[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

põsk ‹põse 22› ‹s›

1. näo kumbki külgmine osa silmade ja alalõualuu vahel, pale. Paksud, prisked, täidlased, punased põsed. Punnis põskedega poisike. Poisil on põsk suhkrutükist punnis. Naerulohud põskedes, põskedel. Põsed hõõguvad, roosatavad, kuumavad. Tüdruku põsed lõid õhetama. Puna lööb, tõuseb põskedesse. Põskedele ilmus kerge puna. Põsed punetavad pakasest. Haige põsed on auku vajunud. Põsk paistetas tugevasti üles. Vanaema paitab, silitab lapse põske. Pisarad veerevad üle põskede, mööda põski alla. Magab, käsi põse all. Panin põse vastu sooja ahju. Noored tantsivad põsk põse vastas. Laps näpistas teist põsest. Vaidles erutusest lõkendavi, õhetavi põsi. Puhub punnis põsi tuld pliidi all. *.. ja seadis siis püssi kõvasti põse külge [= vastu põske]. J. Lattik. | piltl. Punaste põskedega õunad. || suuõõne sisekülg, selle külgmine osa. Hammustasin kogemata põske. Laps pani uue kommi, nätsu põske. Orav toppis pähklid põske. Meremehel on põses närimistubaka junn. Taat lõi, pani piibu põske. *Aga jänese valged kõrvad olid valvsad, kuigi põsk jahvatas puukoort. T. Kokla (tlk).
▷ Liitsõnad: puna|põsk, punnpõsk.
2. piltl (mõnede esemete külgmiste osade kohta). Väntvõlli, puuritera, kruustangide põsed. Kirve põsk 'külg, pale'. Jääpurjeka jalased on varustatud plekist põskedega. Põskedega 'külgmise müüritisega' aiatrepp. *Peata korraks höövel, pane ta põsega pingile ja vaata aknast välja. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: akna|põsk, ukspõsk.

[midagi] põske pistma ~ panema
midagi (ära) sööma (v. jooma). Koogid pisteti välgukiirusel põske. Enne väljaminekut on mõistlik kodus midagi põske pista. Laps pistis koduteel kõik iirised põske. Ülejäänud toit anna koerale, las paneb põske.