[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 36 artiklit

altvoolu|vesiratas
tehn alt vastu labidaid voolava vee jõul pöörlev vesiratas

Ameerika gen, ameerika indekl
Ameerika jalgpall. Ameerika inglise keel. Ameerika mäed 'väga kiiresti pöörlev ning järske tõuse ja langusi võttev karussell'. Ameerika piison, traavel. Ameerika naarits 'mink'. Ameerika pirnloorber 'avokaado'.

güroskoop ‹-koobi 21› ‹s›
füüs kiiresti pöörlev sümmeetriline keha, mille pöörlemistelg langeb kokku sümmeetriateljega, vurr

haspel ‹-pli, -plit 2› ‹s›

1. rõhttelje ümber pöörlev nelja tiivaga riist lõnga vihti ajamiseks. Lõnga hasplile ajama. Valmis viht võeti hasplilt ära.
2. hasplit (1. täh.) meenutav seadeldis. a. põll (kombainil, isesidujal) b. kal (õngel varunööri latile kerimiseks)

karussell ‹-i 21› ‹s›

1. püsttelje ümber pöörlev kiik, mille istmeteks on puuhobused, paadid vms. Karusselliga, karussellil sõitma. Keset laadaplatsi oli karussell. Lõbustuspaigas keerlevad karussellid. || piltl keerlemine, tiirutamine. Mõtete, kujutluste, muljete karussell. *Vool paistab siinkohal olevat pideva suunata, tekitades suure jäälahmakate karusselli. R. Vellend.
2. jääl pika lati otsas posti ümber tiirutatav kelk
▷ Liitsõnad: jääkarussell.

keri|laud
‹hrl. pl.› (endisaegne) alusel v. jalal rõhtsalt pöörlev ristikujuline kerimisvahend, mille otsapulkade taha pandi keritav lõngaviht. Lõng oli kerilaudadel. Kerilaudadele pandud vihist keriti lõng kerasse. Kerilauad keerlesid kiiresti. | piltl. *Kiiresti kerivad aastate kerilauad. A. Kalmus.

kuul|veski
tehn teras- v. portselankuulidega täidetud pöörlev trummel tahke materjali peenestamiseks. Lupja jahvatatakse kuulveskis.

käär|puud pl
etn ülalt lakke, alt põrandasse kinnitatav püstvõlli ümber pöörlev raamistik lõimelõnga korraldamiseks enne kangaspuudele asetamist. *Sealsamas keerlesid kärmesti kerilauad ja kehad, kuna rehetoas, kus oli rohkem ruumi, laiad käärpuud ringeldes kääksusid. M. Metsanurk.

magnet|nõel
füüs teraviku otsas v. telje ümber pöörlev vardakujuline püsimagnet. Kompassi magnetnõel.

palve|veski
laamausulistel pööratav v. tuule jõul pöörlev aparaat, millesse on asetatud kirjutatud palved ja mille iga pöördering märgib nende palvete ühekordset lugemist

parke|trummel
pöörlev trummel nahkade parkimiseks

pingutus|rull
tehn painduva elemendiga ülekannetes kasutatav vabalt pöörlev lisaratas

poti|keder
pöörlev ketas savinõude vormimiseks. Potikedral valmistatud keraamika.

pulsar ‹-i, -it 2› ‹s›
astr lühikesi korrapäraseid kiirgusimpulsse andev ja väga kiiresti pöörlev ülitihe kinnistäht

pöörd|laud
tehn metallilõikepinkides jt. seadmetes kasutatav kettakujuline pöörlev töölaud

