla. Mäng kandus vastasmeeskonna värava alla. Poiss nihkus hirmunult ema külje alla. Vaenlane jõudis Tallinna alla. Väed koondati Narva alla. *Kahekümne viie minutiga jaama eest Logina kopli alla ... Tore sõit! R. Sirge.
4. tegevus- v. mõjupiirkonda, mingi tegevuse v. mõju objektiks. See piirkond käib Nõmme polikliiniku alla. See mets läheb varsti kirve alla. Rühm sattus vaenlase tule alla. Mustade malenditega sattusin tõrjumatu rünnaku alla. Hoole, järelevalve, kaitse, kontrolli alla. Kohtu alla andma. Langes ränga karistuse alla. Vahi, valve alla võtma. Aresti alla panema. Oksjoni alla minema. Kedagi kellegi eestkoste alla andma. Keelu alla panema. Kellegi võimu, meelevalla, valitsuse, voli, mõju alla sattuma. Kahtluse, põlu, tagakiusamise, viha, naeru, pilke alla sattuma. Arutuse, kõne alla tulema. Vaatluse, uurimise alla võtma. Kirikuvande alla panema. Mobilisatsiooni alla kuuluma. *Me ei paindu kuidagi üldiste elureeglite alla. E. Rängel. || kellegi, millegi alluvusse, haldusse. Asutus kuulub haridusministeeriumi alla. Põhja-Eesti läks XIV sajandil Taani kuninga alt Liivi ordu alla. *Küllaltki isesugune on päev, millal Aiaste saab ametlikult uue peremehe alla .. M. Traat. *Oli õnneks seegi, et vabrikus töötades ta pääses haigekassa alla .. S. Kabur.
5. (vahetult) enne, millegi eel. Söögi alla anti pits viina. Lämmastikväetist anti põllule sügiskünni alla. *Aga kes siis randaali alla võib seemet panna? Maa mättaid ja rohujuurikaid täis. R. Sirge.
6. osutab mingile lahtrile, rubriigile, kategooriale, kuhu miski arvatakse, paigutatakse. Ühise nimetaja alla viima. Käesolev kuritegu ei käi selle paragrahvi alla.
7. esineb ühendites nurga alla, kraadi alla (asendi tähistamisel küsimuse puhul kuhu?). Toorik pööratakse freesimisel vajaliku nurga alla. *„Küll rullib,” katkestab Mart vaikuse, kui laev ennast jälle nelja-viiekümnekraadise nurga alla keerab. K. Raja.
8. esineb fraseologismides, näit.:. Teed jalge alla võtma. Jalge alla tallama. Tuult tiibade alla saama. (Kellegi) tiiva alla pugema. Oma käe alla võtma. Katuse alla saama, viima. Haamri alla minema. Vihma käest räästa alla sattuma. Põranda alla minema. Küsimärgi alla seadma. (Oma) küünalt vaka alla peitma. Ühe mütsi alla saama. Tanu alla saama. Kalevi alla panema. Luubi alla võtma. Tuhvli alla sattuma. Kõrvu pea alla panema. Hamba alla saama. Hinge alla võtma. Püssi, lipu alla kutsuma. (Kellegi) silma(de) alla. (Kellelegi midagi) nina alla hõõruma.
II. ‹prep›
1. mingist määrapiirist vähem, vähem kui. a. [gen] Pisut alla kahesaja krooni. Alla kaheteistkümne kilogrammi. Alla viie aasta vanused lapsed. Ta on mees alla neljakümne. Alla viie päeva selle tööga toime ei tule. Uisutas 500 meetrit alla 40 sekundi. Mõni kraad alla nulli. Kasvult oli ta alla keskmise. Alla normaalkaalu. Alla õige hinna. Alla oma võimete. b. [part] hrv. Alla viit päeva selle tööga toime ei tule. Ta on veidi alla keskmist kasvu. Alla kahtsada krooni. Esines alla oma võimeid.
2. [part] mingis suhtes allapoole v. allpool; päri-. Seelik on tükk maad alla põlve. *.. põõsalindude salk keerles ladvastiku kohal ja kadus alla tuult .. A. Mälk. *Tuba oli hall ja hämar, alla päikest .. L. Kibuvits.
III. ‹adv›
1. allapoole, madalamale; ant. üles, peale. Üles-alla kiikuma. Ülalt alla liikuma. Riiulilt rippus alla mingi rõivas. Trepist alla laskuma, minema. Kummardus alla. Vajutas juhtkangi, ukselingi alla. Sukasäär vajus alla. Tõmbas mütsikõrvad alla. Laskis kardina alla. Käsi langes lõdvalt alla. Mina heitsin üles narile, tema alla. Tuli kabinetist alla elutuppa. Võta kaks piletit alla 'parterisse', kaks rõdule. Midagi alla neelama, kugistama. Ei saanud toitu suust alla. Veenired jooksevad mööda akent alla. Higi valgus mööda nägu alla. Tünn veeres mäest alla. Vaatasin mäelt alla orgu. Ta läks alla jõe äärde. Suurelt maanteelt keerab rada alla 'kõrvale, ära'. Sõitsime mööda jõge alla 'suudme poole, pärivoolu'. Laevad liiguvad mööda Volgat üles ja alla. Purjetati mööda Tšiili rannikut alla 'lõunasse'. Järv, jõgi lastakse alla 'lastakse kuivaks v. veepinda alandatakse'. || (oma otstarvet täitma v. selleks valmis). Paneb kartulipajale tuld alla. Seadis õunapuule toed alla. Istikutele ajasid juured alla. Sügiseks saadi majale põrandad alla. Pane suusad, uisud alla. Vankrile pandi uus ratas alla. Hobusele löödi uued rauad alla. Lõin kingadele pooltallad alla. Loomadele viidi õlgi, põhku alla. Tõmbas olulisematele sõnadele joone alla. Kirjutasin lepingule, aktile alla. Sekretär lõi tõendile pitseri alla. *Alla tõmbas villase tuukripesu, peale kerged nahkpüksid ja vikerkaarekampsuni. N. Baturin. || maapinnale v. mingile muule pinnale, maha. Alla hüppama, kukkuma. Ronis puu, kivi otsast alla. Ta tuli, kobis lavalt, lakast alla. Lennuk tulistati alla. Lennukilt heideti alla langevarjureid. Tuul raputas õunu alla. Puudelt langes lehti alla. Krohv oli lahmakatena alla langenud. Vihma kallab alla. *.. päästepaat viirati alla ja ikkagi tuldi appi. H. Sergo.
2. hulgalt v. kvaliteedilt vähem v. vähemaks. Alla hindama. Hinnast alla jätma. Tingis hinnast 10 krooni alla. Viiskümmend krooni – ja mitte sentigi alla! Hinnad läksid alla. Vabrikandid lõid palgad alla. Kellegi autoriteeti alla kiskuma. Tase, kvaliteet läks alla. Halb ilm viis tuju alla. Poisil võeti käitumishinne alla.
3. hulgalt, määralt vähem kui; (tasemelt) madalam kui. Alla neljakümnesed mehed. Alla viieteistkümnene nooruk. Alla keskmise õppeedukus.
4. ‹ühendverbi osana› näit. alla andma, alla käima, alla vanduma, alla võtma

aspirantuur ‹-i 21› ‹s›
nõuk teadlaskaadri (ning õppejõudude) ettevalmistamise põhivorm. Statsionaarne, mittestatsionaarne aspirantuur. Ta astus, pääses, võeti vastu aspirantuuri soome-ugri keelte alal. Õpib aspirantuuris. || aspirandina õppimise periood. Aspirantuur kestab harilikult kolm aastat. Millal tal aspirantuur lõpeb?

aste ‹astme 17› ‹s›

1. trepi vm. seda meenutava konstruktsiooni, moodustise jne. osa, mille rõhtpinnale üles- v. allaminekul astutakse, millel seistakse jne. Laululava, poodiumi, saunalava astmed. Kõrgete, madalate, laiade, kitsaste astmetega trepp. Istusin trepi esimesele, alumisele, viimasele, ülemisele astmele. Astus astmelt astmele. Rõdult viivad mõned astmed aeda. Nõlvast alla pääses paekivist astmeid mööda. Jäässe raiutud astmeid mööda tuli üles ronida. Poiss jooksis trepist üles kolm astet korraga võttes. | piltl. On seisuseredelil astme võrra kõrgemale tõusnud.
▷ Liitsõnad: kivi|aste, puuaste; trepiaste.
2. mingi omaduse määr, (arenemis)tase. Tööstuse kontsentratsiooni aste. Kuriteo ühiskonnaohtlikkuse aste. Mulla happe(li)suse aste. Rõiva kulumise, määrdumise aste. Töö algupärasuse aste. Teadmiste täpsuse aste. Pinevus arenes talumatu astmeni. Nad on oskuste, võimete poolest ühel astmel. || teat. (arenemis)etapp, staadium, järk. Haiguse esimene aste. Keskmise astme joove. Inimkonna arenemise varajasemad astmed. *Kool oli mu elus uus aste, mis erutas mu kujutlusi. H. Raudsepp. || järk, alajaotus millegi struktuuris või süsteemis. Esimese, teise astme kohtud. I, II, III astme põletus. Esimese astme kõrvallause. Noorema, vanema astme koolivorm. Siirdesoo on madal- ja kõrgsoo vahepealne aste.
▷ Liitsõnad: alam|aste, alg|aste, ameti|aste, arenemis|aste, eel|aste, ettevalmistus|aste, hari|aste, joobe|aste, jämedus|aste, kesk|aste, kohtu|aste, kontsentratsiooni|aste, kooli|aste, kõvadus|aste, küllastu(mu)s|aste, küpsus|aste, raskus|aste, sugulus|aste, tsivilisatsiooni|aste, tugevus|aste, tõenäosus|aste, täpsus|aste, vahe|aste, vanuse|aste, võrdlus|aste, väärtus|aste, ülem|aste, üleminekuaste.
3. tehn mitmest iseseisvast osast koosneva (kande)raketi üks osa. Kanderaketi esimene aste.
4. van hrl kõnek au-, teenistusaste, kraad jms. Nõunik, atašee jt. diplomaatilised astmed. Ta on astme võrra kõrgemal ametikohal. *.. hiljem aga omandas [Heinrich Stahl] Saksa ülikoolides teoloogilise hariduse ja magistri astme. E. Siirak.
5. mat võrdsete tegurite korrutis. 2 neljandas astmes on 16. Astme alus (näit. a avaldises aⁿ). Esimese, teise astme võrrand.
6. keel astmevaheldusliku sõnajuure v. sufiksi kvalitatiivne v. kvantitatiivne teisend. Tugev, nõrk aste. Tugevas astmes on mb, nõrgas astmes mm.
7. muus helilaadi iga heli

audients ‹-i 21› ‹s›
kõrge ametiisiku jutul olek, tema ametlik jutulevõtt. Palus ministrilt audientsi. Riigipea andis audientsi. Audients kestis kümme minutit. Delegatsioon pääses audientsile, oli audientsil presidendi, kuninga juures.

demagoogia ‹1› ‹s›
rahva, inimeste poolehoiu taotlemine petlike lubaduste ning tõe moonutamisega, hämamine. Parteide valimiseelne demagoogia. Demagoogiat tegema. Pääses demagoogia abil võimule.

eel|võistlus
sport võistlus, kus selgitatakse lõpp-, poolfinaal- v. vahevõistlustele pääsejad. Eelvõistluste igast rühmast pääses finaali kaks meeskonda.

ees|koda
esik, eesruum. Eeskojas on peegel ja riidenagi. Jätke üleriided eeskotta! Eeskojast pääses kööki ja ühte tuppa. Siin on kuum nagu põrgu eeskojas.

eest|koste

1. jur riigivõimu poolt organiseeritav ja kontrollitav hoolitsus teovõimetute kodanike eest, nende isiklike ja varaliste õiguste kaitse. Eestkostele andmine. Eestkoste määramine, lõpetamine. On eestkoste all.
2. eestkostmine (1. täh.) Ma ei vaja kellegi eestkostet. Ema eestkoste tõttu pääses poiss karistusest. Õpetaja eestkostel jäeti õpilane kooli edasi. Üksik eestkosteta naine.

eestkostmine ‹-se 5› ‹s›

1. kaitse, soosimine, kellegi huvide eest väljaastumine. Pääses doktorantuuri professori eestkostmisel. Ei vaja kellegi eestkostmist. Tänu ema eestkostmisele pääses poiss nahatäiest. Ära vihasta mind oma palumatu eestkostmisega!
2. ülemvõim, kellegi eest otsustamine, pealesunnitud hooldus. Mõisa eestkostmise alt vabanenud talurahvas.
3. kõnek eestkoste (1. täh.) Eestkostmise alla panema. Eestkostmise all olema.

esi|kolmik
hrl sport kolm esimest, esimesed kolm. Murdmaajooksus jõudis, pääses, mahtus esikolmikusse kaks meie võistlejat.

finaal ‹-i 21› ‹s›

1. lõpp(osa), lõpetus. Laulupeo finaal. Noorte suvepäevade meeldejääv finaal.
2. muus mitmeosalise helitöö viimane osa; muusikalise lavateose (v. selle vaatuse) kulmineeriv lõpposa. Sümfoonia, sonaadi finaal. Opereti „Nahkhiir” I vaatuse finaal. G. Ernesaksa „Tormide ranna” võimas finaal.
3. sport sportlaste v. võistkondade lõppvõistlus võitja selgitamiseks. 5000 m jooksu finaal. Finaali jõudma, pääsema. Finaalis kohtuvad Ungari ja Poola meeskonnad.
▷ Liitsõnad: kaheksandik|finaal, pool|finaal, veerandfinaal.
4. mingi konkursi lõppvoor. Kolmekümne kuuest konkursil osalenud pianistist pääses finaali üheksa.

finaal|grupp
sport lõppvõistlustele pääsenud võistkonnad. Oma alagrupist pääses finaalgruppi Riia naiskond. Kõikide alagruppide parimad jätkavad võistlust I finaalgrupis. Väravpallurid jätkavad võistlust teises finaalgrupis 7.–12. kohani.

finaal|võistlus
sport lõppvõistlus, finaal. Finaalvõistlustele pääses 8 paremat meeskonda. Talispartakiaadi finaalvõistlused.

gala ‹6› ‹s›

1. 17.–18. saj. õukonnapidu. *.. ustav teener kuningale, oli ta innukas osavõtja kõikidest pidustustest ja õukonna galadest .. I. Pau (tlk).
2. (õukondlase) peoriietus
3. pidulik üritus. Eesti muusika gala. Rahvusooperi galale pääses kutsetega. || ‹liitsõna esiosana› pidulik, pidu-; näit. galadinee, -etendus, -kleit, -kontsert, -rõivastus, -õhtu, -ülikond

hirmu|kiljatus
Ussi nähes pääses tütarlapse suust hirmukiljatus.

hooti ‹adv›
hookaupa, (lühiajaliste) hoogudena, puhangutena; aeg-ajalt, vahetevahel. Valu tugevnes hooti. Hooti kattus laup higiga. Krambid, külmavärinad, nõrkushood hakkasid käima hooti. Lõkke leegid paiskusid hooti kõrgele. Hooti sadas uduvihma. Hooti keerutas tuisk näkku lund. Vett oli vähe ja veskiratas liikus hooti. Töötasin käsikirja kallal hooti, kasutades iga vaba hetke. *Aga hooti, kui kuu pääses pilveserva tagant välja, võis näha isegi randa ja järvele. R. Sirge.

hõre ‹-da 2› ‹adj›

1. üksteisest suhteliselt kaugel asetsevatest ühesugustest osadest koosnev, harv; üksteisest suhteliselt kaugel asetsev; ant. tihe, paks. Hõre mets, männik, põõsastik, vili, hein. Ta juuksed, habe ja ripsmed olid päris hõredad. Hõre kude, riie, sall, võrk. Hõredaks kulunud püksipõlved. Hari, kamm on hõre. Suur ja hõre käekiri. Hõre nagu sõelapõhi. Hõre haiglate, koolide, teede võrk. Hõre rahvastik, asustus, taimkate. Kõrgmäestiku hõre õhk. Väga hõre külv. Üpris hõreda võraga puu. Udu, suits muutus hõredamaks. Komeedi saba koosneb hõredast ainest. Sadas hõredat vihma, lund. Pilved olid nii hõredad, et kuuvalgus pääses mõjule. Hambad hõredad nagu rehapulgad. *Baraki hõredate, halvasti täidetud laudseinte taga nuttis tuul. P. Kuusberg. || selline, kus midagi esineb harvalt, kus osalevad vähesed vms. Viljapuude hõre istutus. Hoonete hõre paigutus. Hõre tulevahetus vaibus peagi. Lumesadu oli üsna hõredaks jäänud. Õhtul on tänavatel liiklus hõredam. Saalist kostis üksnes hõredat plaksutamist. Ooteruum oli rahvast, inimestest hõre. | piltl. Asusime teele, kui pimedus, hämarus juba pisut hõredamaks muutus. Mu pea on juba hõre, ei pea enam midagi kinni. *Mu enesetunne oli liiga hõre ja lünklik selleks, et tabada mingeid muutusi. V. Beekman.
2. piltl vähepakkuv, pinnapealne, lünklik. Laialivalguv ja hõre referaat. Näidend on ideelt huvitav, ent sisult hõre. Sõnaraamatu lõpuosa on hõre, nii et mõned harilikumadki sõnad puuduvad. *Meie kunstielu oli seni ikkagi hõre olnud. F. Tuglas.

hüplema ‹hüpelda 49›

1. korduvalt kergelt hüppama, karglema; lühikeste hüpetega (edasi) liikuma. Lapsed keksisid ja hüplesid õues. Hüples ühelt jalalt teisele, et sooja saada. Edasi pääses vaid mättalt mättale hüpeldes. Väike Kaarel tuli hüpeldes mööda tänavat. Papagoi hüples puuris rahutult ringi. Varblased hüplesid teel. Hüplev jooks, kõnnak.
2. hüppeliselt, üles-alla viskudes ebaühtlaselt liikuma. Kõrisõlm hüples üles-alla. Kogu ta keha hakkas hüplema nagu halltõbisel. Pilk hüples rahutult sinna-tänna. Auto hüpleb auklikul teel. Paat hüples lainetel. Varjud hüplesid seinal. Tähed hüplevad silme ees. Hüplev palavik, pulss. Hüplev küünlaleek. Põrandal hüplev valguslaik. *Koorem hüples ja puutelgedega vanker kägises.. F. Tuglas. || piltl (meeleolu, tunnete, mõtete vms. järsu kõikumise kohta). Nende vestlus hüples ühelt teemalt teisele. Mõtted hüplesid loiult siia-sinna. *..ta ei hüple sinna ja tänna nagu mõni teine, vaid jääb kindlaks kord ettevõetud plaanile. O. Luts.

hüüatus ‹-e 5› ‹s›
hüüatamine, lühike, järsk hüüe. Rõõmus, kohkunud hüüatus. Retooriline hüüatus. Mehe suust pääses tasane, kähisev hüüatus. „Uss!” kostis lapse suust ärev hüüatus.
▷ Liitsõnad: ehmatus|hüüatus, imestushüüatus.

igavene ‹-se 5› ‹adj›

1. ajaliselt lõputu, väga pikaajaline. Mateeria on igavene ja hävimatu. Taevakehad on igaveses liikumises. Keegi meist ei ole igavene. Igavene elu, õndsus. Igavene lumi, jää. Igavene noorus, armastus. Igavest truudust vanduma, tõotama. Elu igavesed väärtused, probleemid. Kirjanduse igavesed teemad. Igavene tõde. Langenute mälestussamba ees põleb igavene tuli. Igavesest ajast igavesti. Rooma – igavene linn. Igavene üliõpilane. Keres oli malemaailmas igavene teine. Igavene tuli 'viigini viiv seis malemängus, kus üks mängijaist ähvardab vastaspoole kuningat pideva tulega'. Igaveseks ajaks 'alatiseks'. Isa magas tal juba igavest und 'oli surnud'. || igaveseks alatiseks, jäädavalt. Igaveseks meeldejäänud sõnad. Sõitis igaveseks ära. Selleks ajaks oli vanaema oma silmad igaveseks sulgenud. Pea igaveseks meeles, et.. Neile jäi igaveseks teadmata, et õige mees pääses.
2. tüütavalt sageli esinev v. pikemat aega kestev, alatine, pidev, lakkamatu. Igavene tüli ja riid hommikust õhtuni. Üks igavene trall ja lullilöömine päevast päeva. See igavene soos solistamine pani jalad valutama. Oma igavese virisemisega on ta kõik ära tüüdanud. See igavene telefonikõlin hakkab juba närvidele. *..mis vanaisa käsib, seda peab täitma isegi sulane Rähn, see igavene uriseja ja rahulolematu vaim. O. Luts.
3. (emotsionaalses kõnes esineb rõhutava, väidet tugevdava sõnana:) tohutu, ääretu, hiigla. Igavesed jändrikud puud. Igavesed lõbusad poisid. Sõjaväes oli igavene kõva kord. Igavene aeg läks kontrollimise peale. Puu kukkus igavese raginaga. Kihutas must mööda igavese ajuga. Sa oled igaveseks suureks kasvanud. Poiss on igavene volask. Igavene hulk võõraid nägusid. Igavene patakas raha. Igavene larakas maad. Sugulasi on mul igavene kari. Igavene tramburai läks lahti. See tegi meile igavest nalja. Sellest võib igavene jamps tulla. Virutas sellele sellile igavese täie vastu pead. Lapse magama saamisega oli igavene tegu. || täielik, tõeline, sulaselge; ka hlv (sõimuväljendeis). Vinuvere on igavene kolgas. Auto on igavene logu. Maja taga on igavene padrik. Toots oli igavene võrukael. Merle on üks igavene kitsipung. Ajab igavest jama, pula. Kõhnaks jäänud nagu igavene luu ja nahk. Seisime justnagu igavesed tolad. Ah sa igavene vigurivänt! Poiss, igavene naljatilk, oli jalga lasknud. Igavene lõuapoolik, joodik ja looder, pätt, suli ja kõrilõikaja. Oh sa igavene laiskvorst, tainapea! Igavene pugeja! Igavene tõbras! Sa igavene ohmu, peletis, kobakäpp, loru, sindrinahk, tubakas, varganägu! Igavesed piripillid. Oh ma igavene (tobu) – jätsin võtme koju! Igavene nöök lugu.

ime ‹6› ‹s›

1. (näilikult) üleloomulik, mõistusega seletamatu v. väga üllatav, kummaline, imestust äratav nähtus. Muinasjuttudes on kõiksugu imed võimalikud. Tänapäeval imesid ei juhtu. Arstid võivad vahel lausa imet teha. Sündis ime: lootusetult haige sai järsku terveks. Mees pääses nagu ime läbi. Oli tõeline ime, kuidas ta ellu jäi. Ime veel, et ta ei kukkunud. Mõni ime, et tema seda ei tea! (Mis) ime siis, et kõik nässu läks.
▷ Liitsõnad: looduseime.
2. miski ainulaadne v. uudne, üllatav, suurt tunnustust pälviv. Arhitektuuri, tehnika, automaatika ime. Raadio oli kunagi suur ime.
▷ Liitsõnad: arhitektuuri|ime, ehitus|ime, (maa)ilma|ime, majandus|ime, tehnika|ime, vapruseime.
3. kõnek tugevdussõna mitmesugustes üllatus-, imestus-, pahameele- vms. hüüatustes. Mis imet ta seal veel vahtis! No mida imet nad sinna pidid minema! Vaata imet kui uhke! Oh sa imede ime! *Ning ennäe imet, ühel päeval olidki kupli all nukkude asemel liblikad. A. Kaal.

juhus ‹-e 4› ‹s›
ettearvamatu, plaanitsematu sündmus v. olukord (tihti millekski soodus, millekski võimalust andev). Hea, soodus, õnnelik juhus. Rumal, õnnetu juhus. See ei võinud olla ainult pime, puhas, paljas juhus. Ootab, otsib parajat juhust. Jäi juhusele lootma. Läheb juhuse peale välja. Pääses ainult juhuse tõttu, juhuse läbi. Juhus viis nad jälle kokku. Pole olnud juhust temaga sellest rääkida. Kasutan juhust, et tänada kõiki tööst osavõtnuid. See võit oli puhtalt juhuse asi, juhuse mäng. Õnnestumises mängis tähtsat osa juhus. Laskis juhuse mööda, jättis juhuse kasutamata. Truudus olevat juhuste puudus. || juhtum, juht [juhu]. *Harukordne juhus – seekord te tõesti ei eksinud. A. Antson. *On küll teada juhuseid, kui emale määratud lapsed põgenevad isa juurde.. R. Rimmel.

karistus ‹-e 5› ‹s›
kuriteo, üleastumise, halva käitumise vms. puhul rakendatav kasvatus- v. mõjutusvahend, nuhtlus; süüdi oleva isiku suhtes kohtulikult rakendatav sanktsioon. Kehaline karistus. Ränk, raske, karm, range, kerge karistus. Õiglane, ülekohtune karistus. Kurjategija sai teenitud karistuse. Mõisnik võis määrata ihunuhtlust ja muid karistusi. Mehi ähvardati mitmesuguste karistustega. Pääses seekord veel karistuseta. Poiss jäeti karistuseks söömata. Karistuse mõistmine, määramine. Karistuse täitmine, täideviimine. Karistuse määr, alammäär, ülemmäär. Karistusest vabastamine. Kannab varguse eest karistust parandusliku töö koloonias. Kurjategijatele mõisteti karistuseks viis aastat vabadusekaotust. *„Taeva karistus! Issa rist!” kasutab sõber Paul hurjutamiseks tädi sõnavara. J. Rannap.
▷ Liitsõnad: administratiiv|karistus, distsiplinaar|karistus, haldus|karistus, kriminaalkaristus; peksu|karistus, vanglakaristus.

kartsas ‹kartsa 19› ‹s›
murd redel. a. (ronimiseks). Poiss ronis kartsast mööda üles. Lakka pääses ainult kartsaga. b. rõugu-, vankriredel vms. Ristikhein pandi põllul kartsaste peale. *Põllu ääres seisab pikkade assidega mahukas vanker, kõrgete kartsaste vahel kenake koorem puuvilla. P. Rummo.
▷ Liitsõnad: lakakartsas; vankri|kartsas, viljakartsas.

karune ‹-se 4› ‹adj›

1. karvane, karvadega kaetud, karvadest kare vms. Karune kasukas, krae, riie. Habemetüükaist karune lõug, põsk. Vanamees sügas oma karust rinda. Taime varred olid hästi karused. Telefonitraadid olid härmatisest karused. Mida karusem koer, seda parem ta on.
2. piltl karvane (2. täh.), ebasõbralik, lahkusetu, järsk. Ta oli oma kaaslaste vastu karune. Mõlemad on võrdlemisi karuses tujus. Vihastus ja ütles mõne karuse sõna. *Jah, Austraalia on soe, on ilus, aga – on ka karune ja karm. R. Sirge.
3. kõnek nurgeline, tahumatu, rohmakas. Mis temasugune karune maapoiss oskab vastata! Karused kombed, naljad.
4. (hääle kohta:) kare, kähe, kärisev, räme vms. Kaasa laulsid isegi karusemate häältega mehed. *.. tahtis hääle puhtaks köhatada, kuid kõrist pääses karune kraaksatus. S. Truu.

keel läheb ~ pääseb lahti ~ valla
(olukorra kohta, kus keegi on taas suuteline midagi ütlema v. muutub jutukaks). Juba mõne pitsi, kannu järel läksid meeste keeled valla. Kui keel jälle lahti pääses, ei mõistetud muud kui kiruda.

kere|täis ‹s›
kõnek
1. nahatäis (peksmise v. peksasaamise kohta). Hea, kõva, mehine, korralik keretäis. Keretäis peksa, kolki, tappa. Oled keretäie ära teeninud! Poisil tuli koerustüki eest keretäis vastu võtta. Ta sai nende tempude eest isalt keretäie. Kassile anti tubli keretäis. Selle vastuhakkamise eest on sul keretäis soolas. Ta pääses keretäiest.
2. kõhutäis. Saime hea keretäie süüa. Seda keretäit andis seedida. Vanamees vitsutas lõunalauas tubli, korraliku keretäie. *Aga tead, ema, mu kõht on tühi, olen eilelõunase söögiga, vangimaja keretäiega. A. H. Tammsaare.
Omaette tähendusega liitsõnad: opmanikeretäis

kergendus ‹-e 5› ‹s›

1. olukorra kergendamine, hõlbustamine; kergendav asjaolu. Majanduslikud kergendused. Talupojad ootasid mõisalt kergendusi. Ka väike rahaline toetus on puudusekannatajale kergenduseks. Ravimitest sai haige üksnes ajutist kergendust. Mudavannid toovad reumahaigetele kergendust. *Teistele tehti töös kergendusi, teda aeti hommikust õhtuni taga. E. Vilde.
2. vabanemistunne, lõdvestus närvipinge, mure, raskuste vms. möödumisel v. vähenemisel, kergendustunne. Tundis pärast eksamit suurt kergendust. Ja missugune kergendus südamele, kui nägin teda tulevat! See teadmine tõi hinge kergendust. Otsis oma murele nutust, viinast kergendust. Tema hääles kõlas ilmne kergendus. *Suureks kergenduseks ja rõõmuks oli Leenile, et pääses Voosaarelt .. R. Roht.

kergendus|ohe [-ohke]
Tal pääses rinnast sügav kergendusohe.

kiitsama ‹kiitsata 48›
murd suure hooga jooksma. *Ta kiitsas eestoas olevast rahvast rüsinal läbi ja pääses tagatuppa. E. Vilde.

kirja|tark

1. ‹s› õpetatud mees; kirjaoskaja inimene. *Pihlakas polnud tolligi kirjatarka, tänu oma rikkalikele elukogemustele pääses ta aga inimestele kergesti lähedale .. P. Kuusberg.
2. ‹adj› kirja tundev, kirjatarkust omav, õpetatud. Kirjatark inimene.

kivi|laviin
Mäeseinast pääses lahti kivilaviin.

koefitsient ‹-endi 21› ‹s›

1. mat kordaja || keem molekulide arvu näitav numbriline kordaja aine valemi ees
2. suhtarv, tegur. Koefitsientide süsteemi põhjal pääses võistlustele meie sportlane.

kolmas ‹-nda part -ndat e. kolmat 2› ‹num›
järgarv: 3., III. a. mingis loendis v. reas esimese ja teise järgmine. 3. septembril. Aasta kolmas kuu. Kolmas aasta. See oli teisel või kolmandal päeval. Romaani kolmas köide. Näidendi kolmas vaatus. Kooli kolmandad klassid. Kolmas uks paremalt. Kolmas rida. Kõlas kolmas kell. Kohtume täna juba kolmandat korda. See oli minu kolmas viga. Kolmanda põlve haritlane. Kolmat aega vallavanem. Keiser Aleksander III. Kaks kurjategijat saadi kätte, kolmas pääses põgenema. Kas nii või teisiti, kolmandat võimalust ei ole. Kolmanda astme juur 'kuupjuur'. Räägib ainult kolmandas isikus 'tema-vormis'. Kolmas Maailm (nimetus arengumaade kohta). Neljakümne kolmas. Kolmas osa 'üks kolmandik'. *Jaa, meie abielu ei vaja mingit hoolitsust kolmandailt [= kõrvalisilt] isikuilt. H. Raudsepp. | ‹elliptiliselt›. Räägib kord ühe, kord teise, kord kolmandaga. Iga kolmas peab minema. Noorem laps käib alles kolmandat 'on alles kolmandas eluaastas'. Poiss käib algkooli kolmandas 'kolmandas klassis'. b. tähtsuselt v. väärtuselt esimesest ja teisest madalamal asuv. Kolmas tüürimees. Kolmanda klassi kajut, vagun. Kolmanda järgu võõrastemaja. Kolmanda sordi jahu. III klassi telegrafist. Žürii määras kaks kolmandat auhinda. Saavutas võistlustel kolmanda koha. Ta on kõigi aegade kolmas kuulitõukaja. Meie sportlane tuli 1500 m jooksus kolmandaks. Kolmas seisus 'vaimulikkonnast ja aadlist järgmine, piiratud poliitiliste õigustega seisus (talupojad, kodanlus ja käsitöölised) feodaalsel Prantsusmaal'. || rängem kui esimene ja teine. Kolmanda astme põletushaavad.

kolm|veerandine
kolmveerandliitrine. *Pagar tegi kolmveerandise välja, kuhu ta pääses, aga minust polnud joojat. H. Kiik.

kriimustus ‹-e 5› ‹s›
kriimustamine; selle tagajärjel tekkinud väike naha, pealmiste kudede v. eseme pealispinna kahjustus, kriim. Kerge, tühine kriimustus. Põsel olid mõned habemeajamise kriimustused. Määris kriimustusi joodiga. Kriimustusest immitses verd. Kannatanu kogu keha on haavu ja kriimustusi täis. Pääses liiklusõnnetusel üksnes kriimustustega. Parketil oli kriimustusi. Autokerel oli mõlke ja kriimustusi.
▷ Liitsõnad: küüne|kriimustus, nahakriimustus.

punane kukk
tulekahi, tuli. Punane kukk pääses lahti. Punane kukk lehvitab tiibu. Punane kukk katusel. *Löödi puruks, mida kaasa ei saanud võtta. Pandi siis punane kukk räästasse ja mindi edasi. M. Metsanurk.

kumb ‹kumma 22› ‹pron›
kasut. kahest inimesest, esemest, nähtusest vm. alternatiivselt kõneldes
1. ‹küsiv-siduv asesõna›. a. ‹adjektiivselt›. Kumb pool on kangem? Kumba lahendust pead paremaks? Kummast käest võtad? Kummast õpikust oli rohkem kasu? Kummad kingad on mugavamad? Kumma jalaga seda tantsusammu alustatakse? Küsime järele, kumb tee on otsem. Ma ei tea, kumba võimalust valida. b. ‹substantiivselt›. Kumb meist on pikem? Kumba soovite? Kumma võit? Kumb kummale liiga tegi? Kummaga meist sa tahtsid kokku saada? Kumb tuli enne, sina või tema? Kumbi on klassis rohkem, kas poisse või tüdrukuid? Kummad neist kingadest on mugavamad? Las tema ütleb, kummal meist on õigus. Otsusta ruttu, kumba endale tahad. Ma ei tea, kumma kasuks otsustada. Ta räägib mõlemat keelt, kumba aga soovite. Raske arvata, kumb on oma, kumb võõras. *Ja siiamaani ei teadnud ma, kumb teist pääses, kumb surma sai. J. Semper.
2. ‹indefiniitsetes ühendites koos sõnadega ükskõik ja tahes›. Tulgu ükskõik kumb, kumb tahes. *Hakkasid sa asjal ükskõik kummast otsast kinni, ikka tuli üks ja seesama välja. O. Luts.
3. ‹siduv asesõna› van mis. *.. ei aimanud ta püünist, kumb oli asetatud tema teele .. F. Tuglas (tlk).

