[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

haudmik ‹-miku, -mikku 30› ‹s›
geogr
1. piklik järsuveeruline tasase põhjaga nõgu
2. jõesängi sügavik; haud (2. täh.) *Lüko–Kiidjärve vahel saavutab [Ahja] jõgi.. haudmikes kuni 3-meetrise sügavuse. E. Kumari.

heksagonaalne ‹-se 2› ‹adj›
kuusnurkne. Heksagonaalne 'kuusnurkse põhjaga' prisma, püramiid.

häil ‹-u 21› ‹s›

1. geogr järsuveeruline tasase põhjaga sulglohk
2. mets puude väljalangemisest v. rühmiti raiumisest tekkinud tühik puistus

joll ‹-i 21› ‹s›
väike lameda põhjaga purjepaat

jõhv|sõel
jõhvidest põhjaga sõel

kapp ‹kapa 23› ‹s›

1. ümara põhjaga pealt laienev 3–5-toobine puunõu, millel üks pikem küljelaud on käepidemeks. Jõi kapast. Too kapaga kalja! Ammutas kapaga vett. Viskas kapaga leili. Vasikaid joodeti kapast. Kallas piima kappa. | (millegi rohkusele viitavates võrdlustes). Vihma valas, kallas nagu kapast 'sadas väga tugevasti'. *Soovin õnne, soovin õnne nagu kapaga! O. Luts. || kapatäis. Kapp kalja, õlut. Viskas endale saunas paar kappa külma vett kaela.
▷ Liitsõnad: kalja|kapp, lüpsi|kapp, piima|kapp, sauna|kapp, taari|kapp, vee|kapp, õllekapp; puukapp.
2. endisaegne mahumõõt, umbes 3 liitrit

kasaka|müts [-i]
kõrge karusnahkne kalevist põhjaga müts, mida kandsid kasakad, kasakapapaaha

katse|klaas
keem väike torukujuline ümara põhjaga (kuumuskindlast) klaasist reaktsiooninõu. Harilik, gradueeritud katseklaas.

konfederatka ‹6› ‹s›
nelinurkse põhjaga poola rahvuslik müts

kubanka ‹6› ‹s›
madal tallenahast karusmüts lameda riidest v. nahast põhjaga

kurn1 ‹-a 22› ‹s›

1. augulise põhjaga (metall)nõu vm. vahend tahkete osade eraldamiseks vedelikust. Piim, vedelik lasti läbi kurna. Mahl läks kurnast halvasti läbi. Kurnaks, kurnana kasutati mitmekordset marlit, riidetükki. | piltl. *Nii ehtne kui tema elamus ongi, ta puserdab selle läbi intellekti kurna ja seetõttu jäävad ta värsid enamasti verevaeseks. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: piimakurn.
2. õhu puhastamiseks kasutatav lihtne filter (näit. gaasitorbikul)
▷ Liitsõnad: gaasikurn.
3. van kurnamine. *Eide jõud oli leina kurnal lõppenud ja käte võim väsinud.. J. Kunder.

kõva|kübar
jäigast vildist ilma lohuta kumera põhjaga kübar, kõva, oktoober. Vanahärra kandis musta kõvakübarat. Tal oli vanamoeline kõvakübar peas.

kärestik ‹-tiku, -tikku 30› ‹s›
kiirevooluline ebatasase põhjaga madal kivine koht jões. Paat tormas, sattus kärestikku. Vesi kohises ja vahutas kärestikus.

kübar ‹-a 2› ‹s›

1. hrl. vormitud põhjaga ja laiema servaga peakate. Naiste, meeste kübarad. Kõrge, madal kübar. Kitsa, laia äärega, kitsa-, laiaääreline kübar. Sulgedega, paeltega, looriga kübar. Vildist, õlest kübar. Moodne, vanamoeline kübar. Kübarat kandma. Kübar oli mõlkis. Panin kübara pähe. Kübar on peas. Jaak võttis kübara peast, lükkas kübara kuklasse, kergitas tervituseks kübarat. Küüntest kübar 'muinasjuttudes küüntest valmistatud peakate, mis teeb selle kandja nähtamatuks'. Kuidas pea, nõnda kübar. | piltl. *.. lambile oli kirjust paberist kübar pähe lõigatud. L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: samet|kübar, vilt|kübar, õlgkübar; kaap|kübar, kauboi|kübar, kõva|kübar, panama|kübar, torukübar; kevad|kübar, suve|kübar, sügiskübar.
2. seene viljakeha ülemine lai osa. Seene kübar. Männiriisikail on punapruun kübar. Kevadkogrits on käärulise ja voldilise kübaraga.
3. millegi kattev, tagumine osa. Padruni kübar.
▷ Liitsõnad: juure|kübar, sõrmkübar.