ratas ‹ratta 19› ‹s›

1. keskpunkti läbiva telje ümber pöörlev kettakujuline või rummust, kodaratest ja pöiast koosnev töö- ja transpordimasinate osa. a. (sõidukil, veokil maitsi kulgemiseks). Sõiduauto, jalgratta, vankri, veduri rattad. Ratta pöid, kodarad, rumm, vits, rehv. Vanasti olid vankrid puust ratastega. Kahe rattaga kaarik, suurtükk. Autol tuli üks ratas alt ära. Ratast vahetama, määrima. Rattad vajuvad, lõikuvad rummuni porri. Rattad libisevad, käivad tühjalt. Laulu summutas rataste põrin. Buss sõidab rataste sahinal. Rong hakkab rataste kolksudes liikuma. Käru rattad kolisevad auklikul teel. Õnnetu viskus kaubarongi rataste alla. Kihutab nii suure hooga, et rattad löövad tuld. Kuhu lähevad esimesed rattad, sinna ka tagumised. Määritud ratas ei karju ilmaski. *Selle ootamise ajal tahan ma muidugi mugavalt elada, neli ratast [= auto] taguotsa alla saada ja vahel mõne suutäie viina ka võtta! V. Lattik. || (muude esemete liigutamise hõlbustamiseks). Ratastel, ratastega voodi, tugitool, serveerimislaud, mänguhobu. b. (muude tööriistade ja mehhanismide osana). Õmblusmasina ratas. Suure rattaga kaev. Eit istub voki taga ja tallab ratast. Kellamehhanismi rattad on hammasrattad. Rehepeksumasina ratas viskas rihma pealt. Töömees oli kättpidi tööpingi rataste vahele jäänud. Raha paneb rattad käima. *Käivitunud automootor vallandab pererahvast kergendusohke; külaline istub rooli taga, ratas kindlate käte vahel. I. Jaks. *Kuid juba vanad piiblimehed teadsid, et ilmas on kolm asja, mis kõik rattad liikuma paneb: usk, lootus ja armastus. H. Sergo. || (pöörlevate seadmete kohta, näit. lõbustuspaigas). *Ah, need karussellisõidud olid metsikud! Suur ratas keerleb kiires tempos, kus toredad puutäkud oma taltsutamata päid metsikult püsti ajavad. H. Raudsepp. *Kihutad ringi nagu orav rattas, aastast aastasse ikka samu mudaseid või tolmuseid teid pidi ... V. Saar. c. (piltlikes väljendites). Ajaloo ratas ei peatu. Püüab läbirääkimise rataste vahele liiva visata. Kaval kaupmees proovib enne tehingut rattaid määrida 'meelehead anda'. Pulmadega kiirustati, sest noorpaaril jooksid, läksid, veeresid tagumised rattad ette 'pruut oli enne paariminekut käima peale saanud'. *.. ning saatuse rattad kiskusid kõiki porri kui putukaid. A. Gailit.
▷ Liitsõnad: auto|ratas, kaariku|ratas, käru|ratas, suurtüki|ratas, traktori|ratas, tõlla|ratas, vaguni|ratas, vankriratas; esi|ratas, kaksik|ratas, kilp|ratas, kõrg|ratas, paaris|ratas, pöid|ratas, taga|ratas, topelt|ratas, tugi|ratas, vahetusratas; kummi|ratas, metall|ratas, plastmass|ratas, pakk|ratas, puu|ratas, raud|ratas, vitsratas; haspel|ratas, ketas|ratas, kodar|ratas, rullratas; hammas|ratas, hoo|ratas, hõõrd|ratas, jooksu|ratas, juht|ratas, kaevu|ratas, kande|ratas, kella|ratas, keti|ratas, koonus|ratas, käia|ratas, käigu|ratas, laeva|ratas, pea|ratas, pedaali|ratas, pingutus|ratas, ploki|ratas, rihma|ratas, rooli|ratas, sõtke|ratas, sõu|ratas, tigu|ratas, tüüri|ratas, vesi|ratas, veski|ratas, vokiratas; jäljendus|ratas, kopeerratas; ilma|ratas, kuradi|ratas, loosi|ratas, orava|ratas, tuli|ratas, õnneratas; aja|ratas, ajaloo|ratas, elu|ratas, poliitika|ratas, saatuseratas.
2. jalgratas, (mõnikord ka:) mootorratas. Uus, pruugitud, logisev ratas. Ratta tagumine kumm on tühi. Rattaga sõitma. Ratast käe kõrval ajama, lükkama. Ratastega sõitmiseks nähakse ette eraldi rattateed. Hüppas ratta selga, istus rattale ja hakkas pedaale tallama, mäest üles sõtkuma. Käib poes rattaga. Kevadel hakkavad poisid tänavatel ratastega põristama. *Aga nüüd rummab Vana juba ratast käima. Ratas on esialgu sama uimane kui Vana hommikul – turtsatab ainult paar korda vastumeelselt .. J. Tuulik.
▷ Liitsõnad: jalg|ratas, mootor|ratas, tõukeratas; krossi|ratas, laste|ratas, linna|ratas, maastiku|ratas, meeste|ratas, mägi|ratas, naiste|ratas, sport|ratas, võistlus|ratas, väikeratas.
3. ‹pl.› kõnek vanker (harvemini ka muu sõiduk v. veok). Isa käskis ruuna rataste ette rakendada. Rattail istus kaks inimest, mees ohjas hobust. Möödasõitev hobusemees kutsus poisi rattaile istuma. Teedelagunemise aegu ei pääse siit välja ree ega ratastega. Peab ikka auto ostma, ilma ratasteta enam hakkama ei saa. Töö tõttu olen rohkem ratastel 'sõitmas, ringi reisimas' kui kodus. Ree ja ratta surm on ikka tee pääl.
4. aj suure vankriratta kujuline piinarikka hukkamise riist. Rattale tõmbama. Kurjategija hukati rattal või tuleriidal. Vanasti kisti rattal inimesi tükkideks. Rattal venitati ja murti hukatava jäsemeid. Heitis ratta peal hinge. Karjub, röögib, kisendab kui ratta peal, rattal 'kõigest kõrist, täiest jõust'.
5. rõngas, sõõr, ketas. Puupaku otsast saetud rattad. Lõikab leivakäärule paksu ratta vorsti peale. Juustu müüakse keradena, pätsidena, ratastena. Ratasteks lõigatud õun. Kõrvad kohisevad, silme ees virvendavad punased ja sinised rattad. Täiskuu, loojuva päikese punetav ratas. *.. nägi otse küünisuu ees päikesepaistel sarapuukarva ussi, kes oli enda ilusasti rattasse [= rattakujuliseks] kerinud, pea keskel püsti. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: habeme|ratas, seelikuratas; karaski|ratas, kartuli|ratas, koogi|ratas, juustu|ratas, redise|ratas, sibula|ratas, tomatiratas; päikese|ratas, tuisu|ratas, tule|ratas, täiskuu|ratas, valguse|ratas, õieratas.
6. keha ring üle pea, kusjuures käed ja jalad toetuvad aluspinnale vaheldumisi. Araabia ratas. Ratas kõrvale, ette, taha. Lapsed löövad ratast ja kasvatavad tiritamme.
▷ Liitsõnad: hundiratas.