kust ‹adv›
I. küsiv-siduv sõna
1. otseses küsimuses: missugusest kohast, missugusest allikast v. missugusel põhjusel. Kust sa tuled? Kust see oja alguse saab? Kust ta pärit on? Kust sa selle raamatu ostsid? Kust kandist täna tuul puhub? Kust koolist need poisid on? Jüri, kust sa seda kuulsid? Kust sa tead, et ma haige olin? Kust sa Erna Maranit tunned? Kust see tuleb, et sina täna kodus oled?
2. alustab sihitis-, koha-, täiend- vm. kõrvallauset. Isa hakkas pärima, kust kandist reisimees tuleb. Karla ei teadnud, kust kogu lugu alguse sai. Ma imestasin, kust küll poisil äkki see minekutuhin. Ta elas mõnda aega Pärnus, kust siirdus pealinna. Leida läks oma tuppa, kust hakkas peagi kostma laulu. Abi tuli sealt, kust seda kõige vähem teati oodata. Ronisime mäe tippu, kust avanes hea vaade ümbrusele. Läksime sinna majja, kust kostis pillihääli. Võib kerkida küsimus, kust tagavaraosi hankida. Teda ei huvita, kust ma selle raha sain. Teada, kust tal need andmed. Kust tuul, sealt meel. *Räägiti ka tulevaist pidudest ja sellest, kust ja millise kleidi keegi endale tellib ning mis see maksma minevat. A. H. Tammsaare.
3. mõningates väljendites osutab ebamäärast kohta, millest keegi v. miski lähtub v. millest midagi saadakse. Delegaadid tulid kohale kes kust. Talvel pääses kust tahes üle jõe. Olgu ta ükskõik kust, aga meie seadusi peab austama. Võta see raha välja kust tahes! *..hakkavad [mälus] valusalt tuikama jumal teab kust ja millal talletatud sõnad. K. Kangur.
II. kõneleja tundetooni rõhutav sõna, alustab hrl. vormilt jaatavat lauset, mis tegelikult sisaldab eitavat arvamust v. hinnangut. Kust mina tean, kas see on õige või mitte? Kust mina selle raha võtan? Kust Miinal aega kõike tähele panna! *Kust ma vana inimene enam nii äkki tunnen. Silmanägemine kaob juba ära ja kuulmine pole kah enam korralik... V. Uibopuu.

kutse ‹18› ‹s›

1. kutsumine. Sõbralik, tungiv kutse. Kutse tantsule, koosviibimisele. Tulin sinu kutse peale. Tulin, ilmusin teie kutsel. Ta ei tulnud korduvatest kutsetest hoolimata. Jaak võttis sõbra kutse rõõmuga vastu. Onu saatis kutse teda vaatama tulla. Vastas hüüdja kutsele. Tänasin teda lahke kutse eest. „Tule ikka!” kordas ta kutset. Tüdruku kutses oli arglik palve. Linda ütles Mallele ema kutse edasi. Koputas ja astus kutset (ära) ootamata sisse. Prantsuse valitsuse kutsel saabus Pariisi Poola valitsusdelegatsioon. Kuulutati välja järjekordne kutse ajateenistusse ilmumiseks. *Varakevadel .. kostab pimedas metsas veidi jubedalt õõnes uh-huu. See on isalinnu kutse. O. Tooming. || kirjalik kutsumine (käsk, korraldus, teadaanne vms.). Kirjalik, trükitud kutse. Ümbrikus oli kutse banketile, pidulikule aktusele. Kutse kohtu-uurija juurde anti kätte allkirja vastu. Sain kutse ilmuda politseisse, riigikaitseosakonda. Kontserdile pääses üksnes kutsetega. *„Palume austada oma osavõtuga...” Kutsed olid olnud väga viisakad.. K. Ristikivi.
▷ Liitsõnad: appi|kutse, kaasa|kutse, koju|kutse, külla|kutse, sisse|kutse, tagasi|kutse, välja|kutse, üleskutse; juubeli|kutse, kohtu|kutse, koosoleku|kutse, mobilisatsiooni|kutse, peo|kutse, pulma|kutse, võistluskutse.
2. piltl (millegi) vastupandamatu meelitus, ligitõmme, kaasakiskumine (kuhugi v. midagi tegema). Mere, kauguste kutse. Alpinist tunneb mägede kutset. Kevadise looduse vägev kutse sundis teda linnast välja. *..ta tundis veres otsingute ja teede kutset, mis oli sundinud nii palju rändama tema esiisasid. A. Kurfeldt (tlk). *..vaikselt kajab suurte tõdede kutse, mis ei kosta läbi elu raske ragina. F. Tuglas.
3. elukutse, amet. Kutset valima, ära õppima. Ta on kutselt arst, insener, õpetaja, ajakirjanik. Noormees valmistub kooliõpetaja vastutusrikkaks kutseks. *..sellepärast soovitas ta oma pojale ükskõik millisesse tehnikumi minna, et koos kooli lõpetamisega oleks ka kutse käes. H. Mänd. || erialase ettevalmistuse põhjal ametlikult määratud kvalifikatsiooniaste. Ta sai ülikooli lõpetamisel eesti keele ja kirjanduse õpetaja kutse. Lõpetas kunstiinstituudi tarbekunstniku kutsega. Omandas koolis keskhariduse kõrval ka autojuhi kutse. Kutseta õpetaja.
▷ Liitsõnad: arsti|kutse, juristi|kutse, meremehe|kutse, näitleja|kutse, pedagoogi|kutse, professori|kutse, töölis|kutse, õpetajakutse.

kvalifikatsiooni|mäng
sport võistlusmäng edasipääsuks mingitele põhivõistlustele. Jalgpalli, jäähoki MM-võistluste kvalifikatsioonimängud. Võistkond pääses kvalifikatsioonimängudes kuue parema hulka.

käe|kõrvalt
kõrvalt käega v. käest kinnihoidmisest vabaks. a. ‹adv› Isal pääses hobune käekõrvalt lahti. Emal kadus rahvasummas laps käekõrvalt. b. ‹postp› [gen] Koer pääses poisi käekõrvalt lahti. Laps kadus ema käekõrvalt.

käest
I. ‹adv›
1. valdusest, omandusest, kasutusest (ära). Positsiooni, kindlust käest ära andma. Asula, kõrgendik käis lahingutes käest kätte. Isa oli sunnitud talu käest ära andma. Annab või viimase käest. Võit libises käest. Ta ei lasknud esikohta käest. Rahvas ei anna oma vabadust käest. Ära lase soodsat võimalust käest! Lugemisjärg, jutulõng kadus käest. || (millegi otsasaamise, lõppemise kohta). Aeg kaob, kulub märkamatult käest. Vähehaaval kadus suvi käest.
2. silmapiirilt, nähtavalt ära. *Lonni Rautsik oli juba trügides Anu Teearu käest ära kaotanud.. A. Hint.
3. võimusest, meelevallast, küüsist. *Ütlesin, et pidin sinna tooma ühe purjus polkovniku ja lipniku, aga ära pagesid käest. O. Luts.
II. ‹postp› [gen]
1. ‹sageli asendatav käändelõpuga -lt› kellegi valdusest, omandusest v. kasutusest. Ostsin lapse käest kimbu lilli. Kui palju ta selle eest sinu käest võttis? Algatus läks meie käest ära. Võttis koha rentniku käest ära. Laenasin sõbra käest 3 krooni. Me ei saa seda sinu käest vastu võtta.
2. võimusest, meelevallast, küüsist. Tõmbasin end teiste käest lahti. Õnnestus sandarmite, valvurite käest põgeneda. Minu käest ei ole sul pääsu. Põgenes kiusaja, tülitaja käest. Arstidel õnnestus haige surma käest päästa. Päästis linnu kassi käest. Jänes pääses koerte käest.
3. millegi mõju v. toime alt ära. Külma, tormi, pakase, kõrvetava kuumuse käest. Tule ära päikese käest! Puges valguse käest pimedasse nurka. Nüüd sattusime küll vihma käest räästa alla! *.. küsis: kes tiris Maarja välja vaesuse käest, sellest näljasest lastekarjast ja tegi temast suure talu perenaise. E. Maasik.
4. ‹sageli asendatav käändelõpuga -lt› märgib mingi tegevuse, informatsiooni, arvamuse jne. lähtumist v. pärinemist teat. isikult. Ta sai ema käest naha peale, riielda, võtta, nahutada. Aga ta veel saab mu käest! Sain esimese hariduse isa käest. Sain kirja Leo käest. Kuuldused levisid ühe käest teise kätte. Ega tema käest head sõna kuule. Käsk tuli keisri käest. Sai selleks ülemuse käest loa. Kelle käest sa seda kuulsid? Ma tean seda tema enese käest. Küsib, pärib, uurib seda teiste käest. Ta tuli minu käest abi, nõu küsima.

kärbis ‹-e 4› ‹s›
etn oksatüügastega v. pulkadega tugipuu; nendest tugipuudest ja neile asetatud lattidest toestik (vahel ka redelid), millele vili v. hein kuivama asetatakse. Vilja, heina kärbistele panema, tõstma. Vili on kärbistel. Põllule jäid tühjade kärbiste read. Seab kärbist püsti. Mees kõhn kui kärbis. *Tuliuued hööveldatud lattidest valged kärbised seisid ridamisi nagu nukud. A. Kaal. *Madalama [tarupuu] pesa juurde pääses okslikku kärbist mööda ronides.. A. Viires. || vastaval puul v. sõrestikul olev piklik vilja- v. heinahunnik. Kärbis, kaks kärbist ristikut. Panid kokku kümme kärbist otra. Tõstab heinu kärbisest koormasse. Vili, hein on kärbistes. Poeb kärbise alla vihmavarju.
▷ Liitsõnad: heina|kärbis, ristiku|kärbis, viljakärbis.

külje|soojendaja ‹1› ‹s›
nlj abielunaine; naine, kellega magatakse. *.. pääses viimaks tanu alla. Olla ühele hingemaa-mehele küljesoojendajaks läinud. E. Park. *Sest mismoodi sa magad ihuüksi, külmade palakate vahel, kui sul pole küljesoojendajatki. A. Sinkel.

kütke ‹18› ‹s›

1. veise kinnitusvahend hrl. laudas tema paigale (näit. lõõg, lühike kett vms.). Lehmale seoti kütke kaela. Loomad on kütkesse pandud. Päästis härja kütkest lahti. Pull pääses kütkest lahti. *Kui Kaarel kütkeid päästis, tallas päits talle valusasti jala peale.. J. Parijõgi. || (laiemalt:) köidik, ahel. *.. siis paneme varga kütke, et ta meie käest enam ei pääse. F. R. Kreutzwald.
2. piltl köidik (2. täh.), kammits; mõjuvõim, meelevald. Orjuse kütked. Raputati endalt, purustati feodalismi kütked. Püüdis end vabastada hirmu kütkest. Inimesed olid ebausu, eelarvamuste kütkeis. Olin tugevate muljete, oma mõtete kütkes. Poiss oli muusika kütkes. *.. Kiusaja põrgu Madu oli oma ahvatluse võrgu üle minu heitnud ja ma juba siplesin abitult selle kütkes. B. Kangro.
▷ Liitsõnad: abielu|kütke, orjakütke.

küünar|nukk [-nuki]

1. küünarluu ülemise otsa piirkond, küünarpea. Terav küünarnukk. Küünarnukk on marraskil. Küünarnukkideni üleskääritud käised. Küünarnukist kõverdatud käsi. Nõjatus küünarnukkidega lauale. Haige ajas end voodis küünarnukkidele, toetus lamades küünarnukile. Lõin, tonksasin, müksasin talle küünarnukiga ribide vahele. Pressis end küünarnukkidega teed tehes rahvasummast läbi. Püüdsin teda küünarnukist toetada. | piltl (väevõimuga teetegemise, trügimise sümbolina). Ta pääses elus edasi küünarnukkide varal. *„Nüüd otsustavad küünarnukid ja tutvused kõrgete isikutega,” rääkis ta. A. Kaal. || anat küünarluu ülemise otsa ülespoole suunatud jätke (olecranon). Küünarnuki murd.
2. vastav koht varrukal. Pintsaku, särgi küünarnukk. Kuue küünarnukk on kulunud, katki. Küünarnukkidele õmmeldi paigad peale.

küüs ‹küüne, küünt 35› ‹s›

1. inimese sõrme v. varba lõpplüli selgmist osa kattev plaatjas sarvmoodustis. Pikkade küüntega käsi. Maniküüritud küüned. Punaseks, roosaks lakitud küüned. Pöidlal on küüs murdunud, lõhenenud. Küüsi lõikama, viilima. Küünte seentõbi. Varvaste küüned on pikaks kasvanud. Pind läks küüne alla. Küünte all oli mustust. Kraapis küünega aknalt jääd, klaasilt värvilaiku. Poisil on halb komme küüsi närida. Piinamisel rebiti tangidega küüsi. Kratsis küüntega naha marraskile. Vihane naine lõi vastasele küüned näkku. Kraabi siin mullas, et küüned pahupidi. Tiri neid võrke, nii et veri küünte all. Küüntest kübar 'neist valmistatud kübar, mis teeb nähtamatuks (muinasjuttudes)'. *Samuti oli ka valusam, kui kustki umbes mädanema lõi, varvas või sõrm mädanedes küüne pealt ära ajas. A. H. Tammsaare. || piltl (sõrmede kohta). Haaras endal küüntega juustest kinni. Uppuja lõi küüned paadiserva taha. *Ema ei liiguta end naljalt töö juurest, millele ta juba kord on küüned sisse löönud. O. Luts.
▷ Liitsõnad: pöidla|küüs, sõrme|küüs, varbaküüs; akrüül|küüs, geel|küüs, kangas|küüs, kunst|küüs, tehisküüs.
2. küünis. Karu, kotka küüned. Kass lõi küüned saagisse. Koer kraapis küüntega ust. Lind pääses kulli küünte vahelt lahti. *Jajah, kui põrsal oleksid küüned, siis roniks ta puu otsa.. A. H. Tammsaare.
3. mõne eseme teravik v. teravikke omav ese. Ankru küüned. *Maa vabastati tule abil metsast ja kohendati seejärel tarvidust mööda kõpla või „küünega”, s.o. ridvaga, mille ühte otsa oli jäetud oks (või oksi). H. Moora.
4. kõnek küüslaugu mugulsibula omaette osa

küüsist

1. ‹postp› [gen] võimusest, meelevallast; käest. Rebis end vastase küüsist lahti. Rahvas ihkab vabaks rõhujate küüsist. Päästa mind kurjade inimeste küüsist! Ta pääses hädavaevu petiste, tüütute kaaslaste küüsist. Talu oli võlgades ega vabanenud pankade küüsist. Selle tõve küüsist pole pääsu. Pääses nälja, viinakuradi, surma küüsist. Laev pääses tormi küüsist varjule. Vabanes muremõtete, hirmsate kujutluste küüsist. *Heinamaarjapäeva-aegne vihm päästis veel suvevilja põua küüsist. K. Põldmaa.
2. ‹adv› meelevallast, võimusest; käest. Ta on raudse haardega mees, ei sa tal küüsist pääse.

[kellegi, millegi] küünte vahele, küünte vahelt, küünte vahel
küüsi; küüsis; küüsist. Sattus liigkasuvõtja küünte vahele. Hirm haaras teda jälle oma küünte vahele. Mida ta kõik timukate küünte vahel pidi taluma! *Kui taluperemees ka ise oksjoni puhul mõisa küünte vahelt pääses, siis kaotas ta vähemalt oma loomad. J. Kahk.

lagastus ‹-e 5› ‹s›
lagastamine; lagastatud olek. *.. lõpptulemusena pääses Lõuna-Eesti rahvuslik elu ikkagi kõige kohutavamast lagastusest. F. Tuglas.

laulu|pidu
suur vabaõhu-muusikapidustus paljude kooride ning orkestrite osavõtul. Kohalikud ja ülemaalised laulupeod. Koolinoorte laulupeod. Koor võttis laulupeost osa, pääses laulupeole.
▷ Liitsõnad: üld|laulupidu, üliõpilaslaulupidu.

liisk ‹liisu 21› ‹s›
mingi kokkulepitud toiming otsuse langetamiseks kellegi kasuks v. kahjuks, loos. Liisk otsustagu. Heidame, võtame, viskame, tõmbame liisku, kes meist läheb. Kellele liisk langeb, sel tuleb minna. Lahendame, otsustame asja liisuga. Liisk on langenud 'asi on otsustatud, otsus on tehtud'. *Siis võeti liisku peerutükkidega ja kõige lühem sattus Tähve näppudesse. A. Mälk. || aj (Venemaal kuni 1914. aastani:) nekrutiks mineja määramine loosiga. Ainuke poeg pääses tavaliselt liisu alt. Oli liisus käinud ja vabaks saanud. *Sügisel liisku minnes oli Jaagup peenike nagu piibuora: ei annud mõõtu täis ja jäeti teiseks aastaks. A. H. Tammsaare.

lippama ‹lipata 48›
kergelt ning väledasti jooksma, liduma; (inimese kohta ka:) tõtates käima. Lippame, jõuame ehk veel bussi peale. Lapsed lippavad paljajalu ringi, päev läbi õues. Lippasin jooksujalu koju. Lippab, nii et kannad käivad kuklasse, nagu oleks sada paari jalgu all, nagu õlitatud välk. Jänes lippab ees, koerad liduvad järel. Perenaisel tuli päev läbi lauda ja aida vahet lipata. Lippasin lõunavaheajal poode mööda, turult läbi. || ära jooksma, põgenema. Poiss oli kodunt minema lipanud ja ringi seigelnud. Kaks varast saadi kätte, kolmas pääses lippama. Ärge teda lippama laske. || (millegi kohta). Aeg lippab, lendab. Puhkuse ajal lippavad päevad märkamatult. *Rongid lippavad kiiresti, bussid ajavad veel nobedamini .. A. Jakobson. | kõnek. Sukasilm lippab 'hargneb, jookseb', on lippama läinud. Kõht lippab 'on lahti'.

lõpp|jooks
sport mingi jooksuala viimane, võitjad selgitav jooks, finaaljooks. Lõppjooksu pääses iga eeljooksu kaks paremat.

lõug ‹lõua pl. illat lõugadesse e. lõugu(sse) pl. iness lõugades e. lõugus pl. elat lõugadest e. lõugust 23 ‹mitmuse paralleelvormid esinevad mõnedes ühendites v. (pool)adverbiaalselt›› ‹s›

1. ‹hrl. sg.› näo liikuv alaosa, mille toeseks on alumine lõualuu, alalõug. Ümar, pehme, terav, esiletungiv, lai, kandiline, nurgeline lõug. Puhtaks, siledaks raseeritud lõug. Karvane, habetunud lõug. Lohuke, vaoke lõua otsas. Lõua otsas on habemetutt. Lott lõua all. Sügab, näpib mõtlikult lõuga. Ajab lõua õieli, ette, püsti. Lõug väriseb hirmust. Väristab, võbistab lõuga nagu nutu eel. Süljenire valgub mööda lõuga alla. Tukkuja lõug vajus rinnale. Vihmakuub lõuani kinni nööbitud. Seob pearätiku otsad lõua alla sõlme. Paneb viiuli lõua alla, surub lõua viiulile. *Ja see nimi [Ruut Tarmo] on kui rusikas lõuga või puss rindu. V. Panso.
▷ Liitsõnad: ila|lõug, kõver|lõug, lott|lõug, viltulõug.
2. ‹hrl. pl.› ennekõike selgroogsete suuava piiravad teineteise vastu käivad pea osad, mille toeseks on hammaste vm. vastavate moodustistega lõualuud; vastavad moodustised selgrootutel; suu; hrl kõnek v vulg (inimese kohta). Hobuse, lehma, sea, hundi, mao, vaala, haugi lõuad. Ülemine, alumine lõug. Krokodill ajas lõuad pärani, haaras saagi lõugade vahele, lõugu(sse). Kass tuleb, hiir lõugade vahel, lõugus. Hiir pääses kassi lõugade vahelt, lõugust. Koera lõuad laksatasid kokku. Laksutab lõugu nagu näljane hunt. Putuka, mesilase lõuad. Siga lätsutab laia lõuaga (süüa) 'suure suuga, isukalt'. Haigutab laia lõuaga 'suu pärani'. Inimesel on lõuad ja mälumislihased nõrgemini arenenud kui ahvil. Vastu, mööda lõugu andma, saama. Mis sa irvitad, ilmast ilma lõuad laiali! Koerad haukusid poole lõuaga 'loiult, vähe' nagu omainimese peale. | piltl. *Välja sülitavad inimesi uste lõuad. M. Under. || ‹hrl. pl.› kõnek vulg (kõneelundina hrl. liigset lobisemist väljendavates ütlustes; vt. ka fraseoloogiaosa). Tal head lõuad, küll ta enda välja räägib. No on sel naisel lõuad (peas)! Tal on lõuad paraja koha peal. Ei maksa irvhammaste lõugade vahele, lõugu sattuda. Ära ilmaaegu lõugu kuluta, ma ei lase end pehmeks rääkida. Hoidku lõugu kokkupoole, hoidku lõuad koos, koomal 'ärgu rääkigu ülearu(st)'. Talitse, taltsuta oma lõugu!
▷ Liitsõnad: loba|lõug, lora|lõug, pläralõug.
3. piltl (vastavat pea osa meenutava tööriista, mehhanismi v. eseme kohta). Tangide lõuad. Poole lõuaga 'kulunud kahaga' lusikas. *Nagu mingi saurus või ürgkaelkirjak kraapsab ta [= ekskavaator] oma vägeva lõuaga vanast kraavist põiki läbi. A. Kaal. *.. käsiks neil rahakoti lõuad avada ja selle sisu merre valada. A. Uustulnd.

läbi
I. ‹prep postp›
1. ‹hrl prep› [gen] mingi ava, ruumi, keha, keskkonna ühest otsast, küljest v. poolt sisse ja teiselt välja; nii et miski jääb (takistades v. soodustades) vahele. Ronis, hüppas, vaatas läbi akna välja. Rong läheb läbi tunneli. Tuli minna läbi pika koridori. Piilub läbi ukseprao, lukuaugu. Auto vajus läbi jää. Piim kurnati läbi marli. Läbi eesriiete paistab valguskuma. Uurib marke läbi luubi. Maastiku värvid olid tumedad nagu läbi päikeseprillide, päikeseprillide läbi vaadates. Tee valatakse läbi sõela. Külm tungib läbi riiete. Läbi sideme immitses verd. Karjub läbi ruupori. || kaudu, mööda, pidi. Hingab läbi suu. Räägib läbi nina. Vantsisin läbi metsa koju. Jõgi lookleb läbi luha, heinamaa. Tee viib läbi põldude, niitude. || mitme samalaadse v. paljude samalaadsete esemete, objektide vahelt, samalaadse keskkonna seas(t), keskel(t). Lirtsab läbi hammaste sülitada. Kattis näo kätega ja piilus meid läbi sõrmede. Läbi puurivarbade sirutus ahvi käsi. Läbi puulehtede, puulehtede läbi sillerdab valgust. Pahameelenurin käis läbi rahvahulga. Artikkel ilmus ajakirjas läbi mitme numbri. *Surnuaia poolt kostsid läbi tuule ja tuisu inimeste hääled ja koerte haukumine. O. Luts. || (piltlikes väljendites). Mõte käis läbi pea. Läbi südame käis hirmuviirg. Mul tuli see nagu läbi udu meelde. Läbi häda sai asi korda aetud.
2. ‹postp prep› [nom gen] kogu teat. ajavahemiku kestel, selle algusest lõpuni. Eile sadas päev läbi. Istub päevad läbi üksi kodus. Olin öö läbi üleval. Metsatööd käisid talv läbi, talve läbi. Lapsed olid suvi läbi, suve läbi maal. Mägikuurortides saab aasta läbi, läbi aasta suusatada. Olime kõik need aastad läbi kirjavahetuses. Nii see on olnud läbi aegade. *Küla .. on pillavalt toomingais ja õiteilus, ööbikud laulavad läbi öö .. D. Vaarandi. *Ööd läbi nüüd vantsin väljas .. J. Kross.
3. ‹prep› [gen] mingi seisundi ajal, kestel, seda katkestades. Kuulsin läbi une, et keegi tuli. Seletab midagi läbi nutu, läbi naeru. Naer läbi pisarate.
4. ‹postp› [gen] kellegi v. millegi vahendusel, tõttu, kaudu v. abil, mingil teel. Langes vaenlase käe läbi. Kuningas oli sellest oma maakuulajate läbi teada saanud. Mitme tuttava läbi õnnestus ehitusmaterjali saada. Pääses nagu ime läbi. Mõisteti surma mahalaskmise läbi. Surma läbi lahkunud kallist isa mälestavad lapsed. Suu- ja sõrataudi läbi hukkus palju põtru. Kohtusime, pääsesime ainult õnneliku juhuse läbi. *Nõnda siis saigi Sass Mareti suu läbi kõik teada .. A. H. Tammsaare. *Mina olen tema läbi kannatanud rohkem kui teie .. A. Hint.
5. esineb fraseologismides, näit.:. Läbi lillede ütlema. Läbi mustade, roosade prillide nägema, vaatama. Läbi paksu ja vedela minema. Läbi sõrmede vaatama.
II. ‹adv› ‹hrl. ühendverbi osana›
1. esineb ühendites, mis väljendavad liikumist, kulgemist, suundumist v. suunamist mingi ava, ruumi, keha, keskkonna, ala, pinna vms. ühest otsast, küljest v. poolt sisse ja teisest välja; midagi pidi, millegi kaudu, üle millegi. Kapp ei mahu uksest läbi. Ei saa niiti nõelasilmast läbi. Kahest toast tuli läbi minna. Auto oli jääst läbi vajunud. Puges, trügis, pressis end inimeste vahelt läbi. Juured, oksad põimuvad üksteisest läbi. Tuul puhub mantlist läbi. Pomm lõi kolmest korrusest läbi. Tunnel kaevati jõe alt läbi. Jalg läks lumekoorikust läbi. Kõne, jutt kostab seinast läbi, seinad kostavad läbi. Kardinad paistavad läbi. Soost kaevati kraav läbi. Küla vahelt läheb tee läbi. Tee oli umbe tuisanud, autod ei saanud, pääsenud läbi. Sõitsime Tartust läbi. Katus jookseb läbi, sajab läbi. Kingad lasevad vett läbi. Liha aetakse hakkmasinast läbi. Lauad tuleb veel höövelmasinast läbi lasta. Tõmbasin, kriipsutasin kirjutatu läbi. || mööda. Laske, lubage (mind) läbi! Sportlased marssisid tribüüni eest läbi. || (piltlikes väljendites). Hea mõte sähvatas, välgatas, käis peast läbi. Hirmujudin käis südame alt läbi. Koosoleku otsus kanti protokollist läbi. Dokumendid käivad kaadriinspektori käest läbi. Kuigi asja hoiti salajas, imbus, tilkus siiski ühtteist läbi. See vale paistab läbi.
2. esineb ühendites, mis väljendavad (mööda minnes) korraks sisseastumist. Töölt tulles astusin poest läbi. Tule meilt mõnikord läbi. Käi kantseleist läbi ja võta allkiri. Turist ainult jookseb muuseumidest, näitustelt läbi. Tahaksin korraks kodunt läbi põigata.
3. esineb millegi terviklikkuse katkestamist, millessegi augu, lõhe vms. tekitamist väljendavates ühendites. Rihma, köit, nööri, juhtmeid läbi lõikama. Torkab nahast naaskliga augu läbi. Trellid viiliti läbi. Redelil on osa pulki läbi saetud. Tal on jalg sõjas läbi lastud. Vesi murdis tammi läbi. || (piltlikes väljendites). Karjatus lõikas öise vaikuse läbi. Jutt nagu lõigati läbi, kui ülemus sisse astus.
4. katki, tarvitamiskõlbmatu(ks). Rõivad kuluvad läbi, ülikond on täiesti läbi. Kulutab kingad ühe suvega läbi. Saabastel on tallad läbi. Vool katkes, keegi on korgid läbi lasknud. Triikraud põles läbi. Autol on mootor läbi. Taskulamp ei põle, patarei on vist läbi.
5. otsa, otsas. Raha, palk, stipp on läbi. Oskab raha läbi lüüa. Lõi vanemate vara läbi. Toiduvaru oli, sai paari päevaga läbi. || (ruineeritud tervise, kurnatuse, väsimuse jne. kohta). Tervis, närvid, süda, kopsud on läbi. Tal on jalad, käed, selg läbi. Eksamisessiooni lõpuks olin päris läbi. || (lootusetu olukorra kohta). Läbi, pole enam mingit lootust! *Äriga on nagunii asjad läbi. Varanatuke, mis on, see on naise nimel .. M. Metsanurk.
6. (ajaliselt:) mööda(s), otsa(s). Suvi, puhkus on läbi, saab varsti läbi. Tööaeg, vastuvõtuaeg, tähtaeg on läbi. Kas eksamid on läbi? || (teat. arv minuteid) rohkem kui (ümardatud kellaaeg). Kell on veerand kolm läbi. Minu kell on kolm minutit kaheksa läbi. || (õppeasutuse vms. lõpetamise kohta). Tal on kool, ülikool, instituut, tehnikum, kursused läbi.
7. esineb suhtlemist, omavahelist sobimist vms. väljendavates ühendites. Oleme küll naabrid, aga läbi me suurt ei käi. Nad saavad (omavahel) hästi läbi. Rääkisime asja omavahel läbi.
8. esineb hakkamasaamist, toimetulemist väljendavates ühendites. Tuli vähesega, piskuga, kitsalt läbi ajada. Saame ilma teie abita läbi. Ta ei saa paki sigarettidega päeva läbi. Katsume kuidagi palgapäevani läbi tulla. Tuli läbi ajada petrooleumilambiga, oma jõu ja nõuga. *.. ta polnud jutukas tüdruk, ajas jah ja eiga läbi. L. Promet. *.. kuidas ta tudengina ka oli ... vedas kuidagi läbi, jah? A. Liives.
9. esineb õnnestumist, kordaminemist, eesmärgile jõudmist väljendavates ühendites. Mis ta pähe võtab, selle ta ka läbi viib. See nali, vigur, number, nõks ei lähe (sul) läbi. Püüab oma arvamust, seisukohta läbi suruda. Pressib vahendeid valimata oma tahtmise läbi. Kas said eksamil läbi? Ettepanek läks läbi. Kandidaat ei läinud valimistel läbi. Toimetaja ei lasknud artiklit läbi. Sinu mees lööb igal pool läbi.
10. esineb ebaõnnestumist, ebaedu väljendavates ühendites. Kukkus, lendas eksamil läbi, professor olevat ta läbi kukutanud. Film, kandidaat kukkus läbi.
11. algusest lõpuni, kogu ulatuses; üleni, täiesti; põhjalikult, üksikasjalikult. Läbi lugema, elama, põdema, otsima, uurima, mõtlema, kaaluma. Läbi peksma, kolkima, klobima, nüpeldama, sugema. Läbi noomima, hurjutama, näägutama, pragama, sõimama. Teretasin kõik kättpidi läbi. Olen kõik tuttavad läbi helistanud. Kobas, katsus taskudki läbi, tuhnis kõik sahtlid läbi. See mees on poole maailma läbi käinud. Jooksin kogu linna, kõik kauplused läbi. Järv traaliti läbi. Sõjaväeosa kammis metsa läbi. Katseandmed töötatakse läbi. Kaup on läbi müüdud. Arst vaatas haige läbi. Seda pole me veel koolis läbi võtnud. Vihm leotab rõivad läbi. Pesu on leos, pärast pesen läbi. Tainas tuleb korralikult läbi segada, läbi sõtkuda. Leib, liha on hästi läbi küpsenud. Toit tuleb korralikult läbi mäluda.

maa|säär
geogr setteist tekkinud piklik merre (v. järve) ulatuv rannalähedane kuhjevorm. Kura maasäär. Saare läänerannikul ulatub merre pikk kitsas maasäär. Lahte pääses ümber maasääre.

madal|vesi
(vastandatuna kõrgveele v. süvaveele). Kevadine kõrgvesi ja suvine madalvesi jõgedes. Madalvee ajal pääses jalgsi saarele. Linnud ujusid kaldaäärses madalvees. *Võrgud lasti madalvette, sest ahven tuli juba maakuivadesse kudema. A. Mälk.

meeskond ‹-konna 22› ‹s›

1. millegi isikkoosseis, hrl. mehed (sageli ei ole hulka arvatud juhtkond, komandör). Laeva, lennuki, tanki, patarei, kuulipilduja meeskond. Laev läks põhja, kuid meeskond pääses. *Ohvitserid saavad [suurtükiväes] .. meeskonnale lähedasemaks ning vastastikku tuntakse teineteist juba varsti läbilõhki. J. Peegel. || tippjuhi lähimad abilised, mõttekaaslased. Uus direktor loob oma meeskonna.
▷ Liitsõnad: kaitse|meeskond, pääste|meeskond, valvemeeskond.
2. meestest koosnev võistkond. Tallinna „Kalevi”, klubi meeskond. Meie meeskond võitis, kaotas. Meeskonna kapten, peatreener. Võistlustest võttis osa 12 meeskonda. Hakati köieveoks meeskonda kokku panema.
▷ Liitsõnad: duubel|meeskond, esindus|meeskond, floreti|meeskond, hoki|meeskond, jalgpalli|meeskond, jäähoki|meeskond, klubi|meeskond, koond|meeskond, korvpalli|meeskond, liider|meeskond, maadlus|meeskond, male|meeskond, meister|meeskond, noorte|meeskond, olümpia|meeskond, poksi|meeskond, profi|meeskond, rahvus|meeskond, tõste|meeskond, varu|meeskond, vastas|meeskond, veepalli|meeskond, võrkpallimeeskond.

miini|väli
sõj mineeritud maa- v. veeala. Miinivälju puhastama. Tank pääses miiniväljast läbi.

mobilisatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. sõjaväekohustuslaste tegevväkke kutsumine. Kuulutati välja üldine, osaline mobilisatsioon. Varjas end Saksa mobilisatsiooni eest. Isa ja poeg kuulusid mõlemad mobilisatsiooni alla. Pääses mobilisatsioonist. Püüdis mobilisatsioonist kõrvale hoida. Mees oli mobilisatsiooniga Vene sõjaväkke sattunud. || (üldisemalt:) riigi relvajõudude, tsiviilkaitse ja rahvamajanduse üleviimine rahuaegsest seisundist sõjaaegsesse
2. kõigi jõudude kaasatõmbamine, tegevusse rakendamine mingi ülesande täitmiseks. Rasketööstusse võeti töölisi isegi mobilisatsiooni korras.
▷ Liitsõnad: enese|mobilisatsioon, sundmobilisatsioon.

muidugi mõista ~ teada
arusaadavalt, loomulikult, iseenesest mõista, mõistagi, teadagi. Küsimus pole muidugi mõista (mitte) ainult rahas. Mina teda muidugi mõista ei uskunud. Talvel pääses saarelt mandrile muidugi mõista jääd mööda. *„See on lohutav, eks ole?” – „Muidugi teada!” O. Samma (tlk).

mõningas ‹-ga, -gat 2› ‹pron›
umbmäärane asesõna
1. mõni (vähene). Siin tuleks teha mõningaid keelelisi parandusi. Mõningal juhul, mõningail juhtudel see õnnestub. Mul on selle kohta mõningaid andmeid. Ka mõningaid vanemaid inimesi tuli jaanitulele. Sellest reeglist on mõningad erandid. Mõningad etteheited meile siiski tehti. Nägupidi tundsin neist ainult mõningaid. Üksnes mõningail läks korda põgeneda. „Võiks ju ka tulla,” ütles ta mõninga vaikimise järel. *Ja näis, nagu oleks hääl tulnud kahe sammaldunud kalju lõhest, mõninga kõrge kuuse varjust. F. Tuglas (tlk).
2. ‹hrl. sg.› mõnetine, mõnesugune (1. täh.) Mõninga kõhkluse järel, pärast mõningat kõhklust koputasin uksele. Sul tuleb mõningal määral ka teisi inimesi arvestada. Suhtub temasse mõninga irooniaga. *.. ja mõninga vaevaga pääses Pall kirikuõuest üle Pika tänava poolse müüri õnnelikult tulema. J. Kross.

mõõn ‹-a 23› ‹s›

1. geogr veetaseme perioodilise langusega iseloomustuv (mere)loodete faas. Merelooded ehk tõus ja mõõn. Tõus lõppes, algab mõõn. Mõõna ajal pääses kuiva jalaga ühelt laiult teisele.
2. piltl langusperiood, madalseis. Majanduslik mõõn, mõõn majanduses. Vaimne, loominguline mõõn. Seltsi, näiteringi tegevuses on mõõn. *Mõne tunniga elad läbi tõusud-mõõnad, vaimustuse ja pettumuse .. J. Kruusvall.

mõõtu võtma

1. võimeid võrdlema, jõudu katsuma. Pääses olümpiamängudele maailma parimatega mõõtu võtma.
2. eeskuju võtma. Ära sa selles asjas temast, temalt küll mõõtu võta! Võiksid mõõtu võtta targematelt.

naeru|turtsak
naeruturtsatus. Pidasime naeru kinni, aga mõni naeruturtsak pääses siiski valla.

naise|riietus
naiserõivastus. Mees pääses naiseriietuses põgenema.

nelja|käpakil
käpakil (nelja jäsemega toetumist eriti rõhutades). Madalas maa-aluses käigus sai ainult neljakäpakil liikuda, roomata, pääses ainult neljakäpakil edasi. Järsust mäest tuli neljakäpakil üles ronida, pidime neljakäpakil üles ronima. Laps ei kõnni veel, aga roomab ja laseb neljakäpakil. Tuli neljakäpakil laua alla pugeda.

