[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

päitsed ‹-te 18› ‹s› pl
hrl. hobusele pähe pandav nöörist v. nahkrihmadest (suuraudadeta) kinnisidumis- v. juhtimisvahend. Hobusele päitseid pähe ajama, panema. Hobusel on päitsed peas. Võttis hobusel päitsed peast. Võtsin hobusel päitsetest kinni. Täkk rebis päitsed puruks. Varss on juba päitsetega harjunud.
▷ Liitsõnad: hobuse|päitsed, lehmapäitsed.

päitseid pähe panema ~ ajama ~ tõmbama

1. ära võtma (abiellumise kohta). Naised oskavad meestele päitseid pähe panna, ajada. *Siis ta [tüdrukut] muidu suksutab. Aga päitsed paneb pähe mõnele jõukale peretütrele. M. Metsanurk.
2. oma tahtele allutama, taltsaks, kuulekaks tegema. *Ja mitte ainult õpetajatele – ka õpetajate kutseorganisatsioonidele tõmmati viimasel aastal päitsed pähe. A. Hint. *Aga viiburlane on pannud ta [= järve] korrapäratusele päitsed pähe. Mitmekümne meetri pikkused sillad ühendavad kaldaid. R. Sirge.