rootor ‹-i, -it 2› ‹s›
tehn masina pöörlev põhiosa. Elektrimasina, turbiini, mullafreesi rootor.
▷ Liitsõnad: tuule|rootor, õhustusrootor.

rootor|mootor
tehn sisepõlemismootor, milles pöörlev kolb annab põlemisgaasi surve vahetult üle temaga ühendatud veovõllile

rotaator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. füüs kindla punkti ümber pöörlev jäik keha v. sellest jääval kaugusel tiirlev punktmass
2. trük sõeltrükil põhinev väikesemõõtmeliste trükiste paljundamise seade. Rotaatoril paljundatud üleskutsed.

rotatiivne ‹-se 2› ‹adj›
tiirlev, pöörlev. Rotatiivne mootor.

rotatoorne ‹-se 2› ‹adj›
pöörd-, pöörlev. Rotatoorne liikumine.

rull ‹-i 21› ‹s›

1. silinderjas ese v. moodustis. Loomalihast, hakklihatäidisega rull. Diivani külgmised käetoed ehk rullid. Voodi päitsis oli peaalune rull. Vahvel keeratakse kuumalt rulliks või torbikuks. || trullakas olend. Kutsikas on tore rõõmus rull. Põrsad on sulus ilusad ümmargused rullid.
▷ Liitsõnad: hakkliha|rull, kala|rull, kohupiima|rull, liha|rull, räimerull; tohu|rull, tolmurull; koera|rull, musi|rull, musu|rull, rasvarull.
2. sellise kujuga (töö)vahend. a. rullik (2. täh.) Puhvetkappi sai paigast nihutada vaid rullide abil. Kivi nihutamiseks kasutati puutüvedest rulle. *Laevad tulid merest alla Narva jõge pidi ja neid pidi ükshaaval kosest rullidel mööda vedama. A. Kalmus. b. tekst tehn alus, millele miski keritakse; keritud materjal (koos alusega). Ketti, traati rullile kerima. Rullile tõmmatakse valge paber. Niit lastakse müüki rullidele kerituna. Rullil oleva siidi kaal. Rull niiti, paela, tapeeti, katusepappi. Paberit võib tellida rullides või poognates. Jämevillane kangas pakitakse rullideks. Voolik harutatakse rullist lahti. Rebis rullist paraja tüki paberkäterätti. *Oli ju Egiptuses, Kreekas ja Roomas muistsel ajal rull käsikirjade säilitamise ainuke vorm. F. Puksoo. c. papiljott; sellise kujuga juuksesalk. Isekuivatavad rullid. Juuksur keerab juustesse rulle, päästab rullid juustest. Naise soeng oli väga pidulik: pikkade juuste rullid ulatusid poolde selga.
▷ Liitsõnad: auru|rull, filmi|rull, juhtme|rull, kaabli|rull, kaardi|rull, kanga|rull, kile|rull, kummi|rull, köie|rull, lindi|rull, niidi|rull, paberi|rull, papüürus(e)|rull, puit|rull, puu|rull, pärgamendi|rull, raamatu|rull, raud|rull, riide|rull, sideme|rull, siidi|rull, sineli|rull, tamiili|rull, tapeedi|rull, tubakarull; võimlemisrull; juukse|rull, kukla|rull, lokirull.
3. oma telje ümber pöörlev sellise kujuga tööriist v. tööriista oluline osa, valts. Mulla, asfaldi tihendamise rull. Raske rull vajutab killustiku tihedasti kokku. Maalrid kasutavad värvimisel rulli. Rull postmarkide niisutamiseks. Kunstnik vajutab rulli abil köite kaanele ornamendi. Spinninguridval kasutatav rull. Rullidega tungraud. Konveierilint liigub rullidel. Rulli alt läbi käinud sile ja pehme pesu. | piltl. *Sõja rull oli raskelt üle Saaremaa käinud. A. Hint.
▷ Liitsõnad: fonograafi|rull, foto|rull, hammas|rull, hoide|rull, juht|rull, kande|rull, kirja|rull, kiil|rull, kliistri|rull, kobestus|rull, kopeer|rull, kuldamis|rull, maalri|rull, maantee|rull, margi|rull, mustri|rull, pesu|rull, pingutus|rull, põllu|rull, rehe|rull, rõngas|rull, seemendus|rull, sile|rull, soo|rull, spinningu|rull, taigna|rull, tee|rull, teritus|rull, tihendus|rull, tihvt|rull, trossi|rull, tugi|rull, täht|rull, täis|rull, uhtmis|rull, vaha|rull, vanutamis|rull, venitus|rull, veo|rull, värvi|rull, väänamisrull; laine|rull, sõja|rull, tulerull.
4. kõnek rullhüpe. Vend õpetas mind rulli hüppama.
5. murd ogalik. Pilvekala ja rulli meie kandis ei söödud.