üle noatera, noatera pealt
õige napilt, hädavaevalt. Suurem osa merehädalisi uppus, Peeter pääses üle noatera, jäi üle noatera ellu. Ta valiti esimeheks tagasi, aga üle noatera – paari häälega. Loa sain, aga üle noatera. *Võit [= korvpallis] noatera pealt: kakskümmend kaks – kakskümmend üks. J. Parijõgi.

nupukas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
taibukas, arukas, (kavalalt) leidlik. Eriti, väga, küllaltki, üsna nupukas. Poiss on kõige peale nupukas ja hakkaja. Põgeneja osutus nupukamaks kui jälitaja ja pääses pakku. Raamatutarkust tal on, aga nupukaks ei saa teda pidada. Temast nupukamat majandusmeest annab otsida. Nupukaim viktoriinivõistkond sai preemia. See on pagana nupukas plaan, mõte, küsimus, lahendus, masin.

nööritama ‹37›
hrv
1. (kaunistuseks) nööriga varustama. Nööritatud livreedes teenrid. Nööritamata kontserdiplatsile pääses palju piletita kuulajaid.
2. nööriga siduma, nöörima (1. täh.) *Pikad püksid olid ümber jäsemete nööritatud, nii et sääred ja rebad olid nagu vorstid. A. Paikre (tlk).

oja ‹11› ‹s›

1. kitsas jõeke. Madalate kallastega, kitsas, veerohke, selgeveeline, kiire vooluga, liivase põhjaga oja. Oja lookleb läbi heinamaa. Põuaga oli oja kuivanud. Oja voolab jõkke, järve. Hüppas üle oja. Üle oja viis purre. || kindla sängita veevool. Pärast paduvihma voolasid piki mäekülge vahused sogased ojad. || piltl (helide, ka kõnevoolu kohta). *Nõnda on jooksmas laulu / ilus tuline oja. K. J. Peterson. *..nüüd pääses tulvana vana naise hädalduste ahastav oja. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: mägioja.
2. nire. Piimatass läks ümber ja ojad jooksid üle laua. Ta nuttis nii, et pisarate ojad valgusid üle põskede. Higi, veri voolas ojana.
▷ Liitsõnad: higi|oja, pisara|oja, vereoja.

paari|mees
paariline (hrl. meesterahvas). Oskar ja Kalju olid palgiveol paarimehed. Sõitsid paarimeestena kaugliinibussidel. Sai, leidis endale tubli paarimehe. Hakka sa Mardi paarimeheks! Puusaagimisel polnud väiksemast vennast suuremale veel täit paarimeest. Pakkus ennast Joosepile paarimeheks. Mängiks tamkat, aga paarimees puudub. Vana mära vedas üksinda, teda paarimehena kahehobusesaha ette ei rakendatud. *Ja kuis ta istub – selg sirge, käed rüpes risti, sale säär samasuguse paarimehe kõrval. L. Kibuvits. | piltl. Vägivald on sageli ebaõigluse paarimees. *Jõnn ja õnn olid paarimehed, mistõttu meeskond alati pääses inimohvriteta. R. Kurgo.

paganama ‹adv›
kõnek (ka kerge kirumissõna:) pagana, sindrima, kuradi(ma)
1. ‹substantiivi laiendina› väljendab halvustavat, harvem tunnustavat, vaimustatud suhtumist. Mis paganama asi see küll peaks olema? Kõigil oli paganama hoog sees. Sellest on paganama kahju, et Ants ilma jäi. Mulle teeb see kõik paganama nalja. *Paganama lugu! See polegi sipelgas, vaid ämblik. A. Kaal. *Aga seda paganama ust võiks ikkagi proovida parandada. E. Tennov.
2. ‹adjektiivi v. adverbi laiendina› väga, pagana, kuradi. Paganama vahvad lokid! Paganama täpne mees. Rannas on paganama mõnus peesitada. Vend on tal paganama vahva sell! Meil hakkas siin nii paganama igav. Paganama hea, et ta minema pääses. Paganama palju aega on kaduma läinud. *Aga need hilbud sobisid Jaan Sokumetsale paganama hästi, olid justkui päriselt tema enda omad. E. Vetemaa.

paljas ‹palja 19› ‹adj›

1. katmata, katteta, ilma millegi tavaliselt katva v. varjavata. a. alasti, rõivasteta. Paljas keha, ihu. Võttis, kooris enda paljaks. Rannaliival mängis paljaid lapsi. Paljad sääred, reied. Kõht, tagumik paljas. Paljaste rindadega. Katkistest sukkadest paistsid paljad varbad. Paljaste käte, jalgadega. Poiss oli paljas kui porgand. Palja peaga 'ilma peakatteta'. *On argipäev, plaaž pole nii tüütult paljast liha täis tuubitud.. R. Kaugver. || ainult teat. rõivastusesemes, ilma selle peal kantavata. Paljais sukis, paljaste sukkadega. Palja aluspesu väel. Jooksis palja särgiga õue. On juba nii soe, et võib palja kleidiga käia. b. juusteta, habemeta. Paljas läikiv pealagi. Noorsõduritel aeti pea paljaks. Paljaks raseeritud nägu, lõug. *..peainsener, terava nina ja paljaste meelekohtadega mees, istus oma kabinetis.. M. Traat. c. karvadeta, sulgedeta. Roti-, hiirepojad sünnivad paljaina. Tapetud kanad olid paljaks kitkutud. Tõuke on paljaid ja karvaseid. *Nad [= linnupojad] on täiesti paljad, ainult pea peal on mõned helehallid ebemed. J. Piik. d. lehtedeta, raagus. Leppadel on veel lehti, kased on juba paljad. Paljaks jäänud mets, kaasik. || (taimeosi katvate karvakesteta). Paljaste õievartega taim. *Näiteks on pöögi noored lehed roodude kohalt kaetud pikkade peente karvadega, kuid täiskasvanuna on lehed paljad. A. Vaga. e. taimkatteta. Paljad kaljud, kaljusaared, karid, rahnud. Rohukamarata paljas paas. Suur osa kõrbest on täiesti paljas. Rukkiorases on paljaid laike. Põud on põllud paljaks kõrvetanud. Samblast paljaks kaabitud kivi. || ärasöödud, lühikeseks näritud rohuga. Lambad närisid õueaia paljaks. Karjakoplid on paljad, loomad ei saa sealt enam süüa. || puudeta, metsata; lage. Puudeta, paljas raba, heinamaa. Sügisesed põllud on paljad. Marjanaised tegid raba ühe päevaga jõhvikatest paljaks. f. lumeta, lumetu. Sel kevadel läks maa varakult paljaks. Tee oli paljas, reega ei pääsenud enam läbi. Jaanuar oli paljas, alles veebruaris tuli lumi. Paljas talv. Paljas 'lumeta' külm. g. katva, pehmendava kihita. Magab paljal põrandal, pingil, lavatsil. Palja maa peal oli külm istuda. h. kestata, kooreta, tupeta, ümbriseta; katva, kaitsva, isoleeriva kihita. Paljas mõõk. Kõrrelistel on paljad, pungasoomusteta pungad. Paljad, isoleerimata elektrijuhtmed. Paljad, krohvimata kiviseinad. Paljad, värvimata puupaneelid. Koer ajas, tõmbas urisedes hambad paljaks. Muudkui irvitab, hambad paljad. i. piltl varjamata, peitmata, alasti. Koorusid välja paljad, alasti tõsiasjad, faktid. Paljas, ilustamata tõde. *See oli paljas äri, kus jõuti edasi ainult äärmise närususega. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: poolpaljas.
2. varanduseta, omandita, vaene. Okupeeritud maad riisuti, rööviti paljaks. Sõja läbi paljaks jäänud inimesed. Kolm korda kolida olevat sama, mis üks kord paljaks põleda. Paljas kui kirikurott, püksinööp. Rikas ta pole, aga päris paljas ka mitte. Ta on enda paljaks joonud. Kes läheb vaesele vaderiks või paljale pulma. *Marta oli ju nõnda paljas tüdruk, et tema äratoomiseks poleks tarvis olnud hobustki saata.. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: puru|paljas, puu|paljas, tühipaljas.
3. pelk, puhas. a. lisanditeta; lahjendamata, ehtne. Lapsed sõid paljast moosi, mett. Sõi paljast liha ilma leivata. Mis sa paljast leiba sööd, pane võid ka peale. Haige tahtis paljast vett. Paljas piiritus, äädikas. b. (vastab adverbidele ainult, vaid, üksnes). Seekord pääses ta palja ehmatusega. See ei saa paljas juhus olla. See on sul paljas kujutlus, sundmõte. Paljas mõte sellele ajab hirmu peale. Paljastest sõnadest, lubadustest on vähe. Välismaareis jäi paljaks unistuseks. Palja käsutamisega ei saavuta midagi. See on tal paljas jonn, kelkimine. *Sest mis aitab paljas noorus, kui pole kangust. A. H. Tammsaare. *Ja Illimar oli kuulnud, et juba paljas see lõhngi purju paneb. F. Tuglas.

pallur ‹-i, -it 2› ‹s›
‹hrl. liitsõna järelosana› pallimängija. Pallureid näeb Käärikul harvemini kui kergejõustiklasi. Vutikoondisse pääses kaks uut pallurit.
▷ Liitsõnad: jalg|pallur, korv|pallur, käsi|pallur, moto|pallur, pesa|pallur, sulg|pallur, vee|pallur, võrkpallur.

peni ‹11› ‹s›

1. koer. Haukuv, klähviv peni. Segavereline, hulkuv, karvane, pulstunud peni. Purelevad penid. Peni ulus, koon taeva poole. Peni pääses ketist lahti. See vana peni ei pure enam kedagi. Peni käis karjas. Silmad läigivad kui näljasel penil. Käib nagu peni ustavalt mu kannul. Oledki rahast ilma nagu peni pehmest leivast. Söönud peni kõva haukuma, joobnud mees kõva kõnelema. Mis kutsikana õpitakse, seda vana penina peetakse.
▷ Liitsõnad: hulkur|peni, karja|peni, keti|peni, küla|peni, maru|peni, õuepeni; metsapeni.
2. kõnek (inimese kohta põlgavalt, vihates, ka sõimusõnana). See neetud peni pettis mind. Teda ära usu, ta on sakste peni. Või sina, peni, tuled mind õpetama!

plagama ‹37›
kõnek kiiresti jooksma, põgenema. Kohkunud lapsed plagavad tuhatnelja kodu poole. Inimesed plagasid eri suundadesse, metsa, pakku, rettu. Plagas paanikas, hirmsa jutiga hädaohu eest ära. Vaenlane plagas meie eest. Vargad plagavad tulistvalu minema. Pani plagama nagu viimane argpüks. Iga väiksema asja pärast paned plagama. Pääsesin sealt veel õigel ajal plagama. Nad pistsid nagu lambakari plagama. Mind nähes pani kohe plagama. Mis sa paned asja ees, teist taga plagama! Kanad plagasid üle õue. Jänes pääses puurist plagama. Kari jooksis ees, poiss plagas järele. *Ei tohi põgeneda! Kuuli saab, kes plagab! P. Rummo.

pogri ‹illat -sse e. pokri 6› ‹s›
kõnek
1. vangla, vangikong, arestikamber vm. koht kinnipidamiseks; ‹sisekohakäänetes› vangi, vangis, vangist. Kas sa ei karda pogrit? Lärmakas naaber tuleks pokri pista, panna. Mees mõisteti nädalaks pogrisse. Viige kinnipeetu pogrisse, pokri. Kurjategija istub pogris. Ta pääses pogrist üle noatera. *Kas neid kassakratte veel vähe? Kõik vangimajad ja pogrid täis.. E. Männik.
2. väike kitsas ruum, pugerik, uberik. Ta elas armetus pogris. *Muidugi ei topita mõisas loomi niisugusesse pogrisse kokku, nagu talupoegade laudad on.. J. Mändmets.

priima ‹6›

1. ‹adj› kõnek suurepärane, esmaklassiline. Priima laev, kaup. Priimad seened. Priima mõte, nali, lugu. Kui priima töö! Ta on priima tantsupartner. Pruut on tal priima! Käisin priimas saunas. Jõi priimat õlut. Braavo, priima! *.. see oli kõige priimam pull, mida ma viimasel ajal kuulnud olen. T. Kallas.
2. ‹s› van gümnaasiumi viimane, kõrgeim klass. Poiss pääses priimasse. *Härrad priimast aga kandsid põlgliku ilmega oma mappe.. K. Ristikivi.

punuma2 ‹37›
kiiresti jooksma, liduma, plagama. Ats punus nagu nool, kui tuul, otsekui tuli taga kodu poole. Lambad punuvad tuhatnelja, tulistvalu lauta. Sõdurid pistsid, panid metsa poole punuma. Nad punusid nii, kuidas jalad võtsid. Jänes pistab nagu püssist lastud punuma. Panin ülepeakaela punuma. Poiss sai mul eest punuma. Kass üritab minema punuda. || jalga laskma, põgenema. Peigmees on punuma pistnud. Vang pääses üksikkongist punuma.

putkama ‹putkata 48›
ära jooksma, (joostes) pagema, põgenema. Tüdruk putkas puu taha ja piilus sealt areldi. Ma ei teadnud, kuhu varjule putkata. Nüüd on hilja kuhugi putkata. Siim pidi kere peale saama, aga pääses putkama. Surmani ehmunud tüdrukud pistsid, panid putkama, putkasid kuhu juhtus. Krants on hirmuga trepi alla putkanud. Kelm putkas rahakotiga minema. Patsient putkas haiglast minema. Karl putkab õhtuti salaja järvele sõudma. Jänes jõudis küttide eest ära putkata. Mehed on töö juurest jälle kuskile napsitama putkanud. Sõbrad putkasid sõjaväeteenistusest, lahinguväljalt. Anni mees olevat ta juurest ära putkanud. Ta putkas kurja naise eest pakku. Rasketel aegadel putkasid noored maalt linna. Putkas sõja, mobilisatsiooni eest metsa. Kassapidaja on koos rahaga välismaale putkanud. Ta vanemad putkasid paadiga Rootsi. Kuhu vaesel inimesel ikka putkata? Pole siit laevalt kuhugi putkata. *.. inimesed putkavad vaesuse ja viletsuse eest rikkasse Ameerikasse. H. Lepik (tlk). || jooksma, lippama, lipsama. Jüri putkas Marile järele. Koos putkati kooli poole. Ta putkas kiiruga õigest vagunist mööda. Lapsed putkavad võidu väravani ja tagasi. Poiss putkas ruttu toast minema, uksest välja. Jänes pistab põldu pidi tuhatnelja, hirmsa ajuga putkama. Putkab põgenedes, nii kuidas jalad võtavad. Pinginaaber putkab must mööda ja istub kähku oma kohale.

putku ‹adv›
jooksu, põgenema. Poiss hüppas jalule ja pani putku. Nagu krabinat kuuleb, nii kohe putku pistab. Kanad pistsid rebase eest putku. Teda nähes panevad penidki putku. Pistis tagasi vaatamata putku, nagu oleks tuli lahti, nii et koivad välkusid. Varas pääses putku. Pistis putku ja kadus nagu tina tuhka. *Väikesed jalad pistsid nobeda vudinaga putku.. H. Lepik (tlk). | piltl. *.. seob siis hoolega vana lambanahkse kobiseva kasuka üle nõu, et rohu kangus auruga ei paneks putku. P. Krusten.

puudus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. kellegi v. millegi puudumine (1. täh.) Hea seltsilise puudus tõmbas reisile kriipsu peale. Meid häirib töövahendite nappus või lausa puudus. Allika puudusel joodi kraavist. Tehas seisab kütuse puudusel. Parema puudusel lähevad lapsed tänavale mängima. Skorbuut tekib värske toidu puudusel. Vihma puuduse pärast muru kolletab. Hakkas muu töö puuduse tõttu sahtleid koristama. Ta kannatab hirmsasti suitsukraami puuduse all. Truudus olevat juhuse puudus. Teda piinab lähedussuhete, julguse puudus. On ka ise oma ematunnete puudusest häiritud. Iseseisva mõtlemise puudus annab teinekord valusasti tunda. Tunnen lastest, kodustest asjadest hirmsat puudust 'igatsen nende järele'. Siin tuntakse heast nõuandjast puudust 'teda vajatakse'. Temast siin küll puudust ei tunta! *Jah, see on tahtmise puudus. Aga just sellepärast, et meil tahtmist ei ole, oleks asjata meilt seda nõuda. M. Sillaots.
2. nappus, vähesus, ebapiisavus (tähendused 1 ja 2 ei eristu alati üheselt). Müüjatest, teenindajatest on alatasa puudus. Töötegijatest oli suur, kibe, terav puudus. Joomakaaslastest tal puudust pole. Siinkandis poistest puudust ei tunta. Ostjate puuduse üle see pood ei kurda. Kodus on ühest ja teisest puudus. Pole meil millestki puudust. Ostsin kõike, millest leidsin puuduse olevat. Söögist-joogist tõotab puudus kätte tulla. Heintest puudust ei tule, jääb ülegi. Kas siis rahast ilmas puudus on? Hapniku puudusel tekkis peapööritus. Kestev kaltsiumi puudus on organismile kahjulik. Taimed kannatavad niiskuse puuduse all. Pisaratest, sõnadest tuli puudus. Naljast polnud sel päeval puudust. Ta ei tunne haridusest puudust. *Liha on kallis, võid ei ole, piimast puudus.. A. H. Tammsaare.
3. kehvus, kitsikus, vaesus, viletsus. Lepa-pere kannatab puudust. Puudust kannatavad perekonnad. Ränk puudus on majas. Terve suguvõsa vaevles, vireles, oli puuduses. Linnas valitses suur puudus. Neil on puudus ja nälg varaks. Maarahvas elab puuduses, kurdab puudust. Puudus ajas vargile, sundis jooma. Tundsime terve talve rasket, hirmsat puudust. Kevadel tuli päris puudus kätte. Ta on terve elu puudusega võidelnud. Olen puudusega harjunud. Kojamees suri puuduses(se). Isa pääses visa tööga puudusest. Mees ei pidanud puudusele vastu. Puudus kasvab, pigistab, vahib uksest ja aknast sisse, on karanud kõrini. Need olid aastad täis puudust. *.. kui rikkaks saan, siis patuks pean vaid puudust.. G. Meri (tlk).
4. see, mis ei võimalda kellelgi v. millelgi olla täiuslik, väga hea, veatu; ebakoht, halbus, viga, nõrk külg, defekt, puudujääk. Selle auto puuduseks on suur bensiinikulu. Liikluskorralduses, politsei töös, uuel kombainil on puudusi. Käsikirjas on, esinevad järgmised puudused.. Rakendatud meetodi puudused ja eelised. Vaeti uue töökorralduse puudusi ja voorusi. Saavutuste kõrval on puudusi. Ta luges üles kõik maaelu puudused ja vead. Mugavus teeb linnaelu puudused tasa. Puudusi kõrvaldama, vältima. Selles seltskonnas peetakse puuduseks, kui oled boheemlik. Pean käremeelsust puuduseks. Romaan polnud puudusteta. Millised olid etenduse puudused ja väärtused? Kehv keskendumisvõime on ta suuremaid puudusi. Ega naermine (mõni) puudus pole. Heinol on ainult üks väike puudus: ta on hirmus hilineja. Ta ei näe oma puudusi, on oma puudustega harjunud. Ilma ühegi puuduseta inimene. Lonkab veidi ja häbeneb seda puudust. Ränga kehalise, vaimse puudusega 'puudega' naine.
Omaette tähendusega liitsõnad: aja|puudus, fosfori|puudus, hapniku|puudus, huvi|puudus, info|puudus, isu|puudus, kaltsiumi|puudus, korteri|puudus, leiva|puudus, lume|puudus, maa|puudus, niiskuse|puudus, raha|puudus, ruumi|puudus, toidu|puudus, tubaka|puudus, töö|puudus, tööjõu|puudus, une|puudus, valgu|puudus, vee|puudus, vitamiini|puudus, õhupuudus; pea|puudus, põhipuudus

puur1 ‹-i 21› ‹s›

1. varb- v. võreseintega ehitis v. vahend loomade v. lindude (kinni)pidamiseks. Traatvõrgust, pulkadest, laudadest puur. Ta kasvatab, peab puuris valgeid hiiri, kanaarilindu. Laua kohal ripub puur papagoiga. Lind pääses puurist (välja). Ahvid lõgistavad puuri varbade kallal, varbu. Hunt jooksis kitsas puuris edasi-tagasi. Küülikute puurid tahavad puhastamist, puhastada. Ela nagu puuris, kust välja ei pääse. Rabeleb ja viskleb kui lind puuris. | piltl. Raske on tõrksaid kujutelmi puuri suruda. || kuldnoka vm. linnu puust pesakast. Panime kuldnokkadele, kuldnokkade jaoks mitu puuri üles. Torm on kosklate puurid ära lõhkunud. Varblased ehitasid endile pesa rästastest mahajäetud puuri.
▷ Liitsõnad: küüliku|puur, linnu|puur, lõvi|puur, rebase|puur, tuvipuur; kuldnokapuur; raudpuur.
2. ‹hrl. sisekohakäänetes› kõnek arestikamber, kartser, vangikong, pogri. Varas pisteti, pandi puuri. Ta istub praegu puuris ja mõtleb elu üle järele. *Selle eest maha ei lasta, vaevalt ehk peetakse mõni aeg puuris. M. Metsanurk. || väike kitsas ruum, pugerik. *Hulk inimesi pidi siin kitsas puuris [= vagunis] paratamatult tutvuma, üksteisega harjuma ja ühiselt taluma teevintsutusi. E. Rängel.
▷ Liitsõnad: vangipuur.
3. kõnek (jäähokis v. jalgpallis:) värav. *Pisut hiljem viskasid nad tartlaste puuri veel kolmandagi litri.. E. Press.

põgenik ‹-niku, -nikku 30› ‹s›
see, kes põgeneb v. on põgenenud. Põgenikku jälitama, taga ajama, tabama, kätte saama. Põgenikud toodi tagasi ja neid karistati karmilt. Põgenik pääses minema, piirati ümber. Talus varjati põgenikke. Vaenlase tulekul olid kõik teed täis põgenikke. Põgenike voor, laager. Poliitiline põgenik. Viimase sõja põgenikke elab Rootsis, Kanadas ja mujal.
▷ Liitsõnad: sõjapõgenik.

põrutus ‹-e 5› ‹s›

1. põrutamine; põrutav löök, ka sellega kaasnev mürts v. raksatus. Vankri põrutus munakividest teel. Põrutus uksele, aknale. Põrutuse tagajärjel kargas võll pesast välja. See kaubakast ei kannata põrutust. Viskas ukse kõva põrutusega kinni. *Tüminaga, saades kergeid põrutusi, ületab Roaldi sõiduk Täheveski silla. V. Saretok. *Öösel pikse põrutusel vabisesid taevad. H. Talvik.
▷ Liitsõnad: rusikapõrutus.
2. med välise jõu poolt põhjustatud vigastus, kus nahk jääb terveks, kuid nahaalustes kudedes tekib veresoonte rebenemisest tingitud verevalum, kontusioon. Üldine, kerge, raske põrutus. Seljaaju, silma põrutus. Sõdur kaotas põrutuse tagajärjel mõneks ajaks teadvuse. Kannatanu pääses põrutusega.
▷ Liitsõnad: aju|põrutus, pea|põrutus, peaajupõrutus.
3. piltl hingeline vapustus, jahmatus v. suur üllatus. Hingeline põrutus. Ema surmaga kaasnenud põrutusest andis kaua toibuda. *Noh, sõber, kas sa mulle [kihluse puhul] õnne ei soovigi? Või oled põrutusest alles uimane? H. Raudsepp.

päevavalgele ‹adv›

1. nähtavale, esile. Kalmetest on päevavalgele tulnud hulgaliselt muinasesemeid, aardeid. Arheoloogilised kaevamised tõid päevavalgele iidse kindluse müürid. Sukeldujad tõid järve põhjast päevavalgele mitu laipa. Põhjavesi tungib allikatena päevavalgele. Hakkas kastist, oma taskutest mitmesuguseid asju päevavalgele tooma. Ega ta kuhugi jää, küll ilmub jälle päevavalgele! Nagu maa alt ilmus päevavalgele habetunud mehike.
2. avalikuks, ilmsiks, esile; avalikkuse ette. Kõik tema kunagised patud kraamiti päevavalgele. Küll juurdlus toob tõelise süüdlase päevavalgele. Päevavalgele on tulnud uut tõendusmaterjali. Tõde tuli, pääses viimaks ometi päevavalgele. Midagi ei jää saladuseks, kõik tuleb kunagi päevavalgele. *Erijooni hakkasime otsima, aga ühisjooni tuleb päevavalgele. H. Saari. *Jutustas mõtetest, mida kavatseb avaldada, nimetas autoreid ja teoseid, milliseid uuesti päevavalgele tõstab. O. Tooming.

päeva|valgus
päevaaja valgus, päikesevalgus. Hele, ere, tuhm, nõrk päevavalgus. Õhtu hämardub, päevavalgus on kustumas. Kitsast aknast langes, pääses trepikotta natuke päevavalgust. Tüdruk seisis mu ees täies päevavalguses. Päevavalguses tundub see riie heledam kui tulevalgel. Etendus toimus vabas õhus ja päevavalgusel. *Hommikune hämarus muutus kord-korralt päevavalguseks. I. Pau (tlk). || hrv päevavalguslampide valgus. *Küllap paistis ta kaame sellepärast, et metroojaamades kasutatakse kalki päevavalgust. A. Beekman.

pääsema ‹42 või 37›

1. ohtlikust, raskest v. halvast olukorrast ära, eemale v. turvalisemasse paika jõudma. Tal õnnestus uppuvalt laevalt pääseda. Lennuõnnetuses(t) pääses eluga vaid paar inimest. Pääsesime kindlast surmast, otse surmasuust. Kogu pere tapeti, ainult laps pääses. Pääsesime imekombel, hädavaevu. Kas keegi hukkus tulekahjus või pääsesid kõik? Pääsesin kallaletungija haardest vabaks, röövlite käest põgenema. Pääsesime tagaajajate käest üle noatera, noatera pealt 'õige napilt, hädavaevalt'. Tüdruk pääses kimbutajate käest terve nahaga 'suuremat häda v. kahju saamata'. Ta pääses raske tõve küüsist. Pääsesime (metsa) pakku, pelgu, redusse. Üks varastest pääses jooksu. Mõisaorjusest, rõhujate ikke alt pääsema. Vang pääses vahi alt, kuidagimoodi vabaks. Ühel põgenikul õnnestus pääseda. Viskus pikali ja pääses nii kuulide eest. Lõpuks pääses laps vanemate silma alt. Lind pääses puurist. Hiir pääses kassi käppade vahelt. Kevadel pääsevad loomad pikaaegsest laudasolekust. Pakase, saju käest pääsema. Viletsusest, vaevast, hädast pääsema. Pääsesime siiski raskest olukorrast. *Nagu paisu tagant pääsenud ühiskondlik elu pulbitses ja lainetas.. E. Nirk. || sellisest olukorrast suhteliselt kergesti välja tulema; karistusest ilma jääma. Pääsesin autoõnnetusest üksnes põrutusega. Kaebealune pääseb eeluurimisvangistusega. Korrarikkuja pääses noomitusega. Järgmisel korral sa enam nii kergelt, hõlpsasti ei pääse. Karistusest, keretäiest pääsema. *Ja ennäe, ema viskabki vitsa minema ja oledki pääsenud poiss. V. Alttoa. || millestki v. kellestki tülikast, ebameeldivast lahti saama, vabanema. Müüs maja maha ja pääses kõigist sekeldustest. Üpris tülikad asjad, pääseks ometi sellest kupatusest. Ta pääses kuidagimoodi maksudest vabaks. Kuidas küll lutikatest pääseda? Lõpuks pääsesime neist tüütutest inimestest. || midagi vältida v. millestki hoiduda õnnestuma. Mehel õnnestus mobilisatsioonist pääseda. Pääsesime suurest õnnetusest. Seekord me vist kaklusest ei pääse. Nägi, et ta sõprade nõutud väljategemisest ei pääse. Oma saatusest, saatuse eest ei pääse keegi. Minu armastuse eest ei pääse sa kuhugi. Ega sa vastamisest kuskile (ei) pääse. Laps tahtis pääseda silmade pesemisest. *Kui ta aga kuidagi pääses, ei teinud ta kunagi päev otsa tööd. H. Sepamaa (tlk). | (eitavasisulistes retoorilistes hüüatustes). Punnisime vastu küll, aga kuhu sa pääsed! Ei tahaks minna küll, aga kuhu sa pääsed! Elu läheb edasi, kus ta pääseb. Kus vai pääseb, kui nui pihta annab. *Aga siia oli kord elama asutud, ja kuhu sa ikka hingega pääsed! A. Kalmus.
2. kusagilt, millegi küljest, kinnituskohast lahti tulema, lahti pääsema. Köis pääses kalju tagant ja mees kukkus kuristikku. Juhil pääses rool käest. || hrl. tahtmatult, poolkogemata kuuldavale tulema. Lapse suust pääses kiljatus, üllatushüüe. Neiult, neiu rinnust pääses kergendusohe. „Miks?” pääseb tal tahtmatult üle huulte. *Metsik irvitus pääses mõlema nuuskuri kurgust. J. Kärner.
3. hrl. takistavaid olukordi ületades, neist jagu saades mingisse kohta, olukorda, tegevusse jõudma. a. kuskile minna saama. Põgenikul õnnestus üle piiri pääseda. Kalurid ei pääse tormiga randa. Meil õnnestus vaenlasele selja taha pääseda. Sügava lume tõttu ei pääsenud metsa kütust hankima. Suurte raskustega pääses ta lõpuks välismaale. Ma ei tea, millal ma siit täna koju pääsen. Tahaks võimalikult ruttu linna tagasi pääseda. Ootas õhtut, et raamatute taha pääseda. Töö juurest ei pääse kuidagi ära. Kinno me ei pääsenud, piletid olid otsas. Rahvast oli nii palju, et me ei pääsenudki rongile. Pean siit ruttu eemale pääsema. Katsu kõnelejale lähemale pääseda. Nii kehv õpilane küll ülikooli ei pääse! Graafikaosakonda ta ei pääsenud, aga sai sisse klaasikunsti erialale. Poiss pääses lõppvooru. Finaali pääsevad tugevamad. Juhataja jutule ei olnud kerge pääseda. Sead pääsesid paha peale. Ajaleheveergudele pääsevad kergemini sensatsioonimaigulised lood. Kavaluse poolest ei pääse sa talle lähedalegi 'ei ole sa temaga üldse võrreldav'. Kõik ei pääse marjamaale, muist peab jääma karjamaale. *Ja nüüd ei pääse poiss enam paigast, kisub ühe jala välja, teine vajub sisse. J. Parijõgi. *Ja kirjutatud on ka, et ennem läheb kaamel läbi nõelasilma, kui et rikas taevariiki pääseb. A. Hint. | piltl. Pärastlõunal pääses päike lagedale. *Ta hoiab harilikult keele kõvasti hammaste taga, aga seekord pääses süda keelele. L. Vaher. b. mingisse olukorda saama. Tal ei õnnestu kuidagi mehele, tanu alla pääseda. Kohtunikuks pääsesid ainult mehed. Ta tahab siia majja väimeheks pääseda. Teiesugused ei pääse kunagi võimule, pukki. Kui meie jaole pääsesime, oli tort juba otsas. Jaan pääseb tüdrukute juures hästi löögile 'tal on menu'. Kui ta löögile pääses 'jaole sai', olid piletid läbi müüdud. Oma eluajal ta trükki ei pääsenud 'tema töid ei trükitud'. Meil ei õnnestunud saladuse jälile pääseda. Näidend pääses lavale. Õiglus pääses võidule. Millal ükskord pääseb tõde päevavalgele? Luules pääses maksvusele vabavärss. Mitmesugused kuuldused on liikvele pääsenud. Need värvitoonid ei pääse siin mõjule. c. mingisse tegevusse jõudma v. asuda saama. Viimaks pääsesime tulema, minema, põgenema. Haige ei pääse veel liikuma. Ta ei pääsenud kohe õpinguid jätkama. Pehmel pinnasel ei pääse autoga manööverdama. Tuleks vihma, siis pääseks rohi kasvama. Lauluviis pääses veerema. *Varbaed lookles kiira-käära ümber juurviljamaa, et loomad tallama ja maiustama ei pääseks. O. Tooming.
4. osutab millegi toimumise võimalikkusele, võimalusele. Poisil on võti, ta pääseb tuppa igal ajal. Kivilt kivile hüpates pääsed sa kuiva jalaga üle jõe. Paadiga pääseme sinna kõige hõlpsamini. Autoga me päriselt juurde ei pääse, osa maad tuleb jalgsi minna. Avasin akna, et värske õhk tuppa pääseks. Valgus pääses ruumi laeakna kaudu. *Viina ja joodavat joomaaega ei pea üle sinu huulte pääsema.. K. Ristikivi. || ‹impers.› Rõdule pääseb elutoast. Selle ava kaudu pääseb koopasse. Üle oja pääseb kitsa purde kaudu. Siit edasi enam autoga ei pääse. Seda teed mööda pääseb alevisse. Sinna pääseb jalgsi, rongiga.