laia|põhjaline
laia põhjaga. Laiapõhjaline anum, teekann, paat.

lamm|org
geogr laia tasase põhjaga jõeorg

lähker ‹-kri, -krit 2› ‹s›
etn trummikujuline kahe põhjaga puunõu joogi kaasavõtmiseks. Teomehed, heinalised leivakottide ja lähkritega. Joodi lähkritest kalja, piima. Kõht loksub joodud veest kui lähker. Lähker 'lähkritäis' piima, kalja. || lõunamaades kitse- v. lambanahkne joogimahuti
▷ Liitsõnad: joogi|lähker, kalja|lähker, piima|lähker, viina|lähker, õllelähker; nahklähker.

magamis|raam [-i]
raamikujuline (punutud v. riidest põhjaga) alus, millel magatakse. *.. nöörpõhjaga magamisraam kambri paremal pool seinas. E. Vilde.

matt1 ‹mati 21› ‹s›

1. väiksem madal ümmarguse põhjaga puunõu (näit. terade, jahu jaoks). Võttis kotist mati teri. Perenaine tõi aidast matiga jahu. || matitäis. Matt herneid, kaeru, jahu. *.. mul on kaeru ühes. Põllutegemisest jäi mõni matt üle. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: jahumatt.
2. endisaegne peam. vilja mahumõõt Eestis, 1/2 külimittu (Põhja-Eestis 6 toopi)
3. mativili (veskis jahvatamise tasuks). Mölder võttis matti. Veskis tuli matti anda. || piltl kellelegi (v. millelegi) langev osa millestki; millegi pealt lõigatav kasu. Valvur sai vangidele tulnud pakkidelt matti. Osav ärimees oskab igalt poolt matti võtta. Karjapoiss andis koerale alati oma toidupoolisest matti. Varblased on kohe jaol, et kanade toidust matti võtta. Küll on igasuguseid makse – palgalt võetakse mitu matti. *Otsekoheselt tunnistas ta paaril korral üles, et ta jällegi .. oma meelekergusele ja lõbujanule matti maksnud ja oma rõõmukarikat alkoholiga täitnud. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: veskimatt.

meremehe|kott [-koti]
suur krookpaelaga kinnitõmmatav ümmarguse põhjaga (purjeriidest) kott meremehe isiklike asjade jaoks

mold|org
geogr nõgusa põhjaga mollitaoline jõeorg

musta|põhjaline

1. musta põhjaga. Mustapõhjaline ämber, anum.
2. põhivärvuselt, taustalt must. Mustapõhjaline valgete mummudega kleidiriie. Suurte punaste roosidega mustapõhjaline põll.

org ‹oru 21› ‹s›
piklik ühest v. mõlemast otsast avatud hrl. suudme poole kaldu põhjaga nõgus pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud. Emajõe org. Viljakandev Niiluse org. Kõrgete, järskude, laugete veerudega org. Tee viib, laskub alla orgu. Orus, oru põhjas voolab oja. | piltl. Paat kadus lainete orgu. *Kas ei olnud maailm ainult üks patu ja viletsuse org? G. Helbemäe.
▷ Liitsõnad: jõe|org, kalju|org, kanjon|org, karsti|org, lamm|org, langatus|org, mold|org, piki|org, puhandus|org, ripp|org, rist|org, sälk|org, säng|org, uht|org, umb|org, uurde|org, ürgorg; hukatus|org, häda|org, mure|org, nutu|org, patu|org, surmaorg.

pargas ‹-e 4› ‹s›
suur lameda põhjaga paat v. jõepraam. Söelaadungiga pargas. Suur ulgumere pargas. Küttepuid laaditi pargaselt kaldale. Paat oli õige suur, seda võis peaaegu pargaseks nimetada.
▷ Liitsõnad: mootorpargas.

