[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pädev ‹-a 2› ‹adj›

1. asjatundlik, kompetentne. Pädev õppejõud, keeleuurija. Ta on oma ala pädevaim spetsialist. Hinnangutes pädev komisjon. Ma pole pädev seda asja otsustama. Professionaalselt pädev analüüs, arvamus, järeldus. Probleemi pädevaks lahendamiseks tuleb kaasata ka eriteadlasi.
2. võimkondlik, võimupiire, seadusega antud õigusi omav. Ükski teine organ peale kohtu ei ole pädev kodanikku teovõimetuks tunnistama.
▷ Liitsõnad: õiguspädev.