edasi pääsema

1. edasi liikuda saama. Ootasime jaamas paar tundi, enne kui edasi pääsesime. See on umbtänav, siit edasi ei pääse. Ta ei pääsenud kitsas käigus enam edasi. || spordivõistlustel, õppimises jne. edasi saama. Lõpetas gümnaasiumi ja pääses edasi ülikooli. Teisest alagrupist pääses edasi Kreeka, kes alistas nii Itaalia kui Prantsusmaa.
2. läbi raskuste edenema, edasi jõudma. Ära muretse, küll ta pääseb omal jõul elus edasi!

lahti pääsema

1. kuskilt, mingist takistavast, siduvast, kammitsevast olukorrast lahti saama, vabanema. Puurist, vangist lahti pääsema. Sälg oli tallist lahti pääsenud. Kui koer lahti pääseb, on ta kohe kanade kallal. Ta pääses veel minu käest lahti. Jutuvool pääses nagu paisu tagant lahti. | piltl. Mineviku viirastustest peab lahti pääsema. || sõlmest, kinnitusest lahti minema. Kingapaelad pääsesid lahti. Õhupall pääses lapse käest lahti.
2. avanema. Kellegi keelepaelad pääsevad lahti. *Nüüd olid neil kõigil silmad lahti pääsenud, kui hea asja nad hooletusse olid jätnud .. A. Kitzberg.
3. algama, puhkema, valla pääsema. Sõda, katk, torm on lahti pääsenud. Tants, pidutsemine pääses lahti. Tuli pääses lahti. Kuskilt pääses lahti jutt, kuuldus, et kõik mehed lastavat koju. Järsku pääses poisi suust kisa lahti.

läbi pääsema

1. kuskilt läbi v. millegi kaudu liikuda saama, midagi läbida võimalik olema. Soost ei pääse me läbi. Seal oli sügav vesi, kuidas ta küll läbi pääses! Autoga siit läbi ei pääse. Kas siit majade vahelt pääseb läbi järgmisele tänavale? || läbi mahtuma. Hädavaevalt pääsesime pargitud autode vahelt läbi. Käik oli parajasti nii lai, et inimene läbi pääses. Nii tihedast padrikust ei pääseks usski läbi.
2. eksamil, katsetel läbi saama. Kuigi eksamitel olid nõudmised ranged, pääsesid kõik läbi.

sisse pääsema

1. mingisse paika, hrl. ruumi sisse saama; võimalik olema sinna pääseda. Mul on võti kaasas, pääsen alati tuppa sisse. Pääsesin oma kandamiga kuidagi uksest sisse. Pool tundi on aega, praegu pääseb veel poodidesse sisse. *Soontagana linn oli ta eluase olnud, kuhu keegi vaenlane sisse ei pääsenud. A. Saal.
2. mingisse õppeasutusse õppima pääsema. Pääses sügisel eksamitega keemiateaduskonda, tehnikumi sisse.

valla pääsema

1. kuskilt, millegi küljest lahti saama, lahti pääsema. Koer on ketist valla pääsenud. || kinnitusest lahti minema v. tulema. Mõned parve palkidest on valla pääsenud. Juuksed on soengust valla pääsenud. Käed pääsesid valla ja kukkusin puu otsast alla. Viimaks pääsesid sõnad nagu paisu tagant valla.
2. avanema. Kellegi keelepaelad pääsevad valla.
3. puhkema, vallanduma, lahti pääsema; võimust võtma, vaba voli saama. Majas pääses tuli valla. Torm, vihmavaling pääses valla. Mängu lõppedes pääses valla pahameeletorm. Nüüd pääses valla ilmatu lärm, hädakisa. Pääses valla kumu, et Mart on laostunud. Pisarad pääsesid valla. Jälle pääseb valla sõnatu igatsus.

välja pääsema
mingist paigast, hrl. ruumist välja saama; võimalik olema sealt pääseda. Pääses põlevast majast akna kaudu välja. Väravad on suletud, kuidas välja pääseda? Papagoi on puurist välja pääsenud. Vaenlane püüdis piiramisrõngast välja pääseda. *Ei siit pääse hobusega välja kaugemale, sest ei ole teed, mis kannaks hobust peal. G. Vilbaste. || (mingist olukorrast pääsemise kohta). Arutati, kuidas halvast olukorrast välja pääseda. *.. ta töötab seni, kuni ta nende killast välja pääseb. V. Õun.

pühkima ‹pühin 42›

1. midagi v. millegagi kuskilt üle libistama, libistades lükkama v. tõmbama; niiviisi midagi puhastama v. kuivatama, midagi kuskilt eemaldama. Põrandat, õue, tänavat pühkima. Luuaga, harjaga pühkima. Igaüks pühkigu ise oma ukseesine (puhtaks). Pühkis trepilt, ukseesiselt rajalt lume ära. Kojamees pühib lehti hunnikusse. Tuba on juba pühitud. Trepp on ammusest ajast pühkimata. Pühi killud kokku! Korstnat pühkima. Pühkis enne tuppa minekut matil jalad puhtaks. Õpilane pühib niiske lapiga tahvlit. Perenaine pühib nõud rätikuga kuivaks. Pühkis käsi rätikusse, põlle sisse, pükste külge. Peremees jõi klaasi tühjaks ja pühkis vuntse. Poisike pühib käisega nina. Nende rahatähtedega võid nüüd tagumikku pühkida (kehtivuse kaotanud raha kohta). Pühib taskurätiga prille. Pühkis käega laupa, üle otsaesise. Naised nutsid ja mehedki pühkisid silmi. Pühi silmad ära, kuivaks! Naine pühkis käeseljaga, põllenurgaga pisaraid. Mees pühkis otsa eest higi, põselt verd. Pühkis pluusi pealt mardika ära. Pühiti tolmu ja pesti põrandaid. Lõpetanud niitmise, pühkis vikati rohutuustiga puhtaks. Tüdruk pühkis sorakil juukseid laubalt tagasi. Tee on puhas nagu luuaga pühitud. Hoov oli inimestest tühi nagu pühitud. Uni oli äkki kui pühitud. Varane pühib nokka, hiline saputab tiibu. Uus luud pühib puhta toa. *.. teise käega aga pühkisin õlleselt letilt kopikad taskusse. J. Nõmm. | piltl. Tüdruk pühkis silmist une. *Üks nõrga helgiga prožektor pühkis ajuti taevast, nagu väikese saunavihaga edasi-tagasi sopsides. L. Vaher. || millegi vastu käima, (lohisedes) vastu maad puutuma. Mantlihõlm pühkis maad. Läks, seelikusaba üle peenarde pühkimas.
2. piltl jõuga, hooga kuhugi v. mingis suunas ise liikuma v. liikuma sundima; endaga kaasa kiskuma v. (ära) kaotama, olematuks tegema. a. (loodusnähtuste kohta). Kõle põhjatuul pühkis üle põldude, ümber maja. Tuisk pühkis piki tänavat. Ummiklaine pühkis üle vööri. Tuul pühkis taeva pilvedest puhtaks. Torm, laine pühkis madruse üle parda, laevalaelt merre. Äkiline tormi-iil ähvardas auto teelt pühkida. Lumelaviin, rusuvool pühib kõik oma teelt. Vihm on jäljed minema pühkinud. *.. tuli raske ja külma talve järel äkiline kevad, pühkides lume nädalaga jõgedesse. H. Laipaik. b. ‹ka impers.› (seoses tundmuste, psüühiliste v. füsioloogiliste ilmingutega). See uudis pühkis kogu meelepaha minema. Tema lustlikud vembud pühkisid tusatuju kus seda ja teist. Kõik kahtlused, mured, kartused olid korraga pühitud. Ka viimane lootus pühiti minema. Möödunu on meelest, mälust pühitud. Sedamaid oli viha pühitud. Hommikune kargus pühkis roidumuse ihust. Uni oli otsemaid pühitud. Luuletuse algus järsku nagu, otsekui, justkui pühiti peast. Kogu lõbusus, vaprus, väsimus, valu oli äkitselt, jalamaid nagu käega pühitud. Kõik viimaste päevade halbus oli nagu pühitud. Mälestusi ei saa lihtsalt ära pühkida. *Ta tegi parema käega liigutuse, mis pühkis mu mõtte kõrvale. J. Kross. c. vägivalda kasutades kõrvaldama, (ära) koristama. Tsaar pühiti troonilt. Tsaarirežiim, reaktsiooniline valitsus pühiti minema. Kõik, kes avaldasid uuele vastupanu, pühiti teelt. Rahvas pühkis minema võõrad vallutajad. Tsivilisatsioon on pühkinud maakeralt terved rahvad. *Uusen pühkis saunad maa pealt, tõmbas krundile aia ümber. Madde Kalda. || (relvade, relvastusega hävitamise kohta). Võimas laeng pühkis tammi maa pealt. Üksainus tuumapomm pühiks terve linna maakeralt, maapinnalt (ära). Suurtükituli pühkis minema hoone katuse. *.. need paar-kolm vintidega poisinokka või vanameest pühitakse esimeste valangutega teelt eest. R. Sirge. d. (muid kasutusi). Minu väikseimgi liigutus pühkis linnud lendu. Võõrad kadusid kui tuulest pühitud. Aeg on hauaplaadilt nime ära pühkinud. *Alles läbi tiheda lepavõsa pagemine pühkis jälitajad kannult. J. Peegel. *Kuumus pühkis meid lavalt alla, sundis põrandale kükitama. L. Metsar.
3. kõnek tormama, sööstma, tuiskama, kihutama. Pööras kannalt ümber ja pühkis trepist alla. Poiss pühkis tulistjalu, jalapealt, kui tuul minema. Ants ei jäänud mind ootama, vaid pühkis kohe minekut. Pühkisime tuhatnelja, suure valuga tagasi. Teeme nüüd, et pühkima 'kiiresti minema' saame! Hobune pääses lahti ja pühkis kodu poole. Kits, jänes pühkis metsa. Mootorratas pühkis minema, nii et suitsujutt taga. *Ja naised pühkisid ribinal-robinal luudi ostma. E. Männik. || kiiresti toimima, esile tulema. *Pisarad muudkui pühkisid tulemist.. J. Lattik.

püst|sirge

1. ‹s› mat. a. sirge, mis ristub rõhtsirgega b. sirge, mis joonisel kulgeb alt üles v. ülalt alla
2. ‹adj› püstsuunaliselt sirge. Laeva masinaruumi pääses püstsirget treppi mööda.

rabelus ‹-e 5› ‹s›
rabelemine. a. heitlus, rüselus. Lühikese rabeluse järel pääses ta kinnihoidja käest lahti. Poiste vahel tekkis äge rabelus. | piltl. Mõtete rabelus. b. rassimine; askeldus, (kiirustav) sekeldus. Tööd oli palju, päev möödus kibedas rabeluses. *.. ihkad kogu sellest [suurlinna] närvilisest rabelusest hetkeks välja pääseda ja hinge tõmmata. J. Semper.

raha|trahv
karistusena määratav rahanõue. Kõrge, ränk rahatrahv. Mehi karistati rahatrahviga. Talle määrati rahatrahv liikluseeskirja rikkumise eest. Ta sai rahatrahvi, pääses rahatrahviga.

ramp1 ‹ramba 23› ‹s›

1. vettinud puunott v. -rahn (hrl. veekogu põhjas). Õngenöör jäi ramba taha kinni. Järve põhi oli rampu täis, noota vedada ei saanud. Jõgi tuleks risust ja rampadest puhastada. Soos kraavi kaevates tuli jäme ramp läbi raiuda. *Õpetaja istus rambal ja sihtis õngekorki. H. Lepik (tlk). | (võrdlustes). Õhtul olin väsinud nagu vana ramp. Vajus surmani väsinult voodisse nagu ramp. || (üldisemalt millegi raske kohta). *.. aga kus on see loll, kes hakkaks toorestest saepakkudest puusärke tegema? Või kes sellist rampa ostaks? A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: puuramp.
2. kõnek pahameelt, hrv. ka tunnustust väljendav sõna (vahel kirumissõnana): reo, raip. Põgenema pääses, ramp! Peremees, ramp, olnud väga ihne. Kuhu see Aadu, ramp, nüüd kadus! See on talle rambale paras! Ma teile rampadele veel näitan! See lehm, ramp, kipub alati paha peale. Koorem, ramp, olnud ka nii raske tõsta. Köha, ramp, kiusab. *See va uks käib jälle raskesti, vist alla vajund, ramp! K. Ristikivi. *Oh sa ramp, küll oli Leo koolis tark! A. Kurtna (tlk).

raskus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. (< as raske). a. Diivan vajus meie raskuse all lohku. Jää murdus kõndijate raskuse all. Mees oli kandami raskusest kühmas. Seljakoti raskus vajutas õlgadele. Puuoksad on lume raskuse all lookas. Kõrvalistuja vajus talle kogu raskusega peale. b. Raskus jalgades, kätes. Tundis kogu kehas tinast raskust. Mind rõhus nagu mingi raskus. c. Kehalise töö, maatöö raskus. Sulasepõlve raskus. Teekonna raskus. Raja raskusele vaatamata läbisid kõik suusatajad distantsi. Olukorra raskus tegi mehed nõutuks. Matemaatikaeksami raskus ajas hirmu peale. Teksti raskuse tõttu edenes tõlkimine aeglaselt. d. Kaotusvalu, lahkumineku masendav raskus. Mõtete, hingepiinade, süütunde raskus. e. Karistus sõltub kuritöö raskusest. f. Haiguse, vigastuste raskus. g. Väljendusviisi kohmakas raskus. h. Tumedate värvitoonide raskus mõjub rusuvalt.
▷ Liitsõnad: tinaraskus.
2. kaal (2. täh.), mass. Raskuselt erinevad kehad. Pakid raskusega 10 kilogrammi ja rohkem. *.. kaalus lõhe ära. Selle raskuseks osutus viis kilo sada grammi. H. Lepik (tlk).
▷ Liitsõnad: keharaskus.
3. ese, mis mõjub oma massiga (näit. rõhub peale, vajutab alla jms.). Õngel on küljes tinast raskus. Kangi abil saab suuri raskusi tõsta. Kortsunud paberid siluti sirgeks ning pandi raskuse alla. Suurte raskuste tõstmise tagajärjeks võib olla song või seljalihaste venitus. Treeningul tuli tõsta pomme ja muid raskusi. *.. köitsime [surnukeha] valge laua külge, millele kinnitasime raskuseks raua- ja ketitükke, et ta kohe vajuks alla sügavasse märga hauda .. J. Parijõgi.
▷ Liitsõnad: alg|raskus, lisa|raskus, rekordraskus.
4. ‹hrl. pl.› asjaolu v. olukord, mida on raske taluda; keeruline, komplitseeritud v. muret, vaeva valmistav olukord. Tal on majanduslikke, rahalisi raskusi. Projekti elluviimine oli seotud raskustega. Laste koolitamine valmistas vanematele suuri raskusi. Rindeelu, ikaldusaasta, kohapidamise raskused. Raskused põllumajanduses, ärielus. Poisil oli koolis raskusi matemaatikaga. Sul võib oma naabritega raskusi tulla. Kaupmees, firma sattus kriisiajal raskustesse. Must sattus juba partii avangus raskustesse. Äri siples raskustes, pääses raskustest. See ülesanne ei tee, valmista mulle mingeid raskusi. Mikk ületas kõik raskused, sai ajutistest raskustest üle. Kehvas kodus tuli kogu aeg raskustega võidelda. Meeskonnal ei olnud vastase alistamisega raskusi. Elu on toonud neile ainult muresid ja raskusi. Pealehakkaja mehena ta raskusi ei kartnud. Kõigist raskustest hoolimata jõudsime eesmärgile. Sul seisavad ees veel mõnesugused raskused. Saksa keele rääkimine läheb tal raskusteta. Järsku tekkis ootamatu raskus: kust leida sobiv ekskursioonijuht.
▷ Liitsõnad: elu|raskus, finants|raskus, kasvu|raskus, kohanemis|raskus, majandus|raskus, majutamis|raskus, olme|raskus, reisi|raskus, sõja|raskus, transpordi|raskus, turustamis|raskus, töö|raskus, valiku|raskus, varustamis|raskus, õppimisraskus(ed); pea|raskus, pisi|raskus, põhiraskus.

reageerimis|võime
ka keem. Hea reageerimisvõimega poksija. Pääses tänu kiirele reageerimisvõimele. Vähese reageerimisvõimega keemiline ühend.

riiv1 ‹-i 21› ‹s›

1. ukse, värava, akna jms. sulgemisvahend, mille põhiosa on edasi-tagasi lükatav ümar v. lapik plaadile kinnitatud keel. Raudne, puust riiv. Suur riiv liigub raskelt. Lukud ragisesid, riivid kolksusid ja väravapooled tõmmati lahti. Riiv lõksatab kinni. Lükkasin riivi ette, eest. Uksel on riiv ees. Riiv on kinni, lahti. Tõmbas riivi tagasi. Nihutas riivi ukse eest. Riivid löödi lahti. Pääses sisse lukkudest ja riividest hoolimata. Toit on sahvris riivi taga. Kuld päästab lahti kõige kõvemadki riivid. Ei tahaks politseiga tegemist teha, pannakse viimati veel (luku ja) riivi taha 'vangi'. | (riivistatud olekut märkivana). Pani ukse seest(poolt) riivi. Lükkas, lõi ukse riivi. Uks on riivis. Jätame ukse riivist lahti. | piltl. Lükka ometi suule, sõnadele riiv ette! Kiitus tõmbas tunnetetulval riivi eest. *.. valla langeb saladuse riiv. V. Ridala.
▷ Liitsõnad: akna|riiv, kant|riiv, liht|riiv, mööbli|riiv, pöörd|riiv, raud|riiv, serva|riiv, ukse|riiv, väravariiv.
2. luku sulgev osa, lukustusriiv. Kahe riiviga ukselukk. Võtmekeel lükkab riivi ette.
▷ Liitsõnad: lukuriiv.
3. mitmesuguste sulgur- ja kinnitusmehhanismide nimetus. Käsipiduri käepide fikseeritakse riiviga. Püss on riivis. *Ta ise jättis kindlasti riivi lahti, lant vajus põhja kinni ja kui tamiil lõppes, vedas ridva üle parda. R. Vaidlo.
▷ Liitsõnad: kaitse|riiv, kinnitusriiv.
4. anat neljanda ajuvatsakese katte alaosas olev väike kolmnurkne leste (obex)

rinne ‹rinde 18› ‹s›

1. sõj. a. vastasega kokkupuutumise joon sõjatandril (lahinguväljal), ka see kokkupuuteala. Rinne läheneb, liigub lõuna poole, läks külast puutumata üle. Algasid lahingud pikal, laial rindel. Rünnati kogu rindel. Rindest murti läbi. Mis rindel, rinnetel su vanaisa sõdis? Mehed saadeti rindele, tulid rindelt. Ta langes rindel. Tagala varustab rinnet. Maa oli rinnete rõngas. | piltl. Olmekeemia tungib peale kogu, laial rindel. Töö käis täiel rindel. *Igalt sulisevalt veelt / ju hõngab kevad! Kevad täiel rindel! J. Kross. b. vägede lahingukorra vastasepoolne külg. *.. õhtu eel selgus, et ollakse juba kahe rinde vahel: üle aleviku algas kahurväe duell. E. Krusten. c. allüksuse (väeosa) rivi külg, mille poole sõjaväelased seisavad näoga. Rivi rinne. d. Teise maailmasõja aegne NSV Liidu kõrgeim operatiiv-strateegiline väekoondis. 3. Balti rinde väed.
▷ Liitsõnad: ida|rinne, lõuna|rinne, lääne|rinne, sõja|rinne, võitlus|rinne, väerinne.
2. piltl mingi tegevuse v. töö ala. Edusammud majanduse rindel. Onupoeg on tegev mitmel rindel. Rabab kahel rindel: tööl ja kodus. Naiste rindel olevat tal edu. *.. olid pankrotiolukorras elu kõik peamised rinded: majanduselu, kunst, perekond. H. Siimisker. || ühist eesmärki taotlevate inimeste kogu, liikumine. Rahvuslik, demokraatlik rinne. Streikijate seni ühtne rinne lagunes. Arstide rinne suitsetamise vastu.
▷ Liitsõnad: ideoloogia|rinne, kirjandus|rinne, kultuuri|rinne, kunsti|rinne, muusika|rinne, spordi|rinne, töö|rinne, uurimisrinne; isamaa|rinne, rahva|rinne, rahvus|rinne, ühis|rinne, ühtsusrinne.
3. bot mets enam-vähem ühel kõrgusel asuva lehestikuga ja hrl. ühte eluvormi kuuluvad taimed osana taimekooslusest. Puistu esimene, teine, kolmas rinne. Metsas kasvavad puud mitme rindena. Harilik jalakas kasvab hästi segametsade teises rindes. || rindevõra ühekõrgusel paiknevad harud
▷ Liitsõnad: puhma|rinne, puu|rinne, põõsa|rinne, rohu|rinne, sambla-sambliku|rinne, võra|rinne, võsarinne; ala|rinne, ülarinne.
4. rida, viirg, riba, esi; rind (6. täh.); äär, piir(iala). Kartulit võeti ühes pikas rindes. Ta marssis salga esimeses rindes. Oru talu piiras kaks küngaste rinnet. Kustpoolt pilvede rinne tuleb, sealt tuul puhuma hakkab. Veejuga paiskub laia rindena kuristikku. Pärast Põhjasõda pääses Venemaa laial rindel Soome lahe äärde. Igal vihusidujal oli oma rinne. *Paari ööga külmus sadamalaht kuni suudmeni ja suure mere rinnegi oli juba täis jääsuppi. A. Mälk. *Liivaterade summa võib osutuda mäeks, külma ja sooja õhu rinne äikesepilveks. L. Meri.
▷ Liitsõnad: koristus|rinne, külvi|rinne, laine|rinne, lõikus|rinne, pilve|rinne, põlemis|rinne, tulerinne.
5. hrv nõlv, rinnak, rind (7.c. täh.) *Oli päikesepoolseid kallakuid ja varjulisi rindeid vastu põhja. M. Raud.
▷ Liitsõnad: mäerinne.

rinnutsi ‹adv›

1. rind rinna vastu v. vastas, (rinnad) vastamisi (võideldes v. võitlema). Mehed seisid rinnutsi ja haarasid üksteisel õlgadest. Põrkasin, juhtusin, jooksin uksel õega rinnutsi kokku. Sattusime tänavanurgal rinnutsi. Poisid katsuvad rinnutsi jõudu, maadlevad rinnutsi, on ilmast ilma rinnutsi koos 'maadlemas, kähmlemas'. Nad tormasid rinnutsi kokku, üritasid rinnutsi kokkuminekut vältida. Ta on karugagi rinnutsi seisnud. Metsa veeres satuti vaenlasega rinnutsi. Olen valmis Saatana endaga rinnutsi võitlema. Asuti tööga rinnutsi. Niisugust kividega rinnutsi rassimist pole siin talus veel nähtud. Viimaks pääses ta ookeaniga rinnutsi. Sattusime tugeva lumetormiga rinnutsi. Ta on ikka raskustega rinnutsi elanud ja alati toime tulnud. *Mägi on läinud rinnutsi kokku merega ja siis järsku alistunud, jätmata randa. L. Meri.
2. rinnaga; rinnuli. Poisid ajavad rinnutsi tugipuudele vajutades karusselli ringi. Surusin rinnutsi vastu ust. Mees astub rinnutsi röövlile vastu, lükkab ta rinnutsi toast välja. Hobune tormas härjale rinnutsi vastu külge, jooksis rinnutsi traataeda. Laev tungis rinnutsi lainetele vastu. Naine toetus rinnutsi akna(laua)le. Poiss kiikab rinnutsi üle reelingu. Joobnu vajus rinnutsi lauale. Taadid on rinnutsi väraval. Laps kukkus rinnutsi murule. *Hakkasin ennast kätega edasi tirima. Käsipidi kadakatuttidest kinni ning rinnutsi mööda lund edasi. J. Tuulik. || ka piltl otse, jõuga, otsustavalt, täiesti. Vaenlane tuli rinnutsi peale, sööstis rinnutsi rünnakule. Vaesem rahvas üritati rinnutsi koolist välja tõrjuda. Isa on rinnutsi poja otsuse vastu.
3. rind rinna kõrval; kõrvuti. Kanged suusamehed jõudsid rinnutsi finišisse. Jooksu lõpetasid poisid rinnutsi. Puud on tee veeres kenasti rinnutsi. Pead õppima teistega rinnutsi 'koos' elama.
4. rinnati. Harjutus sooritatakse varbseinal rinnutsi ja selitsi.

roomakile ‹adv›

1. käpakile, kõhuli: kummargile, küürakile. Koopasse pugedes pidi laskuma roomakile. Uisutaja libises roomakile jääle.
2. roomakil. Üle lagendiku pääses ainult roomakile. Roomakile jõuti käigus vaevaliselt edasi.

roomama ‹roomata 48›

1. kehaga pinnale toetudes (edasi) liikuma. a. (kõhuli ja/või käte-jalgade abil). Käpuli, (nelja)käpakil, kõhuli roomama. Põlvili, põlvede peal roomama. Laps hakkab juba roomama. Koopasse pääses ainult roomates. Sõdurid roomavad lumes, üle põllu. Haavatu roomab omadeni, kaevikust välja. Vaatamata porile tuli edasi roomata. Roomavad aia, traadi alt läbi. Kass roomab saagile lähemale. Mesilane ei rooma, vaid kõnnib. *Lellepoja abil roomas ta okste alt välja, ajas end käpakile ja viimaks püstigi. M. Metsanurk. *Jalgadest auklikuks tambitud lumel aga armastavad nad [= pingviinid] roomata pugul, tiivakontsudega kaasa aidates. J. Smuul. b. (loogeldes v. keha venitades ja lühendades). Madu roomab rohus. Rästik roomab vingerdades põõsasse. Lehtede alt roomas välja vaklu ja vihmausse. c. piltl (aeglase, vaevalise liikumise kohta:) ronima, venima. Auto, raske koorem, rong roomab mäkke. Traktorid, kombainid roomavad üle välja. Lennukilt vaadates näis, nagu laevad merel roomaksid. Mööda roomasid väsinud kolonnid. || levima, edasi tungima. Suitsusambad roomavad taeva poole. Vesikaarest roomas musti pilvi. Udujoomed roomavad soo kohal. Merelt hakkab roomama rõsket õhtujahedust. Laisad lained roomavad randa. Puude varjud roomasid pikenedes üle tee. Näole roomas kahjurõõmus naeratus. Soo roomas põldudele peale. Lepavõsa roomab karjamaale. Liivaluited, jäämäed roomavad visalt edasi. Küla peal roomas ringi igasuguseid kuulujutte. Roomav inflatsioon. || (aja kohta:) aeglaselt edenema, venima. Oodates roomavad minutid tundidena. Jutustuse roomav tempo. *Kaht haiget valvates roomasid Annal päevad mööda – igavalt ja kurvalt. L. Koidula.
2. looklema (1. täh.) Tee roomab mööda mäenõlva. Jõgi roomas läbi ürgmetsa. Seintel roomab läbisegi igasuguseid juhtmeid. Madalad kadakapõõsad roomavad rannavallidel. Luuderohi roomab kõrgele mööda tüve. Poiss komistas üle jalgraja roomavatele puujuurtele. Roomav mähis. | roomav (taimenimetustes jt. terminilaadsetes ühendites). Roomav kastehein, maran, metsvits, tulikas. Roomavate varte, risoomidega taim. Maasikal on roomavad võsud.
3. piltl pugema, lipitsema, lömitama. Tudeng võib hea hinde pärast roomata. Ta ei roomanud ülemuste ees. Roomav käitumine äratas tülgastust. *Ta oli aastate kaupa roomanud, selleks roomanud, et selle läbi midagi enesele kätte võita. J. Mändmets. || alandlik olema v. alandlikult paluma. *Sa tuled mul veel roomates, krants! E. Vilde. *Ja kerjanud olen ja santind / ja roomanud põrmuni .. Juh. Liiv.

rõõmu|hüüe
Lapse rinnust pääses rõõmuhüüe.

rühm ‹-a 22› ‹s›

1. tervikuna käsitatav (väike) hulk v. kogum olendeid, esemeid, loodusobjekte vm.. a. (üheskoos tegutsevate olendite v. lähestikku paiknevate asjade kohta); salk. Õues mängis rühm poisse. Lõkke ümber istus rühm mehi. Üksnes väike rühm inimesi pääses põgenema. Linna peal liikus kolme-neljamehelisi meremeeste rühmi. Teedel rändas inimesi, küll üksikult, küll rühmadena, rühmade kaupa. Rahvas kogunes rühmadesse. Tüdrukud hoidsid omaette rühma. Koolist koju läksid poisid harilikult ühes rühmas koos. Lepatriinud kogunevad talvitumiseks suurtesse rühmadesse. Väike hoonete rühm. Mäekingul on rühm madalaid maju, hooneid. Saarte, järvede rühm. Rändrahnude rühm metsa all. Lilli ei istutata peenrale ridadena, vaid rühmadena. b. ühise eesmärgi, ühiste huvide v. ideedega seotud isikute grupp v. rühmitus. Vanalinn on täis turistide rühmi. Matkajuht viis rühma mägedesse. Rühm ajakirjanikke külastas Taanit. Sotsiaaldemokraatlikus liikumises oli palju erinevaid rühmi. c. allosa mingis struktuuris. Skautide rühm. Pioneerimaleva, üliõpilaste ehitusmaleva rühmad. Lasteaias on lapsed jaotatud rühmadesse. *Nelja aasta õpilased, neli rühma ehk jagu istusid ühes ruumis. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: ametiühingu|rühm, balleti|rühm, ettevalmistus|rühm, huvi|rühm, hääle|rühm, initsiatiiv|rühm, juht|rühm, julgestus|rühm, katse|rühm, kontroll|rühm, koond|rühm, laste|rühm, lasteaia|rühm, luure|rühm, löögi|rühm, löök|rühm, majandus|rühm, maleva|rühm, matka|rühm, mees|rühm, mudilas|rühm, mängu|rühm, nais|rühm, näite|rühm, operatiiv|rühm, parlamendi|rühm, pea|rühm, pikapäeva|rühm, pioneeri|rühm, politsei|rühm, põhi|rühm, pääste|rühm, rahvatantsu|rühm, saadiku|rühm, sega|rühm, sõime|rühm, tantsu|rühm, treeningu|rühm, turismi|rühm, töö|rühm, uurimis|rühm, vastas|rühm, vestlus|rühm, võimlemis|rühm, võitlus|rühm, õpi|rühm, õpilas|rühm, õpperühm; hoone|rühm, inim|rühm, kalme|rühm, lihas|rühm, puude|rühm, värsirühm.
2. sõj hrl. jagudest koosnev kompanii (v. patarei) koosseisu kuuluv allüksus. Keset küla kompanii peatus ja jagunes rühmadeks. *Frobelius sai ordeni, ta ülendati allohvitseriks ja talle anti rühm. R. Roht. *Esimene rühm, jagude kaupa, edasi marss! A. Kork.
▷ Liitsõnad: laskur|rühm, luure|rühm, majandus|rühm, sapöörirühm.
3. sarnas(t)e tunnus(t)e põhjal ühte kategooriasse kuuluv hulk v. kogum (mingis liigituses v. süstemaatikas); liik, tüüp, klass. Vetikad kuuluvad taimede algelisemasse rühma. Tulbid liigitatakse õitsemisaja ja õie ehituse järgi nelja rühma. Magmakivimid jaotatakse mitmesugusteks rühmadeks. I, IV rühma veri. Eri päritoluga laensõnade rühmad keeles. Jagab inimesed kahte rühma: head ja halvad. || rahvuslike, sotsiaalsete vm. tunnuste poolest ühesugune osa elanikkonnast, klassist v. ühiskonnast. Etnilised rühmad. Elanikkonna sotsiaalsed rühmad.
▷ Liitsõnad: keelpilli|rühm, pillirühm; looma|rühm, sordi|rühm, taime|rühm, tõurühm; ida|rühm, keele|rühm, lõuna|rühm, lääne|rühm, murde|rühm, murraku|rühm, põhjarühm; mõiste|rühm, null|rühm, toote|rühm, vanuse|rühm, vererühm; hõimu|rühm, rahva|rühm, rahvus|rühm, sugulus|rühm, vähemusrühm.
4. keem. a. sarnaste omadustega elemendid perioodilisussüsteemis (paiknevad perioodilisustabelis püstreas). Halogeenide, leelismetallide rühm. b. orgaanilise ühendi molekuli teat. osa. Funktsionaalne rühm (määrab ühendi kuulumise mingisse kindlasse klassi). || ‹liitsõna järelosana› radikaal
▷ Liitsõnad: alarühm; amino|rühm, hüdroksiid|rühm, hüdroksüül|rühm, karboksüül|rühm, metüül|rühm, nitro|rühm, nitroso|rühm, sulfamiid|rühm, sulfoon|rühm, vinüülrühm.
5. mat teat. hulk algebralistes struktuurides. Lõplik, pidev, lineaarne, sümmeetriline rühm.