polje ‹6› ‹s›
geogr suur tasase põhjaga järsuveeruline sulglohk karstimaastikus

pott1 ‹poti 21› ‹s›
lameda põhjaga anum. a. keedu- v. haudepott, kastrul. Alumiiniumist, malmist pott. Täis, tühi pott. Potis on supp, puder. Veega täidetud pott. Pane pott tulele, pliidile. Hapukapsad on potiga ahjus. Ema kolistas pottide ja pannidega. Sõime otse potist. Nagu poti järgi 'järsu randiga ühepikkuseks' lõigatud juuksed. Tegin terve poti 'potitäie' makarone. b. lillepott. Potid alpikannidega, ilupuudega. Lilled on pottides. Palm istutati mahukamasse potti. c. ööpott; pissipott; WC-pott. Sangaga pott voodi all. Poiss tahab, küsib potile. Käi potil ära. Istub juba pool tundi potil. Potile tuleb uus prill-laud muretseda. Mine potile oma jutuga (halvustav ütlemine). d. ‹hrl. liitsõna järelosana› pudelike, topsik. Kastsin sule potti ja hakkasin kirjutama. Pott 'potitäis' tinti, värvi, liimi. Tušš maksab kaks krooni pott. e. kõnek kannu- v. pudelitäis. Joome poti õlut.
▷ Liitsõnad: ahju|pott, alumiinium|pott, haude|pott, keedu|pott, klaas|pott, liha|pott, malm|pott, mee|pott, savi|pott, supi|pott, toidu|pott, veepott; aaloe|pott, dekoratiiv|pott, istiku|pott, kivi|pott, lillepott; iste|pott, kempsu|pott, kloseti|pott, peldiku|pott, pissi|pott, väljakäigu|pott, WC-|pott, ööpott; liimi|pott, tindi|pott, tušipott; piripott.

prisma ‹6› ‹s›
mat hulktahukas, mille põhjatahud on vastavalt paralleelsete külgedega ühitatavad hulknurgad, kuna külgtahud on rööpkülikud, millel on kummagi põhjaga ühine külg. Prisma kõrgus, täispindala, ruumala. || sellekujuline keha, ese vms. Klaasist, metallist prisma. Optiline prisma 'läbipaistvast materjalist prisma, mille tahkudel valgus peegeldub v. murdub'. Spektrograafi prisma. *Neljas [lumehelbe] peavorm kujutab endast kuuenurgelist pikergust prismat.. K. Põldmaa. || piltl (subjektiivse, millestki mõjustatud suhtumise, nägemise jms. kohta). Ta vaatab, näeb elu fanaatilise usu prisma läbi. *.. mõtlev, analüüsiv, lavakujusid läbi oma individuaalsuse prisma laskev näitleja suudab ajaga sammu pidada.. L. Talts.
▷ Liitsõnad: kald|prisma, püstprisma; klaasprisma.

punase|põhjaline
punase põhjaga. Punasepõhjaline vaip, tikitud kinnas.

põhjama2 ‹põhjata 48›
hrv põhjaga [2] varustama. *See [= kõrtsiesine] oli kaetud katusejätkuga, mida valgeks krohvitud kivisambad toetasid, ning põhjatud laudpõrandaga. E. Vilde.

põhjapidi ‹adv›
põhjaga [2], põhja kaudu (vastu v. vastas). Paat jäi põhjapidi madalikule kinni. *.. toetab korgita pudeli kõrvale maha, surub põhjapidi pehmesse mulda. A. Mägi.

reserv ‹-i 21› ‹s›

1. varu, tagavara, varuks olev kogus; ‹pl.› varuvõimalused. Riigi toiduteravilja reserv. Porgandi juurikas kujutab endast toitainete reservi. Üks mootor töötab, teine on, seisab reservis. Otsitakse kasutamata reserve toodangu suurendamiseks. Tehas on oma sisemised reservid ammendanud.
▷ Liitsõnad: aja|reserv, jõu|reserv, maa|reserv, valuutareserv; tootmisreservid.
2. sõj. a. (komandöri käsutuses) varuks olev(ad) väeosa(d), lahinguvarustus jm. vara, mis lastakse käiku vastavalt vajadusele. Ülemjuhataja strateegiline reserv. Diviisi, pataljoni reserv. Rünnakule asudes jättis diviisi komandör ühe rügemendi reservi. Kindral otsustas reservid lahingusse paisata. b. tegevteenistuses ära olnud v. tegevteenistusest vabastatud sõjaväekohuslaste koosseis. Ta on tegevteenistusest reservi arvatud.
▷ Liitsõnad: jalaväe|reserv, ratsa|reserv, tankireserv.
3. tehn mulde jaoks pinnase võtmisest tekkinud teeäärne tasandatud põhjaga süvend

rohelise|põhjaline
rohelise põhjaga. Rohelisepõhjaline tekk, vaip, tikitud tanu.