tigu|konveier
tehn konveier, mille torus v. rennis teisaldab lasti pöörlev tigukruvi

tiivik|lennuk
tehn õhusõiduk, mille tõstejõu tekitab vastuvoolava õhu toimel pöörlev tiivik ja mille edasiliikumine toimub hariliku lennukipropelleri abil, autožiiro

toru|veski
tehn suuremõõtmeline horisontaalasendis pöörlev teraskuulidega terassilinder tooraine (näit. tsemendi) peenestamiseks

tule|ratas
pöörlev tuledega ratas rahvapidustuste ilutulestikus. *Nüüd prahvatab ilutulestik, raketid tõusevad särtsudes, tuleratas lööb pidulikult pöörlema. E. Vetemaa.

tuule|rootor
tehn tuule jõul pöörlev rootor

töö|ratas
tehn pöörlev tööseadis (näit. turbiinil)

ultra|tsentrifuug
tehn väga kiiresti pöörlev tsentrifuug üliväikeste aineosakeste eraldamiseks lahusest

vaate|ratas
vertikaalselt pöörlev karussell, ilmaratas. Lõbustuspargi hiigelsuur vaateratas.

valts1 ‹-i 21› ‹s›

1. tehn pöörlev rull v. võll materjali survetöötluseks (teat. töömasinate põhiosa). Trükipressi valtsid. Metalldetailid lastakse valtspingi valtside vahelt läbi. Valtside vahel surutakse materjali sisse reljeefne muster.
▷ Liitsõnad: purustus|valts, sepistus|valts, suruvalts; püülivalts.
2. tehn pleki servade liitekoht, valtsliide. Ühekordsete, kahekordsete valtsidega plekk-katus. Konservikarbi valts.
▷ Liitsõnad: topeltvalts.
3. õnar, soon (millegi ühendamiseks). Aknaraamide valtsid. Ukse lävepaku valts. Valtsiga parkett. Valtsi sissehööveldamiseks tarvitatakse valtsihöövlit. Müüris on tihedalt valtsidesse sulguv rauduks. Uks on kõvasti valtsides kinni.
▷ Liitsõnad: kiti|valts, klaasi|valts, piidavalts; lama|valts, püstvalts.

ventilaator|veski
tehn tahkekütuse jahvatamise ja kuivatamise seade, milles kütust purustab kiiresti pöörlev tiivik

vurr ‹-i 21› ‹s›

1. pöörlev keha. a. vurrkann. Puust, plekist vurr. Vastlapäeval tehti vurre seajalakontidest. Poiss tõmbas, laskis vurri undama. | (võrdlustes). Iga päev lase ringi nagu vurr. Koer kargles mööda heinamaad ringi kui vurr. Tiirutas, keerles vurrina ümber partneri. Suurtest askeldustest käis pea õhtuks vurrina ringi. b. aiand mee vurritamise riist. Raamid paigutatakse vurri ja hakatakse vurritama. c. füüs güroskoop
▷ Liitsõnad: luuvurr; meevurr.
2. pöörlemine, pööre, tiir. Iluuisutaja tegi hüppeid ja vurre. Õppisime rumbas tegema vurri paremale. Vurri lastes lendavad kivid nõlvakust alla. Noorikute värtnad lõid vurri 'veeresid vurinaga'.

vurr|kompass
mer kompass, mille põhiosaks on pöörlev vurr, gürokompass