sala|kamber
salaruum. Läbi riidekapi pääses salakambrisse. Peitis röövitud vara lossi salakambritesse. *Oma suureks imestuseks leidnud mehed aga mäe sees hulga rist- ja põikkäike ja salakambreid. M. J. Eisen. | piltl. See on varjul mu südame salakambris.

sala|kaval

1. salalik ja kaval, kurikaval. Tige ja salakaval inimene. Salakavalad vaenlased. Salakaval keelepeksja. Ta on salakaval: ei või kunagi teada, mis ta jälle ette võtab. Aili on Liinest palju salakavalam. Salakaval nagu madu. Neil on mingi salakaval plaan. Kasutas salakavalaid võtteid. Salakaval pilge, õrritamine. Salakaval ilme näol. Temas on midagi salakavalat. | Salakaval katk pääses kõigist ettevaatusabinõudest hoolimata linna. *.. tõusikluseviirus on salakaval: mõnikord me ei märkagi, et oleme ka ise juba nakatunud. R. Rimmel.
2. näiliselt ohutu, kuid tegelikult ohtlik. Ookean, järv on salakaval. Ära kaugele uju, jões on salakavalaid hauakohti. Salakavalates tuuleiilides läks paat ümber. Kevadised ilmad on salakavalad: võid kergesti külmetuda. *.. põld oli suur ja kive palju. Palju salakavalaid kive.. V. Saar. *.. polnud jälgegi hiljutisest rünnakukärast. Kuid see oli salakaval, petlik vaikus.. H. Väli.

seeläbi ‹adv›
selle läbi, selle tõttu, seetõttu. Võta pealegi see raha, ega ma seeläbi veel vaeseks jää! Haigestusin kopsupõletikku ja seeläbi pääsesin rindele saatmisest. Põud pani taimede kasvu seisma ja saagikus langes seeläbi kõvasti. Varas pääses ainult seeläbi, et tundis hästi maja tagauksi. *Seeläbi, et teisi laimate, ei saa te ise kellegi silmis paremaks. O. Luts.

seest
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna elatiivilõpuga›
1. millegi (v. kellegi) sisemusest, seestpoolt; kaetud, varjatud olekust. Võtab korvi seest järgmise õuna. Valas lillele kannu seest vett. Laps harutab kingituse paberi seest välja. Hälli seest kostis nuttu. Maa seest ammutati naftat. Korjab mulla seest kartuleid. Tõmbab naha seest pinnu välja. Põranda seest leidsime rotiaugu. Võttis seinalt tapeedi seest nõela. Kuidas laudlina seest pleki välja saaks? Haugi seest leiti särjepoeg. Päike tuli pilvede seest välja. Otsib pilguga lainete seest paati. Poiss ei tõsta ninagi paberite, raamatu seest üles. Kohviku seest näeb tänavat küll, väljast sisse ei näe midagi. Andis jalgu pori seest välja tirida. Raske töö imeb jõu luude-liikmete seest. Loen sinu kirja seest välja varjatud etteheite. Tahtis inimese seest kurjuse välja ajada. Äkitselt, nagu maa seest kerkinud, seisis õpetaja laste ees. *Mis kirjanik loob, see tuleb tema enda seest, niihästi vormilt kui sisult. E. Vilde.
2. mingist olukorrast, seisundist v. millegi mõjust (välja). Pääses lõpuks tehase kära-müra seest minema. Katsu nüüd selle supi seest 'segasest, täbarast olukorrast' välja rabelda. Tiris tüdruku häbi, õnnetuse seest välja.
3. hrv seast. *Saaks ära nende inimeste seest! on ta suurim soov. V. Uibopuu.
II. ‹adv›
1. sisemusest, seestpoolt; kaetud, varjatud olekust; ant. väljast. Oksendas, kuni seest polnud enam midagi tulemas. || siseruumi(de)st, majast vm. kitsamalt piiritletud alalt. Seest immitseb koridori suitsu. Koputab, aga seest ei vasta keegi. Akna taga seistes kuulsin seest ägedat sõnavahetust. Koer urises kuudis, aga seest välja ei tulnud. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Puu on seest õõnes. Seest mäda pirn. Leib on seest tooreks jäänud. Seest karvased kindad. Seest oli maja valge ja ruumikas. Laeva peab värvima nii seest kui väljast. Päike kütab vaguni seest kuumaks. Mis on seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline?
2. kasut. viitamaks inimese kehalisele v. hingelisele seisundile ning enesetundele. Seest näpistab, valutab (kõhu kohta). Mul on seest nii hele 'kõht on tühi', et ajab lausa pilli. Rammus toit ajas tal seest täis. Rohke söömaaeg võttis seest lahti, vurisema (kõhulahtisuse kohta). Suure sületäiega võid enda seest ära venitada, ära katkestada. Seest käib külm jutt läbi, tõmbub külmaks. Hirm võttis seest õõnsaks. Mutike on pealtnäha heasüdamlik, aga seest õelust täis. Köhis, nuttis kas või hinge seest. Raba tööd tehes või hing seest välja! Palavus võtab hinge, tossu seest. Sa sööd oma norimisega närvid, südame seest 'tüütad ära'. *Tuli koldes sai varsti otsa ja siis oli neil mõlemal uuesti külm, nii seest kui väljast. I. Jaks.

sepis|värav
Vanaaegne sepisvärav. Tänavalt pääses maja juurde läbi raske sepisvärava.

sissesõidu|luba
Ootab sissesõiduluba Eestisse. Keelutsooni pääses ainult vastava sissesõiduloaga. Talle ei antud sissesõiduluba.

sordiin ‹-i 21› ‹s›

1. muus vahend, mille abil keel-, puhk- ja löökpillide heli muudetakse pehmemaks ja sumedamaks. Trompeti sordiin. Keelpilli sordiin meenutab murtud piidega kammi. See pala esitatakse sordiiniga, sordiinita. Liikluse müra kostab siia summutatult, nagu sordiini all. | piltl. *Suhiseva teekannu sordiini all nad jätkasid oma vestlust.. N. Baturin.
2. piltl hillitsetus, (nukker) vaoshoitus. Sordiini eelistav kunstnik. Naudib kaduva päeva värvide sordiini. Sõjaaegne seltskonnelu käis (otsekui) sordiini all. Meeleolu jäigi sordiini alla, pääses viimaks sordiini alt. *Ta oli temperamendikas, otsekohene, kuid kõigele sellele pani ta sordiini pääle. A. Gailit. *.. võid aimata, mis sünnib minus, inimeses, kes ei oska seada sordiini oma rõõmule ega valule. O. Luts.

suhteliselt ‹adv›

1. (< suhteline). Kaugusi tuleb mõista suhteliselt.
2. võrdlemisi, üsna. Suhteliselt väike saak. Juunikuu oli sel aastal suhteliselt soe. Sõitsin ära suhteliselt kerge südamega. Suhteliselt palju on pretensioone Itaalia jalanõude kohta. Kirjanduslukku on jäänud suhteliselt väike osa tema loomingust. Käsikiri valmis suhteliselt kiiresti. Pääses esinduskohustustest suhteliselt kergesti. Elab suhteliselt vaeselt.

sunnik ‹-u 2› ‹s›
hlv (leebe kirumissõna:) kurask, kurivaim, pagan, sinder. a. (otseselt mitte kellelegi v. millelegi suunatuna). Vana, igavene, viimane, säärane sunnik. Sunniku(te) sunnik. Sa sunnik, kuidas praegu sööks! Sa sunnik, kui väledad jalad all! Ah sa sunnik, kus sai nalja! Oh sa sunnik, kuidas ma kukkusin! b. (pahandades, taunides, harvem imetledes kellegi v. millegi kohta). Ei teda sunnikut tea uskuda. Sel sunnikul on igal pool võlgu. Temalt sunnikult ei saa ju õiget sõna kätte. Sinu sunnikuga ma ei räägi. Neist sunnikutest võib kõike uskuda. Teile sunnikutele peab ikka õigus jääma. Kõik sinu sunniku süü! Oota, sunnik, mind ka! „Tpruu, sunnik!” peatas peremees hobust. Kus ta sunnik ringi kooserdab? Haug, sunnik, pääses õnge otsast lahti. Küll ma talle sunnikule näitan! Kuidas sina sunnik tohtisid nii teha? Kui hundist räägid, siis seal ta sunnik ongi. Andis poisile, sunnikule, naha peale. Ära luiska, sunnik! Jänesed, sunnikud, on õunapuid närinud. Kukk, sunnik, lõi nokaga valusasti vastu kätt. Poisi sunnik on akna katki teinud. Kärbsed sunnikud ei lasknud magada. Valge mantel, sunnik, on kerge määrduma. Kell sunnik käib ette. *Ma saan küll kõike, aga ei rehkenduse sunnikut mu pea küll ei võta. O. Luts. c. sunniku ‹substantiivi ees genitiivis› (halvustavalt, pahandavalt, harvem imetlevalt, tunnustavalt:) kuradima, pagana, kurjavaimu. Sunniku vanamees oma piibutossuga! Et neil sunniku naistel ka keel ei väsi! Sunniku hiired on koti katki närinud. Sunniku poiss, tegi kõik eksamid viitele!
▷ Liitsõnad: kella|sunnik, koera|sunnik, poisisunnik.

suud-silmad pl
kõnek suu ja silmad; nägu. Tuul peksis suud-silmad lund täis. Auto pritsis vastutulijate suud-silmad poriseks. Vahib, suud-silmad üllatusest pärani. | piltl. Ära nii tee, pärast on suud-silmad häbi täis. Sulipoiss valetas kõigil suud-silmad täis ja pääses terve nahaga.

suurivaevu ‹adv›
suure vaevaga, suuri vaevu, raskustega, tugevasti pingutades, hädavaevalt. Mees pääses suurivaevu august välja, avast läbi. Hoiab pisaraid, köha suurivaevu tagasi. Jaksasin pakki ainult suurivaevu tõsta, lükata, lohistada. Suurivaevu õnnestus ta ägedust taltsutada, maha jahutada. Joobnu püsis suurivaevu jalul, püsti. Ta käekiri on ainult suurivaevu loetav.

sõel ‹-a 29 või -a 23› ‹s›

1. (kõrgema äärega) võrk v. korrapäraste avadega leht teat. osade eraldamiseks tahkest v. vedelast ainest. Hõre, tihe, metallist, puust, riidest sõel. Haavapuust painutatud kerega sõelad. Pestud marjad nõrutatakse sõelal. Saadud lahus kurnata läbi sõela. Hõõrus marjad läbi sõela püreeks. Läbi kastekannu sõela pihustub vesi peenteks jugadeks, voolab vesi peente jugadena. Kolme sõelaga sorteermasin. Veepumba imemistoru sõel on ummistunud. Leidsime vanu viljapeksumasina sõelu. Kui katkenud vihmasadu uuesti algab, öeldakse, et seati vahepeal sõela. Katus on nagu sõelaks muutunud, jookseb sõelana läbi. Pea 'mälu' on hõre nagu sõel, ei pea enam midagi kinni.
▷ Liitsõnad: duši|sõel, heinaseemne|sõel, jõhv|sõel, kald|sõel, kapron|sõel, kast|sõel, kohvi|sõel, kuivatus|sõel, kurn|sõel, lame|sõel, liiva|sõel, mulla|sõel, raam|sõel, raputus|sõel, rest|sõel, ribi|sõel, sorteerimis|sõel, žalusii|sõel, tee|sõel, traat|sõel, trummel|sõel, vibro|sõel, võrksõel.
2. piltl valik, väljavalimine. Toote praakeksemplarid jäävad kontrolli sõela kinni. Konservatooriumi vastuvõtmisel said eksamite sõelast läbi vaid parimad. Noormees pääses läbi väga tiheda sõela lennukooli. Konkursil oli märgata žürii senisest tihedamat sõela. Aeg on parim sõel väärtusliku eristamiseks väärtusetust. Ta on kindlalt parim omal alal, võistlustel kümnest sõelast läbikäinud mees. Esitatud projektidest jäi sõelale 'valiti välja' kaks eriti huvitavat.
▷ Liitsõnad: aja|sõel, eksami|sõel, konkurentsi|sõel, valikusõel.

taga|tuba
eestoa taga asuv tuba; (näit. kõrtsi, poe) tagumine puhtam ruum. Uks eestoast tagatuppa on lahti. Tagatubadesse pääses elutoa kaudu. Mehed jorutavad kõrtsi tagatoas. Kaupmees juhatas kunde poe tagatuppa. *.. köögist [viis] otseuks tagatuppa, nii et üüriline võis saada eraldi sissekäigu .. O. Kruus.

territoorium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›

1. (kellelegi kuuluv) piiritletud (maa-)ala. Linna, valla, ettevõtte territoorium. Tehase, sadama, kloostri, laagri territoorium. Merekindluse territooriumile pääses eriloaga. Kaubanduskeskus ehitatakse endise sõjaväeosa territooriumile. Uurib praeguse Eesti territooriumi vanemat ajalugu. Riigi territoorium 'riigile kuuluv ala kindlaksmääratud maa-, õhu- ja merepiirides'. Mäed võtavad enda alla 70% Austria territooriumist. Sissetung võõrale territooriumile. Okupeeritud territoorium. *Eesti rahvas kujunes ühisel territooriumil, mida piiras läänest ja põhjast Balti meri, idast aga peajoontes Narva jõgi koos Alutaguse metsade ja soodega ning Peipsi järv. A. Kask. || (loomade puhul:) liigikaaslaste eest kaitstav eluruum (2. täh.), valdusala. Loomad märgistavad oma territooriumi.
▷ Liitsõnad: hiigelterritoorium; mandaat|territoorium, vabaterritoorium; pesitsus|territoorium, toitumisterritoorium.
2. keskvalitsusele alluv hõreda asustusega kauge piirkond (mõne riigi haldusüksusena). Indias on seitse territooriumi. Prantsuse Ühenduse meretagused territooriumid.

terve ‹18 või 1›
I. ‹pron› määratlev asesõna
1. näitab, et kõnesolevat eset, kohta, ajavahemikku, isikute rühma käsitletakse täies ulatuses, tervikuna; kogu. Terve nägu läks paiste. Terve põrand värviti üle. Tegime terve pööningu korda. Terve teine korrus seisab tühi. Otsisin sind tervest linnast. Orashein laiutab üle terve aiamaa. Terve ümbruskond on suitsu täis. Lapsed laulsid terve tee. Eile sadas terve päeva. Rong sõitis terve öö. Kavatsen terveks nädalaks maale jääda. Siin jätkub tööd terveks eluks. Terve pere elab ühes toas. Terve suguselts aeti kokku. Terve laudkond vaikis. Terve klass on ühel nõul. Spordipäevast võtab osa terve kool. Seda uudist teab juba terve maja, küla, vald. Olime terves koosseisus kohal. *Terve Euroopa elab nüüd erakordseid ümbersünnipäevi. A. Antson.
2. rõhutab, tugevdab, tõstab esile järgnevat sõna v. lauseosa. Terve hulk küsimusi. Terve virn dokumente, pabereid, kirju. Kuskilt ilmus välja terve kari poisse. Letil seisis terve torn tühje vahvlitopse. Fotograaf tegi terve rea ülesvõtteid. Kokku veeti terved mäed kruusa, liiva. Näilise lihtsuse taga peitub terve maailm mõtteid ja tundeid. Ühest pisiasjast hakkas hargnema terve pikk sündmuste ahel. Rong seisis jaamas terve igaviku. Pidas terve kõne maha. Ajas aastaga terve varanduse kokku. Talle sünnipäevakingi hankimine on ju terve probleem. Mõtle, terve aasta vabadust! Poiss tavatseb terveid tunde lesida ja lakke vahtida. Sellest nähtusest on kirjutatud terveid raamatuid.
II. ‹adj›
1. sellises seisundis olev, kus kogu organism funktsioneerib normaalselt, on heas korras (ka organismi üksikute osade normaalse seisundi kohta), heas tervises olev, mitte haige ega viga saanud. Terve inimene. Terved kopsud, närvid, hambad. Terve süda. Laps sündis terve ja tugevana. Kodus on kõik terved. Ta sai terveks. Tunnen end juba tervena. Kedagi terveks ravima, tegema. Ma pole täna päris terve. Olen täiesti terve. Poiss on terve kui purikas, härg 'hästi terve, täiesti terve'. Ta on elus ja terve. Jalg on juba hulga tervem. Haav on nüüd terve 'paranenud'. Kannatanu luud-liikmed näisid terved olevat. Poiss pääses kimbutajate käest terve nahaga 'suuremat häda v. kahju saamata'. Terved loomad. Terve koer, lehm. Terves kehas terve vaim. *Ehk hobune jõuab huntide eest ära joosta – jääb terveks. A. Hint. | ‹substantiivselt›. Kaitseväkke võetakse ainult terveid. Tervetele pole arsti tarvis. *Tema tundis end peaaegu pidalitõbisena, kes peab tervetest eemale hoiduma .. A. H. Tammsaare. *Haavatuid viidi redelitel eemale, terved tungisid üle surnute võitlusse. F. Tuglas. || (taimede, seemnete jms. kohta:) taimehaigustest ja -kahjuritest puutumata, nakatumata. Terved puud, põõsad. Terved õunapuuistikud. || (püsiühendites hrl. tänu v. hüvastijätu väljendamisel). Ol(g)e terve! Ole sa tuhandeks, tuhandest terve! Ole terve tulemast, aitamast, sõna toomast! Ole terve, et meelde tuletasid. Jää terveks, lapsuke! *Olge terveks ja head kalareisi! A. Kalmus.
2. heast tervisest tunnistust andev, seda väljendav. Terve jume, näovärv. Terve puna põskedel. Tal on terve välimus.
▷ Liitsõnad: ebaterve.
3. tervisele kasulik, tervislik. Terved eluviisid. Elab tervet elu. *Aja vahelgi läbi koduveiniga – see on odavam ja peaasi: palju tervem... O. Luts.
▷ Liitsõnad: ebaterve.
4. loomulik, normaalne, rikkumata, eluterve. Lihtne ja terve elutunnetus. See on igati terve uudishimu. Terve mõistus 'igapäevaelus kujunenud arukus'. Uus juht püüdis kollektiivis luua senisest tervemat õhkkonda. *Ta polnud küll kaugeltki ilmsüütus, aga vaated ja vaistud olid kuidagi tervena säilinud. M. Metsanurk. *Jaa, Muhu rahvariie. Kui palju värve, ilu, kirevust, tööd, tervet maitset! J. Smuul.
▷ Liitsõnad: eba|terve, eluterve.
5. (esemete kohta:) korras ja kasutuskõlblik, mitte katkine. Terved sukad, sokid, kindad. Terved saapad, kingad. Pärast pommitamist polnud linnas ühtki tervet maja. Klaas kukkus käest maha, aga jäi terveks. Ainult üks aknaruut oli terveks jäänud. Isa tegi laste mänguasjad terveks.
6. mitte osadeks lõigatud, tükeldamata. Kartuliseemneks kasutati terveid mugulaid. Kompotis olid terved marjad. Lauale toodi terved tomatid, redised.

traat|aed
midagi eraldav v. ümbritsev traatidest tara, traattara. Hoone ümber on kõrge traataed. Riigipiiril on kahe- ja kolmekordsed traataiad. Sõjavangide laagrit ümbritseb traataed vahitornidega. Karjamaad piirab traataed. Põllud on traataiaga karjakopliteks jagatud. Edasi minna ei saanud – traataed tõkestas tee. Puges traataia alt läbi. Sind võidakse traataia taha 'vangilaagrisse' panna. Pääses traataia tagant 'vangilaagrist' vabadusse. *Aga mul on hea sõber, kel elust-olust sealpool traataeda [= Nõukogude Liidus] on isiklikud kogemused. H. Raudsepp. || kõnek sellega piiratud ala (näit. vangla, vangilaager). *.. ja kui Venemaa peaks olema asjasse segatud, siis pannakse sind vene kodanikuna ka veel traataeda! I. Talve.

trükk ‹trüki 21› ‹s›

1. trükkimine. Kserograafiline, ksülograafiline trükk. Ühepoolne, kahepoolne trükk. Teos anti, läks trükki, on trükis. Luuletuskogu jõudis, pääses trükki alles 1990. a. Käsikirja toimetas trükki 'valmistas trükkimiseks ette' autor ise. Raamat ilmus trükist. Tema trükis 'trükituna' avaldatud tööde arv on suur. Seni trükis avaldamata andmed. Trüki teel paljundatud teated.
▷ Liitsõnad: digi(taal)|trükk, foto|trükk, kivi|trükk, kõrg|trükk, lame|trükk, mitmevärvi|trükk, ofset|trükk, pime|trükk, reljeef|trükk, suru|trükk, sõel|trükk, söövitus|trükk, sügav|trükk, valgus|trükk, värvitrükk; ajalehe|trükk, blanketi|trükk, raamatu|trükk, riide|trükk, siiditrükk; järele|trükk, proovitrükk.
2. mingi trükise korraga trükitud partii. Teose esimene, kolmas trükk. Sõnaraamatu teine, parandatud ja täiendatud trükk. Populaarsest noorsooraamatust on ilmunud ühtekokku 10 trükki. Näidend on ilmunud neljas trükis. Raamatu esimene trükk müüdi kiiresti läbi.
▷ Liitsõnad: esi|trükk, faksiimile|trükk, kordus|trükk, rööv|trükk, taas|trükk, uustrükk.
3. trükipilt (2. täh.); trükitekst, trükikiri. Ajalehe, värvifotode trükk on ilus selge. Heas trükis, hea trükiga ajakiri. Rasvases trükis sõnum ajalehes. Raamatu trükk oli paiguti kustunud. Trükk on nii peenike, et seda on raske lugeda.
▷ Liitsõnad: pealetrükk.

tsiviil ‹-i 21› ‹s›
kõnek
1. ‹hrl. inessiivis› erariie. Kas ta oli mundris või tsiviilis? Üks ametimeestest kandis vormi, teine oli tsiviilis.
2. ‹hrl. illatiivis ja inessiivis› tsiviilelu, eru. Pääses viimaks sõjaväest tsiviili. Pärast sõjaväge tundus elu tsiviilis kuidagi võõrana.
3. tsiviilisik, mittesõjaväelane. *.. tal [= tüdrukul] olevat austajaid – küll mundrimehi, küll tsiviile. K. Aben (tlk).

tugev ‹-a 2› ‹adj›

1. suure jõuga, kõva, kange. a. (kehajõu kohta). Tugev mees, poiss. Onu oli tugev nagu karu. Sõbrad proovisid, kes on jõu poolest tugevam. Vanake on veel küllalt tugev. Töö tegi keha tugevamaks. Käed olid nii tugevad kui raudpihid. Atleedi tugevad musklid. Tugevate tiibadega kotkas. Maatõugu hobusel on tugev jõud. | piltl. Valitses maad tugeva käega. Tugevam pool 'otsustav pool perekonnas'. Tugevam sugu 'mehed, meessugu'. || jõuliselt sooritatav, jõudu ilmutav. Tugev käepigistus, rusikahoop. Sõuab tugevate tõmmetega. Kuulis liginevat tugevaid samme. *„Maas peaga härg on tugeva veoga,” arvas Simmu. A. Mälk. || piltl jõuline, mahlakas. See tugev väljend ei kannata trükimusta. Madruste jutus kohtab tugevaid sõimusõnu. b. (vaimujõu v. eluvõime kohta:) tahtekindel, elujõuline. Tugevat inimest ei murra ka üksindus. Katsumused on rahva tugevaks muutnud. Võitlus teeb tugevaks. Suutis edasi elada ainult teise, tugevama isiksuse najal. Ole tugev, ära karda! Tugeva iseloomuga, hingega naine. Kasvas tugevas ja terves perekonnas, kodus. Maadlussektsioon on seltsis kõige tugevam. Terved loomad annavad tugevaid järglasi. Orased tulid lume alt tugevaina välja. Tormidega võideldes oli rannamänd kasvanud eriti tugevaks. | ‹substantiivselt›. Tugevaid kardetakse. c. (millegi kohta:) võimas, vägev. Toodetakse järjest tugevamaid relvi. Lõid püssidesse tugeva laengu, tugevad kuulid. Tugev plahvatus tekitas suuri purustusi. Tulvavee tugev surve, vool. Maa tugev külgetõmbejõud. Uus tugev mootor, traktor. Tugev sõjavägi, laevastik, piirivalve. Tugevad erakonnad, organisatsioonid. Saksamaa on Euroopa tugevamaid riike.
2. suure intensiivsuse, tõhususe v. mõjujõuga. a. (protsesside, nähtuste v. omaduste kohta:) kange, kõva, vali, terav. Tugev kuumus, pakane, öökülm. Tugevad tuuled ja vihmad. Läheneb tugev madalrõhkkond. Aine tugev viskoossus. Tugev 'kiiresti reageeriv' hape, leelis. Tugeva desinfitseeriva toimega preparaat. Räägib tugeva slaavi aktsendiga. Võtab üha tugevamaid rahusteid. Loomkatseid tehti tugevate ärritajatega. Vask muutub tugevas tules vedelaks. Tugeva suurendusega pikksilm. Vajas järjest tugevamaid prille. Reguleerib valguse tugevamaks. Kunstnik ei kasuta tugevaid, intensiivseid toone. Kleidi tugev värv neelab kehavärvid. Tugeva tekstuuriga puit. Tugev hääl, aplaus, mootorimüra. Jasmiinide lõhn oli tugev ja tihke. Lõunamaadel eelistatakse tugevat maitset. || suure kontsentratsiooniga. Tugev soolvesi, äädikas. Väga tugev mürk, kantserogeen. Kas soovite tugevat 'suhteliselt kõrge alkoholisisaldusega ja täidlast' või kerget veini? || toitev, rammus. Maadleja vajab tugevat toitu. Mannatummist tüdinud haige himustas midagi tugevamat. *.. seal küll on tugev põllumaa, aga see on mõisa jagu .. Juh. Liiv. b. (füsioloogiliste v. psüühiliste protsesside ja hingeeluga seoses:) kange, kõva, äge. Tugev söögiisu, janu. Esinemist segas tugev närveerimine. Kannatab sageli tugeva valu, peapöörituse all. Sai reisilt tugevaid elamusi, muljeid. Tugevad kired, tunded. Tugev viha, härdus, hirm. Haige elutahe oli väga tugev. c. (tegevuse kohta:) pingeline. Tugev ja tasavägine võistlus. Pääses tugevas konkurentsis finaali. Pärast tugevat tööd maitses puhkus hästi. Tempo püsis haruldaselt tugev. Heinateole pandi tugev press peale. d. keel. Tugev aste 'astmevaheldusega sõna III-välteline v. häälikuid b, d, g sisaldav vorm'.
3. vastupidav, kindel, kõva, sitke. Tugev linnus, hoone. Tugevad rauduksed, ahelad. Päästelaev peab olema kiire ja tugev. Uued ja tugevad kalavõrgud. Tugevast riidest puri pidas marule vastu. Tugeva kõrrega vili. Jää pole veel nii tugev, et kannaks inimest. Kas sul tugevamat liimi ei ole? Tainas, vormisegu olgu piisavalt tugev. Linna kaitses tugev kindlustuste rõngas. Väejuhatus käskis vaenlase tugevast kaitseliinist läbi murda. Vahialune toodagu kohale tugeva valve all. Kloostris valitseb tugev kord. Talu on tugeval järjel. || (inimese kohta). Tugev tervis, süda. Kõige tugevamadki närvid ei pea sellele pingele vastu. Pikamaajooks nõuab tugevaid kopse. Tugev habe, tugevad juuksed. | piltl. Habras naine ilmutas tugevat selgroogu. Abikaasade vahele oli kerkinud tugev müür. *Pealegi, ma olen mõisnik, kellel tugev põhi jalgade all, ma võin ju oma tahtmise järele kord [naise] valida. J. Pärn.
4. silmapaistev, kõva, kõrgetasemeline; hea. Ühtlaselt tugev romaan, film. Lavastamiseks valiti dramaturgiliselt tugevam näidend. Väga tugev näitlejate ansambel. Kooli tänavune lend on eriti tugev. Võistluste koosseis kujunes erakordselt tugevaks. Tugev praktika korvas väljaõppe puudujääke. Ajateenijad said tugeva tehnilise kooli. Jooksja läbis distantsi tugeva ajaga. Valge ei märganud tugevat käiku (näit. males). Tal on tugevat keeleannet, keelevaistu. Põdra nägemine pole kuigi tugev. Näitas end kõige tugevamast küljest. Sai eksamil tugeva kolme. || tubli mingil alal. Tugev teadlane, skulptor, interpreet. Keres oli maailma tugevamaid maletajaid. Ta on tugev reaalainetes, poliitikas, sprindis.
5. (mõõtmeilt, mahult) suur, toekas. Tugev singiviil, vorstilõik, leivakannikas. Ilm on külm, pane midagi tugevamat selga. Tihe ja tugev paber. Otsaesisel tugevad 'sügavad' kurrud. Tugevad, nagu kirvega raiutud näojooned. Kirjutas selgete tugevate tähtedega oma nime. Rüüpas tugeva lonksu. Tellis tugeva portsjoni suppi. Saunauksest lõi välja tugev aurusammas. Hommikul oli maas tugev kaste. *.. ahi võtab ruumist oma tugeva kolmandiku [= vähemalt kolmandiku] enese alla. A. Tõnurist. || (inimese v. looma keha v. mõne kehaosa kohta). Ohvitser on kasvu poolest tugev, tugevat kasvu. Oma suure tugeva mehe kõrval näis ta üsna kleenuke. Laiade puusadega tugev tüdruk. Väikest kasvu, aga tugeva kehaehitusega inimene, loom. Pisike suu ei sobinud tugeva lõuaga kokku. Mongoliidne tugevate põsesarnadega nägu. Päeviliseks palgati tugeva kondiga, tugevat konti 'jämedate luudega' naisterahvas. Tugevad õlad, rinnad, puusad, sääred, käsivarred.
6. (hulgalt, määralt:) tubli, korralik, kõva. Tugev, suure mesilaste arvuga pere. Piimakust saab tõsta just tugeva söödabaasi abil. Roosid vajavad tugevat väetamist. Kus oli alles tugev söömaaeg! Tugev viinavõtmine, tugevad napsid. Pane tugev 'kuhjaga' kaal! Tugevas lastis laev. Narkomaania kipub levima juba liiga tugeval määral. Tugevad intressid. Müüs varajase kartuli tugevama hinnaga. Annab kelnerile tugeva jootraha. Dollar on praegu tugevam 'rahvusvahelises käibes väärtuslikum' kui euro.
Omaette tähendusega liitsõnad: hiigla|tugev, ime|tugev, ülitugev

tugi ‹toe, tuge 28› ‹s›

1. see, mis hoiab midagi v. kedagi maha v. ümber kukkumast. a. see, mille najal miski püsib püsti, ülal vm. soovitavas asendis. Puust, metallist, betoonist tugi. Tõstekraana, haagise tugi. Reguleeritavad toed. Traadist toega lauapeegel. Vana laut seisab veel vaid tugede najal. Seab viltuvajunud plangule toed ette. Postile oli ümberringi kivisid toeks löödud. Laud kõigub, otsi midagi talle jala alla toeks. Kaeveõõnt kindlustatakse talade ja tugedega. Marjapõõsale, õunapuuokstele pandi toed alla. Liaan kasutab teisi taimi tugedena. Ennemuiste arvati, et ookean on toeks taevavõlvile. *Ah, ta oli nagu üks nõrga varrega kasv, millelt äkki ära võetud see tugi, mille ümber ta end sirgus hoidis. G. Helbemäe. b. see, millele keegi toetub, millest kinni haarab v. hoiab. Haige ajas end vaevaliselt küünarnuki toele. Lebab voodil, küünarnukk toeks. Toelt (püssi)laskmine. Pidin uksepiidalt tuge otsima, et mitte tasakaalu kaotada. Järsul ja libedal mäenõlval polnud liikumiseks mingit tuge. Püüdis jalale kaljuseinalt tuge leida. Käsi haaras lauaservast tuge. Kukkuja sirutab käed toeks ette.
▷ Liitsõnad: metall|tugi, puu|tugi, raudbetoontugi; hark|tugi, kald|tugi, külg|tugi, liigend|tugi, pukk|tugi, põik|tugi, püst|tugi, rõhttugi; jala|tugi, käe|tugi, pea|tugi, selja|tugi, tallatugi; istme|tugi, toolitugi.
2. piltl see, kes v. mis on kellelegi (v. millelegi) hingelises, moraalses, ainelises vm. mõttes abiks. Noorem poeg jäi ema ainsaks toeks. Vähihaige vajab hingelist tuge. Vanast sõbrast oli tal suur tugi. Leiab sõprusest, sõpradelt tuge. Lapsed on vanaduspäevade tugi. Kaaslastelt polnud ses küsimuses tuge loota. Mees ja naine olgu teineteisele igas asjas toeks. Linnud on põllumehele kahjurite hävitamisel toeks ja abiks. Lesknaine pidi elama mehe toeta. Halbade mõtete peletamiseks otsis ta tuge tööst. Noormehe kirjanduslikele huvidele andis märgatavat tuge tutvus tunnustatud poeediga. Leinaja leidis tuge palves. Firma sai valitsuselt suurt tuge. Kaitseliit on üks riigivõimu tugesid. Tagala tähendas sõjaväele ustavat tuge. Pataljonile saadeti tankid toeks. Valge tõi lipule toeks vankri (males). Mere lähedus on saanud Eesti riigile suurimaks toeks. Kultuurkapitali stipendium oli vähemasti väikenegi tugi. Tudeng sai kodunt toeks paki. Säästud pensionipõlve toena. *Keetsin endale termosetäie tigedalt tõmmut kohvi, mõtlemisvõimele toeks .. E. Raud. || millegi õigsust, tõepärasust, usutavust vms. kinnitav asjaolu. Väite toeks pole sul esitada ühtki fakti. Teadlane otsib nähtuse selgitamiseks tuge katsetelt. Praktikast ei saanud hüpotees vähematki tuge.
▷ Liitsõnad: alus|tugi, elu|tugi, hingetugi.
3. toel ‹postpositsioonilaadselt› millelegi v. kellelegi toetudes, midagi kasutades, millegi abil. Poiss ronis osavalt, ainult käte toel, redelist üles. Käib ringi kepi, karkude toel. Võib linnapeaks saada oma erakonna toel. Palvest saadava jõu toel ületab munk kiusatusi. Pääses seltskonda oma vanemate kõrge positsiooni toel. Kirjutas artikli üsna piiratud materjali toel.
4. van kosutus, (keha)kinnitus. Rammuleemest leidsid teelised tublit tuge. *„Kui keskpaik tuge [= sööki] ei saa, siis ma enam kirvest kätte ei võta,” ütles Kirve-Jaan. J. Jaik.