rump1 ‹rumba 22› ‹s›
etn lameda põhjaga sõudepaat, ruup. Rumbaga sõitma. Astus rumpa, rumba sisse.

ruup ‹ruuba 22› ‹s›
etn lameda põhjaga lootsik. *Kalamehed.. pakuvad meile Endlal sõitmiseks ruupa, madalat laiapõhjaga paati. G. Vilbaste.

savi|pott
põletatud savist lameda põhjaga savinõu. Glasuuritud savipotid. Piim toodi lauale savipotis, savipotiga. Savipottides taimed, istikud. Maal ringi sõitvad setud vahetasid kaltsude eest savipotte.

tetragonaalne ‹-se 2› ‹adj›
nelinurkne. Tetragonaalne 'nelinurkse põhjaga' püramiid, prisma.

toober ‹-bri, -brit 2› ‹s›

1. ülalt laienev kahe kõrvaga, jalgade ja kaaneta sõõriku põhjaga laudnõu. Kuuselaudadest toober. Saunas on sooja vee ja külma vee toober. Pumpas vett suurde toobrisse. Peseb toobris seakartuleid. Tõstab toobrist sigadele rokka. Karjatüdrukud kandsid toobritega vett. Võtame toobri puuga kahe vahele. Vihma valab nagu toobrist 'sajab väga kõvasti'.
▷ Liitsõnad: pesu|toober, puu|toober, vee|toober, vihmaveetoober.
2. mäend kaevise tõstmise nõu
▷ Liitsõnad: tõstetoober.

tsirk ‹tsirgi 21› ‹s›
astr suur lameda põhjaga kraater Kuul

tünn ‹-i 21› ‹s›
hrl. kumerate külgede ja kahe põhjaga puunõu, millest üks põhi enamasti välja käib; muu sellelaadne suurem nõu. Tamme-, pärna-, kuusepuust tünn. Vaskplekist, roostevabast terasest tünn. Tünni põhi, vitsad, kaas. Kapsas hapnes tünnides. Roogitud kalad laoti tünni. Naised soolasid silku tünnidesse. Terve tünn on liha täis. Perenaine küüris tünne, astjaid ja pütte. Tünn seisab vihmaveetoru all. Kitsas oli, seisti kui silgud tünnis. || tünnitäis. Ostis tünni heeringaid. || (mahumõõduna). *Laevamehed ütlesid, et laev olevat 400 tünni suur .. G. Helbemäe. || piltl (sisutühja, õõnsa jutu kohta). Kõmistab tühja tünni. Tühi tünn tümiseb. || hlv (paksu inimese kohta). See paks tünn on Ants. Oled üks igavene tünn!
▷ Liitsõnad: heeringa|tünn, kala|tünn, kapsa|tünn, kurgi|tünn, liha|tünn, piima|tünn, praaga|tünn, prügi|tünn, püssirohu|tünn, rasva|tünn, silgu|tünn, solgi|tünn, tõrva|tünn, vee|tünn, vilja|tünn, võitünn; puu|tünn, raudtünn.

tüvi|koonus
mat keha, mis tekib koonuse lõikamisel tema põhjaga paralleelse tasandiga. Tüvikoonuse pindala, ruumala. Tüvikoonuse kujuga tuulik.

tüvi|püramiid
mat keha, mis tekib püramiidi lõikamisel tema põhjaga paralleelse tasandiga. Tüvipüramiidi pindala, ruumala. Tüvipüramiidi kujuga tuletorn.