tuli ‹tule, tuld 13› ‹s›

1. leegiga põlemise ilming, mille juures eraldub valgust ja soojust. Lahtine tuli. Elus 'leegiga põlev' tuli. Igavene tuli (näit. mälestussamba ees). Kreeka tuli aj (keskajal:) vee peal ujuv põlev segu vastase laevade hävitamiseks. Tule soojus. Tule kasutamine, austamine. Vanaisa teeb aias tuld. Ema tegi tule pliidi alla. Poisid tegid kraavikaldal tule üles. Jaanilaupäeval süüdatakse mäel tuli. Süütas pliidi all, ahjus, kaminas tule. Tuli praksub pliidi all. Pane 'tee' tuli ahju! Kohendab tuld pliidi all, lõkkes. Segab roobiga ahjus tuld. Sussitab tuld katla all. Pani kartulipaja, teekannu, kohvivee tulele 'tule kohale'. Pada on juba tulel, tule kohal. Marju keedetakse nõrgal tulel. Paneb hagu tulle lisaks. Puhusin tule lõkkele. Tuli hakkas põlema, kustus. Tõrvased puud võtsid kergesti tuld. Tuli visiseb märjas puus. Pista puudele, risuhunnikule tuli otsa. Märatsevad, vaat et pistavad veel tule räästasse, majale tule otsa. Seda rämpsu pole mõtet hoida, tuli otsa! Keskajal hukati inimesi tulega 'põletati elusalt'. Koguneti tulele lähemale. Istusime tule ääres, ringis tule ümber. Vahtis üksisilmi tulle. Soojendab tule kohal käsi. Taat raiub, täksib, paneb piibule tuld. Pani suitsule, paberossile tule otsa. Küsis suitsu peale tuld. Tõmbab tikust, tikuga tuld. Kirves lõi vastu kivi tuld 'viskas sädet'. Kivid löövad rautatud kapjade all tuld. Tulega ei tohi hooletult ümber käia. Tuli tallati jalgadega surnuks. Vulkaan purskab tuld ja tuhka. Äikesepilvest sähvis tuld. Lähen tema eest kas või tulle. Sõrmed valutasid jäises vees nagu tules. Kange jook kõrvetas maos nagu tuli. Ta kardab mind kui tuld 'üliväga'. Nagu tuli toores puus 'vaevaliselt, viletsalt'. Kus suitsu, seal tuld. Tuli tuld ei kustuta. Tuli ei ole laste mänguasi. | piltl. Taevas punetab päikesetõusu tules. Sügisesed haavad lõõskavad punases tules. || (tulekahju kohta). Tule levik. Kes seda teab, kust see tuli alguse sai. Tuli pääses lahti katkisest korstnast. Kogu hoone oli juba tules 'põles'. Tulele suudeti peagi piir panna. Tulest ei saadud jagu. Tuli hävitas hooned, tüki metsa. Tules hävis kogu vara. Katusest lõi tuli välja. Allatuult olevad põhukuhjad võtsid tuld 'süttisid põlema'. Hooned on tule vastu kindlustatud. Mis tuli ei võta, seda võtab varas. Tulel on lai käsi, veel sügav vagu. *.. korsten tahab kodus ammu puhastamist, talvel küttis naispere armutult, panevad veel tulele! K. Saaber.
▷ Liitsõnad: ahju|tuli, kamina|tuli, kolde|tuli, laagri|tuli, lee|tuli, lõkke|tuli, pikse|tuli, priimuse|tuli, söe|tuli, taeva|tuli, tiku|tuli, välgu|tuli, ääsituli; gaasi|tuli, hao|tuli, laastu|tuli, õletuli; ale|tuli, jaani|tuli, jüri|tuli, laulupeo|tuli, mai|tuli, märgu|tuli, ohvri|tuli, olümpia|tuli, ranna|tuli, sõrru|tuli, sõõru|tuli, õitsituli; hiigla|tuli, kahju|tuli, kulu|tuli, ladva|tuli, laus|tuli, maa|tuli, pinnatuli; puhastus|tuli, põrgu|tuli, päikese|tuli, soo|tuli, virvatuli.
2. mingi valgusallika tuli (1. täh.); selle valguslaik. Hele, tuhm tuli. Eemalt paistsid suure linna, mõningate majade tuled. Tuledes särav linn. Kauguses vilgub üksikuid tulesid. Toas oli juba hämar, süütasin tule (põlema). Mis sa pimedas istud, võta tuli üles! Lülitas, klõpsutas tule põlema. Laes, laual, lambis põles tuli. Nägin väljast, et sul on alles tuli ülal 'põleb'. Tagakambris põles veel tuli. Linnas, majades süttisid esimesed tuled. Kustutas, puhus tule ära ja heitis magama. Koridoris tehti tuled surnuks. Tuli lambis läks suureks, hakkas suitsema. Majade akendes on veel tulesid. Saali aknad olid tuledes. Ilma tuleta ei näe enam lugeda. Riietuti ähmase tule valgel. Näitas mulle taskulambiga, küünlaga tuld 'valgustas pimedas kulgemisteed'. Jõulupuu, kuusk säras tuledes. Vastutulev auto pimestas tuledega. Ööliblikad lendavad tule peale. | piltl. Virmaliste tuli. Löövad särama jaaniusside tuled. || mingi valgussignaal, signaaltuli. Vasakul plinkis Vilsandi majaka tuli. Stardiraja vilkuvad tuled. Auto tagumised tuled ei põlenud. Taksol põles roheline tuli 'märgiks, et takso on vaba'. Punane tuli 'keelusignaal tänavaliikluses'. Bengali tuli 'teat. värviline ilu- v. signaaltuli'.
▷ Liitsõnad: elektri|tuli, gaasi|tuli, küünla|tuli, lae|tuli, lambi|tuli, laterna|tuli, neoon|tuli, peeru|tuli, pirrutuli; ahtri|tuli, ankru|tuli, auto|tuli, esi|tuli, ilu|tuli, majaka|tuli, masti|tuli, parda|tuli, plink|tuli, poordi|tuli, pära|tuli, ranna|tuli, sadama|tuli, semafori|tuli, taga|tuli, topituli; hoiatus|tuli, juht|tuli, kaug|tuli, käigu|tuli, liini|tuli, lähi|tuli, märgu|tuli, numbri|tuli, ohu|tuli, park|tuli, pette|tuli, pidurdus|tuli, reklaam|tuli, signaal|tuli, siht|tuli, stopp|tuli, suuna|tuli, täis|tuli, valetuli.
3. piltl (tugevate tunnete v. tundepuhangute, ka tulise, ägeda oleku kohta). Armastuse, igatsuse, vihkamise tuli. Temas põles alati mingi sisemine tuli. Tema hinges, südames on veel aadete tuld. Noormees on täis tuld ja vaimustust. Ei ole temas enam seda tuld mis vanasti. Kui palju tuld, kui palju kirge neis sõnades! Ta süda oli nagu tules 'väga rahutu'. Vastuväidetest läks mees tuld täis. Ülekohtune süüdistus ajas mehe tuld täis. Tuld olid täis nii ratsu kui ratsanik. Orkestrantide mängus on tuld ja hoogu. *Peaasi on kogu aeg eneses tuld kanda ja hoolitseda, et see ei kustuks. K. Ristikivi. || selle väljendus silmades, pilgus (v. üldse näoilmes). Mehe silmis põles hullumeelne tuli. Ta silmis välkus kuri, õel tuli. Silmad leegitsesid, välkusid raevukas tules. Silmad pilluvad, löövad, sähvivad tuld. *Tema silmad lõõskasid tulest, kui ta kõneles tööst .. P. Vallak. *.. silmad sädelesid vihast ja häbist, palged hõõgasid tuld ja alumine huul värises ... E. Särgava.
▷ Liitsõnad: armastus|tuli, armu|tuli, elu|tuli, hinge|tuli, kire|tuli, noorus|tuli, südame|tuli, vihatuli.
4. hrl sõj tulirelva(de)st laskmine, tulistamisega hävitamine. Hõre, tihe, sage tuli. Metoodiline tuli. Suurtükkide, miinipildujate, kuulipildujate tuli. Vastase tuli tugevnes, nõrgenes. Ründajate pihta avati kõikidest relvadest tuli. Õhutõrjekahurid andsid ägedalt tuld. Varitsuspaigast tõmmati sõjaväeautodele tuli peale. Raskerelvade tuli kantakse üle kaitse sügavusse. Luurajad satuvad, jäävad tule alla. Sild oli vastase tule all. Patareide tuld juhiti vanast vaatlustornist. Duellandid andsid teineteise peale püstolist tuld. Andis püssist vareste pihta tuld. | (käsklustes). Tuld! Tuli lõpetada! || piltl (kritiseerimise kohta). Sattus koosolekul mitme sõnavõtja tule alla. *Üht ütlen aga: kõik võtame ägeda tule alla, kes meil teel ees .. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: automaadi|tuli, kahuri|tuli, kuulipilduja|tuli, miinipilduja|tuli, püssi|tuli, suurtükituli; automaat|tuli, ettevalmistus|tuli, hävitus|tuli, katte|tuli, kiir|tuli, koond|tuli, kurnamis|tuli, lähi|tuli, mahasurumis|tuli, maru|tuli, otse|tuli, pidev|tuli, rida|tuli, rist|tuli, segav|tuli, tiib|tuli, toetus|tuli, turm|tuli, tõkke|tuli, tõrje|tuli, vastu|tuli, üksiktuli; kriitikatuli.
5. piltl võitlus, lahing, taplus. Viimased reservid saadeti, paisati tulle. Ära kipu rindel uljaspeana tulle! Ta olnud rindel mitmes tules. Mehed karastusid lahingute tules 'lahingutes, võitlustes'. Eestlased ristiusustati tule ja mõõgaga 'vägivalla abil'. *.. kuid tal oli ometi nii hea olla, .. teada, et ta on jälle kord sealt tulest tervena tagasi tulnud: et ta elab. A. Jakobson. || (võistlustel jm.). Meie meestest olid täna tules .. Algas eksam, esimesena läks tulle Kuno.
▷ Liitsõnad: eksami|tuli, karastus|tuli, lahingu|tuli, mässu|tuli, proovi|tuli, sõja|tuli, võistlustuli.
6. sport (males:) seis, kus vigur (hrl. kuningas) on sattunud vastasmängija malendi löögi alla. Tuld andma (kuningale). Saavutas igavese 'pideva' tulega viigi. Pani kogemata lipu tulle ja alistus.
7. hrv ebaeestipäraselt vandumisvormelites. *Süütu! Tuli ja välk! ma söön su elusalt ära! F. Tuglas (tlk). *Vaikisin. „Vasta, tuli ja põrgu!”. R. Janno.
8. ‹liitsõna esiosana› väga, ülimalt; näit. tulihapu, -kallis, -kange, -kibe, -kiire, -kuiv, -kuum, -näljane, -palav, -soolane, -terav, -uus

tumma|hammas
kõnek vaikne, sõnakehv inimene. Seisab nagu tummahammas. Seltskonnas oli ka kaks tummahammast, kes õhtu jooksul sõnagi suust ei saanud. *Loomult oli Urmas vaikne ja tagasihoidlik ja Martin imestas, kuidas küll sihuke tummahammas tema tütrele ligi pääses .. R. Kaugver.

tuule|poolne
vastutuult olev, tuulepealne. Mäe tuulepoolne nõlv. Tuulepoolsel küljel on puude juured tugevamad. Jäide tekkib okstel harilikult tuulepoolsele küljele. Põlevale hoonele pääses ligi üksnes tuulepoolselt küljelt.

täht ‹tähe 22› ‹s›

1. öösel taevas heleda täpina paistev taevakeha; astr püsivalt helenduv taevakeha; sün. taevatäht. Muutlikud, heledad tähed. Linnutee tähed. Päike on Maale lähim täht. Planeedid tiirlevad ümber tähtede. Taevas sirab, virvendab täht. Linna kohal süttivad tähed. Tähed lõid särama, kahvatasid, on kustunud. Tähtedest kirendav taevas. Tähis sügistaevas. Vaatas teleskoobiga tähti. Sabaga täht 'komeet'. Langev, lendav täht 'lendtäht e. meteoor'. Astroloogid ennustavad tähtede (seisu) järgi saatust. | piltl. Ta täht tõusis, loojus, kustus, langes (kellegi kuulsuse, populaarsuse, edu vms. kohta). Selle tantsutehnika täht on tuhmumas. Usub oma tähte, oma tähesse (usu kohta, et miski loodetav on tulema määratud). Ta ei loobu oma tähest (ei loobu oma unistusest, sihist vms.) Õnneliku, õnnetu tähe all sündinud inimene (kellegi õnneliku v. õnnetu saatuse, vedamise v. mittevedamise kohta). Inimese elukäik on tähtedesse kirjutatud.
▷ Liitsõnad: hiid|täht, kaksik|täht, kinnis|täht, kolmik|täht, kääbus|täht, mitmiktäht; ao|täht, eha|täht, hommiku|täht, koidu|täht, lend|täht, ränd|täht, saba|täht, taeva|täht, õhtutäht; õnnetäht.
2. piltl väga kuulus, edukas näitleja, muusik, sportlane vms., staar. Pariisi tähed. Ta on säravaim täht teatritaevas. Tõusev täht kunsti-, juriidilises taevas. Filmis polnud ühtegi tähte. See näitlejanna on esimese suurusjärgu täht. Trupi täht. Kontsert kujunes tähtede paraadiks. Kantrimuusika üks heledamaid tähti. Peale maailmameistrivõistlusi valiti tähtede meeskond.
▷ Liitsõnad: balleti|täht, estraadi|täht, filmi|täht, hoki|täht, jalgpalli|täht, kino|täht, kunsti|täht, laulu|täht, lava|täht, ooperi|täht, opereti|täht, raadio|täht, revüü|täht, roki|täht, spordi|täht, super|täht, teatri|täht, tele(visiooni)täht.
3. kiirjalt kulgevate harudega kujund, ese v. moodustis. Viisnurkne, kaheksaharuline täht. Taaveti täht 'kahest võrdkülgsest kolmnurgast moodustuv kuusnurk, heksagramm'. Kollane täht juudi kuuel (Taaveti tähe kohta juute eristava märgina). Punane täht tornitipus. Täht jõulukuuse tipus. Veterani rinnas särab täht (tähekujulise aumärgi kohta). Tähed õlakutel. || laik, tähn. Liblika tiibu katavad kollakad tähed. Valge täht hobuse otsmikul. || piltl (lilleõie kohta). Lill avab oma tulipunased tähed. Korjati pärna tillukesi kahvaturohelisi tähti.
▷ Liitsõnad: au|täht, kuld|täht, Puna|täht, valgetäht; juuditäht; tedretäht; jõulu|täht, kuld|täht, ratsuritäht; meritäht.
4. kirjas hääliku v. häälikuühendi tähistamise märk, kirjatäht. Gooti, kreeka, ladina, slaavi tähed. Masing võttis eesti keeles kasutusele „õ”-tähe. Täispindala tähistatakse tähega T. V-tähe kujuline kaelus. Kirjuta see sõna suurte, väikeste tähtedega (trüki- ja kirjatähtede kohta). Poisil on tähed juba selged, käes. Ta õpib, veerib tähti. Oskab tähti kokku lugeda, tunneb tähti. Vanaema õpetab tüdrukule tähti. Kuldsete tähtedega kirjutatud nimed mälestustahvlil. Rasvaste tähtedega uudis ajalehe esiküljel. Lapsed lõikasid loosungi jaoks tähti. Astus rahva ette tähtegi paberile panemata. See kõik on tõsi viimase täheni 'on absoluutselt tõsi'. || (hääliku kohta). Põristas r-tähte, susistas s-tähte. Ta ei oska k-tähte öelda. Ei osanud vene keele sisisevaid tähti välja öelda.
▷ Liitsõnad: algus|täht, esi|täht, kirja|täht, liit|täht, nime|täht, suur|täht, trüki|täht, võõr|täht, väiketäht; plii|täht, tinatäht.
5. kirjalik tõend vm. ametlik paber; kiri. Ristimise täht. Tähel seisis paki omaniku nimi. Neile anti tähed, millega pääses ministeeriumi. Mõisnik kirjutas tähe rendi tasumise kohta. Arst kirjutas, andis tähe. *Mitu kuud ei saanud Anna oma mehelt ühtki sõnumit, tähte ega teadet. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: aktsia|täht, arsti|täht, loa|täht, luba|täht, läbipääsu|täht, osa|täht, palga|täht, panga|täht, pääse|täht, raha|täht, ristimis|täht, rohu|täht, rubla|täht, seaduse|täht, voli|täht, võlatäht.
6. (tunnus)märk; märguanne. Kinkis kaaslasele sõpruse täheks oma kuue. Andis lepituse täheks suud. Võidu täheks püstitatud ausammas. Viimsepäeva, surma tähed. *Joosep pani käed risti täheks, et ta kõht on täis saanud. E. Vilde. *.. ta hüüab kõvemini Issanda nime. Kuid ei mingit märki – mingit tähte Issandalt. A. Hint.
▷ Liitsõnad: surma|täht, tunnis|täht, tunnus|täht, tänu|täht, võidutäht.
7. nõuk oktoobrilaste rühm
vt tähele

täis ‹indekl. adj adv›

1. millegagi täidetud v. täidetuks; midagi rohkesti sisaldav(aks).; ant. tühi. a. (anuma, ruumi vms. kohta:) midagi nii palju sisaldav(aks), kui mahub. Täis klaas. Täis korvid. Pungil täis tasku, kott. Kuhjaga täis kausid. Taldrik on triiki täis. Piripardani, servani täis kaljakapp. Pooleldi, poolest saadik täis pudel. Halge täis pliidialune. Paat on kala täis. Vett täis pang. Tünn on täis mis täis 'täiesti täis'. Kallas, valas pitsid täis. Vann jooksis täis. Taat paneb piibu täis. Pumpasin kummi täis. Korjas kruusi marju täis. Tõmbas kopsud õhku täis. Auto on täis laaditud. Raamatuid täis topitud riiul. Küün on heina täis tuubitud. Tuba on mööblit täis kiilutud. Tuba tossutati maast laeni täis. Haav on liigliha täis kasvanud. Auk betooniti täis. Ajage kraav täis! Tiik on täis kasvanud. Lumi tuiskas suud ja silmad täis. Täis suuga ei räägita. Kott on tühja täis 'kott on tühi'. Tal on taskud raha täis. Täis 'võiduga' ja tühi loos. | piltl. Kannatusekarikas on täis. Luiskas, valetas, puistas suud ja silmad täis. Sõimas naisel silmad täis. *.. [vürtspoodnik oled], kes ennast vaid täis puhub, et kellenagi paista .. K. A. Hindrey. || (kehaliste ilmingute kohta). Rinnad on piima täis. Suu valgus vett täis. Pisaraid täis valgunud silmad. Silmad tulid, tõusid vett täis. Silmad on, seisavad vett täis. Silmad on verd täis valgunud (punaste silmavalgete kohta). Õlu ajas seest täis (puhitustunde kohta). || (söönukssaamisega ühenduses). Kõht täis, meel hea. Kõht on liiga täis. Sööge nüüd kõhud kõvasti, tublisti head-paremat täis. Kõht sai väga ruttu täis. Vitsutas, virutas, pugis, litsus, tampis kere täis. Parkis pugu, mao täis. Karu puukis vatsa moosi täis. Larpis kere kasemahla täis. Õgis, toppis end täis. On end kõrini, kurguni, kaelani täis laadinud. Täis kõhuga on paha magada. b. (mingi pinna kohta:) vaba kohata kirjutamiseks, joonistamiseks jms. Täis vihik, märkmik, paberileht. Täis filmirull. Pildistas mitu filmi täis. c. palju inimesi sisaldav(aks); vabade kohtadeta. Hotell, buss on täis. Vagun on pungil, üsna täis. Täis topitud takso. Kontsert läks täis majale. Saal oli rahvast pooleldi, puupüsti täis. Film jooksis murdu täis saalidele. Haigla oli nii täis, et koridori pandi lisavoodid. Kõik kohad on täis 'hõivatud'. d. millegagi tihedalt, üleni kaetud v. kaetuks; midagi rohkesti enda küljes omav(aks). Pritsmeid täis seelik. Kortse täis nägu. Lapse käed on kriime täis. Lilli täis aas. Lett laoti kaupu täis. Taevas on tähti, vihmapilvi täis. Kuub on takjaid täis. Poiss on kuplaid täis. Seinad riputati pilte täis. Plank kleebiti plakateid täis. Lükkis sõrmed sõrmuseid täis. Lumi on rebasejälgi täis tipitud. Õunu täis puu. Koer on kirpe täis. Lapsed olid täiu täis. || (väljaheidetega äramäärimise kohta). Titt kakas püksid täis. Laps tegi ennast, püksid täis. Kärbsed on akna täis teinud. | piltl. Käis kaebamas ja tegi, laskis nii oma margi täis. Ta on ennast teiste ees täis teinud, täis tõstnud. *Käputäis nahahoidjaid ajas sõrad püsti. Pasandavad eesti nime täis. P. Kuusberg. e. ka piltl osutab üldisemalt millegi rohkele esinemisele kuskil. Kevadtuuli täis põld. Kõik kohad on laulu, lärmi, naeru, nuttu täis. Terve linn oli juttu täis. Pasundas sellest maad ja ilmad täis. Ära sa ilma täis puhu! Ajab kogu küla klatši täis. Klassituba on kihinat-kahinat täis. Kogu maja on tõrelemist täis. Õhk oli elektrit täis. Pinget täis vaikus. Aed täis sirelilõhna. Novell täis dramatismi. Päev täis askeldusi. Elu täis päikest. Tekst on roppusi täis. Töö on vigu, parandusi täis. Ajaleht on halbu uudiseid täis. f. piltl väljendab mingi emotsiooni v. seisundi võimuses olemist v. sellesse sattumist, osutab mingile juhtivale isikuomadusele vms. Oli, läks ähmi täis. Ta on armastust, ootust, vallatust, särtsu, elu, usku, energiat, optimismi, jonni, kiusu, kurjust, haledust täis. Püha viha täis. Oma õigust täis poisid. Koerust, vigureid täis lapsed. Piiga on uhkust täis läinud. Sõjamehed tuubiti riigitruudust täis. Peremees on kavalust täis. Jõumees on väge täis. Silmad hirmu, naeru, und täis. Nägu valgus laia naeru, nalja täis. Pea on mõtteid, unistusi, kavatsusi, tühja (tuult) täis. Valu, muret, kurbust täis süda. Rind kuuma tuska täis. Jalad, liikmed, luud-liikmed, pea on (kui) tina täis. Keha paiskus kuuma täis. Kondid on valu täis. Keha on kramplikke tõmblusi täis.
▷ Liitsõnad: pooltäis.
2. väljendab teat. piirini, normini, suuruseni jõudmist; osutab küllastuse saabumisele. Plaan on täis. Tegi päevanormi juba lõunaks täis. Pane kilo täis. Õpilaste arv klassis on täis. Vend on mul kaks meetrit täis. Külma tõttu ei kasvanud lehed täis. Ta on, sai viiskümmend täis. Poisike polnud veel kümmetki täis. Ring on, sai täis (väljendab millegagi lõpulejõudmist v. edasimineku puudumist). Päev sai oma ringi täis. Ring on täis: mees on koju tulnud. Poiss pääses kroonust, sest ei andnud mõõtu täis. Ta ei kannata enam valu välja, ta mõõt on täis. Jõi oma janu täis. Sõin isu täis. Tal on naistest himu täis. Ei jõua oma isu täis naerda. Nuttis oma jao täis. || ajaliselt otsa(s), läbi, mööda(s); käes v. kätte. Kontrolltöö tegemise aeg saab minuti pärast täis. Lepingu kehtivusaeg on täis. Nädal saab varsti täis, aga paranemismärke pole. Õnnetusest on nüüd seitse aastat täis. Vanaisa suri, sest ta aeg sai täis. Naise aeg 'rasedusaeg' sai täis, aga laps ei sündinud. *Et suurt usupuhastust ette võtta, selleks peab olema Martin Luther ja selleks peab aeg täis olema. M. Metsanurk.
3. (rahvapärastes ütlustes; vt. ka fraseoloogiaosa:) purjus, purju. Mees on maani täis. Pulmas oldi nädal otsa juua täis. On end silmini täis joonud. Ta on täitsa täis. Oled sa täis? Tõmbab, võtab, lakub, timmib, kaanib ennast täis. Jõi end eile kõrini, kaelani, silmini, otsani, surmani, korralikult, põhjalikult täis. Jäi pudelist õllest täis. Jootis kaaslase täis. On täis nagu pomm, pukk, siga 'väga purjus'. *„Purjus mis purjus. Täis,” ütles keegi vabandust paluval toonil. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: juuatäis.

türm ‹-i 21› ‹s›
vangla; vanglakaristus. Ta pandi, pisteti, saadeti türmi. Sa lõpetad türmis! Istus kolm aastat türmis. Pääses türmist jooksu. Mehed viidi türmist mahalaskmisele. Vabanes hiljuti türmist. Inspekteeriti linna türme. Sai varguse eest kolm aastat türmi. *Mulle kui alaealisele mõisteti kaks ja pool kuud türmi. H. Sergo.

ukse|pragu
ukse ja piida v. ukse ja põranda vahel olev pragu; ukselaudade vaheline pragu. Uksepraost pääses tuppa igasugu putukaid. Tuul puhub uksepragudest sisse.

usisema ‹37›
susisema (1., 2. täh.) Maod usisesid. Selles keeles oli palju usisevaid häälikuid. *.. alustas siis Iida igal hommikul oma reisi. Usises ja vusises küll, aga kuhu ta ikka pääses. R. Roht.

vabadus ‹-e 5› ‹s›

1. vabana (1. täh.) olek, sõltumatus, iseseisvus. Poliitiline vabadus. Meie muistsete esivanemate võitlus vabaduse eest. Vabaduses elavad rahvad. Tohutute ohvrite hinnaga kättevõidetud vabadus. Koloniaalrahvaste püüe vabadusele. Pääses orjusest vabadusse. Vabadust armastav, ihkav rahvas. Arvati, et revolutsiooniga on vabadus käes.
2. vabana (2. täh.) olek. Pääses alles hiljaaegu vanglast, vangilaagrist vabadusse. Kurjategija, põgenik on ikka veel vabaduses. Kahtlusalune arreteeriti, talt võeti vabadus. Pääses kinnihoidjate käest vabadusse. Linnuke pääses puurist vabadusse. Delfiine jälgiti nii vabaduses 'vabana' kui ka basseinis.
3. kohustustest, korraldustest, reeglitest vms. piiramata olemine v. olukord. Meenutab lapsepõlve kuldset vabadust. Need tingimused, ettekirjutused piiravad meie vabadust. Lapsele antakse vabadust, kuid nõutakse ka sõnakuulmist. Tunneb puhkuse ajal rõõmu oma vabadusest. Kasutab veel poissmehepõlve vabadust. Majas valitses täielik vabadus: igaüks tegi, mida tahtis. Nüüd on vabadus, võin rääkida ja teha, mis tahan. Ookeani rannal tekkis ääretu vabaduse tunne. Ajalehtede suhteliselt suur vabadus. Autorite loominguline vabadus. Oluline on inimeste vaimne vabadus. Räägib kõigest enesestmõistetava vabadusega 'väga vabalt'. Lubas endale aeg-ajalt mõningaid vabadusi. *.. aga mis hakkan peale selle vabadusega, kui mul kogu linnas pole ühtki tuttavat. O. Luts.
▷ Liitsõnad: kauplemis|vabadus, kriitika|vabadus, käitumis|vabadus, liikumis|vabadus, loomingu|vabadus, tegevus|vabadus, tegutsemis|vabadus, valiku|vabadus, vormivabadus; mõtte|vabadus, tahtevabadus.
4. õigus, võimalus, luba, voli midagi vabalt teha. Kodanike poliitilised õigused ja vabadused. Demokraatlikud vabadused. Nõuti suuremaid vabadusi. Sul on täielik vabadus kas jääda või ära minna. Võtsin endale vabaduse öelda, mida ma sellest asjast arvan. Kuulajale jääb vabadus neid jutte uskuda või mitte. *Minu vanemad andsid meile sellistes küsimustes vabaduse ise otsustada oma saatuse üle. A. Eskola.
▷ Liitsõnad: isiku|vabadus, kodaniku|vabadus, põhi|vabadus, streigi|vabadus, sõna|vabadus, südametunnistus(e)|vabadus, trüki|vabadus, usuvabadus.
5. vabana olek millestki koormavast, piiravast. Ajutine vabadus tööst, karjaskäimisest. *„Vabadus kõigist traditsioonest,” seletab Sanglepp, „peame olema teeotsijad, enam otsijad kui näitajad .. ” M. Metsanurk.
6. filos eesmärkide seadmise ja nende saavutamise võimalikkus seadustega piiritletud paratamatuse raames

vabalt ‹adv›

1. (< vaba (hrl. 2.–5. täh.)). a. takistamatult, takistusteta. Koer jookseb õues vabalt ringi. Ohutu vaimuhaige liikus ümbruskonnas vabalt ringi. Vanasti võidud 'olnud lubatud' neis metsades vabalt jahti pidada. Kõik mahtusid vabalt istuma. Orav pääseb puuõõnsusse vabalt sisse. Ta kõnnib juba vabalt, ilma kepi abita. Puksiirkaatrid pääsevad silla alt vabalt läbi. Vesi pääses kraavis vabalt voolama. Asjad mahtusid kohvrisse vabalt, ruumi jäi ülegi. Seda ravimit saab apteegist vabalt, ilma retseptita. *Ning kõik kujuneb tema käes iseenesest, vabalt, peaaegu ilma vaevata. R. Sirge. b. piiravaid reegleid omamata; reeglitest, kehtivatest normidest kinni pidamata. Kunstnikul on õigus vabalt luua. Luuletaja on käsitlenud sonetivormi võrdlemisi vabalt. Tõlge on tehtud üsna vabalt 'üksikasjades originaali arvestamata'. Ta käitub, peab ennast ülal liiga vabalt. Sellest julgeti juba vabalt rääkida. Ametlikult nad abielus pole, elavad niisama vabalt 'elavad vabaabielu'. c. nõuetele vastavalt, korralikult, laitmatult, ladusalt. Ta valdab vabalt kolme võõrkeelt. Saksa keelt räägib ta üsna vabalt, ei oska veel päris vabalt. Rootsi keeles lugemine ei lähe mul veel vabalt. Kõneleja peab oskama vabalt oma mõtteid väljendada. Kunstnik valdab vabalt mitut graafilist tehnikat. d. (oleku poolest, olemuselt:) mittepingutatult, loomulikult, normaalselt. Võis nüüd tahtmise järgi, vabalt elada. Peremees on ära, nüüd võime vabamalt hingata 'end vabamana tunda'. Võta vabalt 'pinge maha', oht on möödas! Sa ei tunne ennast vist selles seltskonnas kuigi vabalt. Tavaliselt käitub ta vabalt, loomulikult. Vestlus kulges vabalt, sundimatult. See oli keegi elegantses ja vabalt istuvas ülikonnas noormees. *H. Kann oli niisugune tenorilaulja, kes kõrgeid toone väga hästi laulis, selge häälega ja vabalt. J. V. Veski. | Vabalt! (rivikäsklus valvelseisangu lõpetamiseks). e. soovi, suva kohaselt, suvaliselt. Laps võis vabalt teha, mida tahtis. Pensionil võin oma aega vabamalt kasutada. Sul on siin õigus vabalt otsustada. Me võime siit igal ajal vabalt lahkuda. Vabalt valitud teema. Vabalt võõrandatav väärtpaber. Vabalt vahetatav valuuta. Vabalt võetud punkt ruumis. || sport (vabaujumise kohta). 200 m, 400 m vabalt. 4 × 50 m vabalt (teateujumises). f. ‹liitsõna järelosana› vabana millestki
▷ Liitsõnad: limiidi|vabalt, maksu|vabalt, pinge|vabalt, tollivabalt.
2. kindla peale, kahtlemata. Buss läheb alles poole tunni pärast: sa jõuad vabalt peale. Selle mõne kilomeetri suudad sa vabalt maha kõndida. Sa võid veel vabalt tunnikese tukkuda. Sellega saame vabalt 'raskusteta' hakkama. Need mõned asjaajamised võid sa vabalt abilisele usaldada. Ta abiellus hilja, kuid oleks võinud vabalt lapsi saada. Ta võis meid vabalt segi ajada. Nii vana mees, et võiks vabalt sinu isa olla. Paljud mikroorganismid võivad taluda vabalt kuni 60-kraadist kuumust. Selle maja eest saab vabalt miljon krooni. *„Nii et semantiline probleem?” – „Vabalt.” K. Kender.

vaev ‹-a 23› ‹s›

1. häda, kannatusi valmistav v. muidu ebameeldiv tunne. a. (füüsiline). Tundis sisemuses hirmsat vaeva. Ihu on vaeva täis. Kõht, haige jalg, mädanev haav tegi talle vaeva. Rinnus, südames on imelik vaev. Väänles tõmblustes ja vaevas. Sünnitaja on kõvades vaevades. Ta sai ainult valu ja vaevaga end voodis liigutada. Surija vaevad suurenesid. Peaks ometi surm tulema, et vaevast lahti saaks! *Ära unusta, et paradiisi jõuab patune inimene alles läbi puhastustule vaevade .. G. Helbemäe. b. (hingeline). Tunnen südames rahutust ja vaeva. Mu süda, hing oli sinu pärast suures vaevas. Millest mõtled, mis su südamele vaeva teeb? Vaev teeb vanaks, mure mustaks. *Miinal oli häbi rääkida ja vaev vait olla, kes see tulevane perenaine tõepoolest on. J. Semper. c. piltl (üldistavalt eluraskuste ja murede kohta). Ei tea sa veel midagi elamise vaevast. Kogu tema elu oli üks vaev ja viletsus. Temaga on meil alati igavene rist ja vaev.
▷ Liitsõnad: armu|vaev, hinge|vaev, kõhu|vaev, lapse|vaev, nälja|vaev, põrgu|vaev, surma|vaev, südame|vaev, unevaev; eluvaev.
2. ‹hrl. sg.› pingutusi nõudev tegevus; töö. Kõik see rahmeldamine oli tühi, asjatu, mahavisatud vaev. Suure, verise, ränga vaevaga saavutatud varandus. Paari päeva vaev ja vili oli koristatud. Pooletunnise vaeva järel oli auto kraavist väljas. Elab, rikastus teiste inimeste vaevast. Tegi tööd ja nägi kurja vaeva, aga rikkaks ei saanud. Talu korrashoidmisega oli palju vaeva. Nähti vaeva mis nähti, aga korda saadi. Elu oli täis hoolt ja vaeva. Tegi kõike põhjalikult, vaeva põlgamata. Ega ma niisama appi taha, maksan sulle vaeva eest. Tore, et vaeva paljuks ei pidanud ja appi tulid! Palju vaeva nõudev töö, amet. Poiss nägi õppimisega rohkesti vaeva. Ära näe tulekuga vaeva! 'ära tule'. Ärge nähke minuga asjata vaeva! Missugust tohutut vaeva selle korraldamine mulle maksis! Maksab vaeva mis maksab, aga oma tahtmise viin läbi. Kala on järves nii vähe, et püük ei tasu enam vaeva. Elatist tuli suure vaevaga hankida. Kõik sellel maalapil on saadud ränga vaevaga. Vedasime paadi tohutu vaevaga maale. Haige komberdas suure vaevaga koju. Vastasmeeskond võideti üsna vähese vaevaga. Omandas kerge vaevaga võõrkeele. Rebisin end vaevaga 'suuri vaevu' vastase haardest lahti. Käik oli nii kitsas, et vaevaga pääses edasi. Ajas end vaevaga istukile, püsti. Solvunu hoidis vaevaga pisaraid tagasi. Suuri vaevu leidsin selle koha üles. Esikoht tuli ilma suurema vaevata. Jõukus ei ole tulnud vaevata. Vaevata ei saa siin maailmas midagi. Hobusel oli koorma vedamisega rohkesti vaeva. Olen teile ainult vaevaks 'koormaks' kaelas. || (selliselt saavutatu kohta). Need põllud siin, kogu talu on esivanemate higi ja vaev. *Korter läks ja kõik asjad, poolteise aasta töö ja vaev. A. Mägi.
▷ Liitsõnad: jala|vaev, käte|vaev, mõtte|vaev, tee|vaev, töövaev.

vaevu ‹adv›

1. vaevaga, hädavaevalt. Oli nii väsinud, et püsis vaevu jalul, vedas vaevu jalgu järel. Suutsin temaga vaevu sammu pidada. Hobune jõudis vaevu rasket koormat vedada. Pääses vaevu tagaajajate käest. Suutis vaevu raevu, nuttu, haigutust tagasi hoida. Vaevu talutav olukord. Kõneleja hääl oli tuulevihinas vaevu kuuldav. Udus oli kaldajoon vaevu aimatav. Haige hingas veel vaevu. Laps ei oska lugeda, tunneb vaevu tähti. Tema teadmisi võib hinnata vaevu rahuldavaks. Nendest heintest piisab vaevu loomade ületalve pidamiseks. Pintsaku alumine nööp andis vaevu kinni. Vana lehtla püsib veel vaevu püsti. Vaevu põleda hingitsev küünlajupp. Söed hõõguvad veel vaevu-vaevu. *Orav hüppas, vaevu-vaevu küündis naaberpuu oksani. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: häda|vaevu, suurivaevu.
2. napilt, vaevalt (3. täh.) Nooruk ulatus mulle vaevu õlani. *Päike oli tulise raudkuulina vajunud Palutaguse sauna korstna taha, vaevu veerand oli tast veel näha. O. Kruus.

vahetsi
‹postp› [gen]
1. vahelt (läbi). Tee viis põldude vahetsi alla külasse. Tuli minna mõnisada meetrit kadakapõõsaste vahetsi. Ta läks pinkide vahetsi tahapoole. Ojake vulises kivide vahetsi mere poole. Esimesed tulekeeled looklesid halgude vahetsi nähtavale. Päike pääses paistma pilvede vahetsi. *.. sõnatult sahisesid vikatid rohu juure ja ladva vahetsi, langetades noori, õitsvaid elusid. A. Mälk.
2. hrv vahel, vahepeal. *.. jälle nurmed mõlemal pool teed, seal ja teal üksikud vanad puud nende vahetsi, enamasti kuivikud .. O. Jõgi (tlk).

valla ‹adv›
lahti (on viimasest siiski mõneti kirjanduslikum)
1. avatud seisundisse, avatuks; avatud seisundis, avatuna. Uks tõmmati, lükati valla. Uks paiskus, läks valla ja lävel seisis keegi võõras. Välisuks oli pärani valla. Selle maja uksed on abivajajatele alati valla 'abivajajat lastakse alati sisse'. Jättis ukse haagist valla. Jättis minnes värava valla. Aiavärav seisis valla. Lükkas, jättis akna valla. Üks aken oli valla. Kiskus aknaluugid valla. Hakkas kasukanööpe valla päästma. Lõi palituhõlmad valla. Käised üles kääritud, särgikaelus valla. Lööb ärgates silmad valla. Poisil vajus suugi imestusest valla. || (piltlikes ühendites). Vanajumal päästis taevaluugid valla: sadas tükk aega. Kange märjuke päästis meestel peagi keelepaelad valla. Lastel olid pisarad valla. Süda, meeled on kõigele kaunile valla. *Mis sunnib Janet olema jõhkruseni avameelne, vereni valla? L. Hainsalu.
2. olukorda v. olukorras, kus ei ole millegi külge kinnitatud, köidetud v. ei ole haardes, kütkes, sellisest olukorrast vabaks v. vabana. Poiss päästis loomad lõast, hobuse ketist valla. Ära veel koera valla lase! Päästis looma jalad kammitsast valla. Püüab end kinnihoidjate haardest valla rebida. Mis sa mind kinni hoiad, lase valla! Päästis valla keti, millega paat oli silla külge kinnitatud. Paat oli ketist valla ja ujus allavett. Vangid olid ahelaist valla. Mehel olid ohjad käest valla pudenenud. Naine päästis oma juuksed soengust valla. Neidudel olid juuksed valla või palmitsetud. Neid jõude enam ei talitse, mis nüüd valla pääsesid. *... ja ei märganud, kuidas raamat oli ära loetud, kuidas lehed lahti tulid ja kaaned liimist valla. M. Kõiv.
3. (tee v. juurdepääsu kohta:) takistusteta, avatud; avatuks, vabaks. Noortele on õppimiseks kõik teed valla. Poeet uskus, et tal on nüüd tee kuulsusele valla. Nüüd on teie ees tulevik, kogu ilm valla. Mis ka ei juhtuks, üks tee 'võimalus' jääb ikka valla. *Hiiu jaam oli kurvameelne paik. Lage, tuultele valla. E. Park.
4. (mingi tegevusega v. selle algusega, millegi puhkemisega seoses). Nüüd läks võidusõit, kihutamine valla. Siis läks pidu valla. Lööme tantsu valla. Nüüd laskem laulud valla. Korteris oli tuli valla pääsenud. Sõda päästeti, prahvatas, on valla. Valla on lastud tühjad jutud, et .. Sellega päästad sa valla kadetsejate viha. Pääsesid valla kiiduavaldused, protestihüüded. Selle ütluse peale puhkes saalis valla vali naerulagin. Laste hulgas pääses, prahvatas rõõmukisa valla. Kevadel on metsades siristamine ja hõiskamine valla. Korraga puhkes valla metsik torm, vihmavaling. Soodsad võimalused päästsid valla kohalike elanike initsiatiivi. *.. ja sülitades läks Susi masinate juurde, kus lõi kohe valla oma sõimu .. J. Ruven.
5. millestki v. kellestki vaba(ks). Mitte ei saa sellest tundest valla. Laps sai peagi oma kohmetusest valla. Nüüd olid ta meeled muredest valla. *„Sai eluvaevast valla!” ohkas memm ämma silmi kinni vajutades. L. Vaher. *.. mõte ei saanud valla imelikust tüdrukust, kes sõnagi lausumata teisel pool õitsituld oli istunud .. H. Laipaik.

valla|kool [-i]
aj Eestis 19. sajandil küla- ja mõisakoolide asemele loodud esimese astme talurahvakool, mida pidas ülal vald. Sääsküla, Vardi, Arula vallakool. Poiss käis kolm talve vallakoolis. Pääses pärast vallakooli lõpetamist kihelkonnakooli.

vande|sõna

1. väljendust tugevdav viisakasse keelepruuki mitte kuuluv sõna, kirumissõna, vandumissõna. Huulilt pääses jäme, vägev, vänge, raske, hirmus, toores vandesõna. „Kurask” on tagasihoidlik, leebe vandesõna. Vandesõnad tükkisid keelele. Neelas vandesõnad alla. Laskis lendu paar vandesõna. Trükimusta mitte kannatavad vandesõnad. Pole ma ta suust ainsatki vandesõna või ropendust kuulnud.
2. vandetõotuses v. vandetõotusena esinev sõna. Kordas juhi järel vandesõnu. Tõotas vandesõnaga, et täidab oma lubaduse.

vangist ‹adv›
vangi seisundist, vangistusest, kinni-olekust. a. vanglast; sõja-, pantvangist. Tuli hiljuti vangist. Tegi vangist putket. Vangist vabanema. b. piltl olukorrast, kus ei saa liikuda v. lahkuda. Puuriuks jäi lahti ja lind pääses vangist. Jää on läinud ja veed vangist pääsenud. c. piltl kütkest, lummusest. Kes vabastaks ulmade vangist!
▷ Liitsõnad: jää|vangist, lume|vangist, tormi|vangist, tuulevangist.

vangi|torn
vangla (vabamas, ka kirjanduslikus pruugis). Mees mõisteti vangitorni. Ta heideti, visati vangitorni. Oli, istus vangitornis. Pääses vangitornist. *Maimu vangitornis. Sügavas mäe sisse müüritud keldris, pimedas augus, niisketel õlgedel. A. Kitzberg.

vangla|müür
paks vanglasein; vanglat ümbritsev müür. Paks paekivist vanglamüür summutab kõik helid. Okastraadiga varustatud kõrged vanglamüürid. Elu möödus vanglamüüride vahel 'vanglas'. Pääses viimaks vanglamüüride vahelt 'vanglast'.

vedama ‹vean impers veetakse, veetud 42›

1. midagi v. kedagi enda järel tõmbama. Hobune veab vankrit, rege. Põhjapõder veab nartat. Traktor veab atra. Kaater vedas slepis praami. Veetavad mänguasjad. Poiss veab ritva enda järel. *Mees vedas [kelku] kõveras ees, kelgunöör üle õla, ja naine tõukas upakil tagant. A. Kivikas. | piltl. Veab koos mehega sõbralikult eluvankrit. Algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama (millegi kohta, mis ei saa alguses hoogu sisse ja pärast ei taha lõppeda). || (midagi liikuma paneva mehhanismi tegevuse kohta). Vedav hammasratas paneb veetava hammasratta pöörlema. Lindi pani liikuma alumine vedav ratas. Veoautol veavad keskmine ja tagumine telg. Traktoril vedasid ka esirattad. || (noodaga vm. püünisega kalastamise kohta). Noota vedama. Hakkas noodaköit vedama. Mehed vedasid kolme paadiga võrku. *Veavad nooda jää alt läbi – ja eks kala pea siis siia kotti kokku jooksma. A. Hint. | piltl. *Seda hingelt ja ihult tervet inimeslast tahetakse kavalusega võrku vedada! M. Metsanurk.
2. kaupa, koormat, inimesi vms. sõidu- v. veovahendiga ühest kohast teise toimetama. Auto veab poodidesse kaupa. Isa läks hobusega sõnnikut, põhku, kartuleid, hagu, vett vedama. Palgid veetakse talvel metsast välja. Reeteega veeti heinad koju. Põllult korjatud kivid veame käruga hunnikusse. Purjekatega veeti küttepuud mandrile. Voorimees vedas mehe võõrastemajja. Pole kedagi, kes meid üle jõe veaks. Buss veab õpilasi kooli ja koju. Lennukid, rongid veavad sõitjaid. Prantsusmaa vedas 'eksportis' kalevit paljudesse Euroopa maadesse. Telliseid tohib vedada ainult konteinerites. Uus tee on kruusa täis veetud. Prügi on ära vedamata. Veab salakaupa. || palli edasi toimetama (jalgpallis, veepallis jm.). Vedas palli otse värava alla. || (ühenduses looduslike jõududega:) kandma. Vool vedas ta otse kärestikku. Kalamehed lasksid end voolul vedada. Jõgi veab risu merre. Tuul vedas kübemeid mööda maapinda. || (millegi tegelikult liikumatuga ühenduses). Tee veab mere poole. || ‹impers.› levima. Merelt vedas sompu maale.
3. midagi (rasket) kandma, tassima, kuhugi viima v. tooma. Veab pakki käe otsas, õlal. Kedagi kukil, seljas, kätel, süles vedama. Vedasid kahekesi rasket pampu. Veame ämbritega kastmiseks vett. Puud tuleb tuppa vedada. Poiss on oma jalgratta kööki vedanud. Matkajad peavad kogu varustuse ühes vedama. Koer vedas kingad kojast ära. Vanamees veab kogu saadud raha panka. Viimase kui sendi vedas kõrtsi. Haigele tuleb toit voodisse kätte vedada. Ta on auhindu süle ja seljaga koju vedanud (on rohkesti auhindu saanud).
4. tõmbama, tirima, sikutama. a. kedagi v. midagi rasket v. vastupanu osutavat hrl. mingit pinda mööda (kuhugi) lohistades. Mullikat veeti kahe mehega lauta. Vedas kutsika tooli alt lagedale. Veab uppujat kalda poole. Veab kapi teise seina. Mees vedas redeli lakaluugi alla. Kaldale veetud paadid. Veab naist juustest, juukseidpidi. Haaras poisil õlgadest ja vedas ta seina äärde. Talupoeg veeti talli ja anti peksa. Haige veab end vaevaliselt, käte abil püsti. Haavatu oli end metsaveerde vedanud. Vedas ennast hädavaevalt lähima pingini. Kalkun veab tiibu mööda maad. || (jala v. jalgade lohistamise, liipamise kohta). Vedas paremat jalga. Vedas solvunult jalgu mööda põrandat. Vedas jalgu lohinal läbi vilja. b. hrl. hoogsalt, jõuliselt tirides. Vedas nöörist kõigest jõust, aga eesriie ei avanenud. Veab kardina akna ette, akna eest ära. Vedas tõmbluku kinni. Veab ohjadest, et hobune seisma jääks. Laps veab ema käest. Veab ukse pärani. Tal andis käepidemest vedada, enne kui välja pääses. Laps veab teki kõrgemale, üle õlgade, üle pea. Veab tüdruku oma sülle, oma kõrvale. Üleliia kõrgele veetud seelik. Raskus vedas poisi järvepõhja. | piltl. Veab näidendi lahtisi otsi koomale. Kuidagi vedasid ots otsaga kokku. Pole üksmeelt, igaüks, kumbki veab oma kanti. Üks veab ühele, teine teisele poole. Ühed veavad paremale, teised vasakule. || (rahvamängudes). Köit vedama. Vägikaigast, vägipulka vedama. Sõrme, sõrmkooku vedama. c. piltl kedagi (sunniga, veenmisega) kuhugi viima, tooma v. kuhugi minema suunama. Poiss vedas tüdruku kinno, pittu. Vend vedas mu endaga koos maale. Vedas mind sünnipäevale kontvõõraks. Nüüd veetakse ta kohtusse tunnistajaks. Vanemad vedasid poisi tantsutrenni. Joodikud on ta oma kampa, paha peale vedanud. Armu poolest veetakse tüdrukut klassist klassi. Vedas last mööda arste. Vedas naise hipodroomile. Vedas külalised oma roose vaatama. Pidid sa ta ühes vedama! Ükski vägi ei vea teda linna elama. Näe, joodikut veab vägisi kraavi poole. || ‹hrl. koos refleksiivpronoomeniga enese› kõnek vaevaga, vastutahtsi, loivamisi v. aeglaselt liikuma; kuhugi tulema v. minema. Näe, vedas ennast kah kohale. Mis need võõrad end meie peole veavad. Kes sul käskis end üldse siia vedada! Kas sa ei või ennast õigel ajal koju vedada? Kae, kes kõik on end kohale vedanud! Vedas oma paksu keha, oma lotendava kere, oma paksu tagumiku läbi ruumi. Vedas end püsti, pikali, külili. Vea ennast seina poole! d. (kitsavõitu) riietuseset selga panema v. seljast ära võtma. Veab pluusi, kuue, kasuka selga, seljast ära. Vedas särgi üle pea, üle kõrvade. Hakkab pükse jalga, jalast ära vedama. Veab püksid üles, alla. Veab saapad jalga, jalast ära. Veab mütsi pähe, üle silmade, näole, silmile. Naine veab kitlihõlmad vaheliti. Vedas kindad kätte. Vedas vaevaliselt mantli paksu jaki peale. e. välja, esile tõmbama. Veab rinnataskust rahakoti. Vedas pussi tupest. Poiss veab püksitaskust piibu. Vedas vöö vahelt püstoli ja viskas lauale.
5. (märgib näoilme, keha v. selle osade asendi v. olukorra muutmist); tõmbama; kiskuma. a. (aluseks tegija). Laps veab suu naerule, muigele, kõrvuni, virilaks, viltu. Tüdruk vedas huuled mossi, silmad kissi, vidukile. Veab kulmu kortsu. Veab suunurgad kurvalt allapoole, pilklikult üles. Poiss veab näole grimassi. Veab näo krimpsu, pilve, viltu. Veab lõua pikaks. Vedas nina püsti, vingu, viltu ka piltl (uhke v. vingus oleku kohta). Vedas küüru selga. Vea kõht sisse! Vedas jalad konksu, põlved krõnksu. Vedas rinna pungi. Tüdruk vedas põlved lõua alla. Koer vedas saba jalge vahele. Veab ennast sirgu, kerra. b. (aluseks põhjustaja). Maiustused veavad lapse näo naerule, muigele. Kõverpeeglid veavad näo viltu. Põlglik naeratus vedas suunurgad alla. Tigedus veab silmad kissi. Muie vedas näonaha kipra. Kiitus veab suu vägisi kõrvuni. Töö on selja looka vedanud.
6. (märgib millegi asendi v. olukorra muutumist v. millegi kaldumist mingis suunas liikumisele, muutumisele, arenemisele); tõmbuma; tõmbama; kiskuma. a. (näoilme, keha v. selle osade kohta). Nägu veab pilve, krimpsu, tõsiseks, muigele. Selg vedas küüru. Piht veab vimma. Suu hakkas naerule vedama. Naise silmad vedasid tigedaks. Habe veab juba halliks. b. (loodusnähtuste kohta). Hakkab hämaraks, videvikuks vedama. Akna taga veab valgemaks. Taevas veab klaariks. Veab vihmale. Ilmad veavad suve poole. Veab sügiseks, kevadeks. c. (muu kohta:) kiskuma, kalduma, minema. Kõik veab täna kiiva. Asi veab sinnapoole, et peab selle töö katki jätma. Elus veab viltu 'läheb halvasti, ei vea'. Firmal vedas viltu.
7. tugevasti kuhugi meelitama, tõmbama, kiskuma. Süda veab ikka vana sõbra poole. Mõte veab koju, mere taha. Mulla lõhn vedas ta maale. Rahutus veab mööda maailma rändama. Kiusatus veab meest pudeli poole. Teda lausa veab kõrtsi. Huvi tüdruku vastu vedas teda naabermajja. Veri veab noored kokku.
8. (kestvamalt) mingis tundes, olukorras püsima, kiskuma (6. täh.) Vennad veavad juba aastakümneid vimma, kiusu, jonni. Miniad on hakanud viha vedama.
9. juhtima, suunama. a. (jooksus vm. spordialal ees liikudes ja tempot tehes). Asub, hakkab jooksu vedama. Norra suusatajad vedasid kordamööda. Veab teisi, kuni jõudu on. b. (kedagi kuhugi). Matkajuht vedas matkajad sohu. | piltl. Projektijuht vedas ehituse rappa. Küll ta veab asja mäele! c. (jutu kohta). Veab jutu poliitikale, ilmale, teisale. Veab juttu siia-sinna. d. (töö, projekti vms. kohta). Plaadi väljaandmist veab ansambli juht. Uus direktor veab kooli väga hästi.
10. virutama, lööma, nähvama, tõmbama. Veab poisile ühe tulise mööda kõrvu. Tahtis naabrile haluga vedada. Vedas lehmale peenikese vitsaga. Veab üle küüru.
11. (käega) mööda mingit pinda libistama, siluvat, puhastavat vms. liigutust tegema. Veab käeseljaga üle nina, nina alt läbi. Mees veab taskurätiga üle higise näo. Vedas peoga üle juuste, habeme. Veab sõrmedega läbi juuste. Vedas endal sõrmega üle kõri. Veab käega üle mõõgatera. Vedas poognaga üle pillikeelte. Veab näpuga mööda ridu, mööda linnaplaani. Veab sõrmega artiklis järge. Veab keeleotsaga mööda ümbrikuserva. Kammiga kuklasse veetud juuksed. || jooni, märke vms. mingile pinnale tegema, tõmbama; kirjutama. Veab paberile pliiatsiga jooni, tähti, kirjaridu, sõnu. Poiss vedas lehele söega kriipse. Veab numbrile rõnga ümber. Veab sõnale tugeva laia joone alla. Skeemid tuleb tušiga üle vedada. Veab sõrmega õhku küsimärgi. Veab pintsliga jutte laugudele. Vedas sulge üle paberi. Lennuk vedas taevasse valge joone. Paberile veetud varesejalad. Teksti kõrvale oli punasega veetud suur hüüumärk. Paberile on veetud kümmekond rida. Vedas ühe tiheda rea teise alla. Veab pookstavid paberile. Veab mõne lahke sõna paberile. Ei vedanud paberile enam kriipsugi. Vedas juba kümneaastasena salmikusse esimesed värsiread. Ta pole osav sulge vedama. || jälge, vagu vms. tekitades millegagi tõmbama. Ema veab rehaga peenrale kriipse. Ader veab põllul vagusid. Kammiga veetud vöödid muistsetel nõudel.
12. midagi ühest punktist teise tõmmates paigaldama; teed, kraavi vms. rajama. Elektriliini, kaablit vedama. Sidemehed veavad telefoniliini. Plangule veetakse okastraat. Tross oli ühelt kaldalt teisele veetud. Vedas traadi ümber kartulipõllu. Kommunikatsioonid on veetud krundi piirini. Läbi metsa veeti kraav. *Ega see siis veel kogu tarkus ole, kui oskad juhet vedada ja otsi ühendada .. H. Pukk. || midagi sirgu, pinguli venitama. Kahuritele on katted peale veetud. Pinguli veetud nöör.
13. (väljendites elutsemise, olelemise, olesklemise kohta). Veab päeva, päevi õhtusse. Vanake vedas elupäevi õhtule, surma poole. Veab ennast haua poole.
14. (õhu vm. sissepoole tõmbamise kohta). a. (sügava sissehingamise kohta). Vedas kopsudesse pika sõõmu õhku. Veab õhku läbi hammaste sissepoole. Vanamees vedas vilinal hinge. Põder vedas õhku ninna, sõõrmeisse. b. (nuusutamise, nuhutamise, haistmise kohta). Käidi köögis ninaga lõhna vedamas. Lükkas ahjusiibri kinni ja vedas ninaga õhku. Koer vedas koonuga võsa poole. Koer veab ninaga (õhku) ja uriseb. Nina veab lillelõhna. c. (suitsetamise kohta). Veab ahnelt, närviliselt suitsu, paberossi, sigaretti, pläru. Isa vedas kiirustamata piipu. Vedas paar mahvi, pika sõõmu (sigaretist). Veab suitsu sügavale kopsudesse. d. (luristamise kohta). Muudkui köhatab ja veab ninaga.
15. (laulmise kohta). Naised hakkasid viisi vedama.
16. hästi minema, õnne olema. Tal vedas eksamil kõvasti. Loodan, et nüüd hakkab vedama. Alati ei vea. Viimasel ajal ei vea kohe üldse. Ei tea, mis saab või kuidas veab. Tal ei vea naistega. Aga veab poisil: üks pruut ilusam kui teine. Kel ei vea kaardimängus, sel veab armastuses. Täna vedas hullupööra, tublisti. Sõbral üldse, mitte sugugi ei vea. Ilmaga ei vea.

veerand|finaal
sport võistlus poolfinalistide selgitamiseks. Langes välja veerandfinaalis. Pääses veerandfinaalist teisena edasi. Võitis veerandfinaali.

veerema ‹42 või 37›

1. pööreldes mingit pinda mööda edasi liikuma. Pall veereb nurka, auti. Kartul, kapsapea veereb tooli alla. Nööp oli laua pealt maha veerenud. Kast läks ümber ja õunad veeresid laiali. Münt veeres tüdruku jalge ette. Veerevate kivide mürin. Muna veeres mööda lauda. Palgid veeresid mäest alla. Veerevale kivile ei kasva sammal(t). || ümber oma telje pöörlema. Vokiratas veereb. Ema koob kiiresti, lõngakerad korvis aina veerevad. || (kallakal pinnal allapoole) libisema. Mööbel oli kajutipõranda külge kinnitatud, et see veerema ei pääseks. Mees veeres mööda õlgkatust aeglaselt allapoole. || (pisarate jms. kohta:) voolama. Pisarad veerevad mööda palgeid, põski, üle põskede. Silmist veerevad pisarad. Laubalt veereb higitilku. || piltl. Kähvas midagi ja sellega pandi kivi veerema (millegi käivitamise v. käivitumise kohta). Elas veereva kivi elu 'ei olnud paikne'. Veereb paigast paika, ei juurdu kuskil. Jalgpall veereb täna Tallinnas 'Tallinnas mängitakse täna jalgpalli'. Kogu raha veereb vahendaja tasku. Tema juba oskab raha veerema panna. Majandus veeres allamäge. Äriasjad hakkasid allamäge veerema. *.. ta on lõplikult veendunud, et Essilt temale ei veere enam ainustki penni. L. Tigane. *Täna üliõpilane, homme vallakirjutaja, näitleja, siis koloniaalkaupmees ... Tema oli veerev kivi. J. Sütiste.
2. ratastel liikuma, sõitma. Maanteel veerevad autod. Rong veereb aeglaselt jaama. Koorem hakkab ikka kiiremini veerema. Tõld veeres minema. Lennuk veereb stardirajale. Üksteise järel veeresid bussid garaaži. Jalgratas veereb kodu poole. Juht laskis masinal vabakäigul veereda. Veerev koosseis 'veerem'. || piltl (sõjategevuse kohta). Sõjavanker veeres üle Eestimaa. Rinne veereb lääne poole. Lahingud veeresid pealinna alla. Siit on sõda üle veerenud.
3. piltl (hrl. lühikese, ümara inimese vm. olendi kohta:) (kiiresti) liikuma, käima, jooksma. Perenaine veereb nagu värten mööda hoovi. Laps veereb tuppa. Koerake veereb peremehe juurde. Hiir veeres kiiresti kapi alla. Varblased veerevad keradena teel. Kassipoeg veeres kui muna üle põranda. *Elli veeres kui vurrkann toa ja sahvri, toa ja köögi, toa ja aida vahet. M. Pihla.
4. (Päikese v. Kuu näiva liikumise kohta taevavõlvil:) kulgema; loojuma. Päike veereb madalalt, madalamale. Päike hakkas õhtusse veerema. Kuu veeres pilve taha, pilve tagant välja, mööda taevavõlvi. Veerev päike hõõgus kurjakuulutavalt. Päikeseratas veeres kalurimajade tagant välja. *.. ja jõudis koju alles siis, kui päikesetera oli juba veeremas. E. Krusten.
5. (vete liikumise kohta:) kulgema, voogama, rulluma. Lained veerevad vaikselt, möirates randa. Kõrge veemägi veeres üle teki. Aeglaselt veeresid jõevood mere poole. | piltl. Kaevandustest veeres üle streikide laine. Üle kogu maa veeres protestilaine. || (tuule, pilvede vms. liikumise kohta). Põllust veereb üle mahe suvine tuul. Pilved veerevad mere peale. Paks tolm veeres pilvena ligemale.
6. (heli, hääle kohta:) kajama, kostma, kanduma. Müristamine, kõu veereb üle taeva, linna. Kaja veeres läbi kiriku. Kahurite ähvardav mürin veereb lähemale. Kellalöögid veeresid kaugele. Lauluviis pääses veerema.
7. ka piltl (millegi abstraktse liikumisega, kulgemisega, levimisega ühenduses). a. (aja kohta). Aeg veereb kiiresti, aeglaselt, üksluiselt, märkamatult. Päevad, aastad veerevad üksteise järel ajamerre. Aasta on aasta kannul veerenud. Kümme aastat on mööda veerenud. Nädalad veeresid. Tund veeres tunni järel. Ka kõige pikem päev veereb õhtusse. Aeg veereb kui jõevoog. b. (elu kohta). Elu veereb vaikselt, endiselt, endisesse rööpasse. Elu veereb nagu hernes. Elu on märkamatult mööda veerenud. Nii see elukene meil veereb. c. (juttude, mõtete kohta). Jutt veereb tasapisi mälestustele. Kuuldused pääsesid veerema. Teade veeres suust suhu. Mehe suust hakkavad veerema sünged needused. Mõte veeres kodukanti.

verine ‹-se 4› ‹adj›

1. selline, kus on verd. a. verd sisaldav; veresegune. Verine roe, okse. Paisest pigistati välja verist mäda. Valudes vaevlev loom hakkas verist vahtu välja ajama. Verine kõhutõbi 'düsenteeria'. b. (haavade, vigastuste kohta:) selline, kus veri on väljas, verd jooksev, veritsev. Verine haav. Laubal oli verine arm. Kukkus põlve veriseks. Kriimustas käe veriseks. King hõõrus jala veriseks. Hobustel olid turjad veriseks hõõrdunud. Talupojad peksti mõisas veriseks. Poiss pääses veriseks löödud ninaga. *Hakkas kiskuma verisi sõrmi merest köieotsa .. U. Masing. c. verega koos, verega määritud. Verine lihatükk. Seatapjal oli verine puss käes. Peremees nülgis lammast, käed verised. Verine side, lina. Särk on rinna eest verine. Haavatu oli üleni verine.
2. selline, kus on (palju) tapmist, verevalamist, rohkete ohvritega. Verine vägivald. Verine arveteõiendamine, taplus. Sõda oli väga verine. Käisid verised lahingud. Kümme aastat oli peetud verist võitlust. Viimane vallutusretk oli kõige verisem. Sai verises kokkupõrkes surma. Gladiaatorite võitlus oli verine vaatemäng. On oodata veriseid sündmusi. Vannuti verist kättemaksu. Verine Pühapäev aj 9. jaanuar 1905, mil tsaarivalitsuse käsul tulistati tööliste rahulikku meeleavaldust Peterburis. || (paljude veretöödega seotud inimese kohta). Verine vallutaja, valitseja. *.. [Louis XIV] muutis aadlikud orjadeks ning oli kristlase välimuse all verine barbar. J. Kross.
3. kõnek vihane, tige; raevukas. Naaber on mu peale pisut verine. Nad on üksteise peale üsna verised. Kõige tulisemad pooldajad ja kõige verisemad vastased. Vanast sõbrast sai tema kõige verisem vaenlane.
4. kõnek (määra väljendades:) väga suur, äärmine. Talle on tehtud verist ülekohut. *Iga palukese eest, ükskõik mis teel ta selle ka hankis, tuli tal lausa verist vaeva näha. A. Jakobson.
5. piltl (veri)punane, verekarvaline. Loojuva päikese verine kuma. *Mäel põleb talu ja tulekumast / on sauna kambergi verine. K. Merilaas.

vibutuma ‹37›
paindest, pinge alt vabanedes endisesse asendisse liikuma. Oksad vibutusid vastu nägu. Leti kohal kummargil olnud müüja vibutus sirgu. *Üks põõsaist aga pääses Kusta jala alt murdumatult ja vibutus püsti .. V. Uibopuu. || üles, ette, kõrvale v. taha liikuma. Käsi vibutus pea kohale. Laskuge kükki ja vibutuge sirge seljaga ettepoole.

vigastamatult ‹adv›
ilma viga saamata. Pääses atentaadikatsest vigastamatult.

vigur ‹-i 2›

1. ‹s› vallatu, üleannetu tegu v. olek; vallatus, koerus, kelmus; temp, vemp. Koolipoiste vigurid. Teeks õige vigurit, peidaks poiste riided ära! „Ära tee oma vigureid!” keelas ema. Haub mõttes mingit vigurit. Mängis isale väikese viguri. Poiss on vigurit täis, mitte ei püsi paigal. Kõigutasin viguri pärast paati. Mees kannatas kõik naise vigurid vaikselt ära. Endal juba kuuskümmend aastat turjal, aga noore mehe vigurid alles sees. Vaata, et sa jälle mõnda vigurit ei viska! Tüdruk teeb muidu vigurit [= teeskleb], ega ta nii õnnetu olegi. Noorel märal olid oma vigurid. | piltl. Tuule, ilma vigurid. || kaval võte, riugas; konks. Mis viguriga sa ta kodust välja meelitasid? Ma tean vigurit, kuidas teda tööle panna. Viguriga jutt.
2. ‹s› tembutaja, vembumees, vigurivänt. Kes võis küll arvata, et sellest tedretähnilisest vigurist kord nii tähtis mees saab. Jaan, vana vigur, oli kõva jutumees. *Vaata vigurit, millise rootsi naise veel kinni püüdnud, imestas Jürnas. A. Kalmus. | piltl. *Kevad kiusab veel, va vigur .. U. Laht.
3. ‹s› erilist oskust nõudev toiming v. võte, kunsttükk, trikk. Veiderdajad ja silmamoondajad näitasid rahvale oma vigureid. Akrobaat esitas kaelamurdva viguri. Õpetas koera kahel jalal kõndima ja muid vigureid tegema.
▷ Liitsõnad: nõia|vigur, näovigur.
4. ‹s› kujuke, kujund; (naljakas) asjake, värk. Martsipanist vigurid. Tort oli ilus, lilled ja muud vigurid peal. Lapsed tegid tainast igasuguseid vigureid. Joonistab kepiga mingeid vigureid liivale. Direktoril oli viguritega 'keerukate konksudega vms.' allkiri. Mis vigur sinul käes on?
▷ Liitsõnad: imevigur.
5. ‹s› sport etturist tugevam malend. Kahis, kaotas, võitis viguri. Tal oli liputiival kaks vigurit vastase ühe vastu. Kerged vigurid 'oda ja ratsu'. Rasked vigurid 'vanker ja lipp'.
▷ Liitsõnad: enamvigur.
6. ‹adj› vallatu, kelm, riuklik. Küll on vigur poiss! *Aga viguri olemise ja lahtise jutu tõttu pääses ta alati kerge karistusega. V. Saar.