vaat ‹vaadi 21› ‹s›

1. kumerate külgede ja kahe põhjaga suurem nõu alkohoolsete jookide, eriti õlle säilitamiseks. Tammepuust vaat. Laskis vaadist õlut, veini. Vaadid veeretati sahvrisse. Õllevabrikust veeti õlut vaatides. Vaat on veel poolenisti õlut täis. Katkestas end ära mõisa viinavooris vaate tõstes. Mehel õllekõht nagu vaat ees. || (üldisemalt:) mingi suurem tünn vm. nõu vedelike veoks ja säilitamiseks. Laevale toimetati magedat vett vaatidega. Tõsta vaat vett täis! Bensiin vaadis on lõppemas. || vaaditäis. Vaat õlut, veini, bensiini.
▷ Liitsõnad: puu|vaat, raud|vaat, tammevaat; bensiini|vaat, kütuse|vaat, petrooleumi|vaat, vee|vaat, veini|vaat, viina|vaat, virtsa|vaat, õllevaat.
2. endisaegne alkohoolsete jookide, eriti õlle mahumõõt: 1 vaat = 40 pange = u. 480 liitrit

vakk ‹vaka 23› ‹s›

1. vana puistainete mahumõõt Baltimail. Riia (umbes 69 l), Tallinna vakk (umbes 42 l). Vakk rukist, rukkeid. Kolm vakka otri, kaeru. Mitu vakka uudsevilja. Keldris on mõni vakk kartuleid. Pool vakka leivajahu. Kes tera ei kogu, vakka ei saa. *Kõneldakse, et esiisal olnud siia tulles kaasas külimit kulda ja vakk hõbedat. M. Traat.
▷ Liitsõnad: kaera|vakk, kartuli|vakk, odra|vakk, rukkivakk.
2. etn sõõriku v. ovaalse põhjaga silindriline nõu, mille kere oli painutatud õhukesest lauast, puukoorest vm. materjalist. Kasetohust, puukoorest, juurtest vakk. Kaanega, kaaneta vakk. Vakas hoiti villa, rõivastusesemeid jm. Mesilassülem aeti selleks valmistatud vakka. Kuida vakk, nõnda kaas.
▷ Liitsõnad: anni|vakk, jahu|vakk, kül(v)i|vakk, pruut|vakk, reisi|vakk, soola|vakk, sülemi|vakk, süte|vakk, tõnni|vakk, veime|vakk, villavakk; kartulivakk.

valge|põhjaline
valge põhjaga. Kandis valgepõhjalist kaptenimütsi. Valgepõhjaline 'valgele riidele kantud' muster. Valgepõhjalised 'valgel pinnal mustriga' kindad, sokid. Valgepõhjaline rüiu, saanivaip.

vann ‹-i 21› ‹s›

1. hrl. ovaalse põhjaga nõu pesemiseks, kümbluseks. Puust, plekist, malmist, marmorist vann. Suur, väike vann. Tuline vesi voolas vanni. Laps ronib vanni. Peseb end kodus vannis puhtaks. Vedeles pool päeva vannis. Pani pesu vanni likku. Neil polegi kodus vanni. || sellelaadne muuotstarbeline anum v. mahuti. Vann toidu säilitamiseks. Nahkade värvimise vann.
▷ Liitsõnad: kahhel|vann, klaas|vann, malm|vann, plastmass|vann, plekk|vann, puu|vann, terasvann; iste|vann, jala|vann, kümblus|vann, pesemis|vann, pesu|vann, silmavann; mullivann; galvaniseerimis|vann, happe|vann, ilmutus|vann, juustu|vann, klaasi|vann, kogumis|vann, koore|vann, lahjendus|vann, parkimis|vann, sadestus|vann, sulatus|vann, värvivann.
2. pesemine, kümblus vannis, vannivõtmine. Vanni võtma. Kas teeme täna vanni ka? Oli nii must, et läks vastu ööd veel vanni. Kümblusasutuses anti päevas kuni 300 vanni. Teeme kassile vanni! || (vannivee kohta). Last ei tohi nii kuuma, külma vanni panna. || raviotstarbeline veeprotseduur. Käed paranesid visalt, ei aidanud määrded ega vannid. Ravib reumat vannidega.
▷ Liitsõnad: eukalüpti|vann, humala|vann, klii|vann, kummeli|vann, muda|vann, männiekstrakti|vann, pärli|vann, radooni|vann, ravi|vann, sinepi|vann, sooda|vann, soola|vann, süsihappe|vann, väävli|vann, tervisevann; päikese|vann, õhuvann.

vingerjas ‹-ja, -jat 2› ‹s›
zool mudase põhjaga mageveekogudes elutsev väheldane madujas kala (Misgurnus fossilis). Vingerja käitumise järgi võib ilma ennustada. | piltl. *Uudelepp võttis Potrali kuuenööbist kinni nagu kartes, et see vingerjas tema pihust end välja libistab. E. Männik.

ümara|põhjaline
ümara põhjaga. Ümarapõhjaline savinõu, korv, pada.