voli ‹11› ‹s›

1. õigus, võim, luba millekski, vabadus midagi teha; meelevald, võimus. Tal on voli teha, mis tahab. Nüüd on sul voli valida, õpetada, käsutada. Neil pole voli rahva eest otsustada. Sõjameestele anti piiramatu voli röövida ja tappa. Inimesel pole enam vaba voli mõteldagi! Lastele anti õhtuni vaba voli. Isa andis pojale äris täie(liku) voli. Perenaine on jätnud miniale liiga suure voli. Tüdruk on võtnud voli ulaelu elamiseks. Ei osanud arvatagi, et poisil juba niipalju voli käes. Andeksandmise voli minul ei ole. Meistril on õpipoisi üle voli. Kogu voli ja võim on peremehe käes. Kel võim, sel voli. Rahvas sattus vallutajate voli alla. Elati mõisniku voli ja hirmu all. Lõpuks pääses poiss kiusajate voli alt. *Vanaemal oli perenaise voli, Maarja [oli] jälle töötegija ja vaevanägija. H. Sergo. *.. valgekaart rüüstab siin omaenda voliga. A. Kivikas. | piltl. Ei maksa oma tunnetele voli anda. Mees andis purjuspäi vihale, raevule voli. Kahtlus võttis voli. Kirjanik andis oma fantaasiale vaba voli. Vahtisin pilvi ja andsin mõtetele voli. Nüüd andis tüdruk pisaratele voli. Suul oli vaba voli käes, naised aina rääkisid.
2. tahtmine, äranägemine, suva. Neil on vabadus elada oma voli järgi. Poisid võtsid omal volil 'omavoliliselt' paadi ja läksid merele. Piparkoogid on laual voli pärast 'volilt' võtta. Kõigil oli aega voli pärast käes. *.. olen jumalate kuningas ja võin oma voli järgi mis tahes kujul ilmuda .. H. Rajandi (tlk).
vrd omavoli

voolama ‹voolata 48›

1. (vee vm. vedela aine kohta:) ühes suunas edasi liikuma. Orus voolab jõgi. Jõgi voolab mere poole, merre. Kevadise suurvee ajal hakkas jõgi tagurpidi voolama. Kaljupõuest voolas välja allikas. Voolikust, kraanist voolab vett. Loputas marjad voolava vee all üle. Vahepeal on palju, hulk vett merre voolanud 'mingist sündmusest, ajahetkest on palju aega mööda läinud'. Pisarad voolavad silmist, mööda põski (alla), üle põskede, põskedel. Kuningakojas lõõmavad intriigid ja voolavad pisarad. Kõigil on palav, higi voolab. Tundis, kuidas higi voolab üle keha, mööda selga alla. Suunurgast voolab ila. Haavast voolas verd. Sõda kestab ja veri voolab edasi 'verevalamine jätkub'. Ta soontes voolab kuninglik veri 'ta on kuninglikku päritolu'. Vein voolas pokaalidesse. Märjuke voolas kõrist alla. Kõrtsides voolas viin ja õlu 'joodi rohkesti viina ja õlut'. Šampanja voolas ojadena. Vihma voolab 'sajab, kallab, valab' kui oavarrest, nagu ämbrist. Sulametall voolab vormi. Laava voolas mööda mäekülge. Merre voolanud nafta. || (peeneteralise aine samalaadse liikumise kohta). Vili voolab kottidesse, salve. *.. see sõre aine, mis lapsesõrmede vahelt voolab, on tuhk .. M. Traat.
2. (gaasi edasiliikumise kohta; niiskuse, soojuse, lõhna, valguse vms. kohta:) levima, hoovama, voogama. Gaas voolab mööda torustikku. Lahtisest aknast voolab tuppa värsket õhku. Jahe õhk voolas eeskotta. Udu voolas madalalt üle tee. Ahjusuust voolab suitsu, soojust. Mehe suust voolas tugevat alkoholilehka. Lambist voolab sumedat valgust. || piltl (tunde, meeleolu vms. kohta). Hinge voolas igavus, rahu. Südamesse voolas valu, kurbus. Pilgust voolab armastust, viha, põlgust. Võitlejaisse voolas uut jõudu. Kuum laine voolas üle keha. *Ta nõrkus hakkas järele andma ja eluvaim voolas temasse tagasi. A. Pervik.
3. suurel hulgal ühes suunas liikuma (tulema v. minema); üksteise järel kuskile siirduma. Rahvas voolas väljakule. Kirikust voolas rahvast. Põgenikud voolavad jaama, sadamasse, laeva, linnast välja. Rahvast aina voolas juurde. Lauluväljakule voolas kokku suur rahvamurd. Inimesi voolas sisse ja välja. Tööliste rodu voolab vabrikuväravate poole. Teedel voolas laadalisi, küll vankriga, küll jalgsi. Tööjõud voolab maalt linnadesse. *Pärast Kreeka alistamist voolas Rooma palju kreeka õpetlasi .. A. Elango. || (tulu, saagi, kaupade vm. ohtra pideva liikumise kohta). Tema teenistus voolas kõrtsmiku taskusse. Sea sisse oma äri, ja raha muudkui voolab. Kellel müüa oli, sellele voolas raha tuhandetes. Maksudena voolasid suured summad riigikassasse. Rikkus lausa voolab talle kätte. Nisu, vili, õli voolab siit igasse ilmakaarde. *Honorarid voolasid, trükikojad ja paberivabrikud töötasid .. H. Evert.
4. (ühtlaselt, sujuvalt, ladusalt) liikuma v. kulgema. Aeg voolab kiiresti. Minutid, tunnid voolasid pikkamisi. Elu voolas rahulikult. Kõik voolab ja muutub, miski ei püsi. Laskis mõtetel voolata. Mõtted hakkasid vabamalt voolama. Värsid voolavad kirjaniku sule alt vabalt, kergelt. Värss voolab, luuletustes pole tunda „higilõhna”. || (heli, hääle kohta:) seotult, sujuvalt kõlama. Lavalt voolas aeglane muusika. Flöötidest hakkas voolama tantsuviis. Viiuldaja poogna alt voolas kurbi helisid. Põllu kohal voolab lõokese hõbedane laul. Laulja hääl voolab vabalt, pehmelt. Lapse suust voolas rõõmus naer. || (jutujooksu kohta). Sõnad voolasid tal suust, üle huulte. Jutt voolas lakkamatult, vaikselt, kui määritult. Jutt muudkui, aina voolas. Pitsi viina peale hakkas vestlus paremini, libedamini voolama. Voolav 'ladus, sorav, takerdamatu' kõne. *Nõnda oli esimene tutvus soetatud ja jutt pääses voolama. L. Vaher.
5. (pikkade lahtiste juuste kohta:) pehmelt, vabalt langema. *Ta paksud, pikad, siidpehmed juuksed voolasid vallali pea ja näo ümber .. E. Vilde.

voor ‹-u 21› ‹s›

1. võistluse vms. suhteliselt iseseisev osa, järk, ring. Maleturniiri voorud. Olümpiaadi piirkondlik voor. Laulukonkursil oli kolm vooru. Võistlus toimub kolmes voorus. Läbirääkimised peeti kahes voorus. Algas valimiste esimene, viimane voor. Pääses edasi teise vooru. Turniiril jääb mängida veel neli vooru.
▷ Liitsõnad: ava|voor, eel|voor, lõppvoor; heite|voor, hääletus|voor, hüppe|voor, mängu|voor, valimis|voor, viske|voor, võistlusvoor.
2. (järje)kord. Nüüd on sinu voor õnne valada. Oli juba mitu vooru poes käinud. *Kui ta noorikuna oli läinud õitsile, olid tulnud õitsile needki, kelle voor polnud minna. P. Ariste.

võimu|pirukas
piltl (tulusate riigiametite, ka üldse võimu kohta). Erakonnad on haaratud võimupiruka jagamisest. Pääses lõpuks ihaldatud võimupiruka juurde.

võngutama ‹37›
edasi-tagasi liigutama, kahele poole raputama, kõigutama, viibutama, jõnksutama. Tuul võngutas lahtist välisust. Ahv hakkas puurivarbu võngutama. Jõulised plahvatused võngutasid maad. Rästik ujus keha võngutades kalda poole. Võngutas etteheitvalt pead. Kass võngutas vihaselt saba, sabaga. Istub voodiserval ja võngutab jalgu. Õpetaja võngutas näppu: „Häbi!” Ähvardas ja võngutas rusikaid. Võngutab hoogu võttes kirvest pea kohal. Pendlit võngutav seinakell. *Andis tükk aega sikutada ning võngutada, kuni pääses vai valla sitkest savist. M. Mõtslane.

välis|valgus
väljastpoolt tulev valgus. Välisvalgus pääses ruumi laeakna kaudu.

vältimatu ‹1› ‹adj›
selline, mida ei saa vältida; paratamatu, möödapääs(e)matu; hädavajalik. Visa töö on edu vältimatu eeldus. Pahateole järgnegu vältimatu karistus. Ainult ime läbi pääses laev vältimatust hukust. Varem või hiljem on meie lahkuminek vältimatu. Arvuti on kujunenud vältimatuks abivahendiks. Vältimatu abi med hädavajalik arstiabi, mille andmata jätmine v. edasilükkamine võib põhjustada abivajaja surma.

värav ‹-a 2› ‹s›

1. müüris, aias v. seinas olev tarind, mis võimaldab sisse- ja väljapääsu (hrl. ka veokiga); ka ava selle tarindi jaoks. Mõisapargi, karjakopli, marjaaia, vangilaagri värav. Kiriku, rehealuse, tööstushoone värav. Laiad, rasked, võretatud väravad. Laudadest, lattidest, lippidest värav. Kahe poolega värav. Õueaial on kolm väravat. Vanalinna piirab müür Viru ja teiste väravatega. Kiriku rasked väravad, ka värava sisse ehitatud väike uks, on lukus. Pane värav ööseks kinni, haaki. Kas värav on haagis? Teeb värava mõlemad pooled lahti. See värav viib teise tänavasse. Mõisaõue pääseb lõuna poolt Atla värava kaudu. Auto sõitis väravast sisse. Mitu bussi püüdis korraga bussijaama väravast välja sõita. Koer pääses väravast, väravate vahelt läbi. Kutsikas jäi meie värava ees auto alla. Väravale koputati, põrutati. Ajas hobuse otse surnuaia väravasse 'värava juurde'. Lapsel oli kombeks väraval, väravas 'värava juures' seistes teisi koju oodata. Keegi tuli värava kääksudes õue. Vahib nagu vasikas uut väravat 'juhmilt, midagi taipamata'. Taevaserval paistis vikerkaar kui värav. || (üldisemalt sisse-, juurdepääsu vms. tähenduses). Balti jaama peetakse Tallinna väravaks. Hiiumaal on kaks väravat: sinna pääseb kas laeva või lennukiga. Sakslane oli Moskva väravais, väravate all 'lähistel'. Villid on nakkusele soodne värav. Teos jäi tsensuuri kitsasse väravasse, kitsaste väravate taha kinni. Igale värava tagant 'juhuslikule' tulijale ei maksa kohe korterit anda. *Pane kõrvale iga margake mis võid, sest mark on sama väärtusega kui frank, ja need teevad Pariisi väravad sullegi lahti! I. Talve. | piltl. Talve väravas 'talve hakul' pole õige aeg kalaretke plaanitseda. Heinaaeg on värava taga 'peagi saabumas'. Tal oli aega ennast ette valmistada surma väravast läbiminekuks.
▷ Liitsõnad: aia|värav, garaaži|värav, haigla|värav, hoovi|värav, kalmistu|värav, kiriku|värav, kloostri|värav, linna|värav, lauda|värav, lossi|värav, põllu|värav, rehe|värav, staadioni|värav, talu|värav, talli|värav, vabriku|värav, valli|värav, vangla|värav, õuevärav; koduvärav; jalg|värav, karja|värav, kontroll|värav, külg|värav, paraad|värav, pea|värav, suur|värav, sõidu|värav, taga|värav, turva|värav, välisvärav; kivi|värav, latt|värav, laud|värav, plank|värav, puu|värav, raud|värav, sepis|värav, varbvärav; kaar|värav, lükand|värav, pöörd|värav, ripp|värav, sild|värav, tiib|värav, võlvvärav; mere|värav, paradiisi|värav, põrgu|värav, taeva|värav, õhuvärav.
2. eraldi olev väravataoline tarind. Võidukaart kujutav kõrge värav. Berliini sümbol Brandenburgi värav. Suurslaalomi väravad 'lipuvardad, mille vahelt võistleja peab läbi sõitma'. Pulmarongi teele oli siginenud laasimata kuuskedest värav. Käivad läbi tantsupaaride kätest moodustatud värava alt. *Isa toob kaks, kolm seljatäit vilja väravatele [= rõuguredelitele] .. A. H. Tammsaare. || veevoolu sulgev luuk; vee läbipääsuava. Lüüsikambri alumised väravad. Tammi keskel olevad väravad avatakse kevadel suurvee ärajuhtimiseks.
▷ Liitsõnad: au|värav, gabariit|värav, lume|värav, pulma|värav, rõugu|värav, slaalomi|värav, tuisu|värav, vilja|värav, võiduvärav; liigvee|värav, lüüsi|värav, paisu|värav, vesivärav.
3. (sportmängudes:) kahest postist, neid ühendavast põiklatist ja väravavõrgust koosnev tarind, kuhu vastasvõistkond püüab lüüa palli v. litrit. Pall läks kas väravast mööda või lendas kõrgelt üle värava. Vastaste väravas seisis kiire reaktsiooniga hokimängija. Mäng kandub vaheldumisi ühe värava alt teise alla. || õnnestunud katse saata pall v. litter üle väravajoone. Värav! (hüüatus tabamuse korral). Jaan lõi esimese värava. Vaheldusrikas mäng lõppes väravateta viigiga. | piltl. Pall on teie väravas 'teie kord on tegutseda'. Kõik sõnavõtjad mängisid ühte väravasse 'esitasid ainult ühe poole seisukohti'.
▷ Liitsõnad: ava|värav, hoki|värav, ilu|värav, jalgpalli|värav, viigi|värav, võiduvärav.

õhu|pall

1. õhu vm. gaasiga täidetav õhukesekestaline õhus lendlev pall. Tüdruk hoidis õhupalli nööripidi käes. Puhus täis mitu õhupalli. Õhupall pääses lendu, õhku.
2. õhust kergem jõuseadmeta õhusõiduk, mis püsib õhus kesta täitva kerge gaasi v. kuuma õhu tõstejõu toimel, aerostaat. Heeliumiga, vesinikuga täidetud õhupall. Õhupalli gondel. Lend õhupalliga.

õnne|kombel ‹adv›
õnneliku juhuse tõttu; õnneks. Poiss pääses õnnekombel uppumissurmast. Õnnekombel jõudsid merehädalised asustatud saarele.

õnnelik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. õnne tundev, rõõmus ja rahulolev; seda väljendav. Õnnelik paarike. Peigmees, pruut oli silmanähtavalt õnnelik. Olin oma mehega õnnelik. Kui tema on õnnelik, siis olen seda ka mina. Ta sai selle abieluga küll jõukaks, aga mitte õnnelikuks. Kui vähe on tarvis selleks, et teist õnnelikuks teha! Tundis end õnnelikumana kui kunagi varem. Olen kõige õnnelikum inimene maailmas! Võitja oli südamest õnnelik. Ema oli õnnelik, et poeg pääses paremale järjele. Poiss oli pääsemise üle õnnelik. Õnnelik naeratus, ilme. || ‹ka substantiivselt› selline, kellel läheb mingis suhtes hästi, on õnne ja kellel on seetõttu põhjust rõõmus ja rahul olla. Õnnelik inimene, kel on, millest vaimustuda. Lootis, et tema on see õnnelik, kes vahele ei jää.
2. selline, kus valitseb õnn, õnne täis, õnnerikas, õnneküllane. Õnnelik lapsepõlv. Nende abielu oli õnnelik, kujunes õnnelikuks. Uues kodus algas neil õnnelik elu. Õnnelik päev, suvi. See oli õnnelik aeg. Elu õnnelikemad hetked. Õnnelikku uut aastat!
3. soodus, hea; (suhteliselt) positiivne (millegi kohta, mis võinuks minna ka halvasti v. lõppeda kurvalt). Ei maksa loota üksnes õnnelikule juhusele. Õnnelik kokkusattumus. Leidsin ta rahvasummast õnnelikul kombel kohe üles. Pähe turgatas õnnelik mõte. Selline näitleja on lavastaja õnnelik leid. Filmil, raamatul oli õnnelik lõpp. See oli õnnelik õnnetus. Olen sündinud õnneliku tähe all (kellegi õnneliku saatuse, vedamise kohta). Tal on kõigis ettevõtmistes õnnelik käsi 'tal õnnestub kõik, ta on kõiges edukas'.
Omaette tähendusega liitsõnad: üliõnnelik

õnnelikult ‹adv›

1. õnnelikuna, õnne tundes; õnneküllaselt. Abiellusid ja elasid õnnelikult. Elage õnnelikult! Magasid õnnelikult teineteise kaisus. Naeratas õnnelikult. Lapsepõlv möödus tal õnnelikult.
2. hästi, sobivalt, heade tulemustega; ilma et oleks juhtunud (suuremat) õnnetust v. häda. Asi, olukord lahenes õnnelikult. Film, raamat lõppes õnnelikult. Ettevõte on rasked ajad õnnelikult üle elanud. Jõudsime õnnelikult koju, pärale. Lennuk maandus õnnelikult. Seekord pääses poiss õnnelikult, ilma karistuseta. Kukkus, aga õnnelikult: luud-kondid jäid terveks. Lugu lõppes õnnelikult ainult tänu päästjate kiirele tegutsemisele.

üks ‹ühe, üht e. ühte, ühesse e. ühte, ühtede, ühtesid e. üksi, ühtedesse e. üksisse 22›
I. ‹num›
1. põhiarv 1. Kaks pluss üks on kolm. Üks viiendik. Null koma üks. Kaheksakümmend üks. Sada üks. Üks, kaks ja – korraga! | (kellaaja kohta). Kell üks öösel, päeval. Kell oli kolmveerand üks. Kell üks kakskümmend viis minutit. Kell on viis minutit ühe peal. Ma jõuan ehk kohale (kella) üheks. See võis juhtuda kaheteistkümne ja poole ühe vahel. || arvult, hulgalt 1. Selles majas elab ainult üks inimene. Sügisel müüs ühe lehma ära, kaks jäi alles. Praegu töötab vaid üks masin. Raamatust on säilinud üks eksemplar. Neid võib ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ühe jalaga mees. Särgil ei olnud ees enam mitte ühte 'ühtegi' nööpi. Kas ühtedest kinnastest ei aita? Ühe päevaga seda tööd ära ei tee. Olen seal käinud ainult ühe korra. Kui ta mulle ühegi hea sõna ütleks! Sobib ainult üks variant. Tühjendas peekri ühe sõõmuga. Meil on ju ainult üks elu elada. Üks tee ja kaks asja. Üks pääsuke ei too kevadet. Ega puu ühe laastuga lange. Üks ühe vastu tulen temaga toime. Mida üks ei suuda, seda üheksa suudavad. Üks kõigi eest, kõik ühe eest. Üks kärnane lammas ajab terve karja kärna. Üks rumal oskab enam küsida kui üheksa tarka vastata. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. | (piltlikes väljendites). Kas nii või teisiti, aga asjad olgu lõpuks ühel pool 'korras, selged'. Oodati, et asi kord ühele poole saaks. Ants ei läinudki kaebama, oli ühe sõnaga 'lühidalt öeldes' täitsapoiss. *„Poisi eluga on siis ühel pool,” ohkas isa kergendatult .. M. Mutt. || (vastava arvulise järjekorra kohta). Punkt, paragrahv üks. Lehekülg (number) üks.
2. ‹s›. a. number 1. Rooma, araabia üks. Ühega lõppevad liitarvud. b. hinne 1. Sai matemaatikas ühe. Karm õpetaja jagas küsitlemisel ühtesid ja kahtesid. c. (muid juhte). Viskas täringuga ühe. Mängiti kahtkümmend üht 'teat. kaardimängu'.
▷ Liitsõnad: ükskordüks.
II. ‹pron› umbmäärane asesõna: osutab, et tegemist on objektiga, keda v. mida ei identifitseerita
1. ‹adjektiivselt› kasut. kellegi v. millegi esmakordsel mainimisel, kui põhisõnaga tähistatavat ei konkretiseerita. Elas kord üks kuningas. Üks kirjanik on kusagil öelnud, et .. Seal on üks võõras mees. Mulle helistas üks tuttav inimene. Ta käitus nagu üks korralik kodanik kunagi. See on üks kuulus laulja. Meile tuleb tuleval nädalal üks praktikant. Kas ma tohin ühe sõbra kaasa võtta? Jõe ääres on ühed suvitajad. Ühed nurjatud viskasid mu akna sisse. Kelle juurde sa lähed? – On üks Sirje, sa ei tunne teda. Olid sa üksi? – Üks teine oli ka. Kusagil meres on üks saar. Sõime lõunat ühes kohvikus. Ja siis tuli üks põhjalikum jutuajamine. Mul on sulle üks palve. Tal on üks veider komme. Ta lubas üks teine kord tulla. Ma tulen ühel õhtul sinu juurest läbi. Mulle meenub üks suveöö. Ja ühel heal päeval tuligi asi ilmsiks. Otsis hoones viimse kui ühe urka 'kõik kohad' läbi. *.. ja jutt aina voolas Jaani suust nagu üks otsata lai ja laisa vooluga jõgi. A. Ploom. | aitab põhisõna emotsionaalselt esile tõsta. See Gustav on üks ütlemata lahke inimene. Sirje on ikka üks vahva ja elav tüdruk! Sa oled ka üks naljatilk! Oled ikka üks ohmu küll! Ta tormas mööda nagu üks keravälk. Metsatöö on üks raske töö. See jutt pole muud kui üks totter jama. See joomine on ikka üks hirmus asi. Oli see vast üks võit! Oled sina ka üks! Miks sa varem ei rääkinud? | rõhutab mingi tegevuse v. olukorra pidevat jätkuvust. Üks töö ja õiendamine ilmast ilma, ei mingit puhkust. Nende vahel käib kogu aeg üks kisklemine ja riid. Üks lõpmata kisa ja lärm iga päev! *Hommikust õhtuni üks mürin, kolin ja gaasiving ... akent ära parem lahti teegi .. V. Lattik. | ‹koos sõnaga mitte eitavalt› (mitmesugustes fraseoloogilist laadi väljendites:) mitte sugugi, üldsegi mitte, mitte natukestki. See lugu ei meeldi mulle mitte üks raas. Toit ei maitsenud mitte üks põrm. Ma ei usalda teda mitte üks tera. Tütar ei ole mitte üks mõhk ema moodi. Aga meie jutust Mihklile mitte üks noh! || kõnek hulka väljendava sõna ees ebamääraselt tähenduses 'umbes, umbkaudu, võiks öelda vms.'. Sinna tuleb maad üks kolm kilomeetrit. See läheb maksma üks kuus-seitsesada krooni. Kas tahad veel kohvi? – Vala üks pool tassi. *.. aga äkki seal vana veskikere kohal ratsutab meile vastu üks paarkümmend punast. Andsime kohe tuld. A. Kivikas.
2. ‹ka pl., substantiivselt› (isiku vm. olendi kohta:) keegi. Ole tasa, üks tuleb. Üks tuli mulle teel vastu, aga ma ei tundnud teda. Üks on mu magustoidu ära söönud. Pean nüüd minema, üks juba hüüdis. Ärkasin, kui üks koputas. Ühed räägivad seal. *Lähedal tegi üks: „Ku-kuu-kuu-ku” ja kaugel vastas talle teine ... V. Luik.
3. ‹substantiivselt› tähistab konkretiseerimata üksikobjekti mingi hulga seast v. konkretiseerimata hulka (lähedane numeraalile). Üks meist. Üks neist, nende seast tegi seda. Kutsututest jäi üks tulemata. Lahkus peolt ühena esimestest. Üks lastest uppus. Viimane kui üks põgenikest tabati. Onul on palju maale, üks neist meeldis mulle eriti. Õunad on köögis, too mulle sealt üks. Täna müüdi ilusaid kingi, ostsin endale ka ühed. Mis sa enam valid, võta üks ära! Ta on üks väheseid õnnelikke, kes pääses. See mees on üks meie tuntumaid kunstnikke. Ta on üks andekamaid õpilasi klassis. Penitsilliin oli omal ajal üks efektiivsemaid ravimeid. *Kuningas teab isegi, et sõduril peab olema kas viin ja veri või viin ja naine, üks kahest. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: igaüks.
4. ‹substantiivselt› (mingi asjaolu, olukorra kohta, millest hrl. järeldub midagi). Üks on selge – alustatu tuleb lõpule viia. Üks mis selge: töömeest temast enam ei saa. Teist sellist võimalust enam ei tule, see on üks mis kindel. Kuid ühes ta ei kahelnud: naine rääkis tõtt. Ühte arvasid kõik: see oli Jaagupi kättemaks. *Mina ütlen ühte: enne kui neid baase ükskord ehitama hakatakse, on sakslased meil ammugi sees. J. Semper.
III. ‹pron› substantiivne ja adjektiivne umbmäärane asesõna, esineb koos asesõnaga teine ja väljendab midagi ebamäärast v. viitab mingile täpsemalt konkretiseerimata asjale, olendile v. olukorrale
1. (mitmesugustes ühendites umbkaudu tähenduses:) see, miski, mõni, mõnesugune vms. Uustulnukalt küsiti üht ja teist. Olen sellest üht ja teist kuulnud, aga täpselt ei tea. Rääkisime ühest ja teisest. Ta on sel teemal üht-teist kirjutanud. Poest oli tarvis veel üht-teist osta. Lobiseti niisama ühest-teisest. Eks elus ole üht kui teist nähtud. Üks kui teine oli saladuse jälile saanud. Ma ei tea midagi, võin ainult üht kui teist oletada. Võõrastelt oli võimalik ühte kui teist õppida. Ei kuulnud ma temast ühte ega teist. Kodus on alati ühte või teist teha. Üht või teist võis ju tema vaikimisest oletada. Üks ja teine hädaline käis abi palumas. Külas pakuti ühte ja teist paremat. Vaatasin ühele ja teisele poole, aga kusagil ei olnud kedagi näha. Ta oli sellele juba üks kui teine kord mõelnud. Kartsin, et ettepanek lükatakse ühel või teisel põhjusel tagasi.
2. tõstab kahe (v. mitme) objekti hulgast lähemalt täpsustamata esile ühe v. üksiku(id). Üks mees saagis, teine hööveldas. Vanaemal on kaks kassi, üks on hall ja teine must. Ühele meeldib ema, teisele tütar. Ühes käes tort, teises lilled. Üks kivi oli liiga suur, teine väike, kolmas liiga teravate servadega. Kompassinõel näitab ühe otsaga põhja, teisega lõunasse. Siis äkki kadusid kõik, üks siia, teine sinna. Sõideti, kord üks ees, kord teine. Mis üht inimest vaimustab, võib teise hoopis külmaks jätta. Ühed juba lõpetavad, teised alles alustavad. Ühtedega rääkis spordist, teistega arutles kirjandusprobleeme. Ühed kivimid murenevad kiiremini, teised aeglasemalt. *Rääkisin öömaja pärast küll ühega, küll teisega, aga kaubale ei saanud. H. Sergo. || iga üksik eraldi võetuna. Tuleb ära otsustada, mis ühele või teisele lapsele kinkida. Ütle, milline tapeet ühte või teise tuppa panna. Meile õpetati, kuidas ühel või teisel juhul käituda. *.. seadis Mari liha ja vorstid ahju ning kerisele, nagu ühele või teisele kohane. A. H. Tammsaare. || (kaht asjaolu, olukorda vastandavalt). Täna üks meeleolu, homme hoopis teine. Ühelt poolt oli sellest kasu, aga teiselt poolt tuli uusi muresid lisaks. Raadio räägib üht, tegelik elu näitab hoopis teist. *Rahvalaul teeb vahet töö ja töö vahel, üks töö on endale, teine – töö võõrale, orjastajale. Ü. Tedre. || (objektide vastastikuse tegevuse v. olukorra puhul). Nad saavad hästi läbi, üks aitab teist. Hõikasid ja hüüdsid küll, aga üks ei kuulnud teist. Nad istusid nii lähestikku, et üks kuulis teise hingamist. Üks maja on ühel pool, teine teisel pool teed. Vili on kehv, üks kõrs hüüab teist taga. || ‹komparatiivses võrdlustarindis›. Üks tüdruk on ilusam kui teine, ei oska valida.
3. esineb korduvuse, järgnevuse osutamisel. Käis rahutuna ühest toast teise. Tõstab asju ühest kohast teise. Poiss pääses raskusteta ühest klassist teise. Üks koorem metsamaterjali teise järel toimetati laoplatsile. Polegi vahet: üks külaline läheb, teine tuleb. Üks töö ajab teist taga. Teda tabas üks häda teise otsa. Üks sõna järgnes teisele ja tüli oligi käes. || (vahelduvuse osutamisel). Poiss keksis ühelt jalalt teisele. Kaldub oma meeleoludes ühest äärmusest teise.
IV. ‹pron› lähedane omadussõnalisele näitavale asesõnale
1. osutab objektide, nähtuste, olukordade identsusele, samasusele v. sellele, et miski on kahele v. enamale ühine; sün. sama (sobib sageli). Seisab kui naelutatult ühe koha peal. Ta läheb igal õhtul ühel ajal magama. Ole ettevaatlik: nad on kõik üks kamp. Šamaan oli preester ja arst ühes isikus. Neis on nii palju ühist, et nad on kui üks olend. Meil olid ühte värvi mantlid. Üht tüüpi laevad. Seadused kehtivad ühte viisi kõigi kohta. Olime ühel nõul, arvamusel, seisukohal. Selles asjas on nad ühel meelel. Riis on tatraga ühes hinnas. Mõlemad raamatud on ühe hinnaga. Ametiredelil olime enam-vähem ühel pulgal. Kõiki inimesi ei saa mõõta ühe mõõdupuuga. Temperatuur püsis kogu aja ühel tasemel. Kasutati küll eri vahendeid, kuid eesmärk oli üks. Nad istusid ühe laua taga. Ühiselamus elasime temaga ühes toas. Temaga on võimatu ühe katuse all 'samas majas' elada. Tuleb välja, et sõitsime ühes rongis. Oleme käinud ühes koolis, kuigi eri aegadel. Lähme koos, meil on üks tee! Koer ja kass sõid ühest kausist. | esineb koos sõnadega sama ja seesama, mis aitavad identsust rõhutada. Ei mingit vaheldust, aina ühed ja samad inimesed ümberringi. Nende nimetustega mõeldakse tegelikult üht ja sama asja. Kuidas ka arvutati, tulemuseks oli ikka üks ning sama summa. Mart käib kogu aeg ühe ja sellesama tüdrukuga. Ma ei saa ju ühel ja selsamal ajal mitmes kohas olla. Aastast aastasse korduvad kirjandites ühed ja needsamad vead. Päevast päeva kordub üks ja seesama.
2. ühesugune, samasugune. Vennad on ühte nägu 'näolt sarnased'. Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. *„Ei usu ma enam kedagi ega midagi. Ühed petised olete te, mehed, kõik!” karjatas Ene-Age .. O. Kruus.

üksnes ‹adv›

1. osutab, et midagi v. kedagi on vähem kui vajalik, eeldatud v. oodatud, ainult, kõigest, vaid; mitte rohkem kui, mitte sagedamini kui, mitte enamat kui. Üksnes mõnes peres jätkus sööta loomade ületalve pidamiseks. Puud võeti maha, üksnes üks kask jäeti kasvama. Olin temaga üksnes põgusalt tuttav. Kehitas minu küsimuse peale üksnes õlgu. Viibisin Rootsis üksnes paar päeva. Mul on aega üksnes mõni minut. Laps võis olla üksnes mõnekuune. Olen temaga rääkinud üksnes korra. Üksnes haruharva kohtab siin kandis suuri metsloomi. Liivlastest on säilinud üksnes väike rahvakilluke Kuramaa tipus.
2. (välistab muud võimalused peale mainitu:) ainult, ainuüksi, vaid. Maa kasvatab siin üksnes umbrohtu. Linnapea jutule pääses üksnes vastuvõtuajal. Templi kõige pühamasse paika tohtis minna üksnes ülempreester. Vajan neid andmeid üksnes enda jaoks. Inimese võib süüdi mõista üksnes kohus. Majale võis juurdeehitusi teha üksnes arhitekti loal. Retk sai teoks üksnes tänu sponsorite toetusele. Teeb tööd üksnes raha pärast. Tegi seda üksnes omakasu huvides. Koopas sai edasi liikuda üksnes roomates. Inimene ei ela üksnes leivast. Kardan üksnes sinu pärast. || kõike muud v. kõiki muid arvestamata v. kõrvale jättes, muu(de)st rääkimata. Juba üksnes Georg Otsa pärast mindi ooperit vaatama. Üksnes sel aastal on meie jõgedes ja järvedes uppunud kümmekond inimest.
3. (ainult rõhutavana:) vaid, ainult. Ta on nii ülbe, et teeb, mida üksnes heaks arvab.
4. (vastandavalt:) vaid, ainult. a. ühendab kaht lauseosa v. lauset, millest järgnev piirab v. osaliselt eitab eelnenud väidet. Kõik olid kohal, üksnes Peep puudus. Mäng oli huvitav, üksnes värav jäi tulemata. Ma ei tea, kas mees oli surnud või üksnes meelemärkuseta. *Maast siin puudus polnud nagu Paadelaius, üksnes pealetungiv võsa ja mets tahtsid murda kaela. A. Hint. b. ühendab kaht lauseosa v. lauset, millest viimane esitab juba eitatu asemele tegeliku vastanduse. Mitte üksnes rahapuudus ei rõhunud teda, tervisehädad olid ka. Täishäälega rääkida enam ei saanud. Üksnes sosinal. *Mitte suuga ei küsinud ta mõistetud otsuse üle, vaid üksnes silmadega. E. Vilde. | ‹ühendsidesõna osana› mitte üksnes ... vaid (ka) vt vaid